01998L0058 — ET — 14.12.2019 — 002.001


Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

►B

NÕUKOGU DIREKTIIV 98/58/EÜ,

20. juuli 1998,

mis käsitleb põllumajandusloomade kaitset

(ELT L 221 8.8.1998, lk 23)

Muudetud:

 

 

Euroopa Liidu Teataja

  nr

lehekülg

kuupäev

►M1

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 806/2003, 14. aprill 2003,

  L 122

1

16.5.2003

►M2

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2017/625, 15. märts 2017,

  L 95

1

7.4.2017


Parandatud:

►C1

Parandus, ELT L 137, 24.5.2017, lk  40 (2017/625)




▼B

NÕUKOGU DIREKTIIV 98/58/EÜ,

20. juuli 1998,

mis käsitleb põllumajandusloomade kaitset



Artikkel 1

1.  Käesolevas direktiivis on sätestatud miinimumnõuded põllumajanduslikel eesmärkidel aretatavate või peetavate loomade kaitseks.

2.  Käesolevat direktiivi ei kohaldata:

a) 

vabalt looduses elavate loomade suhtes;

b) 

võistluste, näituste, kultuuri- või spordiürituste või -tegevuse jaoks peetavate loomade suhtes;

c) 

katse- või laboriloomade suhtes;

d) 

selgrootute loomade suhtes.

3.  Käesoleva direktiivi kohaldamine ei piira muudes aktides, eriti direktiivides 88/166/EMÜ, ( 1 ) 91/629/EMÜ ( 2 ) ja 91/630/EMÜ ( 3 ) sätestatud ühenduse eeskirjade kohaldamist, mis jäävad kehtima.

Artikkel 2

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) 

loom – iga loom (sealhulgas kala, roomaja või kahepaikne), mida aretatakse või peetakse toidu, villa, naha või karusnaha pärast või muudel põllumajanduslikel eesmärkidel;

2) 

loomaomanik või loomapidaja – iga füüsiline või juriidiline isik, kes alaliselt või ajutiselt vastutab või hoolitseb loomade eest;

▼M2

3) 

„pädevad asutused“ – pädevad asutused Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ►C1  (EL) 2017/625 ◄  ( 4 ) artikli 3 punktis 3 määratletud tähenduses.

▼B

Artikkel 3

Liikmesriigid kehtestavad sätted kindlustamaks, et loomaomanikud või -pidajad võtavad kõik asjakohased meetmed, et tagada nende hoole all olevate loomade heaolu ja seda, et nendele loomadele ei põhjustata tarbetut valu, kannatusi ega vigastusi.

Artikkel 4

Liikmesriigid tagavad, et tingimused, milles loomi (välja arvatud kalad, roomajad ja kahepaiksed) aretatakse või peetakse, arvestades nende loomade liiki ning nende arengu, kohanemuse ja kodustatuse astet ning nende füsioloogilisi ja etoloogilisi vajadusi vastavalt omandatud kogemustele ja teaduslikele teadmistele, vastavad käesoleva direktiivi lisa sätetele.

Artikkel 5

1.  Komisjon esitab nõukogule ettepanekuid, mida võib olla tarvis, et ühetaoliselt kohaldada Euroopa konventsiooni põllumajandusloomade kaitse kohta ning, teaduslike hinnangute põhjal, selle konventsiooni alusel tehtud soovitusi ja muid asjakohaseid eeskirju.

2.  Lisaks sellele esitab komisjon käesoleva direktiivi rakendamisest alates omandatud kogemuste põhjal ja eelkõige seoses lõikes 1 osutatud meetmetega ning tehnika ja teaduse arenguga nõukogule igal viiendal aastal ning esmakordselt viie aasta möödudes käesoleva direktiivi jõustumiskuupäevast aruande koos asjakohaste ettepanekutega, milles võetakse arvesse aruandes tehtud järeldusi.

