01998L0070 — ET — 24.12.2018 — 008.001
Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 98/70/EÜ, 13. oktoober 1998, bensiini ja diislikütuse kvaliteedi ning nõukogu direktiivi 93/12/EMÜ muutmise kohta (ELT L 350 28.12.1998, lk 58) |
Muudetud:
|
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
|
nr |
lehekülg |
kuupäev |
||
|
KOMISJONI DIREKTIIV 2000/71/EÜ, EMPs kohaldatav tekst 7. november 2000, |
L 287 |
46 |
14.11.2000 |
|
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2003/17/EÜ, EMPs kohaldatav tekst 3. märts 2003, |
L 76 |
10 |
22.3.2003 |
|
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1882/2003, 29. september 2003, |
L 284 |
1 |
31.10.2003 |
|
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2009/30/EÜ, EMPs kohaldatav tekst 23. aprill 2009, |
L 140 |
88 |
5.6.2009 |
|
|
L 147 |
15 |
2.6.2011 |
||
|
KOMISJONI DIREKTIIV 2014/77/EL, EMPs kohaldatav tekst 10. juuni 2014, |
L 170 |
62 |
11.6.2014 |
|
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2015/1513, EMPs kohaldatav tekst 9. september 2015, |
L 239 |
1 |
15.9.2015 |
|
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2018/1999, 11. detsember 2018, |
L 328 |
1 |
21.12.2018 |
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 98/70/EÜ,
13. oktoober 1998,
bensiini ja diislikütuse kvaliteedi ning nõukogu direktiivi 93/12/EMÜ muutmise kohta
Artikkel 1
Reguleerimisala
Käesoleva direktiiviga kehtestatakse maanteesõidukitele ja väljaspool teid kasutatavatele liikurmasinatele (sealhulgas siseveelaevadele, kui need ei ole merel), põllu- ja metsamajanduslikele traktoritele ning väikelaevadele, kui need ei ole merel:
a) tervise ja keskkonnaga seotud põhjustel otto- ja diiselmootorites kasutatavatele kütustele tehnilised spetsifikatsioonid, võttes sealjuures arvesse nimetatud mootorite tehnilisi nõudeid, ja
b) kütuse elutsükli jooksul tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamise eesmärk.
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:
1. bensiin – igasugune lenduv mineraalõli, mis on ette nähtud kasutamiseks sisepõlemisega ottomootorites sõidukite käivitamiseks ja mis kuulub CN-koodide 2710 11 41 , 2710 11 45 , 2710 11 49 , 2710 11 51 ja 2710 11 59 ( 1 ) alla;
2. diislikütus – CN-koodi 2710 19 41 (1) alla kuuluv gaasiõli, mida kasutatakse direktiivides 70/220/EMÜ ja 88/77/EMÜ nimetatud iseliikuvates sõidukites;
3. „gaasiõli, mis on ette nähtud kasutamiseks väljaspool teid kasutatavates liikurmasinates (sealhulgas siseveelaevades), põllu- ja metsamajanduslikes traktorites ning väikelaevades” – toornaftast saadud vedelkütus, mis kuulub CN-koodide 2710 19 41 ja 2710 19 45 ( 2 ) alla ning on mõeldud kasutamiseks direktiivides 94/25/EÜ, ( 3 ) 97/68/EÜ ( 4 ) ja 2000/25/EÜ ( 5 ) osutatud diiselmootorites;
4. äärepoolseimad piirkonnad – Prantsusmaal Prantsuse ülemeredepartemangud, Portugalis Assoorid ja Madeira ning Hispaanias Kanaari saared;
5. „liikmesriigid, kus on madalad suvised õhutemperatuurid” – Eesti, Iirimaa, Leedu, Läti, Rootsi, Soome, Taani ja Ühendkuningriik;
6. „elutsükli jooksul tekkivad kasvuhoonegaaside heitkogused” – kõik kütusega (sealhulgas kütusesegudega) ning tarnitud energiaga seotud CO2, CH4 ja N2O heidete netokogused. See hõlmab sõltumata heidete tekkimise kohast kõiki kaevandamise või maaviljeluse asjaomaseid etappe, sealhulgas maakasutuse muutusi, transporti ja jaotamist, töötlemist ja põlemist;
7. „kasvuhoonegaaside heitkogused energiaühiku kohta” – kütusega või tarnitud energiaga seotud kasvuhoonegaaside heitkogustega võrdväärse CO2 kogumass jagatuna kütuse või tarnitud energia kogu energiasisaldusega (kütuse puhul väljendatuna selle madala kütteväärtusena);
8. „tarnija” – üksus, mis vastutab selle eest, et kütus või energia läbib aktsiisimaksu punkti, või kui aktsiisi ei kehti, mis tahes muu liikmesriigi poolt määratud asjakohane üksus;
9. „biokütused” – sama tähendus nagu Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiivis 2009/28/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta ( 6 );
10. „muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedelad ja gaasilised transpordikütused” – vedel- või gaaskütused, mis ei ole biokütused ja mille energiasisaldus tuleneb taastuvatest energiaallikatest, välja arvatud biomassist, ning mida kasutatakse transpordis;
11. „tärkliserikkad põllukultuurid” – põllukultuurid, peamiselt teravili (sõltumata sellest, kas kasutatakse ainult viljateri või kogu taime nagu haljasmaisi puhul), juuremugulad ja juurvili (näiteks kartul, maapirn, bataat, maniokk ja jamss), ning varremugulad (näiteks taro ja cocoyam);
12. „maakasutuse kaudse muutuse vähese riskiga biokütused” – biokütused, mille lähteained on toodetud kavade kohaselt, mille abil vähendatakse tootmise kõrvaletõrjumist muul eesmärgil kui biokütuste valmistamine, ning mis on toodetud kooskõlas artiklis 7b sätestatud biokütuste säästlikkuse kriteeriumidega;
13. „töötlemisjääk” – aine, mis ei ole tootmisprotsessi vahetuks eesmärgiks olev lõpptoodang; sellise aine tootmine ei ole tootmisprotsessi esmane eesmärk ja protsessi ei ole selle tootmiseks teadlikult muudetud;
14. „põllumajanduse, vesiviljeluse, kalanduse ja metsanduse jäägid” – otseselt põllumajanduses, vesiviljeluses, kalanduses ja metsanduses toodetud jäägid; need ei hõlma seotud tööstusharude või töötlemise jääke.
▼M4 —————
Artikkel 3
Bensiin
1. Liikmesriigid keelustavad oma territooriumil pliibensiini turustamise hiljemalt 1. jaanuaril 2000.
2. Liikmesriigid tagavad, et bensiini tohib nende territooriumil turule viia ainult siis, kui see vastab I lisas sätestatud keskkonnakaitselistele spetsifikatsioonidele.
Liikmesriigid võivad siiski äärepoolseimate piirkondade jaoks ette näha erisätted sellise bensiini kasutuselevõtmiseks, mille maksimaalne väävlisisaldus on 10 mg/kg. Käesolevat sätet kohaldavad liikmesriigid teavitavad sellest komisjoni.
3. Liikmesriigid nõuavad tarnijatelt maksimaalselt 2,7 % hapnikusisaldusega ja maksimaalselt 5 % etanoolisisaldusega bensiini turuleviimist kuni aastani 2013 ja võivad nõuda sellise bensiini turuleviimist pikemaks ajavahemikuks, kui nad peavad seda vajalikuks. Nad tagavad asjakohase teabe andmise tarbijatele bensiini biokütusesisalduse ning eriti eri bensiinisegude sobiva kasutamise kohta.
4. Madala suvise õhutemperatuuriga liikmesriigid võivad lubada lõike 5 kohaselt suveperioodil viia turule bensiini, mille maksimaalne aururõhk on 70 kPa.
Liikmesriigid, kus ei kohaldata esimeses lõigus sätestatud erandit, võivad lõike 5 kohaselt lubada suveperioodil viia turule etanoolisisaldusega bensiini, mille maksimaalne aururõhk on 60 kPa, millele lisandub III lisas nimetatud lubatud aururõhu erand, tingimusel et kasutatud etanool on biokütus.
5. Kui liikmesriigid soovivad kohaldada ühte lõikes 4 sätestatud eranditest, teavitavad nad sellest komisjoni ja esitavad kogu asjakohase teabe. Komisjon hindab erandi soovitavust ja kestust, võttes arvesse nii:
a) tänu suuremale aururõhule välditavaid sotsiaalmajanduslikke probleeme, sealhulgas ajaliselt piiratud tehnilise kohandamise vajadust, kui ka
b) suurema aururõhu tagajärgi keskkonnale ja tervisele ning eelkõige mõju kooskõlale õhukvaliteeti käsitlevate ühenduse õigusaktidega nii asjaomases liikmesriigis kui ka teistes liikmesriikides.
Kui komisjoni hinnangust nähtub, et erandi tõttu kaoks kooskõla õhukvaliteeti või õhureostust, sealhulgas asjakohaseid piirväärtusi ja õhusaasteainete ülemmäärasid käsitlevate ühenduse õigusaktidega, lükatakse taotlus tagasi. Komisjon peaks arvestama ka asjakohaseid sihtväärtusi.
Kui komisjon ei ole kogu asjakohase teabe saamisest alates kuue kuu jooksul vastuväiteid esitanud, võib asjaomane liikmesriik taotletud erandit kohaldada.
6. Olenemata lõikest 1 võivad liikmesriigid jätkuvalt lubada turustada väikest kogust pliibensiini, mille pliisisaldus on kuni 0,15 g/l, maksimaalselt 0,03 % müügi kogumahust, et kasutada seda spetsiifiliste omadustega vanades sõidukites ja levitada erihuvirühmade kaudu.
▼M4 —————
Artikkel 4
Diislikütus
1. Liikmesriigid tagavad, et diislikütust tohib nende territooriumil turustada ainult siis, kui see vastab II lisas sätestatud spetsifikatsioonidele.
Olenemata II lisa nõuetest võivad liikmesriigid lubada turustada diislikütust, mille rasvhappe metüülestri (FAME) sisaldus ületab 7 %.
Liikmesriigid tagavad asjakohase teabe andmise tarbijatele diislikütuse biokütusesisalduse, eelkõige FAME sisalduse kohta.
2. Liikmesriigid tagavad, et hiljemalt 1. jaanuarist 2008 võib gaasiõli, mis on ette nähtud kasutamiseks väljaspool teid kasutatavates liikurmasinates (sealhulgas siseveelaevades), põllu- ja metsamajanduslikes traktorites ning väikelaevades, turule viia nende territooriumil ainult sel juhul, kui selle väävlisisaldus ei ületa 1 000 mg/kg. Alates 1. jaanuarist 2011 on sellise gaasiõli maksimaalne lubatud väävlisisaldus 10 mg/kg. Liikmesriigid tagavad, et vedelkütuseid, mis ei ole selline gaasiõli, võib kasutada siseveelaevades ja väikelaevades ainult sel juhul, kui nende vedelkütuste väävlisisaldus ei ületa selle gaasiõli maksimaalset lubatud väävlisisaldust.
Liikmesriigid võivad siiski väheolulise reostuse arvessevõtmiseks tarneahelas alates 1. jaanuarist 2011 lubada, et gaasiõli, mis on ette nähtud kasutamiseks väljaspool teid kasutatavates liikurmasinates (sealhulgas siseveelaevades), põllu- ja metsamajanduslikes traktorites ning väikelaevades, võib sisaldada lõpp-punktis lõppkasutajatele turustamisel väävlit kuni 20 mg/kg. Liikmesriigid võivad ka lubada, et kuni 31. detsembrini 2011 võib raudteesõidukite ning põllu- ja metsamajanduslike traktorite jaoks jätkuvalt turule viia gaasiõli, mis sisaldab väävlit kuni 1 000 mg/kg, tingimusel et nad suudavad tagada, et sellega ei kahjustata heitekontrollisüsteemide nõuetekohast toimimist.
3. Liikmesriigid võivad äärepoolseimate piirkondade jaoks ette näha erisätted sellise diislikütuse ja gaasiõli kasutuselevõtmiseks, mille maksimaalne väävlisisaldus on 10 mg/kg. Seda sätet kohaldavad liikmesriigid teavitavad sellest komisjoni.
4. Karmide talvetingimustega liikmesriikides võib diislikütuse ja gaasiõlide maksimaalse destillatsioonipunkti 65 % 250 °C juures asendada maksimaalse destillatsioonipunktiga 10 % (vol/vol) 180 °C juures.
Artikkel 5
Vaba ringlus
Ükski liikmesriik ei tohi keelata, piirata ega vältida käesoleva direktiivi nõuetele vastavate kütuste turuleviimist.
