1997L0068 — ET — 10.01.2013 — 009.001
Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 97/68/EÜ, 16. detsember 1997, (ELT L 059 27.2.1998, lk 1) |
Muudetud:
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
No |
page |
date |
||
L 227 |
41 |
23.8.2001 |
||
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2002/88/EÜ, 9. detsember 2002, |
L 35 |
28 |
11.2.2003 |
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2004/26/EÜ, EMPs kohaldatav tekst 21. aprill 2004, |
L 146 |
3 |
30.4.2004 |
|
L 363 |
368 |
20.12.2006 |
||
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 596/2009, 18. juuni 2009, |
L 188 |
14 |
18.7.2009 |
|
KOMISJONI DIREKTIIV 2010/26/EL, EMPs kohaldatav tekst 31. märts 2010, |
L 86 |
29 |
1.4.2010 |
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2011/88/EL, EMPs kohaldatav tekst 16. november 2011, |
L 305 |
1 |
23.11.2011 |
|
KOMISJONI DIREKTIIV 2012/46/EL, EMPs kohaldatav tekst 6. detsember 2012, |
L 353 |
80 |
21.12.2012 |
Muudetud:
L 236 |
33 |
23.9.2003 |
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 97/68/EÜ,
16. detsember 1997,
väljaspool teid kasutatavatele liikurmasinatele paigaldatavate sisepõlemismootorite heitgaaside ja tahkete heitmete vähendamise meetmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eelkõige selle artiklit 100a,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut, ( 1 )
võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, ( 2 )
toimides asutamislepingu artiklis 189b sätestatud korras, ( 3 ) pidades silmas lepituskomitees 11. novembril 1997 heakskiidetud ühisteksti
ning arvestades, et:
1) |
ühenduse keskkonnakaitse ja säästva arengu põhimõtteid ning meetmeid käsitlevas programmis ( 4 ) tõdetakse põhialusena, et kõiki inimesi tuleb efektiivselt kaitsta õhusaastest tingitud teadaolevate ohtude eest tervisele ning et see eeldab eelkõige lämmastikdioksiidi (NO2), tahkete osakeste (PT) – tahma ja teiste õhku saastavate ainete nagu näiteks süsinikoksiidi (CO) heitmete kontrolli all hoidmist; troposfääris on takistatud osooni (O3) moodustumine ja sellega kaasneb mõju tervisele ja keskkonnale, tuleb vähendada seda nähtust põhjustavate lämmastikoksiidide (NOx) ja süsivesinike (HC) heitmeid; NOx- ja HC-heitmete vähendamist nõuavad muu hulgas ka hapestumisest tingitud keskkonnakahjustused; |
2) |
ühendus kirjutas aprillis 1992 alla lenduvate orgaaniliste ühendite (VOC) vähendamist käsitlevale ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni protokollile ja ühines detsembris 1993 NOx-heitmete vähendamist käsitleva protokolliga, mis mõlemad on seotud juulis 1982 vastuvõetud riigist riiki kanduvate õhusaasteainete kauglevikut käsitleva 1979. aasta konventsiooniga; |
3) |
liikmesriigid eraldi ei suuda piisavalt täita väljaspool teid kasutatavate liikurmasinate mootorite saastavate heitmete taseme vähendamise eesmärki ega tagada mootorite ja masinate siseturu toimimist; neid eesmärke on seega võimalik paremini saavutada, ühtlustades liikmesriikide õigusakte, mis käsitlevad väljaspool teid kasutatavatele liikurmasinatele paigaldatavate mootorite poolt põhjustatud õhusaaste vältimise meetmeid; |
4) |
uuemad komisjoni poolt teostatud uurimused näitavad, et väljaspool teid kasutatavate liikurmasinate mootorite heitmed moodustavad olulise osa inimese poolt põhjustatud teatavate atmosfäärile kahjulike saasteainete koguheitmetest; võrreldes eelkõige teeliiklusest tingitud õhusaastega, põhjustab käesoleva direktiiviga reguleeritavate diiselmootorite klass märkimisväärse osa NOx ja PT poolt tingitud õhusaastest; |
5) |
peamiseks probleemiks selles valdkonnas on diiselmootoritega varustatud, maapinnal töötavate liikurmasinate heitmed, eriti NOx- ja PT heitmed; seejuures tuleks esmajärjekorras reguleerida neid heitmeallikaid; seejuures edaspidi on vajalik laiendada käesoleva direktiivi kohaldamisala, hõlmates teiste väljaspool teid kasutatavate liikurmasinate, kaasa arvatud teisaldatavate generaatorseadmete ja eriti bensiinimootorite heitmete kontrolli all hoidmise, lähtudes nõuetele vastavatest katsetsüklitest; CO- ja HC-heitmeid on võimalik tunduvalt vähendada, kui teostatakse käesoleva direktiivi kavandatud laiendamine nii, et direktiiv käsitleb ka bensiinimootoreid; |
6) |
võimalikult kiiresti tuleks kasutusele võtta põllutöö- ja metsatraktorite mootorite heitmete kontrolli all hoidmist käsitlevad õigusaktid, mis tagavad käesoleva direktiiviga ettenähtud tasemele vastava tasemega keskkonnakaitse, üheskoos käesoleva direktiiviga täielikult ühilduvate standardite ning nõuetega; |
7) |
sertifitseerimismenetluseks on valitud tüübikinnitusmenetlus, mis Euroopas kasutusel oleva meetodina on aja jooksul osutunud sobilikuks maanteesõidukite ja nende detailide nõuetele vastavuse kinnitamise menetluseks; uudse elemendina on kehtestatud tüübikinnituse andmine ühesugustest osadest ja samasuguste konstruktsioonipõhimõtete alusel toodetud mootorite rühma (mootoritüüpkonna) põhimootorile; |
8) |
mootorid, mis on toodetud käesoleva direktiivi nõudeid järgides, tuleb vastavalt märgistada ja sellest tuleb teatada tüübikinnituste eest vastutavale ametiasutusele; selleks et mitte suurendada administratiivse töö koormust, ei ole ette nähtud otsest järelevalvet ametiasutuste poolt mootorite tootmiskuupäevade üle, mis on seotud karmistatud nõuetega; kõnealuse tootjatele jäetud vabadusega kaasneb nõue, et tootjad lihtsustaksid pisteliste kontrollimiste teostamist ametiasutuste poolt ja teeksid regulaarselt kättesaadavaks asjakohase teabe tootmise planeerimise kohta; kõnealuse teavitamise korra tingimusteta järgimine ei ole kohustuslik, kuid selle ulatuslik järgimine hõlbustaks tüübikinnituste eest vastutavatel ametiasutustel hindamismenetluste kavandamist ja aitaks kaasa usalduse suurenemisele tootjate ja tüübikinnituse eest vastutavate ametiasutuste vahel; |
9) |
kooskõlas direktiiviga 88/77/EMÜ ( 5 ) ja ÜRO Euroopa majanduskomisjoni eeskirja nr 49 seeriaga 02, mis on toodud direktiivi 92/53/EMÜ ( 6 ) IV lisa 2. liites, antud tüübikinnitused loetakse võrdväärseiks käesoleva direktiivi esimeses etapis nõutavate tüübikinnitustega; |
10) |
liikmesriikides peab olema lubatud käesoleva direktiivi nõudeid järgivate ja selle kohaldamisalasse kuuluvate mootorite turule toomine; nimetatud mootoritele ei tohi kohaldada mistahes muid siseriiklikke, heitmeid käsitlevaid nõudeid; tüübikinnitusi andev liikmesriik võtab kontrollimiseks vajalikud meetmed; |
11) |
uute katsemenetluste ja piirväärtuste kehtestamisel tuleb võtta arvesse vastavate mootoritüüpide spetsiifilisi kasutusviise; |
12) |
uute nimetatud standardite kasutuselevõtul on asjakohane järgida läbiproovitud kaheetapilist lähenemisviisi; |
13) |
suure võimsusega mootorite heitmeid olulisel määral vähendada on ilmselt lihtsam, sest nende korral on võimalik kasutusele võtta maanteesõidukite mootorite jaoks väljatöötatud olemasolevat tehnoloogiat; eespool nimetatut arvesse võttes nähakse ette nõuete järkjärguline rakendamine alustades I etapil kolme võimsusklassi hulgast kõige kõrgemast; nimetatud põhimõtet järgitakse ka II etapil selle erinevusega, et kaasatud on uus, neljas võimsusklass, mis ei kuulunud I etappi; |
14) |
pärast käesoleva direktiivi jõustumist võib oodata heitmete tunduvat vähenemist kõnealuses väljaspool teid kasutatavate liikurmasinate valdkonnas, mida nüüd reguleeritakse ja mis on võrrelduna maanteeliikluse heitmetega kõige tähtsam valdkond lisaks põllutöötraktoritele; seejuures, kuna diiselmootorite tehnilised karakteristikud on CO ja HC heitmete suhtes üldiselt väga head, on edusamm heitmete koguhulga vähenemise osas väga väike; |
15) |
selleks, et arvesse võtta erandlikke tehnilisi või majanduslikke olukordi, on ette nähtud menetlused, millega on võimalik tootjat käesolevast direktiivist tulenevate kohustuste täitmisest vabastada; |
16) |
toodangu nõuetele vastavuse (COP) tagamiseks peavad tootjad tegema vastavad korraldused kohe, kui mootorile on antud tüübikinnitus; selleks juhuks, kui avastatakse nõuetele mittevastavus, on sätestatud menetlused, millega kehtestatakse teavitamise kord, mittevastavuse kõrvaldamise meetmed ja koostöömeetmed, mis võimaldavad lahendada võimalikke eriarvamusi liikmesriikide vahel seoses mootorite vastavusega tüübikinnitusele; |
17) |
käesolev direktiiv ei avalda mõju liikmesriikide õigusele kehtestada nõudeid, millega tagatakse töötajate turvalisus väljaspool teid kasutatavate liikurmasinate kasutamisel; |
18) |
käesoleva direktiivi vastavates lisades olevaid tehnilisi sätteid tuleks komitee korrast lähtuvalt täiendada ja vajadusel tehnilise arenguga kohandada; |
19) |
tuleks kehtestada sätted, mis tagavad, et mootoreid katsetatakse laboratoorse töö häid tavasid järgides; |
20) |
selles valdkonnas on vajalik edendada ülemaailmset kaubandust, ühtlustades heitmeid käsitlevaid standardeid seoses kolmandates riikides kohaldatavate või kavandatavate standarditega niipalju, kui see on võimalik; |
21) |
seepärast on vaja näha ette võimalust hinnata olukorda ümber uue tehnoloogia kättesaadavuse ja majandusliku tasuvuse alusel ning arvestada teise etapi rakendamisel saavutatud arengut; |
22) |
20. detsembril 1994 jõuti kokkuleppele Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni omavahelise modus vivendi osas, mis käsitleb asutamislepingu artiklis 189b sätestatud korras vastuvõetud õigusaktide rakendamise meetmeid ( 7 ), |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:
Artikkel 1
Eesmärgid
Käesoleva direktiivi eesmärgiks on ühtlustada liikmesriikide standardeid ja tüübikinnitusmenetlusi, mis on seotud väljaspool teid kasutatavatele liikurmasinatele paigaldatavate mootorite heitmetega. Käesolev direktiiv aitab kaasa siseturu tõrgeteta funktsioneerimisele, kaitstes ühtlasi inimeste tervist ja keskkonda.
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:
— väljaspool teid kasutatav liikurmasin: mis tahes liikuv masin, teisaldatav tootmistehniline kerega või ilma kereta seade või sõiduk, mis ei ole ette nähtud reisijate ega kauba veoks maanteedel, ja millele on paigaldatud I lisa punktis 1 nimetatud sisepõlemismootor,
— tüübikinnitus: menetlus, millega liikmesriik tunnistab, et sisepõlemismootori tüüp või mootoritüüpkond vastab mootori või mootorite gaasiliste heitmete ja tahkete osakeste heitmete suhtes käesoleva direktiivi vastavatele tehnilistele nõuetele,
— mootoritüüp: mootorite klass, millesse kuuluvad mootorid ei erine üksteisest II lisa 1. liites määratletud põhiliste töökarakteristikute poolest,
— mootoritüüpkond: tootja poolt määratletud mootorite rühm, millel nende konstruktsioonist tulenevalt on eeldatavalt ühesugused heitgaaside näitajad ja mis järgivad käesoleva direktiivi nõudeid,
— põhimootor: mootor, mis on valitud mootoritüüpkonnast selliselt, et mootor vastab I lisa punktides 6 ja 7 sätestatud nõuetele,
— mootori efektiivvõimsus: kasulik võimsus, nagu on vastavalt määratletud I lisa punktis 2.4,
— mootori tootmiskuupäev: kuupäev, millal mootor pärast tootmisliinilt tulekut läbib viimase kontrollimise. Sellel etapil on mootor valmis tarnimiseks või ladustamiseks,
— turuleviimine: mootori tasu eest või tasuta ühenduse turul kättesaadavaks tegemine ühenduses turustamiseks ja/või kasutamiseks,
— tootja: isik või organisatsioon, kes vastutab tüübikinnitusasutuse ees tüübikinnitusmenetluse kõigi aspektide eest ja tagab toodangu nõuetele vastavuse. Ei ole oluline, et nimetatud isik või organisatsioon oleks mootori konstrueerimise kõigi etappidega otseselt seotud,
— tüübikinnitusasutus: liikmesriigi pädev ametiasutus või -asutused, mis vastutavad mootorile või mootori tüüpkonnale tüübikinnituse andmise kõigi aspektide eest, tüübikinnitustunnistuse väljastamise ja tüübikinnituse tühistamise eest, suhtlemise eest teiste liikmesriikide ametiasutustega kontaktasutusena ning tootja tootmiskorralduse nõuetele vastavuse kontrollimise eest,
— tehniline teenistus: organisatsioon(id) või asutus(ed), mis on määratud katselaboriks, kus liikmesriigi tüübikinnitusasutuse nimel teostatakse katseid või kontrollimisi. Seda funktsiooni võib täita ka tüübikinnitusasutus ise,
— teatis: II lisas sätestatud dokument, millega nähakse ette taotleja poolt esitatav teave,
— teatmik: taotleja poolt tehnilisele teenistusele või tüübikinnitusasutusele teatises ette nähtud korras esitatavate andmete, jooniste, fotode jne kaust või toimik,
— infopakett: teatmik koos katseprotokollidega või muude dokumentidega, mille on tööülesannete käigus teatmikule lisanud tehniline teenistus või tüübikinnitusasutus,
— infopaketi sisukord: dokument, milles on loetletud infopaketi sisu ja mis on vastavalt nummerdatud või muul viisil tähistatud, võimaldades kõiki lehekülgi selgelt eristada,
— asendusmootor: uus mootor, mis on valmistatud ja tarnitud üksnes teatava masina mootori väljavahetamiseks,
— käsimootor: mootor, mis vastab vähemalt ühele järgmistest nõuetest:
—
a) seda mootorit kasutatakse seadmes, mida selle käitaja kavandatud funktsiooni(de) kasutamise ajal kannab;
b) mootorit kasutatakse seadmes, mis peab oma kavandatud funktsiooni(de) täitmiseks töötama mitmes asendis, näiteks tagurpidi või külili;
c) mootorit kasutatakse seadmes, mille tühimass koos mootoriga on alla 20 kg ja millel on peale selle veel vähemalt üks järgmistest tunnustest:
i) seadme käitaja peab seadet selle kavandatud funktsiooni(de) kasutamise ajal hoidma või kandma;
ii) seadme käitaja peab seadet selle kavandatud funktsiooni(de) kasutamise ajal hoidma või suunama;
iii) mootorit tuleb kasutada generaatoris või pumbas,
— muu kui käsimootor: mootor, mis ei vasta käsimootori määratlusele,
— kutsealaselt mitmes asendis kasutatav käsimootor: käsimootor, mis vastab käsimootori määratluse punktis a ja ka b sätestatud nõuetele ning mille tootja on tüübikinnitusasutusele tõestanud, et mootor kuulub heite püsimisaja 3. kategooriasse (IV lisa 4. liite punkti 2.1 kohaselt),
— heite püsimisaeg: IV lisa 4. liites märgitud tundide arv, mida kasutatakse halvendustegurite kindlaksmääramiseks,
— väikesemahuline mootoritüüpkond: sädesüütemootorite tüüpkond, mida toodetakse aastas alla 5 000 ühiku,
— sädesüütemootorite väiketootja: tootja, kes toodab aastas alla 25 000 ühiku,
— siseveelaev: siseveeteedel kasutamiseks mõeldud laev pikkusega 20 meetrit või rohkem ja mahuga 100 m3 või rohkem vastavalt I lisa teise jao punktis 2.8a esitatud valemile või vedurpuksiir või tõukurpuksiir, mis on mõeldud 20 meetri pikkuste või pikemate laevade vedamiseks, lükkamiseks või nende kõrval liikumiseks.
— See mõiste ei hõlma:
—
— reisijateveoks mõeldud laevu, mis veavad lisaks meeskonnale kuni 12 inimest,
— lõbusõidulaevu pikkusega vähem kui 24 meetrit (vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. juuni 1994. aasta direktiivi 94/25/EÜ lõbusõidulaevu käsitlevate liikmesriikide õigusnormide ühtlustamise kohta artikli 1 lõike 2 määratlusele, ( 8 )
— järelevalveasutustele kuuluvaid teeninduslaevu,
— tuletõrjelaevu,
— sõjalaevu,
— ühenduse kalalaevade registris registreeritud kalalaevu,
— merelaevu, sealhulgas loodetealal või ajutiselt siseveeteedel töötavaid või kodusadamat omavaid mere vedur- ja tõukurpuksiire, millel on I lisa 2. jao punktis 2.8b määratletud kehtiv laevasõiduluba või ohutustunnistus,
— lõpptootja: teatud tüüpi liikurmasina tootja,
— kohandamiskava: menetlus, mis võimaldab mootoritootjatel kahe järjestikuse piirväärtuste etapi vahelisel ajal lasta turule piiratud hulgal liikurmasinatele paigaldatavaid mootoreid, mis vastavad eelmise etapi heitmete piirväärtuste kohastele nõuetele.
Artikkel 3
Tüübikinnituse taotlemine
1. Tootja esitab mootori või mootoritüüpkonna tüübikinnitustaotluse liikmesriigi tüübikinnitusasutusele. Taotlusele lisatakse teatmik, mille sisu on sätestatud II lisas esitatud teatises. Tüübikinnituskatsete teostamise eest vastutavale tehnilisele teenistusele esitatakse mootor, mille mootoritüübi töökarakteristikud vastavad II lisa 1. liites kirjeldatud töökarakteristikutele.
2. Juhul kui esitatakse mootoritüüpkonna tüübikinnitustaotlus ja kui tüübikinnitusasutus määrab kindlaks, et valitud põhimootori osas ei esinda esitatud taotlus täielikult direktiivi II lisa 2. liites kirjeldatud mootoritüüpkonda, esitatakse 1. lõikest lähtuvalt tüübikinnituseks teine põhimootor ja vajaduse korral tüübikinnitusasutuse poolt määratud täiendav põhimootor.
3. Ühte mootoritüüpi või mootoritüüpkonda käsitlevat taotlust ei tohi esitada rohkem kui ühele liikmesriigile. Igale mootoritüübi või mootoritüüpkonna kohta, millele taotletakse tüübikinnitust, esitatakse eraldi taotlus.
Artikkel 4
Tüübikinnitusmenetlus
1. Taotlust vastuvõttev liikmesriik annab tüübikinnituse kõigile mootoritüüpidele või mootoritüüpkondadele, mis vastavad teatmikus esitatud andmetele ja käesoleva direktiivi nõuetele.
2. Liikmesriik täidab tüübikinnitustunnistuse, mille näidis on toodud ►M2 VII lisas ◄ , kõik vastavad punktid iga mootoritüübi või mootoritüüpkonna kohta, millele liikmesriik annab tüübikinnituse, ja koostab või kinnitab infopaketi sisukorra. Tüübikinnitustunnistused nummerdatakse vastavalt ►M2 VIII lisas ◄ kirjeldatud viisile. Täidetud tüübikinnitustunnistus ja selle lisatud dokumendid antakse üle taotlejale. ►M5 Komisjon muudab VIII lisa. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 15 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. ◄
3. Kui mootor, millele antakse tüübikinnitus, täidab oma funktsiooni või omab teatud spetsiifilist iseärasust ainult siis, kui mootorit kasutatakse koos väljaspool teid kasutatava liikurmasina muude osadega ja seetõttu on selle vastavust nõuetele võimalik kontrollida ainult selliselt, et mootorit, millele antakse tüübikinnitus, kasutatakse koos muude, kas reaalsete või simuleeritud masinaosadega, tuleb mootori(te) tüübikinnituse kohaldamisala vastavalt piirata. Mootoritüübi või mootoritüüpkonna tüübikinnitustunnistus sisaldab sellisel juhul võimalikke kasutuspiiranguid ning osutatakse selle võimalikele paigaldustingimustele.
4. Iga liikmesriigi tüübikinnitusasutus:
a) saadab kord kuus teiste liikmesriikide tüübikinnitusasutustele nimekirja (mis sisaldab ►M2 IX lisas ◄ nimetatud andmeid) mootorite ja mootoritüüpide kohta, millele see on antud kuu jooksul andnud tüübikinnituse või millele see on keeldunud tüübikinnitust andmast või mille tüübikinnituse see on tühistanud;
b) saadab teise liikmesriigi tüübikinnitusasutusest vastava nõude saamisel sellele viivitamatult:
— iga mootoritüübi või -tüüpkonna kohta, millele see on andnud tüübikinnituse või millele see on tüübikinnituse andmisest keeldunud või mille tüübikinnituse see on tühistanud, koopia mootori või mootoritüüpkonna tüübikinnitustunnistusest kas koos infopaketiga või ilma selleta, ja/või
— ►M2 X lisas ◄ nimetatud andmeid sisaldava nimekirja mootorite kohta, mis on toodetud vastavalt artikli 6 lõike 3 kohaselt antud tüübikinnitustele, ja/või
— artikli 6 lõikes 4 kirjeldatud teatise koopia.
5. Iga liikmesriigi tüübikinnitusasutus saadab kord aastas, või ka vastava taotluse saamise korral, komisjonile koopia ►M2 XI lisas ◄ näidatud tehniliste andmete lehest, mis on seotud mootoritega, millele on antud tüübikinnitus pärast viimase teatise saatmist.
6. Muul otstarbel kui mootorvagunite ja siseveelaevade käitamiseks kasutatavaid diiselmootoreid võib lisaks lõigetele 1–5 turule viia kohanduskava alusel vastavalt XIII lisas osutatud menetlusele.
Artikkel 5
Tüübikinnituse muudatused
1. Tüübikinnituse andnud liikmesriik peab võtma vajalikud meetmed tagamaks, et talle teatatakse kõigist infopaketi andmetesse tehtud muudatustest.
2. Taotlus tüübikinnituse muutmiseks või laiendamiseks esitatakse ainult selle liikmesriigi tüübikinnitusasutusele, mis andis välja esialgse tüübikinnituse.
3. Kui infopaketis sisalduvatesse andmetesse on tehtud muudatusi, peab asjaomase liikmesriigi tüübikinnitusasutus:
— vajaduse korral välja andma infopaketi parandatud lehekülje(d), märkides igale muudetud leheküljele selgelt muudatuse laadi ja taas-väljaande kuupäeva. Muudetud lehekülgede väljaandmisel muudetakse ka infopaketi sisukorda (mis lisatakse infopaketile), millest selguvad muudetud lehekülgede uuendatud kuupäevad, ja
— välja andma muudetud tüübikinnitustunnistuse (mis tähistatakse laiendamisnumbriga), kui mistahes selles (välja arvatud sellele lisatud dokumentides) sisalduv teave on muutunud või kui käesoleva direktiivi standardeid on pärast tüübikinnituse andmise kuupäeva muudetud. Muudetud tunnistusest peab täpselt selguma muutmise põhjus ja uue väljaandmise kuupäev.
Kui vastava liikmesriigi tüübikinnitusasutus leiab, et infopaketi muutmine eeldab uusi katseid või kontrollimisi, teavitab asutus sellest tootjat ja annab välja eespool nimetatud dokumendid alles pärast uute katsete või kontrollimiste edukat teostamist.
Artikkel 6
Nõuetele vastavus
1. Tootja kinnitab igale tüübikinnitusele vastavalt toodetavale tootele I lisa punktis 3 määratletud märgistused, kaasa arvatud tüübikinnituse numbri.
2. Kui tüübikinnitus sisaldab artikli 4 lõikele 3 vastavaid kasutuspiiranguid, peab tootja koos iga toodetud tootega esitama täpsed andmed nimetatud piirangute kohta ning osutama toote võimalikele paigaldamistingimustele. Kui ühele masinatehasele tarnitakse mootoritüüpe seeriana, on piisav, kui tehasele esitatakse ainult üks nimetatud teatis hiljemalt esimese mootori tarnekuupäeval, kui teatisel on täiendavalt vastavate mootorite identifitseerimisnumbrite nimekiri.
3. Hiljemalt 45 päeva pärast iga kalendriaasta lõppu ja viivitamatult pärast iga kohaldamiskuupäeva, kui käesoleva direktiivi nõuded muutuvad ning viivitamatult pärast võimalikku ametiasutuste poolt kehtestatud tähtaega saadab tootja vastava nõude korral tüübikinnitusasutusele nimekirja, mis sisaldab kõigi nende mootoritüüpide identifitseerimisnumbreid, mis on toodetud vastavalt käesoleva direktiivi nõuetele pärast viimati esitatud teatist või pärast seda, kui käesoleva direktiivi nõudeid esimest korda kohaldati. Nimetatud nimekirjas tuleb ära näidata, millised identifitseerimisnumbrid mingile mootoritüübile või mootoritüüpkonnale ja tüübikinnitusnumbrile vastavad, kui see ei selgu mootori kodeerimissüsteemist. Lisaks peab nimetatud nimekiri sisaldama vastavasisulist teavet, kui tootja lõpetab mootoritüübi või mootoritüüpkonna tootmise, millele on antud tüübikinnitus. Kui nimetatud nimekirja ei ole nõutud regulaarselt saata tüübikinnitusasutusele, peab tootja nimetatud andmed säilitama vähemalt 20 aastat.
4. Tootja saadab tüübikinnituse andnud asutusele hiljemalt 45 päeva pärast iga kalendriaasta lõppu ja igal artiklis 9 määratud kohaldamiskuupäeval teatise, milles on nimetatud need mootoritüübid ja mootoritüüpkonnad, koos vastavate mootori identifitseerimisnumbritega, mida tootja kavatseb alates sellest kuupäevast toota.
5. Kohanduskava alusel turule viidud diiselmootorid märgistatakse vastavalt XIII lisale.
Artikkel 7
Võrdväärsete tüübikinnituste heakskiitmine
1. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad komisjoni ettepanekul ühenduse ja kolmandate riikide mitmepoolsete või rahvusvaheliste lepingute raames tunnustada võrdväärsust käesoleva direktiiviga kehtestatud tingimuste ja sätete, mis on seotud mootorite tüübikinnituse andmisega, ning rahvusvaheliste või kolmandate riikide eeskirjadega sätestatud menetluste vahel.
2. Liikmesriigid tunnustavad XII lisas loetletud tüübikinnitusi ja vajaduse korral nende vastavaid märke käesoleva direktiiviga kooskõlas olevate kinnituste ja märkidena.
Artikkel 7a
Siseveelaevad
1. Järgmisi sätteid kohaldatakse siseveelaevadele paigaldatavate mootorite suhtes. Lõikeid 2 ja 3 ei kohaldata kuni käesoleva direktiiviga kehtestatud nõuete ja Reini laevaliiklust käsitleva Mannheimi konventsiooni raames kehtestatud nõuete vahelise vastavuse tunnistamiseni Reini navigatsiooni keskkomisjoni (edaspidi RNK) poolt ja sellest komisjoni teavitamiseni.
2. Kuni 30. juunini 2007 võivad liikmesriigid keelduda mootorite turuleviimisest, mis vastavad RNK kehtestatud 1. etapi nõuetele, millele vastavad heitmete piirväärtused on sätestatud XIV lisas.
3. Alates 1. juulist 2007 ning kuni järgmise piirväärtuste rühma jõustumiseni, mille tulemuseks on käesoleva direktiivi täiendav muutmine, võivad liikmesriigid keelduda mootorite turuleviimisest, mis vastavad RNK kehtestatud II etapi nõuetele, millele vastavad heitmete piirväärtused on sätestatud XV lisas.
4. Komisjon kohandab VII lisa täiendava ja spetsiifilise teabe hõlmamiseks, mis võib olla vajalik seoses siseveelaevadele paigaldatavate mootorite tüübikinnitustunnistusega. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 15 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.
5. Käesoleva direktiivi tähenduses kehtivad siseveelaevade kohta suurema kui 560 kW võimsusega abimootoritele käituritega samad nõuded.
Artikkel 8
Turuleviimine
1. Liikmesriigid ei tohi keelduda masinatele paigaldatud või paigaldamata mootorite turuleviimisest, mis vastavad käesoleva direktiivi nõuetele.
2. Liikmesriigid lubavad ainult käesoleva direktiivi nõuetele vastavate uute mootorite registreerimist, kui see on kohaldatav, või turulelaskmist, sõltumata sellest, kas mootorid on juba masinatele paigaldatud või mitte.
2a. Liikmesriigid jätkavad nõukogu 4. oktoobri 1982. aasta direktiiviga 82/714/EÜ siseveelaevade tehniliste nõuete kohta ( 9 ) kehtestatud ühenduse sõidukõlblikkuse tunnistuse väljaandmist laevadele, mille mootorid ei vasta käesoleva direktiivi nõuetele.
3. Liikmesriigi tüübikinnitusasutus võtab vajalikud tüübikinnitusega seotud meetmed, et registreerida ja kontrollida, vajaduse korral koostöös teiste liikmesriikide tüübikinnitusasutustega, käesoleva direktiivi nõuetega vastavuses toodetud mootorite identifitseerimisnumbreid.
4. Identifitseerimisnumbreid võib täiendavalt kontrollida seoses toodangu nõuetele vastavuse kontrollimisega, nagu on kirjeldatud artiklis 11.
5. Identifitseerimisnumbrite kontrollimise suhtes esitab tootja või ühenduses ametis olev tootja esindaja vastava nõudmise korral viivitamatult tüübikinnitusasutusele kõik vajalikud ostjatega seotud andmed koos aruande järgi kooskõlas artikli 6 lõikega 3 toodetud mootorite identifitseerimisnumbritega. Kui mootorid müüakse masinatehasele, ei ole täiendava teabe esitamine vajalik.
6. Kui tootja ei ole tüübikinnitusasutuse vastava nõude korral võimeline tõestama artiklis 6 sätestatud nõuete, eriti mis on seotud nimetatud artikli lõikega 5, täitmist, võib vastavale mootoritüübile või mootoritüüpkonnale käesoleva direktiivi kohaselt antud tüübikinnituse tühistada. Sellisel juhul toimub teavitamine nii, nagu on kirjeldatud artikli 12 lõikes 4.
Artikkel 9
Ajakava – diiselmootorid
1. TÜÜBIKINNITUSE ANDMINE
Liikmesriigid ei tohi pärast 30. juunit 1998 keelduda andmast mootoritüübile või mootoritüüpkonnale tüübikinnitust ega esitamast ►M2 VII lisas ◄ kirjeldatud dokumenti ning ei tohi kehtestada muid tüübikinnitusnõudeid, mis on seotud väljaspool teid kasutatavate, mootoriga liikurmasinate õhku saastavate heitmetega, kui mootor vastab käesolevas direktiivis gaasilistele heitmetele ja tahkete osakeste heitmetele esitatud nõuetele.
2. TÜÜBIKINNITUSE I ETAPP (MOOTORITE KATEGOORIAD A/B/C)
Liikmesriigid keelduvad mootoritüübile või mootoritüüpkonnale tüübikinnituse andmisest ja ►M2 VII lisas ◄ kirjeldatud dokumendi väljastamisest ning väljaspool teid kasutatavatele mootoriga liikurmasinatele mistahes muude tüübikinnituste andmisest:
pärast 30. juunit 1998 mootoritele, mille võimsus on:
— A: |
130kW ≤ P ≤ 560kW, |
— B: |
75kW ≤ P < 130kW, |
— C: |
37kW ≤ P < 75kW, |
kui mootor ei vasta käesolevas direktiivis esitatud nõuetele ja kui mootori poolt põhjustatud gaasilised heitmed ja tahkete osakeste heitmed ei vasta ►M2 I lisa punktis 4.1.2.1 ◄ esitatud tabelis sätestatud piirväärtustele.
3. TÜÜBIKINNITUSE II ETAPP (MOOTORITE KATEGOORIAD: D, E, F, G)
Liikmesriigid keelduvad tüübikinnituse andmisest mootoritüübile või mootoritüüpkonnale ja VII lisas kirjeldatud dokumendi väljastamisest ning keelduvad mis tahes muude tüübikinnituste andmisest liikurmasinatele, millele on paigaldatud veel turuleviimata mootor:
— D: |
pärast 31. detsembrit 1999 mootoritele mille võimsus on: 18kW ≤ P < 37kW, |
— E: |
pärast 31. detsembrit 2000 mootoritele mille võimsus on: 130kW ≤ P ≤ 560kW, |
— F: |
pärast 31. detsembrit 2001 mootoritele mille võimsus on: 75kW ≤ P < 130kW, |
— G: |
pärast 31. detsembrit 2002 mootoritele mille võimsus on: 37kW ≤ P < 75kW, |
kui mootor ei vasta käesolevas direktiivis esitatud nõuetele ja kui mootori poolt põhjustatud gaasilised heitmed ja tahkete osakeste heitmed ei vasta ►M2 I lisa punktis 4.1.2.3. ◄ esitatud tabelis sätestatud piirväärtustele.
3a. IIIA ETAPI MOOTORITE TÜÜBIKINNITUS (MOOTORIKATEGOORIAD H, I, J ja K)
Liikmesriigid keelduvad tüübikinnituse andmisest järgmistele mootoritüüpidele või mootoritüüpkondadele ja VII lisas kirjeldatud dokumendi väljastamisest ning keelduvad mis tahes muude tüübikinnituste andmisest liikurmasinatele, millele on paigaldatud veel turuleviimata mootor:
— H: pärast 30. juunit 2005 muudele kui püsikiirusega mootoritele, mille võimsus on: 130 kW ≤ P ≤ 560 kW,
— I: pärast 31. detsembrit 2005 muudele kui püsikiirusega mootoritele, mille võimsus on: 75 kW ≤ P < 130 kW,
— J: pärast 31. detsembrit 2006 muudele kui püsikiirusega mootoritele, mille võimsus on: 37 kW ≤ P < 75 kW,
— K: pärast 31. detsembrit 2005 muudele kui püsikiirusega mootoritele, mille võimsus on: 19 kW ≤ P < 37 kW,
kui mootor ei vasta käesolevas direktiivis esitatud nõuetele ja kui mootori gaasilised ja tahked heitmed ei vasta I lisa punktis 4.1.2.4. esitatud tabelis sätestatud piirväärtustele.
3b. IIIA ETAPI PÜSIKIIRUSEGA MOOTORITE TÜÜBIKINNITUS (MOOTORIKATEGOORIAD H, I, J ja K)
Liikmesriigid keelduvad tüübikinnituse andmisest järgmistele mootoritüüpidele või mootoritüüpkondadele ja VII lisas kirjeldatud dokumendi väljastamisest ning keelduvad mis tahes muude tüübikinnituste andmisest liikurmasinatele, millele on paigaldatud veel turuleviimata mootor:
— püsikiirusega H-kategooria mootorid: pärast 31. detsembrit 2009 mootoritele, mille võimsus on: 130 kW ≤ P < 560 kW,
— püsikiirusega I-kategooria mootorid: pärast 31. detsembrit 2009 mootoritele, mille võimsus on: 75 kW ≤ P < 130 kW,
— püsikiirusega J-kategooria mootorid: pärast 31. detsembrit 2010 mootoritele, mille võimsus on: 37 kW ≤ P < 75 kW,
— püsikiirusega K-kategooria mootorid: pärast 31. detsembrit 2009 mootoritele, mille võimsus on: 19 kW ≤ P < 37 kW,
kui mootor ei vasta käesolevas direktiivis esitatud nõuetele ja kui mootori gaasilised ja tahked heitmed ei vasta I lisa punktis 4.1.2.4. esitatud tabelis sätestatud piirväärtustele.
3c. IIIB ETAPI MOOTORITE TÜÜBIKINNITUS (MOOTORIKATEGOORIAD L, M, N ja P)
Liikmesriigid keelduvad tüübikinnituse andmisest järgmistele mootoritüüpidele või mootoritüüpkondadele ja VII lisas kirjeldatud dokumendi väljastamisest ning keelduvad mis tahes muude tüübikinnituste andmisest liikurmasinatele, millele on paigaldatud veel turuleviimata mootor:
— L: pärast 31. detsembrit 2009 muudele kui püsikiirusega mootoritele, mille võimsus on: 130 kW ≤ P ≤ 560 kW,
— M: pärast 31. detsembrit 2010 muudele kui püsikiirusega mootoritele, mille võimsus on: 75 kW ≤ P< 130 kW,
— N: pärast 31. detsembrit 2010 muudele kui püsikiirusega mootoritele, mille võimsus on: 56 kW ≤ P< 75 kW,
— P: pärast 31. detsembrit 2011 muudele kui püsikiirusega mootoritele, mille võimsus on: 37 kW ≤ P < 56 kW,
kui mootor ei vasta käesolevas direktiivis esitatud nõuetele ja kui mootori gaasilised ja tahked heitmed ei vasta I lisa punktis 4.1.2.5. esitatud tabelis sätestatud piirväärtustele.
3d. VI ETAPI MOOTORITE TÜÜBIKINNITUS (MOOTORIKATEGOORIAD Q ja R)
Liikmesriigid keelduvad tüübikinnituse andmisest järgmistele mootoritüüpidele või mootoritüüpkondadele ja VII lisas kirjeldatud dokumendi väljastamisest ning keelduvad mis tahes muude tüübikinnituste andmisest liikurmasinatele, millele on paigaldatud veel turuleviimata mootor:
— Q: pärast 31. detsembrit 2012 muudele kui püsikiirusega mootoritele, mille võimsus on: 130 kW ≤ P ≤ 560 kW,
— R: pärast 31. detsembrit 2013 muudele kui püsikiirusega mootoritele, mille võimsus on: 56 kW ≤ P < 130 kW,
kui mootor ei vasta käesolevas direktiivis esitatud nõuetele ja kui mootori gaasilised ja tahked heitmed ei vasta I lisa punktis 4.1.2.6. esitatud tabelis sätestatud piirväärtustele.
3e. SISEVEELAEVADEL KASUTATAVATE IIIA ETAPI KÄITURITE TÜÜBIKINNITUS (MOOTORIKATEGOORIA V)
Liikmesriigid keelduvad tüübikinnituse andmisest järgmistele mootoritüüpidele või mootoritüüpkondadele ja VII lisas kirjeldatud dokumendi väljastamisest:
— V1:1: pärast 31. detsembrit 2005 mootoritele, mille võimsus on suurem kui 37 kW ja töömaht on väiksem kui 0,9 liitrit silindri kohta,
— V1:2: pärast 31. juunit 2005 mootoritele, mille töömaht on 0,9 liitrit või suurem, kuid väiksem kui 1,2 liitrit silindri kohta,
— V1:3: pärast 30. juunit 2005 mootoritele, mille töömaht on 1,2 liitrit või suurem, kuid väiksem kui 2,5 liitrit silindri kohta, ning mille võimsus on: 37 kW ≤ P < 75 kW,
— V1:4: pärast 31. detsembrit 2006 mootoritele, mille töömaht on 2,5 liitrit või suurem, kuid väiksem kui 5 liitrit silindri kohta,
— V2: pärast 31. detsembrit 2007 mootoritele, mille töömaht on 5 liitrit või suurem silindri kohta,
kui mootor ei vasta käesolevas direktiivis esitatud nõuetele ja kui mootori gaasilised ja tahked heitmed ei vasta I lisa punktis 4.1.2.4. esitatud tabelis sätestatud piirväärtustele.
3f. MOOTORVAGUNITEL KASUTATAVATE IIIA ETAPI KÄITURITE TÜÜBIKINNITUS
Liikmesriigid keelduvad tüübikinnituse andmisest järgmistele mootoritüüpidele või mootoritüüpkondadele ja VII lisas kirjeldatud dokumendi väljastamisest:
— RC A: pärast 30. juunit 2005 mootoritele, mille võimsus on suurem kui 130 kW,
kui mootor ei vasta käesolevas direktiivis esitatud nõuetele ja kui mootori gaasilised ja tahked heitmed ei vasta I lisa punktis 4.1.2.4. esitatud tabelis sätestatud piirväärtustele.
3g. MOOTORVAGUNITEL KASUTATAVATE IIIB ETAPI KÄITURITE TÜÜBIKINNITUS
Liikmesriigid keelduvad tüübikinnituse andmisest järgmistele mootoritüüpidele või mootoritüüpkondadele ja VII lisas kirjeldatud dokumendi väljastamisest:
— RC B: pärast 31. detsembrit 2010 mootoritele, mille võimsus on suurem kui 130 kW,
kui mootor ei vasta käesolevas direktiivis esitatud nõuetele ja kui mootori gaasilised ja tahked heitmed ei vasta I lisa punktis 4.1.2.5. esitatud tabelis sätestatud piirväärtustele.
3h. VEDURITEL KASUTATAVATE IIIA ETAPI KÄITURITE TÜÜBIKINNITUS
Liikmesriigid keelduvad tüübikinnituse andmisest järgmistele mootoritüüpidele või mootoritüüpkondadele ja VII lisas kirjeldatud dokumendi väljastamisest:
— RL A: pärast 31. detsembrit 2005 mootoritele, mille võimsus on: 130 kW ≤ P ≤ 560 kW
— RH A: pärast 31. detsembrit 2007 mootoritele, mille võimsus on: 560 kW < P,
kui mootor ei vasta käesolevas direktiivis esitatud nõuetele ja kui mootori gaasilised ja tahked heitmed ei vasta I lisa punktis 4.1.2.5. esitatud tabelis sätestatud piirväärtustele. Käesoleva lõike sätteid ei kohaldata nimetatud mootoritüüpide ja mootoritüüpkondade suhtes juhul, kui mootori hankeleping on jõustunud enne 20. maid 2004, ja tingimusel, et mootor viiakse turule hiljemalt kaks aastat pärast asjaomasele vedurikategooriale kohaldatavat tähtaega.
3i. VEDURITEL KASUTATAVATE IIIB ETAPI KÄITURITE TÜÜBIKINNITUS
Liikmesriigid keelduvad tüübikinnituse andmisest järgmistele mootoritüüpidele või mootoritüüpkondadele ja VII lisas kirjeldatud dokumendi väljastamisest:
— R B: pärast 31. detsembrit 2010 mootoritele, mille võimsus on suurem kui 130 kW,
kui mootor ei vasta käesolevas direktiivis esitatud nõuetele ja kui mootori gaasilised ja tahked heitmed ei vasta I lisa punktis 4.1.2.5. esitatud tabelis sätestatud piirväärtustele. Käesoleva lõike sätteid ei kohaldata nimetatud mootoritüüpide ja mootoritüüpkondade suhtes juhul, kui mootori hankeleping on jõustunud enne 20. maid 2004 ja tingimusel, et mootor viiakse turule hiljemalt kaks aastat pärast asjaomasele vedurikategooriale kohaldatavat tähtaega.
4. ►M3 TURULEVIIMINE: MOOTORITE TOOTMISKUUPÄEVAD ◄
Pärast alljärgnevalt esitatud kuupäevi, välja arvatud masinate ja mootorite korral, mida kavatsetakse eksportida kolmandatesse riikidesse, lubavad liikmesriigid ►M2 mootorite, sõltumata sellest, kas mootorid on juba masinatele paigaldatud või mitte, registreerimist, kui see on kohaldatav, ja turuleviimist ◄ ainult sellisel juhul, kui mootorid vastavad käesoleva direktiivi nõuetele ja ainult juhul, kui on kinnitatud, et mootor kuulub ühte lõigetes 2 ja 3 määratletud kategooriasse.
I etapp
— Kategooria A: 31. detsember 1998,
— kategooria B: 31. detsember 1998,
— kategooria C: 31. märts 1999.
II etapp
— Kategooria D: 31. detsember 2000,
— kategooria E: 31. detsember 2001,
— kategooria F: 31. detsember 2002,
— kategooria G: 31. detsember 2003.
Nimetatud nõuete jõustumist võivad liikmesriigid siiski iga kategooria korral eespool nimetatud kuupäevast varasema tootmiskuupäevaga mootorite korral kahe aasta võrra edasi lükata.
I etapi mootoritele antud loa kehtivus lõpeb II etapi kohustusliku rakendamise hetkest.
4a. Piiramata artikli 7a ja artikli 9 lõigete 3 g ja 3h kohaldamist ning arvates välja kolmandatesse riikidesse eksportimiseks mõeldud masinad ja mootorid, lubavad liikmesriigid pärast alljärgnevaid kuupäevi turule viia ainult selliseid masinatele paigaldatud või paigaldamata mootoreid, mis vastavad käesoleva direktiivi nõuetele, ja ainult juhul, kui on kinnitatud mootori vastavus ühele lõigetes 2 ja 3 määratletud kategooriale.
IIIA etapi muud kui püsikiirusega mootorid
— H-kategooria: 31. detsember 2005
— I-kategooria: 31. detsember 2006
— J-kategooria: 31. detsember 2007
— K-kategooria: 31. detsember 2006
IIIA etapi siseveelaevade mootorid
— V1:1 kategooria: 31. detsember 2006
— V1:2 kategooria: 31. detsember 2006
— V1:3 kategooria: 31. detsember 2006
— V1:4 kategooria: 31. detsember 2008
— V2-kategooriad: 31. detsember 2008
IIIA etapi püsikiirusega mootorid
— H-kategooria: 31. detsember 2010
— I-kategooria: 31. detsember 2010
— J-kategooria: 31. detsember 2011
— K-kategooria: 31. detsember 2010
IIIA etapi mootorvagunite mootorid
— RC A kategooria: 31. detsember 2005
IIIA etapi vedurimootorid
— RL A kategooria: 31. detsember 2006
— RH A kategooria: 31. detsember 2008
IIIB etapi muud kui püsikiirusega mootorid
— L-kategooria: 31. detsember 2010
— M-kategooria: 31. detsember 2011
— N-kategooria: 31. detsember 2011
— P-kategooria: 31. detsember 2012
IIIB etapi mootorvagunite mootorid
— RC B kategooria: 31. detsember 2011
IIIB etapi vedurimootorid
— R B kategooria: 31. detsember 2011
IV etapi muud kui püsikiirusega mootorid
— Q-kategooria: 31. detsember 2013
— R-kategooria: 30. september 2014
Nimetatud nõuete jõustumine lükatakse iga kategooria nimetatud kuupäevast varasema tootmiskuupäevaga mootorite korral kahe aasta võrra edasi.
Etapi heitmete piirväärtuste kohaste lubade kehtivus lõpeb järgmise etapi piirväärtuste kohustuslikul rakendamisel.
4b. IIIA, IIIB JA IV ETAPI MÄRGISTUS STANDARDITELE VASTAVUSE KOHTA ENNE TÄHTAEGA
Liikmesriigid lubavad I lisa punktides 4.1.2.4, 4.1.2.5 ja 4.1.2.6 esitatud tabelites sätestatud piirväärtustele enne käesoleva artikli lõikes 4 sätestatud kuupäevi vastavate mootoritüüpide ja mootoritüüpkondade korral kasutada erimärgistust ja -tähistust, mis näitab asjaomase seadme vastavust nõuetekohastele piirväärtustele enne sätestatud kuupäevi.
Artikkel 9a
Ajakava – sädesüütemootorid
1. LIIGITUS
Käesoleva direktiivi kohaldamisel jagatakse sädesüütemootorid järgmistesse klassidesse.
Põhiklass S: väikemootorid kasuliku võimsusega ≤ 19 kW
Põhiklass S jaguneb kaheks kategooriaks:
H |
: |
käsiseadmete mootorid |
N |
: |
muude kui käsiseadmete mootorid |
Klass/kategooria |
Töömaht (cm3) |
Käsimootorid Klass SH:1 |
< 20 |
Klass SH:3 |
≥ 20 < 50 |
Muud kui käsimootorid Klass SN:1 |
< 66 |
Klass SN:2 |
≥ 66 < 100 |
Klass SN:3 |
≥ 100 < 225 |
Klass SN:4 |
≥ 225 |
2. TÜÜBIKINNITUSTE ANDMINE
Liikmesriigid ei või pärast 11. augustit 2004 keelduda sädesüütemootori tüübile või tüüpkonnale tüübikinnituse andmisest ega VII lisas kirjeldatud dokumendi väljastamisest ning ei või kehtestada muid tüübikinnitusnõudeid, mis on seotud mootoriga liikurmasinate õhku saastavate heidetega, kui mootor vastab käesolevas direktiivis gaasiheitele esitatud nõuetele.