3.  Nõukogu otsustab nende ettepanekute vastuvõtmise kvalifitseeritud häälteenamusega.

Artikkel 6

▼M2 —————

▼M2

2.  Liikmesriigid esitavad komisjonile iga aasta 31. augustiks aastaaruande kontrollide kohta, millega pädev asutus on eelmisel aastal kontrollinud vastavust käesoleva direktiivi nõuetele. Aruandele on lisatud kõige tõsisemate tuvastatud rikkumiste analüüs ja riiklik tegevuskava kindlakstehtud rikkumiste vältimiseks või nende esinemise vähendamiseks eelseisvatel aastatel. Komisjon esitab nende aruannete kokkuvõtted liikmesriikidele.

▼B

3.  Komisjon esitab enne 1. juulit 1999 artiklis 9 sätestatud korras ettepanekuid, mille eesmärk on ühtlustada:

▼M2 —————

▼B

b) 

lõikes 2 osutatud aruannete vorm, sisu ja esitamissagedus.

▼M2 —————

▼B

Artikkel 8

1.  Komisjon esitab enne 30. juunit 1999 nõukogule aruande, mis käsitleb:

— 
loomaheaolualaste ühenduse sätete ja ühendust varustavate kolmandate riikide sätete võrdlust,
— 
võimalusi käesolevas direktiivis sätestatud heaolupõhimõtetele laiema rahvusvahelise heakskiidu saavutamiseks,
— 
seda, mil määral võidakse õõnestada loomaheaoluga seotud ühenduse eesmärke samaväärseid nõudeid mitte kohaldavate kolmandate riikide pakutava konkurentsi tulemusel.

2.  Lõikes 1 osutatud aruandega koos esitatakse vajalikud ettepanekud, mille eesmärk on likvideerida konkurentsi kahjustamine.

▼M1

Artikkel 9

1.  Komisjoni abistab määruse (EÜ) nr 178/2002 ( 5 ) artikli 58 kohaselt moodustatud alaline toiduahela ja loomatervishoiu komitee.

2.  Kui viidatakse käesolevale artiklile, artikleid 5 ja 7. kohaldatakse 1999/468/EÜ ( 6 ) otsuse.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 sätestatud tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.

3.  Komitee võtab vastu oma töökorra.

▼B

Artikkel 10

1.  Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigusnormid, sealhulgas võimalikud sanktsioonid hiljemalt 31. detsembril 1999, kui nõukogu ei ole artiklis 8 osutatud aruande põhjal otsustanud teisiti. Liikmesriigid teatavad sellest viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.  Pärast 31. detsembrit 1999 võivad liikmesriigid kooskõlas asutamislepingu üldeeskirjadega siiski säilitada või kohaldada oma territooriumil rangemaid põllumajandusloomade kaitse sätteid kui need, mis on ette nähtud käesoleva direktiiviga. Liikmesriigid teatavad sellistest meetmetest komisjonile.

3.  Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud siseriiklike põhiliste õigusnormide teksti.

Artikkel 11

Käesolev direktiiv jõustub Euroopa Ühenduste Teatajas avaldamise päeval.

Artikkel 12

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.




LISA

Personal

1.

Loomade eest hoolitseb piisavalt suur personal, kellel on asjakohased võimed, teadmised ja ametialane pädevus.

Kontroll

2.

Kõiki loomi, keda peetakse sellistes loomapidamissüsteemides, kus nende heaolu sõltub inimeste sagedasest hoolitsemisest, kontrollitakse vähemalt üks kord päevas. Muudes süsteemides kontrollitakse loomi selliste vaheaegadega, mis on piisavad looma kannatuste vältimiseks.

3.

Saadaval peab olema piisav (püsi- või kaasaskantav) valgustus, et loomi oleks võimalik igal ajal põhjalikult kontrollida.

4.

Iga looma eest, kes on haige või vigastatud, tuleb viivitamata asjakohaselt hoolitseda ning kui selline hoolitsus looma seisundit ei paranda, tuleb võimalikult kiiresti saada veterinaarabi. Vajaduse korral isoleeritakse haiged või vigastatud loomad sobivasse kohta, kus on kohane kuiv ja mugav allapanu.

Dokumenteerimine

5.

Loomaomanik või -pidaja peab registrit, millesse märgitakse igasugune antud meditsiiniline ravi ning igal kontrollimisel sedastatud surmajuhtumid.