Artikkel 6
Rangemate keskkonnakaitseliste spetsifikatsioonidega kütuste turustamine
1. Kaitsmaks konkreetsetes aglomeratsioonides elanikkonna tervist või liikmesriigi konkreetses ökoloogiliselt või keskkondlikult tundlikes piirkondades keskkonda, kui õhu- või põhjavee saaste on või kui on põhjust arvata, et sellest võib saada tõsine ja korduv probleem inimeste tervisele ja keskkonnale, võib liikmesriik erandina artiklitest 3, 4 ja 5 ning vastavalt asutamislepingu artikli 95 lõikele 10 võtta meetmeid, nõudes, et tema territooriumi konkreetsetes piirkondades turustataks kogu sõidukipargile või selle osale ainult selliseid kütuseid, mis vastavad käesolevas direktiivis sätestatud spetsifikatsioonidest karmimatele keskkonnakaitselistele spetsifikatsioonidele.
2. Kui liikmesriik soovib kasutada lõikes 1 sätestatud erandit, esitab ta komisjonile aegsasti taotluse koos põhjendusega. Põhjendus peab sisaldama tõendeid selle kohta, et erandi kasutamisel arvestatakse proportsionaalsuse põhimõtet ja et see ei tekita isikute ja kaupade vaba liikumise häireid.
3. Asjaomased liikmesriigid esitavad komisjonile asjakohased keskkonnaandmed kõnealuse aglomeratsiooni või piirkonna ning kavandatavate meetmete eeldatavate mõjude kohta keskkonnale.
4. Komisjon edastab selle teabe viivitamata teistele liikmesriikidele.
5. Liikmesriigid võivad esitada taotluse kohta oma märkused ja põhjendused kahe kuu jooksul alates sellest, kui komisjon on teabe edastanud.
6. Komisjon teeb liikmesriikide taotluse suhtes otsuse kolme kuu jooksul alates kuupäevast, mil liikmesriigid oma märkused esitasid. Komisjon arvestab liikmesriikide märkustega ja teatab neile oma otsusest ning informeerib samal ajal Euroopa Parlamenti ja nõukogu.
▼M2 —————
Artikkel 7
Muutus toornafta tarnimises
Kui erakorraliste sündmuste tagajärjel põhjustab toornafta või naftatoodete tarnimise äkiline muutus liikmesriigi rafineerimistehastele raskusi artiklite 3 ja 4 kütusespetsifikatsioonide nõuete täitmisel, teatab liikmesriik sellest komisjonile. Olles teatanud sellest teistele liikmesriikidele, võib komisjon lubada kasutada selles liikmesriigis kuni kuue kuu jooksul ühe või mitme kütusekomponendi suuremaid piirväärtusi.
Komisjon teavitab liikmesriike ja teatab oma otsusest Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
Liikmesriik võib komisjoni otsuse ühe kuu jooksul alates teate saamisest nõukogule suunata.
Ühe kuu jooksul alates küsimuse suunamisest võib nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega teha teistsuguse otsuse.
Artikkel 7a
Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine
1. Liikmesriigid määravad tarnija või tarnijad, kes vastutavad tarnitud kütuse või energia elutsükli jooksul energiaühiku kohta tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguste järelevalve eest. Maanteesõidukites kasutatava elektri tarnijate puhul tagavad liikmesriigid, et sellised tarnijad võivad ühineda lõikes 2 sätestatud vähendamise kohustusega, kui nad suudavad näidata, et nad on võimelised nendes sõidukites kasutamiseks tarnitavat elektrit nõuetekohaselt mõõtma ja jälgima.
Liikmesriik võib lennunduses kasutatavate biokütuste tarnijatel lubada osaleda käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud heitkoguste vähendamise kohustuse täitmisel, tingimusel et tarnitav biokütus vastab artiklis 7b kehtestatud säästlikkuse kriteeriumidele.
Alates 1. jaanuarist 2011 esitavad tarnijad igal aastal liikmesriigi poolt määratud asutusele liikmesriigis tarnitud kütuste ja energia kasvuhoonegaasi intensiivsuse kohta aruande, mis sisaldab vähemalt järgmist teavet:
a) iga tarnitud kütuse- või energialiigi kogumaht ning;
b) kütuse elutsükli jooksul tekkivad kasvuhoonegaaside heitkogused energiaühiku kohta.
Liikmesriigid tagavad aruannete kontrollimise.
Komisjon kehtestab vajaduse korral suunised käesoleva lõike rakendamise kohta.
2. Liikmesriigid nõuavad, et tarnijad vähendaksid võimalikult sujuvalt elutsükli jooksul energiaühiku kohta tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguseid kuni 10 % 31. detsembriks 2020, võrreldes nõukogu direktiivi (EL) 2015/652 II lisas esitatud kütuse alusstandardiga. See vähendamine hõlmab järgmist:
a) 6 % vähendamisest 31. detsembriks 2020. Liikmesriigid võivad nõuda, et tarnijad täidaksid järgmisi vahe-eesmärke: 2 % 31. detsembriks 2014 ja 4 % 31. detsembriks 2017;
b) täiendavast soovituslikust eesmärgist 2 % 31. detsembriks 2020 vastavalt artikli 9 lõike 1 punktile h, mis saavutatakse ühe või mõlema järgmise meetodiga:
i) transpordiks mõeldud energia tarnimine kasutamiseks iga liiki maanteesõidukites, väljaspool teid kasutatavates liikurmasinates (sealhulgas siseveelaevad), põllu- ja metsamajanduslikes traktorites ning väikelaevades;
ii) mis tahes tehnoloogia (sealhulgas süsinikdioksiidi kogumine ja säilitamine) kasutamine, millega saab vähendada tarnitud kütuse või energia elutsükli jooksul tekkivaid kasvuhoonegaaside heitkoguseid energiaühiku kohta;
c) täiendavast soovituslikust eesmärgist 2 % 31. detsembriks 2020 vastavalt artikli 9 lõike 1 punktile i, mis saavutatakse Kyoto protokolli puhta arengu mehhanismi kaudu ostetud heitkoguste vähendamise ühikute kasutamisega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiivi 2003/87/EÜ (millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem) ( 7 ) tingimustele.
Liikmesriigid võivad sätestada, et teraviljast ja muudest tärkliserikastest põllukultuuridest, suhkru- ja õlikultuuridest ning muudest kultuuridest, mida kasvatatakse põllumajandusmaal põhikultuuridena peamiselt energia tootmiseks, toodetud biokütuste maksimaalne osakaal käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud eesmärgi saavutamiseks ei tohi ületada direktiivi 2009/28/EÜ artikli 3 lõike 4 teise lõigu punktis d kehtestatud maksimaalset osakaalu.
3. Biokütuste elutsükli jooksul tekkivate kasvuhoonegaaside heitkogused arvutatakse artikli 7d kohaselt. Teiste kütuste ja muu energia elutsükli jooksul tekkivate kasvuhoonegaaside heitkogused arvutatakse käesoleva artikli lõike 5 alusel sätestatud meetodit kasutades.
4. Liikmesriigid tagavad, et tarnijate rühm võib täita lõikes 2 sätestatud vähendamise eesmärgi ühiselt. Sellisel juhul loetakse nad lõike 2 tähenduses üheks tarnijaks.
5. Komisjon võtab kooskõlas artikli 11 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega vastu rakendusaktid, milles sätestatakse liikmesriikidele käesoleva artikli lõike 4 ühetaoliseks rakendamiseks üksikasjalikud reeglid.
6. Komisjonile antakse õigus võtta hiljemalt 31. detsembriks 2017 vastu delegeeritud õigusaktid, millega määratakse kindlaks kasvuhoonegaaside heitkoguste vaikeväärtused, kui neid ei ole kindlaks määratud juba enne 5. oktoobrit 2015, järgmise jaoks:
a) muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedelad ja gaasilised transpordikütused;
b) CO2 kogumine ja kasutamine transpordis.
7. Lõike 1 kohase aruandluse raames tagavad liikmesriigid, et kütusetarnijad esitavad igal aastal liikmesriigi määratud asutusele aruande biokütuse tootmisviiside ja V lisa A osas liigitatud lähteainetest valmistatud biokütuste mahtude kohta ning selle kohta, milline on elutsükli jooksul tekkivate kasvuhoonegaaside heitkogus energiaühiku kohta, kaasa arvatud maakasutuse kaudsest muutusest tulenevate biokütuste hinnanguliste heitkoguste esialgne keskmine väärtus. Liikmesriigid edastavad kõnealused andmed komisjonile.
Artikkel 7b
Biokütuste säästlikkuse kriteeriumid
1. Sõltumata sellest, kas tooraine on kasvatatud ühenduse territooriumil või väljaspool seda, võetakse biokütustest toodetud energiat arvesse artikli 7a eesmärkidel üksnes siis, kui need vastavad käesoleva artikli lõigetes 2 kuni 6 sätestatud säästlikkuse kriteeriumidele.
Jäätmetest ja jääkidest (välja arvatud põllumajanduslikust tootmisest, vesiviljelusest, kalandusest ja metsatööstusest pärit jääkidest) toodetud biokütused peavad siiski selleks, et neid Artiklis 7a osutatud eesmärkidel arvesse võetaks, vastama üksnes käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud säästlikkuse kriteeriumidele.
2. Lõikes 1 osutatud eesmärkidel arvesse võetav biokütuste kasutamisega saavutatav kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine on pärast 5. oktoobrit 2015 tööd alustavates käitistes toodetavate biokütuste puhul vähemalt 60 %. Käitist käsitatakse tööd alustanuna, kui selles on reaalselt toimunud biokütuse tootmine.
Käitiste puhul, mis alustavad tööd 5. oktoobril 2015 või on tööd alustanud varem, on lõikes 1 osutatud eesmärkidel arvesse võetav biokütuste kasutamisega saavutatav kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine vähemalt 35 % kuni 31. detsembrini 2017 ja vähemalt 50 % alates 1. jaanuarist 2018.
Biokütuste kasutamisest tulenevat kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist arvutatakse vastavalt artikli 7d lõikele 1.
3. Lõikes 1 osutatud eesmärkidel arvesse võetud biokütuseid ei valmistata toorainest, mis on saadud suure bioloogilise mitmekesisusega maa-alalt, see tähendab maa-alalt, mida 2008. aasta jaanuaris või pärast seda iseloomustas üks järgmistest seisunditest, olenemata sellest, kas seda maatükki iseloomustab see seisund ka praegu:
a) ürgmets ja muu metsamaa, st looduslike liikidega mets ja muu metsamaa, kus ei ole selgelt nähtavaid märke inimtegevusest ja kus ökoloogilised protsessid ei ole olulisel määral häiritud;
b) maa-alad, mis on määratud:
i) õigusaktide alusel või asjakohase pädeva asutuse poolt looduskaitsealadeks või
ii) haruldaste, ohustatud või väljasuremisohus ökosüsteemide või liikide kaitsealadeks, mida on tunnustatud rahvusvahelistes lepingutes või mis on kantud valitsusvaheliste organisatsioonide või Rahvusvahelise Loodusvarade ja Looduskaitse Ühingu poolt koostatud loeteludesse, tingimusel et neid tunnustatakse vastavalt artikli 7c lõike 4 teisele lõigule;
kui ei esitata tõendeid, et asjaomase tooraine tootmine ei olnud nende looduskaitse-eesmärkidega vastuolus;
c) suure bioloogilise mitmekesisusega rohumaa, mis on:
i) looduslik, st rohumaa, mis inimsekkumiseta jääks rohumaaks ja mis säilitab loodusliku liigilise koostise ja ökoloogilised omadused ning protsessid, või
ii) mittelooduslik, st rohumaa, mis inimsekkumiseta ei jääks rohumaaks ja mis on liigirikas ja rikkumata, välja arvatud juhul, kui on tõendatud, et tooraine kogumine on vajalik rohumaa seisundi säilimiseks.
▼M7 —————
4. Lõikes 1 osutatud eesmärkidel arvesse võetud biokütuseid ei valmistata toorainest, mis on saadud suure süsinikuvaruga maa-alalt, see tähendab maa-alalt, mida 2008. aasta jaanuaris iseloomustas üks järgmistest seisunditest, kuid mida see seisund enam ei iseloomusta:
a) märgalad, see tähendab pidevalt või suurema osa aastast veega kaetud või veest küllastunud maa-alad;
b) püsivalt metsastatud alad, see tähendab üle ühe hektari suurused maa-alad, millel on üle viie meetri kõrgused puud, mille võrade liitus on üle 30 %, või mis suudavad in situ kõnealuste künnisteni jõuda;
c) üle ühe hektari suurused maa-alad, millel on üle viie meetri kõrgused puud võrade liitusega 10 kuni 30 %, või puud, mis suudavad in situ kõnealuste künnisteni jõuda, juhul kui ei esitata tõendeid selle kohta, et maa-ala süsivesinikuvaru enne ja pärast kasutuselevõttu on niisugune, et kui kasutada IV lisa C osas sätestatud metoodikat, on käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud tingimused täidetud.