3. TÜÜBIKINNITUSTE I ETAPP
Pärast 11. augustit 2004 peavad liikmesriigid keelduma mootoritüübile või mootoritüüpkonnale tüübikinnituse andmisest ja VII lisas kirjeldatud dokumendi väljastamisest ning mootoriga liikurmasinatele mis tahes muude tüübikinnituste andmisest, kui mootor ei vasta käesolevas direktiivis esitatud nõuetele ja kui mootori gaasiheited ei vasta I lisa punktis 4.2.2.1 esitatud tabelis esitatud piirväärtustele.
4. TÜÜBIKINNITUSTE II ETAPP
Liikmesriigid peavad keelduma mootoritüübile või mootoritüüpkonnale tüübikinnituse andmisest ja VII lisas kirjeldatud dokumendi väljastamisest ning peavad keelduma mootoriga liikurmasinatele kõigi muude tüübikinnituste andmisest:
pärast 1. augustit 2004 klasside SN:1 ja SN:2 mootoritele
pärast 1. augustit 2006 klassi SN:4 mootoritele
pärast 1. augustit 2007 klasside SH:1, SH:2 ja SN:3 mootoritele
pärast 1. augustit 2008 klassi SH:3 mootoritele,
kui mootor ei vasta käesolevas direktiivis esitatud nõuetele ja kui mootori gaasiheited ei vasta I lisa punktis 4.2.2.2 esitatud tabelis esitatud piirväärtustele.
5. TURULEVIIMINE: MOOTORI TOOTMISKUUPÄEVAD
Kuus kuud pärast lõigetes 3 ja 4 teatavale mootoriklassile kehtestatud kuupäevi, välja arvatud kolmandatesse riikidesse eksportimiseks mõeldud masinad ja mootorid, lubavad liikmesriigid viia turule juba paigaldatud ja ka paigaldamata mootoreid, kui mootorid vastavad käesoleva direktiivi nõuetele.
6. II ETAPI ENNETÄHTAEGSELE LÕPETAMISELE VIITAMINE
Liikmesriigid lubavad enne käesoleva artikli lõikes 4 sätestatud kuupäevi tähistada eriliselt I lisa punktis 4.2.2.2 esitatud tabelis esitatud piirväärtustele vastavaid mootoritüüpe või mootoritüüpkondi, et näidata kõnealuste seadmete vastavust nõutavatele piirväärtustele juba enne kehtestatud kuupäevi.
7. VABASTUSED
Järgmised masinad vabastatakse II etapi heite piirväärtuste täitmise tähtaegadest kolmeks aastaks pärast kõnealuste piirväärtuste jõustumist. Nende kolme aasta jooksul kohaldatakse neile edasi I etapi heite piirväärtusi:
— |
käsikettsaed : puidu lõikamiseks mõeldud saeketiga käsiseade, mida tuleb hoida mõlema käega ja mille mootori töömaht on üle 45 cm3 standardi EN ISO 11681-1 kohaselt, |
— |
ülakäepidemega seadmed (st käsipuurid ja puukärpimise kettsaed) : käsiseadmed, mille ülaosas on käepide ja mis on mõeldud aukude puurimiseks või puidu lõikamiseks saeketi abil (standardi ISO 11681-2 kohaselt), |
— |
sisepõlemismootoriga käsivõsalõikur : pöörleva metall- või plastteraga käsiseade, mis on mõeldud umbrohu, põõsaste, väikeste puude jms taimestiku lõikamiseks. See seade peab standardi EN ISO 11806 kohaselt olema konstrueeritud nii, et seda saab kasutada eri asendis, näiteks rõhtasendis või tagurpidi, ning tema mootori maht peab olema üle 40 cm3; |
— |
käsihekilõikurid : käsiseadmed, mis on standardi EN 774 kohaselt mõeldud heki ja põõsaste lõikamiseks ühe või mitme edasi-tagasi liikuva lõiketera abil, |
— |
sisepõlemismootoriga käsiketassaed : käsiseadmed, mis on standardi EN 1454 kohaselt mõeldud kõva materjali, nagu kivi, asfaldi, betooni või terase lõikamiseks pöörleva metallvarda abil ja mille mootori töömaht on üle 50 cm3, ja |
— |
klassi SN : 3 kuuluvad horisontaalvõlliga mootorid, mis ei ole käsimootorid: üksnes need klassi SN:3 kuuluvad horisontaalvõlliga mootorid, mis ei ole käsimootorid, mille võimsus on kõige rohkem 2,5 kW ja mida kasutatakse põhiliselt teataval tööstuslikul otstarbel, kaasa arvatud mullafreesid, trummelniidukid, muruõhustid ja generaatorid. |
Olenemata esimesest lõigust pikendatakse erandi kehtivusaega 31. juulini 2013 ülakäepidemega seadmete kategoorias professionaalseks kasutamiseks ette nähtud mitme positsiooniga käsihekilõikurite ja ülakäepidemega puukärpimise kettsaagide jaoks, millele on paigaldatud SH:2 ja SH:3 klassi mootorid.
8. TÄITMISE EDASILÜKKAMISE VÕIMALUS
Liikmesriigid võivad siiski lõigetes 3, 4 ja 5 iga kategooria kohta sätestatud kuupäevad nende mootorite puhul kaks aastat edasi lükata, mis on toodetud enne neid kuupäevi.
Artikkel 10
Vabastused ja alternatiivsed menetlused
1. Artikli 8 lõigete 1 ja 2 ning artikli 9 lõike 4 ja artikli 9a lõike 5 nõudeid ei kohaldata:
— relvajõududes kasutatavate mootorite suhtes,
— mootorite suhtes, millele on tehtud erand vastavalt lõigetele 1a ja 2,
— peamiselt päästepaatide veeskamiseks ja veest väljatõstmiseks kasutatavate seadmete mootorite suhtes,
— peamiselt aluste kaldalt veeskamiseks ja veest väljatõstmiseks kasutatavate seadmete mootorite suhtes.
1a. Piiramata artikli 7a ja artikli 9 lõigete 3 g ja 3h kohaldamist, peavad asendusmootorid, välja arvatud mootorvagunite, vedurite ja siseveelaevade käiturid, vastama asendatavale mootorile selle turuleviimise ajal kehtinud piirväärtuste nõuetele.
▼M7 —————
1b. Erandina artikli 9 lõigetest 3g, 3i ja 4a võivad liikmesriigid lubada turule viia järgmised mootorvagunites ja vedurites kasutatavad mootorid:
a) III A etapi piirväärtustele vastavad asendusmootorid, millega asendatakse mootorvagunite ja vedurite mootorid, mis:
i) ei vasta III A etapi normidele või
ii) vastavad III A etapi normidele, kuid ei vasta III B etapi normidele;
b) III A etapi piirväärtustele mittevastavad asendusmootorid, millega asendatakse mootorid mootorvagunites, millel puudub veokontroll ja mis ei saa iseseisvalt liikuda, niivõrd kui sellised asendusmootorid vastavad normidele, mis on vähemalt sama ranged kui olemasolevatele sama tüüpi mootorvagunitele paigaldatud mootoritele kehtestatud normid.
Käesoleva lõike kohaselt võib loa anda ainult siis, kui liikmesriigi tüübikinnitusasutus on veendunud, et kõige viimase kohaldatava heitkoguste piirväärtuse etapi nõuetele vastavate asendusmootorite kasutamine asjaomastes mootorvagunites või vedurites tekitaks suuri tehnilisi probleeme.
1c. Lõigete 1a ja 1b kohaldamisalasse kuuluvatele mootoritele kinnitatakse tekstiga „ASENDUSMOOTOR” ja erandiga seotud kordumatu viitenumbriga märgis.
1d. Komisjon hindab lõikele 1b vastavuse tagamise keskkonnamõju ja võimalikke tehnilisi probleeme. Kõnealust hinnangut silmas pidades esitab komisjon 31. detsembriks 2016 Euroopa Parlamendile ja nõukogule lõike 1b läbivaatamise aruande ja vajaduse korral seadusandliku akti ettepaneku, mis sisaldab lõike 1b kohaldamise lõppkuupäeva.
2. Iga liikmesriik võib tootja palvel vabastada veel laos olevad tootmisseeria viimased mootorid või väljaspool teid kasutatavad ladustatud liikurmasinad nende mootorite osas artikli 9 lõikes 4 sätestatud turuleviimise ajapiirangust (ajapiirangutest) järgmistel tingimustel:
— tootja peab enne ajapiirangu (ajapiirangute) jõustumist esitama taotluse selle liikmesriigi tüübikinnitusasutusele, mis on andnud tüübikinnituse vastavale mootoritüübile (mootoritüüpidele) või mootoritüüpkonnale (mootoritüüpkondadele),
— tootja taotlus peab sisaldama nende artikli 6 lõikes 3 määratletud uute mootorite nimekirja, milliseid ei saadeta turule enne ettenähtud ajapiirangut (ajapiiranguid); kui tegemist on mootoritega, mis kuuluvad esimest korda käesoleva direktiivi kohaldamisalasse, peab taotluse esitama selle liikmesriigi tüübikinnitusasutusele, kus mootorid on ladustatud,
— taotluses tuleb näidata ära tehnilised ja/või majanduslikud põhjused, millel taotlus põhineb,
— mootorid peavad vastama sellisele tüübile või tüüpkonnale, mille tüübikinnitus enam ei kehti või mis varem tüübikinnitust ei vajanud, kuid mis on toodetud vastavalt ajapiirangule (ajapiirangutele),
— mootorid peavad enne ajapiirangu (ajapiirangute) kehtivust olema reaalselt olnud ladustatud ühenduse territooriumil,
— nimetatud vabastuse alusel igas liikmesriigis turule saadetud ühte või mitut tüüpi uute mootorite maksimaalne hulk ei tohi moodustada rohkem kui 10 % eelmisel aastal vastavas liikmesriigis turule saadetud kõikidesse vastavatesse tüüpidesse kuuluvate mootorite hulgast,
— kui liikmesriik aktsepteerib taotlust, peab liikmesriik ühe kuu jooksul teatama teiste riikide tüübikinnitusasutustele vastavale tootjale antud vabastuste üksikasjad ja põhjused,
— vastavalt käesolevale artiklile vabastusi andev liikmesriik vastutab selle eest, et tootja täidab kõiki vastavaid kohustusi,
— tüübikinnitusasutus väljastab igale kõnealusele mootorile vastavustunnistuse, millesse on tehtud spetsiaalne sissekanne. Kohaldamise korral võib kasutada koonddokumenti, mis sisaldab kõiki kõne all olevate mootorite identifitseerimisnumbreid,
— igal aastal saadavad liikmesriigid komisjonile nimekirja antud vabastuste kohta, täpsustades vabastuste põhjused.
Kirjeldatud võimalust piiratakse 12 kuuga alates kuupäevast, mil mootoritele esimest korda kehtestati mootorite turulesaatmise ajapiirang (ajapiirangud).
3. Artikli 9a lõigetes 4 ja 5 sätestatud nõuete täitmine lükatakse mootorite väiketootjate puhul kolm aastat edasi.
4. Artikli 9a lõigetes 4 ja 5 sätestatud nõuded asendatakse kuni 25 000 ühikuga mootoritüüpkonna puhul vastavate I etapi nõuetega tingimusel, et kõik asjaomased tüüpkonnad on erineva töömahuga.
5. Mootori võib „kohanduskava” alusel turule viia vastavalt XIII lisa sätetele.
6. Lõiget 2 ei kohaldata siseveelaevadele paigaldatavate käiturite suhtes.
7. Liikmesriigid lubavad I lisa punkti 1 alapunkti A alapunktides i, ii ja v määratletud mootoreid kohanduskava alusel turule viia vastavalt XIII lisa sätetele.
Artikkel 11
Tootmiskorralduse vastavus nõuetele
1. Tüübikinnitust andev liikmesriik, vajadusel koostöös teiste liikmesriikide tüübikinnitusasutustega, võtab enne tüübikinnituse andmist vajalikud meetmed, võttes arvesse I lisa punktis 5 toodud piiranguid, et kontrollida, et toodangu nõuetele vastavuse efektiivseks kontrollimiseks on võetud piisavad meetmed.
2. Tüübikinnituse andnud liikmesriik, vajadusel koostöös teiste liikmesriikide tüübikinnitusasutustega, võtab vajalikud meetmed, võttes arvesse I lisa punktis 5 toodud piiranguid, et kontrollida, et 1. lõikes osutatud meetmed on piisavad ka edaspidi ja et iga käesoleva direktiivi kohaselt tüübikinnitusnumbrit kandev tootmises olev mootor vastab endiselt kinnituse saanud mootoritüübi või mootoritüüpkonna kirjeldusele, mis on esitatud tüübikinnitustunnistuses ja selle lisades.
Artikkel 12
Mittevastavus kinnituse saanud tüübile või tüüpkonnale
1. Seade ei vasta mootoritüübile või mootoritüüpkonnale, millele on antud tüübikinnitus, kui tehakse kindlaks kõrvalekaldumised tüübikinnitustunnistuse ja/või infopaketi andmete suhtes ja kui tüübikinnituse andnud liikmesriik ei ole lubanud nimetatud kõrvalekaldeid vastavalt artikli 5 lõikele 3.
2. Kui tüübikinnituse andnud liikmesriik leiab, et vastavustunnistust omavad või tüübikinnitusmärki kandvad mootorid ei vasta tema poolt kinnitatud tüübile või tüüpkonnale, võtab nimetatud liikmesriik vajalikud meetmed tagamaks, et toodetavad mootorid vastaksid taas kinnitatud tüübile või tüüpkonnale. Kõnealuse liikmesriigi tüübikinnitusasutused informeerivad teiste liikmesriikide vastavaid asutusi võetud meetmetest, mis vajaduse korral võivad viia tüübikinnituse tühistamiseni.
3. Kui liikmesriik tõendab, et mootorid, millel on tüübikinnitusnumber, ei vasta tüübikinnitust omava tüübi või tüüpkonna nõuetele, võib liikmesriik nõuda, et tüübikinnituse andnud liikmesriik kontrolliks, kas toodetavad mootorid vastavad tüübikinnitust omava tüübi või tüüpkonna nõuetele. Selleks vajalikud meetmed tuleb võtta hiljemalt kuue kuu jooksul pärast taotluse esitamist.
4. Liikmesriikide tüübikinnitusasutused teavitavad üksteist ühe kuu jooksul igast tüübikinnituse tühistamisest ja sellise meetme võtmise põhjustest.
5. Kui tüübikinnituse andnud liikmesriik vaidlustab nõuetest kõrvalekaldumise teate, peavad asjassepuutuvad liikmesriigid püüdma vaidluse lahendada. Komisjoni informeeritakse pidevalt ning vajadusel korraldatakse vaidluse lahendamiseks vastavasisulisi konsultatsioone.
Artikkel 13
Töötajate ohutusnõuded
Käesoleva direktiivi sätted ei mõjuta asutuslepingu järgimisest tulenevat liikmesriikide õigust sätestada selliseid nõudeid, mida liikmesriigid loevad vajalikuks käesoleva direktiiviga reguleeritavaid masinaid kasutavate töötajate ohutuse tagamiseks, eeldusel, et see ei mõjuta kõnealuste mootorite turuleviimist.
Artikkel 14
Komisjon võtab vastu kõik vajalikud muudatused käesoleva direktiivi lisade tehnika arenguga kohandamiseks, välja arvatud I lisa punktis 1, punktides 2.1–2.8 ja I lisa 4. jaotises täpsustatud nõuded.
Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 15 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.
Artikkel 14a
Komisjon uurib võimalikke tehnilisi raskusi II etapi nõuete täitmisel teatava kasutusotstarbega mootorite puhul, eriti aga klassidesse SH:2 ja SH:3 kuuluvate mootoritega liikurmasinate puhul. Kui komisjon leiab, et tehnilistel põhjustel ei ole teatavate liikurmasinate, eriti aga kutsealaselt mitmes asendis kasutamiseks mõeldud käsimootorite puhul võimalik nendest nõuetest ettenähtud tähtaegadel kinni pidada, esitab ta 31. detsembriks 2003 aruande, millele lisab asjakohased ettepanekud artikli 9a lõikes 7 osutatud ajavahemiku pikendamiseks ja/või muude vabastuste andmiseks nendele masinatele; vabastus ei kesta üle viie aasta, välja arvatud erandlikel asjaoludel. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 15 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.
Artikkel 15
Komitee
1. Komisjoni abistab direktiiviga 70/156/EMÜ asutatud tehnika arenguga kohandamise komitee (edaspidi „komitee”).
2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.
▼M5 —————
Artikkel 16
Tüübikinnitusasutused ja tehnilised teenistused
Liikmesriigid teatavad komisjonile ja teistele liikmesriikidele käesoleva direktiivi kohaldamise eest vastutavate tüübikinnitusasutuste ja tehniliste teenistuste nimed ja aadressid. Teavitatud asutused peavad vastama direktiivi 92/53/EMÜ artikli 14 nõuetele.
Artikkel 17
Siseriiklikku õigusesse ülevõtmine
1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 30. juuniks 1998. Liikmesriigid teatavad sellest viivitamatult komisjonile.
Kui liikmesriigid võtavad nimetatud meetmed, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.
2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud siseriiklike õigusnormide tekstid.
Artikkel 18
Jõustumine
Käesolev direktiiv jõustub 20. päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.
Artikkel 19
Heitmete piirväärtuste edasine vähendamine
Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad 2000. aasta lõpuks vastu otsuse ettepaneku kohta, mille komisjon esitab enne 1999. aasta lõppu heitmete piirväärtuste edasise vähendamise suhtes, võttes arvesse diiselmootorite õhku saastavate heitmete piiramiseks kasutada olevate seadmete ülemaailmset kättesaadavust ja õhukvaliteedi olukorda.
Artikkel 20
Adressaadid
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
Lisade loetelu
I LISA |
Kohaldamisala, mõisted, tähised ja lühendid, mootori märgistused, tehnilised andmed ja katsed, toodangu vastavuse hindamise spetsifikatsioon, mootoritüüpkonda määratlevad parameetrid, põhimootori valimine |
1. liide |
Nõuded NOx kontrollimeetmete nõuetekohase toimimise tagamiseks |
2. liide |
IV etapi mootorite kontrollipiirkonna nõuded |
II LISA |
Teatised |
1. liide |
(Põhi)mootori põhiparameetrid |
2. liide |
Mootoritüüpkonna põhiparameetrid |
3. liide |
Mootoritüüpkonda kuuluva mootoritüübi põhiparameetrid |
III LISA |
Diiselmootorite katsetamise kord |
1. liide |
Mõõtmis- ja proovivõtutoimingud |
2. liide |
Kalibreerimistoiming (NRSC, NRTC) |
3. liide |
►M3 Andmete hindamine ja arvutused ◄ |
4. liide |
Mootori nrtc katse dünamomeetriline plaan |
5. liide |
Kestvusnõuded |
6. liide |
I, II, IIIA, IIIB ja IV etapi mootorite CO2-heidete määramine |
7. liide |
CO2 heitkoguste alternatiivne määramine |
IV LISA |
Sädesüütemootorite katsetamise kord |
1. liide |
Mõõtmis- ja proovivõtuprotseduur |
2. liide |
Analüüsiseadmete kalibreerimine |
3. liide |
Andmete hindamine ja arvutuste tegemine |
4. liide |
Halvendustegurid |
V LISA |
►M3 Tüübikinnituskatseteks ja toodangu nõuetele vastavuse tõendamiseks ettenähtud etalonkütuse tehnilised parameetrid ◄ |
VI LISA |
Analüüsi- ja proovivõtusüsteem |
VII LISA |
Tüübikinnitustunnistus |
1. liide |
Survesüütemootorite katsearuande katsetulemused |
2. liide |
Sädesüütemootorite katsetamise tulemused |
3. liide |
Mootori võimsuse määramisel tehtavaks katseks paigaldatavad seadmed ja abiseadmed |
VIII LISA |
Tüübikinnitustunnistuste numeratsioonisüsteem |
IX LISA |
Mootoritüüpkondadele väljastatud tüübikinnitustunnistuste loetelu |
X LISA |
Toodetud mootorite loetelu |
XI LISA |
Tüübikinnituse saanud mootorite andmeleht |
XII LISA |
Alternatiivsete tüübikinnituste tunnustamine |
XIII LISA |
„Kohanduskava” alusel turule viidud mootoreid käsitlevad sätted |
XIV LISA |
|
XV LISA |
|
I LISA
KOHALDAMISALA, MÕISTED, TÄHISED JA LÜHENDID, MOOTORI MÄRGISTUSED, TEHNILISED ANDMED JA KATSED, TOODANGU VASTAVUSE HINDAMISE SPETSIFIKATSIOON, MOOTORITÜÜPKONDA MÄÄRATLEVAD KARAKTERISTIKUD, PÕHIMOOTORI VALIMINE
1. KOHALDAMISALA
Käesolevat direktiivi kohaldatakse kõikide liikurmasinatele paigaldatavate mootorite ning reisijate- või kaubaveoks mõeldud maanteesõidukite abimootorite suhtes.
Käesolevat direktiivi ei kohaldata mootoritele, mida kasutatakse järgmiste masinate käitamiseks:
— direktiivis 74/150/EMÜ määratletud põllutöötraktorid. ( 12 )
Lisaks peavad käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuulumiseks olema mootorid paigaldatud masinatele, mis vastavad järgmistele spetsiifilistele nõuetele:
A. on ette nähtud ja sobivad liikumiseks või liigutamiseks teedel või väljaspool teid ja
i) mille diiselmootori kasulik võimsus on punkti 2.4 kohaselt 19 kW või suurem, kuid ei ületa 560 kW ja mida kasutatakse rohkem vahelduval kui püsikiirusel või
ii) mille diiselmootori kasulik võimsus on punkti 2.4 kohaselt 19 kW või suurem, kuid ei ületa 560 kW ja mida kasutatakse püsikiirusel. Piiranguid kohaldatakse alates 31. detsembrist 2006 või
iii) mille bensiinimootori kasulik võimsus on punkti 2.4 kohaselt kuni 19 kW või
iv) mille mootorid on ette nähtud mootorvagunite käitamiseks, mis on spetsiaalselt kaupade või reisijate vedamiseks projekteeritud iseliikuvad rööbasteedel liikuvad sõidukid või
v) mille mootorid on ette nähtud vedurite käitamiseks, mis on lasti, reisijate või muude seadmete vedamiseks mõeldud vagunite liigutamiseks või käitamiseks mõeldud rööbasteedel liikuva seadmestiku iseliikuvad osad, kuid mis ise ei ole ette nähtud lasti, reisijate (välja arvatud veduril töötavad inimesed) või muude seadmete vedamiseks. Mis tahes abimootoreid või rööbasteedel tehtavateks hooldus- või ehitustöödeks projekteeritud jõuseadmetel kasutamiseks mõeldud mootoreid ei klassifitseerita käesoleva alapunkti, vaid punkti A alapunkti i alla;
Käesolevat direktiivi ei kohaldata järgmiste masinate suhtes:
B. laevad, välja arvatud siseveeteedel kasutamiseks mõeldud laevad;
▼M3 —————
D. õhusõidukid;
E. vabaajasõidukid, näiteks:
— mootorsaanid,
— maastikumootorrattad,
— maasturid.
2. MÕISTED, TÄHISED JA LÜHENDID
Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmiseid mõisteid:
2.1. |
diiselmootor – mootor, mis töötab kompressioonsüüte põhimõttel; |
2.2. |
gaasilised saasteained – süsinikoksiid, süsivesinikud (väljendatuna suhtega C1:H1,85) ja lämmastikoksiidid, kusjuures viimatinimetatuid väljendatakse lämmastikdioksiidi (NO2) ekvivalentidena; |
2.3. |
tahkete osakeste heitmed – aine, mis kogutakse ettenähtud filtrisse pärast diiselmootori heitgaasi lahjendamist puhta filtreeritud õhuga nii, et temperatuur ei tõuse üle 325 K (52 °C); |
2.4. |
kasulik võimsus – võimsus, mida väljendatakse „EMÜ kilovattides” ja mida mõõdetakse katsepingil väntvõlli või sellega võrdväärse detaili otsal vastavalt direktiiviga 80/1269/EMÜ ( 13 ) sätestatud EMÜ maanteesõidukite sisepõlemismootorite võimsuse mõõtmismeetodile, arvestades siiski maha jahutusventilaatorile kuluva võimsuse ( 14 ) ning kasutades käesolevas direktiivis määratletud katsetingimusi ja etalonkütust; |
2.5. |
nimipöörlemissagedus – tootja poolt määratletav, regulaatoriga maksimaalselt lubatav pöörlemissagedus täiskoormusel; |
2.6. |
koormusprotsent – mootori teataval pöörlemissagedusel saavutatav protsentuaalne osa maksimaalsest võimalikust pöördemomendist; |
2.7. |
pöörlemissagedus maksimaalsel pöördemomendil – tootja poolt määratletav mootori pöörlemissagedus, mille korral saavutatakse mootori maksimaalne pöördemoment; |
2.8. |
vahepöörlemissagedus – mootori pöörlemissagedus, mis vastab mõnele järgmistest tingimustest: — mootoritel, mis on konstrueeritud töötama teatavas pöörlemissageduse vahemikus täiskoormuse pöördemomendikõveral, võrdub vahepöörlemissagedus teatatud maksimaalsele pöördemomendile vastava pöörlemissagedusega, kui see on 60 % ja 75 % vahel nimipöörlemissagedusest, — kui teatatud pöörlemissagedus maksimaalsel pöördemomendil moodustab nimipöörlemissagedusest vähem kui 60 %, on vahepöörlemissageduseks 60 % nimipöörlemissagedusest, — kui teatatud pöörlemissagedus maksimaalsel pöördemomendil moodustab nimipöörlemissagedusest üle 75 %, on vahepöörlemissageduseks 75 % nimipöörlemissagedusest, — mootoritel, mida katsetatakse tsükli G1 järgi, on vahepealne pöörlemiskiirus 85 % maksimaalsest nimipöörlemiskiirusest (vt IV lisa punkt 3.5.1.2). |
2.8.a |
ruumala 100 m3 või rohkem – tähendab siseveeteedel kasutamiseks mõeldud laeva korral valemiga L × B × T arvutatud ruumala, kus „L” on kere suurim pikkus rooli ja pukspriidita, „B” on kere suurim laius meetrites, mõõdetuna pannuli välisservani (sõurattaid, põrkeprusse jms arvestamata) ja „T” on vertikaalsihiline vahemaa kere madalaima kumerpunkti või kiilu ja suurima süvisejoone vahel; |
2.8.b |
kehtiv laevasõiduluba või ohutustunnistus – a) tunnistus, mis tõendab vastavust 1974. aasta rahvusvahelisele konventsioonile inimelude ohutusest merel (SOLAS), arvestades muudatusi või on sellega samaväärne või b) tunnistus, mis tõendab vastavust 1966. aasta rahvusvahelisele laadungimärgi konventsioonile, arvestades muudatusi või samaväärne ja IOPP tunnistus, mis tõendab vastavust 1973. aasta rahvusvahelisele konventsioonile laevade põhjustatud merereostuse vältimise kohta (MARPOL), arvestades muudatusi; |
2.8.c |
katkestusseade – seade, mis mõõdab või tajub talitlusmuutujaid või reageerib nendele heitekontrollisüsteemi komponendi või talitluse töö aktiveerimiseks, muutmiseks, hilistamiseks või deaktiveerimiseks nii, et heitekontrollisüsteemi tõhusus liikursõiduki tavapärase kasutamise tingimustes väheneb, välja arvatud juhul, kui nimetatud seadme kasutamine on heitkoguste määramise katsemenetluse oluline osa; |
2.8.d |
irratsionaalne juhtimisstrateegia – mis tahes strateegia või meede, mis vähendab tavapärase kasutamise tingimustes liikurmasina heitekontrollisüsteemi tõhusust alla rakendataval heitkoguste katsemenetlusel oodatava taseme; |
2.9. |
reguleeritav parameeter – igasugune füüsiliselt reguleeritav seade, süsteem või konstruktsioonielement, mis võib mõjutada heidet või mootori talitlust heite mõõtmisel või tavalisel kasutamisel; |
2.10. |
järeltöötlus – protsess, mille käigus heitgaasid juhitakse läbi seadme või süsteemi, mille otstarbeks on gaase enne atmosfääri laskmist keemiliselt või füüsikaliselt muuta; |
2.11. |
sädesüütemootor – sädesüütepõhimõttel töötav mootor; |
2.12. |
täiendav heitekontrolliseade – igasugune seade, mis registreerib mootori talitlusparameetreid, et reguleerida heitekontrollisüsteemi osade talitlust; |
2.13. |
heitekontrollisüsteem – igasugune seade, süsteem või konstruktsioonielement, mis kontrollib või vähendab heidet; |
2.14. |
toitesüsteem – kütuse mõõtmise ja segamise seadmete kogum; |
2.15. |
varumootor – mootorsõidukisse või sellele paigaldatud mootor, mis ei anna sõidukile liikumisjõudu; |
2.16. |
režiimi pikkus – aeg alates ühe pöörlemissageduse ja/või pöördemomendiga režiimist või eelkonditsioneerimisfaasist kuni järgmise režiimi alguseni. Selle sisse jääb aeg, mille jooksul muudetakse pöörlemiskiirust ja/või pöörlemismomenti ning stabiliseerimisfaasi iga režiimi alguses; |
2.17. |
katsetsükkel – määratud pöörlemissageduse ja pöördemomendiga katsepunktide jada, mille mootor peab läbima püsiolekus (NRSC katse) või siirdetalitlustingimustes (NRTC katse); |
2.18. |
Tähised ja lühendid
|
3. MOOTORI MÄRGISTUS
3.1. |
Käesoleva direktiivi kohaselt tüübikinnituse saanud survesüütemootoritele peab olema märgitud:
|
3.2. |
Käesoleva direktiivi kohaselt tüübikinnituse saanud sädesüütemootoritele peab olema märgitud:
|
►M2 3.3. ◄ |
Need märgistused peavad olema selgesti loetavad ja püsima nähtavad mootori kogu kasutusaja jooksul. Kui kasutatakse silte või plaate, tuleb need kinnitada sellisel viisil, et need püsiksid paigal mootori kogu kasutusaja vältel ja et silte/plaate ei saaks eemaldada ilma neid purustamata või rikkumata. |
►M2 3.4. ◄ |
Nimetatud märgistused tuleb kinnitada mootori sellisele osale, mis on vajalik mootori tavapäraseks toimimiseks ja mis mootori kasutusaja jooksul ei vaja tavaliselt väljavahetamist.
|
►M2 3.5. ◄ |
Mootori markeerimine identifitseerimisnumbritega peab toimuma sellisel viisil, et see võimaldaks ühemõtteliselt välja selgitada tooteseeria. |
►M2 3.6. ◄ |
Enne tootmisliinilt eemaldamist peavad mootoritel olema kõik märgistused. |
►M2 3.7. ◄ |
Mootori märgistuste täpset asukohta on kirjeldatud ►M2 VII lisa ◄ punktis 1. |
4. MÄÄRATLUSED JA KATSED
4.1. Survesüütemootorid
►M2 4.1.1. ◄ Üldsätted
Komponendid, mis võivad mõjutada gaasilisi heitmeid ja tahkete osakeste heitmeid, peavad olema projekteeritud, toodetud ja paigaldatud nii, et normaaltingimustes kasutatav mootor vastab sõltumata sellele mõjuda võivale vibratsioonile käesoleva direktiivi sätetele.
Tootja poolt võetavad tehnilised meetmed peavad tagama, et nimetatud heitmeid piiratakse tõhusalt käesoleva direktiivi kohaselt kogu mootori normaalse kasutusaja jooksul ja kasutamisel normaaltingimustes. Need sätted loetakse täidetuiks, kui on järgitud punktidele ►M2 4.1.2.1 ◄ , ►M2 4.1.2.3 ◄ ja 5.3.2.1 vastavaid nõudeid.
Kui kasutatakse katalüsaatorit ja/või tahkete osakeste filtrit, peab tootja vastupidavuskatsega, mida ta võib heast inseneritavast lähtudes ise korraldada, ja katseandmete vastavale registreerimisele tuginedes tõestama, et nimetatud järelkäsitlusseadmetelt on kogu mootori kasutusaja jooksul oodata häireteta töötamist. Katseandmete registreerimisel tuleb järgida punktis 5.2 ja eriti punktis 5.2.3 esitatud nõudeid. Kliendile tuleb anda vastav garantii. Seadet on lubatud pärast mootori teatavat kasutusperioodi süstemaatiliselt välja vahetada. Igasuguseid mootoridetailide või mootorisüsteemide reguleerimisi, remonte, lahtimonteerimistöid, puhastamist või väljavahetamist, mida perioodiliselt teostatakse järelkäsitlusseadmete kasutamisest tingitud mootori tööhäirete vältimiseks, tehakse ainult sellises ulatuses, mis on tehniliselt vajalik, et tagada heitmepiiramissüsteemi nõuetele vastav töötamine. Kasutusjuhend peab sisaldama vastava graafikuga seotud hooldusnõudeid, mis tuleb kinnitada enne tüübikinnituse andmist, ning nendele peavad laienema eespool nimetatud garantiitingimused. Käesoleva direktiivi II lisa kohasele teatisele tuleb lisada vastav väljavõte kasutusjuhendist, milles on toodud andmed järelkäsitlusseadme(te) hoolduse/väljavahetamise ja garantiitingimuste kohta.
Kõik mootorid, milles tekivad veega segunenud heitgaasid, varustatakse gaasiliste ja tahkete heitmete proovivõtu seadme ajutiseks ühendamiseks ühendusega mootori heitgaasisüsteemis, mis asub gaasi väljumispoolel ja eespool mis tahes punkti, kus heitgaasid sisaldavad vett (või muud jahutus/gaasipuhastusainet). Oluline on see, et ühenduse asukoht võimaldaks saada hästi segunenud esindava heitgaasiproovi. Ühendusele töödeldakse standardse torukeermega kuni pooletolline sisekeere, mis suletakse ajal, kui ühendust ei kasutata, korgiga (lubatud on samaväärsed ühendused).
►M2 4.1.2. ◄ Saasteainete heitmeid käsitlevad spetsifikatsioonid
Katsetamiseks esitatud mootorist eralduvaid gaasilisi heitmeid ja tahkete osakeste heitmeid mõõdetakse ►M2 VI lisas ◄ kirjeldatud meetoditel.
On lubatud ka teistsugused süsteemid või analüsaatorid, kui nende abil saadakse järgmiste võrdlussüsteemidega võrdväärsed tulemused:
— ►M2 VI lisa ◄ joonisel 2 kujutatud süsteem gaasiliste heitmete mõõtmiseks toores heitgaasis,
— ►M2 VI lisa ◄ joonisel 3 kujutatud süsteem gaasiliste heitmete mõõtmiseks täisvoolu lahjendussüsteemi abil lahjendatud heitgaasis,
— tahkete osakeste heitmete korral kasutatav täisvoolu lahjendussüsteem, milles kasutatakse kas iga mõõtmisrežiimil eraldi filtrit või ►M2 VI lisa ◄ joonisel 13 kujutatud ühefiltrimeetodit.
Süsteemide võrdväärsuse määramine põhineb seitsme (või rohkema) katsetsükliga korrelatsioonuuringul, milles katsetatavat süsteemi võrreldakse ühe või mitme eespool nimetatud võrdlussüsteemiga.
Võrdväärsuse kriteerium on täidetud, kui tsükli heitmete väärtuste kaalutud keskmiste keskmine kõrvalekalle on maksimaalselt ± 5 %. Kasutatav tsükkel peab vastama III lisa punktis 3.6.1 kirjeldatule.
Uue süsteemi lisamisel direktiivi kohaldusalasse lähtutakse võrdväärsuse määramisel korratavuse ja korduvteostatavuse arvutustel, nagu on kirjeldatud standardis ISO 5725.
►M2 4.1.2.1. ◄ |
Katsetel mõõdetud süsinikoksiidi heitmed, süsivesinike heitmed, lämmastikoksiidide heitmed ja tahkete osakeste heitmed ei tohi I etapi jooksul ületada alljärgnevas tabelis toodud koguseid:
|
►M2 4.1.2.2. ◄ |
Eespool punktis ►M2 4.1.2.1 ◄ esitatud heitmete piirväärtused kujutavad endast mootorist väljuvaid heitmeid ja need piirväärtused peavad olema saavutatud enne, kui heitgaasid läbivad mistahes järelkäsitlusseadmeid. |
►M2 4.1.2.3. ◄ |
Katsetel mõõdetud süsinikoksiidi heitmed, süsivesinike heitmed, lämmastikoksiidide heitmed ja tahkete osakeste heitmed ei tohi II etapi jooksul ületada alljärgnevas tabelis toodud koguseid:
|
4.1.2.4. |
Süsinikmonooksiidi heide, süsivesinike ja lämmastikoksiidide heited koos ja tahked heitmed ei tohi etapi IIIA korral ületada alljärgnevas tabelis nimetatud koguseid:
|
4.1.2.5. |
Süsinikmonooksiidi heide, süsivesinike ja lämmastikoksiidide heited (või asjakohasuse korral koos) ja tahked heitmed ei tohi IIIB etapi korral ületada alljärgnevas tabelis nimetatud koguseid:
|
4.1.2.6. |
Süsinikmonooksiidi heide, süsivesinike ja lämmastikoksiidide heited (või asjakohasuse korral koos) ja tahked heitmed ei tohi etapi IV korral ületada alljärgnevas tabelis nimetatud koguseid:
|
4.1.2.7. |
Punktides 4.1.2.4, 4.1.2.5 ja 4.1.2.6 nimetatud piirväärtused sisaldavad vastavalt III lisa 5. liitele arvutatud deterioratsiooni. Punktides 4.1.2.5 ja 4.1.2.6 nimetatud piirväärtuste korral ei tohi lõplikkusse juhtimispiirkonda kuuluvate mis tahes meelevaldselt valitud koormustingimuste korral, välja arvatud selle sättega hõlmamata mootori kindlaksmääratud töötingimused, 30 sek pikkusele proovivõtmisajale vastavad heited ületada eespool esitatud tabelites nimetatud piirväärtusi rohkem kui 100 %. ►M5 Juhtimispiirkonna, mille suhtes nimetatud ülemmäärad kehtivad, ja mootori välja arvatud töötingimused, määratleb komisjon. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 15 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. ◄ |
►M3 4.1.2.8. ◄ |
Kui ühte vastavalt punktile 6 ja seoses II lisa 2. liitega määratletud mootoritüüpkonda kuulub rohkem kui üks võimsusklass, peavad põhimootori (millele antakse tüübikinnitus) ja kõigi samasse tüüpkonda kuuluvate mootoritüüpide (millele kehtib toodangu nõuetele vastavus) heitmete väärtused vastama kõrgema võimsusklassi rangematele nõuetele. Taotlejal on vaba valik piirneda mootoritüüpkonna määratlemisel üheainsa võimsusklassiga ja taotleda kinnitust vastavalt sellele. |
4.2. Sädesüütemootorid
4.2.1. Üldsätted
Osad, mis võivad mõjutada gaasiheidet, peavad olema projekteeritud, valmistatud ja paigaldatud nii, et tavakasutuses mootor vastaks võimalikust vibratsioonist hoolimata käesoleva direktiivi sätetele.
Tootja võetavad tehnilised meetmed peavad tagama kõnealuste heidete käesoleva direktiivi kohase tõhusa piiramise mootori normaalse kasutusaja jooksul vastavalt tavapärastele kasutustingimustele kooskõlas IV lisa 4. liitega.
4.2.2. Saasteainete keskkonda viimist käsitlevad spetsifikatsioonid.
Katsetamiseks antud mootori gaasilisi koostisosi mõõdetakse (koos järeltöötlusega) VI lisas kirjeldatud meetoditel.
Muid süsteeme või analüsaatoreid võib kinnitada juhul, kui nendega saavutatakse järgmiste võrdlussüsteemidega samasugused tulemused:
— toores heitgaasis mõõdetava gaasiheite puhul VI lisa joonisel 2 kujutatud süsteem,
— täisvoolu-hõrendussüsteemi lahjendatud heitgaasis mõõdetava gaasiheite puhul VI lisa joonisel 3 kujutatud süsteem.
4.2.2.1. |
Süsinikmonooksiidi heited, süsivesinike heited, lämmastikoksiidide heited ning süsivesinike ja lämmastikoksiidide heidete summa ei või I etapis ületada järgmises tabelis esitatud väärtusi:
I etapp
|
4.2.2.2. |
Süsinikmonooksiidi heited ning süsivesinike ja lämmastikoksiidide heidete summa ei või II etapis ületada järgmises tabelis esitatud väärtusi:
II etapp (1)
Lämmastikoksiidide heiteid ei või kõikide mootoriklasside puhul olla üle 10 g/kWh. |
4.2.2.3. |
Käesoleva direktiiv artiklis 2 esitatud käsimootori määratlusest hoolimata peavad lumepuhurite kahetaktilised mootorid vastama ainult klasside SH:1, SH:2 või SH:3 normidele. |
4.3. Paigaldamine liikurmasinatele
Mootori paigaldamisel liikurmasinatele tuleb järgida tüübikinnituse kohaldamisala suhtes sätestatud piiranguid. Mootorite tüübikinnituse suhtes peavad alati olema täiendavalt täidetud järgmised nõuded:
4.3.1. |
sisselaske alarõhk ei tohi ületada II lisa vastavalt 1. või 3. liites tüübikinnitusega mootoritele ettenähtud rõhku; |
4.3.2. |
väljalaskesüsteemi vasturõhk ei tohi ületada II lisa vastavalt 1. või 3. liites tüübikinnitusega mootoritele ettenähtud rõhku. |
5. TOODANGU NÕUETELE VASTAVUSE HINDAMISE SPETSIFIKATSION
5.1. |
Selleks et kinnitada, et enne tüübikinnituse andmist on olemas toodangu nõuetele vastavuse efektiivse järelevalve teostamiseks vajalikud rahuldavad meetmed ja menetlused, peab tüübikinnitusasutus kinnitama, et tootja on kantud ühtlustatud standardi EN 29002 (mille kohaldamisalasse kuuluvad kõnealused mootorid) registrisse või samaväärse akrediteeritud standardi registrisse, olles vastavuses selle nõuetega. Tootja peab esitama registreerimise kohta täpsed andmed ja kohustuma teatama tüübikinnitusasutusele kõigist registreerimise kehtivuse või kohaldamisalaga seotud muudatustest. Veendumaks, et punkti 4.2 nõuded on pidevalt täidetud, tuleb teostada tootmise asjakohast kontrollimist. |
5.2. |
Tüübikinnituse omanik peab eelkõige:
|
5.3. |
Tüübikinnituse andnud pädev asutus võib igal ajal kontrollida igas tootmisüksuses kohaldatavaid nõuetele vastavuse kontrollimise meetodeid.
|
6. MOOTORITÜÜPKONDA MÄÄRATLEVAD KARAKTERISTIKUD
Mootoritüüpkonda võib määratleda peamiste tehniliste karakteristikute alusel, mis peavad olema ühised kõigil tüüpkonna mootoritel. Mõnel juhul võivad karakteristikud olla omavahel seotud. Neid mõjusid peab samuti arvesse võtma tagamaks, et ühte mootoritüüpkonda kuuluvad ainult samalaadsete heitgaasinäitajatega mootorid.
Mootorite ühte ja samasse tüüpkonda kuulumist peavad näitama järgmised ühised põhikarakteristikud:
6.1. |
Töötsükkel: — kahetaktiline — neljataktiline |
6.2. |
Jahutusagent: — õhk — vesi — õli |
6.3. |
Ühe silindri töömaht: 85–100 % tüüpkonna suurimast töömahust |
6.4. |
Õhu sisselaskeviis |
6.5. |
Kütusetüüp — Diisel — Bensiin. |
6.6. |
Põlemiskambri tüüp/kuju |
6.7. |
Klapid ning sisse- ja väljalaskeaknad – paigutus, suurus ja arv |
6.8. |
Toitesüsteem Diisli puhul: — pump-toru-pihusti — reaspump — jaoturpump — üksikpump — pump-pihusti. Bensiini puhul: — karburaator — kaudne sissepritse — otsesissepritse. |
6.9. |
Muud omadused — Heitgaasitagastus — Vee pihustamine/emulsioon — Õhu sissepuhe — Õhu vahejahuti — Süüte tüüp (surve, säde). |
6.10. |
Heitgaasi järeltöötlus — Oksüdatsioonikatalüsaator — Reduktsioonikatalüsaator — Kolmekäiguline katalüsaator — Termoneutralisaator — Kübemepüüdur. |
7. PÕHIMOOTORI VALIMINE
7.1. |
Tüüpkonna põhimootori valimisel kasutatakse esmase kriteeriumina suurimat kütuseetteannet töötsükli kohta pöörlemissagedusel, mis vastab maksimaalsele pöördemomendile. Kui kaks või enam mootorit vastavad sellele esmasele kriteeriumile, kasutatakse põhimootori valimisel teisese kriteeriumina suurimat kütuseetteannet töötsükli kohta nimipöörlemissagedusel. Teatavatel asjaoludel võib tüübikinnitusasutus otsustada, et tüüpkonna kõrgeima heitmetaseme väljaselgitamiseks on parim viis katsetada teist mootorit. Seega võib tüübikinnitusasutus valida katseteks veel ühe mootori selliste tunnuste põhjal, mis viitavad mootori võimalikule kõrgeimatele heitmete tasemetele tüüpkonna mootorite hulgas. |
7.2. |
Kui tüüpkonna mootoritel on muid muutuvaid tunnuseid, mida võiks pidada heitgaase mõjutavaiks, tuleb need tunnused tuvastada ja võtta neid arvesse põhimootori valimisel. |
8. IIIB JA IV ETAPI TÜÜBIKINNITUSE NÕUDED
8.1. |
Käesolevat jagu kohaldatakse selliste elektrooniliselt juhitavate mootorite tüübikinnituse suhtes, mis kasutavad elektroonilist juhtimist kütuse sissepritsimise koguse ja ajastuse määramiseks (edaspidi „mootor”). Käesolevat jagu kohaldatakse olenemata tehnoloogiast, mida sellistes mootorites rakendatakse käesoleva lisa jagudes 4.1.2.5 ja 4.1.2.6 sätestatud heitmete piirväärtustele vastamiseks. |
8.2. |
Mõisted
Käesolevas jaos kasutatakse järgmisi mõisteid:
|
8.3. |
Üldnõuded
8.3.1. Põhilise heitmekontrollistrateegia nõuded
8.3.2. Täiendava heitmekontrollistrateegia nõuded
8.3.3. Dokumentide nõuded
|
8.4. |
►M8
NOx kontrolli meetmete nõuded IIIB etapi mootorite puhul
◄
|
8.5. |
NOx kontrolli meetmete nõuded IV etapi mootorite puhul
|
8.6. |
IV etapi kontrollipiirkond
Vastavalt käesoleva lisa punktile 4.1.2.7 ei tohi IV etapi mootorite puhul I lisa 2. liites määratletud kontrollipiirkonnas prooviks võetud heitkogused ületada käesoleva lisa punktis 4.1.2.6 esitatud heitkoguste tabelis nimetatud piirnorme rohkem kui 100 %. 8.6.1. Tõendamisnõuded Tehniline teenistus valib kontrollipiirkonnas katsetamiseks kolm juhuslikku koormus- ja kiiruspunkti. Tehniline teenistus määrab ka nende katsepunktide läbimise juhusliku järjekorra. Katse tehakse kooskõlas NRSC põhinõuetega, kuid iga katsepunkti hinnatakse eraldi. Iga katsepunkt peab vastama punktis 8.6 määratletud piirnormidele. 8.6.2. Katsenõuded Katse tuleb teha kohe pärast III lisas kirjeldatud eraldi filtritega tehtavaid katsetsükleid. Kui aga tootja otsustab III lisa punkti 1.2.1 kohaselt kasutada ÜRO EMK eeskirja nr 96 03-seeria muudatuste 4.B lisas kirjeldatud menetlust, siis tehakse katse järgmiselt: a) katse viiakse läbi kohe pärast ÜRO EMK eeskirja nr 96 03-seeria muudatuste 4.B lisa punkti 7.8.1.2 alapunktides a–e kirjeldatud eraldi filtritega tehtavaid katsetsükleid, kuid enne alapunktis f kirjeldatud katsejärgseid menetlusi või pärast ÜRO EMK eeskirja nr 96 03-seeria muudatuste 4.B lisa punkti 7.8.2.2 alapunktides a–d kirjeldatud ühe filtriga tehtava tsükli (Ramped Modal Cycle, RMC) katset, kuid vajaduse korral enne alapunktis e kirjeldatud katsejärgseid menetlusi; b) katsed viiakse läbi vastavalt ÜRO EMK eeskirja nr 96 03-seeria muudatuste 4.B lisa punkti 7.8.1.2 alapunktides b–e esitatud nõuetele, kasutades kõigi kolme katsepunkti puhul mitmefiltrimeetodit (üks filter iga katsepunkti kohta); c) iga katsepunkti kohta tuleb arvutada konkreetne heitkogus (g/kWh); d) heitkogused võib arvutada molaarsuhte alusel vastavalt liitele A.7 või massisuhte alusel vastavalt liitele A.8, kuid see arvutusmeetod peab olema kooskõlas eraldi filtritega tehtavates katsetsüklites või RMC-katses kasutatud meetoditega; e) gaasiliste heitmete liitmise puhul tuleb Nmode väärtuseks seada 1 ja kaalutegurina kasutada 1; f) tahkete heitmete arvutamise puhul kasutada mitmefiltrimeetodit ja liitmise korral tuleb Nmode väärtuseks seada 1 ja kaalutegurina kasutada 1. |
8.7. |
Karterigaaside heitkoguste kontrollimine IV etapi mootoritel
|
9. MOOTORI VÕIMSUSKATEGOORIA VALIK
9.1. Selleks, et teha kindlaks käesoleva lisa 1. jaotise punkti A alapunktides i ja iv määratletud vahelduva pöörete arvuga mootorite vastavus käesoleva lisa 4. jaotises määratud heitkoguste piirnormidele, tuleb need määrata võimsusvahemikesse kõige kõrgema kasuliku võimsuse alusel, mis on mõõdetud vastavalt I lisa punktile 2.4.