Kui samaväärse teabe säilitamist nõutakse muul otstarbel, piisab sellest ka käesoleva direktiivi nõuete täitmiseks.

6.

Seda registrit säilitatakse vähemalt kolm aastat ning andmed tehakse kontrollimise ajal või muu nõudmise korral kättesaadavaks pädevale asutusele.

Liikumisvabadus

7.

Looma liikumisvabadust, võttes arvesse looma liiki ning arvestades omandatud kogemusi ja teaduslikke teadmisi, ei tohi piirata selliselt, et see põhjustaks loomale tarbetuid kannatusi või vigastusi.

Kui loom on pidevalt või korrapäraselt kammitsas või vangistuses, tuleb talle võimaldada liikumisruum, mis omandatud kogemuste ja teaduslike teadmiste põhjal vastab tema füsioloogilistele ja etoloogilistele vajadustele.

Ehitised ja ruumid

8.

Loomade eluruumide ja eriti selliste aedikute ja sisseseade ehitamiseks kasutatud materjalid, mille vastu loomad võivad puutuda, ei tohi olla loomadele kahjulikud ning need peavad olema hõlpsasti puhastatavad ja desinfitseeritavad.

9.

Loomade eluruumid ja loomade kinnitamiseks kasutatav sisseseade tuleb konstrueerida ja hoida selliselt, et seal pole teravaid ääri ega väljaulatuvaid osi, mis võiksid loomi vigastada.

10.

Õhuringlus, tolmutase, temperatuur, suhteline õhuniiskus ja gaasikontsentratsioonid tuleb hoida sellisel tasemel, mis ei ole loomadele kahjulik.

11.

Ehitiste sees peetavaid loomi ei tohi pidada alalises pimeduses ning neile tuleb anda asjakohaselt aega kunstlikust valgustusest puhkamiseks. Kui looduslikust valgustusest ei piisa loomade füsioloogiliste ja etoloogiliste vajaduste rahuldamiseks, võimaldatakse loomadele asjakohane kunstlik valgustus.

Väljas peetavad loomad

12.

Väljas peetavaid loomi tuleb vajaduse ja võimaluse korral kaitsta halbade ilmastikutingimuste, kiskjate ja looma tervist ähvardavate ohtude eest.

Automaat- või mehaanilised seadmed

13.

Kõiki looma tervise ja heaolu huvides hädavajalikke automaat- või mehaanilisi seadmeid tuleb kontrollida vähemalt üks kord päevas. Kui nendes avastatakse vigu, tuleb need viivitamata parandada või kui see on võimatu, tuleb astuda asjakohased sammud loomade tervise ja heaolu kaitseks.

Kui loomade tervis ja heaolu sõltub kunstlikust õhutussüsteemist, tuleb tagada asjakohane varusüsteem, et tagada piisav õhuvahetus loomade tervise ja heaolu säilitamiseks süsteemirikke korral, ning riketest märku andev häiresüsteem. Häiresüsteemi tuleb korrapäraselt kontrollida.

Sööt, vesi ja muud ained

14.

Loomade söödavalik peab olema tervislik, vastama nende vanusele ja liigile ning sööta tuleb anda piisavas koguses, et säilitada loomade hea terviseseisund ja rahuldada nende toitumisvajadused. Loomale ei tohi anda sööta või vedelikku viisil, mis võib põhjustada loomale tarbetuid kannatusi või vigastusi, ning loomadele antav sööt või vedelik ei tohi põhjustada loomale tarbetuid kannatusi ega vigastusi.

15.

Kõikidel loomadel peab olema juurdepääs söödale selliste vaheaegadega, mis vastavad nende füsioloogilistele vajadustele.

16.

Kõikidel loomadel peab olema juurdepääs asjakohasele kogusele piisava kvaliteediga veele või neil peab olema võimalus oma vedelikuvajaduse rahuldamiseks muul viisil.

17.

Söötmis- ja jootmisseadmed peavad olema kujundatud, konstrueeritud ja paigutatud selliselt, et minimeerida sööda ja vee saastumine ning loomadevahelise konkurentsi kahjulikud mõjud.