Käesoleva lõike sätteid ei kohaldata, kui tooraine hankimise ajal iseloomustas maa-ala sama seisund kui 2008. aasta jaanuaris.
5. Lõikes 1 osutatud eesmärkidel arvesse võetud biokütuseid ei valmistata toorainest, mis on saadud maa-alalt, mis oli 2008. aasta jaanuaris turbaraba, juhul kui ei esitata tõendeid selle kohta, et selle tooraine viljelus ja kogumine ei too kaasa varem kuivendamata pinnase kuivendamist.
6. Ühenduses kasvatatud põllumajanduslik tooraine, mida kasutatakse artiklis 7a osutatud eesmärkidel arvesse võetud biokütuste tootmiseks, saadakse vastavalt nõukogu 19. jaanuari 2009. aasta määruse (EÜ) nr 73/2009 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames põllumajandustootjate suhtes kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks) ( 8 ) II lisa punktis A pealkirja all „Keskkond” ja punktis 9 loetletud nõuetele ja standarditele ning vastavalt kõnealuse määruse artikli 6 lõike 1 kohaselt määratletud heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste miinimumnõuetele.
7. Komisjon esitab iga kahe aasta järel Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande nende kolmandate riikide ja liikmesriikide kohta, kes on ühenduses tarbitavate biokütuste või biokütuste tooraine oluliseks allikaks ja lõigetes 2 kuni 5 sätestatud säästlikkuse kriteeriumide täitmise ning pinnase, vee ja õhu kaitseks võetud riiklike meetmete kohta. Esimene aruanne esitatakse 2012. aastal.
Komisjon esitab iga kahe aasta järel Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande mõju kohta, mida kasvav nõudlus biokütuste järele avaldab sotsiaalsele säästlikkusele ühenduses ja kolmandates riikides, samuti ühenduse biokütusepoliitika mõju kohta toiduainete taskukohase hinnaga kättesaadavusele, eelkõige arengumaade elanikele, ning üldisemate arenguküsimuste kohta. Aruandes käsitletakse maakasutusõiguste järgimist. Aruandes esitatakse ühenduses tarbitava biokütuse tooraine oluliseks allikaks olevate nii kolmandate riikide kui ka liikmesriikide puhul andmed selle kohta, kas asjaomane riik on ratifitseerinud ja rakendanud kõik järgmised Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsioonid:
— sunniviisilise või kohustusliku töö konventsioon (nr 29);
— ühinemisvabaduse ja organiseerumisõiguse kaitse konventsioon (nr 87);
— organiseerumisõiguse ja kollektiivse läbirääkimisõiguse kaitse konventsioon (nr 98);
— konventsioon mees- ja naistöötajate võrdse tasustamise kohta võrdväärse töö eest (nr 100);
— sunniviisilise töö kaotamise konventsioon (nr 105);
— töö- ja kutsealast diskrimineerimist käsitlev konventsioon (nr 111);
— töölevõetava isiku vanuse alammäära konventsioon (nr 138);
— lapsele sobimatu töö ja muu talle sobimatu tegevuse viivitamatu keelustamise konventsioon (nr 182).
Aruandes esitatakse ühenduses tarbitava biokütuse tooraine oluliseks allikaks olevate nii kolmandate riikide kui ka liikmesriikide puhul andmed selle kohta, kas asjaomane riik on ratifitseerinud ja rakendanud:
— Cartagena bioohutuse protokolli;
— ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooni.
Esimene aruanne esitatakse 2012. aastal. Komisjon teeb vajadusel ettepanekuid parandusmeetmete kohta, eelkõige juhul, kui on olemas tõendid, et biokütuse tootmine avaldab olulist mõju toiduainete hindadele.
8. Liikmesriigid ei keeldu muudel säästlikkusega seotud põhjustel käesoleva artikli kohaselt saadud biokütuste arvessevõtmisest lõikes 1 osutatud eesmärkidel.
Artikkel 7c
Biokütuste säästlikkuse kriteeriumide järgimise kontrollimine
1. Kui biokütuseid tuleb arvesse võtta artiklis 7a osutatud eesmärkidel, nõuavad liikmesriigid ettevõtjatelt artikli 7b lõigetes 2 kuni 5 sätestatud säästlikkuse kriteeriumide täitmise tõestamist. Sel põhjusel nõuavad nad, et ettevõtjad kasutaksid massibilansisüsteemi, mis:
a) võimaldab omavahel segada saadetisi, mis sisaldavad erinevate säästlikkuse näitajatega toorainet või biokütust;
b) nõuab, et seguga oleks seotud teave punktis a osutatud saadetise säästlikkuse näitajate ja suuruste kohta, ning
c) näitab, et segust eemaldatud kõikide saadetiste summat kirjeldatakse nii, nagu sellel oleks samad säästlikkuse näitajad ja samad kogused kui segule lisatud kõikide saadetiste summal.
2. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aastatel 2010 ja 2012 aruanded lõikes 1 kirjeldatud massibilansi kontrollimeetodi toimimise kohta ja mõne või kõigi uut tüüpi tooraine või biokütusega seotud muu kontrollimeetodi kasutuselevõtmise võimaluste kohta. Oma hinnangus käsitleb komisjon selliseid kontrollimeetodeid, mille puhul ei pea teave säästlikkuse näitajate kohta olema füüsiliselt seotud konkreetse saadetise või seguga. Hinnangus võetakse arvesse vajadust säilitada kontrollisüsteemi terviklikkus ja tõhusus ning vältida samal ajal tarbetut koormust tööstusharule. Aruandele lisatakse vajaduse korral Euroopa Parlamendi ja nõukogu jaoks ettepanekud muude kontrollimeetodite kasutuselevõtmise kohta.
3. Liikmesriigid võtavad meetmeid, et tagada ettevõtjate poolt usaldusväärse teabe esitamine ning et teha liikmesriikide nõudmisel kättesaadavaks andmed, mida kasutati teabe koostamisel. Liikmesriigid nõuavad, et ettevõtjad tagaksid esitatava teabe asjakohasele standardile vastava sõltumatu auditeerimise ning esitaksid tõendid selle teostamise kohta. Auditi käigus kontrollitakse, kas ettevõtjate kasutatavad süsteemid on täpsed, usaldusväärsed ja pettusekindlad. Samuti hinnatakse selle käigus proovivõtu tihedust ja metoodikat ning andmete stabiilsust.
Esimeses lõigus nimetatud teave sisaldab eelkõige teavet vastavuse kohta artikli 7b lõigetes 2 kuni 5 sätestatud säästlikkuse kriteeriumidele, asjakohast ja piisavat teavet pinnase, vee ja õhu kaitseks, rikutud maa taastamiseks ja veepuuduse all kannatavates piirkondades liigse veetarbimise ärahoidmiseks võetud meetmete kohta ning asjakohast ja piisavat teavet artikli 7b lõike 7 teises lõigus osutatud küsimuste arvessevõtmiseks võetud meetmete kohta.
Komisjon võtab kooskõlas artikli 11 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega vastu rakendusaktid, et koostada nimekiri käesoleva lõike esimeses kahes lõigus osutatud asjakohasest ja piisavast teabest. Komisjon tagab eelkõige, et nimetatud teabe esitamine ei tekitaks ülemäärast halduskoormust ettevõtjatele üldiselt või eelkõige väikemaapidajatele, tootjate organisatsioonidele ja kooperatiividele.
Käesolevas lõikes sätestatud kohustusi kohaldatakse nii ühenduses toodetud kui imporditud biokütuste korral.
Liikmesriigid esitavad käesoleva lõike esimeses lõigus nimetatud teabe kokkuvõtlikul kujul komisjonile. Komisjon avaldab selle teabe kokkuvõtte direktiivi 2009/28/EÜ artiklis 24 osutatud läbipaistvusplatvormis, säilitades samal ajal tundliku äriteabe konfidentsiaalsuse.
4. Ühendus püüab sõlmida kolmandate riikidega kahe- või mitmepoolseid lepinguid, mis sisaldavad sätteid käesoleva direktiivi säästlikkuse kriteeriumidele vastavate säästlikkuse kriteeriumide kohta. Kui ühendus on sõlminud lepingud, mis sisaldavad sätteid artikli 7b lõigetes 2 kuni 5 sätestatud säästlikkuse kriteeriumide kohta, võib komisjon otsustada, et nimetatud lepingutega on tõestatud, et kõnealustes riikides kasvatatud toorainest toodetud biokütused vastavad kõnealustele säästlikkuse kriteeriumidele. Nimetatud lepingute sõlmimisel tuleb nõuetekohaselt arvesse võtta meetmeid niisuguste alade säilitamiseks, mis pakuvad kriitilistes olukordades peamisi ökosüsteemi teenuseid (näiteks valgalade kaitse ja kaitse erosiooni eest), meetmeid pinnase, vee ja õhu kaitseks, kaudseid maakasutuse muudatusi ja rikutud maa taastamist, veepuuduse all kannatavates piirkondades liigse veetarbimise ärahoidmist ning artikli 7b lõike 7 teises lõigus osutatud küsimusi.
Komisjon võib otsustada, et vabatahtlikud riiklikud või rahvusvahelised kavad, millega kehtestatakse standardid biomassist toodete tootmisele, sisaldavad täpseid andmeid artikli 7b lõike 2 kohaldamise eesmärgil või et kõnealuste kavadega tõestatakse, et biomassi saadetised vastavad artikli 7b lõigetes 3 kuni 5 sätestatud säästlikkuse kriteeriumidele. Komisjon võib otsustada, et nimetatud kavad sisaldavad täpseid andmeid, mis annavad teavet meetmetest, mida on võetud niisuguste alade säilitamiseks, mis pakuvad kriitilistes olukordades peamisi ökosüsteemi teenuseid (näiteks valgalade kaitse ja kaitse erosiooni eest), pinnase, vee ja õhu kaitseks, rikutud maa taastamiseks ning veepuuduse all kannatavates piirkondades liigse veetarbimise ärahoidmiseks ja artikli 7b lõike 7 teises lõigus osutatud küsimuste kohta. Komisjon võib samuti tunnustada maa-alasid selliste haruldaste, ohustatud või väljasuremisohus ökosüsteemide või liikide kaitsmiseks, mida on tunnustatud rahvusvahelistes lepingutes või mis on kantud valitsusvaheliste organisatsioonide või Rahvusvahelise Loodusvarade ja Looduskaitse Ühingu poolt koostatud loeteludesse artikli 7b lõike 3 punkti b alapunktis ii nimetatud eesmärkidel.
Komisjon võib otsustada, et vabatahtlikud riiklikud või rahvusvahelised kavad, millega mõõdetakse kasvuhoonegaaside vähenemist, sisaldavad täpseid andmeid artikli 7b lõike 2 kohaldamiseks.
Komisjon võib otsustada, et maa, mis on hõlmatud tõsiselt rikutud või tugevalt saastunud maa parandamise riikliku või piirkondliku taastamisprogrammiga, vastab IV lisa C osa punktis 9 osutatud kriteeriumidele.
5. Komisjon võtab käesoleva artikli lõike 4 kohaseid otsuseid vastu üksnes siis, kui asjaomane leping või kava vastab asjakohastele usaldusväärsuse, läbipaistvuse ja sõltumatu auditi standarditele. Kasvuhoonegaaside vähenemise mõõtmise kavad peavad vastama ka IV lisa metodoloogilistele nõuetele. Artikli 7b lõike 3 punkti b alapunktis ii nimetatud suure bioloogilise mitmekesisusega alade puhul peavad selliste alade nimekirjad vastama piisavatele objektiivsusstandarditele, olema kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud standarditega ning nägema ette asjakohased edasikaebamismenetlused.
Lõikes 4 osutatud vabatahtlike kavade (edaspidi „vabatahtlikud kavad”) kohta avaldatakse korrapäraselt ning vähemalt üks kord aastas nende sõltumatuks auditeerimiseks kasutatavate sertifitseerimisasutuste nimekiri, näidates iga sertifitseerimisasutuse puhul, milline üksus või riiklik asutus on seda tunnustanud ja milline üksus või riiklik asutus teostab selle üle järelevalvet.
Eelkõige pettuste ärahoidmiseks võib komisjon riskianalüüsi või käesoleva artikli lõike 6 teises lõigus osutatud aruannete alusel täpsustada sõltumatu auditi standardeid ja nõuda kõigi vabatahtlike kavade puhul kõnealuste standardite kohaldamist. Seda tehakse rakendusaktidega, mis võetakse vastu kooskõlas artikli 11 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega. Selliste aktidega määratakse kindlaks ajavahemik, mille jooksul tuleb standardid vabatahtlike kavadega rakendada. Komisjonil on õigus tunnistada kehtetuks vabatahtlike kavade tunnustamist käsitlevad otsused, kui kõnealuste kavadega ei rakendata selliseid standardeid ettenähtud tähtaja jooksul.