9.2. Muude mootoritüüpide puhul kasutatakse nimivõimsust.
1. liide
Nõuded NOx kontrollimeetmete nõuetekohase toimimise tagamiseks
1. Sissejuhatus
Käesolevas lisas sätestatakse nõuded NOx kontrollimeetmete nõuetekohase toimimise tagamiseks. See hõlmab nõudeid mootorite kohta, mis kasutavad heidete vähendamiseks reaktiive.
1.1. Mõisted ja lühendid
„NO
xkontrolli diagnostikasüsteem (NCD-süsteem)” –
sõiduki mootoril olev süsteem, mis suudab:
a) avastada NOx kontrolli rikke;
b) teha arvutimällu salvestatud teabe ja/või selle teabe välistele seadmetele edastamise abil kindlaks rikke tõenäolise põhjuse.
„NOx kontrolli rike (NCM)” – katse omavoliliselt muuta mootori NOx kontrolli süsteemi või seda süsteemi mõjutav rike, mis võib tuleneda omavolilisest muutmisest, ning mida käesoleva direktiivi kohaselt käsitatakse olukorrana, mis nõuab avastamise korral hoiatus- või meeldetuletussüsteemi aktiveerimist.
„Diagnostika veakood (DTC)” – numbriline või tähtnumbriline tähis, mis tähistab või märgistab NOx kontrolli riket.
„Kinnitatud ja aktiivne DTC” – DTC, mis on salvestatud ajal, kui NCD-süsteem järeldab, et eksisteerib rike.
„Skanner” – väline katseseade, mida kasutatakse väliseks andmevahetuseks NCD-süsteemiga.
„NOx kontrolli diagnostika mootori tüüpkond” – valmistaja poolt moodustatud mootorisüsteemide rühm, milles kasutatakse NOx kontrolliga seotud rikete (NCM) seireks/diagnoosimiseks samu meetodeid.
2. Üldised nõuded
Mootorisüsteemile tuleb paigaldada NOx kontrolli diagnostikasüsteem (NCD-süsteem), mis suudab kindlaks teha käesolevas lisas käsitletud NOx kontrolli rikked (NCM-id). Kõik käesoleva punktiga hõlmatud mootorisüsteemid peavad olema projekteeritud, ehitatud ja paigaldatud nii, et nad vastaksid neile nõuetele mootori kogu tavapärase kasutusaja jooksul tavapäraste kasutustingimuste korral. Selle eesmärgi saavutamise huvides on aktsepteeritav, et mootorite puhul, mida on kasutatud üle käesoleva direktiivi III lisa 5. liite punktis 3.1 määratletud kasuliku tööea, võib täheldada NCD-süsteemi töö ja tundlikkuse teatavat halvenemist, nii et käesolevas lisas määratletud piirnormid ületatakse enne, kui hoiatus- ja/või meeldetuletussüsteem aktiveeritakse.
2.1. Nõutav teave
2.1.1. |
Kui heitmekontrollisüsteem vajab reaktiivi, peab tootja II lisa 1. liite punktis 2.2.1.13 ja 3. liite punktis 2.2.1.13 täpsustama ka reaktiivi omadused, kaasa arvatud reaktiivi tüüp, teave kontsentratsiooni kohta, kui reaktiiv on lahuses, ja töötemperatuuri tingimused, ning esitama koostise ja kvaliteedi kohta viited rahvusvahelistele standarditele. |
2.1.2. |
Tüübikinnitusasutusele tuleb tüübikinnituse taotlemisel esitada üksikasjalik kirjalik teave punktis 4 kirjeldatud käitaja hoiatussüsteemi ning punktis 5 kirjeldatud juhi meeldetuletussüsteemi talitluslike kasutusomaduste täieliku kirjeldusega. |
2.1.3. |
Tootja esitab dokumendid paigalduse kohta, millega tagatakse, et kui algseadme valmistaja neid kasutab, siis toimib masinale paigaldatud mootor, mis sisaldab tüübikinnituse saanud mootori osana heitekontrollisüsteemi, koostöös vajalike masina osadega sellisel viisil, mis vastab käesoleva lisa nõuetele. Nimetatud dokumendid sisaldavad üksikasjalikke tehnilisi nõudeid ja sätteid mootorisüsteemi kohta (tarkvara, riistvara ja teabeedastus), mis on vajalikud mootorisüsteemi korrektseks paigaldamiseks masinale. |
2.2. Töötingimused
2.2.1. |
NOx kontrolli diagnostikasüsteem töötab järgmistel tingimustel: a) ümbritseva keskkonna temperatuur on vahemikus 266 K – 308 K (–7 °C – 35 °C); b) kõrgusel alla 1 600 m; c) mootori jahutusvedeliku temperatuur on üle 343 K (70 °C). Käesolevat punkti ei kohaldata paagis oleva reaktiivi taseme jälgimise suhtes, kui seire peab toimuma kõigis tingimustes, mil mõõtmine on tehniliselt teostatav (näiteks kõigil tingimustel, kui vedel reaktiiv ei ole külmunud). |
2.3. Reaktiivide külmumiskaitse
2.3.1. |
On lubatud kasutada soojendatud või soojendamata reaktiivipaaki ja doseerimissüsteemi. Soojendusega süsteem peab vastama punkti 2.3.2 nõuetele. Soojenduseta süsteem peab vastama punkti 2.3.3 nõuetele.
|
2.3.2. |
Reaktiivipaak ja doseerimissüsteem
|
2.3.3. |
Käitaja hoiatus- ja meeldetuletussüsteemi aktiveerimine soojenduseta süsteemi puhul
|
2.4. Diagnostilised nõuded
2.4.1. |
NOx kontrolli diagnostikasüsteem (NCD-süsteem) peab arvutimälusse salvestatud diagnostika veakoodide (DTC) abil avastama käesolevas lisas käsitletud NOx kontrolli rikked (NCM-id) ja nõudmise korral edastama selle teabe välisele seadmele. |
2.4.2. |
Nõuded diagnostika veakoodide (DTCde) salvestamisele
|
2.4.3. |
Nõuded diagnostika veakoodide (DTCde) kustutamisele a) NCD-süsteem ei saa diagnostika veakoode arvutimälust ise kustutada enne, kui antud veakoodiga seotud viga on parandatud. b) NCD-süsteem võib kustutada kõik diagnostika veakoodid, kui seda nõuab mootori tootjalt taotluse peale saadud valdaja skanner või hooldustööriist või kui kasutatakse mootori tootjalt saadud koodi. |
2.4.4. |
NCD-süsteemi ei tohi programmeerida või muul viisil projekteerida selliselt, et see masina tegeliku kasutusaja jooksul vanuse põhjal osaliselt või täielikult deaktiveeruks, samuti ei tohi süsteem sisaldada algoritmi või strateegiat, mille ülesanne on vähendada NCD-süsteemi efektiivsust aja jooksul. |
2.4.5. |
Kõik NCD-süsteemi ümberprogrammeeritavad arvutikoodid või tööparameetrid peavad olema kindlad omavolilise muutmise suhtes. |
2.4.6. |
NCD-mootoritüüpkond Valmistaja vastutab NCD-mootoritüüpkonna koosseisu kindlaksmääramise eest. Mootorisüsteemide rühmitamine NCD-mootoritüüpkonda peab põhinema heal inseneritaval ning selle peab heaks kiitma tüübikinnitusasutus. Mootorid, mis ei kuulu samasse mootoritüüpkonda võivad ikkagi kuuluda samasse NCD-mootoritüüpkonda. 2.4.6.1. NCD-mootoritüüpkonda määratlevad parameetrid NCD-tüüpkonda iseloomustavad peamised konstruktsiooniparameetrid, mis peavad olema ühised kõigil tüüpkonna mootorisüsteemidel. Selleks et lugeda mootorisüsteeme ühte ja samasse NCD-mootoritüüpkonda kuuluvaks, peavad nende järgmised põhiparameetrid olema sarnased: a) heitkoguste kontrolli süsteem; b) NCD-seire meetodid; c) NCD-seire kriteeriumid; d) seireparameetrid (nt sagedus). Valmistaja peab tõendama nende sarnasuste olemasolu tehnilise või muu vastava menetlusega ning tüübikinnitusasutus peab need heaks kiitma. Tootja võib taotleda tüübikinnitusasutuse heakskiitu mootorisüsteemi konfiguratsiooni variatsioonidest tulenevate NCD-süsteemi seire- või diagnostikameetodite väikeste erinevuste jaoks, kui tootja peab neid meetodeid sarnaseks ning need erinevad ainult selle tõttu, et sobida vaatlusaluste komponentide konkreetsete omadustega (nt suurus, heitgaasivoo hulk jne); või kui nende sarnasused on kindlaks tehtud heade inseneritavade põhjal. |
3. Hooldusnõuded
3.1. Tootja annab kõigile käesoleva määruse kohaselt tüübikinnituse saanud uute mootorite või masinate omanikele kirjaliku juhendi heitekontrollisüsteemi ja selle nõuetekohase talitluse kohta või korraldab sellise juhendi edastamise.
Juhend peab sisaldama selgitust, et kui heitekontrollisüsteem ei tööta nõuetekohaselt, teavitatakse käitajat probleemist hoiatussüsteemi abil ning et hoiatuse eiramisel blokeerib käitaja meeldetuletussüsteem masina töö jätkamise.
3.2. Juhendis peavad olema kirjas masina nõuetekohase kasutamise ja hoolduse nõuded, et tagada masinate heitkoguste näitajate püsimine normi piires, sealhulgas vajaduse korral nõuded tarbitavate reaktiivide õige kasutamise kohta.
3.3. Juhend peab olema koostatud selges ja mittetehnilises keeles, mis vastab väljaspool teed kasutatava liikurmasina või mootori kasutusjuhendis kasutatud keelele.
3.4. Juhendis tuleb märkida, kas masina käitaja peab tarbitavaid reaktiive lisama tavapäraste tehniliste hoolduste vahelisel ajal. Juhendis tuleb märkida ka reaktiivi nõutav kvaliteet. Juhendis tuleb täpsustada, kuidas käitaja peab reaktiivipaaki täitma. Andmetes märgitakse ära ka eeldatav reaktiivi kulu seda tüüpi mootoril ning reaktiivi lisamise välp.
3.5. Juhendis tuleb märkida, et nõuetekohaste omadustega reaktiivi kasutamine ja lisamine on oluline, et mootor vastaks asjaomasele mootoritüübile tüübikinnitustunnistuse saamiseks esitatavatele nõuetele.
3.6. Juhendis tuleb selgitada käitaja hoiatus- ja meeldetuletussüsteemi tööpõhimõtteid. Lisaks tuleb talitluse ja tõrgete logimise seisukohalt selgitada, mida võib kaasa tuua hoiatussüsteemi eiramine, reaktiivi lisamata või probleemi lahendamata jätmine.
4. Käitaja hoiatussüsteem
4.1. Masinal peab olema hoiatussüsteem, mille visuaalsed märguanded hoiatavad käitajat, kui on tuvastatud reaktiivi vähene kogus, reaktiivi ebapiisav kvaliteet, doseerimise katkestus või punktis 9 kirjeldatud rike, mis põhjustab käitaja meeldetuletussüsteemi rakendumise, kui viga aegsasti parandata. Hoiatussüsteem jääb aktiivseks ka siis, kui punktis 5 kirjeldatud käitaja meeldetuletussüsteem aktiveerub.
4.2. Hoiatussignaal ei tohi olla sama, millega antakse märku rikkest või muust mootori hooldusteatest, kuid see võib kasutada sama hoiatussüsteemi.
4.3. Käitaja hoiatussüsteem võib koosneda ühest või mitmest lambist või kuvada lühiteateid, mis võivad näiteks selgelt näidata:
— esimese ja/või teise taseme meeldetuletuse aktiveerumiseni allesjäänud aega;
— esimese ja/või teise taseme meeldetuletuse ulatust, näiteks pöördemomendi vähenemise ulatust;
— tingimusi, mille korral masina töövõime taastub.
Teadete kuvamise korral võib teadete kuvamiseks kasutada sama süsteemi, mida kasutatakse muude hooldusteadete puhul.
4.4. Tootja valikul võib hoiatusega kaasneda helisignaal käitaja alarmeerimiseks. Käitaja võib hoiatava helisignaali välja lülitada.
4.5. Käitaja hoiatussüsteem aktiveerub vastavalt punktides 2.3.3.1, 6.2, 7.2., 8.4, ja 9.3 sätestatule.
4.6. Käitaja hoiatussüsteem lülitub välja, kui selle aktiveerumise esile kutsunud tingimused on kõrvaldatud. Käitaja hoiatussüsteem ei tohi automaatselt välja lülituda, kui selle käivitumise põhjused pole kõrvaldatud.
4.7. Hoiatussüsteemi talitluse võivad ajutiselt katkestada muud hoiatussignaalid, mis annavad olulisi ohutusteateid.
4.8. Käitaja hoiatussüsteemi aktiveerimise ja deaktiveerimise üksikasjad on sätestatud punktis 11.
4.9. Käesoleva direktiivi kohase tüübikinnituse taotlemisel peab tootja tõendama käitaja hoiatussüsteemi toimimist vastavalt punktile 11.
5. Käitaja meeldetuletussüsteem
5.1. |
Masinal peab olema käitaja meeldetuletussüsteem, mis põhineb ühel järgmistest põhimõtetest: 5.1.1. kaheastmeline meeldetuletussüsteem alates esimese taseme meeldetuletusest (talitluse piiramine), millele järgneb teise taseme meeldetuletus (masina talitluse blokeerimine); 5.1.2. üheastmeline teise taseme meeldetuletussüsteem (masina talitluse blokeerimine), mis aktiveerub punktides 6.3.1, 7.3.1, 8.4.1, ja 9.4.1 määratletud esimese astme meeldetuletuse tingimuste korral. |
5.2. |
Tüübikinnitusasutuse eelneval nõusolekul võib mootorile paigaldada vahendid käitaja meeldetuletussüsteemi väljalülitamiseks, kui riigi valitsus või kohalik omavalitsus või nende päästeteenistused või relvajõud on välja kuulutanud hädaolukorra. |
5.3. |
Esimese taseme meeldetuletussüsteem
5.3.1. Esimese taseme meeldetuletussüsteem aktiveeritakse, kui on aset leidnud üks punktides 6.3.1, 7.3.1, 8.4.1 ja 9.4.1 määratletud tingimustest. 5.3.2. Esimese taseme meeldetuletussüsteem peab järk-järgult vähendama mootori maksimaalset pöördemomenti vähemalt 25 % võrra kiirusvahemikus haripunktist kuni pöörderegulaatori murdepunktini, nagu on näidatud joonisel 1. Pöördemoment peab vähenema vähemalt 1 % minutis. 5.3.3. Kasutada võib ka muid meeldetuletussüsteeme, kui tüübikinnitusasutusele on demonstreeritud, et need on vähemalt sama ranged. Joonis 1 Pöördemomendi vähendamise skeem esimese taseme meeldetuletuse puhul |
5.4. |
Teise taseme meeldetuletussüsteem
5.4.1. Teise taseme meeldetuletussüsteem aktiveeritakse, kui on aset leidnud üks punktides 2.3.3.2, 6.3.2, 7.3.2, 8.4.2 ja 9.4.2 määratletud tingimustest. 5.4.2. Teise taseme meeldetuletussüsteem vähendab masina kasutatavust sellise tasemeni, mis on piisavalt koormav ja sunnib käitajat parandama punktides 6–9 nimetatud probleeme. Alltoodud strateegiad on vastuvõetavad. 5.4.2.1. Mootori pöördemomenti kiirusvahemikus haripunktist kuni pöörderegulaatori murdepunktini tuleb järk-järgult vähendada alates joonisel 1 näidatud esimese astme meeldetuletussüsteemi pöördemomendist vähemalt 1 % minutis kuni 50 protsendini maksimaalsest pöördemomendist või alla selle ning mootori pöörlemiskiirust vähendatakse järk-järgult 60 protsendini nimipöörlemiskiirusest või alla selle sama aja jooksul, kui toimub pöördemomendi vähendamine, nagu näidatud joonisel 2. Joonis 2 Pöördemomendi vähendamise skeem teise taseme meeldetuletuse puhul 5.4.2.2. Kasutada võib ka muid meeldetuletussüsteeme, kui tüübikinnitusasutusele on demonstreeritud, et need on vähemalt sama ranged. |
5.5. |
Selleks, et võtta arvesse ohutusprobleeme ja lubada iseparandavat diagnostikat, on lubatud kasutada meeldetuletusest möödamineku funktsiooni mootori täisvõimsuse taastamiseks tingimusel, et — see ei kesta üle 30 minuti ja — see piirdub kolme aktiveerimisega iga käitaja meeldetuletussüsteemi aktiveerumise jooksul. |
5.6. |
Käitaja meeldetuletussüsteem peab välja lülituma, kui selle käivitumise esile kutsunud tingimused on kõrvaldatud. Käitaja meeldetuletussüsteem ei tohi automaatselt välja lülituda, kui selle käivitumise põhjused pole kõrvaldatud. |
5.7. |
Käitaja meeldetuletussüsteemi aktiveerimise ja deaktiveerimise üksikasjad on sätestatud punktis 11. |
5.8. |
Käesoleva direktiivi kohase tüübikinnituse taotlemisel peab tootja tõendama käitaja meeldetuletussüsteemi toimimist vastavalt punktile 11. |
6. Reaktiivi olemasolu
6.1. Reaktiivi taseme näidik
Masinal peab olema näidik, mis teavitab käitajat selgelt ja arusaadavalt reaktiivi tasemest reaktiivipaagis. Reaktiivinäidiku minimaalne vastuvõetav toimivustase peab tagama reaktiivitaseme pideva näidu, samal ajal kui punktis 4 nimetatud käitaja hoiatussüsteem on aktiveeritud. Reaktiivinäidik võib olla analoog- või digitaalnäiduga ja võib näidata taset proportsioonina paagi täismahust, allesjäänud reaktiivi kogust või hinnangulist allesjäänud tööaega.
6.2. Käitaja hoiatussüsteemi aktiveerumine
6.2.1. Punktis 4 kirjeldatud käitaja hoiatussüsteem peab aktiveeruma juhul, kui reaktiivi tase langeb alla 10 % reaktiivipaagi mahust. Tootja valikul võib nimetatud protsendimäär olla ka suurem.
6.2.2. Esitatav hoiatus koos reaktiivinäidikuga peab käitajale täiesti arusaadavalt teatama, et reaktiivi tase on liiga madal. Kui hoiatussüsteem hõlmab kuvateatesüsteemi, tuleb visuaalse hoiatusena kuvada teade reaktiivi madala taseme kohta, näiteks „Karbamiidi tase madal”, „AdBlue tase madal” või „Reaktiivi tase madal”).
6.2.3. Käitaja hoiatussüsteem ei pea kohe alguses olema kogu aeg aktiivne (näiteks ei pea teadet kuvama pidevalt), kuid aktiveerumise intensiivsus (näiteks lambi vilkumissagedus) peab kasvama nii, et see muutub pidevaks, kui reaktiiv hakkab otsa saama ning hakkab lähenema see hetk, mil peab rakenduma juhi meeldetuletussüsteem. See kulmineerub käitaja teavitamisega tootja valitud tasemel, kuid hetkel, kui rakendub punktis 6.3 kirjeldatud käitaja meeldetuletussüsteem, peab see olema märgatavam, kui see oli esmase aktiveerumise hetkel.
6.2.4. Pidev hoiatussignaal ei tohi olla hõlpsasti blokeeritav või eiratav. Kui hoiatussüsteem hõlmab kuvateatesüsteemi, tuleb kuvada selge teade (näiteks „Lisage karbamiidi”, „Lisage reaktiivi AdBlue” või „Lisage reaktiivi”). Pideva hoiatuse võivad ajutiselt katkestada muud hoiatussignaalid, mis annavad olulisi ohutusteateid.
6.2.5. Käitaja hoiatussüsteemi väljalülitamine ei tohi olla võimalik enne reaktiivi lisamist tasemeni, mis ei nõua hoiatussüsteemi aktiveerimist.
6.3. Käitaja meeldetuletussüsteemi aktiveerumine
6.3.1. Punktis 5.3 kirjeldatud esimese taseme meeldetuletussüsteem peab aktiveeruma juhul, kui reaktiivipaagi tase langeb alla 2,5 % paagi nimimahust. Tootja valikul võib nimetatud protsendimäär olla ka kõrgem.
6.3.2. Punktis 5.4 kirjeldatud teise taseme meeldetuletussüsteem peab aktiveeruma juhul, kui reaktiivipaak on tühi (st kui doseerimissüsteem ei saa paagist reaktiivi juurde võtta) või mis tahes protsendimäära juures alla 2,5 % paagi nimimahust tootja äranägemisel.
6.3.3. Välja arvatud punktiga 5.5 lubatud ulatuses ei tohi teise taseme meeldetuletussüsteemi väljalülitamine olla võimalik enne reaktiivi lisamist tasemeni, mis ei nõua süsteemi vastavat aktiveerimist.
7. Reaktiivi kvaliteedi jälgimine
7.1. |
Mootoril või masinal peavad olema vahendid nõuetele mittevastava reaktiivi määramiseks masina pardal. 7.1.1. Tootja peab määratlema reaktiivi minimaalse vastuvõetava kontsentratsiooni CDmin, mille puhul väljalasketoru NOx heitkogused ei ületa 0,9 g/kWh künnist. 7.1.1.1. Väärtuse CDmin nõuetele vastavust tuleb tüübikinnituse taotlemisel tõendada punktis 12 sätestatud menetluse korras ja esitada laiendatud dokumentatsioonis, nagu täpsustatud I lisa punktis 8. 7.1.2. Reaktiivi kontsentratsioon alla CDmin tuleb tuvastada ja käsitleda seda punkti 7.1 tähenduses nõuetele mittevastava reaktiivina. 7.1.3. Reaktiivi kvaliteedi jaoks tuleb ette näha spetsiaalne arvesti (reaktiivi kvaliteedi arvesti). Reaktiivi kvaliteedi arvesti peab loendama mootori töötundide arvu nõuetele mittevastava reaktiiviga. 7.1.3.1. Valikuliselt võib tootja rühmitada reaktiivi kvaliteedi vea kokku ühe või mitme punktides 8 ja 9 loetletud veaga ja kasutada nende jaoks ühte arvestit. 7.1.4. Reaktiivi kvaliteedi arvesti aktiveerimise ja deaktiveerimise kriteeriumite üksikasjad ja mehhanismid on kirjeldatud punktis 11. |
7.2. |
Käitaja hoiatussüsteemi aktiveerumine
Kui seiresüsteem kinnitab, et reaktiivi kvaliteet ei vasta nõuetele, peab aktiveeruma punktis 4 kirjeldatud käitaja hoiatussüsteem. Kui hoiatussüsteem hõlmab kuvateatesüsteemi, tuleb kuvada teade, mis näitab hoiatuse põhjust (näiteks „Tuvastatud nõuetele mittevastav karbamiid”, „Tuvastatud nõuetele mittevastav AdBlue” või „Tuvastatud nõuetele mittevastav reaktiiv”). |
7.3. |
Käitaja meeldetuletussüsteemi aktiveerumine
7.3.1. Punktis 5.3 kirjeldatud esimese taseme meeldetuletussüsteem peab aktiveeruma juhul, kui reaktiivi kvaliteet ei ole paranenud mootori 10 töötunni jooksul pärast käitaja hoiatussüsteemi aktiveerumist vastavalt punktis 7.2 kirjeldatule. 7.3.2. Punktis 5.4 kirjeldatud teise taseme meeldetuletussüsteem peab aktiveeruma juhul, kui reaktiivi kvaliteet ei ole paranenud mootori 20 töötunni jooksul pärast käitaja hoiatussüsteemi aktiveerumist vastavalt punktis 7.2 kirjeldatule. 7.3.3. Rikke korduva ilmnemise korral tuleb meeldetuletussüsteemi aktiveerumisele eelnevate tundide arvu vähendada vastavalt punktis 11 kirjeldatud mehhanismile. |
8. Reaktiivi doseerimine
8.1. |
Mootor peab sisaldama vahendeid doseerimise katkestuse tuvastamiseks. |
8.2. |
Reaktiivi doseerimise arvesti
8.2.1. Doseerimise jaoks tuleb ette näha spetsiaalne arvesti (doseerimisarvesti). See arvesti loendab mootori töötundide arvu, mille jooksul reaktiivi doseerimine on katkestatud. See ei ole vajalik, kui katkestust nõuab mootori elektrooniline kontrollplokk (ECU), kuna masina töötingimuste tõttu pole reaktiivi doseerimine heitekoguste seisukohalt nõutav. 8.2.1.1. Valikuliselt võib tootja rühmitada reaktiivi doseerimise vea kokku ühe või mitme punktides 7 ja 9 loetletud veaga ja kasutada nende jaoks ühte arvestit. 8.2.2. Reaktiivi doseerimise arvesti aktiveerimise ja deaktiveerimise kriteeriumite üksikasjad ja mehhanismid on kirjeldatud punktis 11. |
8.3. |
Käitaja hoiatussüsteemi aktiveerumine
Punktis 4 kirjeldatud käitaja hoiatussüsteem peab aktiveeruma reaktiivi doseerimise katkemisel, mis käivitab doseerimisarvesti vastavalt punktile 8.2.1. Kui hoiatussüsteem hõlmab kuvateatesüsteemi, tuleb kuvada teade, mis näitab hoiatuse põhjust (näiteks „Karbamiidi doseerimise tõrge”, „AdBlue doseerimise tõrge” või „Reaktiivi doseerimise tõrge”). |
8.4. |
Käitaja meeldetuletussüsteemi aktiveerumine
8.4.1. Punktis 5.3 kirjeldatud esimese taseme meeldetuletussüsteem peab aktiveeruma juhul, kui reaktiivi doseerimise katkestus ei ole parandatud mootori 10 töötunni jooksul pärast käitaja hoiatussüsteemi aktiveerumist vastavalt punktis 8.3 kirjeldatule. 8.4.2. Punktis 5.4 kirjeldatud teise taseme meeldetuletussüsteem peab aktiveeruma juhul, kui reaktiivi doseerimise katkestust ei ole parandatud mootori 20 töötunni jooksul pärast käitaja hoiatussüsteemi aktiveerumist vastavalt punktis 8.3 kirjeldatule. 8.4.3. Rikke korduva ilmnemise korral tuleb meeldetuletussüsteemi aktiveerumisele eelnevate tundide arvu vähendada vastavalt punktis 11 kirjeldatud mehhanismile. |
9. Omavolilise muutmisega seostatavate tõrgete jälgimine
9.1. |
Peale reaktiivi taseme reaktiivipaagis, reaktiivi kvaliteedi ja reaktiivi doseerimise katkestuse tuleb jälgida järgmisi tõrkeid, kuna need võivad tekkida omavolilise muutmise tulemusena: i) tõkestatud heitgaasitagastuse ventiil; ii) NOx kontrolli diagnostikasüsteemi (NCD-süsteemi) tõrked vastavalt punktis 9.2.1 kirjeldatule. |
9.2. |
Seirenõuded
|
9.3. |
Käitaja hoiatussüsteemi aktiveerumine
Punktis 4 kirjeldatud käitaja hoiatussüsteem peab aktiveeruma juhul, kui ilmneb mõni punktis 9.1 nimetatud tõrgetest, ja see peab viitama kiireloomulise remondi vajadusele. Kui hoiatussüsteem hõlmab kuvateatesüsteemi, tuleb kuvada teade, mis näitab hoiatuse põhjust (näiteks „Reaktiivi doseerimisklapp lahutatud” või „Heitesüsteemi kriitiline tõrge”). |
9.4. |
Käitaja meeldetuletussüsteemi aktiveerumine
|
9.5. |
Alternatiivina punkti 9.2 nõuetele võib tootja kasutada heitgaasi keskkonnas olevat NOx sensorit. Sel juhul — ei tohi NOx-sisaldus ületada 0,9 g/kWh künnist, — võib kasutada üht veateadet „Kõrge NOx tase – põhjus teadmata”, — tuleb punktis 9.4.1 lugeda: „mootori 10 töötunni jooksul”, — tuleb punktis 9.4.2 lugeda: „mootori 20 töötunni jooksul”. |
10. Tõendamisnõuded
10.1. Üldist
Vastavust käesoleva lisa nõuetele tõendatakse tüübikinnituse ajal järgmiselt, vastavalt tabelile 1 ja käesolevale punktile:
a) hoiatussüsteemi aktiveerumise demonstreerimine;
b) esimese taseme meeldetuletussüsteemi aktiveerumise demonstreerimine, kui on asjakohane;
c) teise taseme meeldetuletussüsteemi aktiveerumise demonstreerimine.
Tabel 1
Aktiveerumisprotsessi sisu skeem vastavalt käesoleva liite punktide 10.3 ja 10.4 sätetele
Mehhanism |
Tõendamiselemendid |
Käesoleva liite punktis 10.3 sätestatud hoiatussüsteemi aktiveerumine |
— 2 aktiveerumiskatset (k.a reaktiivita) — vajaduse korral täiendavad demonstreerimise elemendid |
Käesoleva liite punktis 10.4 sätestatud esimese taseme meeldetuletussüsteemi aktiveerumine |
— 2 aktiveerumiskatset (k.a reaktiivita) — vajaduse korral täiendavad demonstreerimise elemendid — 1 pöördemomendi vähendamise katse |
Käesoleva liite punktis 10.4.6 sätestatud teise taseme meeldetuletussüsteemi aktiveerumine |
— 2 käivitamiskatset (k.a reaktiivita) — vajaduse korral täiendavad demonstreerimise elemendid |
10.2. Mootoritüüpkonnad ja NCD-mootoritüüpkonnad
Mootoritüüpkonna või NCD-mootoritüüpkonna vastavust käesoleva punkti 10 nõuetele saab tõendada, katsetades ühte kõne all olevasse mootoritüüpkonda kuuluvat mootorit tingimusel, et tootja tõendab tüübikinnitusasutusele, et käesoleva lisa nõuetele vastavuse tagamiseks vajalikud seiresüsteemid on antud tüüpkonnas samad.
10.2.1. |
Seda, et NCD-mootoritüüpkonna muude liikmete seiresüsteemid on samasugused, võib tüübikinnitusasutusele tõendada algoritmide või funktsionaalsete analüüsidega vms. |
10.2.2. |
Katsemootori valib tootja kokkuleppel tüübikinnitusasutusega. Katsemootor võib, aga ei pea olema asjaomase tüüpkonna algmootor. |
10.2.3. |
Kui ühe mootoritüüpkonna mootorid kuuluvad NCD-mootoritüüpkonda, mis on saanud tüübikinnituse punkti 10.2.1 kohaselt (joonis 3), loetakse asjaomase mootoritüüpkonna nõuetele vastavus tõendatuks ilma edasiste katsete tegemise vajaduseta tingimusel, et tootja tõendab tüübikinnitusasutusele, et käesolevas lisas sätestatud nõuetele vastamise tagamiseks vajalikud seiresüsteemid on vaatlusalusel mootoril ja NCD-mootoritüüpkonnal samasugused. |
10.3. Hoiatussüsteemi aktiveerumise tõendamine
10.3.1. |
Hoiatussüsteemi aktiveerumise nõuetele vastavust tõendatakse kahe katsega: reaktiivi puudumisega ja ühe käesoleva lisa punktides 7–9 nimetatud veakategooriaga. |
10.3.2. |
Katsetatavate rikete valik
|
10.3.3. |
Tõendamine
|
10.3.4. |
Hoiatussüsteemi aktiveerumise tõendamine loetakse õnnestunuks, kui iga punkti 10.3.3 kohase näidiskatse järel aktiveerus hoiatussüsteem nõuetekohaselt. |
10.4. Meeldetuletussüsteemi aktiveerumise tõendamine
10.4.1. |
Meeldetuletussüsteemi aktiveerumise tõendamiseks tehakse katsed mootori katsestendil.
|
10.4.2. |
Katses tõendatakse meeldetuletussüsteemi aktiveerumist reaktiivi puudumise ning ühe käesoleva lisa punktis 7, 8 või 9 kirjeldatud rikke korral. |
10.4.3. |
Näidiskatse jaoks a) valib tüübikinnitusasutus lisaks reaktiivi puudumisele veel ühe käesoleva lisa punktis 7, 8 või 9 kirjeldatud rikke, mida kasutati eelnevalt hoiatussüsteemi aktiveerumise tõendamiseks; b) lubatakse tootjal tüübikinnitusasutuse nõusolekul kiirendada katset, simuleerides teatud töötundide arvu saavutamist; c) võib esimese taseme meeldetuletussüsteemi puhul vajalikku pöördemomendi vähendamist simuleerida samaaegselt mootori talitluse üldise tüübikinnitusmenetluse läbiviimisega vastavalt käesolevale direktiivile. Pöördemomenti ei ole meeldetuletussüsteemi talitluse tõendamise käigus sel juhul vaja eraldi mõõta; d) tõendatakse teise taseme meeldetuletussüsteemi vastavalt käesoleva liite punkti 10.4.6 nõuetele. |
10.4.4. |
Lisaks peab tootja tõendama meeldetuletussüsteemi käivitumist nende käesoleva lisa punktides 7, 8 ja 9 kirjeldatud rikketingimuste korral, mida ei valitud punktides 10.4.1–10.4.3 kirjeldatud näidiskatsete tegemiseks. Nende täiendavate näidiskatsete jaoks võib esitada tüübikinnitusasutusele tehnilise uuringu, kasutades tõendina näiteks algoritme, funktsionaalseid analüüse ja eelmiste katsete tulemusi.
|
10.4.5. |
Esimese taseme meeldetuletussüsteemi näidiskatse
|
10.4.6. |
Teise taseme meeldetuletussüsteemi näidiskatse
|
10.4.7. |
Alternatiivina võib tootja soovil ja tüübikinnitusasutuse nõusolekul teha meeldetuletussüsteemide tõendamised komplekteeritud masinal vastavalt punktis 5.4 määratletud nõuetele, paigaldades masina sobivale katsesüsteemile või sõites kontrollitud tingimustes katserajal.
|
11. Käitaja hoiatus- ja meeldetuletussüsteemi aktiveerimise ja deaktiveerimise mehhanismide kirjeldus
11.1. |
Lisaks käesoleva lisa nõuetele seoses hoiatus- ja meeldetuletussüsteemi aktiveerimise ja deaktiveerimise mehhanismidega on käesolevas punktis 11 määratletud tehnilised nõuded nimetatud aktiveerimise ja deaktiveerimise mehhanismide rakendamiseks. |
11.2. |
Käitaja hoiatussüsteemi aktiveerimise ja deaktiveerimise mehhanismid
|
11.3. |
Käitaja meeldetuletussüsteemi aktiveerimise ja deaktiveerimise mehhanism
|
11.4. |
Loenduri mehhanism
11.4.1. Üldine teave
11.4.2. Loenduri mehhanismi tööpõhimõte
|
11.5. |
Aktiveerimise ja deaktiveerimise ning loenduri mehhanismide skeem
|
12. Reaktiivi minimaalse lubatud kontsentratsiooni CDmin tõendamine
12.1. Tootja peab tüübikinnituse andmise käigus tõendama reaktiivi minimaalse lubatud kontsentratsiooni õiget väärtust CDmin NRTC kuumkäivituse jooksul, kasutades reaktiivi, mille kontsentratsioon on CDmin.
12.2. Näidiskatse peab pidama kinni vastava(te)st NCD-tsükli(te)st või tootja määratud eelkonditsioneerimistsüklist, lubades suletud ahelaga NOx-kontrolli süsteemil kohanduda reaktiivi kvaliteediga, mille kontsentratsioon on CDmin.
12.3. Näidiskatses saadud saasteainete heitkogused peavad olema väiksemad, kui käesoleva lisa punktis 7.1.1 sätestatud NOx piirnormid.
2. liide
IV etapi mootorite kontrollipiirkonna nõuded
1. Mootori kontrollipiirkond
Kontrollipiirkonda (vt joonis 1) määratletakse järgmiselt:
pöörlemiskiiruste vahemik: pöörlemiskiirusest A kuni kõrge pöörlemiskiiruseni,
kus:
pöörlemiskiirus A = madal pöörlemiskiirus + 15 % (kõrge pöörlemiskiirus – madal pöörlemiskiirus).
Kõrge pöörlemiskiirus ja madal pöörlemiskiirus, nagu need on määratletud III lisas, või kui tootja otsustab III lisa punkti 1.2.1 kohaselt kasutada ÜRO EMK eeskirja nr 96 03-seeria muudatuste 4.B lisas kirjeldatud menetlust, siis kasutatakse ÜRO EMK eeskirja nr 96 03-seeria muudatuste mõistete punktides 2.1.33 ja 2.1.37 esitatud määratlusi.
Kui mootori mõõdetud pöörlemiskiirus A asub tootja poolt ettenähtud mootorikiiruste vahemikus täpsusega ± 3 %, siis kasutatakse tootja poolt ettenähtud mootorikiirusi. Kui mõni katsekiirus ületab hälbe, siis kasutatakse mõõdetud mootorikiirusi.
2. |
Järgmised mootori töötingimused tuleb katsetamisest välja jätta: a) punktid, mis jäävad alla 30 % suurimast pöördemomendist; b) punktid, mis jäävad alla 30 % suurimast võimsusest. Tootja võib nõuda, et tehniline teenistus jätaks sertifitseerimise/tüübikinnituse ajal käesoleva liite punktides 1 ja 2 määratletud kontrollipiirkonnast välja tööpunktid. Tüübikinnitusasutuse positiivse arvamuse korral võib tehniline teenistus sellist väljajätmist lubada tingimusel, et tootja tõendab, et mootor ei ole kunagi suuteline töötama selliste punktide kohaselt ühegi masina puhul. |
Joonis 1
Kontrollipiirkond
II LISA
TEATIS nr…
mis puudutab tüübikinnituse andmist ja viitab väljaspool teid kasutatavatele liikurmasinatele paigaldatavate sisepõlemismootorite gaasiliste heitmete ja tahkete ainete heitmete ärahoidmise meetmetele
(Direktiiv 97/68/EÜ, viimati muudetud direktiiviga../…/EÜ)
1. liide
2. ÕHUSAASTE VÄLTIMISEKS VÕETUD MEETMED
2.1. |
Karterigaaside tagasijuhtimise seade: jah/ei ( 16 ) … |
2.2. |
Saastet vähendavad lisaseadmed (kui need on olemas ja kui neid ei ole kirjeldatud muudes jagudes)
|
5. GAASIJAOTUSFAASID
5.1. |
Maksimaalne klapitõusukõrgus ning avanemis- ja sulgemisfaasid surnud punktide suhtes või samaväärsed andmed: … |
5.2 |
Lävilõtk ja/või seadistusulatus ( 17 ) |
5.3 |
Muudetav gaasijaotusfaasidega süsteem (kui on olemas ja kus: sisselaske ja/või väljalaske poolel)
|
6. SISSE- JA VÄLJALASKEAKENDE PAIGUTUS
6.1. |
Paigutus, suurus ja arv: |
7. SÜÜTESÜSTEEM
7.1. Süütepool
7.1.1. |
Mark (margid): … |
7.1.2. |
Tüüp/tüübid: … |
7.1.3. |
Arv: … |
7.2. |
Süüteküünal (süüteküünlad): …
|
7.3. |
Magneeto: …
|
7.4. |
Süüte ajastus: …
|
2. liide
3. liide
2. ÕHUSAASTE VÄLTIMISEKS VÕETUD MEETMED
2.1. |
Karterigaaside tagasijuhtimise seade: jah/ei ( 18 ) … |
2.2. |
Saastet vähendavad lisaseadmed (kui need on olemas ja kui neid ei ole kirjeldatud muudes jagudes)
|
►(7) M2 ►(7) M2 ►(7) M2 ►(7) M2 ►(7) M2 ►(7) M2 ►(7) M2
III LISA
DIISELMOOTORITE KATSETAMISE KORD
1. SISSEJUHATUS
1.1. |
Käesolevas lisas kirjeldatakse katsetatava mootori gaasiliste ja tahkete heitmete määramise meetodit. Kasutatakse järgmisi katsetsükleid: — NRSC (maanteeväline püsitsükkel), mida kasutatakse süsinikmonooksiidi, süsivesinike, lämmastikoksiidide ja tahkete heitmete mõõtmiseks I, II, IIIA, IIIB ja IV etapil I lisa 1. osa punkti A alapunktides i ja ii kirjeldatud mootorite korral, ning — NRTC (maanteeväline siirdetsükkel), mida kasutatakse süsinikmonooksiidi, süsivesinike, lämmastikoksiidide ja tahkete heitmete mõõtmiseks IIIB ja IV etapil I lisa 1. osa punkti A alapunktis i kirjeldatud mootorite korral; — siseveelaevadel kasutamiseks mõeldud mootorite korral kasutatakse ISO katsemenetlusi, nagu on kirjeldatud standardis ISO 8178-4:2002 ja dokumendis IMO ( 19 ) MARPOL ( 20 ) 273/78, VI lisa (NOx kood); — mootorvagunite käituritena kasutamiseks mõeldud mootorite korral, kasutatakse IIIA ja IIIB etapil gaasiliste ja tahkete heitmete mõõtmiseks NRSC-d; — vedurite käituritena kasutamiseks mõeldud mootorite korral kasutatakse IIIA ja IIIB etapil gaasiliste ja tahkete heitmete mõõtmiseks NRSC-d. |
1.2. |
Katsemeetodi valik
Katse tehakse katsestendile paigaldatud ning dünamomeetriga ühendatud mootoriga. 1.2.1. Katse käik I, II, IIIA, IIIB ja IV etapi puhul Katse tehakse kas nii, nagu kirjeldatud käesolevas lisas, või tootja valikul vastavalt katsemeetodile, mis on esitatud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 96 03-seeria muudatuste 4.B lisas. Lisaks kohaldatakse järgmisi nõudeid: i) kestvuse nõuded käesoleva lisa 5. liite kohaselt; ii) mootori kontrollipiirkonna nõuded, nagu sätestatud I lisa punktis 8.6 (ainult IV etapi mootorite korral); iii) CO2-heidetest teavitamise nõuded, mis on käesolevas lisas sätestatud menetluse kohaselt katsetatud mootorite jaoks sätestatud käesoleva lisa 6. liites. Kui mootoreid katsetatakse ÜRO EMK eeskirja nr 96 03-seeria muudatuste 4.B lisa kohaselt, siis tuleb kohaldada käesoleva lisa 7. liidet. iv) Käesolevas lisas sätestatud nõuete kohaselt katsetatud mootorites tuleb kasutada käesoleva direktiivi V lisas nimetatud etalonkütust. Käesoleva direktiivi V lisas nimetatud etalonkütust tuleb kasutada ka siis, kui mootoreid katsetatakse vastavalt ÜRO EMK eeskirja nr 96 03-seeria muudatuste 4.B lisa nõuetele. 1.2.1.1. Kui tootja otsustab vastavalt I lisa punktile 8.6.2 kasutada I, II, IIIA või IIIB etapi mootorite katsetamiseks ÜRO EMK eeskirja 96 03-seeria muudatuste 4.B lisas sätestatud menetlust, siis tuleb kasutada punktis 3.7.1 sätestatud katsetsükleid. |
1.3. |
Mõõtmispõhimõte: Mõõdetavad mootori väljalaskeheitmed sisaldavad gaasilisi komponente (süsinikmonooksiid, süsivesinike ja lämmastikoksiidide summaarne heide) ja tahkeid heitmeid. Lisaks sellele kasutatakse sageli süsinikdioksiidi märgistusgaasina osa- ja täisvoolu lahjendussüsteemide lahjendusastme määramiseks. Hea inseneritava kohaselt on süsinikoksiidi üldmõõtmine soovitatav väga hea vahendina katse ajal tekkivate mõõtmisprobleemide avastamiseks.
|
2. KATSETINGIMUSED
2.1. Üldnõuded
Kõik mahtude ja mahtkulu väärtused esitatakse temperatuuril 273 K (0 °C) ja rõhul 101,3 kPa.
2.2. Mootori katsetingimused
2.2.1. |
Mõõdetakse mootori sisselaskeõhu absoluutne temperatuur Ta kelvinites ning kuiv atmosfäärirõhk ps, mida väljendatakse kilopaskalites (kPa), ning määratakse karakteristik fa järgmiselt: Ülelaadeta ja mehaanilise ülelaadega mootorid:
Turboülelaaduriga mootor sisselaskeõhu jahutusega või ilma:
|
2.2.2. |
Katse kehtivus Katse kehtivaks tunnistamiseks peab karakteristik fa vastama järgmisele tingimusele:
|
2.2.3. |
Vahejahutiga mootorid Ülelaadeõhu temperatuuri väärtus salvestatakse ning see peab deklareeritud nimipöörlemissageduse ja täiskoormuse korral olema vahemikus ± 5 K tootja poolt ettenähtud ülelaadeõhu maksimumtemperatuurist. Jahutusaine temperatuur peab olema vähemalt 293 K (20 °C). Kui kasutatakse katsestendi või välist ülelaadekompressorit, tuleb ülelaadeõhu temperatuur reguleerida väärtusele vahemikus ± 5 K tootja poolt ettenähtud ülelaadeõhu maksimumtemperatuurist suurimale võimsusele ja täiskoormusele vastaval pöörlemissagedusel. Vahejahuti nimetatud tingimustele vastavat jahutusaine temperatuuri ja vooluhulka ei tohi katsetsükli ajal muuta. Vahejahuti peab põhinema heal inseneritaval ja tüüpilistel sõidukite/masinate rakendustel. Teise võimalusena võib vahejahuti seaded valida vastavalt dokumendi SAE 1937 1995. aasta jaanuari väljaandele. |
2.3. Mootori õhu sisselaskesüsteem
Katsetatav mootor peab olema varustatud sellise õhu sisselaskesüsteemiga, mille õhutakistus on vahemikus ± 300 Pa puhta õhu filtri tootja määratluse järgi mootori tootja määratletud töötingimustel, mis tagavad maksimaalse õhuvoolu. Õhutakistust tuleb reguleerida nimipöörlemissagedusel ja täiskoormusel. Katsestendi võib kasutada juhul, kui sellega on võimalik jäljendada mootori tegelikke töötingimusi.
2.4. Mootori väljalaskesüsteem
Katsetatav mootor peab olema varustatud sellise väljalaskesüsteemiga, mille vasturõhk on vahemikus ± 650 Pa tootja määratletud vasturõhust mootori suurimale võimsusele vastavatel kasutustingimustel.
Kui mootor on varustatud heitgaasi järeltöötlusseadisega, peab väljalasketoru olema sama läbimõõduga, mida kasutatakse vähemalt nelja toruläbimõõtu järeltöötlusseadist sisaldava paisumisosa alguse sisselaskest eespool. Kaugus väljalaskekollektori äärikust või turboülelaaduri väljalaskeavast järeltöötlusseadiseni peab olema sama kui masina konstruktsioonis või vastama tootja ettenähtud väärtusele. Väljalaske vasturõhk või takistused peavad vastama eespool nimetatud tingimustele ning neid võib seada ventiili abil. Tühikatse ja mootori karakteristiku kindlaksmääramise ajaks võib järeltöötlusmahuti eemaldada ning asendada samaväärse, passiivse katalüsaatorikanduriga mahutiga.