18.

Loomale ei tohi manustada ühtegi muud ainet peale nende, mida antakse terapeutilisel või profülaktilisel eesmärgil või zootehnilisel otstarbel, mis on määratletud direktiivi 96/22/EÜ ( 7 ) artikli 1 lõike 2 punktis c, välja arvatud juhul, kui teaduslikud loomaheaolu uuringud või omandatud kogemused on näidanud, et selline aine ei mõju kahjulikult looma tervisele ega heaolule.

Looma keha moonutamine

19.

Kuni loomade keha moonutamist käsitlevate erisätete vastuvõtmiseni artiklis 5 sätestatud korras kohaldatakse asjakohaseid siseriiklikke sätteid kooskõlas asutamislepingus sisalduvate üldeeskirjadega, ilma et see piiraks direktiivi 91/630/EMÜ kohaldamist.

Aretusmeetodid

20.

Sellist looduslikku või kunstlikku aretamist või aretusmeetodeid, mis põhjustavad või tõenäoliselt põhjustavad loomadele kannatusi või vigastusi, ei tohi kasutada.

See säte ei välista teatavate meetodite kasutamist, mis võivad põhjustada minimaalseid või hetkelisi kannatusi või vigastusi või tingida sekkumist, millega tõenäoliselt ei põhjustata püsivat vigastust, kui sellised meetodid on lubatud siseriiklike sätetega.

21.

Ühtegi looma ei tohi pidada põllumajandusloomana, kui selle looma genotüübi või fenotüübi põhjal ei ole võimalik põhjendatavalt eeldada, et seda looma saab pidada kahjustamata tema tervist ega heaolu.



( 1 ) Nõukogu 7. märtsi 1998. aasta direktiiv 88/166/EMÜ, millega täidetakse Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas 131/86 (millega tühistati nõukogu 25. märtsi 1986. aasta direktiiv 86/113/EMÜ, milles sätestatakse miinimumnõuded elektripuuris peetavate munevate kanade kaitseks) (EÜT L 74, 19.3.1988, lk 83).

( 2 ) Nõukogu 19. novembri 1991. aasta direktiiv 91/629/EMÜ, milles sätestatakse vasikate kaitse miinimumnõuded (EÜT L 340, 11.12.1991, lk 28). Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 97/2/EÜ (EÜT L 25, 28.1.1997, lk 24).

( 3 ) Nõukogu 19. novembri 1991. aasta direktiiv 91/630/EMÜ, milles sätestatakse sigade kaitse miinimumnõuded (EÜT L 340, 11.12.1991, lk 33).

( 4 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2017. aasta määrus ►C1  (EL) 2017/625 ◄ , mis käsitleb ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid, mida tehakse eesmärgiga tagada toidu- ja söödaalaste õigusnormide ning loomatervise ja loomade heaolu, taimetervise- ja taimekaitsevahendite alaste õigusnormide kohaldamine, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 999/2001, (EÜ) nr 396/2005, (EÜ) nr 1069/2009, (EÜ) nr 1107/2009, (EL) nr 1151/2012, (EL) nr 652/2014, (EL) 2016/429 ja (EL) 2016/2031, nõukogu määruseid (EÜ) nr 1/2005 ja (EÜ) nr 1099/2009 ning nõukogu direktiive 98/58/EÜ, 1999/74/EÜ, 2007/43/EÜ, 2008/119/EÜ ja 2008/120/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004, nõukogu direktiivid 89/608/EMÜ, 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ, 91/496/EMÜ, 96/23/EÜ, 96/93/EÜ ja 97/78/EÜ ja nõukogu otsus 92/438/EMÜ (ametliku kontrolli määrus) ( ►C1  ELT L 95, 7.4.2017, lk 1 ◄ ).

( 5 ) EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1.

( 6 ) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

( 7 ) Nõukogu direktiiv 96/22/EÜ, 29. aprill 1996, mis käsitleb teatavate hormonaalse või türostaatilise toimega ainete ja beeta-agonistide kasutamise keelamist loomakasvatuses (EÜT L 125, 23.5.1996, lk 3).