6. Käesoleva artikli lõike 4 kohased otsused võetakse vastu kooskõlas artikli 11 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega. Sellised otsused kehtivad kuni viis aastat.
Komisjon nõuab, et iga vabatahtliku kava puhul, mille kohta on tehtud lõike 4 kohane otsus, esitatakse hiljemalt 6. oktoobriks 2016 ja seejärel igal aastal 30. aprilliks komisjonile aruanne, milles on hõlmatud kõik käesoleva lõike kolmandas lõigus esitatud punktid. Üldjuhul hõlmab aruanne eelmist kalendriaastat. Esimene aruanne hõlmab vähemalt kuut kuud alates 9. septembrist 2015. Aruande esitamise nõuet kohaldatakse ainult selliste vabatahtlike kavade suhtes, mis on toiminud vähemalt 12 kuud.
Hiljemalt 6. aprilliks 2017 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles analüüsitakse käesoleva lõike teises lõigus osutatud aruandeid, vaadatakse läbi selliste lõikes 4 osutatud lepingute või vabatahtlike kavade toimimine, mille kohta on vastu võetud käesoleva artikli kohane otsus, ning tehakse kindlaks parimad tavad. Aruanne põhineb parimal olemasoleval teabel, sealhulgas sidusrühmadega peetud konsultatsioonidel, ning asjaomaste lepingute ja kavade kohaldamisel saadud kogemustel. Aruandes analüüsitakse järgmist:
üldiselt:
a) auditite sõltumatus, meetod ja sagedus, võttes arvesse nii komisjoni poolt sellega seoses asjaomase kava heakskiitmise ajal kavaga seotud dokumentides esitatut kui ka võrdlust valdkonna parimate tavadega;
b) rikkumiste tuvastamise ja nende menetlemise meetodite olemasolu, nende kohaldamise kogemused ja läbipaistvus, pöörates erilist tähelepanu kava osaliste poolt toime pandud või väidetavalt toime pandud tõsiste rikkumiste menetlemisele;
c) läbipaistvus, eelkõige kava kättesaadavus, toorainete päritoluriikides või -piirkondades kohaldatavatesse keeltesse tõlgitud tekstide olemasolu, sertifitseeritud ettevõtjate loetelu, asjaomaste sertifikaatide ning auditiaruannete kättesaadavus;
d) sidusrühmade kaasamine, eelkõige konsulteerimine põlis- ja kohalike kogukondadega enne otsuse tegemist kava koostamise ja läbivaatamise ning auditite läbiviimise ajal, ning vastus nende panustele;
e) kava üldine töökindlus, eelkõige seoses eeskirjadega, mida kohaldatakse audiitorite ja asjaomase kavaga seotud asutuste akrediteerimise, kvalifitseerimise ja sõltumatuse suhtes;
f) kava ajakohastamine seoses turuga, sertifitseeritud lähteainete ja biokütuste kogus päritoluriigi ja liigi kaupa, osalejate arv;
g) sellise süsteemi rakendamise lihtsus ja tõhusus, mille abil teostatakse järelevalvet kava puhul selles osalejatele säästlikkuse kriteeriumidele vastavuse kohta antavate tõendite üle ja mis on mõeldud pettuste vältimiseks, eelkõige võimalike pettusjuhtumite ja muu eeskirjade eiramise tuvastamiseks, menetlemiseks ja edasiseks uurimiseks, ning asjakohasel juhul tuvastatud pettuste või eeskirjade eiramise juhtumite arv,
ning eelkõige:
h) üksuste võimalused saada luba sertifitseerimisasutuste tunnustamiseks ja järelevalveks;
i) sertifitseerimisasutuste tunnustamise või akrediteerimise kriteeriumid;
j) sertifitseerimisasutuste järelevalve eeskirjad;
k) parimate tavade edendamise hõlbustamise või parandamise võimalused.
Liikmesriik võib oma riiklikust kavast teavitada komisjoni. Komisjon annab sellisele kavale hinnangu eelisjärjekorras. Otsus sellise teavitatud riikliku kava vastavuse kohta käesolevas direktiivis sätestatud tingimustele võetakse vastu kooskõlas artikli 11 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega, et hõlbustada biokütuste säästlikkuse kriteeriumide järgimise kontrollimiseks mõeldud kavade kahe- ja mitmepoolset vastastikust tunnustamist. Kui otsus on positiivne, siis ei keelduta käesoleva artikliga kooskõlas kehtestatud kavade vastastikusest tunnustamisest kõnealuse liikmesriigi kavaga, mis puudutab artikli 7b lõigetes 2–5 sätestatud säästlikkuse kriteeriumidele vastavuse kontrollimist.
7. Kui ettevõtja esitab tõendeid või andmeid, mis on saadud vastavalt lepingule või kavale, mille suhtes on tehtud lõike 4 kohane otsus (vastavalt kõnealuse otsuse ulatusele), ei nõua liikmesriik tarnijalt artikli 7b lõigetes 2 kuni 5 sätestatud säästlikkuse kriteeriumide järgimise tõendamiseks täiendavate tõendite ega käesoleva artikli lõike 3 teises lõigus nimetatud meetmete kohta teabe esitamist.
8. Komisjon uurib liikmesriigi taotlusel või omal algatusel artikli 7b kohaldamist seoses biokütuse allikaga ning otsustab kuue kuu jooksul alates taotluse kättesaamisest kooskõlas artikli 11 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega, kas asjaomane liikmesriik võib võtta kõnealusest allikast pärit biokütust arvesse artikli 7a kohaldamisel.
9. Hiljemalt 31. detsembriks 2012 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, mis käsitleb:
a) säästlikkuse kriteeriumeid puudutava teabe esitamiseks loodud süsteemi tõhusust ning
b) seda, kas õhu, pinnase ja vee ja kaitseks on võimalik ja asjakohane kehtestada kohustuslikke nõudeid, võttes arvesse uusimaid teaduslikke tõendeid ja ühenduse rahvusvahelisi kohustusi.
Komisjon teeb vajadusel ettepanekuid parandusmeetmete kohta.
Artikkel 7d
Biokütuste kasutamisest elutsükli jooksul tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguste arvutamine
1. Artikli 7a ja artikli 7b lõike 2 kohaldamisel arvutatakse biokütuste kasutamisest elutsükli jooksul tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguseid järgmiselt:
a) kasutades biokütuste puhul, mille tootmisviisidest tuleneva kasvuhoonegaaside heitkoguse vähenemise vaikeväärtus on sätestatud IV lisa A või B osas ja mille IV lisa C osa punkti 7 kohaselt arvutatav el väärtus on võrdne nulliga või nullist väiksem, seda vaikeväärtust;
b) kasutades IV lisa C osas sätestatud metoodika kohaselt arvutatud tegelikku väärtust või
c) kasutades väärtust, mis on arvutatud IV lisa C osa punktis 1 osutatud valemi tegurite summana, milles mõnede tegurite jaoks võib kasutada IV lisa D või E osa summeerimata vaikeväärtusi, ning kõigi teiste tegurite jaoks IV lisa C osas sätestatud metoodika kohaselt arvutatud tegelikke väärtusi.
2. Liikmesriigid esitavad komisjonile hiljemalt 31. märtsiks 2010 aruande, mis sisaldab loetelu nende territooriumi alade kohta, mis Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1059/2003 (millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS)) ( 9 ) kohaselt liigitatakse statistiliste territoriaalüksuste liigituse (NUTS) 2. või madalamale tasandile, kus põllumajandusliku tooraine viljelusest tekkivad tüüpilised kasvuhoonegaaside heitkogused on eelduste kohaselt käesoleva direktiivi IV lisa D osas pealkirja all „Viljeluse summeerimata väärtused” esitatud heitkogustest väiksemad või nendega võrdsed, lisades aruandele meetodi kirjelduse ja kõnealuse loetelu koostamiseks kasutatud andmed. Nimetatud meetodi puhul võetakse arvesse pinnase omadusi, kliimat ning eeldatavat tooraine saagist.
3. Liikmesriikide puhul lõikes 2 osutatud aruannetes ning väljaspool liitu asuvate territooriumide puhul pädevate asutuste poolt koostatud, lõikes 2 osutatud aruannetega samaväärsetes aruannetes võidakse komisjonile esitada tüüpilised põllumajandusliku tooraine kasvatamisest tulenevate kasvuhoonegaaside heitkogused.
4. Komisjon võib otsustada kooskõlas artikli 11 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega vastu võetava rakendusaktiga, et käesoleva artikli lõikes 3 osutatud aruanded sisaldavad täpseid andmeid, mida saab kasutada biokütuste lähteainete kasvatamisega kõnealustes piirkondades seotud kasvuhoonegaaside heitkoguste kindlaksmääramiseks artikli 7b lõike 2 kohaldamisel.
5. Komisjon koostab ja avaldab hiljemalt 31. detsembriks 2012 ning pärast seda iga kahe aasta järel aruande IV lisa B ja E osa hinnanguliste tüüpiliste ja vaikeväärtuste kohta, pöörates erilist tähelepanu transpordist ja töötlemisest tulenevate kasvuhoonegaaside heitkogustele.
Kui esimeses lõigus osutatud aruannetest nähtub, et IV lisa B ja E osa hinnangulisi tüüpilisi ja vaikeväärtusi oleks uusimate teaduslike tõendite alusel vaja kohandada, siis esitab komisjon asjakohasel juhul seadusandliku ettepaneku Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
▼M7 —————
7. Komisjon vaatab IV lisa korrapäraselt läbi, et lisada põhjendatud juhtudel väärtusi samast või muust toorainest biokütuste tootmise uute viiside jaoks. Kõnealuse läbivaatamise käigus kaalutakse ka IV lisa C osas sätestatud metoodika muutmist eelkõige järgmistes küsimustes:
— jäätmete ja jääkide arvestamise meetod;
— kaassaaduste arvestamise meetod;
— koostootmise arvestamise meetod ning
— põllumajanduskultuuride jääkidele antud kaassaaduste seisund.
Taimsete või loomsete õlide jäätmetest toodetud biodiisli vaikeväärtused vaadatakse läbi nii kiiresti kui võimalik. Kui komisjoni läbivaatamise käigus järeldatakse, et IV lisa tuleks täiendada, siis on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 10a vastu delegeeritud õigusakte IV lisa A, B, D ja E osas hinnanguliste tüüpiliste ja vaikeväärtuste lisamiseks selliste biokütuse tootmisviiside kohta, mille spetsiifilised tegurid ei ole nimetatud lisaga veel hõlmatud, kuid mitte väärtuste eemaldamiseks ega muutmiseks.
Kõikide IV lisa vaikeväärtuste loetelus tehtavate kohanduste või muudatuste puhul peetakse kinni järgmisest:
a) kui teguri panus üldisesse heitkogusesse on väike või kui muutus on piiratud või kui tegelike väärtuste kindlakstegemine on väga kulukas või keerukas, on vaikeväärtused tavapäraste tootmisprotsesside tüüpilised väärtused;
b) kõikidel muudel juhtudel on vaikeväärtused tavapäraste tootmisprotsessidega võrreldes konservatiivsed.
8. Komisjon võib IV lisa C osa punkti 9 ühetaolise kohaldamise tagamiseks võtta vastu rakendusakte, milles kehtestatakse üksikasjalikud tehnilised spetsifikatsioonid ja määratlused. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 11 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.
Artikkel 7e
Biokütuste säästlikkust käsitlevad rakenduseeskirjad ja aruanded
1. Artikli 7b lõike 3 teises lõigus, artikli 7c lõike 3 kolmandas lõigus, artikli 7c lõikes 6, artikli 7c lõikes 8, artikli 7d lõikes 5, artikli 7d lõike 7 esimeses lõigus ja artikli 7d lõikes 8 osutatud rakendusmeetmete puhul võetakse täiel määral arvesse ka direktiivi 2009/28/EÜ eesmärke.
2. Artikli 7b lõikes 7, artikli 7c lõikes 2, artikli 7c lõikes 9 ning artikli 7d lõigetes 4 ja 5 osutatud komisjoni aruanded, mis esitatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule, ning artikli 7c lõike 3 esimese ja viienda lõigu ning artikli 7d lõike 2 kohaselt esitatavad aruanded ja teave koostatakse ja edastatakse nii käesolevat direktiivi kui ka direktiivi 2009/28/EÜ silmas pidades.
Artikkel 8
Vastavuse järelevalve ja aruandlus
1. Liikmesriigid teostavad bensiini ja diislikütuse puhul artiklites 3 ja 4 esitatud nõuetele vastavuse järelevalvet vastavalt I ja II lisas osutatud analüüsimeetodite alusel.