2.5. Jahutussüsteem
Kasutatakse mootori jahutussüsteemi, mis on piisava mahuga, et säilitada mootori tootja poolt ettenähtud normaalsed töötemperatuurid.
2.6. Määrdeõli
Andmed katsel kasutatud määrdeõli kohta tuleb üles märkida ja esitada koos katsetulemustega.
2.7. Katsel kasutatav kütus
Kütusena kasutatakse ►M2 V lisas ◄ määratletud etalonkütust.
Katsel kasutatava etalonkütuse tsetaaniarv ja väävlisisaldus tuleb üles märkida ►M2 VII lisa ◄ 1. liite vastavalt punktides 1.1.1 ja 1.1.2 ettenähtud kohtadesse.
Kütuse temperatuur pritsepumba sisselaskeava juures peab olema vahemikus 306–316 K (33–43 °C).
3. KATSETAMINE (NRSC KATSE)
3.1. Dünamomeetri seadete määramine
Eriheidete mõõtmise aluseks on parandamata tegelik võimsus vastavalt standardile ISO 14396: 2002.
Teatavad mootorile paigaldatavad lisaseadised, mis on vajalikud ainult sõiduki kasutamiseks, tuleks katse ajaks eemaldada. Järgmine mittetäielik loend on esitatud näitena:
— pidurite õhukompressor
— roolivõimendi kompressor
— kliimaseadme kompressor
— hüdrovõimendi pumbad.
Kui lisaseadiseid ei eemaldata, määratakse dünamomeetri seadete arvutamiseks nende tarbitav võimsus, välja arvatud mootorite korral, millel need on lahutamatud osad (nt jahutusventilaatorid õhkjahutusega mootoritel).
Sisselaske õhutakistuse ja väljalaske vasturõhu seaded reguleeritakse tootja ettenähtud suurimatele väärtustele, vastavalt punktidele 2.3 ja 2.4.
Katserežiimidele vastavate pöördemomentide väärtuste arvutamiseks määratakse ettenähtud pöörlemissagedustele vastavate suurimate pöördemomentide väärtused kindlaks katseliselt. Mootoritel, mis ei ole kavandatud töötama teatavas pöörlemissageduse vahemikus täiskoormuse pöördemomendikõveral, määrab katsete pöörlemissagedustele vastavad suurimad pöördemomendid kindlaks tootja.
Iga katserežiimi korral arvutatakse mootori seadistus järgmise valemiga:
Kui suhe on
võib PAE väärtust kontrollida tüübikinnitust andev tehniline asutus.
►M3 3.2. ◄ Proovivõtufiltrite ettevalmistamine
Vähemalt üks tund enne katset paigutatakse iga filter (filtrite paar) suletud, kuid tihenduseta Petri tassi ning asetatakse stabiliseerimiseks kaalukambrisse. Stabiliseerimisperioodi lõpus kaalutakse iga filter (filtrite paar) ning registreeritakse omakaal. Seejärel hoitakse filtrit (filtrite paari) suletud Petri tassis või filtrialusel kuni katses kasutamiseni. Kui filtrit (filtrite paari) ei kasutata kaheksa tunni jooksul pärast kaalukambrist väljavõtmist, tuleb see enne kasutamist uuesti kaaluda.
►M3 3.3. ◄ Mõõteseadmete paigaldamine
Mõõteseadmed ja proovivõtturid tuleb nõuetekohaselt paigaldada. Kui heitgaasi lahjendamiseks kasutatakse täisvoolu lahjendussüsteemi, tuleb süsteemiga ühendada tõmbetoru.
►M3 3.4. ◄ Lahjendussüsteemi ja mootori käivitamine
Lahjendussüsteem ja mootor käivitatakse ja soojendatakse, kuni kõik temperatuurid ja rõhud on stabiliseerunud täiskoormusel ja nimipöörlemissagedusel (punkt 3.6.2).
3.5. Lahjendusastme reguleerimine
Käivitatakse tahkete heitmete proovivõtusüsteem ja hoitakse ühefiltrimeetodi korral töös möödaviiguga (mitmefiltrimeetodi korral on see lahendus valikuline). Lahjendusõhu tahkete heitmete fooni taseme saab määrata lahjendusõhu juhtimise teel läbi tahkete heitmete filtrite. Filtreeritud lahjendusõhu kasutamise korral võib teostada ühe mõõtmise mis tahes ajal enne katset, katse ajal või pärast katset. Kui lahjendusõhku ei filtreerita, tuleb mõõtmine teha katse ajal võetud prooviga.
Lahjendusõhku reguleeritakse nii, et see saavutaks iga katserežiimi korral filtrisisendi temperatuuri vahemikus 315 K (42 °C) – 325 K (52 °C). Summaarne lahjendusaste ei tohi olla väiksem kui 4.
MÄRKUS: Püsitalitlustsükli korral võib filtri temperatuuri hoida vahemiku 42–52 °C järgimise asemel maksimumtemperatuuril 325 K (52 °C) või madalamal.
Ühe- ja mitmefiltrimeetodi korral hoitakse täisvoolusüsteemides kõigis katserežiimides filtrit läbiva proovivõtu massvooluhulga ja lahjendatud heitgaasi massvooluhulga suhe konstantsena. See suhe peab olema vahemikus ± 5 % režiimi keskmise väärtuse suhtes, välja arvatud iga režiimi esimese 10 sekundi jooksul selliste süsteemide korral, milles ei ole möödaviiguvõimalust. Osavoolu lahjendussüsteemides peab ühefiltrimeetodi korral filtrit läbiv massvooluhulk olema konstantne vahemikus ± 5 % režiimi keskmise väärtuse suhtes, välja arvatud iga režiimi esimese 10 sekundi jooksul selliste süsteemide korral, milles ei ole möödaviiguvõimalust.
CO2 või NOx kontsentratsiooni juhtimisega süsteemides tuleb lahjendusõhu CO2 või NOx sisaldust mõõta iga katse alguses ja lõpus. Lahjendusõhu CO2 ja NOx taustkontsentratsiooni enne ja pärast katset tehtud mõõtmiste erinevus võib olla vahemikus vastavalt 100 osa miljoni kohta ja 5 osa miljoni kohta.
Kui kasutatakse lahjendatud heitgaasi analüüsisüsteemi, võetakse vastava taustkontsentratsiooni määramiseks lahjendusõhu proove proovivõtukotti kogu katseseeria jooksul.
Püsiva taustkontsentratsiooni (ilma kotita) mõõtmisi teostatakse vähemalt kolm: tsükli alguses, lõpus ja keskosa lähedal ning arvutatakse keskmine.
►M3 3.6. ◄ Analüsaatorite kontrollimine
Heitgaasianalüsaatorid nullitakse ja kalibreeritakse.
►M3 3.7. ◄ Katsetsükkel
3.7.1. |
Seadmete tehnilised andmed vastavalt I lisa 1. osa punktile A 3.7.1.1. I lisa 1. osa punkti A alapunktidega i ja iv hõlmatud mootorite korral tehakse katsetatava mootori dünamomeeterkatsel järgmine kaheksa režiimiga katsetsükkel ( 21 ):
3.7.1.2. I lisa 1. osa punkti A alapunktiga ii hõlmatud mootorite korral tehakse katsetatava mootori dünamomeeterkatsel järgmine viie režiimiga katsetsükkel ( 22 ):
Koormuse näitajad on põhivõimsusele vastava pöördemomendi protsentuaalsed väärtused, mis on kindlaks määratud suurima võimsusena muutuva võimsustsükli ajal, mis võib toimuda määratud hoolduste vahel ja määratud keskkonnatingimustes piiramatu arvu tundide jooksul aastas, kui hooldust tehakse tootja juhiste kohaselt. 3.7.1.3. Siseveelaevade käituritena kasutamiseks mõeldud mootorite korral, ( 23 ) kasutatakse ISO katsemenetlusi, nagu on kirjeldatud standardis ISO 8178-4:2002 ja dokumendis IMO MARPOL 73/78, VI lisa (NOx kood). Fikseeritud sammuga sõukruvi kõveral töötavatele käituritele tehakse dünamomeeterkatse, kasutades järgmist nelja režiimiga püsitalitlustsüklit, ( 24 ) mis on välja töötatud kaubalaevade diiselmootorite töötingimuste esitamiseks.
Muutuva sammuga või elektrilise sidurdusega sõukruvidega fikseeritud pöörlemissagedusega siseveelaevade käituritele tehakse dünamomeeterkatse, kasutades järgmist nelja režiimiga püsitalitlustsüklit, ( 25 ) milles kasutatakse eespool esitatud tsükliga samu koormusi ja kaalutegureid, kuid milles katsetatakse mootorit igas režiimis nimipöörlemissagedusel:
3.7.1.4. I lisa 1. osa punkti A alapunktiga v hõlmatud mootorite korral tehakse katsetatava mootori dünamomeeterkatsel järgmine kolme režiimiga katsetsükkel ( 26 ):
|
►M3 3.7.2. ◄ |
Mootori reguleerimine Mootorit ja süsteemi soojendatakse maksimaalsel pöörlemissagedusel ja pöördemomendil, et stabiliseerida mootori karakteristikud tootja soovituse kohaselt. Märkus: Reguleerimine peaks ka ära hoidma varasematest katsetest väljalaskesüsteemi jäänud sadestiste mõju. Katserežiimide vahel on lisaks ette nähtud stabiliseerumisperiood, mida rakendatakse vastastikuste mõjude vähendamiseks üleminekul ühest režiimist teise. |
►M3 3.7.3. ◄ |
Katseseeria
Katseseeria käivitatakse. Katse teostatakse vastavalt eespool katsetsüklitele määratud katserežiimide numbrite järjekorras. Pärast esialgset üleminekuperioodi hoitakse etteantud pöörlemissagedus katsetsükli iga režiimi jooksul vahemikus ± 1 % nimipöörlemissagedusest või ± 3 min-1, sõltuvalt sellest, kumb on suurem, välja arvatud aeglase tühikäigu pöörlemissageduse korral, kui pöörlemissagedus peab olema tootja poolt määratud tolerantsi piires. Ettenähtud pöördemoment hoitakse selline, et pöördemomendi keskmine väärtus püsib mõõtmiste ajal vahemikus ± 2 % katse pöörlemissagedusele vastavast suurimast pöördemomendist. Iga mõõtmisetapp peab kestma vähemalt 10 minutit. Kui mootori katsetamisel vajatakse tahkete heitmete piisava massi saamiseks pikemat proovivõtuaega, võib katserežiimi kestust vajaduse korral pikendada. Katserežiimi kestus registreeritakse ja märgitakse protokolli. Heitgaaside kontsentratsioonid mõõdetakse ja registreeritakse katserežiimi viimase kolme minuti jooksul. Tahkete heitmete proovivõttu ja gaasiliste heitmete mõõtmist ei tohiks alustada enne, kui mootor on vastavalt tootja poolt esitatud andmetele stabiliseerunud ning need tuleb lõpetada üheaegselt. Kütuse temperatuuri mõõdetakse kütusepumba imipoolel või tootja poolt ettenähtud kohas ning mõõtekoht registreeritakse. |
►M3 3.7.4. ◄ |
Analüsaatori tundlikkus Analüsaatorite väljund salvestatakse lintkirjutiga või mõõdetakse seda samaväärse andmesalvestussüsteemi abil, kusjuures heitgaas liigub läbi analüsaatorite vähemalt iga katserežiimi viimase kolme minuti jooksul. Kui lahjendatud CO ja CO2 mõõtmiseks kasutatakse proovivõtukotti (vt 1. liite punkt 1.4.4), täidetakse kott prooviga iga katserežiimi viimase kolme minuti jooksul, analüüsitakse kotti kogutud proovi ja registreeritakse tulemused. |
►M3 3.7.5. ◄ |
Tahkete osakeste proovi võtmine Tahkete osakeste proove võib võtta kas ühe- või mitmefiltrimeetodil (1. liide, punkt 1.5). Et erinevate meetoditega saadavad tulemused võivad teineteisest mõnevõrra erineda, tuleb koos tulemustega teatada ka kasutatud meetod. Ühefiltrimeetodi kasutamisel võetakse arvesse katsetsüklile ettenähtud kaalutegureid, reguleerides vastavalt proovi vooluhulka ja/või proovivõtuaega. Proovivõtt peab igas katserežiimis toimuma võimalikult katserežiimi lõpus. Proovivõtuaeg peab ühefiltrimeetodi korral olema vähemalt 20 sekundit ja mitmefiltrimeetodi korral vähemalt 60 sekundit. Möödaviiguvõimaluseta süsteemidel peab proovivõtuaeg nii ühe- kui mitmefiltrimeetodi korral olema igas katserežiimis vähemalt 60 sekundit. |
►M3 3.7.6. ◄ |
Mootoriga seotud tingimused Kui mootori töötamine on stabiliseerunud, mõõdetakse igas katserežiimis mootori pöörlemissagedust ja koormust, sisselaskeõhu temperatuuri, kütusekulu ja õhu või heitgaasi vooluhulka. Kui heitgaasi vooluhulga või põlemisõhu kulu ja kütusekulu mõõtmine ei ole võimalik, võib nende näitajate väljaarvutamiseks kasutada süsiniku ja hapniku tasakaalu meetodit (vt 1. liide, punkt 1.2.3). Tuleb registreerida kõik arvutamiseks vajalikud lisaandmed (vt 3. liite punktid 1.1 ja 1.2). |
►M3 3.8. ◄ Analüsaatorite ülekontrollimine
Pärast heitmekoguste määramise katset toimuval teistkordsel kontrollimisel kasutatakse nullgaasi ja sama võrdlusgaasi. Katsed võib lugeda rahuldavateks, kui kahe katse tulemuste erinevus on alla 2 %.
4. KATSETAMINE (NRSC KATSE)
4.1. Sissejuhatus
Maanteeväline siirdetsükkel (NRTC) on esitatud III lisa 4. liites sekundilise sammuga normitud pöörlemissageduste ja pöördemomentide väärtuste järjestusena, mis on kohaldatav kõikide käesoleva direktiiviga hõlmatud diiselmootorite suhtes. Katse tegemiseks mootori katsekambris, tuleb normitud väärtused teisendada mootori karakteristiku kõvera alusel katsetatava mootori individuaalseteks tegelikeks väärtustest. Sellist teisendamist nimetatakse denormeerimiseks ning tulemuseks saadud katsetsüklit nimetatakse katsetatava mootori võrdlustsükliks. Katsekambris teostatakse kõnealuste pöörlemissageduse ja pöördemomendi võrdlusväärtustega tsükkel ning pöörlemissageduse ja pöördemomendi tagasisideväärtused salvestatakse. Katse tulemuste valideerimiseks tehakse katse lõppemise järel pöörlemissageduse ja pöördemomendi võrdlus- ja tagasisideväärtuste vaheline regressioonianalüüs.
4.1.1. |
Katkestusseadmete või heitmete irratsionaalsete juhtimisstrateegiate kasutamine on keelatud. |
4.2. Mootori karakteristiku kindlaksmääramine
Enne katsekambris tehtavat NRTC katsetsüklit tuleb pöörlemissageduse ja pöördemomendi sõltuvuse leidmiseks kindlaks määrata mootori karakteristik.
4.2.1. Karakteristiku kindlaksmääramisel kasutatava pöörlemissageduse vahemiku leidmine
Vähim ja suurim karakteristiku kindlaksmääramise pöörlemissagedus on määratletud järgmiselt:
Vähim pöörlemissagedus |
= |
tühikäigupöörlemissagedus |
Suurim pöörlemissagedus |
= |
nhi × 1,02 või pöörlemissagedus, mille korral täiskoormuse pöördemoment langeb nullini, kasutades väiksemat väärtust (kus nhi on suur pöörlemissagedus, mis on määratletud mootori 70 %-le nimivõimsusest vastava suurima pöörlemissagedusena). |
4.2.2. Mootori karakteristiku kõver
Mootorit ja süsteemi soojendatakse maksimaalvõimsusel, et stabiliseerida mootori parameetrid tootja soovituste ja hea inseneritava kohaselt. Pärast mootori stabiliseerumist määratakse mootori karakteristik kindlaks järgmiste toimingutega.
4.2.2.1. Siirdesõltuvus
a) Mootor vabastatakse koormusest ning mootoril lastakse töötada tühikäigu pöörlemissagedusel.
b) Mootoril lastakse töötada pritsepumba täiskoormusele vastava seadega vähimal pöörlemissagedusel.
c) Mootori pöörlemissagedust suurendatakse vähimast suurima pöörlemissageduseni keskmiselt 8 ± 1 min-1/s. Mootori pöörlemissageduse ja pöördemomendi väärtused salvestatakse vähemalt ühesekundilise sagedusega.
4.2.2.2. Sammsõltuvus
a) Mootor vabastatakse koormusest ning mootoril lastakse töötada tühikäigu pöörlemissagedusel.
b) Mootoril lastakse töötada pritsepumba täiskoormusele vastava seadega vähimal pöörlemissagedusel.
c) Säilitades täiskoormuse, hoitakse vähimat pöörlemissagedust vähemalt 15 sekundit ning registreeritakse viimase 5 sekundi keskmine pöördemoment. Suurima pöördemomendi sõltuvus vähimast suurima pöörlemissageduseni määratakse kindlaks pöörlemissageduse sammuga, mis ei ole suurem kui 100 ± 20/min. Igas katsepunktis hoitakse pöörlemissagedust vähemalt 15 sekundit ning registreeritakse viimase 5 sekundi keskmine pöördemoment.
4.2.3. Karakteristiku kõvera koostamine
Kõik punkti 4.2.2 kohaselt salvestatud andmepunktid ühendatakse, kasutades lineaarset interpoleerimist. Saadav pöördemomendi kõver on sõltuvuse kõver ning seda kasutatakse mootori dünamomeetrilise plaani normitud pöördemomendi väärtuste teisendamiseks katsetsükli tegelikeks pöördemomendi väärtusteks vastavalt IV lisa punktis 4.3.3 esitatud kirjeldusele.
4.2.4. Karakteristiku alternatiivne kindlaksmääramine
Kui tootja on seisukohal, et eespool esitatud karakteristiku kindlaksmääramise meetod ei ole mis tahes katsetatava mootori korral usaldusväärne või representatiivne, võib kasutada alternatiivseid meetodeid. Kõnealused alternatiivsed meetodid peavad täitma määratletud karakteristiku kindlaksmääramise toimingute eesmärki, mis on suurima pöördemomendi kindlaksmääramine kõikidel katsetsüklite ajal kasutatavatel mootori pöörlemissagedustel. Asjaomased pooled peavad usaldusväärsuse või esindavuse vähesusest põhjustatud kõrvalekalded käesolevas jaos määratletud karakteristiku kindlaksmääramise meetoditest heaks kiitma ning nende kasutamist põhjendama. Ühelgi juhul ei tohi pöörlemissageduse reguleerimisega või turboülelaaduriga mootorite pöördemomendi kõvera kindlaksmääramisel vähendada mootori pöörlemissagedusi.
4.2.5. Korduskatsed
Mootori karakteristikut ei ole vaja kindlaks määrata enne igat katsetsüklit. Mootori karakteristiku kindlaksmääramist tuleb enne katsetsüklit korrata, kui:
— viimasest karakteristiku kindlaksmääramisest on asjatundjate hinnangul möödunud liiga palju aega
— mootorit on mehaaniliselt muudetud või uuesti kalibreeritud ning see võib mõjutada mootori tööd.
4.3. Võrdluskatsetsükli koostamine
4.3.1. Võrdluspöörlemissagedus
Võrdluspöörlemissagedus (nref) vastab III lisa 4. liites esitatud mootori dünamomeetrilises plaanis esitatud normitud pöörlemissageduse 100 %-le väärtustele. On ilmne, et mootori tegelik tsükkel denormeerimisel võrdluspöörlemissagedusele sõltub oluliselt sobiva võrdluspöörlemissageduse valikust. Võrdluspöörlemissageduse kindlaksmääramiseks kasutatakse järgmist valemit:
nref = madal pöörlemissagedus + 0,95 x (kõrge pöörlemissagedus – madal pöörlemissagedus)
(Kõrge pöörlemissagedus on mootori 70 protsendile nimivõimsusest vastav suurim pöörlemissagedus, madal pöörlemissagedus on mootori 50 protsendile nimivõimsusest vastav väikseim pöörlemissagedus.)
Kui mõõdetud võrdluspöörlemissagedus jääb tootja nimetatud võrdluspöörlemissagedusega võrreldes +/– 3 % piiridesse, võib nimetatud võrdluspöörlemissagedust heitmekatses kasutada. Kui hälve on suurem, kasutatakse heitmekatses mõõdetud võrdluspöörlemissagedust ( 27 ).
4.3.2. Mootori pöörlemissageduse denormeerimine
Pöörlemissagedus denormeeritakse kasutades järgmist valemit:
4.3.3. Mootori pöördemomendi denormeerimine
III lisa 4. liites esitatud mootori dünamomeetrilise plaani pöördemomentide väärtused on normitud suurimale pöördemomendile sellele vastaval pöörlemissagedusel. Võrdlustsükli pöördemomendi väärtused denormeeritakse, kasutades vastavalt punktile 4.2.2 kindlaks määratud karakteristikut järgmiselt:
vastaval punkti 4.3.2 kohaselt kindlaks määratud tegelikul pöörlemissagedusel.
4.3.4. Denormeerimistoimingu näide
Näitena denormeeritakse järgmine katsepunkt:
% pöörlemissagedus = 43 %
% pöördemoment = 82 %
Järgmiste väärtuste korral:
võrdluspöörlemissagedus = 2 200 /min
tühikäigu pöörlemissagedus = 600/min
on tulemuseks
Karakteristikult leitud suurim pöördemoment on pöörlemissageduse 1 288 /min korral 700 Nm
4.4. Dünamomeeter
4.4.1. |
Koormusanduri kasutamisel kantakse pöördemomendi signaal üle mootori teljele ning arvestatakse dünamomeetri inertsi. Mootori tegelik pöördemoment on koormusanduriga mõõdetud pöördemoment pluss piduri inerts korrutatud nurkkiirendusega. Juhtsüsteem peab tegema selle arvutuse reaalajas. |
4.4.2. |
Mootori katsetamisel pöörisvooldünamomeetri abil on soovitatav, et punktide arv, kus erinevuson väiksem kui -5 % suurimast pöördemomendist, ei oleks suurem kui 30 (kus Tsp on vajalik pöördemoment,on mootori pöörlemissageduse tuletis ja ΘD on pöörisvooldünamomeetri pöördeinertsus). |
4.5. Heitmekatse tegemine
Katseseeriat kirjeldab järgmine vooskeem:
Enne mõõtmistsüklit võib mootori, katsekambri ja heitsüsteemide kontrollimiseks teha vastavalt vajadusele ühe või mitu proovitsüklit.
4.5.1. Proovivõtufiltrite ettevalmistamine
Kõik filtrid pannakse vähemalt üks tund enne katset tolmusaaste eest kaitstud, kuid õhuvahetust võimaldavasse Petri tassi ning paigutatakse stabiliseerimiseks kaalukambrisse. Stabiliseerimisaja lõpus iga filter kaalutakse ning registreeritakse nende massid. Seejärel hoitakse filtrit suletud Petri tassis või tihendatud filtrihoidikul kuni katses kasutamiseni. Filtrit kasutatakse kaheksa tunni jooksul pärast kaalukambrist väljavõtmist. Registreerida tuleb omakaal.
4.5.2. Mõõteseadmete paigaldamine
Mõõteriistad ja proovivõtturid paigaldatakse nõuetekohaselt. Väljalasketoru ühendatakse täisvoolu lahjendussüsteemiga, kui seda kasutatakse.
4.5.3. Lahjendussüsteemi käivitamine
Käivitatakse lahjendussüsteem. Täisvoolu lahjendussüsteemi kogu lahjendatud heitgaasivool või osavoolu lahjendussüsteemi läbiv lahjendatud heitgaasivool tuleb reguleerida nii, et süsteemi ei kondenseeruks vett ning filtri pinna temperatuur oleks 315–325 K (42–52 °C).
4.5.4. Tahkete heitmete proovivõtusüsteemi käivitamine
Käivitatakse tahkete heitmete proovivõtusüsteem, mis töötab möödavoolurežiimil. Lahjendusõhu tahkete heitmete fooni taseme saab kindlaks määrata lahjendusõhu proovi võtmisega enne heitgaasi sisenemist lahjendustunnelisse. Kui saadaval on mõni muu tahkete heitmete proovivõtusüsteem, on eelistatav koguda tahkete heitmete fooniproov siirdetsükli ajal. Vastasel juhul võib kasutada siirdetsükli tahkete heitmete kogumiseks kasutatavat tahkete heitmete proovivõtusüsteemi. Filtreeritud lahjendusõhu kasutamise korral võib teha ühe mõõtmise kas enne või pärast katset. Filtreerimata lahjendusõhu puhul tuleb mõõtmised teha enne tsükli algust ja pärast selle lõppu ning leida väärtuste keskmine.
4.5.5. Analüsaatorite kontrollimine
Heitgaasianalüsaatorid nullitakse ja kalibreeritakse. Proovivõtukottide kasutamisel need tühjendatakse.
4.5.6. Jahutamise nõuded
Võib kasutada loomulikku jahtumist või sundjahutamist. Sundjahutamise korral tuleb lähtuda headest inseneritavadest, et koostada mootorile jahutusõhku suunavaid süsteeme, jahutusõli läbi mootori määrdesüsteemi saatvaid süsteeme, eemaldada soojus jahutusvedelikust mootori jahutussüsteemi kaudu ning eemaldada soojus heitgaasi järeltöötlusseadisest. Järeltöötlusseadise sundjahutuse korral ei tohi jahutusõhku kasutada enne, kui järeltöötlusseadise temperatuur on langenud alla katalüütilise aktiveerimistemperatuuri. Keelatud on kasutada sellist jahutusmenetlust, mis ei anna tulemuseks representatiivset heitetaset.
Külmkäivitustsükli heitgaasikatset võib alustada pärast jahtumist ainult siis, kui mootoriõli, jahutusvedeliku ja järeltöötlusseadise temperatuurid on vähemalt 15 minutiks stabiliseerunud temperatuuril 20–30 °C.
4.5.7. Tsükli teostamine
4.5.7.1.
Katsetsüklit alustatakse pärast jahtumise lõppemist külmkäivitustsükliga, kui kõik jaos 4.5.6 esitatud nõuded on täidetud.
Mootor käivitatakse vastavalt kasutusjuhendis esitatud tootja soovitatavale käivitustoimingule, kasutades kas tehasetoodangu käivitit või dünamomeetrit.
Kohe pärast mootori käivitamist käivitatakse ka tühikäigu taimer. Mootoril lastakse töötada 23 ± 1 s tühikäigul ilma koormuseta. Mootori siirdetsüklit alustatakse selliselt, et tsükli esimene töötav märge toimuks 23 ± 1 s ajal. Tühikäigu aeg jääb 23 ± 1 s sisse.
Katse tehakse vastavalt III lisa 4. liites sätestatud kontrolltsüklile. Mootori pöörlemissageduse ja pöördemomendi seadepunktid antakse 5 Hz (soovitatavalt 10 Hz) või suurema sagedusega. Seadepunktid arvutatakse lineaarse interpolatsiooniga võrdlustsükli 1 Hz sagedusega seadepunktide vahel. Mootori pöörlemissageduse ja pöördemomendi tagasisideandmed registreeritakse vähemalt kord sekundis kogu katsetsükli kestel ning signaale võib elektrooniliselt filtreerida.
4.5.7.2.
Mootori käivitamisel käivitatakse samal ajal mõõtesüsteem
— lahjendusõhu kogumiseks või analüüsimiseks, kui kasutatakse täisvoolu lahjendussüsteemi;
— toore või lahjendatud heitgaasi kogumiseks või analüüsimiseks, sõltuvalt kasutatavast meetodist;
— lahjendatud heitgaasi koguse ning nõutavate temperatuuride ja rõhkude mõõtmiseks;
— heitgaasi massvoolukiiruse registreerimiseks, kui analüüsitakse või kasutatakse toorest heitgaasi;
— dünamomeetri pöörlemissageduse ja pöördemomendi tagasisideandmete salvestamiseks.
Toore heitgaasi mõõtmise kasutamisel mõõdetakse heitekontsentratsioone (HC, CO ja NOx) ja heitgaasi massvoolukiirust pidevalt ning salvestatakse juhtarvutis vähemalt 2 Hz sagedusega. Kõik muud andmed võib salvestada vähemalt 1 Hz sagedusega. Analooganalüsaatorite korral reageering salvestatakse ning kalibreerimisandmeid võib andmete töötlemise ajal rakendada kas sidus- või vallastalitluses.
Täisvoolu lahjendussüsteemi kasutamisel mõõdetakse HC ja NOx heitmeid lahjendustunnelis pidevalt vähemalt 2 Hz sagedusega. Keskmised kontsentratsioonid määratakse analüsaatori signaalide integreerimise teel katsetsükli kestel. Süsteemi reaktsiooniaeg ei tohi olla pikem kui 20 sekundit ning seda kohandatakse vajaduse korral CVS voolukõikumistega ja proovivõtuaja/katsetsükli nihetega. CO ja CO2 määratakse integreerimisega või tsükli ajal proovivõtukotti kogunenud kontsentratsioonide analüüsimisega. Gaasiliste saasteainete kontsentratsioonid lahjendusõhus määratakse integreerimisega või kogumisega taustsaasteainete kotti. Kõik muud andmed mida on vaja mõõta, salvestatakse vähemalt 1-sekundilise sagedusega (1 Hz).
4.5.7.3.
Katsetsükli käivitamisel lülitatakse tahkete heitmete proovivõtusüsteem möödavoolurežiimilt tahkete heitmete kogumisele.
Osavoolu lahjendussüsteemi kasutamisel reguleeritakse proovivõtupumpa(sid) nii, et tahkete heitmete proovivõtturit või ülekandetoru läbiv voolukiirus püsib proportsionaalsena heitgaasi massvoolukiirusega.
Täisvoolu lahjendussüsteemi kasutamisel reguleeritakse proovivõtupumpa(sid) nii, et tahkete heitmete proovivõtturit või ülekandetoru läbiv voolukiirus püsib tasemel ± 5 % määratud voolukiirusest. Voolu kompenseerimise süsteemi kasutamisel (st proovivõtuvoolu proportsionaalne juhtimine) peab näitama, et peamise tunneli voolu ja tahkete heitmete proovivõtuvoolu suhe ei muutu rohkem kui ± 5 % selle määratud väärtusest (välja arvatud proovivõtmise esimese 10 sekundi vältel).
MÄRKUS: kaheastmelise lahjenduse korral on proovivõtuvool proovivõtufiltreid läbiva voolukiiruse ja teisese lahjenduse õhuvoolukiiruse netovahe.
Salvestada tuleb keskmine temperatuur ja rõhk gaasi voolumõõturite või voolumõõteriistade sisendite juures. Kui voolukiirust ei ole tahkete heitmete suure hulga tõttu filtris võimalik kogu tsükli jooksul määratud tasemel hoida (vahemikus ± 5 %), tuleb katse tühistada. Katse tuleb teha uuesti, kasutades väiksemat voolukiirust ja/või suurema läbimõõduga filtrit.
4.5.7.4.
Mootori seiskumise korral külmkäivitustsükli mis tahes hetkel tuleb mootor eelkonditsioneerida ja uuesti käivitada ning katset korrata. Kui katsetsükli ajal tekib tõrge mõne vajaliku katseseadme töös, tuleb katse tühistada..
4.5.7.5.
Pärast külmkäivitustsükli lõppemist peatatakse heitgaasi massivoolukiiruse, lahjendatud heitgaasi mahu ja kogumiskottidesse suunatud gaasivoolu mõõtmine ning lülitatakse välja tahkete heitmete proovivõtupump. Integreeriva analüsaatorite süsteemi korral jätkub proovivõtt süsteemi reageerimisaja lõppemiseni.
Kogumiskottides (kui neid kasutatakse) olevaid kontsentratsioone analüüsitakse võimalikult kiiresti, igal juhul enne 20 minuti möödumist katsetsükli lõppemisest.
Pärast heitkoguste määramise katset kontrollitakse analüsaatoreid nullgaasi ja sama võrdlusgaasi abil uuesti. Katse loetakse kehtivaks, kui enne ja pärast katset saadud tulemuste ning võrdlusgaasi väärtuse vahe on alla 2 %.
Tahkete heitmete filtrid pannakse kaalukambrisse tagasi hiljemalt üks tund pärast katse lõppu. Filtreid konditsioneeritakse vähemalt ühe tunni jooksul tolmu eest kaitstud, kuid õhuvahetust võimaldavas Petri tassis vähemalt ühe tunni vältel ning seejärel need kaalutakse. Registreerida tuleb filtrite brutokaal.
4.5.7.6.
Kohe pärast mootori väljalülitamist lülitatakse nende kasutamise korral välja nii mootori jahutusventilaator kui ka püsimahuproovi kompressor (CVS) (või ühendatakse väljalaskesüsteem CVSi küljest lahti).
Mootorit eelkuumutatakse 20 ± 1 minuti jooksul. Mootor ja dünamomeeter valmistatakse ette kuumkäivituskatse tegemiseks. Tühjendatud proovivõtukotid ühendatakse lahjendatud heitgaaside ja lahjendusõhu proovivõtusüsteemidega. CVS lülitatakse sisse (selle kasutamise korral või kui see on veel sisse lülitamata) või ühendatakse väljalaskesüsteem CVSiga (kui see on lahti ühendatud). Käivitatakse proovivõtupumbad (välja arvatud tahkete heitmete proovivõtupump või -pumbad), mootori jahutusventilaator(id) ja andmekogumissüsteem.
Püsimahuproovivõtturi soojusvaheti (kui seda kasutatakse) ja mis tahes püsimahuproovisüsteemi(de) kuumutatavad osad (vajaduse korral) eelsoojendatakse enne katse algust nende ettenähtud töötemperatuurile.
Proovi voolukiirused reguleeritakse soovitud tasemele ja CVSi gaasivoolu mõõteseadmed seatakse nulli. Igasse filtripesasse paigaldatakse ettevaatlikult puhas tahkete heitmete filter ja kokkupandud filtripesad paigaldatakse proovigaasi vooluteele.
4.5.7.7.
Kohe pärast mootori käivitamist käivitatakse ka tühikäigu taimer. Mootoril lastakse töötada 23 ± 1 s tühikäigul ilma koormuseta. Mootori siirdetsüklit alustatakse selliselt, et tsükli esimene töötav märge toimuks 23 ± 1 s ajal. Tühikäigu aeg jääb 23 ± 1 s sisse.
Katse tehakse vastavalt III lisa 4. liites sätestatud võrdlustsüklile. Mootori pöörlemissageduse ja pöördemomendi seadepunktid antakse 5 Hz (soovitatavalt 10 Hz) või suurema sagedusega. Seadepunktid arvutatakse lineaarse interpolatsiooniga võrdlustsükli 1 Hz sagedusega seadepunktide vahel. Mootori pöörlemissageduse ja pöördemomendi tagasisideandmed registreeritakse vähemalt kord sekundis kogu katsetsükli kestel ning signaale võib elektrooniliselt filtreerida.
Seejärel korratakse eelmistes jagudes 4.5.7.2 ja 4.5.7.3 kirjeldatud toiminguid.
4.5.7.8.
Mootori seiskumise korral kuumkäivitustsükli mis tahes hetkel võib mootori välja lülitada ja 20 minuti jooksul uuesti eelkuumutada. Seejärel võib kuumkäivitustsükli uuesti käivitada. Eelkuumutamist ja kuumkäivitustsüklit on lubatud korrata vaid üks kord.
4.5.7.9.
Pärast kuumkäivitustsükli lõppemist peatatakse heitgaasi massivoolukiiruse, lahjendatud heitgaasi mahu ja kogumiskottidesse suunatud gaasivoolu mõõtmine ning lülitatakse välja tahkete heitmete proovivõtupump. Integreeriva analüsaatorite süsteemi korral jätkub proovivõtt süsteemi reageerimisaja lõppemiseni.
Kogumiskottides (kui neid kasutatakse) olevaid kontsentratsioone analüüsitakse võimalikult kiiresti, igal juhul enne 20 minuti möödumist katsetsükli lõppemisest.
Pärast heitkoguste määramise katset kontrollitakse analüsaatoreid nullgaasi ja sama võrdlusgaasi abil uuesti. Katse loetakse kehtivaks, kui enne ja pärast katset saadud tulemuste ning võrdlusgaasi väärtuse vahe on alla 2 %.
Tahkete heitmete filtrid pannakse kaalukambrisse tagasi hiljemalt üks tund pärast katse lõppu. Filtreid konditsioneeritakse vähemalt ühe tunni jooksul tolmu eest kaitstud, kuid õhuvahetust võimaldavas Petri tassis vähemalt ühe tunni vältel ning seejärel need kaalutakse. Registreerida tuleb filtrite brutokaal.
4.6. Katse vastavustõendamine
4.6.1. Andmenihe
Tagasiside- ja võrdlustsükli väärtuste vahelisest ajalisest mahajäämusest tuleneva nihke minimeerimiseks võib kogu mootori pöörlemissageduse ja pöördemomendi tagasisidesignaali järjestust võrdluspöörlemissageduse ja pöördemomendi järjestuse suhtes ajaliselt edasi või tagasi nihutada. Kui tagasisidesignaalid on nihutatud, tuleb nihutada pöörlemissagedust ja pöördemomenti samal määral ning samas suunas.
4.6.2. Tsükli töö arvutamine
Tsükli tegelik töö Wact (kWh) arvutatakse kõigi mootori pöörlemissageduse ja pöördemomendi registreeritud tagasisideväärtuste paaride põhjal. Tsükli tegelikku tööd Wact kasutatakse võrdlustsükli tööga Wref võrdlemisel ning selle abil eriheidete tegelike väärtuste arvutamiseks. Sama metoodikat kasutatakse nii mootori võrdlus- kui ka tegeliku võimsuse integreerimisel. Kõrvutiste võrdlusväärtuste või mõõdetud väärtuste vaheliste väärtuste kindlaksmääramisel kasutatakse lineaarset interpolatsiooni.
Tsükli töö võrdlus- ja tegeliku väärtus integreerimisel nullistatakse kõik negatiivsed pöördemomendi väärtused ja võetakse need arvesse. Kui integreerimissagedus on väiksem kui 5 Hz ning kui pöördemomendi positiivne väärtus muutub teatava ajavahemiku jooksul negatiivseks või negatiivne väärtus positiivseks, siis arvutatakse negatiivne osa ja nullistatakse. Positiivne osa lisatakse integreeritud väärtusele.
Wact hälve Wref suhtes peab olema vahemikus –15 % kuni + 5 %.
4.6.3. Katsetsükli statistiline valideerimine
Pöörlemissagedusele, pöördemomendile ja võimsusele tehakse võrdlusväärtuste suhtes tagasisideväärtuste lineaarne regressioon. Seda tehakse tagasisideandmete mis tahes nihutamise korral pärast seda võtet. Kasutatakse vähimruutude meetodit järgmise kõige sobivama võrrandiga:
kus
y |
= |
pöörlemissageduse (min-1), pöördemomendi (N.m) või võimsuse (kW) tagasiside (tegelik) väärtus |
m |
= |
regressioonisirge tõus |
x |
= |
pöörlemissageduse (min-1), pöördemomendi (N.m) või võimsuse (kW) tagasiside kontrollväärtus |
b |
= |
regressioonisirge lõikepunkt y-teljega |
Iga regressioonisirge kohta arvutatakse hinnangu standardviga (SE) üleminekul y-väärtuselt x-väärtusele ja määramiskoefitsient (r2).
Kõnealune analüüs on soovitatav teha sagedusel 1 Hz. Katse loetakse kehtivaks, kui tabelis 1 esitatud kriteeriumid on täidetud.
Tabel 1. Regressioonisirge tolerantsid
|
Pöörlemissagedus |
Pöördemoment |
Võimsus |
Hinnangu standardviga (SE) Y üleminekul X |
max 100 min-1 |
Max 13 % mootori võimsuskarakteristiku suurimast pöördemomendist |
Max 8 % mootori võimsuskarakteristiku suurimast pöördemomendist |
Regressioonisirge tõus, m |
0,95 –1,03 |
0,89 –1,03 |
0,89 –1,03 |
Määramiskoefitsient, r2 |
min 0,9700 |
min 0,8800 |
min 0,9100 |
Regressioonisirge lõikepunkt Y-teljega, b |
± 50 min-1 |
± 20 N.m või ± 2 % max pöördemomendist, valides suurema |
± 4 kW või ± 2 % max pöördemomendist, valides suurema |
Enne seda on lubatud tabelist 2 punkte kustutada ainult regressiooniarvutuse tegemiseks. Kõnealuseid punkte ei tohi kustutada tsükli töö ja heidete arvutamisel. Tühipunkt on määratletud punktina, milles pöördemomendi ja pöörlemissageduse normeeritud võrdlusväärtused on 0 %. Punktide kustutamist võib kasutada kogu tsükli või selle mis tahes osa ulatuses.
Tabel 2. Punktid, mille väljajätmine regressioonianalüüsist on lubatud (kustutatavad punktid tuleb määratleda)
Tingimus |
Pöörlemissageduse ja/või pöördemomendi ja/või võimsuse punktid, mida võib kustutada seoses vasakus veerus nimetatud tingimustega |
Esimesed 24 (± 1) s ja viimased 25 s |
Pöörlemissagedus, pöördemoment ja võimsus |
Täielikult avatud seguklapp, pöördemomendi tagasisideväärtus < 95 % pöördemomendi võrdlusväärtusest |
Pöördemoment ja/või võimsus |
Täielikult avatud seguklapp ning pöörlemissageduse tagasisideväärtus < 95 % pöörlemissageduse võrdlusväärtusest |
Pöörlemissagedus ja/või võimsus |
Suletud seguklapp, pöörlemissageduse tagasisideväärtus > tühikäiguväärtus + 50 min-1 ning pöördemomendi tagasisideväärtus > 105 % pöördemomendi võrdlusväärtusest |
Pöördemoment ja/või võimsus |
Suletud seguklapp, pöörlemissageduse tagasisideväärtus < tühikäiguväärtus + 50 min-1 ning pöördemomendi tagasisideväärtus = tootja määratletud/mõõdetud tühikäigu pöördemoment ± 2 % pöördemomendi suurimast väärtusest |
Pöörlemissagedus ja/või võimsus |
Suletud seguklapp ning pöörlemissageduse tagasisideväärtus > 105 % pöörlemissageduse võrdlusväärtusest |
Pöörlemissagedus ja/või võimsus |
1. liide
MÕÕTMIS- JA PROOVIVÕTUTOIMINGUD
1. MÕÕTMIS- JA PROOVIVÕTUTOIMINGUD (NRSC KATSE)
Katsetamiseks esitatud mootorist väljuvaid gaasilisi heitmeid ja tahkeid heitmeid mõõdetakse VI lisas kirjeldatud meetoditega. VI lisas esitatud meetodid kirjeldavad gaasiliste heitmete jaoks soovitatavaid analüüsisüsteeme (punkt 1.1) ja tahkete heitmete jaoks soovitatavaid lahjendus- ja proovivõtusüsteeme (punkt 1.2).
1.1. Dünamomeetri tehnilised andmed
Tuleb kasutada mootori dünamomeetrit, mille omadused võimaldavad teostada III lisa punktis 3.7.1 kirjeldatud katsetsükli. Pöördemomendi ja pöörlemissageduse mõõtmiseks kasutatavad mõõteriistad peavad võimaldama võimsuse mõõtmist etteantud vahemikus. Võib tekkida vajadus teha täiendavaid arvutusi. Mõõteseadmete täpsus peab olema selline, et ei ületata punktis 1.3 esitatud väärtuste suurimaid tolerantse.
1.2. Heitgaasi vooluhulk
Heitgaasi vooluhulk määratakse ühe punktides 1.2.1–1.2.4 nimetatud meetodiga.
1.2.1. Otsese mõõtmise meetod
Heitgaasi vooluhulga otsene mõõtmine vooludüüsi või võrdväärse mõõtesüsteemi abil (täpsemat teavet vt standardist ISO 5167:2000).
Märkus: Gaasivoolu otsene mõõtmine on komplitseeritud ülesanne. Heitmete väärtusi mõjutavate mõõtmisvigade vältimiseks tuleb rakendada ettevaatusabinõusid.
1.2.2. Õhu ja kütuse mõõtmise meetod
Õhuvoolu ja kütusevoolu mõõtmine.
Kasutatakse õhuvoolu ja kütusevoolu mõõtureid, mille täpsus on määratletud punktis 1.3.
Heitgaasi vooluhulka arvutatakse järgmiselt:
1.2.3. Süsiniku tasakaalu meetod
Heitgaasi massi arvutamine kütusekulu ja heitgaasi kontsentratsioonide alusel, kasutades süsiniku tasakaalu meetodit (III lisa 3. liide).
1.2.4. Märgistusgaasi mõõtmise meetod
Selles meetodis kasutatakse heitgaasis sisalduva märgistusgaasi kontsentratsiooni mõõtmist. Heitgaasivoolu sisestatakse märgistusgaasina teatud kogus inertgaasi (nt puhast heeliumi). Gaas seguneb ja lahjeneb heitgaasis, kuid ei tohi väljalasketorus reageerida. Seejärel mõõdetakse gaasi kontsentratsioon heitgaasiproovis.
Märgistusgaasi täieliku segunemise tagamiseks peab heitgaasi proovivõttur paiknema vähemalt 1 m või väljalasketoru 30kordse läbimõõdu kaugusel märgistusgaasi sisestuskohast voolu suunas, valides neist suurema väärtuse. Proovivõttur võib paikneda sisetuskohale lähemal, kui täielik segunemine on tõendatud märgistusgaasi kontsentratsiooni võrdlemisel võrdluskontsentratsiooniga, kui märgistusgaas sisestatakse eespool.
Märgistusgaasi vooluhulk reguleeritakse nii, et märgistusgaasi kontsentratsioon muutub mootori tühikäigupöörlemissagedusel segamise järel märgistusgaasi analüsaatori mõõtepiirkonna lõppväärtusest madalamaks.
Heitgaasi vooluhulka arvutatakse järgmiselt:
kus
GEXHW |
= |
heitgaasi hetkeline massvooluhulk (kg/s) |
GT |
= |
märgistusgaasi vooluhulk (cm3/min) |
concmix |
= |
märgistusgaasi hetkkontsentratsioon pärast segunemist, (osa miljoni kohta) |
ρEXH |
= |
heitgaasi tihedus (kg/m3) |
conca |
= |
märgistusgaasi taustkontsentratsioon sisselaskeõhus (osa miljoni kohta) |
Märgistusgaasi taustkontsentratsiooni (conca) võib kindlaks määrata vahetult enne ja pärast katset mõõdetud taustkontsentratsiooni keskmistamisega.
Kui taustkontsentratsioon on väiksem kui 1 % märgistusgaasi kontsentratsioonist pärast segunemist (concmix.) suurima heitgaasivooluga, võib taustkontsentratsiooni mitte arvestada.
Kogu süsteem peab vastama heitgaasivoolule ette nähtud täpsusnõuetele ning see kalibreeritakse vastavalt 2. liite punktile 1.11.2.
1.2.5. Õhuvoolu ning õhu ja kütuse suhte mõõtmise meetod
Kõnealuses meetodis kasutatakse heitgaasi massi arvutamist õhuvoolu ning õhu ja kütuse suhte alusel. Heitgaasi hetkeline massvooluhulk arvutatakse järgmiselt:
kui
kus
A/Fst |
= |
õhu/kütuse stöhhiomeetriline suhe (kg/kg) |
λ |
= |
õhu/kütuse relatiivne suhe |
concCO2 |
= |
kuiva CO2 kontsentratsioon (%) |
concCO |
= |
kuiva CO kontsentratsioon (osa miljoni kohta) |
concHC |
= |
HC kontsentratsioon (osa miljoni kohta) |
Märkus: Arvutus on kasutatav diiselmootorite korral, mille H/C suhe on võrdne 1,8.
Õhuvoolumõõtur peab vastama tabelis 3 esitatud täpsusnõuetele, kasutatav CO2 analüsaator peab vastama punkti 1.4.1 nõuetele ning kogu süsteem peab vastama heitgaasivoolule ette nähtud täpsusnõuetele.
Valikuliselt võib õhu ja kütuse suhte mõõtevahendeid, näiteks tsirkoonium-tüüpi andurit kasutada suhtelise õhu ja kütuse suhte mõõtmiseks vastavalt punkti 1.4.4 nõuetele.
1.2.6. Lahjendatud heitgaasi summaarne vooluhulk
Täisvoolu lahjendussüsteemi kasutamisel mõõdetakse lahjendatud heitgaasi summaarne vooluhulk (GTOTW) kas PDP-ga, CFV-ga või SSV-ga (VI lisa punkt 1.2.1.2.). Mõõtmistäpsus peab vastama III lisa 2. liite punkti 2.2 sätetele.