2. Liikmesriigid kehtestavad kütusekvaliteedi järelevalvesüsteemi kooskõlas asjakohase Euroopa standardi nõuetega. Alternatiivset kütusekvaliteedi järelevalvesüsteemi võib lubada tingimusel, et see tagab samaväärselt usaldatavad tulemused.
3. Iga aasta 31. augustiks esitavad liikmesriigid aruande riigi kütusekvaliteedi andmete kohta eelmisel kalendriaastal. Komisjon kehtestab riigi kütusekvaliteedi andmete kokkuvõtliku aruande esitamise ühtse vormi rakendusaktiga, mis võetakse vastu kooskõlas artikli 11 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega. Esimene aruanne esitatakse 30. juuniks 2002. Alates 1. jaanuarist 2004 peab kõnealuse aruande vorm vastama asjakohases Euroopa standardis kirjeldatule. Lisaks esitab liikmesriik aruande oma territooriumil turustatud bensiini ja diislikütuse üldkoguste ning maksimaalse väävlisisaldusega 10 mg/kg pliivaba bensiini ja diislikütuse turustatud koguste kohta. Lisaks esitab liikmesriik igal aastal aruande oma territooriumil turustatud maksimaalse väävlisisaldusega 10 mg/kg bensiini ja diislikütuse kättesaadavuse kohta asjakohaselt tasakaalustatud geograafilisel alusel.
4. Komisjon tagab, et vastavalt lõikele 3 esitatud teave tehakse asjakohaste vahenditega viivitamata kättesaadavaks.
Artikkel 8a
Metallilisandid
1. Komisjon hindab metallilisandite kütustes kasutamise ohtu tervisele ja keskkonnale ja töötab selleks välja katsemeetodi. Ta esitab oma järeldused Euroopa Parlamendile ja nõukogule 31. detsembriks 2012.
2. Kuni lõikes 1 osutatud katsemeetodi väljatöötamiseni piiratakse metallilisandi metüültsüklopentadienüülmangaan trikarbonüüli (MMT) kasutamist kütustes alates 1. jaanuarist 2011 kuni 6 mg mangaani liitri kohta. Alates 1. jaanuarist 2014 on nimetatud piirang 2 mg mangaani liitri kohta.
3. Võttes arvesse lõikes 1 osutatud katsemeetodiga läbiviidud hindamise tulemusi, võivad Euroopa Parlament ja nõukogu lõikes 2 täpsustatud MMT-sisalduse piirangu kütuses komisjoni seadusandliku ettepaneku alusel läbi vaadata.
4. Liikmesriigid tagavad, et märgistus kütuse metallilisandisisalduse kohta paigaldatakse kõikidesse punktidesse, kus metallilisandiga kütus tarbijatele kättesaadavaks tehakse.
5. Märgistusel peab olema järgmine tekst: „Sisaldab metallilisandeid”.
6. Märgistus kinnitatakse selgelt nähtaval viisil kohta, kus on esitatud teave kütuseliigi kohta. Märgistus peab olema selgelt nähtava ja kergesti loetava suuruse ja kirjaga.
Artikkel 9
Aruandlus
1. Komisjon esitab 31. detsembriks 2012 ja seejärel iga kolme aasta järel Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, lisades sellele vajaduse korral ettepaneku käesoleva direktiivi muutmiseks. Selles aruandes võetakse eelkõige arvesse järgmist:
a) autotehnoloogia kasutamine ja areng, eelkõige bensiinis ja diislikütuses lubatud maksimaalse biokütusesisalduse suurendamise teostatavus ning vajadus üle vaadata artikli 3 lõikes 3 nimetatud kuupäev;
b) ühenduse poliitika maanteesõidukite CO2 heidete kohta;
c) võimalus kohaldada II lisa nõudeid, eelkõige polütsükliliste aromaatsete süsivesinike piirväärtusi väljaspool teid kasutatavate liikurmasinate (sealhulgas siseveelaevade), põllu- ja metsamajanduslike traktorite ning väikelaevade suhtes;
d) kütustes detergentide kasutamise suurendamine;
e) muude metallilisandite kui MMT kasutamine kütustes;
f) bensiinis ja diislikütuses kasutatavate komponentide üldkogus, võttes arvesse ühenduse keskkonnaalaseid õigusakte, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiivi 2000/60/EÜ (millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik) ( 10 ) ja selle tütardirektiivide eesmärke;
g) artikli 7a lõikes 2 sätestatud kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärgi tagajärjed heitkogustega kauplemise süsteemile;
h) võimalik vajadus kohandada artikli 2 lõikeid 6 ja 7 ning artikli 7a lõike 2 punkti b, et hinnata võimalikke panuseid kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärgi (kuni 10 % aastaks 2020) täitmisesse. Need kaalutlused peavad põhinema sellel, milline on ühenduses võimalus vähendada kütuste ja energia elutsükli jooksul tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguseid, võttes eelkõige arvesse süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise keskkonnaohutute tehnoloogiate ja elektriliste maanteesõidukite arengut ning heitkoguste vähendamise vahendite kulutasuvust, nagu on osutatud artikli 7a lõike 2 punktis b;
i) võimalus kehtestada lisameetmed tarnijatele, et nad vähendaksid kütuse elutsükli jooksul energiaühiku kohta tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2 % võrreldes artikli 7a lõike 5 punktis b osutatud kütuse alusstandardiga, kasutades selleks direktiivis 2003/87/EÜ sätestatud tingimustel Kyoto protokolli puhta arengu mehhanismi kaudu ostetud ühikuid, et hinnata edasist võimalikku panust kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärgi (kuni 10 % aastaks 2020) saavutamisse, nagu on osutatud käesoleva direktiivi artikli 7a lõike 2 punktis c;
j) ajakohastatud kulude-tulude ja mõjuanalüüs maksimaalse lubatud aururõhu vähendamise kohta bensiinis suveperioodil alla 60 kPa;
k) liidus tarbitud biokütuste tootmisviisid ja mahud ning elutsükli jooksul tekkivate kasvuhoonegaaside heitkogus energiaühiku kohta, kaasa arvatud maakasutuse kaudsest muutusest tulenevate hinnanguliste heitkoguste esialgne keskmine väärtus ja V lisas sätestatud tundlikkusanalüüsi alusel leitud ulatus. Komisjon teeb maakasutuse kaudsest muutusest tulenevate hinnanguliste heitkoguste esialgse keskmise väärtuse ja tundlikkusanalüüsi alusel leitud ulatuse üldsusele kättesaadavaks.
2. Komisjon esitab hiljemalt 2014. aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles käsitletakse artiklis 7a osutatud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärgi saavutamist aastaks 2020, võttes arvesse vajadust kooskõla järele selle eesmärgi ja direktiivi 2009/28/EÜ artikli 3 lõikes 3 seoses taastuvenergia osakaaluga transpordis osutatud eesmärgi vahel, arvestades kõnealuse direktiivi artikli 23 lõikes 8 ja artikli 23 lõikes 9 osutatud aruandeid.
Komisjon lisab oma aruandele vajaduse korral ettepaneku eesmärgi muutmiseks.
Artikkel 9a
Sanktsioonid
Liikmesriigid määravad kindlaks sanktsioonid, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi kohaselt vastuvõetud siseriiklike sätete rikkumise korral. Kindlaksmääratud trahvid peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.
Artikkel 10
Lubatud analüüsimeetodite ja lubatud aururõhu erandite kohandamise kord
1. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 10a vastu delegeeritud õigusakte, kui see on vajalik lubatud analüüsimeetodite kohandamiseks, et tagada nende vastavus seoses I või II lisas osutatud Euroopa standardite muutmisega. Samuti on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 10a vastu delegeeritud õigusakte, et artikli 3 lõike 4 esimeses lõigus sätestatud piirides kohandada III lisas sätestatud bensiini etanoolisisalduse aururõhu (kPA) puhul lubatud erandeid. Kõnealused delegeeritud õigusaktid ei piira artikli 3 lõike 4 alusel antud erandeid.
2. Sellise kohandamise tulemuseks ei tohi olla käesolevas direktiivis sätestatud piirväärtuste otsene või kaudne muutmine ega ka nende kohaldamise alguskuupäevade mis tahes muutmine.
Artikkel 10a
Delegeeritud volituste rakendamine
1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.
2. Artikli 7a lõikes 6, artikli 7d lõikes 7 ja artikli 10 lõikes 1 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 5. oktoobrist 2015.
3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 7a lõikes 6, artikli 7d lõikes 7 ja artikli 10 lõikes 1 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
4. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
5. Artikli 7a lõike 6, artikli 7d lõike 7 ja artikli 10 lõike 1 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.
Artikkel 11
Komiteemenetlus
1. Komisjoni abistab kütusekvaliteedi komitee, välja arvatud lõikes 2 osutatud juhtudel. Nimetatud komitee on komitee Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/2011 ( 11 ) tähenduses.
2. Biokütuste säästlikkusega seotud küsimustes artiklite 7b, 7c ja 7d alusel abistab komisjoni direktiivi 2009/28/EÜ artikli 25 lõikes 2 osutatud biokütuste ja biopõlevvedelike säästlikkuse komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.
3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.
Kui komitee arvamust ei esita, ei võta komisjon rakendusakti eelnõu vastu ja kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku.
Artikkel 12
Bensiini ja diislikütuse kvaliteediga seotud direktiivide kehtetuks tunnistamine ja muutmine
1. Direktiivid 85/210/EMÜ, 85/536/EMÜ ja 87/441/EMÜ tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2000.
2. Direktiivi 93/12/EMÜ muudetakse, jättes artikli 1 lõike 1 punkt b ja artikli 2 lõige 1 välja alates 1. jaanuarist 2000.
Artikkel 13
Siseriiklikku õigusesse ülevõtmine
1. Liikmesriigid võtavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid vastu ja avaldavad need hiljemalt 1. juulil 1999. Nad teatavad sellest viivitamata komisjonile.
Liikmesriigid kohaldavad neid meetmeid alates 1. jaanuarist 2000.
Kui liikmesriigid need meetmed võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.
2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastuvõetavate siseriiklike põhiliste õigusnormide tekstid.
▼M4 —————
Artikkel 15
Direktiivi jõustumine
Direktiiv jõustub Euroopa Ühenduste Teatajas avaldamise päeval.
Artikkel 16
Adressaadid
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
I LISA
OTTOMOOTORIGA SÕIDUKITES KASUTAMISEKS TURUSTATAVATE KÜTUSTE KESKKONNAKAITSELISED SPETSIFIKATSIOONID
Liik: Bensiin
|
Parameeter (1) |
Ühik |
Piirväärtused (2) |
|
|
Minimaalne |
Maksimaalne |
||
|
Uurimismeetodil määratud oktaaniarv |
|
95 (3) |
— |
|
Mootorimeetodil määratud oktaaniarv |
|
85 |
— |
|
Küllastunud aururõhk suveperioodil (4) |
kPa |
— |
60,0 (5) |
|
Fraktsioonkoostis: |
|
|
|
|
— aurustunud 100 °C juures |
% v/v |
46,0 |
— |
|
— aurustunud 150 °C juures |
% v/v |
75,0 |
— |
|
Süsivesinike analüüs: |
|
|
|
|
— olefiinid |
% v/v |
— |
18,0 |
|
— aromaatsed süsivesinikud |
% v/v |
— |
35,0 |
|
— benseen |
% v/v |
— |
1,0 |
|
Hapnikusisaldus |
% m/m |
|
3,7 |
|
Hapnikuühendid |
|
|
|
|
— metanool |
% v/v |
|
3,0 |
|
— etanool (stabilisaatorid võivad olla vajalikud) |
% v/v |
|
10,0 |
|
— isopropüülalkohol |
% v/v |
— |
12,0 |
|
— tertbutüülalkohol |
% v/v |
— |
15,0 |
|
— isobutüülalkohol |
% v/v |
— |
15,0 |
|
— eetrid, mille molekulis on 5 või enam süsinikuaatomit |
% v/v |
— |
22,0 |
|
— muud hapnikuühendid (6) |
% v/v |
— |
15,0 |
|
Väävlisisaldus |
mg/kg |
— |
10,0 |
|
Pliisisaldus |
g/l |
— |
0,005 |
|
(2) Spetsifikatsioonis antud väärtused on tegelikud väärtused. Nende piirväärtuste kindlaksmääramisel on kasutatud dokumendis EN ISO 4259:2006 „Naftatooted – katsetusmeetodite täpsusandmete kindlaksmääramine ja kohaldamine” sisalduvaid tingimusi ning miinimumväärtuse kindlaksmääramisel on arvesse võetud 2R minimaalset erinevust üle nulli (R = korduvteostatavus). Üksikute mõõtmiste tulemusi tõlgendatakse standardis EN ISO 4259:2006 kirjeldatud kriteeriumide põhjal. (3) Liikmesriigid võivad otsustada jätkuvalt lubada viia turule tavalist pliivaba bensiini, mille minimaalne mootori oktaaniarv (MON) on 81 ja uurimismeetodil määratud oktaaniarv (RON) 91. (4) Suveperiood algab hiljemalt 1. mail ja kestab vähemalt 30. septembrini. Liikmesriikides, kus suvine õhutemperatuur on madal, algab suveperiood hiljemalt 1. juunil ja kestab vähemalt 31. augustini. (5) Liikmesriikides, kus suvine õhutemperatuur on madal ja kellele kehtib artikli 3 lõigetes 4 ja 5 nimetatud erand, on maksimaalne aururõhk 70 kPa. Liikmesriikides, kellele kehtib artikli 3 lõikes 4 nimetatud erand etanooli sisaldava bensiini kohta, on maksimaalne aururõhk 60 kPa, millele lisandub III lisas sätestatud aururõhu erand. |
|||
II LISA
DIISELMOOTORITEGA SÕIDUKITES KASUTAMISEKS TURUSTATAVATE KÜTUSTE KESKKONNAKAITSELISED SPETSIFIKATSIOONID
Liik: Diislikütus
|
Parameeter (1) |
Ühik |
Piirväärtused (2) |
|
|
Minimaalne |
Maksimaalne |
||
|
Tsetaaniarv |
|
51,0 |
— |
|
Tihedus 15 °C juures |
Kg/m (3) |
— |
845,0 |
|
Fraktsioonkoostis: |
|
|
|
|
— 95 % aurustub temperatuuril: |
°C |
— |
360,0 |
|
Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud |
% m/m |
— |
8,0 |
|
Väävlisisaldus |
mg/kg |
— |
10,0 |
|
Rasvhappe metüülestrite sisaldus – EN 14078 |
% v/v |
— |
7,0 (3) |
|
(2) Spetsifikatsioonis esitatud väärtused on tegelikud väärtused. Nende piirväärtuste kindlaksmääramisel on kasutatud dokumendis EN ISO 4259:2006 „Naftatooted – katsetusmeetodite täpsusandmete kindlaksmääramine ja kohaldamine” sisalduvaid tingimusi ning miinimumväärtuse kindlaksmääramisel on arvesse võetud 2R minimaalset erinevust üle nulli (R = korduvteostatavus). Üksikute mõõtmiste tulemusi tõlgendatakse standardis EN ISO 4259:2006 kirjeldatud kriteeriumide põhjal. (3) Rasvhappe metüülestrid vastavad standardile EN 14214. |
|||
III LISA
BIOETANOOLI SISALDAVA BENSIINI AURURÕHU LUBATUD ERAND
|
Bioetanooli sisaldus (%v/v) |
Aururõhuga seotud lubatud erand (kPa (1)) |
|
0 |
0 |
|
1 |
3,7 |
|
2 |
6,0 |
|
3 |
7,2 |
|
4 |
7,8 |
|
5 |
8,0 |
|
6 |
8,0 |
|
7 |
7,9 |
|
8 |
7,9 |
|
9 |
7,8 |
|
10 |
7,8 |
|
(1) Spetsifikatsioonis esitatud väärtused on tegelikud väärtused. Nende piirväärtuste kindlaksmääramisel on kasutatud dokumendis ISO 4259 „Naftatooted - katsetusmeetodite täpsusandmete kindlaksmääramine ja kohaldamine” sisalduvaid tingimusi ning miinimumväärtuse kindlaksmääramisel on arvesse võetud 2R minimaalset erinevust üle nulli (R = korduvteostatavus). Üksikute mõõtmiste tulemusi tõlgendatakse standardis ISO 4259 (avaldatud 2006. a) kirjeldatud kriteeriumide põhjal. |
|
Aururõhuga seotud lubatud erand tabelis loetletud väärtuste vahepeale jääva bioetanoolisisalduse kohta määratakse kindlaks lineaarse ekstrapoleerimise teel, kasutades vahepealsest väärtusest vahetult üles- ja allapoole jäävat bioetanooli sisaldust.
IV LISA
VALEMID BIOKÜTUSTE ELUTSÜKLI JOOKSUL TEKKIVATE KASVUHOONEGAASIDE ARVUTAMISEKS
A. Biokütuste tüüpilised ja vaikeväärtused, kui nende tootmisel ei teki maakasutuse muutumise tõttu süsiniku netoheiteid
|
Biokütuse tootmisviis |
Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise tüüpiline väärtus |
Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise vaikeväärtus |
|
Suhkrupeedist toodetud etanool |
61 % |
52 % |
|
Nisuetanool (tootmisprotsessis kasutatav kütus täpsustamata) |
32 % |
16 % |
|
Nisust toodetud etanool (tootmisel soojuse ja elektri koostootmise käitises kasutatakse kütusena ligniiti) |
32 % |
16 % |
|
Nisust toodetud etanool (tootmisel tavalises põletuskatlas kasutatakse kütusena maagaasi) |
45 % |
34 % |
|
Nisust toodetud etanool (tootmisel soojuse ja elektri koostootmise käitises kasutatakse kütusena maagaasi) |
53 % |
47 % |
|
Nisust toodetud etanool (põhk soojuse ja elektri koostootmise käitises tootmisprotsessis kasutatava kütusena) |
69 % |
69 % |
|
Ühenduses maisist toodetud etanool (tootmisel soojuse ja elektri koostootmise käitises kasutatakse kütusena maagaasi) |
56 % |
49 % |
|
Suhkruroost toodetud etanool |
71 % |
71 % |
|
(etüül-tert-butüüleeter) taastuvatest energiaallikatest pärit osa (ETBE) |
On võrdne etanooli puhul kasutatud tootmisviisi omaga |
|
|
(tert-amüül-etüüleeter) taastuvatest energiaallikatest pärit osa (TAEE) |
On võrdne etanooli puhul kasutatud tootmisviisi omaga |
|
|
Rapsiseemnest toodetud biodiisel |
45 % |
38 % |
|
Päevalilleseemnest toodetud biodiisel |
58 % |
51 % |
|
Sojaoast toodetud biodiisel |
40 % |
31 % |
|
Palmiõlist toodetud biodiisel (tootmisprotsess täpsustamata) |
36 % |
19 % |
|
Palmiõlist toodetud biodiisel (tootmisprotsess metaani kogumisega õlipressimisettevõttes) |
62 % |
56 % |
|
Taimse või loomse (1) õli jääkidest toodetud biodiisel |
88 % |
83 % |
|
Rapsiseemnest toodetud hüdrogeenitud taimeõli |
51 % |
47 % |
|
Päevalilleseemnest toodetud hüdrogeenitud taimeõli |
65 % |
62 % |
|
Palmiõlist toodetud hüdrogeenitud taimeõli (tootmisprotsess täpsustamata) |
40 % |
26 % |
|
Palmiõlist toodetud hüdrogeenitud taimeõli (tootmisprotsess metaani kogumisega õlipressimisettevõttes) |
68 % |
65 % |
|
Rapsiseemnest toodetud puhas taimeõli |
58 % |
57 % |
|
Orgaanilistest olmejäätmetest toodetud biogaas, mida kasutatakse kui surumaagaasi |
80 % |
73 % |
|
Märjast sõnnikust toodetud biogaas, mida kasutatakse kui surumaagaasi |
84 % |
81 % |
|
Kuivast sõnnikust toodetud biogaas, mida kasutatakse kui surumaagaasi |
86 % |
82 % |
|
(*1) Välja arvatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. oktoobri 2002. aasta määruses (EÜ) nr 1774/2002 (milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste sanitaareeskirjad) (1), 3. kategooria materjaliks liigitatud loomsetest kõrvalsaadustest toodetav õli. (1) EÜT L 273, 10.10.2002, lk 1. |
||
B. 2008. aasta jaanuaris turul mitteleidunud või turul üksnes tühistes kogustes leidunud uute biokütuste prognoositavad tüüpilised ja vaikeväärtused, kui nende tootmisel ei teki maakasutuse muutumise tõttu süsiniku netoheiteid
|
Biokütuse tootmisviis |
Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise tüüpiline väärtus |
Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise vaikeväärtus |
|
Nisuõlgedest toodetud etanool |
87 % |
85 % |
|
Puidujäätmetest toodetud etanool |
80 % |
74 % |
|
Energiametsast saadud puidust toodetud etanool |
76 % |
70 % |
|
Puidujäätmetest toodetud Fischer-Tropschi diisel |
95 % |
95 % |
|
Energiametsast saadud puidust toodetud Fischer-Tropschi diisel |
93 % |
93 % |
|
Puidujäätmetest toodetud DME (dimetüüleeter) |
95 % |
95 % |
|
Energiametsast saadud puidust toodetud DME (dimetüüleeter) |
92 % |
92 % |
|
Puidujäätmetest toodetud metanool |
94 % |
94 % |
|
Energiametsast saadud puidust toodetud metanool |
91 % |
91 % |
|
MTBE (metüül-tert-butüüleeter) taastuvatest energiaallikatest pärit osa |
On võrdne metanooli puhul kasutatud tootmisviisi omaga |
|
C. Metoodika
|
1. |
Transpordis kasutatavate kütuste, biokütuste tootmisest ja kasutamisest tulenev kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemine arvutatakse järgmiselt: E = eec + el + ep + etd + eu – esca – eccs – eccr – eee kus:
Masinate ja seadmete tootmisel tekkinud heitkoguseid arvesse ei võeta. |
|
2. |
Kütuse kasutamisest tulenevate kasvuhoonegaaside heitkogust (E) väljendatakse CO2-ekvivalendi grammides kütuse megadžauli kohta (gCO2eq/MJ). |
|
3. |
Erandina punktist 2 võib transpordis kasutatavate kütuste puhul gCO2eq/MJ arvutamisel väärtusi korrigeerida, et võtta arvesse kütuste erinevusi tehtud kasuliku töö ajal, väljendatuna km/MJ. Sellist korrigeerimist saab teha üksnes siis, kui tehtud kasuliku töö erinevused on tõestatud. |
|
4. |
Biokütuste kasutamisest tulenev kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemine arvutatakse järgmiselt: VÄHENEMINE = (EF – EB )/EF , kus:
|
|
5. |
Punkti 1 kohaldamisel arvesse võetavad kasvuhoonegaasid on CO2, N2O and CH4. CO2-ga ekvivalentsuse arvutamiseks määratakse kõnealustele gaasidele järgmised väärtused:
|
|
6. |
Tooraine kaevandamisel või viljelusel tekkinud heide (eec) sisaldab heidet, mis on tekkinud kaevandamise või viljelusprotsessi käigus, tooraine kogumisel, jäätmetest ja leketest ning kaevandamisel või viljelusel kasutatud toodete või kemikaalide tootmisel. CO2 kogumist toormaterjali viljeluse ajal ei võeta arvesse. Kõikjal maailmas õlitootmispaikades õli põletamisest tekkinud kasvuhoonegaaside heitkoguste sertifitseeritud vähenemine arvatakse maha. Viljelusest tuleneva heite prognoositava koguse võib tegelike andmete kasutamise alternatiivina tuletada sellistest keskmistest näitajatest, mida kasutati vaikeväärtuste arvutamiseks kasutatud geograafilistest aladest väiksemate alade puhul. |