1.3. Täpsus
Kõigi mõõteseadmete kalibreerimine peab põhinema riiklikel või rahvusvahelistel standarditel ning vastama tabelis 3 esitatud nõuetele.
Tabel 3. Mõõtevahendite täpsus
Nr |
Mõõtevahend |
Täpsus |
1 |
Mootori pöörlemissagedus |
± 2 % lugemist või ± 1 % mootori max väärtusest, arvestades suuremat |
2 |
Pöördemoment |
± 2 % lugemist või ± 1 % mootori max väärtusest, arvestades suuremat |
3 |
Kütusekulu |
± 2 % mootori suurimast väärtusest |
4 |
Õhukulu |
± 2 % lugemist või ± 1 % mootori max väärtusest, arvestades suuremat |
5 |
Heitgaasi vooluhulk |
± 2,5 % lugemist või ± 1,5 % mootori max väärtusest, arvestades suuremat |
6 |
Temperatuurid < 600 K |
2 K absoluutne |
7 |
Temperatuurid > 600 K |
± 1 % lugemist |
8 |
Heitgaasi rõhk |
± 0,2 kPa absoluutne |
9 |
Sisselaskeõhu hõrendus |
± 0,05 kPa absoluutne |
10 |
Õhurõhk |
± 0,1 kPa absoluutne |
11 |
Muud rõhud |
± 0,1 kPa absoluutne |
12 |
Absoluutne õhuniiskus |
± 5 % lugemist |
13 |
Lahjendusõhu vooluhulk |
± 2 % lugemist |
14 |
Lahjendatud heitgaasi vooluhulk |
± 2 % lugemist |
1.4. Gaasiliste komponentide kindlaksmääramine
1.4.1. Analüsaatori üldised tehnilised andmed
Analüsaatorite mõõtepiirkond peab vastama heitgaasikomponentide kontsentratsioonide mõõtmisel nõutavale täpsusele (punkt 1.4.1.1). Analüsaatoreid soovitatakse kasutada nii, et mõõdetav kontsentratsioon jääks mõõtepiirkonna vahemikku 15–100 %.
Kui skaala lõppväärtus on 15 osa miljoni kohta (või osa miljoni kohta C) või väiksem või kui kasutatakse lugemisseadmeid (arvuteid, andmeregistraatoreid), mis võimaldavad saavutada piisava täpsuse ja eraldusvõime mõõtepiirkonna 15 % osas, on vastuvõetavad ka mõõtepiirkonnas 15 %-st allapoole jäävad kontsentratsioonid. Sellisel juhul tuleb kalibreerimiskõverate täpsuse tagamiseks teostada täiendavad kalibreerimised – III lisa, 2. liide, punkt 1.5.5.2.
Seadmete elektromagnetiline ühilduvus (EMC) peab olema sellisel tasemel, et lisavigade tekkimise võimalus oleks võimalikult väike.
1.4.1.1. Mõõtmisviga
Analüsaatori hälve nominaalsest kalibreerimisväärtusest ei tohi olla suurem kui ± 2 % lugemist või ± 0,3 % mõõtepiirkonna lõppväärtusest, arvestades suuremat.
MÄRKUS: Kõnealuse normi tähenduses on täpsus määratletud analüsaatori lugemi hälbena nominaalsetest kalibreerimisväärtustest kasutdes kalibreerimisgaasi (= tegelik väärtus).
1.4.1.2. Korratavus
Korratavus, mis määratluse kohaselt on antud kalibreerimis- või võrdlusgaasile kümne korduva reageerimise 2,5-kordne standardhälve, ei tohi olla suurem kui ± 1 % mõõtepiirkonna lõppväärtusele vastavast kontsentratsioonist iga kasutatava vahemiku kohta üle 155 osa miljoni kohta (või osa miljoni kohta C) või ± 2 % iga vahemiku kohta alla 155 osa miljoni kohta (või osa miljoni kohta C).
1.4.1.3. Müra
Analüsaatori maksimaalne reaktsioon null- ja kalibreerimisgaasile või võrdlusgaasile iga kümne sekundi pikkuse ajavahemiku jooksul ei tohi ületada 2 % kõikide kasutatavate piirkondade lõppväärtustest.
1.4.1.4. Nullpunkti triiv
Nullpunkti triiv ühe tunni jooksul peab olema alla 2 % madalaima kasutatava mõõtepiirkonna lõppväärtusest. Nullreaktsioon on määratluse kohaselt keskmine reaktsioon nullgaasile kolmekümne sekundi jooksul koos müraga.
1.4.1.5. Võrdlustriiv
Võrdlustriiv ühe tunni jooksul peab olema alla 2 % madalaima kasutatava mõõtepiirkonna lõppväärtusest. Võrdlusväärtus on määratluse kohaselt võrdlusreaktsiooni ja nullreaktsiooni vahe. Võrdlusreaktsioon on määratluse kohaselt keskmine reaktsioon võrdlusgaasile 30 sekundi jooksul koos müraga.
1.4.2. Gaasi kuivatamine
Valikulise gaasikuivatusseadme mõju mõõdetavate gaaside kontsentratsioonile peab olema võimalikult väike. Vee eemaldamisel proovigaasist ei tohi kasutada keemilisi kuivateid.
1.4.3. Analüsaatorid
Käesoleva liite punktides 1.4.3.1–1.4.3.5 on kirjeldatud kasutatavaid mõõtmispõhimõtteid. Mõõtmissüsteemide üksikasjalik kirjeldus on esitatud VI lisas.
Mõõdetavaid gaase analüüsitakse järgmiste mõõtevahenditega. Mittelineaarsete analüsaatorite korral võib kasutada lineariseerivaid ahelaid.
1.4.3.1. Süsinikoksiidi (CO) analüüs
Süsinikoksiidi analüüsimisel kasutatakse mittedispergeerivat infrapuna-absorbtsioonitüüpi (NDIR) analüsaatorit.
1.4.3.2. Süsinikdioksiidi (CO2) analüüs
Süsinikdioksiidi analüüsimisel kasutatakse mittedispergeerivat infrapuna-absorbtsioonitüüpi (NDIR) analüsaatorit.
1.4.3.3. Süsivesinike (HC) analüüs
Süsivesinike analüüsimisel kasutatakse kuumionisatsioondetektori tüüpi (HFID) analüsaatorit, mille korral detektor, ventiilid, torustik jne on kuumutatud selliselt, et gaasi temperatuur püsiks väärtusel 463 K (190 °C) ± 10 K.
1.4.3.4. Lämmastikoksiidide (NOx) analüüs
Lämmastikoksiidide analüüsimisel kasutatakse kemoluminestsentsdetektori (CLD) või kuumkemoluminestsentsdetektori (HCLD) tüüpi analüsaatorit NO2/NO konverteriga, kui mõõtmine toimub kuival alusel. Niiskel alusel mõõtmise korral kasutatakse HCLD-analüsaatorit, mille konverteri temperatuur hoitakse üle 328 K (55 °C), tingimusel et veejahutuse kontrollimise (III lisa, 2. liide, punkt 1.9.2.2) tulemus on nõuetele vastav.
Nii CLD kui ka HCLD kasutamisel tuleb proovivõtutee hoida seina temperatuuril vahemikus 328–473 K (55–200 °C) kuni konverterini kuiva mõõtmise korral ning kuni analüsaatorini niiske mõõtmise korral.
1.4.4. Õhu ja kütuse suhte mõõtmine
Heitgaasi vooluhulga kindlaksmääramiseks vastavalt punktile 1.2.5 kasutatavate õhu ja kütuse mõõtevahenditena võib kasutada suure mõõtepiirkonnaga õhu ja kütuse suhte andurit või tsirkoonium-tüüpi lambda-andurit.
Andur tuleb paigaldada vahetult väljalasketorule, kus heitgaasi temperatuur on vee kondenseerumise vältimiseks piisavalt kõrge.
Sisseehitatud elektroonikaga anduri täpsus peab olema vahemikus:
± 3 % lugemist λ < 2,
± 5 % lugemist 2 ≤ λ < 5,
± 10 % 5 ≤ λ
Eespool nimetatud täpsusnõude täitmiseks tuleb andur kalibreerida mõõtevahendi tootja juhiste kohaselt.
1.4.5. Gaasiliste heitmete proovivõtt
Gaasiliste heitmete proovivõtturid tuleb paigaldada vähemalt 0,5 meetri või väljalasketoru kolmekordsele läbimõõdule vastavale kaugusele (olenevalt sellest, kumb on suurem) heitgaasisüsteemi väljalaskeavast ülesvoolu ning piisavalt mootori lähedale, et tagada heitgaasi temperatuur proovivõtturi juures vähemalt 343 K (70 °C).
Hargneva väljalasketorustikuga mitmesilindrilise mootori korral peab proovivõtturi sisselaskeava asuma piisavalt kaugel allavoolu, et tagada proovi esindavus kõigi silindrite keskmistele heitgaasikogustele. Mitmesilindriliste mootorite, näiteks V-mootorite korral, millel on väljalasketorustiku harude selgesti eristatavad rühmad, võib proovi võtta igast rühmast eraldi ning arvutada keskmine heitmete kogus. Kasutada võib teisi meetodeid, mille vastavus eespool nimetatud meetoditele on tõendatud. Väljalaskeheitmete arvutamisel tuleb kasutada mootori heitgaasi massvooluhulga koguväärtust.
Kui heitgaasi koostist mõjutab mis tahes heitgaasi järeltöötlusseadis, tuleb heitgaasiproov võtta nimetatud seadisest ülesvoolu I etapi katsete korral ja allavoolu II etapi katsete korral. Kui tahkete heitmete kindlaksmääramiseks kasutatakse täisvoolu lahjendussüsteemi, võib gaasilisi heitmeid määrata ka lahjendatud heitgaasist. Proovivõtturid peavad asetsema lahjendustunnelis tahkete heitmete proovivõtturi lähedal (VI lisa, punkt 1.2.1.2, DT ja punkt 1.2.2, PSP). CO ja CO2 võib alternatiivselt määrata, kogudes proovid kotti ja mõõtes seejärel kontsentratsiooni proovivõtukotis.
1.5. Tahkete heitmete kindlaksmääramine
Tahkete heitmete kindlaksmääramisel on vaja kasutada lahjendussüsteemi. Lahjendada võib osavoolu lahjendussüsteemi või täisvoolu lahjendussüsteemiga. Lahjendussüsteemi voolumaht peab olema piisavalt suur, et oleks täielikult välistatud vee kondenseerumine lahjendus- ja proovivõtusüsteemis ning et lahjendatud heitgaasi temperatuur vahetult filtripesadest ülesvoolu oleks püsivalt 325 K (42 °C) ja 325 K (52 °C) vahel. Suure õhuniiskuse korral on lubatud lahjendusõhu kuivatamine enne selle sisenemist lahjendussüsteemi. Kui ümbritseva keskkonna temperatuur on alla 293 K (20 °C), on soovitatav lahjendusõhku eelsoojendada üle 303 K (30 °C). Lahjendusõhu temperatuur enne heitgaasi juhtimist lahjendustunnelisse ei tohi siiski olla üle 325 K (52 °C).
Märkus: Püsitalitlustsükli korral võib filtri temperatuuri hoida vahemiku 42–52 °C järgimise asemel maksimumtemperatuuril 325 K (52 °C) või madalamal.
Osavoolu lahjendussüsteemis tuleb tahkete heitmete proovivõttur kinnitada gaasi proovivõtturi lähedale sellest ülesvoolu punkti 4.4 kohaselt ning vastavalt VI lisa punktis 1.2.1.1 esitatud joonistele 4–12 EP ja SP.
Osavoolu lahjendussüsteemi ehitus peab võimaldama heitgaasivoolu jaotamist kaheks, millest väiksemat lahjendatakse õhuga ning kasutatakse seejärel tahkete heitmete kindlaksmääramiseks. Seetõttu on eriti oluline lahjendusastme väga täpne kindlaksmääramine. Kasutada võib erinevaid jaotusmeetodeid, kusjuures kasutatavast jaotusviisist sõltuvad olulisel määral kasutatavad proovivõtuseadmed ja -toimingud (VI lisa, punkt 1.2.1.1).
Tahkete heitmete massi määramiseks on vaja tahkete heitmete proovivõtusüsteemi, tahkete heitmete proovivõtufiltreid, mikrogrammkaalusid ja reguleeritava temperatuuri ja niiskusega kaalukambrit.
Tahkete heitmete proovivõtuks võib kasutada kahte meetodit:
— ühefiltrimeetodi korral kasutatakse katsetsükli kõigis režiimides ühte filtripaari (käesoleva liite punkt 1.5.1.3.). Katse proovivõturežiimis tuleb eriti suurt tähelepanu pöörata proovivõtuaegadele ja vooluhulkadele. Katsetsükliks on vaja siiski ainult ühte filtripaari.
— mitmefiltrimeetodi korral kasutatakse katsetsükli igas individuaalses režiimis ühte filtripaari (käesoleva liite punkt 1.5.1.3.). See meetod võimaldab paindlikumaid proovivõtutoiminguid, kuid selles kasutatakse rohkem filtreid.
1.5.1. Tahkete heitmete proovivõtufiltrid
1.5.1.1. Filtri tehnilised andmed
Sertifitseerimiskatsetel kasutatakse filtritena fluorosüsinikkattega klaaskiudfiltreid või fluorosüsinikul põhinevaid membraanfiltreid. Spetsiaalsetes rakendustes võib kasutatada muid filtrimaterjale. Kõigil filtritüüpidel peab olema vähemalt 99 %-ne 0,3 μm DOP (dioktüülftalaat) eraldusefektiivsus gaasi kiirusel filtri tööpinna juures vahemikus 35–100 cm/s. Laboritevaheliste või tootja ja tüübikinnitust andva asutuse vaheliste korrelatsioonikatsete korral tuleb kasutada sama kvaliteediga filtreid.
1.5.1.2. Filtri suurus
Tahkete heitmete filtrid peavad olema vähemalt 47 mm läbimõõduga (pinnasadestise ala läbimõõt 37 mm). Lubatud on kasutada suurema läbimõõduga filtreid (punkt 1.5.1.5.).
1.5.1.3. Põhi- ja abifiltrid
Lahjendatud heitgaasi proov võetakse katseseeria ajal järjestikku asetsevate filtrite paari abil (üks põhi- ja üks abifilter). Abifiltri kaugus põhifiltrist ei tohi olla üle 100 mm allavoolu ning see ei tohi põhifiltriga kokku puutuda. Filtreid võib kaaluda eraldi või paaris, nii et filtrite määrdunud pooled asetsevad vastamisi.
1.5.1.4. Gaasi kiirus filtri tööpinna juures
Gaasi kiirus filtri tööpinna juures peab olema 35–100 cm/s. Rõhulangus katse alguse ja lõpu vahel ei tohi olla suurem kui 25 kPa.
1.5.1.5. Filtri koormus
Soovitatav minimaalne filtri koormus levimumate filtrisuuruste kohta on esitatud alljärgnevas tabelis. Suuremate filtrite korral peab minimaalne filtri koormus olema 0,065 mg/1 000 mm2 filtripinna kohta.
Filtri läbimõõt (mm) |
Filtri soovitatav pinnasadestise läbimõõt (mm) |
Filtri soovitatav minimaalne koormus (mg) |
47 |
37 |
0,11 |
70 |
60 |
0,25 |
90 |
80 |
0,41 |
110 |
100 |
0,62 |
Mitmefiltrimeetodi korral saadakse kõigi filtrite summaarne soovitatav minimaalne filtri koormus, kui korrutada eespool tabelis toodud vastav väärtus katserežiimide koguarvu ruutjuurega.
1.5.2. Kaalumiskambri ja analüütiliste kaalude tehnilised andmed
1.5.2.1. Kaalumiskambri tingimused
Tahkete heitmete filtrite konditsioneerimise ja kaalumise kambri (või ruumi) temperatuur peab olema vahemikus 295 K (22 °C) ± 3 K kogu filtrite konditsioneerimise ja kaalumise jooksul. Niiskus tuleb hoida kastepunktis 282,5 K (9,5 °C) ± 3 K ning suhteline niiskus 45 % ± 8 %.
1.5.2.2. Võrdlusfiltri kaalumine
Kambris (või ruumis) ei tohi olla mis tahes saastet (näiteks tolmu), mis võiks langeda tahkete heitmete filtritele nende stabiliseerumise ajal. Kõrvalekalded punktis 1.5.2.1 esitatud kaalumisruumi tehnilistest andmetest on lubatud juhul, kui nende kestus ei ületa 30 minutit. Kaalumisruum peaks enne töötajate sisenemist vastama ettenähtud nõuetele. Nelja tunni jooksul enne proovivõtufiltri (filtrite paari) kaalumist, kuid eelistatavalt samal ajal, tuleb kaaluda vähemalt kaks kasutamata võrdlusfiltrit või võrdlusfiltrite paari. Need peavad olema proovivõtufiltritega sama suurusega ja samast materjalist.
Kui võrdlusfiltrite (võrdlusfiltrite paari) keskmise kaal muutub proovivõtufiltrite kaalumise vahelisel ajal rohkem kui 10 μg, tuleb kõik proovivõtufiltrid kõrvaldada ja heitmekatset korrata.
Kui punktis 1.5.2.1 esitatud kaalumisruumi stabiilsuse kriteeriumid ei ole täidetud, kuid võrdlusfiltri (võrdlusfiltrite paari) kaalumise eespool nimetatud kriteeriumid on täidetud, võib mootori tootja valida, kas tunnistada proovivõtufiltrite kaalud vastuvõetavaks või katsed kehtetuks, parandades viimase valiku korral kaalumisruumi juhtimissüsteemi ja korrates katset.
1.5.2.3. Analüütilised kaalud
Kõigi filtrite masside määramiseks kasutatavate analüütiliste kaalude kaalude tootja poolt kinnitatud täpsus (standardhälve) peab olema 2 μg ja eraldusvõime 1 μg (1 koht = 1 μg).
1.5.2.4. Staatilise elektri mõju kõrvaldamine
Staatilise elektri mõju kõrvaldamiseks neutraliseeritakse filtrid enne kaalumist, kasutades näiteks polooniumneutralisaatorit või samasuguse toimega seadet.
1.5.3. Tahkete heitmete mõõtmise lisaspetsifikatsioonid
Kõik toore või lahjendatud heitgaasiga kokkupuutuvad lahjendus- ja proovivõtusüsteemi osad, alates väljalasketorust kuni filtripesadeni, peavad olema konstrueeritud nii, et tahkete heitmete sadestumine või muutumine oleks võimalikult väike. Kõik süsteemi osad peavad olema tehtud elektrit juhtivast materjalist, mis ei reageeri heitgaasi koostisosadega, ning need peavad olema elektrostaatiliste mõjude vältimiseks elektriliselt maandatud.
2. MÕÕTMIS- JA PROOVIVÕTUTOIMINGUD (NRTC KATSE)
2.1. Sissejuhatus
Katsetamiseks esitatud mootorist väljuvaid gaasilisi ja tahkeid heitmeid mõõdetakse VI lisas kirjeldatud meetoditega. VI lisas esitatud meetodid kirjeldavad gaasiliste heitmete jaoks soovitatavaid analüüsisüsteeme (punkt 1.1) ja tahkete heitmete jaoks soovitatavaid lahjendus- ja proovivõtusüsteeme (punkt 1.2).
2.2. Dünamomeetri ja katsekambri seadmed
Dünamomeetril tehtavates mootorite heitmekatsetes kasutatakse järgmiseid seadmeid:
2.2.1. Mootori dünamomeeter
Tuleb kasutada mootori dünamomeetrit, mille omadused võimaldavad teostada käesoleva lisa 4. liites kirjeldatud katsetsükli. Pöördemomendi ja pöörlemissageduse mõõtmiseks kasutatavad mõõteriistad peavad võimaldama võimsuse mõõtmist etteantud vahemikus. Võib tekkida vajadus teha täiendavaid arvutusi. Mõõteseadmete täpsus peab olema selline, et ei ületata tabelis 3 esitatud väärtuste suurimaid tolerantse.
2.2.2. Muud mõõtevahendid
Vastavalt vajadusele kasutatakse mõõtevahendeid kütusekulu, õhukulu, jahutusaine ja määrdeaine temperatuuri, heitagaasi rõhu ja sisselaskekollektori hõrenduse, heitgaasi temperatuuri, sisselaskeõhu temperatuuri, õhurõhu, niiskuse ja kütuse temperatuuri mõõtmiseks. Nimetatud mõõtevahendid peavad vastama tabelis 3 esitatud nõuetele:
Tabel 3. Mõõtevahendite täpsus
Nr |
Mõõtevahend |
täpsus |
1 |
Mootori pöörlemissagedus |
± 2 % lugemist või ± 1 % mootori max väärtusest, arvestades suuremat |
2 |
Pöördemoment |
± 2 % lugemist või ± 1 % mootori max väärtusest, arvestades suuremat |
3 |
Kütusekulu |
± 2 % mootori suurimast väärtusest |
4 |
Õhukulu |
± 2 % lugemist või ± 1 % mootori max väärtusest, arvestades suuremat |
5 |
Heitgaasi vooluhulk |
± 2,5 % lugemist või ± 1,5 % mootori max väärtusest, arvestades suuremat |
6 |
Temperatuurid < 600 K |
± 2 K absoluutne |
7 |
Temperatuurid > 600 K |
± 1 % lugemist |
8 |
Heitgaasi rõhk |
± 0,2 kPa absoluutne |
9 |
Sisselaskeõhu hõrendus |
± 0,05 kPa absoluutne |
10 |
Õhurõhk |
± 0,1 kPa absoluutne |
11 |
Muud rõhud |
± 0,1 kPa absoluutne |
12 |
Absoluutne õhuniiskus |
± 5 % lugemist |
13 |
Lahjendusõhu vooluhulk |
± 2 % lugemist |
14 |
Lahjendatud heitgaasi vooluhulk |
± 2 % lugemist |
2.2.3. Toore heitgaasi vooluhulk
Toores heitgaasis sisalduvate heidete arvutamiseks ning osavoolu lahjendussüsteemi juhtimiseks on vaja teada heitgaasi massvooluhulka. Heitgaasi massvooluhulga kindlaksmääramiseks võib kasutada ühte alljärgnevatest meetoditest.
Heitearvutuste tegemisel peab alljärgnevalt kirjeldatud meetoditele vastav reaktsiooniaeg olema võrdne või väiksem 2. liite punktis 1.11.1 määratletud analüsaatori reaktsiooniajast.
Osavoolu lahjendussüsteemi juhtimisel on nõutav kiirem reaktsiooniaeg. Sidusjuhtimisega osavoolu lahjendussüsteemi korral on nõutav reaktsiooniaeg ≤ 0,3 sekundit. Eelsalvestatud katsel põhineva ennetusjuhtimisega osavoolu lahjendussüsteemi korral on heitgaasi vooluhulga mõõtmissüsteemi nõutav reaktsiooniaeg ≤ 5 sekundit tõusuajaga ≤ 1 sekundit. Süsteemi reaktsiooniaja peab määrama mõõtevahendi tootja. Heitgaasi vooluhulga ja osavoolu lahjendussüsteemi kombineeritud reaktsiooniajale esitatavad nõuded on esitatud punktis 2.4.
Otsese mõõtmise meetod
Heitgaasi hetkelist vooluhulka võib otse mõõta näiteks järgmiste süsteemidega:
— rõhuerinevusseadised, nagu mõõteotsak (täpsemat teavet vt standardist ISO 5167: 2000)
— ultraheli-voolumõõtur
— keerisvoolumõõtur.
Heitmete väärtusi mõjutavate mõõtmisvigade vältimiseks tuleb rakendada ettevaatusabinõusid. Sellised ettevaatusabinõud sisaldavad seadme ettevaatlikku paigaldamist mootori väljalaskesüsteemi vastavalt seadme tootja soovitustele ja heale inseneritavale. Eelkõige ei tohi seadme paigaldamine mõjutada mootori jõudlust ja heitmeid.
Voolumõõturid peavad vastama tabelis 3 esitatud täpsusnõuetele.
Õhu ja kütuse mõõtmise meetod
Meetodis kasutatakse õhuvoolu ja kütusevoolu mõõtmist sobivate voolumõõturitega. Heitgaasi hetkeline vooluhulk arvutatakse järgmiselt:
Voolumõõturid peavad vastama tabelis 3 esitatud täpsusnõuetele, kuid olema piisavalt täpsed, et need vastaksid ka heitgaasivoolule ette nähtud täpsusnõuetele.
Märgistusgaasi mõõtmise meetod
Selles meetodis kasutatakse heitgaasis sisalduva märgistusgaasi kontsentratsiooni mõõtmist.
Heitgaasivoolu sisestatakse märgistusgaasina teatud kogus inertgaasi (nt puhast heeliumi). Gaas seguneb ja lahjeneb heitgaasis, kuid ei tohi väljalasketorus reageerida. Seejärel mõõdetakse gaasi kontsentratsioon heitgaasiproovis.
Märgistusgaasi täieliku segunemise tagamiseks peab heitgaasi proovivõttur paiknema vähemalt 1 m või väljalasketoru 30kordse läbimõõdu kaugusel märgistusgaasi sisestuskohast voolu suunas, valides neist suurema väärtuse. Proovivõttur võib paikneda sisetuskohale lähemal, kui täielik segunemine on tõendatud märgistusgaasi kontsentratsiooni võrdlemisel võrdluskontsentratsiooniga, kui märgistusgaas sisestatakse eespool.
Märgistusgaasi vooluhulk reguleeritakse nii, et märgistusgaasi kontsentratsioon muutub mootori tühikäigupöörlemissagedusel segamise järel märgistusgaasi analüsaatori mõõtepiirkonna lõppväärtusest madalamaks.
Heitgaasi vooluhulka arvutatakse järgmiselt:
kus
GEXHW |
= |
heitgaasi hetkeline massvooluhulk (kg/s) |
GT |
= |
märgistusgaasi vooluhulk (cm3/min) |
concmix |
= |
märgistusgaasi hetkkontsentratsioon pärast segunemist (osa miljoni kohta) |
ρEXH |
= |
heitgaasi tihedus (kg/m3) |
conca |
= |
märgistusgaasi taustkontsentratsioon sisselaskeõhus (osa miljoni kohta) |
Märgistusgaasi taustkontsentratsiooni (conca) võib kindlaks määrata vahetult enne ja pärast katset mõõdetud taustkontsentratsiooni keskmistamisega.
Kui taustkontsentratsioon on väiksem kui 1 % märgistusgaasi kontsentratsioonist pärast segunemist (concmix.) suurima heitgaasivooluga, võib taustkontsentratsiooni mitte arvestada.
Kogu süsteem peab vastama heitgaasivoolule ette nähtud täpsusnõuetele ning see kalibreeritakse vastavalt 2. liite punktile 1.11.2.
Õhuvoolu ning õhu ja kütuse suhte mõõtmise meetod
Kõnealuses meetodis kasutatakse heitgaasi massi arvutamist õhuvoolu ning õhu ja kütuse suhte alusel. Heitgaasi hetkeline massvooluhulk arvutatakse järgmiselt:
kus
A/Fst |
= |
õhu/kütuse stöhhiomeetriline suhe (kg/kg) |
λ |
= |
õhu/kütuse relatiivne suhe |
concCO2 |
= |
kuiva CO2 kontsentratsioon (%) |
concCO |
= |
kuiva CO kontsentratsioon (osa miljoni kohta) |
concHC |
= |
HC kontsentratsioon (osa miljoni kohta) |
Märkus: Arvutus on kasutatav diiselmootorite korral, mille H/C suhe on võrdne 1,8.
Õhuvoolumõõtur peab vastama tabelis 3 esitatud täpsusnõuetele, kasutatav CO2 analüsaator peab vastama punkti 1.4.1 nõuetele ning kogu süsteem peab vastama heitgaasivoolule ette nähtud täpsusnõuetele.
Valikuliselt võib õhu ja kütuse suhte mõõtevahendeid, näiteks tsirkoonium-tüüpi andurit, kasutada suhtelise õhu ja kütuse suhte mõõtmiseks vastavalt punkti 2.3.4 nõuetele.
2.2.4. Lahjendatud heitgaasi vooluhulk
Lahjendatud heitgaasis sisalduvate heidete arvutamiseks on vaja teada lahjendatud heitgaasi massvooluhulka. Lahjendatud heitgaasi koguvooluhulk tsüklis (kg/katse kohta) arvutatakse tsüklis mõõdetud väärtuste ja vooluhulga mõõtmise seadme vastavate kalibreerimisandmete alusel (V0 PDP, K V CFV, C d SSV korral): kasutatakse 3. liite punktis 2.2.1 kirjeldatud meetodeid. Kui tahkete heitmete ja gaasiliste saasteainete proovi kogumass ületab 0,5 % CVS koguvooluhulgast, reguleeritakse CVS vooluhulka või suunatakse tahkete heitmete proovivõtuvool vooluhulga mõõtmise seadmest eespool CVSi tagasi.
2.3. Gaasiliste komponentide kindlaksmääramine
2.3.1. Analüsaatori üldised tehnilised andmed
Analüsaatorite mõõtepiirkond peab vastama heitgaasikomponentide kontsentratsioonide mõõtmisel nõutavale täpsusele (punkt 1.4.1.1). Analüsaatoreid soovitatakse kasutada nii, et mõõdetav kontsentratsioon jääks mõõtepiirkonna vahemikku 15–100 %.
Kui skaala lõppväärtus on 15 osa miljoni kohta (või osa miljoni kohta C) või väiksem või kui kasutatakse lugemisseadmeid (arvuteid, andmeregistraatoreid), mis võimaldavad saavutada piisava täpsuse ja eraldusvõime mõõtepiirkonna 15 % osas, on vastuvõetavad ka mõõtepiirkonnas 15 %-st allapoole jäävad kontsentratsioonid. Sellisel juhul tuleb kalibreerimiskõverate täpsuse tagamiseks teostada täiendavad kalibreerimised – III lisa, 2. liide, punkt 1.5.5.2.
Seadmete elektromagnetiline ühilduvus (EMC) peab olema sellisel tasemel, et lisavigade tekkimise võimalus oleks võimalikult väike.
2.3.1.1. Mõõtmisviga
Analüsaatori hälve nominaalsest kalibreerimisväärtusest ei tohi olla suurem kui ± 2 % lugemist või ± 0,3 % mõõtepiirkonna lõppväärtusest, arvestades suuremat.
Märkus: Kõnealuse normi tähenduses on täpsus määratletud analüsaatori lugemi hälbena nominaalsetest kalibreerimisväärtustest kasutades kalibreerimisgaasi (= tegelik väärtus).
2.3.1.2. Korratavus
Korratavus, mis määratluse kohaselt on antud kalibreerimis- või võrdlusgaasile kümne korduva reageerimise 2,5-kordne standardhälve, ei tohi olla suurem kui ± 1 % mõõtepiirkonna lõppväärtusele vastavast kontsentratsioonist iga kasutatava vahemiku kohta üle 155 osa miljoni kohta (või osa miljoni kohta C) või ± 2 % iga vahemiku kohta alla 155 osa miljoni kohta (või osa miljoni kohta C).
2.3.1.3. Müra
Analüsaatori maksimaalne reaktsioon null- ja kalibreerimisgaasile või võrdlusgaasile iga kümne sekundi pikkuse ajavahemiku jooksul ei tohi ületada 2 % kõikide kasutatavate piirkondade lõppväärtustest.
2.3.1.4. Nullpunkti triiv
Nullpunkti triiv ühe tunni jooksul peab olema alla 2 % madalaima kasutatava mõõtepiirkonna lõppväärtusest. Nullreaktsioon on määratluse kohaselt keskmine reaktsioon nullgaasile kolmekümne sekundi jooksul koos müraga.
2.3.1.5. Võrdlustriiv
Võrdlustriiv ühe tunni jooksul peab olema alla 2 % madalaima kasutatava mõõtepiirkonna lõppväärtusest. Võrdlusväärtus on määratluse kohaselt võrdlusreaktsiooni ja nullreaktsiooni vahe. Võrdlusreaktsioon on määratluse kohaselt keskmine reaktsioon võrdlusgaasile 30 sekundi jooksul koos müraga.
2.3.1.6. Tõusuaeg
Toore heitgaasi analüüsil ei tohi mõõtesüsteemi paigaldatud analüsaatori tõusuaeg ületada 2,5 sekundit.
MÄRKUS: Üksnes analüsaatori reaktsiooniaja hindamine ei võimalda kindlaks määrata kogu süsteemi sobivust siirdekatse tegemiseks. Mahud ja eriti tühimahud kogu süsteemis mõjutavad lisaks ülekandeajale proovivõtturist analüsaatorini ka tõusuaega. Ka analüsaatorisisesed ülekandeajad määratletakse analüsaatori reaktsiooniajana, nagu NOx analüsaatorite veeseparaatorid või konverter. Süsteemi kogureaktsiooniaja kindlaksmääramist on kirjeldatud 2. liite punktis 1.11.1.
2.3.2. Gaasi kuivatamine
Kohaldatakse NRSC katsetsükliga samu nõudeid (punkt 1.4.2) vastavalt alljärgnevale kirjeldusele.
Valikulise gaasikuivatusseadme mõju mõõdetavate gaaside kontsentratsioonile peab olema võimalikult väike. Vee eemaldamisel proovigaasist ei tohi kasutada keemilisi kuivateid.
2.3.3. Analüsaatorid
Kohaldatakse NRSC katsetsükliga samu nõudeid (punkt 1.4.3) vastavalt alljärgnevale kirjeldusele.
Mõõdetavaid gaase analüüsitakse järgmiste mõõtevahenditega. Mittelineaarsete analüsaatorite korral võib kasutada lineariseerivaid ahelaid.
2.3.3.1. Süsinikoksiidi (CO) analüüs
Süsinikoksiidi analüüsimisel kasutatakse mittedispergeerivat infrapuna-absorbtsioonitüüpi (NDIR) analüsaatorit.
2.3.3.2. Süsinikdioksiidi (CO2) analüüs
Süsinikdioksiidi analüüsimisel kasutatakse mittedispergeerivat infrapuna-absorbtsioonitüüpi (NDIR) analüsaatorit.
2.3.3.3. Süsivesinike (HC) analüüs
Süsivesinike analüüsimisel kasutatakse kuumionisatsioondetektori tüüpi (HFID) analüsaatorit, mille korral detektor, ventiilid, torustik jne on kuumutatud selliselt, et gaasi temperatuur püsiks väärtusel 463 K (190 °C) ± 10 K.
2.3.3.4. Lämmastikoksiidide (NOx) analüüs
Lämmastikoksiidide analüüsimisel kasutatakse kemoluminestsentsdetektori (CLD) või kuumkemoluminestsentsdetektori (HCLD) tüüpi analüsaatorit NO2/NO konverteriga, kui mõõtmine toimub kuival alusel. Niiskel alusel mõõtmise korral kasutatakse HCLD-analüsaatorit, mille konverteri temperatuur hoitakse üle 328 K (55 °C), tingimusel et veejahutuse kontrollimise (III lisa, 2. liide, punkt 1.9.2.2) tulemus on nõuetele vastav.
Nii CLD kui ka HCLD kasutamisel tuleb proovivõtutee hoida seina temperatuuril vahemikus 328–473 K (55–200 °C) kuni konverterini kuiva mõõtmise korral ning kuni analüsaatorini niiske mõõtmise korral.
2.3.4. Õhu ja kütuse suhte mõõtmine
Heitgaasi vooluhulga kindlaksmääramiseks vastavalt punktile 2.2.3 kasutatavate õhu ja kütuse suhte mõõtevahenditena võib kasutada suure mõõtepiirkonnaga õhu ja kütuse suhte andurit või tsirkoonium-tüüpi lambda-andurit.
Andur tuleb paigaldada vahetult väljalasketorule, kus heitgaasi temperatuur on vee kondenseerumise vältimiseks piisavalt kõrge.
Sisseehitatud elektroonikaga anduri täpsus peab olema vahemikus:
± 3 % lugemist λ < 2,
± 5 % lugemist 2 ≤ λ < 5,
± 10 % 5 ≤ λ
Eespool nimetatud täpsusnõude täitmiseks tuleb andur kalibreerida mõõtevahendi tootja juhiste kohaselt.
2.3.5. Gaasiliste heitmete proovivõtt
2.3.5.1. Toore heitgaasi vooluhulk
Toores heitgaasis sisalduvate heitmete arvutamisel kohaldatakse NRSC katsetsükliga samu nõudeid (punkt 1.4.4) vastavalt alljärgnevale kirjeldusele.
Gaasiliste heitmete proovivõtturid tuleb paigaldada vähemalt 0,5 meetri või väljalasketoru kolmekordsele läbimõõdule vastavale kaugusele (olenevalt sellest, kumb on suurem) heitgaasisüsteemi väljalaskeavast ülesvoolu ning piisavalt mootori lähedale, et tagada heitgaasi temperatuur proovivõtturi juures vähemalt 343 K (70 °C).
Hargneva väljalasketorustikuga mitmesilindrilise mootori korral peab proovivõtturi sisselaskeava asuma piisavalt kaugel allavoolu, et tagada proovi esindavus kõigi silindrite keskmistele heitgaasikogustele. Mitmesilindriliste mootorite, näiteks V-mootorite korral, millel on väljalasketorustiku harude selgesti eristatavad rühmad, võib proovi võtta igast rühmast eraldi ning keskmise heitgaasikoguse välja arvutada. Kasutada võib teisi meetodeid, mille vastavus eespool nimetatud meetoditele on tõendatud. Väljalaskeheitmete arvutamisel tuleb kasutada mootori heitgaasi massvooluhulga koguväärtust.
Kui heitgaasi koostist mõjutab mis tahes heitgaasi järeltöötlusseadis, tuleb heitgaasiproov võtta nimetatud seadisest ülesvoolu I etapi katsete korral ja allavoolu II etapi katsete korral.
2.3.5.2. Lahjendatud heitgaasi vooluhulk
Täisvoolu lahjendussüsteemi kasutamisel kehtivad järgmised nõuded.
Mootori ja täisvoolu lahjendussüsteemi vaheline väljalasketoru süsteem peab vastama VI lisas esitatud nõuetele.
Gaasiliste heitmete proovivõttur(id) tuleb paigaldada lahjendustunnelisse kohta, kus lahjendusõhk ja heitgaas on hästi segunenud, ning tahkete heitmete proovivõtturi lähedusse.
Proovivõttu saab üldjuhul teha kahel viisil:
— saasteainete proovid kogutakse tsükli jooksul proovivõtukotti ning mõõdetakse pärast katse lõppemist;
— saasteainete proove võetakse pidevalt tsükli jooksul ning kogused integreeritakse üle tsükli. Selle meetodi kasutamine on kohustuslik HC ja NOx mõõtmisel.
Taustkontsentratsioonide mõõtmise proovid kogutakse lahjendustunnelist eespool proovivõtukotti ning lahutatakse heidete kontsentratsioonidest vastavalt 3. liite punktile 2.2.3.
2.4. Tahkete heitmete kindlaksmääramine
Tahkete heitmete kindlaksmääramisel on vaja kasutada lahjendussüsteemi. Lahjendada võib osavoolu lahjendussüsteemi või täisvoolu lahjendussüsteemiga. Lahjendussüsteemi voolumaht peab olema piisavalt suur, et oleks täielikult välistatud vee kondenseerumine lahjendus- ja proovivõtusüsteemis ning et lahjendatud heitgaasi temperatuur vahetult filtripesadest ülesvoolu oleks püsivalt 325 K (42 °C) ja 325 K (52 °C) vahel. Suure õhuniiskuse korral on lubatud lahjendusõhu kuivatamine enne selle sisenemist lahjendussüsteemi. Kui ümbritseva keskkonna temperatuur on alla 293 K (20 °C), on soovitatav lahjendusõhku eelsoojendada üle 303 K (30 °C). Lahjendusõhu temperatuur enne heitgaasi juhtimist lahjendustunnelisse ei tohi siiski olla üle 325 K (52 °C).
Tahkete heitmete proovivõttur peab asuma gaasiliste heitmete proovivõtturi läheduses ning selle paigaldamine peab vastama punkti 2.3.5 sätetele.
Tahkete heitmete massi määramiseks on vaja tahkete heitmete proovivõtusüsteemi, tahkete heitmete proovivõtufiltreid, mikrogrammkaalusid ja reguleeritava temperatuuri ja niiskusega kaalukambrit.
Osavoolu lahjendussüsteemi tehnilised andmed
Osavoolu lahjendussüsteemi ehitus peab võimaldama heitgaasivoolu jaotamist kaheks, millest väiksemat lahjendatakse õhuga ning kasutatakse seejärel tahkete heitmete kindlaksmääramiseks. Seetõttu on eriti tähtis täpselt kindlaks määrata lahjendusaste. Kasutada võib erinevaid jaotusmeetodeid, kusjuures kasutatavast jaotusviisist sõltuvad olulisel määral kasutatavad proovivõtuseadmed ja -toimingud (VI lisa, punkt 1.2.1.1).
Osavoolu lahjendussüsteemi juhtimiseks on nõutav süsteemi kiire reaktsiooniaeg. Süsteemi ülekandeaeg määratakse kindlaks vastavalt 2. liite punktis 1.11.1 kirjeldatud toimingule.
Kui heitgaasi vooluhulga mõõtesüsteemi (vt eelmist punkti) ja osavoolu lahjendussüsteemi ülekandeaeg on väiksem kui 0,3 s, võib kasutada sidusjuhtimist. Kui ülekandeaeg on suurem kui 0,3 s, tuleb kasutada eelsalvestatud katsel põhinevat ennetusjuhtimist. Sellisel juhul peab tõusuaeg olema ≤ 1 s ja kombineerimise viiteaeg ≤ 10 s.
Süsteemi kogureaktsiooniaeg tuleb projekteerida nii, et oleks tagatud tehkete heitmete esindava proovi G SE saamine, mis oleks proportsionaalne heitgaasi massvooluhulgaga. Proportsionaalsuse kindlaksmääramiseks viiakse läbi GSE regressioonianalüüs GEXHW suhtes minimaalse andmekogumissagedusega 5 Hz, mille juures peavad olema täidetud järgmised kriteeriumid:
— GSE ja GEXHW vahelise lineaarse regressiooni korrelatsioonitegur r2 ei tohi olla väiksem kui 0,95.
— GSE hinnangu standardviga GEXHW kohta ei tohi ületada 5 % GSE suurimast väärtusest.
— GSE lõikepunkt regressioonisirgega ei tohi olla suurem kui ± 2 % GSE suurimast väärtusest.
Valikuliselt võib teha eelkatse ning kasutada sellel saadud heitgaasi massvooluhulga signaali proovivõtuvoolu juhtimisel tahkete heitmete proovivõtusüsteemi („ennetusjuhtimine”). Selline toiming on nõutav, kui tahkete heitmete proovivõtusüsteemi ülekandeaeg t 50,P ja/või heitgaasi massvooluhulga signaali ülekandeaeg t 50,F on > 0,3 s. Osavoolu lahjendusüsteemi õige juhtimine on saavutatav siis, kui GSE -d juhtivat eelkatse GEXHW,pre ajajälge nihutada ennetusaja t 50,P + t 50,F võrra.
GSE ja GEXHW vahelise korrelatsiooni leidmiseks kasutatakse tegeliku katse ajal kogutud andmeid, kus GEXHW aeg on seatud GSE suhtes t50,F võrra (aja seadmisel ei kasutata t 50,P väärtust). St GEXHW ja GSE vaheline ajanihe on erinevus nende ülekandeaegades, mis määratakse kindlaks vastavalt 2. liite punktile 2.6.
Osavoolu lahjendussüsteemide korral tuleb proovivõtu vooluhulga GSE täpsusele pöörata erilist tähelepanu siis, kui seda ei mõõdeta otseselt, vaid määratakse kindlaks vooluerinevuse mõõtmisega.
Sellisel juhul ei ole GTOTW ja GDILW täpsus ± 2 % piisav vastuvõetavate GSE täpsuste tagamiseks. Kui gaasi vooluhulk määratakse vooluerinevuste mõõtmisega, siis peab erinevuse maksimaalne viga olema selline, et lahjendusastme 15 korral on GSE täpsus ± 5 % piirides. Seda saab arvutada kõikide mõõtevahendite vigade ruutkeskmise väärtusena
GSE vastuvõetavad täpsused on saavutatavad ühega alljärgnevatest meetoditest:
a) GTOTW ja GDILW absoluutsed täpsused on ± 0,2 %, mis tagab lahjendusastme 15 korral GSE täpsuse ± 5 %. Suuremate lahjendusastmetega kaasnevad suuremad vead.
b) GTOTW kalibreeritakse GDILW suhtes nii, et saavutatakse punktis a nimetatud GSE täpsused. Vt kõnealuse kalibreerimise kohta üksikasjalikku teavet 2. liite punktist 2.6.
c) GSE täpsus leitakse kaudselt märgistusgaasiga, nt CO2 abil kindlaks määratud lahjendusastme alusel. Nõutavad on punktis a nimetatud GSE täpsused.
d) GTOTW ja GDILW absoluutne täpsus on ± 2 % mõõtepiirkonna lõppväärtusest, GTOTW ja GDILW vahelise erinevuse maksimaalne viga on 0,2 % ning lineaarsusviga on ± 0,2 % katse ajal registreeritud suurimast GTOTW väärtusest.
2.4.1. Tahkete heitmete proovivõtufiltrid
2.4.1.1 Filtri tehnilised andmed
Sertifitseerimiskatsetel kasutatakse filtritena fluorosüsinikkattega klaaskiudfiltreid või fluorosüsinikul põhinevaid membraanfiltreid. Spetsiaalsetes rakendustes võib kasutatada muid filtrimaterjale. Kõigil filtritüüpidel peab olema vähemalt 99 %-ne 0,3 μm DOP (dioktüülftalaat) eraldusefektiivsus gaasi kiirusel filtri tööpinna juures vahemikus 35–100 cm/s. Laboritevaheliste või tootja ja tüübikinnitust andva asutuse vaheliste korrelatsioonikatsete korral tuleb kasutada sama kvaliteediga filtreid.
2.4.1.2 Filtri suurus
Tahkete heitmete filtrid peavad olema vähemalt 47 mm läbimõõduga (pinnasadestise ala läbimõõt 37 mm). Lubatud on kasutada suurema läbimõõduga filtreid (punkt 2.4.1.5).
2.4.1.3. Põhi- ja abifiltrid
Lahjendatud heitgaasi proov võetakse katseseeria ajal järjestikku asetsevate filtrite paari abil (üks põhi- ja üks abifilter). Abifiltri kaugus põhifiltrist ei tohi olla üle 100 mm allavoolu ning see ei tohi põhifiltriga kokku puutuda. Filtreid võib kaaluda eraldi või paaris, nii et filtrite määrdunud pooled asetsevad vastamisi.
2.4.1.4. Gaasi kiirus filtri tööpinna juures
Gaasi kiirus filtri tööpinna juures peab olema 35–100 cm/s. Rõhulangus katse alguse ja lõpu vahel ei tohi olla suurem kui 25 kPa.
2.4.1.5. Filtri koormus
Soovitatav minimaalne filtri koormus levimumate filtrisuuruste kohta on esitatud alljärgnevas tabelis. Suuremate filtrite korral peab minimaalne filtri koormus olema 0,065 mg/1 000 mm2 filtripinna kohta.
Filtri läbimõõt (mm) |
Filtri soovitatav pinnasadestise läbimõõt (mm) |
Filtri soovitatav minimaalne koormus (mg) |
47 |
37 |
0,11 |
70 |
60 |
0,25 |
90 |
80 |
0,41 |
110 |
100 |
0,62 |
2.4.2. Kaalumiskambri ja analüütiliste kaalude tehnilised andmed
2.4.2.1. Kaalumiskambri tingimused
Tahkete heitmete filtrite konditsioneerimise ja kaalumise kambri (või ruumi) temperatuur peab olema vahemikus 295 K (22 °C) ± 3 K kogu filtrite konditsioneerimise ja kaalumise jooksul. Niiskus tuleb hoida kastepunktis 282,5 K ± 3 K (9,5 °C ± 3 °C) ning suhteline niiskus 45 % ± 8 %.
2.4.2.2. Võrdlusfiltri kaalumine
Kambris (või ruumis) ei tohi olla mis tahes saastet (näiteks tolmu), mis võiks langeda tahkete heitmete filtritele nende stabiliseerumise ajal. Kõrvalekalded punktis 2.4.2.1 esitatud kaalumisruumi tehnilistest andmetest on lubatud juhul, kui nende kestus ei ületa 30 minutit. Kaalumisruum peaks enne töötajate sisenemist vastama ettenähtud nõuetele. Nelja tunni jooksul enne proovivõtufiltri (filtrite paari) kaalumist, kuid eelistatavalt samal ajal, tuleb kaaluda vähemalt kaks kasutamata võrdlusfiltrit või võrdlusfiltrite paari. Need peavad olema proovivõtufiltritega sama suurusega ja samast materjalist.
Kui võrdlusfiltrite (võrdlusfiltrite paari) keskmise kaal muutub proovivõtufiltrite kaalumise vahelisel ajal rohkem kui 10 μg, tuleb kõik proovivõtufiltrid kõrvaldada ja heitmekatset korrata.
Kui punktis 2.4.2.1 esitatud kaalumisruumi stabiilsuse kriteeriumid ei ole täidetud, kuid võrdlusfiltri (võrdlusfiltrite paari) kaalumise eespool nimetatud kriteeriumid on täidetud, võib mootori tootja valida, kas tunnistada proovivõtufiltrite kaalumise tulemused vastuvõetavaks või katsed kehtetuks, parandades viimase valiku korral kaalumisruumi juhtimissüsteemi ja korrates katset.
2.4.2.3. Analüütilised kaalud
Kõigi filtrite masside määramiseks kasutatavate analüütiliste kaalude kaalude tootja poolt kinnitatud täpsus (standardhälve) peab olema 2 μg ja eraldusvõime 1 μg (1 koht = 1 μg).
2.4.2.4. Staatilise elektri mõju kõrvaldamine
Staatilise elektri mõju kõrvaldamiseks neutraliseeritakse filtrid enne kaalumist, kasutades näiteks polooniumneutralisaatorit või samasuguse toimega seadet.
2.4.3. Tahkete heitmete mõõtmise lisaspetsifikatsioonid
Kõik toore või lahjendatud heitgaasiga kokkupuutuvad lahjendus- ja proovivõtusüsteemi osad, alates väljalasketorust kuni filtripesadeni, peavad olema konstrueeritud nii, et tahkete heitmete sadestumine või muutumine oleks võimalikult väike. Kõik süsteemi osad peavad olema tehtud elektrit juhtivast materjalist, mis ei reageeri heitgaasi koostisosadega, ning need peavad olema elektrostaatiliste mõjude vältimiseks elektriliselt maandatud.
2. liide
KALIBREERIMISTOIMING (NRSC, NRTC) ( 28 )
1. ANALÜÜSISEADMETE KALIBREERIMINE
1.1. Sissejuhatus
Kõiki analüsaatoreid tuleb kalibreerida nii sageli, kui see on käesoleva standardi täpsusnõuete täitmiseks vajalik. Käesolevas lõikes kirjeldatakse sellist kalibreerimismeetodit, mida kasutatakse 1. liite punktis 1.4.3. nimetatud analüsaatorite kalibreerimisel.
1.2. Kalibreerimisgaasid
Kalibreerimisgaaside säilitusajast tuleb kinni pidada.
Kalibreerimisgaaside tootja poolt ettenähtud säilitusaja lõppemise kuupäev registreeritakse.
1.2.1. Puhtad gaasid
Gaaside nõuetekohast puhtust määratletakse allpool esitatud saaste piirnormide abil. Kättesaadavad peavad olema järgmised gaasid:
— puhastatud lämmastik
— (saastumine ≤ 1 osa miljoni kohta C, ≤ 1 osa miljoni kohta CO, ≤ 400 osa miljoni kohta CO2, ≤ 0,1 osa miljoni kohta NO)
— puhastatud hapnik
— (puhtus > 99,5 mahuprotsenti O2)
— vesiniku ja heeliumi segu
— (40 ± 2 % vesinikku, ülejäänud osa heelium)
— (saastumine ≤ 1 osa miljoni kohta C, ≤ 400 osa miljoni kohta ►M1 CO2 ◄ )
— puhastatud sünteetiline õhk
— (saastumine ≤ 1 osa miljoni kohta C, ≤ 1 osa miljoni kohta CO, ≤ 400 osa miljoni kohta CO2, ≤ 0,1 osa miljoni kohta NO)
— (hapnikusisaldus 18–21 mahuprotsenti)
1.2.2. Kalibreerimis- ja võrdlusgaasid
Kättesaadavad peavad olema järgmise keemilise koostisega gaaside segud:
— C3H8 ja puhastatud sünteetiline õhk (vt punkt 1.2.1)
— CO ja puhastatud lämmastik
— NO ja puhastatud lämmastik (selles kalibreerimisgaasis sisalduv NO2 kogus ei tohi moodustada üle 5 % NO sisaldusest)
— O2 ja puhastatud lämmastik
— CO2 ja puhastatud lämmastik
— CH4 ja puhastatud sünteetiline õhk
— C2H6 ja puhastatud sünteetiline õhk
Märkus: Lubatud on muud gaasikombinatsioonid tingimusel, et gaasid ei reageeri üksteisega.
Kalibreerimis- ja võrdlusgaasi tegelik kontsentratsioon peab olema ± 2 % nimiväärtusest. Kalibreerimisgaasi kõik kontsentratsioonid väljendatakse mahu alusel (mahuprotsendina või mahu väärtusena osades miljoni kohta).
Kalibreerimis- ja võrdlusgaaside saamiseks võib kasutada ka gaasijaoturit, mille abil gaasi lahjendatakse puhastatud N2-ga või puhastatud sünteetilise õhuga. Segamisseade peab võimaldama lahjendatud kalibreerimisgaaside kontsentratsiooni määrata ± 2 % täpsusega.
Kõnealune täpsus tähendab, et segamiseks kasutatavad põhigaasid peavad riiklike või rahvusvaheliste standardite kohaselt olema teada vähemalt ± 1 % täpsusega. Kõiki segamisseaded hõlmavaid kalibreerimisi kontrollitakse 15–50 % ulatuses mõõtepiirkonna lõppväärtusest. Esimest kontrollimise ebaõnnestumisel võib teha lisakontrollimise, kasutades muud kalibreerimisgaasi.
Valikuliselt võib segamisseadet kontrollida ka olemuselt lineaarse vahendiga, näiteks kasutades NOd CLDga. Vahendi võrdlusväärtus kohandatakse sellega vahetus ühenduses oleva võrdlusgaasiga. Segamisseadet kontrollitakse kasutatavatel seadeväärtustel ning selle nimiväärtust võrreldakse vahendi mõõdetud kontsentratsiooniga. Nende erinevus peab igas punktis olema vahemikus ± 1 % nimiväärtusest.
Kasutada võib ka muid meetodeid, mis põhinevad heal inseneritaval ning mille kasutamine on hõlmatud pooltega eelnevalt kokku lepitud.
Märkus: Analüsaatori täpse kalibreerimiskõvera koostamiseks on soovitatav kasutada täppisgaasijaoturit täpsusega vahemikus ± 1 %. Gaasijaoturi kalibreerib vahendi tootja.
1.3. Analüsaatorite ja proovivõtusüsteemi töö
Analüsaatoritega töötamisel tuleb järgida seadme tootja poolt antud käivitamis- ja kasutusjuhendeid. Arvesse tuleb võtta punktides 1.4–1.9 esitatud miinimumnõudeid.
1.4. Lekkimiskatse
Süsteemi katsetatakse lekkimiste suhtes. Proovivõttur ühendatakse heitgaasisüsteemist lahti ning ots suletakse. Analüsaatori pump peab olema sisse lülitatud. Pärast esialgset stabiliseerumisaega peavad kõik voolumõõturid olema nullis. Vastupidisel juhul kontrollitakse proovivõtutorusid ning viga parandatakse. Maksimaalne lubatav lekkimisaste vaakumi poolel on 0,5 % kontrollitava süsteemi osa läbivast vooluhulgast. Analüsaatori voolusid ja möödavoolusid võib kasutada tegeliku vooluhulga hindamiseks.
Teise meetodina võib rakendada kontsentratsiooni astmelist muutmist proovivõtutoru alguses ümberlülitamise teel nullgaasilt võrdlusgaasile.
Kui mõõteseade näitab pärast nõuetekohast ajavahemikku algkontsentratsioonist madalamat kontsentratsiooni, viitab see kalibreerimise või lekkega seotud probleemidele.
1.5. Kalibreerimismenetlus
1.5.1. Mõõteseadmete koost
Mõõteseadmed kalibreeritakse ja kalibreerimiskõveraid kontrollitakse võrdlusgaasiga. Kasutatakse samasuguseid gaasikulu määrasid nagu heitgaasi proovivõtul.
1.5.2. Soojendusaeg
Soojendusaeg peab vastama tootja soovitustele. Kui see ei ole kindlaks määratud, soovitatakse analüsaatoreid soojendada vähemalt kaks tundi.
1.5.3. Analüsaatorid NDIR ja HFID
Analüsaator NDIR reguleeritakse vastavalt vajadusele ning analüsaatori HFID leek optimeeritakse (punkt 1.8.1).
1.5.4. Kalibreerimine
Kõik tavapäraselt kasutatavad mõõtepiirkonnad tuleb kalibreerida.
CO, CO2, NOx, HC ja O2 analüsaatorid nullitakse puhastatud sünteetilise õhu (või lämmastiku) abil.
Analüsaatoritesse juhitakse vastavad kalibreerimisgaasid, väärtused registreeritakse ja määratakse kindlaks kalibreerimiskõver vastavalt punktile 1.5.6.
Nullväärtust kontrollitakse veelkord ning vajaduse korral korratakse kalibreerimisprotseduuri.
1.5.5. Kalibreerimiskõvera kindlaksmääramine
1.5.5.1. Üldised juhised
►M3 Analüsaatori kalibreerimiskõver leitakse vähemalt kuue võimalikult ühtlaselt paikneva kalibreerimispunkti (välja arvatud nullpunkt) abil. ◄ Kõrgeim nimikontsentratsioon peab olema vähemalt 90 % skaala lõppväärtusest.
Kalibreerimiskõver arvutatakse vähimruutude meetodil. Kui tulemuse polünoomiaste on suurem kui 3, peab kalibreerimispunktide arv (nullpunkt kaasa arvatud) olema vähemalt võrdne kõnealuse polünoomi astmega ± 2.
Kalibreerimiskõver ei tohi iga kalibreerimispunkti nimiväärtusest erineda rohkem kui ± 2 % ning nullpunktis rohkem kui ± 0,3 % mõõtepiirkonna lõppväärtusest.
Kalibreerimiskõver ja kalibreerimispunktid võimaldavad kontrollida, kas kalibreerimine on teostatud õigesti. Analüsaatori kohta tuleb esitada erinevad, eelkõige järgmised andmed:
— mõõtepiirkond,
— tundlikkus,
— kalibreerimise kuupäev.
1.5.5.2. Kalibreerimine skaala lõppväärtusest 15 % madalamas piirkonnas
Analüsaatori kalibreerimiskõver määratakse vähemalt viie kalibreerimispunkti (välja arvatud nullpunkt) abil, mis on paigutunud nii, et 50 % punktidest on skaala lõppväärtusest 10 % madalamad.
Kalibreerimiskõver arvutatakse vähimruutude meetodil.
Kalibreerimiskõver ei tohi iga kalibreerimispunkti nimiväärtusest erineda rohkem kui ± 4 % ning nullpunktis rohkem kui ± 0,3 % mõõtepiirkonna lõppväärtusest.
1.5.5.3. Alternatiivsed meetodid
Kasutada võib alternatiivset tehnoloogiat (näiteks arvutit, mõõtepiirkonna elektroonilist kontrollimist jne), kui suudetakse tõestada, et selle täpsus on samaväärne.
1.6. Kalibreerimise kontrollimine
Kõiki tavaliselt kasutatavaid tööpiirkondi tuleb enne iga analüüsimist kontrollida järgmise korra kohaselt.
Kalibreerimist kontrollitakse nullgaasi ja võrdlusgaasi abil, mille nimiväärtus moodustab üle 80 % mõõtepiirkonna skaala lõppväärtusest.
Kui kahes kõnealuses punktis ei ole erinevus saadud väärtuse ja kindlaksmääratud etalonväärtuse vahel suurem kui ± 4 % skaala lõppväärtusest, võib reguleerimiskarakteristikuid muuta. Muul juhul tuleb kindlaks määrata uus kalibreerimiskõver punkti 1.5.4 kohaselt.
1.7. NOX konverteri kasuteguri katse
Lämmastikdioksiidi (NO2) lämmastikoksiidiks (NO) muundamiseks kasutatava konverteri kasutegurit katsetatakse punktide 1.7.1–1.7.8 (joonis 1) kohaselt.
1.7.1. Katse ettevalmistamine
Joonisel 1 (vt ka 1. liite punkt 1.4.3.5) esitatud katseskeemi ning allpool esitatud menetlust kasutades saab konverterite kasutegurit määrata osonaatori abil.
Joonis 1 NO2 konverteri kasuteguri määramise seadme skeem
1.7.2. Kalibreerimine
Analüsaatorid CLD ja HCLD kalibreeritakse kõige sagedamini kasutatavas mõõtepiirkonnas null- ja võrdlusgaasi kasutades tootja tehniliste andmete kohaselt (NO sisaldus peab moodustama 80 % mõõtepiirkonnast ning gaaside segu NO2 kontsentratsioon peab olema alla 5 % NO kontsentratsioonist). NOX analüsaator peab olema NO asendis, et võrdlusgaas ei läbiks konverterit. Kontsentratsiooni näit tuleb registreerida.
1.7.3. Arvutamine
NOX konverteri kasutegur arvutatakse järgmiselt:
a) |
NOx kontsentratsioon punkti 1.7.6 kohaselt; |
b) |
NOx kontsentratsioon punkti 1.7.7 kohaselt; |
c) |
NO kontsentratsioon punkti 1.7.4 kohaselt; |
d) |
NO kontsentratsioon punkti 1.7.5 kohaselt. |
1.7.4. Hapniku lisamine
T-liitmiku kaudu lisatakse gaasivoolule pidevalt hapnikku või nullõhku, kuni saadud näit on ligikaudu 20 % väiksem punktis 1.7.2 esitatud kalibreerimiskontsentratsioonist. (Analüsaator on NO režiimis.)
Kontsentratsiooni väärtus (c) tuleb registreerida. Osonaator on kogu toimingu jooksul väljalülitatud.
1.7.5. Osonaatori sisselülitamine
Seejärel lülitatakse osonaator sisse, et tekitada piisavalt osooni, millega alandatakse NO kontsentratsiooni 20 protsendini (minimaalselt 10 %) punktis 1.7.2 esitatud kalibreerimiskontsentratsioonist. Kontsentratsiooni väärtus (d) tuleb registreerida. (Analüsaator on NO režiimis.)
1.7.6. NOx režiim
Seejärel lülitatakse NO analüsaator NOX režiimi selliselt, et gaasisegu (koostisega NO, NO2, O2 ja N2) liigub nüüd läbi konverteri. Kontsentratsiooni väärtus (a) registreeritakse. (Analüsaator on NOx režiimis).
1.7.7. Osonaatori väljalülitamine
Osonaator on nüüd väljalülitatud. Punktis 1.7.6 kirjeldatud gaaside segu liigub läbi konverteri detektorisse. Kontsentratsiooni väärtus (b) registreeritakse. (Analüsaator on NOx režiimis.)
1.7.8. NO režiim
NO režiimi lülitamisel, kui osonaator on väljalülitatud, katkestatakse ka hapniku või sünteetilise õhu liikumine. Analüsaatori NOx näidu kõrvalekalle punkti 1.7.2 kohasel mõõtmisel saadud väärtusest võib olla kuni ± 5 %. (Analüsaator on NO režiimis.)
1.7.9. Katseintervall
Konverteri kasutegurit tuleb katsetada enne NOX analüsaatori iga kalibreerimist.
1.7.10. Kasuteguri nõue
Konverteri kasutegur ei tohi olla alla 90 %, kuid suurem 95 % line kasutegur on väga soovitatav.
Märkus: Kui osonaator ei suuda punkti 1.7.5 kohaselt vähendada kontsentratsiooni analüsaatori kõige tavalisemas tööpiirkonnas 80 protsendilt 20 protsendile, tuleb vähenemise saavutamiseks kasutada suurimat mõõtepiirkonda.
1.8. Leekionisatsioondetektori (FID) reguleerimine
1.8.1. Detektori tundlikkuse optimeerimine
HFID tuleb reguleerida seadme tootja poolt ettenähtud nõuete kohaselt. Tundlikkuse optimeerimiseks kõige tavalisemas tööpiirkonnas tuleks kasutada võrdlusgaasi, milleks on propaani sisaldav õhk.
Pärast kütuse ja õhuvoolu reguleerimist tootja soovituste kohaselt juhitakse analüsaatorisse 350 ± 75 osa miljoni kohta C võrdlusgaasi. Etteantud kütusekulule vastav tundlikkus määratakse võrdlusgaasi ja nullgaasi tundlikkuse erinevuse põhjal. Kütusekulu reguleeritakse astmeliselt tootja poolt ettenähtud väärtusest üles- ja allapoole. Registreeritakse võrdlus- ja nullgaasi tundlikkused kõnealuste kütusekulude korral. Võrdlus- ja nullgaasi tundlikkuse erinevus esitatakse graafikuna ning kütusekulu reguleeritakse vastavalt kõvera sellele poolele, mis vastab suurematele väärtustele.
1.8.2. Süsivesiniku kalibreerimistegurid
Analüsaator kalibreeritakse propaani sisaldava õhu ja puhastatud sünteetilise õhu abil vastavalt punktile 1.5.
Kaliibrimistegurid määratakse pärast analüsaatori kasutuselevõtmist ning pärast suuremate hooldustööde teostamist. Teatava konkreetse süsivesiniku kaliibrimistegur (Rf) on FIDi C1-lugemi ja silindris oleva gaasi kontsentratsiooni suhe, väljendatuna osades miljoni kohta C1 väärtusena.
Katsegaasi kontsentratsioon peab andma näidu, mis moodustab ligikaudu 80 % mõõteskaala lõppväärtusest. Kontsentratsioon peab olema teada täpsusega ± 2 %, võrrelduna mahus väljendatud gravimeetrilise standardiga. Peale selle tuleb gaasisilindrit eelkonditsioneerida 24 tundi temperatuuril 298 K (25 °C) ± 5 K.
Kasutatavad katsegaasid ja soovitatavad suhtelised kaliibrimistegurid on järgmised:
— metaan ja puhastatud sünteetiline õhk: |
1,00 ≤ Rf ≤ 1,15 |
— propeen ja puhastatud sünteetiline õhk |
0,90 ≤ Rf ≤ 1,1 |
— tolueen ja puhastatud sünteetiline õhk: |
0,90 ≤ Rf ≤ 1,10 |
Need väärtused vastavad propaani ja puhastatud sünteetilise õhu kaliibrimisteguri (Rf) väärtusele 1,00.
1.8.3. Hapniku interferentsi kontrollimine
Hapniku interferentsi kontrollitakse analüsaatori kasutuselevõtmisel ning pärast pikemaid hooldusvälpi.
Valitakse selline mõõtepiirkond, et hapniku interferentsi kontrollgaasid jäävad ülemise 50 % alasse. Katse tehakse nõuetele vastavalt seatud ahju temperatuuriga.
1.8.3.1. Hapniku interferentsi kontrollgaasid
Hapniku interferentsi kontrollgaasid sisaldavad propaani koos 350 ± 75 osa miljoni kohta C süsivesinikega. Kalibreerimisgaasi kontsentratsiooni väärtuse kõrvalekalded määratakse kindlaks kõikide koos lisanditega süsivesinike kromatograafilise analüüsiga või dünaamilise segamisega. Lämmastik on täitehapniku peamine lahjendi. Diiselmootorite katsetamiseks nõutavad segud on järgmised:
O2 kontsentratsioon |
Täitegaas |
21 (20–22) |
Lämmastik |
10 (9–11) |
Lämmastik |
5 (4–6) |
Lämmastik |
1.8.3.2. Toiming
a) Analüsaator nullistatakse.
b) Analüsaatori võrdlusväärtus leitakse 21 %-se hapnikuseguga.
c) Kontrollitakse veel kord nullreaktsiooni. Kui nullreaktsioon on muutunud rohkem kui 0,5 % mõõtepiirkonna lõppväärtusest, korratakse punkte a ja b.
d) Sisestatakse 5 ja 10 %-sed hapniku interferentsi kontrollgaasid.
e) Kontrollitakse veel kord nullreaktsiooni. Kui nullreaktsioon on muutunud rohkem kui ± 1 % mõõtepiirkonna lõppväärtusest, korratakse katset.
f) Hapniku interferents (% O2I) arvutatakse mõlema punktis d nimetatud seguga järgmiselt:
A |
= |
punktis b kasutatava võrdlusgaasi süsivesinike kontsentratsioon (osa miljoni kohta C) |
B |
= |
punktis b kasutatavate hapniku interferentsi kontrollgaaside süsivesinike kontsentratsioon (osa miljoni kohta C) |
C |
= |
analüsaatori reaktsiooniaeg |
D = analüsaatori reaktsiooni protsentuaalne väärtus mõõtepiirkonna lõppväärtusest A suhtes
g) Kõikide hapniku interferentsi kontrollgaaside hapniku interferentsi % (% O2I) peab enne katset olema väiksem kui ± 3,0 %.
h) Kui hapniku interferents on suurem kui ± 3,0 %, tuleb tootja ettenähtud väärtustest suuremat või väiksemat õhu vooluhulka astmeliselt reguleerida, korrates iga vooluhulga korral punktis 1.8.1 ettenähtud toimingut.
i) Kui hapniku interferents on pärast õhu vooluhulga reguleerimist suurem kui ± 3,0 %, tuleb muuta kütuse vooluhulka või proovivõtu vooluhulka, korrates iga uue seade korral punktis 1.8.1 ettenähtud toimingut.
j) Kui hapniku interferents on ikkagi suurem kui ± 3,0 %, tuleb analüsaator, FID kütus või põlemisõhk enne katset parandada või asendada. Seejärel tuleb käesolevas punktis esitatud toimingut parandatud või asendatud seadme või gaasidega korrata.
1.9. Interferentsi toime analüsaatorite NDIR ja CLD korral
Heitgaasis sisalduvate muude kui analüüsitavate gaaside toime võib näitu mitmel viisil häirida. NDIR mõõteseadmete korral esinev interferents on positiivne juhul, kui häiriv gaas avaldab mõõdetava gaasiga samalaadset mõju, kuid vähemal määral. NDIR mõõteseadmete korral esineb negatiivne interferents juhul, kui häiriv gaas laiendab mõõdetava gaasi neeldumisriba, ning CLD mõõteseadmete korral siis, kui häiriv gaas summutab kiirgust. Interferentsi kontrollitakse punktde 1.9.1 ja 1.9.2 kohaselt enne analüsaatorite esmakordset kasutuselevõttu ning pärast suuremate hooldustööde teostamist.
1.9.1. CO analüsaatori interferentsi kontrollimine
CO analüsaatori töötamist võivad häirida vesi ja CO2. Seetõttu juhitakse CO2 võrdlusgaas, mille kontsentratsioon on 80–100 % katse suurima mõõtepiirkonna lõppväärtusest, mullidena läbi ruumitemperatuuril oleva vee ning registreeritakse analüsaatori näit. Analüsaatori näit ei tohi erineda üle 1 % skaala lõppväärtusest, kui mõõtepiirkond on võrdne 300 osa miljoni kohta, või üle 3 osa miljoni kohta, kui mõõtepiirkond on alla 300 osa miljoni kohta.
1.9.2. NOx analüsaatori summutuse kontrollimine
CLD (ja HCLD) analüsaatorite korral tuleb tähelepanu pöörata kahele gaasile. Need on CO2 ja veeaur. Kõnealuste gaaside jahutav toime on võrdeline nende kontsentratsiooniga ning seetõttu tuleb katseliselt kindlaks määrata jahutus katses esinevate suurimate eeldatavate kontsentratsioonide korral.
1.9.2.1. CO2 summutuskontroll
CO2 võrdlusgaas kontsentratsiooniga 80–100 % suurima mõõtepiirkonna lõppväärtusest juhitakse läbi NDIR analüsaatori ning CO2 väärtus registreeritakse väärtusena A. Seejärel lahjendatakse võrdlusgaasi ligikaudu 50 % NO võrdlusgaasiga ning juhitakse läbi NDIR ja (H)CLD analüsaatorite, kusjuures CO2 ja NO väärtused registreeritakse vastavalt väärtusena B ja C. Seejärel CO2 voolamine katkestatakse ja läbi (H)CLD juhitakse ainult NO võrdlusgaas ning NO väärtus registreeritakse väärtusena D.
Summutus arvutatakse järgmiselt:
ja ei tohi olla suurem kui 3 % skaala lõppväärtusest.
Kus:
A |
: |
lahjendamata CO2 kontsentratsioon mõõdetud analüsaatoriga NDIR, % |
B |
: |
lahjendatud CO2 kontsentratsioon mõõdetud analüsaatoriga NDIR, % |
C |
: |
lahjendatud NO kontsentratsioon mõõdetuna CLD-analüsaatoriga, osades miljoni kohta |
D |
: |
lahjendamata NO kontsentratsioon mõõdetuna CLD-analüsaatoriga, osades miljoni kohta |
1.9.2.2. Vesijahutuskatse
Seda kontrolli rakendatakse ainult niiske gaasi kontsentratsiooni mõõtmisel. Veejahutuse arvutamisel peab arvesse võtma, et NO võrdlusgaas lahjendatakse veeauruga ning veeauru kontsentratsiooni segus tuleb suurendada, et see vastaks eeldatavale kontsentratsioonile katse ajal. NO võrdlusgaas, mille kontsentratsioon moodustab 80–100 % tavalise mõõtepiirkonna lõppväärtusest, juhitakse läbi (H)CLD ning NO väärtus registreeritakse suurusena D. Seejärel juhitakse NO gaas mullidena läbi toatemperatuuriga vee ja (H)CLD ning NO väärtus registreeritakse suurusena C. Määratakse kindlaks vee temperatuur ning registreeritakse see suurusena F. Määratakse kindlaks küllastunud auru rõhk, mis vastab barbotööri veetemperatuurile (F), ning registreeritakse see suurusena G. Segu veeauru kontsentratsioon (%) arvutatakse järgmiselt:
ja registreeritakse väärtusena H. Eeldatav lahjendunud NO võrdlusgaasi sisaldus (veeaurus) arvutatakse järgmiselt:
ja registreeritakse suurusena De. Diiselmootorite heitgaaside korral arvutatakse katse ajal eeldatav heitgaaside veeauru kontsentratsioon (%) eeldusel, et kütuses sisalduvate H ja C aatomite suhe on 1,8/1 kas heitgaaside suurima CO2 kontsentratsiooni või lahjendamata CO2 võrdlusgaasi kontsentratsiooni (A mõõdetuna vastavalt punktile 1.9.2.1) alusel järgmiselt:
Hm = 0,9 × A
ja registreeritakse väärtusena Hm.
Vesijahutus arvutatakse järgmiselt:
ja ei tohi olla suurem kui 3 % kogu mõõtepiirkonnast.
De |
: |
eeldatav lahjendunud NO sisaldus (ppm) |
C |
: |
lahjendunud NO sisaldus (ppm) |
Hm |
: |
veeauru suurim sisaldus (%) |
H |
: |
veeauru tegelik sisaldus (%) |
NB:
On oluline, et sellel katsel oleks NO2 sisaldus NO võrdlusgaasis nii väike kui võimalik, sest jahutuse arvutustes ei ole arvesse võetud NO2 absorbeerumist vees.
1.10. Kalibreerimise sagedus
Analüsaatorid tuleb punkti 1.5 kohaselt kalibreerida vähemalt iga kolme kuu järel või iga kord pärast süsteemi sellist remontimist või muutmist, mis võib kalibreerimist mõjutada.
1.11. |
Kalibreerimise lisanõuded toore heitgaasi mõõtmiseks NRTC katse ajal 1.11.1. Analüütilise süsteemi reaktsiooniaja kontrollimine Süsteemi seaded peavad reaktsiooniaja hindamisel olema täpselt samad kui katsemõõtmistel (st rõhk, vooluhulgad, analüsaatorite filtrite seaded ja kõik muud reaktsiooniaega mõjutavad tegurid). Reaktsiooniaeg määratakse kindlaks gaasi vahetamisega vahetult proovivõtturi sisselaskeava juures. Gaasi vahetamine peab toimuma vähem kui 0,1 sekundiga. Katses kasutatavad gaasid peavad põhjustama vähemalt 60 % FS kontsentratsioonimuutuse. Kõikide gaaside kontsentratsioonijäljed tuleb registreerida. Reaktsiooniaeg on määratletud kui gaasi vahetamise ja vastava kontsentratsioonimuutuse registreerimise ajavahe. Süsteemi reaktsiooniaeg (t90) moodustub viiteajast ja mõõtedetektori tõusuajast. Viiteaeg on määratletud ajana gaasi vahetamisest (t0) kuni 10 %-ni reaktsiooni lõppväärtusest. Tõusuaeg on määratletud reaktsiooni kasvamise ajana 10 %-lt ja 90 %-ni reaktsiooni lõppväärtusest (t90 – t10). Analüsaatori ja heitgaasi vooluhulga signaalide ajaliseks ühtlustamiseks toore heitgaasi mõõtmise korral on ülekandeaeg määratletud ajana gaasi vahetamisest (t0) kuni 50 %-ni reaktsiooni lõppväärtusest. Süsteemi reaktsiooniaeg peab kõikide piiratud komponentide (CO, NOx, HC) ja kasutatavate mõõtepiirkondade korral olema = 10 sekundit tõusuajaga = 2,5 sekundit. 1.11.2. Märgistusgaasi analüsaatori kalibreerimine heitgaasi vooluhulga mõõtmiseks Märgistusgaasi kontsentratsiooni mõõtmise analüsaatori kasutamisel tuleb see kalibreerida standardgaasi abil. Kalibreerimiskõver leitakse vähemalt 10 kalibreerimispunkti (välja arvatud nullpunkt) abil, mis paiknevad nii, et pooled punktidest asuvad vahemikus 4–20 % ning ülejäänud on vahemikus 20–100 % mõõtepiirkonna lõppväärtusest. Kalibreerimiskõver arvutatakse vähimruutude meetodil. Kalibreerimiskõver ei tohi erineda mõõtepiirkonna 20–100 % osa iga kalibreerimispunkti nimiväärtusest rohkem kui ± 1 %. Kalibreerimiskõver ei tohi erineda mõõtepiirkonna 4–20 % osa nimiväärtustest rohkem kui ± 2 %. Enne katset analüsaator nullistatakse ja tehakse selle võrdluskatse, kasutades nullgaasi ja võrdlusgaasi, mille nimiväärtus moodustab üle 80 % mõõtepiirkonna lõppväärtusest. |
2. TAHKETE OSAKESTE MÕÕTESÜSTEEMI KALIBREERIMINE
2.1. Sissejuhatus
Iga komponenti tuleb kalibreerida nii sageli, kui see on käesolevas standardis ettenähtud täpsusnõuete täitmiseks vajalik. Käesolevas osas kirjeldatakse III lisa 1. liite punktis 1.5 ja V lisas nimetatud osade kalibreerimismeetodit.
2.2. Gaasi vooluhulga mõõturite või voolumõõteriistade kalibreerimine peab vastama rahvusvahelistele ja/või siseriiklikele standarditele
Mõõdetud väärtuse maksimaalne hälve mõõtevahendi näidust tohib olla ± 2 %.
Osavoolu lahjendussüsteemide korral tuleb proovivõtu vooluhulga GSE täpsusele pöörata erilist tähelepanu siis, kui seda ei mõõdeta otseselt, vaid määratakse kindlaks vooluerinevuse mõõtmisega.
Sellisel juhul ei ole GTOTW ja GDILW täpsus ± 2 % piisav vastuvõetavate GSE täpsuste tagamiseks. Kui gaasi vooluhulk määratakse vooluerinevuste mõõtmisega, siis peab erinevuse maksimaalne viga olema selline, et lahjendusastme 15 korral on GSE täpsus ± 5 % piirides. Seda saab arvutada kõikide mõõtevahendite vigade ruutkeskmise väärtusena.
2.3. Lahjendusastme kontrollimine
Kui kasutatakse tahkete osakeste proovivõtusüsteeme ilma EGA-ta (V lisa, punkt 1.2.1.1), tuleb lahjendusastet kontrollida iga uue mootoripaigalduse korral nii, et mootor töötab ja teostatakse kas CO2 või NOx kontsentratsiooni mõõtmisi toores ja lahjendatud heitgaasis.
Mõõdetud lahjendusaste peab olema ± 10 % piirides CO2 või NOx kontsentratsiooni mõõtmistel arvutatud lahjendusastmest.
2.4. Osavoolu tingimuste kontrollimine
Heitgaasi kiiruse diapasooni ja rõhu võnkumisi kontrollitakse ning reguleeritakse vajaduse korral V lisa punkti 1.2.1.1, EP, nõuete kohaselt, kui need on kohaldatavad.
2.5. Kalibreerimisintervallid
Kulumõõteseadmeid tuleb kalibreerida vähemalt iga kolme kuu järel või iga kord pärast süsteemi sellist muutmist, mis võib kalibreerimist mõjutada.
2.6. Osavoolu lahjendussüsteemidele esitatavad kalibreerimise lisanõuded
2.6.1. Regulaarne kalibreerimine
Kui proovivõtugaasi vooluhulk määratakse kindlaks vooluerinevuse mõõtmisega, tuleb voolumõõtur või vooluhulga mõõtevahend kalibreerida, kasutades ühte järgmistest toimingutest, nii et tunnelisse suunatud proovivooluhulga GSE täpsusnõuded vastavad I liite punktis 2.4 esitatud nõuetele:
GDILW voolumõõtur on ühendatud järjestikku GTOTW voolumõõturiga ning nende kahe voolmõõturi erinevus kalibreeritakse vähemalt 5le punktile, nii et vooluhulga väärtused asuvad võrdselt katse ajal kasutatava GDILW madalaima väärtuse ja GTOTW väärtuse vahel. Kasutada võib lahjendustunneli möödavoolu.
Kalibreeritud massvooluhulga mõõtevahend on ühendatud järjestikku GTOTW voolumõõturiga ning katsel kasutatava väärtuse täpsust kontrollitakse. Seejärel ühendatakse kalibreeritud massvooluhulga mõõtevahend järjestikku GDILW voolumõõturiga ning selle täpsust kontrollitakse vähemalt 5 lahjendustmele vahemikus 3–50 vastava väärtusega, mis valitakse katsel kasutatava GTOTW alusel.
Ülekandetoru TT võetakse väljalasketorult lahti ning ülekandetoruga ühendatakse kalibreeritud ja GSE mõõtmiseks sobiva mõõtepiirkonnaga vooluhulga mõõtevahend. Seejärel reguleeritakse GTOTW katsel kasutatavale väärtusele ning GDILW reguleeritakse järjestikuliselt vähemalt viiele väärtusele, mis vastavad lahjendusastmele q vahemikus 3–50. Teise võimalusena võib kasutada tunneli möödavooluna spetsiaalset kalibreerimisvooluteed, kuid lahjendusõhu koguvooluhulk läbi vastavate mõõturite hoitakse tegeliku katse väärtustel.
Märgistusgaas sisestatakse ülekandetorusse TT. Märgistusgaas võib olla heitgaasi komponent, näiteks CO2 või NOx. Pärast lahjendamist tunnelis mõõdetakse märgistusgaasi komponent. Seda tehakse viie lahjendusastmega vahemikus 3–50. Proovivõtu vooluhulga täpsus määratakse kindlaks lahjendusastme q alusel
GSE täpsuse tagamiseks tuleb arvestada gaasianalüsaatorite täpsusi.
2.6.2. Süsinikuvoolu kontrollimine
Süsinikuvoolu kontrollimine, kasutades tegelikku heitgaasi on väga soovitatav mõõtmis- ja juhtimisprobleemide avastamiseks ning osavoolu lahjendussüsteemi nõuetekohase talitluse kontrollimiseks. Süsinikuvoolu tuleks kontrollida vähemalt uue mootori paigaldamisel või oluliste muudatuste korral katsekambri konfiguratsioonis.
Mootoril lastakse töötada suurima pöördemomendi koormusel ja pöörlemissagedusel või mis tahes muul püsitalitlusrežiimil, mille korral tekib rohkem kui 5 % CO2. Osavoolu lahjendussüsteemi kasutatakse lahjendusastmega umbes 15/1.
2.6.3. Katse-eelne kontrollimine
Katse-eelne kontrollimine tehakse kahe tunni jooksul enne katset järgmiselt:
Voolumõõturite täpsust kontrollitakse kalibreerimisel kasutatava meetodiga vähemalt kahes punktis, kasutades GDILW vooluhulga väärtuseid, mis vastavad katses kasutatava GTOTW väärtuse lahjendusastmetele vahemikus 5–15.
Kui eespool kirjeldatud kalibreerimistoimingute registreeritud andmete alusel on võimalik tõendada voolumõõturi kalibreeringu püsivust pikemas ajavahemikus, võib katse-eelse kontrollimise ära jätta.
2.6.4. Ülekandeaja kindlaksmääramine
Süsteemi seaded peavad ülekandeaja hindamisel olema täpselt samad mis katsemõõtmiste ajal. Ülekandeaeg määratakse kindlaks järgmise meetodiga:
Proovivõtturi lähedale sellega järjestikku ühendatakse proovivõtu vooluhulgaga sobiva mõõtepiirkonnaga sõltumatu võrdlusvoolumõõtur. Kõnealuse voolumõõturi ülekandeaeg peab olema väiksem kui 100 ms reaktsiooniaja mõõtmisel kasutatavast vooluastme suurusest, selle voolutakistus peab olema piisavalt madal, et see ei mõjutaks osavoolu lahjendussüsteemi dünaamilist jõudlust ning see peab vastama heale inseneritavale.
Osavoolu lahjendussüsteemi siseneva heitgaasi vooluhulka (või heitgaasi vooluhulga arvutamisel õhu vooluhulka) muudetakse astmeliselt madalalt vooluhulgalt vähemalt 90 %-le mõõtepiirkonna lõppväärtusest. Astmelise muutuse päästiksündmus peab olema sama, mida kasutatakse ennetusjuhtimise käivitamiseks tegeliku katse ajal. Heitgaasi vooluhulga astmestiimuli väärtus ja voolumõõturi reaktsioon registreeritakse sagedusega vähemalt 10 Hz.
Nende andmete alusel määratakse osavoolu lahjendussüsteemi ülekandeaeg, mis on aeg astmestiimuli algusest kuni voolumõõturi 50 %-se reaktsioonini. Samal viisil leitakse ka osavoolu lahjendussüsteemi GSE signaali ja heitagaasi voolumõõturi GEXHW signaali ülekandeaeg. Neid signaale kasutatakse pärast igat katset tehtaval regressioonikontrollil (I liite punkt 2.4).
Arvutust korratakse vähemalt viie tõusu ja languse stiimuli kohta ning tulemused keskmistatakse. Saadud väärtusest lahutatakse võrdlusvoolumõõturi sisemine ülekandeaeg (< 100 ms). See on osavoolu lahjendussüsteemi „ennetusväärtus”, mida kasutatakse vastavalt I liite punktile 2.4.
3. CVS-SÜSTEEMI KALIBREERIMINE
3.1. Üldsätted
CVS-süsteemi kalibreerimiseks kasutatakse täpset voolumõõturit ja kasutustingimuste mõõtmiseks vajalikke vahendeid.
Süsteemi läbivat vooluhulka mõõdetakse erinevatel vooluhulga juhtseadetel ning süsteemi juhtimisparameetrid mõõdetakse ja seostatakse vooluhulgaga.
Kasutada võib erinevaid voolumõõturite tüüpe, nt kalibreeritud Venturi toru, kalibreeritud laminaarvoolumõõturit, kalibreeritud turbiinmõõturit.
3.2. Mahtpumba (PDP) kalibreerimine
Kõik pumbaga seotud parameetrid mõõdetakse samaaegselt pumbaga järjestiku ühendatud kalibreerimise Venturi toru parameetritega. Leitakse arvutatud vooluhulga (m3/min, arvestades pumba sisselaske absoluutset rõhku ja temperatuuri) sõltuvus korrelatsioonifunktsioonist, mille väärtus vastab pumba parameetrite teatavale kombinatsioonile. Avaldatakse pumba vooluhulga ja korrekatsioonifunktsiooni sõltuvust kirjeldav lineaarvõrrand. Kui CVS-süsteemil on mitu kiirust, siis kalibreeritakse kõik kasutatavad piirkonnad.
Kalibreerimise ajal hoitakse püsivat temperatuuri.
Kõikide kalibreerimise Venturi toru ja CVS pumba vaheliste ühenduste ja kanalite lekked tuleb hoida väiksemad kui 0,3 % madalaimast vooluhulgast (suurim takistus ja madalaim PDP kiirus).
3.2.1. Andmete analüüsimine
Õhu vooluhulk (Qs) arvutatakse iga takistusseade korral (vähemalt 6 punkti) standardtingimustes tootja poolt ettenähtud meetodil voolumõõturi andmete põhjal m3/min. Õhu vooluhulk arvutatakse seejärel ümber pumba vooluhulgaks (V0) m3/pöörde kohta pumba sisselaskeava absoluutset temperatuuri ja rõhku arvestades järgmiselt:
kus
Qs |
= |
õhu vooluhulk standardtingimustes (101,3 kPa, 273 K) (m3/sek) |
T |
= |
temperatuur pumba sisselaskeava juures (K) |
pA |
= |
absoluutne rõhk pumba sisselaskeava juures (pB – p1) (kPa) |
n |
= |
pumba pöörlemissagedus (pööret/s) |
Pumba rõhukõikumiste ning nihkemäära vastastikuse mõju kompenseerimiseks arvutatakse pumba pöörlemissageduse, rõhkude vahe pumba sisse- ja väljalaskeava juures ja pumba absoluutse väljalaskerõhu vaheline korrelatsioonifunktsioon (X0) järgmiselt:
kus
Δpp |
= |
rõhkude vahe pumba sisse- ja väljalaskeavade juures (kPa) |
pA |
= |
absoluutne väljalaskerõhk pumba väljalaskeava juures (kPa) |
Kalibreerimisvõrrandi koostamiseks tehakse vähimruutude meetodi lineaarne kohandus:
D0 ja m on vastavalt lõikepunkti ning tõusu konstandid, mis kirjeldavad regressioonijooni.
Mitme kiirusega CVS-süsteemi korral peavad pumba erinevatele vooluhulkadele vastavad kalibreerimiskõverad olema ligikaudu paralleelsed ning lõikepunktiväärtused (D0) peavad pumba vooluhulga vähenemisel kasvama.
Võrrandi abil arvutatud väärtused peavad vastama V0 mõõdetud väärtustele täpsusega ± 0,5 %. m väärtus on iga pumba korral erinev. Tahkete heitmete juurdevoolu tõttu väheneb ajapikku pumba libisemismäär, mida kajastavad madalamad m väärtused. Seetõttu tuleb kalibreerida pumba kasutuselevõtmisel, pärast suuremaid hooldustöid ning juhul, kui kogu süsteemi kontrollimine (punkt 3.5) viitab libisemismäära muutumisele.
3.3. Venturi toru kalibreerimine kriitilise vooluga (CFV)
CFV kalibreerimisel võetakse aluseks Venturi toru kriitilise voolu võrrand. Gaasi vooluhulk on sisselaskerõhu ja temperatuuri funktsioon, nagu on näha järgmisest valemist:
kus
Kv |
= |
kalibreerimiskoefitsient |
pA |
= |
absoluutne rõhk Venturi toru sisselaskeava juures (kPa) |
T |
= |
temperatuur Venturi toru sisselaskeava juures (K) |
3.3.1. Andmete analüüsimine
Õhu vooluhulk (Qs) arvutatakse iga takistusseade korral (vähemalt 8 punkti) standardtingimustes tootja poolt ettenähtud meetodil voolumõõturi andmete põhjal m3/min. Kalibreerimiskoefitsient iga punkti kohta arvutatakse kalibreerimisandmete põhjal järgmiselt:
kus
Qs |
= |
õhu vooluhulk standardtingimustes (101,3 kPa, 273 K) (m3/sek) |
T |
= |
temperatuur Venturi toru sisselaskeava juures (K) |
pA |
= |
absoluutne rõhk Venturi toru sisselaskeava juures (kPa) |
Kriitilise voolu piirkonna määramiseks esitatakse Kv Venturi toru sissevoolurõhu funktsioonina. Kriitilise (tõkestatud) voolu korral on Kv väärtus suhteliselt püsiv. Rõhu langedes (vaakum kasvab) Venturi toru tõkestus kaob ning Kv väheneb, mis näitab et CFVd kasutatakse väljaspool lubatavat piirkonda.
Kv keskmine väärtus ja standardhälve arvutatakse vähemalt kaheksas kriitilise voolu piirkonna punktis. Standardhälbe erinevus ei tohi olla suurem kui ± 0,3 % Kv keskmisest väärtusest.
3.4. Eelhelikiirusega Venturi toru (SSV) kalibreerimine
SSV kalibreerimisel võetakse aluseks eelhelikiirusega Venturi toru vooluvõrrand. Gaasi vooluhulk on sisselaskerõhu ja temperatuuri funktsioon, rõhulangus SSV sisselaskeava ja kaela vahel, nagu on näha järgmisest valemist:
kus
A0 = konstantide ja ühikute teisendamise kogum
= 0,00611 SI süsteemühikutes
d |
= |
SSV kaela läbimõõt (m) |
Cd |
= |
SSV vooluhulgategur |
PA |
= |
absoluutne rõhk Venturi toru sisselaskeava juures (kPa) |
T |
= |
temperatuur Venturi toru sisselaskeava juures (K) |
r |
= |
SSV kaela ja absoluutse staatilise sisselaskerõhu suhe =
|
β |
= |
SSV kaela läbimõõdu d ja sisselasketoru siseläbimõõdu suhe = |
3.4.1. Andmete analüüsimine
Õhu vooluhulk (QSSV) arvutatakse iga vooluhulga seade korral (vähemalt 16 seadet) standardtingimustes tootja poolt ettenähtud meetodil voolumõõturi andmete põhjal m3/min. Vooluhulgategur arvutatakse iga seade kohta kalibreerimisandmete põhjal järgmiselt:
kus
QSSV |
= |
õhu vooluhulk standardtingimustes (101,3 kPa, 273 K), m3/s |
T |
= |
temperatuur Venturi toru sisselaskeava juures (K) |
d |
= |
SSV kaela läbimõõt (m) |
r |
= |
SSV kaela ja absoluutse staatilise sisselaskerõhu suhe =
|
β |
= |
SSV kaela läbimõõdu d ja sisselasketoru siseläbimõõdu suhe = |
Eelhelikiirusega voolu piirkonna määramiseks esitatakse Cd Reynoldsi arvu funktsioonina SSV kaelas. Re SSV kaelas arvutatakse järgmise valemiga:
kus
A1 |
= |
konstantide ja ühikute teisendamise kogum
|
QSSV |
= |
õhu vooluhulk standardtingimustes (101,3 kPa, 273 K), m3/s |
d |
= |
SSV kaela läbimõõt (m) |
μ |
= |
gaasi absoluutne või dünaamiline viskoossus, mis arvutatakse järgmise valemiga: |
kg/m-s
kus
b |
= |
empiiriline konstant
|
S |
= |
empiiriline konstant = 110,4 K |
Kuna QSSV on Re valemi liige, tuleb arvutusi alustada kalibreerimise Venturi toru vabalt valitud QSSV või Cd väärtustega ning korrata arvutusi kuni QSSV lähenemiseni. Konvergentsimeetodi täpsus peab olema ± 0,1 % või suurem.
Saadud kalibreerimiskõvera kohandusvalemi abil saadud arvutuslikud Cd väärtused peavad vähemalt kuueteistkümnes eelhelikiirusega voolu punktis olema ± 0,5 % iga kalibreerimispunkti mõõdetud Cd väärtusest.
3.5. Kogu süsteemi vastavustõendamine
Kogu CVS proovivõtusüsteemi ja analüüsisüsteemi täpsuse kindlaksmääramiseks juhitakse tavatalitlusel kasutatavasse süsteemi teadaolev kogus heitgaasi. Saasteaine analüüsimine ja massi arvutamine toimub III lisa 3. liite punkti 2.4.1 kohaselt, välja arvatud propaani korral, kui HC koefitsiendi 0,000479 asemel kasutatakse koefitsienti 0,000472. Kasutatakse ühte kahest järgmisest meetodist.
3.5.1. Voolu mõõtmine kriitilise avaga
CVS-süsteemi juhitakse kalibreeritud kriitilise ava kaudu teadaolev kogus puhast gaasi (propaan). Kui sisselaskerõhk on piisavalt kõrge, siis ei sõltu kriitilise ava abil reguleeritav vooluhulk väljalaskerõhust (kriitiline vool). CVS-süsteemi kasutatakse nagu tavalise heitgaasikatse ajal umbes 5–10 minutit. Gaasiproovi analüüsitakse tavaliste vahenditega (proovivõtukoti abil või integreerimismeetodil) ning arvutatakse gaasi mass. Selliselt kindlaksmääratud mass peab vastama süsteemi juhitud gaasi teadaolevale massile täpsusega ± 3 %.