|
7. |
Maakasutuse muutusest tingitud süsinikuvaru muutustest tuleneva aastapõhise heitkoguse (el) arvutamiseks jagatakse koguheide võrdselt 20 aasta peale. Kõnealuse heitkoguse arvutamiseks kasutatakse järgmist valemit: el = (CSR – CSA) × 3,664 × 1/20 × 1/P – eB , ( 12 ) kus
|
|
8. |
Toetust 29 gCO2eq/MJ kohaldatakse, kui on esitatud tõendid, et asjaomane maa: a) ei olnud 2008. aasta jaanuaris kasutuses põllumajanduslikul ega mingil muul eesmärgil; ning b) kuulub ühte järgmistest kategooriatest: i) oluliselt rikutud maa, sealhulgas varem põllumajanduslikul eesmärgil kasutatud maa; ii) tugevalt saastatud maa. Toetust 29 gCO2eq/MJ rakendatakse kuni 10 aastat alates maa kasutuselevõtust põllumajanduslikul otstarbel, tingimusel et kategooriasse i kuuluval maal tagatakse süsinikuvarude pidev kasv ja erosiooni märkimisväärne vähenemine ning et kategooriasse ii kuuluva maa saastust vähendatakse. |
|
9. |
Punkti 8 alapunktis b osutatud kategooriad määratletakse järgmiselt: a) „oluliselt rikutud maa” – maa, mis on pikemat aega olnud kas märkimisväärselt sooldunud või sisaldanud märkimisväärselt vähe orgaanilist ainet ja olnud tugevalt erodeerunud; b) „tugevalt saastatud maa” – tähendab maad, mis ei ole pinnase saastuse tõttu sobiv toiduainete ega sööda kasvatamiseks. Sellise maa hulka kuulub maa, mille puhul teeb komisjon artikli 7c lõike 4 neljanda lõigu kohase otsuse. |
|
10. |
Direktiivi 2009/28/EÜ V lisa C osa punkti 10 kohaselt vastu võetud maa süsinikuvaru arvutamise juhendit kasutatakse käesoleva direktiivi kohaldamisel maa süsinikuvarude arvutamiseks. |
|
11. |
Töötlemisel tekkinud heide (ep ) sisaldab heidet, mis on tekkinud töötlemisprotsessi käigus, jäätmetest ja leketest ning töötlemisel kasutatud toodete või kemikaalide tootmisel. Kui võetakse arvesse sellise elektri tarbimist, mis ei ole toodetud kütuse tootmise ettevõttes, eeldatakse, et kõnealuse elektri tootmisest ja jaotamisest tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste intensiivsus on võrdne määratletud piirkonnas elektri tootmisest ja jaotamisest tuleneva heite keskmise intensiivsusega. Erandina kõnealusest eeskirjast võivad tootjad kasutada ühe elektrijaama keskmist väärtust kõnealuse elektrijaama poolt toodetud elektri puhul, kui see jaam ei ole elektrivõrguga ühendatud. |
|
12. |
Transpordist ja jaotusest tulenev heide (etd ) sisaldab heidet, mis tuleneb tooraine ja pooltoodete transpordist ja ladustamisest ning valmistoodete ladustamisest ja jaotamisest. Käesolevat punkti ei kohaldata jaotamise ja transpordi käigus tekkinud heite suhtes, mida võetakse arvesse vastavalt punktile 6. |
|
13. |
Kasutatavast kütusest tulenevat heidet (eu ) loetakse nulliks biokütuste puhul. |
|
14. |
Süsiniku kogumisest ja geoloogilisest säilitamisest tulenev heitkoguste vähenemine (eccs ), mida ei ole juba arvesse võetud ep väärtuses, piirdub heitega, mida välditakse kütuse kaevandamise, transpordi, töötlemise ja jaotusega otseselt seotud eraldunud CO2 kogumise ja säilitamisega. |
|
15. |
Süsiniku kogumisest ja asendamisest tulenev heitkoguste vähenemine (eccr ) piirdub CO2 kogumise kaudu välditud heitega, mille puhul süsinik pärineb biomassist ning seda kasutatakse kaubatoodetes ja -teenustes kasutatava fossiilse päritoluga CO2 asendamiseks. |
|
16. |
Koostootmisel tekkinud elektri ülejäägi kasutamisest tulenevat heitkoguste vähenemist (eee ) võetakse arvesse seoses elektri ülejäägiga, mille puhul elekter on toodetud koostootmist kasutavate kütuse tootmise süsteemidega, välja arvatud juhul, kui koostootmiseks kasutatav kütus on muu kaassaadus kui põllumajanduskultuuri jääk. Kõnealuse elektri ülejäägi arvessevõtmisel eeldatakse, et koostootmisüksuse suurus on väikseim, mis on koostootmisüksuse jaoks vajalik, et tekitada kütuse tootmiseks vajalik kogus soojust. Kõnealuse elektri ülejäägiga seotud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemist käsitatakse võrdsena kasvuhoonegaaside kogusega, mis oleks eraldunud, kui sama kogus elektrit oleks toodetud elektrijaamas, mis kasutab sama kütust kui koostootmisüksus. |
|
17. |
Kui kütuse tootmise protsessi käigus toodetakse kombineerituna kütust, mille heitkogused arvutatakse välja, ning veel üht või mitut toodet lisaks („kaassaadused”), jagatakse kasvuhoonegaaside heitkogused kütuse või selle vahetoote ja kaassaaduste vahel proportsionaalselt nende energiasisaldusega (mis määratakse kindlaks väiksema kütteväärtusega muude kaassaaduste puhul kui elekter). |
|
18. |
Punktis 17 osutatud arvutuse tegemiseks on jagatavad heitkogused eec + el + need fraktsioonid ep , etd ja eee -st, mis eralduvad kuni protsessi selle etapini (kaasa arvatud), mil kaassaadus toodetakse. Kui kaassaadustele jaotumine on leidnud aset olelustsükli varasemas protsessietapis, kasutatakse viimases sellises protsessietapis kütuse vahesaadusele omistatud heitkoguste fraktsiooni sel eesmärgil kõnealuste heitkoguste kogusumma asemel. Biokütuste puhul võetakse selle arvutuse eesmärgil arvesse kõik kaassaadused, sealhulgas elekter, mis ei kuulu punkti 16 reguleerimisalasse, välja arvatud põllumajanduskultuuride jäägid, sealhulgas õled, suhkruroo pressimisjäätmed, terakestad, maisitõlvikud ja pähklikoored. Negatiivse energiasisaldusega kaassaaduste energiasisalduse väärtus on arvutuse tegemise eesmärgil null. Jäätmete, põllumajanduskultuuride jääkide, sealhulgas õlgede, suhkruroo pressimisjäätmete, terakestade, maisitõlvikute ja pähklikoorte ning töötlemisjääkide, sealhulgas toorglütseriini (rafineerimata glütseriin) olelustsükli kasvuhoonegaaside heitkogused võrduvad nulliga kuni kõnealuste materjalide kogumise protsessini. Rafineerimistehastes toodetud kütuste puhul on rafineerimistehas punktis 17 osutatud arvutuse tegemise eesmärgil kasutatav analüüsiüksus. |
|
19. |
Biokütuste puhul on punktis 4 osutatud arvutuse tegemisel võrreldav fossiilkütus EF kõige hilisem teadaolev tegelik keskmine heitkogus, mis tuleneb ühenduses tarbitud fossiilsest bensiinist ja diislist, ning millest on teada antud vastavalt käesolevale direktiivile. Kui sellised andmed ei ole kättesaadavad, kasutatakse väärtust 83,8 gCO2eq/MJ. |
D. Biokütuste summeerimata väärtused
Viljeluse summeerimata väärtused: „eec ” vastavalt käesoleva lisa C osas esitatud määratlusele
|
Biokütuse tootmisviis |
Kasvuhoonegaaside heitkoguste tüüpilised väärtused (gCO2eq/MJ) |
Kasvuhoonegaaside heitkoguste vaikeväärtused (gCO2eq/MJ) |
|
Suhkrupeedist toodetud etanool |
12 |
12 |
|
Nisust toodetud etanool |
23 |
23 |
|
Ühenduses maisist toodetud etanool |
20 |
20 |
|
Suhkruroost toodetud etanool |
14 |
14 |
|
ETBE taastuvatest energiaallikatest pärit osa |
On võrdne etanooli puhul kasutatud tootmisviisi omaga |
|
|
TAEE taastuvatest energiaallikatest pärit osa |
On võrdne etanooli puhul kasutatud tootmisviisi omaga |
|
|
Rapsiseemnest toodetud biodiisel |
29 |
29 |
|
Päevalilleseemnest toodetud biodiisel |
18 |
18 |
|
Sojaoast toodetud biodiisel |
19 |
19 |
|
Palmiõlist toodetud biodiisel |
14 |
14 |
|
Taimse või loomse (1) õli jääkidest toodetud biodiisel |
0 |
0 |
|
Rapsiseemnest toodetud hüdrogeenitud taimeõli |
30 |
30 |
|
Päevalilleseemnest toodetud hüdrogeenitud taimeõli |
18 |
18 |
|
Palmiõlist toodetud hüdrogeenitud taimeõli |
15 |
15 |
|
Rapsiseemnest toodetud puhas taimeõli |
30 |
30 |
|
Orgaanilistest olmejäätmetest toodetud biogaas, mida kasutatakse kui surumaagaasi |
0 |
0 |
|
Märjast sõnnikust toodetud biogaas, mida kasutatakse kui surumaagaasi |
0 |
0 |
|
Kuivast sõnnikust toodetud biogaas, mida kasutatakse kui surumaagaasi |
0 |
0 |
|
(*1) Välja arvatud kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1774/2002 3. kategooria materjaliks klassifitseeritud loomsetest kõrvalsaadustest toodetud loomne õli. |
||
Töötlemise (sealhulgas elektri ülejääk) summeerimata väärtused: „ep – eee ” vastavalt käesoleva lisa C osas esitatud määratlusele
|
Biokütuse tootmisviis |
Kasvuhoonegaaside heitkoguste tüüpilised väärtused (gCO2eq/MJ) |
Kasvuhoonegaaside heitkoguste vaikeväärtused (gCO2eq/MJ) |
|
Suhkrupeedist toodetud etanool |
19 |
26 |
|
Nisust toodetud etanool (tootmisprotsessis kasutatav kütus täpsustamata) |
32 |
45 |
|
Nisust toodetud etanool (tootmisel soojuse ja elektri koostootmise käitises kasutatakse kütusena ligniiti) |
32 |
45 |
|
Nisust toodetud etanool (tootmisel tavalises põletuskatlas kasutatakse kütusena maagaasi) |
21 |
30 |
|
Nisust toodetud etanool (tootmisel soojuse ja elektri koostootmise käitises kasutatakse kütusena maagaasi) |
14 |
19 |
|
Nisust toodetud etanool (tootmisel soojuse ja elektri koostootmise käitises kasutatakse kütusena põhku) |
1 |
1 |
|
Ühenduses maisist toodetud etanool (tootmisel soojuse ja elektri koostootmise käitises kasutatakse kütusena maagaasi) |
15 |
21 |
|
Suhkruroost toodetud etanool |
1 |
1 |
|
ETBE taastuvatest energiaallikatest pärit osa |
On võrdne etanooli puhul kasutatud tootmisviisi omaga |
|
|
TAEE taastuvatest energiaallikatest pärit osa |
On võrdne etanooli puhul kasutatud tootmisviisi omaga |
|
|
Rapsiseemnest toodetud biodiisel |
16 |
22 |
|
Päevalilleseemnest toodetud biodiisel |
16 |
22 |
|
Sojaoast toodetud biodiisel |
18 |
26 |
|
Palmiõlist toodetud biodiisel (tootmisprotsess täpsustamata) |
35 |
49 |
|
Palmiõlist toodetud biodiisel (tootmisprotsess metaani kogumisega õlipressimisettevõttes) |
13 |
18 |
|
Taimse või loomse õli jääkidest toodetud biodiisel |
9 |
13 |
|
Rapsiseemnest toodetud hüdrogeenitud taimeõli |
10 |
13 |
|
Päevalilleseemnest toodetud hüdrogeenitud taimeõli |
10 |
13 |
|
Palmiõlist toodetud hüdrogeenitud taimeõli (tootmisprotsess täpsustamata) |
30 |
42 |
|
Palmiõlist toodetud hüdrogeenitud taimeõli (tootmisprotsess metaani kogumisega õlipressimisettevõttes) |
7 |
9 |
|
Rapsiseemnest toodetud puhas taimeõli |
4 |
5 |
|
Orgaanilistest olmejäätmetest toodetud biogaas, mida kasutatakse kui surumaagaasi |
14 |
20 |
|
Märjast sõnnikust toodetud biogaas, mida kasutatakse kui surumaagaasi |
8 |
11 |
|
Kuivast sõnnikust toodetud biogaas, mida kasutatakse kui surumaagaasi |
8 |
11 |
Transpordi ja jaotamise summeerimata väärtused: „etd ” vastavalt käesoleva lisa C osas esitatud määratlusele
|
Biokütuse tootmisviis |