3.5.2. Mõõtmine gravimeetrilisel meetodil
Propaaniga täidetud väikese silindri kaal määratakse kindlaks täpsusega ± 0,01 g. CVS-süsteemi kasutatakse nagu tavalise heitgaasikatse ajal umbes 5–10 minutit, juhtides sinna samal ajal süsinikmonooksiidi või propaani. Kasutatud puhta gaasi kogus määratakse massierinevuste mõõtmisega. Gaasiproovi analüüsitakse tavaliste vahenditega (proovivõtukoti abil või integreerimismeetodil) ning arvutatakse gaasi mass. Selliselt kindlaksmääratud mass peab vastama süsteemi juhitud gaasi teadaolevale massile täpsusega ± 3 %.
3. liide
ANDMETE HINDAMINE JA ARVUTUSED
1. ►M3 ANDMETE HINDAMINE JA ARVUTUSED – NRSC KATSE ◄
1.1. Gaasiliste heitmete andmete hindamine
Gaasiliste heitmete hindamiseks arvestatakse välja mõõteseadme näidu keskmine väärtus iga katserežiimi viimase 60 sekundi jooksul ning kui kasutatakse süsiniku tasakaalumeetodit, määratakse mõõteseadme näidu keskmiste väärtuste põhjal vastavate kalibreerimisandmetele igas katserežiimis HC, CO NOX ja CO2 keskmised kontsentratsioonid (conc). Võib kasutada teistsugust registreerimisviisi, kui see kindlustab samaväärsete andmete saamise.
Keskmisi taustkontsentratsioone (concd) võib määrata lahjendatud õhu proovivõtukottide lugemite või pidevate (ilma kotte kasutamata) taustlugemite ja vastavate kalibreerimisandmete alusel.
1.2. Tahked heitmed
Tahkete heitmete hindamisel registreeritakse igas režiimis läbi filtrite voolavate proovide kogumassid (MSAM, i). Filtrid asetatakse tagasi kaalumiskambrisse ning konditsioneeritakse vähemalt üks tund, kuid mitte kauem kui 80 tundi, mille järel need kaalutakse. Registreeritakse filtrite brutokaal ning lahutatakse omakaal (vt III lisa, punkt 3.1). Tahkete heitmete mass (Mf ühefiltrimeetodi ja Mf,i mitmefiltrimeetodi korral) on põhi- ja abifiltritele kogunenud tahkete heitmete masside summa. Taustkorrigeerimise korral tuleb registreerida filtreid läbiva lahjendusõhu mass (MDIL) ja tahkete heitmete mass (Md). Enam kui ühe mõõtmise korral tuleb välja arvutada jagatis Md/MDIL iga üksiku mõõtmise kohta ning saadud väärtused keskmistada.
1.3. Gaasiliste heitmete arvutamine
Katseprotokolli kantavad lõplikud katsetulemused saadakse järgmiste toimingute abil:
1.3.1. Heitgaasi vooluhulga määramine
Heitgaasi vooluhulk (GEXHW) määratakse iga katserežiimi kohta kindlaks vastavalt III lisa 1. liite punktidele 1.2.1–1.2.3.
Täisvoolu lahjendussüsteemi kasutamise korral määratakse lahjendatud heitgaasi summaarne vooluhulk iga katserežiimi kohta kindlaks vastavalt III lisa 1. liite punktile 1.2.4.
1.3.2. Korrektsioon kuivalt niiskele alusele
Kuiv/niiske parand (GEXHW) määratakse iga katserežiimi kohta kindlaks vastavalt III lisa 1. liite punktidele 1.2.1–1.2.3.
GEXHW kasutamisel arvutatakse mõõdetud kontsentratsioon ümber niiskele alusele järgmise valemiga, kui kontsentratsiooni ei ole juba mõõdetud niiskel alusel:
conc (niiske) = kw × conc (kuiv)
Toorele heitgaasile:
Lahjendatud heitgaasile:
või
Lahjendusõhule:
Sisselaskeõhule (kui erineb lahjendusõhust):
kus
Ha |
: |
sisselaskeõhu absoluutne niiskus (vett grammides kuiva õhu kilogrammi kohta) |
Hd |
: |
lahjendusõhu absoluutne niiskus (vett grammides kuiva õhu kilogrammi kohta) |
Rd |
: |
lahjendusõhu suhteline niiskus (%) |
Ra |
: |
sisselaskeõhu suhteline niiskus (%) |
pd |
: |
lahjendusõhu küllastunud auru rõhk (kPa) |
pa |
: |
sisselaskeõhu küllastunud auru rõhk (kPa) |
pB |
: |
õhurõhu koguväärtus (kPa). |
Märkus: H a ja H d võib tuletada suhtelise õhuniiskuse mõõdetud väärtustest eespool kirjeldatud viisil või kastepunkti, aururõhu ja kuiv-/märgtermomeetri mõõdetud väärtustest üldtunnustatud valemite abil.
1.3.3. NOx niiskuskorrektsioon
NOx heitmete kogus sõltub ümbritseva õhu tingimustest, mistõttu korrigeeritakse NOx kontsentratsiooni ümbritseva õhu temperatuuri ja niiskuse suhtes teguritega KH, mis arvutatakse järgmise valemiga:
kus
Ta |
: |
õhutemperatuur (K) |
Ha |
: |
sisselaskeõhu niiskus (vett grammides kuiva õhu kilogrammi kohta): |
kus
Ra |
: |
sisselaskeõhu suhteline niiskus (%) |
pa |
: |
sisselaskeõhu küllastunud auru rõhk (kPa) |
pB |
: |
õhurõhu koguväärtus (kPa). |
Märkus: H a võib tuletada suhtelise õhuniiskuse mõõdetud väärtustest eespool kirjeldatud viisil või kastepunkti, aururõhu ja kuiv-/märgtermomeetri mõõdetud väärtustest üldtunnustatud valemite abil.
1.3.4. Heitmete massvooluhulga arvutamine
Heitmete massvooluhulk arvutatakse iga katserežiimi kohta järgmiselt:
a) Toorele heitgaasile ( 29 ):
b) Lahjendatud heitgaasile: ( 30 )
kus
concc on taustkorrigeeritud kontsentratsioon
või
DF = 13,4/concCO2
Tegurit u-niiske kasutatakse vastavalt tabelile 4:
Tabel 4. Teguri u-niiske väärtused erinevate heitmekomponentide jaoks
Gaas |
U |
conc |
NOx |
0,001587 |
osa miljoni kohta |
CO |
0,000966 |
osa miljoni kohta |
HC |
0,000479 |
osa miljoni kohta |
CO2 |
15,19 |
protsenti |
HC tihedus põhineb süsiniku ja vesiniku keskmisel suhtel 1:1,85.
1.3.5. Eriheidete arvutamine
Kõigi üksikute komponentide eriheite väärtus (g/kWh) arvutatakse järgmiselt:
kus
Eespool kirjeldatud arvutustes kasutatud kaalutegurid ja katserežiimide arvud (n) vastavad III lisa punktile 3.7.1.
1.4. Tahkete heitmete arvutamine
Tahkete heitmete kogused arvutatakse järgmiselt:
1.4.1. Tahkete heitmete niiskuskorrektsiooni tegur
Diiselmootorite tahkete heitmete kogus sõltub ümbritseva õhu tingimustest, mistõttu korrigeeritakse tahkete heitmete massvooluhulka ümbritseva õhu temperatuuri ja niiskuse suhtes teguriga Kp, mis arvutatakse järgmise valemiga:
kus
Ha : sisselaskeõhu niiskus, vett grammides kuiva õhu kilogrammi kohta
kus
Ra |
: |
sisselaskeõhu suhteline niiskus (%) |
pa |
: |
sisselaskeõhu küllastunud auru rõhk (kPa) |
pB |
: |
õhurõhu koguväärtus (kPa) |
Märkus: H a võib tuletada suhtelise õhuniiskuse mõõdetud väärtustest eespool kirjeldatud viisil või kastepunkti, aururõhu ja kuiv-/märgtermomeetri mõõdetud väärtustest üldtunnustatud valemite abil.
1.4.2. Osavoolu lahjendussüsteem
Tahkete heitmete lõplikud registreeritavad katsetulemused saadakse järgmiste toimingutega. Võib rakendada lahjenduskiiruse erinevat tüüpi juhtimist, mistõttu kasutatakse ekvivalentse lahjendatud heitgaasi massvooluhulga arvutamiseks GEDF erinevaid meetodeid. Kõik arvutused põhinevad proovivõtuaja individuaalsete moodide (i) keskmistel väärtustel.
1.4.2.1. Isokineetilised süsteemid
GEDFW,i = GEXHW,i × qi
kus r on isokineetilise proovivõtturi Ap ja väljalasketoru AT ristlõikepindalade suhe:
1.4.2.2. Süsteemid, milles mõõdetakse CO2 või NOx kontsentratsiooni
GEDFW,i = GEXHW,i × qi
kus
ConcE |
= |
märgistusgaasi niiske kontsentratsioon toores heitgaasis |
ConcD |
= |
märgistusgaasi niiske kontsentratsioon lahjendatud heitgaasis |
ConcA |
= |
märgistusgaasi niiske kontsentratsioon lahjendusõhus |
Kuival alusel mõõdetud kontsentratsioonid arvutatakse ümber niiskele alusele punkti 1.3.2 kohaselt.
1.4.2.3. Süsteemid, milles kasutatakse CO2 mõõtmist ja süsiniku tasakaalu meetodit
kus
CO2D |
= |
lahjendatud heitgaasi CO2 kontsentratsioon |
CO2 A |
= |
lahjendusõhu CO2 kontsentratsioon |
(kontsentratsioonid mahuprotsentidena niiskel alusel)
Võrrand põhineb süsiniku tasakaalu eeldusel (mootorisse sisenevad süsinikuaatomid eralduvad süsinikdioksiidina) ning arvutamisel kasutatakse järgmisi tehteid:
GEDWF, i = GEXHW, i × qi
ja
1.4.2.4. Süsteemid, milles kasutatakse vooluhulga mõõtmist
GEDFW,i = GEXHW,i × qi
1.4.3. Täisvoolu lahjendussüsteem
Tahkete heitmete lõplikud registreeritavad katsetulemused saadakse järgmiste toimingutega.
Kõik arvutused põhinevad proovivõtuaja individuaalsete moodide (i) keskmistel väärtustel.
GEDFW,i = GTOTW,i
1.4.4. Tahkete heitmete massvooluhulga arvutamine
Tahkete heitmete massvooluhulk arvutatakse järgmiselt:
ühefiltrimeetodi korral:
kus
Katsetsükli (GEDFW)aver määratakse kindlaks proovivõtuajal saadud individuaalsete moodide keskmiste väärtuste summeerimisega:
kus i = 1,… n
Mitmefiltrimeetodi korral:
kus i = 1,… n
Tahkete heitmete massvooluhulka võib taustkorrigeerida järgmiselt:
Ühefiltrimeetodi korral:
Kui teostatakse rohkem kui üks mõõtmine, asendatakse (Md/MDIL) väärtusega (Md/MDIL)aver
või
DF = 13,4/conc CO2
Mitmefiltrimeetodi korral:
Kui teostatakse rohkem kui üks mõõtmine, asendatakse (Md/MDIL) väärtusega (Md/MDIL)aver.
või
DF = 13,4/conc CO2
1.4.5. Eriheidete arvutamine
Tahked eriheited PT (g/kWh) arvutatakse järgmiselt: ( 31 )
Ühefiltrimeetodi korral:
Mitmefiltrimeetodi korral:
1.4.6. Efektiivne kaalutegur
Ühefiltrimeetodi korral arvutatakse iga režiimi efektiivne kaalutegur WFE,i järgmiselt:
kus i = l,… n.
Efektiivsete kaalutegurite väärtuse erinevus III lisa punktis 3.7.1 esitatud kaalutegurite väärtustest võib olla kuni ± 0,005 (absoluutväärtus).
2. ANDMETE HINDAMINE JA ARVUTUSED (NRTC KATSE)
Käesolevas jaos kirjeldatakse kahte mõõtmispõhimõtet saasteheitmete arvutamiseks NRTC katsetsüklis:
— gaasiliste komponentide koguseid mõõdetakse toorest heitgaasist reaalajas ning tahkete heitmete kogused määratakse kindlaks kasutades osavoolu lahjendussüsteemi,
— gaasiliste ja tahkete heitmete kogused määratakse kindlaks, kasutades täisvoolu lahjendussüsteemi (CVS-süsteem).
2.1. Gaasiliste heitmekoguste arvutamine toores heitgaasis ning tahkete heitmete koguste arvutamine osavoolu lahjendussüsteemis
2.1.1. Sissejuhatus
Heitmete massi arvutamiseks kasutatakse gaasiliste komponentide hetkeliste kontsentratsioonide signaale, mis korrutatakse heitgaasi hetkelise massvooluhulga. Heitgaasi massvooluhulka võib mõõta otseselt või arvutada III lisa 1. liite punktis 2.2.3 kirjeldatud meetoditega (sisselaskeõhu ja kütuse vooluhulga mõõtmine, märgistusgaasi meetod, sisselaskeõhu ja kütuse suhte mõõtmine). Erilist tähelepanu tuleb pöörata erinevate vahendite reaktsiooniaegadele. Selliseid erinevusi tuleb arvestada signaalide ajalise ühtlustamisega.
Tahkete heitmete korral kasutatakse massvooluhulga signaale osavoolu lahjendussüsteemi juhtimisel proovide võtmiseks proportsionaalselt heitgaasi massvooluhulgaga. Proportsionaalsuse õigsust kontrollitakse proovivõtu vooluhulga ja heitgaasi vooluhulga vahelise regressioonianalüüsiga, mida on kirjeldatud III lisa 1. liite punktis 2.4.
2.1.2. Gaasiliste komponentide kindlaksmääramine
2.1.2.1. Heitmete massi arvutamine
Saasteainete mass Mgas (g/katse kohta) määratakse kindlaks, arvutades heidete hetkelised massid saasteainete toorete kontsentratsioonide alusel, tabelis 4 esitatud u väärtused (vt ka punkt 1.3.4) ja heitgaasi massvooluhulga, mis on ühtlustatud ülekandeajaga, ning summeerides hetkväärtused üle tsükli. Kontsentratsioone tuleks eelistatavalt mõõta niiskel alusel. Kuival alusel mõõtmise korral tuleb enne edasisi arvutusi teha hetkeliste kontsentratsioonide alljärgnevalt kirjeldatud korrektsioon kuivalt niiskele alusele.
Tabel 4. Teguri u-niiske väärtused erinevate heitmekomponentide jaoks
Gaas |
u |
conc |
NOx |
0,001587 |
osa miljoni kohta |
CO |
0,000966 |
osa miljoni kohta |
HC |
0,000479 |
osa miljoni kohta |
CO2 |
15,19 |
protsenti |
HC tihedus põhineb süsiniku ja vesiniku keskmisel suhtel 1:1,85.
Kasutatakse järgmist valemit:
(g/testā)
kus
u |
= |
heitmekomponendi ja heitgaasi tiheduste suhe |
conci |
= |
vastava komponendi hetkkontsentratsioon toores heitgaasis (osa miljoni kohta) |
GEXHW, i |
= |
heitgaasi hetkeline massvooluhulk (kg/s), |
f |
= |
andmete kogumise sagedus (Hz) |
n |
= |
mõõtmiste arv |
NOx koguse arvutamisel kasutatakse alljärgnevalt kirjeldatud niiskuskorrektsiooni tegurit k H.
Mõõdetud hetkkontsentratsioon teisendatakse alljärgneva kirjelduse kohaselt niiskele alusele, kui kontsentratsiooni ei ole juba mõõdetud niiskel alusel
2.1.2.2. Korrektsioon kuivalt niiskele alusele
Kui hetkkontsentratsioonid on mõõdetud kuival alusel, tuleb need teisendada niiskele alusele järgmiste valemitega:
kus
milles
kus
concCO2 |
= |
kuiva CO2 kontsentratsioon (%) |
concCO |
= |
kuiva CO kontsentratsioon (%) |
Ha |
= |
sisselaskeõhu niiskus (vett grammides kuiva õhu kilogrammi kohta) |
kus
Ra |
: |
sisselaskeõhu suhteline niiskus (%) |
pa |
: |
sisselaskeõhu küllastunud auru rõhk (kPa) |
pB |
: |
õhurõhu koguväärtus (kPa) |
Märkus: H a võib tuletada suhtelise õhuniiskuse mõõdetud väärtustest eespool kirjeldatud viisil või kastepunkti, aururõhu ja kuiv-/märgtermomeetri mõõdetud väärtustest üldtunnustatud valemite abil.
2.1.2.3. NOx korrigeerimine niiskuse ja temperatuuri suhtes
NOx heidete kogus sõltub ümbritseva õhu tingimustest, mistõttu NOx kontsentratsioon korrigeeritakse ümbritseva õhu niiskuse ja temperatuuri suhtes järgmises valemis antud tegurite abil:
milles
Ta |
= |
sisselaskeõhu temperatuur, K |
Ha |
= |
sisselaskeõhu absoluutne niiskus (vett grammides kuiva õhu kilogrammi kohta) |
kus
Ra |
: |
sisselaskeõhu suhteline niiskus (%) |
pa |
: |
sisselaskeõhu küllastunud auru rõhk (kPa) |
pB |
: |
õhurõhu koguväärtus (kPa) |
Märkus: H a võib tuletada suhtelise õhuniiskuse mõõdetud väärtustest eespool kirjeldatud viisil või kastepunkti, aururõhu ja kuiv-/märgtermomeetri mõõdetud väärtustest üldtunnustatud valemite abil.
2.1.2.4.
Heitmete erimassid (g/kWh) arvutatakse iga koostisaine puhul järgmisel viisil:
kus:
Mgas,cold |
= |
gaasiliste saasteainete kogumass külmkäivitustsükli jooksul (g); |
Mgas,hot |
= |
gaasiliste saasteainete kogumass kuumkäivitustsükli jooksul (g); |
Wact,cold |
= |
III lisa jao 4.6.2 kohaselt kindlaks määratud tsükli tegelik töö külmkäivitustsükli jooksul (kWh); |
Wact,hot |
= |
III lisa jao 4.6.2 kohaselt kindlaks määratud tsükli tegelik töö kuumkäivitustsükli jooksul (kWh). |
2.1.3. Tahkete heitmete koguste kindlaksmääramine
2.1.3.1.
Tahkete heitmete masside PT,cold and MPT,hot (g/katse) arvutamisel kasutatakse üht järgmistest meetoditest:
a)
milles:
MPT |
= |
MPT,cold külmkäivitustsükli jooksul; |
MPT |
= |
MPT,hot kuumkäivitustsükli jooksul; |
Mf |
= |
tsükli ajal kogutud tahkete heitmete mass (mg); |
MEDFW |
= |
tsükli ekvivalentse lahjendatud heitgaasi kogumass (kg); |
MSAM |
= |
tahkete heitmete proovivõtufiltreid läbinud lahjendatud heitgaasi mass (kg). |
Tsükli jooksul tekkinud ekvivalentse lahjendatud heitgaasi kogumass arvutatakse järgmiselt:
milles:
GEDFW,i |
= |
ekvivalentse lahjendatud heitgaasi massivoolu hetkkiirus (kg/s); |
GEXHW,i |
= |
heitgaasi massivoolu hetkkiirus (kg/s); |
qi |
= |
hetkelahjendusaste; |
GTOTW,i |
= |
lahjendatud heitgaasi massivoolu hetkkiirus lahjendustunnelis (kg/s); |
GDILW,i |
= |
lahjendusõhu massivoolu hetkkiirus (kg/s); |
f |
= |
andmevõtusagedus (Hz); |
n |
= |
mõõtmiste arv. |
b)
milles:
MPT |
= |
MPT,cold külmkäivitustsükli jaoks; |
MPT |
= |
MPT,hot kuumkäivitustsükli jaoks; |
Mf |
= |
tsükli ajal kogutud tahkete heitmete mass (mg); |
rs |
= |
tsükli keskmine proovivõtusuhe, |
milles:
MSE |
= |
tsükli heitgaasiproovi mass (kg); |
MEXHW |
= |
tsükli heitgaasi kogu massivool (kg); |
MSAM |
= |
tahkete heitmete proovivõtufiltreid läbinud lahjendatud heitgaasi mass (kg); |
MTOTW |
= |
lahjendustunnelit läbiva lahjendatud heitgaasi mass (kg). |
MÄRKUS: pidevproovivõtusüsteemide korral on MSAM ja MTOTW võrdsed.
2.1.3.2. Tahkete heitmete niiskuskorrektsiooni tegur
Diiselmootorite tahkete heitmete kogus sõltub ümbritseva õhu tingimustest, mistõttu korrigeeritakse tahkete heitmete kontsentratsiooni ümbritseva õhu niiskuse suhtes teguriga Kp, mis arvutatakse järgmise valemiga:
kus
Ha = sisselaskeõhu niiskus, vett grammides kuiva õhu kilogrammi kohta
Ra |
: |
sisselaskeõhu suhteline niiskus (%) |
pa |
: |
sisselaskeõhu küllastunud auru rõhk (kPa) |
pB |
: |
õhurõhu koguväärtus (kPa) |
Märkus: H a võib tuletada suhtelise õhuniiskuse mõõdetud väärtustest eespool kirjeldatud viisil või kastepunkti, aururõhu ja kuiv-/märgtermomeetri mõõdetud väärtustest üldtunnustatud valemite abil.
2.1.3.3
Heitmete erimassid (g/kWh) arvutatakse järgmiselt:
milles:
MPT,cold |
= |
tahkete heitmete mass külmkäivitustsükli jooksul (g/katse); |
MPT,hot |
= |
tahkete heitmete mass kuumkäivitustsükli jooksul (g/katse); |
Kp,cold |
= |
tahkete heitmete niiskuskorrektsioonitegur külmkäivitustsükli jooksul; |
Kp,hot |
= |
tahkete heitmete niiskuskorrektsioonitegur kuumkäivitustsükli jooksul; |
Wact,cold |
= |
III lisa jao 4.6.2 kohaselt kindlaks määratud tsükli tegelik töö külmkäivitustsükli jooksul (kWh); |
Wact,hot |
= |
III lisa jao 4.6.2 kohaselt kindlaks määratud tsükli tegelik töö kuumkäivitustsükli jooksul (kWh). |
2.2. Gaasiliste ja tahkete heitmete koguste kindlaksmääramine, kasutades täisvoolu lahjendussüsteemi
Lahjendatud heitgaasis sisalduvate heidete arvutamiseks on vaja teada lahjendatud heitgaasi massvooluhulka. Lahjendatud heitgaasi koguvooluhulk tsüklis MTOTW (kg/katse kohta) arvutatakse tsüklis mõõdetud väärtuste ja vooluhulga mõõtmise seadme vastavate kalibreerimisandmete alusel (V0 PDP, K V CFV, C d SSV korral): kasutatada võib punktis 2.2.1 kirjeldatud vastavaid meetodeid. Kui tahkete heitmete (MSAM) ja gaasiliste saasteainete koguproovimass ületab 0,5 % CVS koguvooluhulgast (MTOTW), reguleeritakse CVS vooluhulka MSAM suhtes või suunatakse tahkete heitmete proovivõtuvool vooluhulga mõõtmise seadmest eespool CVSi tagasi.
2.2.1. Heitgaasi vooluhulga määramine
PDP-CVS-süsteem
Tsükli massvooluhulk arvutatakse lahjendatud heitgaasi temperatuuri hoidmisel soojusvaheti abil tsükli vältel vahemikus ± 6 K järgmiselt:
kus
MTOTW |
= |
tsükli lahjendatud heitgaasi mass niiskel alusel |
V0 |
= |
katsetingimustel ühele pumbapöördele vastav pumbatava gaasi ruumala (m3/pöörde kohta) |
NP |
= |
pumba pöörete koguarv katse kohta |
pB |
= |
õhurõhk katsekambris (kPa) |
p1 |
= |
rõhulangus õhurõhust madalamale pumba sisselaske juures (kPa) |
T |
= |
tsükli lahjendatud heitgaasi keskmine temperatuur pumba sisselaske juures (K) |
Voolu kompenseerimise süsteemi kasutamisel (st soojusvahetita) arvutatakse heitmete hetkmassid ning integreeritakse need üle tsükli. Sellisel juhul arvutatakse lahjendatud heitgaasi hetkmass järgmiselt:
kus
NP, i = pumba pöörete koguarv ajavahemikus
CFV-CVS-süsteem
Tsükli massvooluhulk arvutatakse lahjendatud heitgaasi temperatuuri hoidmisel soojusvaheti abil tsükli vältel vahemikus ± 11 K järgmiselt:
kus
MTOTW |
= |
tsükli lahjendatud heitgaasi mass niiskel alusel |
t |
= |
tsükli kestus (s) |
KV |
= |
Venturi toru kriitilise voolu standardtingimustele vastav kalibreerimiskoefitsient |
pA |
= |
absoluutne rõhk Venturi toru sisselaskeava juures (kPa) |
T |
= |
temperatuur Venturi toru sisselaskeava juures (K) |
Voolu kompenseerimise süsteemi kasutamisel (st soojusvahetita) arvutatakse heitmete hetkmassid ning integreeritakse need üle tsükli. Sellisel juhul arvutatakse lahjendatud heitgaasi hetkmass järgmiselt:
kus
Δti = ajavahemik (s)
SSV-CVS-süsteem
Tsükli massvooluhulk arvutatakse lahjendatud heitgaasi temperatuuri hoidmisel soojusvaheti abil tsükli vältel vahemikus ± 11 K järgmiselt:
kus
A0 = konstantide ja ühikute teisendamise kogum
= 0,006111 SI ühikutes
d |
= |
SSV kaela läbimõõt (m) |
Cd |
= |
SSV vooluhulgategur |
PA |
= |
absoluutne rõhk Venturi toru sisselaskeava juures (kPa) |
T |
= |
temperatuur Venturi toru sisselaskeava juures (K) |
r |
= |
SSV kaela ja absoluutse staatilise sisselaskerõhu suhe =
|
β |
= |
SSV kaela läbimõõdu d ja sisselasketoru läbimõõdu suhe =
|
Voolu kompenseerimise süsteemi kasutamisel (st soojusvahetita) arvutatakse heitmete hetkmassid ning integreeritakse need üle tsükli. Sellisel juhul arvutatakse lahjendatud heitgaasi hetkmass järgmiselt:
kus
Δti = ajavahemik (s)
Reaalajalist arvutust tuleb alustada kas mõistliku Cd väärtusega, näiteks 0,98, või mõistliku Qssv väärtusega. Kui arvutust alustatakse Qssv väärtuse etteandmisega, kasutatakse Qssv algväärtust Re hindamiseks.
Kõikide heitmekatsete ajal peab SSV kaela Reynoldsi arv olema vahemikus, mida kasutati 2. liite punktis 3.2 kindlaks määratud kalibreerimiskõvera leidmisel.
2.2.2. NOx niiskuskorrektsioon
NOx heitmed sõltuvad ümbritseva õhu tingimustest, mistõttu korrigeeritakse NOx kontsentratsiooni ümbritseva õhu temperatuuri ja niiskuse suhtes järgmise valemiga leitavate tegurite abil:
kus
Ta |
= |
õhu temperatuur (K) |
Ha |
= |
sisselaskeõhu absoluutne niiskus (vett grammides kuiva õhu kilogrammi kohta) |
kus
Ra |
= |
sisselaskeõhu suhteline niiskus (%) |
pa |
= |
sisselaskeõhu küllastunud auru rõhk (kPa) |
pB |
= |
õhurõhu koguväärtus (kPa) |
Märkus: H a võib tuletada suhtelise õhuniiskuse mõõdetud väärtustest eespool kirjeldatud viisil või kastepunkti, aururõhu ja kuiv-/märgtermomeetri mõõdetud väärtustest üldtunnustatud valemite abil.
2.2.3. Heitmete massvooluhulga arvutamine
2.2.3.1. Püsiva massvooluhulgaga süsteemid
Soojusvahetiga süsteemide korral arvutatakse saasteainete mass MGAS (g/katse kohta) järgmise valemiga:
MGAS = u × conc × MTOTW
kus
u |
= |
heitmekomponendi ja heitgaasi tiheduste suhe, mis on esitatud punkti 2.1.2.1 tabelis 4 |
conc |
= |
integreerimisega (kohustuslik NOx ja HC korral) või proovivõtukotiga mõõtmisega saadud tsükli keskmised taustkorrigeeritud kontsentratsioonid (osa miljoni kohta) |
MTOTW |
= |
punkti 2.2.1 kohaselt kindlaks määratud tsükli lahjendatud heitgaasi kogumass (kg) |
NOx heitmed sõltuvad ümbritseva õhu tingimustest, mistõttu korrigeeritakse NOx kontsentratsiooni ümbritseva õhu niiskuse suhtes teguriga k H punktis 2.2.2 esitatud kirjelduse kohaselt.
Kuival alusel mõõdetud kontsentratsioonid teisendatakse niiskele alusele punkti 1.3.2 kohaselt.
2.2.3.1.1. Taustkorrigeeritud kontsentratsioonide kindlaksmääramine
Saasteainete netokontsentratsioonide leidmiseks lahutatakse mõõdetud kontsentratsioonidest gaasiliste saasteainete keskmine taustkontsentratsioon lahjendusõhus. Taustkontsentratsioonide keskmised väärtused saab kindlaks määrata proovivõtukoti meetodiga või integreerimisega pideva mõõtmise korral. Kasutatakse järgmist valemit:
conc = conce – concd × (1 – (1/DF)),
kus
conc |
= |
vastava saasteaine kontsentratsioon lahjendatud heitgaasis, mida on korrigeeritud vastava saasteaine sisalduvuse alusel lahjendusõhus (osa miljoni kohta) |
conce |
= |
vastava saasteaine kontsentratsioon lahjendatud heitgaasis (osa miljoni kohta) |
concd |
= |
vastava saasteaine mõõdetud kontsentratsioon lahjendusõhus (osa miljoni kohta) |
DF |
= |
lahjendusaste |
Lahjendustegur arvutatakse järgmiselt:
2.2.3.2. Voolu kompenseerimisega süsteemid
Soojusvahetita süsteemide korral leitakse saasteainete mass MGAS (g/katse kohta), arvutades heitmete hetkmassid ja integreerides hetkväärtuseid üle tsükli. Ka rakendatakse taustkorrigeerimist otseselt kontsentratsiooni hetkväärtusele. Kasutatakse järgmisi valemeid:
kus
conce, i |
= |
vastava saasteaine mõõdetud hetkkontsentratsioon lahjendatud heitgaasis (osa miljoni kohta) |
concd |
= |
vastava saasteaine mõõdetud kontsentratsioon lahjendusõhus (osa miljoni kohta) |
u |
= |
heitmekomponendi ja heitgaasi tiheduste suhe, mis on esitatud punkti 2.1.2.1 tabelis 4 |
MTOTW, I |
= |
lahjendatud heitgaasi hetkmass (punkt 2.2.1) (kg) |
MTOTW |
= |
tsükli lahjendatud heitgaasi kogumass (punkt 2.2.1) (kg) |
DF |
= |
punkti 2.2.3.1.1 kohaselt arvutatud lahjendustegur |
NOx heitmed sõltuvad ümbritseva õhu tingimustest, mistõttu korrigeeritakse NOx kontsentratsiooni ümbritseva õhu niiskuse suhtes teguriga k H punktis 2.2.2 esitatud kirjelduse kohaselt.
2.2.4. Heitmete erimasside arvutamine
Heitmete erimassid (g/kWh) arvutatakse iga koostisaine puhul järgmiselt:
milles:
Mgas,cold |
= |
gaasiliste saasteainete kogumass külmkäivitustsükli jooksul (g); |
Mgas,hot |
= |
gaasiliste saasteainete kogumass kuumkäivitustsükli jooksul (g); |
Wact,cold |
= |
III lisa jao 4.6.2 kohaselt kindlaks määratud tsükli tegelik töö külmkäivitustsükli jooksul (kWh); |
Wact,hot |
= |
III lisa jao 4.6.2 kohaselt kindlaks määratud tsükli tegelik töö kuumkäivitustsükli jooksul (kWh). |
2.2.5. Tahkete heitmete arvutamine
2.2.5.1.
Tahkete heitmete massid MPT,cold ja MPT,hot (g/katse) arvutatakse järgmiselt:
milles:
MPT |
= |
MPT,cold külmkäivitustsükli jaoks; |
MPT |
= |
MPT,hot kuumkäivitustsükli jaoks; |
Mf |
= |
tsükli ajal kogutud tahkete heitmete mass (mg); |
MTOTW |
= |
jao 2.2.1 kohaselt kindlaks määratud lahjendustunnelit läbiva lahjendatud heitgaasi mass (kg); |
MSAM |
= |
lahjendustunnelis tahkete heitmete proovivõtufiltreid läbinud lahjendatud heitgaasi mass (kg) |
ning
Mf |
= |
Mf,p + Mf,b, kui need on kaalutud eraldi (mg); |
Mf,p |
= |
põhifiltrile kogutud tahkete heitmete mass (mg); |
Mf,b |
= |
abifiltrile kogutud tahkete heitmete mass (mg). |
Kaheastmelise lahjendussüsteemi kasutamisel lahutatakse tahkete heitmete kogumisfiltreid läbinud kaheastmeliselt lahjendatud heitgaasi kogumassist teisese lahjendusõhu mass.
MSAM = MTOT - MSEC
milles:
MTOT |
= |
tahkete heitmete proovivõtufiltreid läbinud kaheastmeliselt lahjendatud heitgaasi mass(kg); |
MSEC |
= |
teisese lahjendusõhu mass (kg). |
Kui tahkete heitmete taustkontsentratsioon lahjendusõhus leitakse III lisa jao 4.4.4 kohaselt, võib teha tahkete heitmete massi taustkorrigeerimise. Sellisel juhul arvutatakse tahkete heitmete massid MPT,cold ja MPT,hot (g/katse) järgmiselt:
kus:
MPT |
= |
MPT,cold külmkäivitustsükli jaoks; |
MPT |
= |
MPT,hot kuumkäivitustsükli jaoks; |
Mf, MSAM, MTOTW |
= |
vt eestpoolt; |
MDIL |
= |
tahkete heitmete taustkontsentratsiooni proovivõtturiga võetud esmase lahjendusõhu mass (kg); |
Md |
= |
esmasest lahjendusõhust kogutud tahkete heitmete mass (mg). |
DF |
= |
jao 2.2.3.1.1 kohaselt arvutatud lahjendustegur. |
2.2.5.2. Tahkete heitmete niiskuskorrektsiooni tegur
Diiselmootorite tahkete heitmete kogus sõltub ümbritseva õhu tingimustest, mistõttu korrigeeritakse tahkete heitmete kontsentratsiooni ümbritseva õhu niiskuse suhtes teguriga Kp, mis arvutatakse järgmise valemiga:
kus
Ha = sisselaskeõhu niiskus, vett grammides kuiva õhu kilogrammi kohta
kus
Ra |
= |
sisselaskeõhu suhteline niiskus (%) |
pa |
= |
sisselaskeõhu küllastunud auru rõhk (kPa) |
pB |
= |
õhurõhu koguväärtus (kPa) |
Märkus: H a võib tuletada suhtelise õhuniiskuse mõõdetud väärtustest eespool kirjeldatud viisil või kastepunkti, aururõhu ja kuiv-/märgtermomeetri mõõdetud väärtustest üldtunnustatud valemite abil.
2.2.5.3.