Kasvuhoonegaaside heitkoguste tüüpilised väärtused (gCO2eq/MJ) |
Kasvuhoonegaaside heitkoguste vaikeväärtused (gCO2eq/MJ) |
|
Suhkrupeedist toodetud etanool |
2 |
2 |
|
Nisust toodetud etanool |
2 |
2 |
|
Ühenduses maisist toodetud etanool |
2 |
2 |
|
Suhkruroost toodetud etanool |
9 |
9 |
|
ETBE taastuvatest energiaallikatest pärit osa |
On võrdne etanooli puhul kasutatud tootmisviisi omaga |
|
|
TAEE taastuvatest energiaallikatest pärit osa |
On võrdne etanooli puhul kasutatud tootmisviisi omaga |
|
|
Rapsiseemnest toodetud biodiisel |
1 |
1 |
|
Päevalilleseemnest toodetud biodiisel |
1 |
1 |
|
Sojaoast toodetud biodiisel |
13 |
13 |
|
Palmiõlist toodetud biodiisel |
5 |
5 |
|
Taimse või loomse õli jääkidest toodetud biodiisel |
1 |
1 |
|
Rapsiseemnest toodetud hüdrogeenitud taimeõli |
1 |
1 |
|
Päevalilleseemnest toodetud hüdrogeenitud taimeõli |
1 |
1 |
|
Palmiõlist toodetud hüdrogeenitud taimeõli |
5 |
5 |
|
Rapsiseemnest toodetud puhas taimeõli |
1 |
1 |
|
Orgaanilistest olmejäätmetest toodetud biogaas, mida kasutatakse kui surumaagaasi |
3 |
3 |
|
Märjast sõnnikust toodetud biogaas, mida kasutatakse kui surumaagaasi |
5 |
5 |
|
Kuivast sõnnikust toodetud biogaas, mida kasutatakse kui surumaagaasi |
4 |
4 |
Viljelus, töötlemine, transport ja jaotamine kokku
|
Biokütuse tootmisviis |
Kasvuhoonegaaside heitkoguste tüüpilised väärtused (gCO2eq/MJ) |
Kasvuhoonegaaside heitkoguste vaikeväärtused (gCO2eq/MJ) |
|
Suhkrupeedist toodetud etanool |
33 |
40 |
|
Nisust toodetud etanool (tootmisprotsessis kasutatav kütus täpsustamata) |
57 |
70 |
|
Nisust toodetud etanool (tootmisel soojuse ja elektri koostootmise käitises kasutatakse kütusena ligniiti) |
57 |
70 |
|
Nisust toodetud etanool (tootmisel tavalises põletuskatlas kasutatakse kütusena maagaasi) |
46 |
55 |
|
Nisust toodetud etanool (tootmisel soojuse ja elektri koostootmise käitises kasutatakse kütusena maagaasi) |
39 |
44 |
|
Nisust toodetud etanool (tootmisel soojuse ja elektri koostootmise käitises kasutatakse kütusena põhku) |
26 |
26 |
|
Ühenduses maisist toodetud etanool (tootmisel soojuse ja elektri koostootmise käitises kasutatakse kütusena maagaasi) |
37 |
43 |
|
Suhkruroost toodetud etanool |
24 |
24 |
|
ETBE taastuvatest energiaallikatest pärit osa |
On võrdne etanooli puhul kasutatud tootmisviisi omaga |
|
|
TAEE taastuvatest energiaallikatest pärit osa |
On võrdne etanooli puhul kasutatud tootmisviisi omaga |
|
|
Rapsiseemnest toodetud biodiisel |
46 |
52 |
|
Päevalilleseemnest toodetud biodiisel |
35 |
41 |
|
Sojaoast toodetud biodiisel |
50 |
58 |
|
Palmiõlist toodetud biodiisel (tootmisprotsess täpsustamata) |
54 |
68 |
|
Palmiõlist toodetud biodiisel (tootmisprotsess metaani kogumisega õlipressimisettevõttes) |
32 |
37 |
|
Taimse või loomse õli jääkidest toodetud biodiisel |
10 |
14 |
|
Rapsiseemnest toodetud hüdrogeenitud taimeõli |
41 |
44 |
|
Päevalilleseemnest toodetud hüdrogeenitud taimeõli |
29 |
32 |
|
Palmiõlist toodetud hüdrogeenitud taimeõli (tootmisprotsess täpsustamata) |
50 |
62 |
|
Palmiõlist toodetud hüdrogeenitud taimeõli (tootmisprotsess metaani kogumisega õlipressimisettevõttes) |
27 |
29 |
|
Rapsiseemnest toodetud puhas taimeõli |
35 |
36 |
|
Orgaanilistest olmejäätmetest toodetud biogaas, mida kasutatakse kui surumaagaasi |
17 |
23 |
|
Märjast sõnnikust toodetud biogaas, mida kasutatakse kui surumaagaasi |
13 |
16 |
|
Kuivast sõnnikust toodetud biogaas, mida kasutatakse kui surumaagaasi |
12 |
15 |
E. 2008. aasta jaanuaris turul mitteleidunud või turul üksnes tühistes kogustes leidunud uute biokütuste prognoositavad summeerimata vaikeväärtused
Viljeluse summeerimata vaikeväärtused: „eec ” vastavalt käesoleva lisa C osas esitatud määratlusele
|
Biokütuse tootmisviis |
Kasvuhoonegaaside heitkoguste tüüpilised väärtused (gCO2eq/MJ) |
Kasvuhoonegaaside heitkoguste vaikeväärtused (gCO2eq/MJ) |
|
Nisuõlgedest toodetud etanool |
3 |
3 |
|
Puidujäätmetest toodetud etanool |
1 |
1 |
|
Energiametsast saadud puidust toodetud etanool |
6 |
6 |
|
Puidujäätmetest toodetud Fischer-Tropschi diisel |
1 |
1 |
|
Energiametsast saadud puidust toodetud Fischer-Tropschi diisel |
4 |
4 |
|
Puidujäätmetest toodetud DME |
1 |
1 |
|
Energiametsast saadud puidust toodetud DME |
5 |
5 |
|
Puidujäätmetest toodetud metanool |
1 |
1 |
|
Energiametsast saadud puidust toodetud metanool |
5 |
5 |
|
MTBE taastuvatest energiaallikatest pärit osa |
On võrdne metanooli puhul kasutatud tootmisviisi omaga |
|
Töötlemise (sealhulgas elektri ülejääk) summeerimata vaikeväärtused: „ep – eee ” vastavalt käesoleva lisa C osas esitatud määratlusele
|
Biokütuse tootmisviis |
Kasvuhoonegaaside heite tüüpiline väärtus (gCO2eq/MJ) |
Kasvuhoonegaaside heite vaikeväärtus (gCO2eq/MJ) |
|
Nisuõlgedest toodetud etanool |
5 |
7 |
|
Puidust toodetud etanool |
12 |
17 |
|
Puidust toodetud Fischer-Tropschi diisel |
0 |
0 |
|
Puidust toodetud DME |
0 |
0 |
|
Puidust toodetud metanool |
0 |
0 |
|
MTBE taastuvatest energiaallikatest pärit osa |
On võrdne metanooli puhul kasutatud tootmisviisi omaga |
|
Transportimise ja jaotamise summeerimata vaikeväärtused: „etd ” vastavalt käesoleva lisa C osas esitatud määratlusele
|
Biokütuse tootmisviis |
Kasvuhoonegaaside heitkoguste tüüpilised väärtused (gCO2eq/MJ) |
Kasvuhoonegaaside heitkoguste vaikeväärtused (gCO2eq/MJ) |
|
Nisuõlgedest toodetud etanool |
2 |
2 |
|
Puidujäätmetest toodetud etanool |
4 |
4 |
|
Energiametsast saadud puidust toodetud etanool |
2 |
2 |
|
Puidujäätmetest toodetud Fischer-Tropschi diisel |
3 |
3 |
|
Energiametsast saadud puidust toodetud Fischer-Tropschi diisel |
2 |
2 |
|
Puidujäätmetest toodetud DME |
4 |
4 |
|
Energiametsast saadud puidust toodetud DME |
2 |
2 |
|
Puidujäätmetest toodetud metanool |
4 |
4 |
|
Energiametsast saadud puidust toodetud metanool |
2 |
2 |
|
MTBE taastuvatest energiaallikatest pärit osa |
On võrdne metanooli puhul kasutatud tootmisviisi omaga |
|
Viljelus, töötlemine, transport ja jaotamine kokku
|
Biokütuse tootmisviis |
Kasvuhoonegaaside heitkoguste tüüpilised väärtused (gCO2eq/MJ) |
Kasvuhoonegaaside heitkoguste vaikeväärtused (gCO2eq/MJ) |
|
Nisuõlgedest toodetud etanool |
11 |
13 |
|
Puidujäätmetest toodetud etanool |
17 |
22 |
|
Energiametsast saadud puidust toodetud etanool |
20 |
25 |
|
Puidujäätmetest toodetud Fischer-Tropschi diisel |
4 |
4 |
|
Energiametsast saadud puidust toodetud Fischer-Tropschi diisel |
6 |
6 |
|
Puidujäätmetest toodetud DME |
5 |
5 |
|
Energiametsast saadud puidust toodetud DME |
7 |
7 |
|
Puidujäätmetest toodetud metanool |
5 |
5 |
|
Energiametsast saadud puidust toodetud metanool |
7 |
7 |
|
MTBE taastuvatest energiaallikatest pärit osa |
On võrdne metanooli puhul kasutatud tootmisviisi omaga |
|
V LISA
A osa. Maakasutuse kaudsest muutusest tuleneva biokütuste hinnangulised heitkogused (gCO2eq/MJ) ( 15 )
|
Lähteainerühm |
Keskmine (1) |
Tundlikkusanalüüsi abil leitud protsentiilide määr (2) |
|
Teravili ja muud tärkliserikkad põllukultuurid |
12 |
8–16 |
|
Suhkrukultuurid |
13 |
4–17 |
|
Õlikultuurid |
55 |
33–66 |
|
(1) Siin esitatud keskmised väärtused kujutavad endast ükshaaval modelleeritud lähteaineväärtuste kaalutud keskmist. (2) Siin esitatud määr kajastab 90 % tulemustest, mis saadi, kasutades analüüsi 5. ja 95. protsentiili väärtusi. 5. protsentiil annab tulemuseks väärtuse, millest väiksem tulemus saadi 5 %-l vaadeldud juhtudest (st 5 % kõigi kasutatud andmete puhul saadi tulemus alla 8, 4 ja 33 gCO2eq/MJ). 95. protsentiil annab tulemuseks väärtuse, millest väiksem tulemus saadi 95 %-l vaadeldud juhtudest (st 5 % kõigi kasutatud andmete puhul saadi tulemus üle 16, 17 ja 66 gCO2eq/MJ). |
||
B osa. Biokütused, mille puhul hinnangulised maakasutuse kaudsest muutusest tingitud heitkogused loetakse võrdseks nulliga
Järgmistest lähteainerühmadest toodetud biokütuste puhul loetakse maakasutuse kaudsest muutusest tulenevad hinnangulised heitkogused võrdseks nulliga:
1) lähteained, mida ei ole loetletud käesoleva lisa A osas;
2) lähteained, mille tootmine on põhjustanud maakasutuse otsese muutuse, see tähendab muutuse ühest valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) maakatte kategooriast teise: metsamaast, rohumaast, märgalast, asula või muust maast põllumaaks või pikaajalise taimekultuuri all olevaks maaks ( 16 ). Sellisel juhul tuleks maakasutuse otsesest muutusest tingitud heitkoguse väärtus (el ) arvutada vastavalt IV lisa C osa punktile 7.
( 1 ) Nende CN-koodide numeratsioon on määratletud ühises tollitariifistikus, muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 2031/2001 (EÜT L 279, 23.10.2001, lk 1).
( 2 ) CN-koodide numbrid vastavalt ühisele tollitariifistikule (EÜT L 256, 7.6.1987, lk 1).
( 3 ) EÜT L 164, 30.6.1994, lk 15.
( 4 ) EÜT L 59, 27.2.1998, lk 1.
( 5 ) EÜT L 173, 12.7.2000, lk 1.
( 6 ) ELT L 140, 5.6.2009, lk 16
( 7 ) ELT L 275, 25.10.2003, lk 32.
( 8 ) ELT L 30, 31.1.2009, lk 16.
( 9 ) ELT L 154, 21.6.2003, lk 1.
( 10 ) EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1.
( 11 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).
( 12 ) Jagatis, mis on saadud CO2 molekulmassi (44,010 g/mol) jagamisel süsiniku molekulmassiga (12,011 g/mol), on võrdne väärtusega 3,664.
( 13 ) Põllumaa osas kasutatakse valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) määratlust.
( 14 ) Pikaajalised taimekultuurid on mitmeaastased kultuurid, mille tüve tavaliselt igal aastal ei koguta (näiteks lühikese raieringiga madalmets ja õlipalm).
( 15 )
(+) Siin esitatud keskmised väärtused kujutavad endast ükshaaval modelleeritud lähteaineväärtuste kaalutud keskmist. Suur osa lisas esitatud väärtustest sõltub mitmesugustest selle prognoosimiseks väljatöötatud majanduslikes mudelites kasutatavatest eeldustest (näiteks kõrvalsaaduste töötlemine, saagikuse muutused, süsinikuvarud ja teiste saaduste kõrvaletõrjumine). Kuigi seetõttu ei ole võimalik täielikult kindlaks teha selliste hinnanguliste väärtuste ebakindluse määra, viidi põhiparameetrite juhuslikul varieeruvusel põhinevate tulemuste alusel läbi tundlikkusanalüüs, nn Monte Carlo analüüs.
( 16 )
(++) Pikaajalised taimekultuurid on mitmeaastased kultuurid, mille tüve tavaliselt igal aastal ei koguta (näiteks lühikese raieringiga madalmets ja õlipalm).