Heitmete erimassid (g/kWh) arvutatakse järgmiselt:
milles:
MPT,cold |
= |
tahkete heitmete mass NRTC külmkäivitustsükli jooksul (g/katse); |
MPT,hot |
= |
tahkete heitmete mass NRTC kuumkäivitustsükli jooksul (g/katse); |
Kp,cold |
= |
tahkete heitmete niiskuskorrektsioonitegur külmkäivitustsükli jooksul; |
Kp,hot |
= |
tahkete heitmete niiskuskorrektsioonitegur kuumkäivitustsükli jooksul; |
Wact,cold |
= |
III lisa jao 4.6.2 kohaselt kindlaks määratud tsükli tegelik töö külmkäivitustsükli jooksul (kWh); |
Wact,hot |
= |
Wact,hot = III lisa jao 4.6.2 kohaselt kindlaks määratud tsükli tegelik töö kuumkäivitustsükli jooksul (kWh). |
4. liide
MOOTORI NRTC KATSE DÜNAMOMEETRILINE PLAAN
Aeg (s) |
Norm. pöörlemissagedus (%) |
Norm. pöördemoment (%) |
1 |
0 |
0 |
2 |
0 |
0 |
3 |
0 |
0 |
4 |
0 |
0 |
5 |
0 |
0 |
6 |
0 |
0 |
7 |
0 |
0 |
8 |
0 |
0 |
9 |
0 |
0 |
10 |
0 |
0 |
11 |
0 |
0 |
12 |
0 |
0 |
13 |
0 |
0 |
14 |
0 |
0 |
15 |
0 |
0 |
16 |
0 |
0 |
17 |
0 |
0 |
18 |
0 |
0 |
19 |
0 |
0 |
20 |
0 |
0 |
21 |
0 |
0 |
22 |
0 |
0 |
23 |
0 |
0 |
24 |
1 |
3 |
25 |
1 |
3 |
26 |
1 |
3 |
27 |
1 |
3 |
28 |
1 |
3 |
29 |
1 |
3 |
30 |
1 |
6 |
31 |
1 |
6 |
32 |
2 |
1 |
33 |
4 |
13 |
34 |
7 |
18 |
35 |
9 |
21 |
36 |
17 |
20 |
37 |
33 |
42 |
38 |
57 |
46 |
39 |
44 |
33 |
40 |
31 |
0 |
41 |
22 |
27 |
42 |
33 |
43 |
43 |
80 |
49 |
44 |
105 |
47 |
45 |
98 |
70 |
46 |
104 |
36 |
47 |
104 |
65 |
48 |
96 |
71 |
49 |
101 |
62 |
50 |
102 |
51 |
51 |
102 |
50 |
52 |
102 |
46 |
53 |
102 |
41 |
54 |
102 |
31 |
55 |
89 |
2 |
56 |
82 |
0 |
57 |
47 |
1 |
58 |
23 |
1 |
59 |
1 |
3 |
60 |
1 |
8 |
61 |
1 |
3 |
62 |
1 |
5 |
63 |
1 |
6 |
64 |
1 |
4 |
65 |
1 |
4 |
66 |
0 |
6 |
67 |
1 |
4 |
68 |
9 |
21 |
69 |
25 |
56 |
70 |
64 |
26 |
71 |
60 |
31 |
72 |
63 |
20 |
73 |
62 |
24 |
74 |
64 |
8 |
75 |
58 |
44 |
76 |
65 |
10 |
77 |
65 |
12 |
78 |
68 |
23 |
79 |
69 |
30 |
80 |
71 |
30 |
81 |
74 |
15 |
82 |
71 |
23 |
83 |
73 |
20 |
84 |
73 |
21 |
85 |
73 |
19 |
86 |
70 |
33 |
87 |
70 |
34 |
88 |
65 |
47 |
89 |
66 |
47 |
90 |
64 |
53 |
91 |
65 |
45 |
92 |
66 |
38 |
93 |
67 |
49 |
94 |
69 |
39 |
95 |
69 |
39 |
96 |
66 |
42 |
97 |
71 |
29 |
98 |
75 |
29 |
99 |
72 |
23 |
100 |
74 |
22 |
101 |
75 |
24 |
102 |
73 |
30 |
103 |
74 |
24 |
104 |
77 |
6 |
105 |
76 |
12 |
106 |
74 |
39 |
107 |
72 |
30 |
108 |
75 |
22 |
109 |
78 |
64 |
110 |
102 |
34 |
111 |
103 |
28 |
112 |
103 |
28 |
113 |
103 |
19 |
114 |
103 |
32 |
115 |
104 |
25 |
116 |
103 |
38 |
117 |
103 |
39 |
118 |
103 |
34 |
119 |
102 |
44 |
120 |
103 |
38 |
121 |
102 |
43 |
122 |
103 |
34 |
123 |
102 |
41 |
124 |
103 |
44 |
125 |
103 |
37 |
126 |
103 |
27 |
127 |
104 |
13 |
128 |
104 |
30 |
129 |
104 |
19 |
130 |
103 |
28 |
131 |
104 |
40 |
132 |
104 |
32 |
133 |
101 |
63 |
134 |
102 |
54 |
135 |
102 |
52 |
136 |
102 |
51 |
137 |
103 |
40 |
138 |
104 |
34 |
139 |
102 |
36 |
140 |
104 |
44 |
141 |
103 |
44 |
142 |
104 |
33 |
143 |
102 |
27 |
144 |
103 |
26 |
145 |
79 |
53 |
146 |
51 |
37 |
147 |
24 |
23 |
148 |
13 |
33 |
149 |
19 |
55 |
150 |
45 |
30 |
151 |
34 |
7 |
152 |
14 |
4 |
153 |
8 |
16 |
154 |
15 |
6 |
155 |
39 |
47 |
156 |
39 |
4 |
157 |
35 |
26 |
158 |
27 |
38 |
159 |
43 |
40 |
160 |
14 |
23 |
161 |
10 |
10 |
162 |
15 |
33 |
163 |
35 |
72 |
164 |
60 |
39 |
165 |
55 |
31 |
166 |
47 |
30 |
167 |
16 |
7 |
168 |
0 |
6 |
169 |
0 |
8 |
170 |
0 |
8 |
171 |
0 |
2 |
172 |
2 |
17 |
173 |
10 |
28 |
174 |
28 |
31 |
175 |
33 |
30 |
176 |
36 |
0 |
177 |
19 |
10 |
178 |
1 |
18 |
179 |
0 |
16 |
180 |
1 |
3 |
181 |
1 |
4 |
182 |
1 |
5 |
183 |
1 |
6 |
184 |
1 |
5 |
185 |
1 |
3 |
186 |
1 |
4 |
187 |
1 |
4 |
188 |
1 |
6 |
189 |
8 |
18 |
190 |
20 |
51 |
191 |
49 |
19 |
192 |
41 |
13 |
193 |
31 |
16 |
194 |
28 |
21 |
195 |
21 |
17 |
196 |
31 |
21 |
197 |
21 |
8 |
198 |
0 |
14 |
199 |
0 |
12 |
200 |
3 |
8 |
201 |
3 |
22 |
202 |
12 |
20 |
203 |
14 |
20 |
204 |
16 |
17 |
205 |
20 |
18 |
206 |
27 |
34 |
207 |
32 |
33 |
208 |
41 |
31 |
209 |
43 |
31 |
210 |
37 |
33 |
211 |
26 |
18 |
212 |
18 |
29 |
213 |
14 |
51 |
214 |
13 |
11 |
215 |
12 |
9 |
216 |
15 |
33 |
217 |
20 |
25 |
218 |
25 |
17 |
219 |
31 |
29 |
220 |
36 |
66 |
221 |
66 |
40 |
222 |
50 |
13 |
223 |
16 |
24 |
224 |
26 |
50 |
225 |
64 |
23 |
226 |
81 |
20 |
227 |
83 |
11 |
228 |
79 |
23 |
229 |
76 |
31 |
230 |
68 |
24 |
231 |
59 |
33 |
232 |
59 |
3 |
233 |
25 |
7 |
234 |
21 |
10 |
235 |
20 |
19 |
236 |
4 |
10 |
237 |
5 |
7 |
238 |
4 |
5 |
239 |
4 |
6 |
240 |
4 |
6 |
241 |
4 |
5 |
242 |
7 |
5 |
243 |
16 |
28 |
244 |
28 |
25 |
245 |
52 |
53 |
246 |
50 |
8 |
247 |
26 |
40 |
248 |
48 |
29 |
249 |
54 |
39 |
250 |
60 |
42 |
251 |
48 |
18 |
252 |
54 |
51 |
253 |
88 |
90 |
254 |
103 |
84 |
255 |
103 |
85 |
256 |
102 |
84 |
257 |
58 |
66 |
258 |
64 |
97 |
259 |
56 |
80 |
260 |
51 |
67 |
261 |
52 |
96 |
262 |
63 |
62 |
263 |
71 |
6 |
264 |
33 |
16 |
265 |
47 |
45 |
266 |
43 |
56 |
267 |
42 |
27 |
268 |
42 |
64 |
269 |
75 |
74 |
270 |
68 |
96 |
271 |
86 |
61 |
272 |
66 |
0 |
273 |
37 |
0 |
274 |
45 |
37 |
275 |
68 |
96 |
276 |
80 |
97 |
277 |
92 |
96 |
278 |
90 |
97 |
279 |
82 |
96 |
280 |
94 |
81 |
281 |
90 |
85 |
282 |
96 |
65 |
283 |
70 |
96 |
284 |
55 |
95 |
285 |
70 |
96 |
286 |
79 |
96 |
287 |
81 |
71 |
288 |
71 |
60 |
289 |
92 |
65 |
290 |
82 |
63 |
291 |
61 |
47 |
292 |
52 |
37 |
293 |
24 |
0 |
294 |
20 |
7 |
295 |
39 |
48 |
296 |
39 |
54 |
297 |
63 |
58 |
298 |
53 |
31 |
299 |
51 |
24 |
300 |
48 |
40 |
301 |
39 |
0 |
302 |
35 |
18 |
303 |
36 |
16 |
304 |
29 |
17 |
305 |
28 |
21 |
306 |
31 |
15 |
307 |
31 |
10 |
308 |
43 |
19 |
309 |
49 |
63 |
310 |
78 |
61 |
311 |
78 |
46 |
312 |
66 |
65 |
313 |
78 |
97 |
314 |
84 |
63 |
315 |
57 |
26 |
316 |
36 |
22 |
317 |
20 |
34 |
318 |
19 |
8 |
319 |
9 |
10 |
320 |
5 |
5 |
321 |
7 |
11 |
322 |
15 |
15 |
323 |
12 |
9 |
324 |
13 |
27 |
325 |
15 |
28 |
326 |
16 |
28 |
327 |
16 |
31 |
328 |
15 |
20 |
329 |
17 |
0 |
330 |
20 |
34 |
331 |
21 |
25 |
332 |
20 |
0 |
333 |
23 |
25 |
334 |
30 |
58 |
335 |
63 |
96 |
336 |
83 |
60 |
337 |
61 |
0 |
338 |
26 |
0 |
339 |
29 |
44 |
340 |
68 |
97 |
341 |
80 |
97 |
342 |
88 |
97 |
343 |
99 |
88 |
344 |
102 |
86 |
345 |
100 |
82 |
346 |
74 |
79 |
347 |
57 |
79 |
348 |
76 |
97 |
349 |
84 |
97 |
350 |
86 |
97 |
351 |
81 |
98 |
352 |
83 |
83 |
353 |
65 |
96 |
354 |
93 |
72 |
355 |
63 |
60 |
356 |
72 |
49 |
357 |
56 |
27 |
358 |
29 |
0 |
359 |
18 |
13 |
360 |
25 |
11 |
361 |
28 |
24 |
362 |
34 |
53 |
363 |
65 |
83 |
364 |
80 |
44 |
365 |
77 |
46 |
366 |
76 |
50 |
367 |
45 |
52 |
368 |
61 |
98 |
369 |
61 |
69 |
370 |
63 |
49 |
371 |
32 |
0 |
372 |
10 |
8 |
373 |
17 |
7 |
374 |
16 |
13 |
375 |
11 |
6 |
376 |
9 |
5 |
377 |
9 |
12 |
378 |
12 |
46 |
379 |
15 |
30 |
380 |
26 |
28 |
381 |
13 |
9 |
382 |
16 |
21 |
383 |
24 |
4 |
384 |
36 |
43 |
385 |
65 |
85 |
386 |
78 |
66 |
387 |
63 |
39 |
388 |
32 |
34 |
389 |
46 |
55 |
390 |
47 |
42 |
391 |
42 |
39 |
392 |
27 |
0 |
393 |
14 |
5 |
394 |
14 |
14 |
395 |
24 |
54 |
396 |
60 |
90 |
397 |
53 |
66 |
398 |
70 |
48 |
399 |
77 |
93 |
400 |
79 |
67 |
401 |
46 |
65 |
402 |
69 |
98 |
403 |
80 |
97 |
404 |
74 |
97 |
405 |
75 |
98 |
406 |
56 |
61 |
407 |
42 |
0 |
408 |
36 |
32 |
409 |
34 |
43 |
410 |
68 |
83 |
411 |
102 |
48 |
412 |
62 |
0 |
413 |
41 |
39 |
414 |
71 |
86 |
415 |
91 |
52 |
416 |
89 |
55 |
417 |
89 |
56 |
418 |
88 |
58 |
419 |
78 |
69 |
420 |
98 |
39 |
421 |
64 |
61 |
422 |
90 |
34 |
423 |
88 |
38 |
424 |
97 |
62 |
425 |
100 |
53 |
426 |
81 |
58 |
427 |
74 |
51 |
428 |
76 |
57 |
429 |
76 |
72 |
430 |
85 |
72 |
431 |
84 |
60 |
432 |
83 |
72 |
433 |
83 |
72 |
434 |
86 |
72 |
435 |
89 |
72 |
436 |
86 |
72 |
437 |
87 |
72 |
438 |
88 |
72 |
439 |
88 |
71 |
440 |
87 |
72 |
441 |
85 |
71 |
442 |
88 |
72 |
443 |
88 |
72 |
444 |
84 |
72 |
445 |
83 |
73 |
446 |
77 |
73 |
447 |
74 |
73 |
448 |
76 |
72 |
449 |
46 |
77 |
450 |
78 |
62 |
451 |
79 |
35 |
452 |
82 |
38 |
453 |
81 |
41 |
454 |
79 |
37 |
455 |
78 |
35 |
456 |
78 |
38 |
457 |
78 |
46 |
458 |
75 |
49 |
459 |
73 |
50 |
460 |
79 |
58 |
461 |
79 |
71 |
462 |
83 |
44 |
463 |
53 |
48 |
464 |
40 |
48 |
465 |
51 |
75 |
466 |
75 |
72 |
467 |
89 |
67 |
468 |
93 |
60 |
469 |
89 |
73 |
470 |
86 |
73 |
471 |
81 |
73 |
472 |
78 |
73 |
473 |
78 |
73 |
474 |
76 |
73 |
475 |
79 |
73 |
476 |
82 |
73 |
477 |
86 |
73 |
478 |
88 |
72 |
479 |
92 |
71 |
480 |
97 |
54 |
481 |
73 |
43 |
482 |
36 |
64 |
483 |
63 |
31 |
484 |
78 |
1 |
485 |
69 |
27 |
486 |
67 |
28 |
487 |
72 |
9 |
488 |
71 |
9 |
489 |
78 |
36 |
490 |
81 |
56 |
491 |
75 |
53 |
492 |
60 |
45 |
493 |
50 |
37 |
494 |
66 |
41 |
495 |
51 |
61 |
496 |
68 |
47 |
497 |
29 |
42 |
498 |
24 |
73 |
499 |
64 |
71 |
500 |
90 |
71 |
501 |
100 |
61 |
502 |
94 |
73 |
503 |
84 |
73 |
504 |
79 |
73 |
505 |
75 |
72 |
506 |
78 |
73 |
507 |
80 |
73 |
508 |
81 |
73 |
509 |
81 |
73 |
510 |
83 |
73 |
511 |
85 |
73 |
512 |
84 |
73 |
513 |
85 |
73 |
514 |
86 |
73 |
515 |
85 |
73 |
516 |
85 |
73 |
517 |
85 |
72 |
518 |
85 |
73 |
519 |
83 |
73 |
520 |
79 |
73 |
521 |
78 |
73 |
522 |
81 |
73 |
523 |
82 |
72 |
524 |
94 |
56 |
525 |
66 |
48 |
526 |
35 |
71 |
527 |
51 |
44 |
528 |
60 |
23 |
529 |
64 |
10 |
530 |
63 |
14 |
531 |
70 |
37 |
532 |
76 |
45 |
533 |
78 |
18 |
534 |
76 |
51 |
535 |
75 |
33 |
536 |
81 |
17 |
537 |
76 |
45 |
538 |
76 |
30 |
539 |
80 |
14 |
540 |
71 |
18 |
541 |
71 |
14 |
542 |
71 |
11 |
543 |
65 |
2 |
544 |
31 |
26 |
545 |
24 |
72 |
546 |
64 |
70 |
547 |
77 |
62 |
548 |
80 |
68 |
549 |
83 |
53 |
550 |
83 |
50 |
551 |
83 |
50 |
552 |
85 |
43 |
553 |
86 |
45 |
554 |
89 |
35 |
555 |
82 |
61 |
556 |
87 |
50 |
557 |
85 |
55 |
558 |
89 |
49 |
559 |
87 |
70 |
560 |
91 |
39 |
561 |
72 |
3 |
562 |
43 |
25 |
563 |
30 |
60 |
564 |
40 |
45 |
565 |
37 |
32 |
566 |
37 |
32 |
567 |
43 |
70 |
568 |
70 |
54 |
569 |
77 |
47 |
570 |
79 |
66 |
571 |
85 |
53 |
572 |
83 |
57 |
573 |
86 |
52 |
574 |
85 |
51 |
575 |
70 |
39 |
576 |
50 |
5 |
577 |
38 |
36 |
578 |
30 |
71 |
579 |
75 |
53 |
580 |
84 |
40 |
581 |
85 |
42 |
582 |
86 |
49 |
583 |
86 |
57 |
584 |
89 |
68 |
585 |
99 |
61 |
586 |
77 |
29 |
587 |
81 |
72 |
588 |
89 |
69 |
589 |
49 |
56 |
590 |
79 |
70 |
591 |
104 |
59 |
592 |
103 |
54 |
593 |
102 |
56 |
594 |
102 |
56 |
595 |
103 |
61 |
596 |
102 |
64 |
597 |
103 |
60 |
598 |
93 |
72 |
599 |
86 |
73 |
600 |
76 |
73 |
601 |
59 |
49 |
602 |
46 |
22 |
603 |
40 |
65 |
604 |
72 |
31 |
605 |
72 |
27 |
606 |
67 |
44 |
607 |
68 |
37 |
608 |
67 |
42 |
609 |
68 |
50 |
610 |
77 |
43 |
611 |
58 |
4 |
612 |
22 |
37 |
613 |
57 |
69 |
614 |
68 |
38 |
615 |
73 |
2 |
616 |
40 |
14 |
617 |
42 |
38 |
618 |
64 |
69 |
619 |
64 |
74 |
620 |
67 |
73 |
621 |
65 |
73 |
622 |
68 |
73 |
623 |
65 |
49 |
624 |
81 |
0 |
625 |
37 |
25 |
626 |
24 |
69 |
627 |
68 |
71 |
628 |
70 |
71 |
629 |
76 |
70 |
630 |
71 |
72 |
631 |
73 |
69 |
632 |
76 |
70 |
633 |
77 |
72 |
634 |
77 |
72 |
635 |
77 |
72 |
636 |
77 |
70 |
637 |
76 |
71 |
638 |
76 |
71 |
639 |
77 |
71 |
640 |
77 |
71 |
641 |
78 |
70 |
642 |
77 |
70 |
643 |
77 |
71 |
644 |
79 |
72 |
645 |
78 |
70 |
646 |
80 |
70 |
647 |
82 |
71 |
648 |
84 |
71 |
649 |
83 |
71 |
650 |
83 |
73 |
651 |
81 |
70 |
652 |
80 |
71 |
653 |
78 |
71 |
654 |
76 |
70 |
655 |
76 |
70 |
656 |
76 |
71 |
657 |
79 |
71 |
658 |
78 |
71 |
659 |
81 |
70 |
660 |
83 |
72 |
661 |
84 |
71 |
662 |
86 |
71 |
663 |
87 |
71 |
664 |
92 |
72 |
665 |
91 |
72 |
666 |
90 |
71 |
667 |
90 |
71 |
668 |
91 |
71 |
669 |
90 |
70 |
670 |
90 |
72 |
671 |
91 |
71 |
672 |
90 |
71 |
673 |
90 |
71 |
674 |
92 |
72 |
675 |
93 |
69 |
676 |
90 |
70 |
677 |
93 |
72 |
678 |
91 |
70 |
679 |
89 |
71 |
680 |
91 |
71 |
681 |
90 |
71 |
682 |
90 |
71 |
683 |
92 |
71 |
684 |
91 |
71 |
685 |
93 |
71 |
686 |
93 |
68 |
687 |
98 |
68 |
688 |
98 |
67 |
689 |
100 |
69 |
690 |
99 |
68 |
691 |
100 |
71 |
692 |
99 |
68 |
693 |
100 |
69 |
694 |
102 |
72 |
695 |
101 |
69 |
696 |
100 |
69 |
697 |
102 |
71 |
698 |
102 |
71 |
699 |
102 |
69 |
700 |
102 |
71 |
701 |
102 |
68 |
702 |
100 |
69 |
703 |
102 |
70 |
704 |
102 |
68 |
705 |
102 |
70 |
706 |
102 |
72 |
707 |
102 |
68 |
708 |
102 |
69 |
709 |
100 |
68 |
710 |
102 |
71 |
711 |
101 |
64 |
712 |
102 |
69 |
713 |
102 |
69 |
714 |
101 |
69 |
715 |
102 |
64 |
716 |
102 |
69 |
717 |
102 |
68 |
718 |
102 |
70 |
719 |
102 |
69 |
720 |
102 |
70 |
721 |
102 |
70 |
722 |
102 |
62 |
723 |
104 |
38 |
724 |
104 |
15 |
725 |
102 |
24 |
726 |
102 |
45 |
727 |
102 |
47 |
728 |
104 |
40 |
729 |
101 |
52 |
730 |
103 |
32 |
731 |
102 |
50 |
732 |
103 |
30 |
733 |
103 |
44 |
734 |
102 |
40 |
735 |
103 |
43 |
736 |
103 |
41 |
737 |
102 |
46 |
738 |
103 |
39 |
739 |
102 |
41 |
740 |
103 |
41 |
741 |
102 |
38 |
742 |
103 |
39 |
743 |
102 |
46 |
744 |
104 |
46 |
745 |
103 |
49 |
746 |
102 |
45 |
747 |
103 |
42 |
748 |
103 |
46 |
749 |
103 |
38 |
750 |
102 |
48 |
751 |
103 |
35 |
752 |
102 |
48 |
753 |
103 |
49 |
754 |
102 |
48 |
755 |
102 |
46 |
756 |
103 |
47 |
757 |
102 |
49 |
758 |
102 |
42 |
759 |
102 |
52 |
760 |
102 |
57 |
761 |
102 |
55 |
762 |
102 |
61 |
763 |
102 |
61 |
764 |
102 |
58 |
765 |
103 |
58 |
766 |
102 |
59 |
767 |
102 |
54 |
768 |
102 |
63 |
769 |
102 |
61 |
770 |
103 |
55 |
771 |
102 |
60 |
772 |
102 |
72 |
773 |
103 |
56 |
774 |
102 |
55 |
775 |
102 |
67 |
776 |
103 |
56 |
777 |
84 |
42 |
778 |
48 |
7 |
779 |
48 |
6 |
780 |
48 |
6 |
781 |
48 |
7 |
782 |
48 |
6 |
783 |
48 |
7 |
784 |
67 |
21 |
785 |
105 |
59 |
786 |
105 |
96 |
787 |
105 |
74 |
788 |
105 |
66 |
789 |
105 |
62 |
790 |
105 |
66 |
791 |
89 |
41 |
792 |
52 |
5 |
793 |
48 |
5 |
794 |
48 |
7 |
795 |
48 |
5 |
796 |
48 |
6 |
797 |
48 |
4 |
798 |
52 |
6 |
799 |
51 |
5 |
800 |
51 |
6 |
801 |
51 |
6 |
802 |
52 |
5 |
803 |
52 |
5 |
804 |
57 |
44 |
805 |
98 |
90 |
806 |
105 |
94 |
807 |
105 |
100 |
808 |
105 |
98 |
809 |
105 |
95 |
810 |
105 |
96 |
811 |
105 |
92 |
812 |
104 |
97 |
813 |
100 |
85 |
814 |
94 |
74 |
815 |
87 |
62 |
816 |
81 |
50 |
817 |
81 |
46 |
818 |
80 |
39 |
819 |
80 |
32 |
820 |
81 |
28 |
821 |
80 |
26 |
822 |
80 |
23 |
823 |
80 |
23 |
824 |
80 |
20 |
825 |
81 |
19 |
826 |
80 |
18 |
827 |
81 |
17 |
828 |
80 |
20 |
829 |
81 |
24 |
830 |
81 |
21 |
831 |
80 |
26 |
832 |
80 |
24 |
833 |
80 |
23 |
834 |
80 |
22 |
835 |
81 |
21 |
836 |
81 |
24 |
837 |
81 |
24 |
838 |
81 |
22 |
839 |
81 |
22 |
840 |
81 |
21 |
841 |
81 |
31 |
842 |
81 |
27 |
843 |
80 |
26 |
844 |
80 |
26 |
845 |
81 |
25 |
846 |
80 |
21 |
847 |
81 |
20 |
848 |
83 |
21 |
849 |
83 |
15 |
850 |
83 |
12 |
851 |
83 |
9 |
852 |
83 |
8 |
853 |
83 |
7 |
854 |
83 |
6 |
855 |
83 |
6 |
856 |
83 |
6 |
857 |
83 |
6 |
858 |
83 |
6 |
859 |
76 |
5 |
860 |
49 |
8 |
861 |
51 |
7 |
862 |
51 |
20 |
863 |
78 |
52 |
864 |
80 |
38 |
865 |
81 |
33 |
866 |
83 |
29 |
867 |
83 |
22 |
868 |
83 |
16 |
869 |
83 |
12 |
870 |
83 |
9 |
871 |
83 |
8 |
872 |
83 |
7 |
873 |
83 |
6 |
874 |
83 |
6 |
875 |
83 |
6 |
876 |
83 |
6 |
877 |
83 |
6 |
878 |
59 |
4 |
879 |
50 |
5 |
880 |
51 |
5 |
881 |
51 |
5 |
882 |
51 |
5 |
883 |
50 |
5 |
884 |
50 |
5 |
885 |
50 |
5 |
886 |
50 |
5 |
887 |
50 |
5 |
888 |
51 |
5 |
889 |
51 |
5 |
890 |
51 |
5 |
891 |
63 |
50 |
892 |
81 |
34 |
893 |
81 |
25 |
894 |
81 |
29 |
895 |
81 |
23 |
896 |
80 |
24 |
897 |
81 |
24 |
898 |
81 |
28 |
899 |
81 |
27 |
900 |
81 |
22 |
901 |
81 |
19 |
902 |
81 |
17 |
903 |
81 |
17 |
904 |
81 |
17 |
905 |
81 |
15 |
906 |
80 |
15 |
907 |
80 |
28 |
908 |
81 |
22 |
909 |
81 |
24 |
910 |
81 |
19 |
911 |
81 |
21 |
912 |
81 |
20 |
913 |
83 |
26 |
914 |
80 |
63 |
915 |
80 |
59 |
916 |
83 |
100 |
917 |
81 |
73 |
918 |
83 |
53 |
919 |
80 |
76 |
920 |
81 |
61 |
921 |
80 |
50 |
922 |
81 |
37 |
923 |
82 |
49 |
924 |
83 |
37 |
925 |
83 |
25 |
926 |
83 |
17 |
927 |
83 |
13 |
928 |
83 |
10 |
929 |
83 |
8 |
930 |
83 |
7 |
931 |
83 |
7 |
932 |
83 |
6 |
933 |
83 |
6 |
934 |
83 |
6 |
935 |
71 |
5 |
936 |
49 |
24 |
937 |
69 |
64 |
938 |
81 |
50 |
939 |
81 |
43 |
940 |
81 |
42 |
941 |
81 |
31 |
942 |
81 |
30 |
943 |
81 |
35 |
944 |
81 |
28 |
945 |
81 |
27 |
946 |
80 |
27 |
947 |
81 |
31 |
948 |
81 |
41 |
949 |
81 |
41 |
950 |
81 |
37 |
951 |
81 |
43 |
952 |
81 |
34 |
953 |
81 |
31 |
954 |
81 |
26 |
955 |
81 |
23 |
956 |
81 |
27 |
957 |
81 |
38 |
958 |
81 |
40 |
959 |
81 |
39 |
960 |
81 |
27 |
961 |
81 |
33 |
962 |
80 |
28 |
963 |
81 |
34 |
964 |
83 |
72 |
965 |
81 |
49 |
966 |
81 |
51 |
967 |
80 |
55 |
968 |
81 |
48 |
969 |
81 |
36 |
970 |
81 |
39 |
971 |
81 |
38 |
972 |
80 |
41 |
973 |
81 |
30 |
974 |
81 |
23 |
975 |
81 |
19 |
976 |
81 |
25 |
977 |
81 |
29 |
978 |
83 |
47 |
979 |
81 |
90 |
980 |
81 |
75 |
981 |
80 |
60 |
982 |
81 |
48 |
983 |
81 |
41 |
984 |
81 |
30 |
985 |
80 |
24 |
986 |
81 |
20 |
987 |
81 |
21 |
988 |
81 |
29 |
989 |
81 |
29 |
990 |
81 |
27 |
991 |
81 |
23 |
992 |
81 |
25 |
993 |
81 |
26 |
994 |
81 |
22 |
995 |
81 |
20 |
996 |
81 |
17 |
997 |
81 |
23 |
998 |
83 |
65 |
999 |
81 |
54 |
1 000 |
81 |
50 |
1 001 |
81 |
41 |
1 002 |
81 |
35 |
1 003 |
81 |
37 |
1 004 |
81 |
29 |
1 005 |
81 |
28 |
1 006 |
81 |
24 |
1 007 |
81 |
19 |
1 008 |
81 |
16 |
1 009 |
80 |
16 |
1 010 |
83 |
23 |
1 011 |
83 |
17 |
1 012 |
83 |
13 |
1 013 |
83 |
27 |
1 014 |
81 |
58 |
1 015 |
81 |
60 |
1 016 |
81 |
46 |
1 017 |
80 |
41 |
1 018 |
80 |
36 |
1 019 |
81 |
26 |
1 020 |
86 |
18 |
1 021 |
82 |
35 |
1 022 |
79 |
53 |
1 023 |
82 |
30 |
1 024 |
83 |
29 |
1 025 |
83 |
32 |
1 026 |
83 |
28 |
1 027 |
76 |
60 |
1 028 |
79 |
51 |
1 029 |
86 |
26 |
1 030 |
82 |
34 |
1 031 |
84 |
25 |
1 032 |
86 |
23 |
1 033 |
85 |
22 |
1 034 |
83 |
26 |
1 035 |
83 |
25 |
1 036 |
83 |
37 |
1 037 |
84 |
14 |
1 038 |
83 |
39 |
1 039 |
76 |
70 |
1 040 |
78 |
81 |
1 041 |
75 |
71 |
1 042 |
86 |
47 |
1 043 |
83 |
35 |
1 044 |
81 |
43 |
1 045 |
81 |
41 |
1 046 |
79 |
46 |
1 047 |
80 |
44 |
1 048 |
84 |
20 |
1 049 |
79 |
31 |
1 050 |
87 |
29 |
1 051 |
82 |
49 |
1 052 |
84 |
21 |
1 053 |
82 |
56 |
1 054 |
81 |
30 |
1 055 |
85 |
21 |
1 056 |
86 |
16 |
1 057 |
79 |
52 |
1 058 |
78 |
60 |
1 059 |
74 |
55 |
1 060 |
78 |
84 |
1 061 |
80 |
54 |
1 062 |
80 |
35 |
1 063 |
82 |
24 |
1 064 |
83 |
43 |
1 065 |
79 |
49 |
1 066 |
83 |
50 |
1 067 |
86 |
12 |
1 068 |
64 |
14 |
1 069 |
24 |
14 |
1 070 |
49 |
21 |
1 071 |
77 |
48 |
1 072 |
103 |
11 |
1 073 |
98 |
48 |
1 074 |
101 |
34 |
1 075 |
99 |
39 |
1 076 |
103 |
11 |
1 077 |
103 |
19 |
1 078 |
103 |
7 |
1 079 |
103 |
13 |
1 080 |
103 |
10 |
1 081 |
102 |
13 |
1 082 |
101 |
29 |
1 083 |
102 |
25 |
1 084 |
102 |
20 |
1 085 |
96 |
60 |
1 086 |
99 |
38 |
1 087 |
102 |
24 |
1 088 |
100 |
31 |
1 089 |
100 |
28 |
1 090 |
98 |
3 |
1 091 |
102 |
26 |
1 092 |
95 |
64 |
1 093 |
102 |
23 |
1 094 |
102 |
25 |
1 095 |
98 |
42 |
1 096 |
93 |
68 |
1 097 |
101 |
25 |
1 098 |
95 |
64 |
1 099 |
101 |
35 |
1 100 |
94 |
59 |
1 101 |
97 |
37 |
1 102 |
97 |
60 |
1 103 |
93 |
98 |
1 104 |
98 |
53 |
1 105 |
103 |
13 |
1 106 |
103 |
11 |
1 107 |
103 |
11 |
1 108 |
103 |
13 |
1 109 |
103 |
10 |
1 110 |
103 |
10 |
1 111 |
103 |
11 |
1 112 |
103 |
10 |
1 113 |
103 |
10 |
1 114 |
102 |
18 |
1 115 |
102 |
31 |
1 116 |
101 |
24 |
1 117 |
102 |
19 |
1 118 |
103 |
10 |
1 119 |
102 |
12 |
1 120 |
99 |
56 |
1 121 |
96 |
59 |
1 122 |
74 |
28 |
1 123 |
66 |
62 |
1 124 |
74 |
29 |
1 125 |
64 |
74 |
1 126 |
69 |
40 |
1 127 |
76 |
2 |
1 128 |
72 |
29 |
1 129 |
66 |
65 |
1 130 |
54 |
69 |
1 131 |
69 |
56 |
1 132 |
69 |
40 |
1 133 |
73 |
54 |
1 134 |
63 |
92 |
1 135 |
61 |
67 |
1 136 |
72 |
42 |
1 137 |
78 |
2 |
1 138 |
76 |
34 |
1 139 |
67 |
80 |
1 140 |
70 |
67 |
1 141 |
53 |
70 |
1 142 |
72 |
65 |
1 143 |
60 |
57 |
1 144 |
74 |
29 |
1 145 |
69 |
31 |
1 146 |
76 |
1 |
1 147 |
74 |
22 |
1 148 |
72 |
52 |
1 149 |
62 |
96 |
1 150 |
54 |
72 |
1 151 |
72 |
28 |
1 152 |
72 |
35 |
1 153 |
64 |
68 |
1 154 |
74 |
27 |
1 155 |
76 |
14 |
1 156 |
69 |
38 |
1 157 |
66 |
59 |
1 158 |
64 |
99 |
1 159 |
51 |
86 |
1 160 |
70 |
53 |
1 161 |
72 |
36 |
1 162 |
71 |
47 |
1 163 |
70 |
42 |
1 164 |
67 |
34 |
1 165 |
74 |
2 |
1 166 |
75 |
21 |
1 167 |
74 |
15 |
1 168 |
75 |
13 |
1 169 |
76 |
10 |
1 170 |
75 |
13 |
1 171 |
75 |
10 |
1 172 |
75 |
7 |
1 173 |
75 |
13 |
1 174 |
76 |
8 |
1 175 |
76 |
7 |
1 176 |
67 |
45 |
1 177 |
75 |
13 |
1 178 |
75 |
12 |
1 179 |
73 |
21 |
1 180 |
68 |
46 |
1 181 |
74 |
8 |
1 182 |
76 |
11 |
1 183 |
76 |
14 |
1 184 |
74 |
11 |
1 185 |
74 |
18 |
1 186 |
73 |
22 |
1 187 |
74 |
20 |
1 188 |
74 |
19 |
1 189 |
70 |
22 |
1 190 |
71 |
23 |
1 191 |
73 |
19 |
1 192 |
73 |
19 |
1 193 |
72 |
20 |
1 194 |
64 |
60 |
1 195 |
70 |
39 |
1 196 |
66 |
56 |
1 197 |
68 |
64 |
1 198 |
30 |
68 |
1 199 |
70 |
38 |
1 200 |
66 |
47 |
1 201 |
76 |
14 |
1 202 |
74 |
18 |
1 203 |
69 |
46 |
1 204 |
68 |
62 |
1 205 |
68 |
62 |
1 206 |
68 |
62 |
1 207 |
68 |
62 |
1 208 |
68 |
62 |
1 209 |
68 |
62 |
1 210 |
54 |
50 |
1 211 |
41 |
37 |
1 212 |
27 |
25 |
1 213 |
14 |
12 |
1 214 |
0 |
0 |
1 215 |
0 |
0 |
1 216 |
0 |
0 |
1 217 |
0 |
0 |
1 218 |
0 |
0 |
1 219 |
0 |
0 |
1 220 |
0 |
0 |
1 221 |
0 |
0 |
1 222 |
0 |
0 |
1 223 |
0 |
0 |
1 224 |
0 |
0 |
1 225 |
0 |
0 |
1 226 |
0 |
0 |
1 227 |
0 |
0 |
1 228 |
0 |
0 |
1 229 |
0 |
0 |
1 230 |
0 |
0 |
1 231 |
0 |
0 |
1 232 |
0 |
0 |
1 233 |
0 |
0 |
1 234 |
0 |
0 |
1 235 |
0 |
0 |
1 236 |
0 |
0 |
1 237 |
0 |
0 |
1 238 |
0 |
0 |
Allpool on esitatud NRTC dünamomeetriline plaan graafiliselt
NRTC dünamomeetriline plaan
Pöörlemissagedus (%)
Pöörlemissagedus (%)
aeg [ s ]
5. liide
Kestvusnõuded
1. IIIA JA IIIB ETAPI SURVESÜÜTEMOOTORITE KESTVUSE KONTROLLIMINE
Käesolevat liidet kohaldatakse ainult IIIA ja IIIB etapi survesüütemootorite suhtes.
1.1. |
Tootja määrab kõigi IIIA ja IIIB etapi mootoritüüpkondade jaoks iga reguleeritava saasteaine halvendusteguri (DF). Neid halvendustegureid kasutatakse tüübikinnituseks ja tootmisliini kontrolliks.
|
1.2. |
Teave halvendusteguri kohta tüübikinnitustaotluses
|
2. IV ETAPI SURVESÜÜTEMOOTORITE KESTVUSE KONTROLLIMINE
2.1. Üldine teave
2.1.1. |
Käesolevat punkti kohaldatakse IV etapi survesüütemootorite suhtes. Tootja taotlusel võib seda kasutada ka IIIA ja IIIB etapi survesüütega mootorite suhtes alternatiivina käesoleva liite punkti 1 nõuetele. |
2.1.2. |
Käesolevas punktis 2 kirjeldatakse menetlust mootorite valimiseks katsete jaoks, mida teostatakse kasutusaja saavutamise katseplaani alusel halvendustegurite kindlaksmääramiseks IV etapi mootorite tüübikinnituse ja toodangu nõuetele vastavuse hindamise jaoks. Halvendustegureid kohaldatakse kooskõlas punktiga 2.4.7 käesoleva direktiivi III lisa kohaselt mõõdetud heitkoguste suhtes. |
2.1.3. |
Tüübikinnitusasutus ei pea nägema halvenduse määramiseks tehtavaid kasutusaja saavutmise katseid või heitekatseid. |
2.1.4. |
Käesolevas punktis 2 kirjeldatakse ka heitkoguseid mõjutavat hooldust, mida tuleks või võiks teha vajaliku kasutusaja saavutamise katseplaani alusel katsetatavatele mootoritele. Kõnealune hooldus peab vastama hooldusele, mida tehakse kasutusel olevatele mootoritele, ja sellest peab uute mootorite omanikke teavitama. |
2.1.5. |
Tootja taotlusel võib tüübikinnitusasutus lubada kasutada halvendustegureid, mille kindlakstegemiseks on kasutatud punktides 2.4.1–2.4.5 sätestatud menetluste alternatiive. Sellisel juhul peab tootja tüübikinnitusasutusele veenvalt näitama, et kasutatud alternatiivsed menetlused on vähemalt sama ranged kui punktides 2.4.1–2.4.5 määratletud menetlused. |
2.2. Mõisted
Kohaldatakse 5. liite punktis 2.
2.2.1. |
„Vanandamistsükkel” on masina või mootori funktsioonide (kiirus, koormus, võimsus) talitlus kasutusaja saavutamise jooksul. |
2.2.2. |
„Kriitilised heitetaset mõjutavad osad” on osad, mis on loodud peamiselt heitkoguste piiramiseks, s.o kõik heitgaasi järeltöötlussüsteemid, mootori elektrooniline kontrollplokk ning selle andurid ja ajamid ning heitgaasitagastussüsteem koos kõigi asjaomaste filtrite, jahutite, reguleerimisventiilide ja torudega. |
2.2.3. |
„Kriitiline heitetaset mõjutav hooldus” on kriitiliste heitetaset mõjutavate osade hooldus. |
2.2.4. |
„Heitetaset mõjutav hooldus” on hooldus, mis mõjutab märgatavalt heitkoguseid või mis tõenäoliselt mõjutab sõiduki või mootori heitenäitajate halvenemist tavakasutuse jooksul. |
2.2.5. |
„Mootori järeltöötlussüsteemi tüüpkond” on valmistaja koostatud mootorite rühm, mis vastab mootoritüüpkonna määratlusele, kuid on jagatud edasi mootoritüüpkondadeks, mis kasutavad sarnast heitgaasi järeltöötlussüsteemi. |
2.2.6. |
„Heitetaset mittemõjutav hooldus” on hooldus, mis ei mõjuta märgatavalt heitkoguseid ja mis ei mõjuta püsivalt masina või mootori heitenäitajate halvenemist tavakasutuse jooksul pärast hooldust. |
2.2.7. |
„Kasutusaja saavutamise katseplaan” on vanandamistsükkel ja kasutusaja saavutamise periood mootori järeltöötlussüsteemi tüüpkonna halvendustegurite kindlaksmääramiseks. |
2.3. Mootorite valik heite püsimisaja halvendustegurite kindlakstegemiseks
2.3.1. |
Heite püsimisaja halvendustegurite kindlaksmääramise eesmärgil läbiviidava heitkoguste katsetamise jaoks vajalikud mootorid valitakse käesoleva direktiivi I lisa punktis 6 määratletud mootoritüüpkonnast. |
2.3.2. |
Erinevatest tüüpkondadest pärit mootoreid võib kasutatava heitgaasi järeltöötlussüsteemi tüübi alusel liigitada omakorda tüüpkondadesse. Selleks, et liigitada erineva silindrite konfiguratsiooniga, kuid tehniliste näitajate ja heitgaaside järeltöötlussüsteemide paigalduse poolest sarnaseid mootoreid samasse mootori järeltöötlussüsteemi tüüpkonda, esitab tootja tüübikinnitusasutusele andmed, mis tõestavad mootorite heitkoguseid vähendava talitluse sarnasust. |
2.3.3. |
Mootori tootja valib välja ühe mootori, mis esindab vastavalt punktile 2.3.2 määratletud mootori järeltöötlussüsteemi tüüpkonda ja mida katsetatakse punktis 2.4.2 määratletud kasutusaja saavutamise katseplaani jooksul, millest teatatakse tüübikinnitusasutusele enne katse algust.
|
2.4. Heite püsimisaja halvendustegurite kindlakstegemine
2.4.1. Üldine teave
Mootori järeltöötlussüsteemi tüüpkonna puhul kohaldatavad halvendustegurid tehakse kindlaks valitud mootorite põhjal, võttes aluseks kasutusaja saavutamise katseplaani, mis hõlmab gaasiliste ja tahkete osakeste heitkoguste regulaarset määramist NRSC ja NRTC katsetes.
2.4.2. Kasutusaja saavutamise katseplaan
Kasutusaja saavutamise katseplaani võib rakendada tootja soovil, katsetades valitud mootoriga varustatud masinat kasutusaja saavutamise katseplaani alusel reaalsetes tingimustes või katsetades valitud mootorit kasutusaja saavutamise katseplaani alusel dünamomeetril.
2.4.2.1. Kasutusaja saavutamise katseplaani rakendamine reaalsetes tingimustes ja dünamomeetril
2.4.2.1.1. Tootja määrab kindlaks mootorite kasutusaja saavutamise ja vanandamistsükli vormi ja kestuse kooskõlas heade inseneritavadega.
2.4.2.1.2. Tootja määrab kindlaks katsepunktid, kus mõõdetakse gaasiliste ja tahkete osakeste heitkoguseid NRTC ja NRSC kuumkäivitustsüklites. Katsepunkte peab olema vähemalt kolm: üks kasutusaja saavutamise katseplaani alguses, üks umbes selle keskel ja veel üks selle lõpus.
2.4.2.1.3. Kooskõlas punktiga 2.4.5.2 arvutatud heitkoguste piirnormid alguspunktis ja heite püsimisaja lõpp-punktis peavad vastama selle mootoritüüpkonna suhtes kohaldatavatele piirnormidele, ehkki katsepunktide üksikud heitkoguste tulemused võivad olla nendest piirnormidest suuremad.
2.4.2.1.4. Valmistaja taotlusel ja tüübikinnitusasutuse nõusolekul võib igas katsepunktis teostada ainult ühe katsetsükli (kas NRTC või NRSC kuumkäivitustsükkel) ning teine katsetsükkel viiakse läbi ainult kasutusaja saavutamise katseplaani alguses ja lõpus.
2.4.2.1.5. Püsikiirusega mootorite, alla 19 kW mootorite, üle 560 kW mootorite, siseveekogude sõidukitele ette nähtud mootorite ning mootorvagunite ja vedurite käitamiseks kasutavate mootorite puhul tuleb igas katsepunktis teha vaid NRSC tsükkel.
2.4.2.1.6. Erinevate mootori järeltöötlussüsteemi tüüpkondade puhul võivad olla erinevad ka kasutusaja saavutamise katseplaanid.
2.4.2.1.7. Kasutusaja saavutamise katseplaan võib olla lühem kui heite püsimisaeg, kuid see ei tohi olla lühem kui aeg, mis on võrdväärne vähemalt veerandiga asjaomasest heite püsimisajast, mis on määratletud käesoleva liite punktis 3.
2.4.2.1.8. Lubatud on kiirendatud vanandamine, mille puhul kohandatakse kasutusaja saavutamise katseplaani kütusekulu alusel. Kohandamise aluseks on tüüpilise kasutusaegse kütusekulu ja vanandamistsükliaegse kütusekulu suhtarv, kuid vanandamistsükli kütusekulu ei tohi olla tüüpilisest kasutusaegsest kütusekulust rohkem kui 30 protsenti suurem.
2.4.2.1.9. Tootja soovil ja tüübikinnitusasutuse nõusolekul võib kasutada kiirendatud vanandamise alternatiivseid meetodeid.
2.4.2.1.10. Kasutusaja saavutamise katseplaani kirjeldatakse täielikult tüübikinnitustaotluses ning sellest teavitatakse tüübikinnitusasutust enne katsete algust.
2.4.2.2. |
Kui tüübikinnitusasutus otsustab, et tootja poolt valitud punktide vahel tuleb teostada lisamõõtmisi, teavitab ta sellest tootjat. Tootja koostab uue kasutusaja saavutamise katseplaani ja tüübikinnitusasutus annab sellele oma nõusoleku. |
2.4.3. Mootori katsetamine
2.4.3.1. Mootorisüsteemi stabiliseerimine
2.4.3.1.1. Tootja määrab iga mootori järeltöötlussüsteemi tüüpkonna kohta kindlaks, mitu tundi masin või mootor peab töötama enne, kui mootori järeltöötlussüsteemi töö on stabiliseerunud. Tüübikinnitusasutuse taotlusel avaldab tootja selle kindlaksmääramise aluseks olnud andmed ja analüüsid. Alternatiivina võib tootja lasta mootoril või masinal töötada 60–125 tundi või ekvivalentse aja jooksul vanandamistsüklis, et mootori järeltöötlussüsteem stabiliseeruks.
2.4.3.1.2. Punktis 2.4.3.1.1 kindlaks määratud stabiliseerumisperioodi lõppu käsitatakse kasutusaja saavutamise katseplaani algusena.
2.4.3.2. Kasutusaja saavutamise katsed
2.4.3.2.1. Pärast stabiliseerumisperioodi lastakse mootoril töötada tootja poolt valitud kasutusaja saavutamise katseplaani alusel, nagu on kirjeldatud punktis 2.3.2. Mootorit katsetatakse NRTC ja NRSC kuumkäivitustsüklite käigus tootja poolt kindlaksmääratud ja vajaduse korral tüübikinnitusasutuse poolt vastavalt punktile 2.4.2.2 sätestatud korrapäraste ajavahemike tagant gaasiliste ja tahkete osakeste heitkoguste suhtes.
Tootja võib otsustada mõõta saasteainete heitkoguseid eraldi enne ja pärast heitgaasi järeltöötlussüsteemi.
Kui vastavalt punktile 2.4.2.1.4 on kokku lepitud, et igas katsepunktis tehakse ainult üks katsetsükkel (NRTC või NRSC kuumkäivitus), tehakse teine katsetsükkel (NRTC või NRSC kuumkäivitus) kasutusaja saavutamise katseplaani alguses ja lõpus.
Vastavalt punktile 2.4.2.1.5 tuleb püsikiirusega mootorite, alla 19 kW mootorite, üle 560 kW mootorite, siseveekogude sõidukitele ette nähtud mootorite ning mootorvagunite ja vedurite käitamiseks kasutavate mootorite puhul igas katsepunktis teha vaid NRSC tsükkel.
2.4.3.2.2. Kasutusaja saavutamise katseplaani ajal teostatakse mootoril punktis 2.5 kirjeldatud hooldust.
2.4.3.2.3. Kasutusaja saavutamise katseplaani ajal võib mootori või masina erakorralist hooldust teostada näiteks juhul, kui tootja tavapärane diagnostikasüsteem on avastanud probleemi, mis oleks käitajale teada andnud rikke tekkimisest.
2.4.4. Aruandlus
2.4.4.1. |
Kõik kasutusaja saavutamise katseplaani ajal toimunud heite määramise katsete (NRTC ja NRSC kuumkäivitus) tulemused tehakse tüübikinnitusasutusele kättesaadavaks. Kui mõni heitekatse tunnistatakse kehtetuks, peab tootja selgitama, miks katse kehtetuks tunnistati. Sellisel juhul tuleb teostada uued heitkoguste katseseeriad järgneva 100-tunnise kasutusaja saavutamise jooksul. |
2.4.4.2. |
Tootja säilitab dokumendid, mis sisaldavad kogu teavet kõigi kasutusaja saavutamise katseplaani käigus mootoril teostatud heite määramise katsete ja hoolduste kohta. See teave esitatakse tüübikinnitusasutusele koos kasutusaja saavutamise katseplaani käigus läbiviidud heite määramise katsete tulemustega. |
2.4.5. Halvendustegurite kindlaksmääramine
2.4.5.1. |
Kasutusaja saavutamise katseplaani jooksul NRTC ja NRSC kuumkäivitustsüklite jooksul igas katsepunktis mõõdetud iga saasteaine puhul viiakse kõikide katseandmete põhjal läbi sobivaim lineaarne regressioonianalüüs. Iga saasteaine puhul tehtud katsete tulemused väljendatakse sama arvu kümnendkohtadega nagu antud mootoritüüpkonna puhul kehtiva saasteaine piirnormides, pluss üks kümnendkoht. Kui vastavalt punktile 2.4.2.1.4 või 2.4.2.1.5 viiakse igas katsepunktis läbi ainult üks katsetsükkel (NRTC või NRSC kuumkäivitus), tehakse regressioonianalüüs ainult igas katsepunktis tehtud katsetsükli tulemuste alusel. Tootja taotlusel ja tüübikinnitusasutuse eelneval heakskiidul on lubatud mittelineaarne regressioon. |
2.4.5.2. |
Heitkoguste piirnormid iga saasteaine kohta kasutusaja saavutamise katseplaani alguses ja heite püsimisaja lõpp-punktis, mida kohaldatakse katsetatava mootori suhtes, tuleb arvutada regressioonivalemi põhjal. Kui kasutusaja saavutamise katseplaan on heite püsimisajast lühem, siis määratakse heitkoguste piirnormid heite püsimisaja lõpp-punktis kindlaks punktis 2.4.5.1 sätestatud regressioonivalemi ekstrapoleerimise teel. Kui heitkoguste piirnorme kasutatakse samas mootori järeltöötlussüsteemi tüüpkonnas olevate mootoritüüpkondade puhul, millel on erinevad heite püsimisajad, siis tuleb heitkoguste piirnormid heite püsimisaja lõpp-punktis iga heite püsimisaja jaoks ümber arvutada punktis 2.4.5.1 sätestatud regressioonivalemi ekstrapoleerimise või interpoleerimise teel. |
2.4.5.3. |
Iga saasteaine halvendustegur on määratletud kui heite püsimisaja lõpp-punktis ja kasutusaja saavutamise katseplaani alguses kohaldatavate heitkoguste piirnormide suhtarv (multiplikatiivne halvendustegur). Tootja taotlusel ja tüübikinnitusasutuse eelneval heakskiidul võib kohaldada iga saasteaine suhtes aditiivset halvendustegurit. Aditiivne halvendustegur on määratletud kui erinevus kalkuleeritud heitkoguste piirnormide vahel heite püsimisaja lõpp-punktis ja kasutusaja saavutamise katseplaani alguses. Joonisel 1 on näide NOx heitkoguste halvendustegurite kindlaksmääramisest lineaarse regressiooni abil. Multiplikatiivsete ja aditiivsete halvendustegurite kombineerimine ühes saasteainete sarjas ei ole lubatud. Kui arvutuse tulemuseks on väärtus, mis on multiplikatiivse halvendusteguri korral väiksem kui 1,00 või aditiivse halvendusteguri korral väiksem kui 0,00, siis on halvendustegur vastavalt 1,0 või 0,00. Kui vastavalt punktile 2.4.2.1.4 on kokku lepitud, et igas katsepunktis viiakse läbi ainult üks katsetsükkel (NRTC või NRSC kuumkäivitus) ning teine katsetsükkel (NRTC või NRSC kuumkäivitus) viiakse läbi ainult kasutusaja saavutamise katseplaani alguses ja lõpus, kohaldatakse igas katsepunktis tehtud katsetsükli jaoks arvutatud halvendustegurit ka teise katsetsükli suhtes. |
2.4.6. Kindlaksmääratud halvendustegurid
2.4.6.1. |
Mootorite tootjad võivad halvendustegurite kindlaksmääramiseks kasutada kasutusaja saavutamise katseplaani asemel alternatiivina järgmisi kindlaksmääratud multiplikatiivseid halvendustegureid.
Kindlaksmääratud aditiivseid halvendustegureid ei ole antud. Kindlaksmääratud multiplikatiivsete halvendustegurite teisendamine aditiivseteks teguriteks ei ole lubatud. Kui kasutatakse kindlaksmääratud halvendustegureid, peab tootja esitama tüübikinnitusasutusele kindlad tõendid selle kohta, et neilt heitekontrollisüsteemi osadelt võib eeldada seda heite püsimisaega, mida seostatakse nimetatud kindlaksmääratud teguritega. Need tõendid võivad põhineda projektianalüüsil, katsetel või mõlema kombinatsioonil. |
2.4.7. Halvendustegurite kohaldamine
2.4.7.1. |
Pärast halvendusteguri kohaldamist vastavalt III lisale mõõdetud katsetulemustele (tahkete osakeste ja iga üksiku gaasi tsükli kaalutud eriheide) peavad mootorid olema vastavuses iga saasteaine heitkoguse piirnormiga, mida kohaldatakse selle mootoritüüpkonna suhtes. Sõltuvalt halvendusteguri (DF) tüübist kohaldatakse järgmisi norme: — multiplikatiivne: (tsükli kaalutud eriheide) * DF ≤ heitkoguste piirnorm — aditiivne: (tsükli kaalutud eriheide) + DF ≤ heitkoguste piirnorm Kui tootja otsustab käesoleva lisa punkti 1.2.1 kohaselt kasutada ÜRO EMK eeskirja 96 03-seeria muudatuste 4.B lisas kirjeldatud menetlust, siis võivad tsükli kaalutud eriheited vajaduse korral sisaldada korrektsiooni harva esineva regeneratsiooni suhtes. |
2.4.7.2. |
Multiplikatiivse NOx + HC halvendusteguri puhul määratakse eraldi HC ja NOx halvendustegurid ning neid kohaldatakse heitkoguste katse halvendatud heitetasemete arvutamiseks enne, kui tulemuseks saadud halvendatud NOx ja HC väärtused kombineeritakse, et teha kindlaks vastavus heitkoguste piirnormidele. |
2.4.7.3. |
Tootja võib otsustada kanda mootorile mootori järeltöötlussüsteemi tüüpkonna järgi kindlaks määratud halvendusteguri üle mootorisüsteemile, mis ei kuulu samasse mootori järeltöötlussüsteemi tüüpkonda. Sellistel juhtudel peab tootja tüübikinnitusasutusele tõendama, et mootorisüsteemil, mille jaoks mootori järeltöötlussüsteemi tüüpkonda algselt katsetati, ja mootorisüsteemil, millele halvendustegureid üle kantakse, on sarnased tehnilised näitajad ja masinale paigaldamise nõuded ning et selle mootori või mootorisüsteemi heitetasemed on samalaadsed. Juhul kui halvendustegurid kantakse üle erineva heite püsimisajaga mootorisüsteemile, tuleb halvendustegurid kohaldatava heite püsimisaja jaoks ümber arvutada punktis 2.4.5.1 sätestatud regressioonivalemi ekstrapoleerimise või interpoleerimise teel. |
2.4.7.4. |
Iga saasteaine halvendustegurid igas kohaldatavas katsetsüklis registreeritakse VII lisa 1. liites sätestatud katsetulemuste dokumendis. |
2.4.8. Tootmise nõuetele vastavuse kontrollimine
2.4.8.1. |
Tootmise vastavust heitetaset käsitlevatele nõuetele kontrollitakse I lisa punkti 5 alusel. |
2.4.8.2. |
Tootja võib otsustada mõõta saasteaine heitkoguseid enne heitgaasi järeltöötlussüsteemi samal ajal tüübikinnituskatse läbiviimisega. Nii tehes võib valmistaja leida mootori ja järeltöötlussüsteemi jaoks eraldi mitteametlikud halvendustegurid ning kasutada neid kontrolli abivahendina tootmisliini lõpus. |
2.4.8.3. |
Tüübikinnituse jaoks registreeritakse VII lisa 1. liites sätestatud katsetulemuste dokumendis ainult punktide 2.4.5 või 2.4.6 kohaselt määratud halvendustegurid. |
2.5. Hooldus
Kasutusaja saavutamise katseplaani rakendamiseks teostatakse hooldust kooskõlas tootja teenindus- ja hooldusraamatuga.
2.5.1. Heitetaset mõjutav korraline hooldus
2.5.1.1. |
Kasutusaja saavutamise katseplaani rakendamiseks tuleb heitetaset mõjutavat käitamisaegset korralist hooldust teostada samaväärsete ajavahemike tagant, mis täpsustatakse tootja poolt masina või mootori omanikule antavas hooldusjuhendis. Vajaduse korral võib hoolduskava kasutusaja saavutamise katseplaani käigus muuta, tingimusel et hoolduskavast ei jäeta välja ühtegi hooldustoimingut, mis on katsemootorile juba tehtud. |
2.5.1.2. |
Mootori tootja kirjeldab kasutusaja saavutamise katseplaanis järgmiste osade reguleerimist, puhastamist ja hooldust (kui see on vajalik) ning korralist vahetamist: — heitgaasitagastussüsteemi filtrid ja jahutid; — karteri tuulutusklapp (vajaduse korral); — sissepritsedüüsi otsik (ainult puhastamine on lubatud); — sissepritsedüüs; — turboülelaadur; — mootori elektronjuhtseade ja selle andurid ja aktuaatorid; — osakeste järeltöötlussüsteem (sealhulgas selle komponendid); — NOx järeltöötlussüsteem (sealhulgas selle komponendid); — heitgaasitagastussüsteem, sealhulgas kõik seotud reguleerimisventiilid ja -torud; — kõik muud heitgaasi järeltöötlussüsteemid. |
2.5.1.3. |
Heitkoguseid mõjutavat kriitilist korralist hooldust teostatakse ainult juhul, kui seda on ette nähtud teha kasutuse ajal, ja sellise hoolduse nõudest teavitatakse sõiduki omanikku. |
2.5.2. Muudatused korralises hoolduses
2.5.2.1. |
Tootja esitab tüübikinnitusasutusele taotluse kiita heaks uued korralised hooldused, mida tootja soovib kasutusaja saavutamise katseplaani käigus teha ning edaspidi soovitada masinate ja mootorite omanikele. Koos taotlusega tuleb esitada andmed, mis kinnitavad vajadust uue korralise hoolduse ja hooldusvälba järele. |
2.5.3. Korraline hooldus, mis ei mõjuta heitetaset
2.5.3.1. |
Korralist hooldust, mis ei mõjuta heitetaset ning mis on põhjendatud ja tehniliselt vajalik (nt õlivahetus, õlifiltri vahetus, kütusefiltri vahetus, õhufiltri vahetus, jahutussüsteemi hooldus, tühikäigu pöörlemiskiiruse reguleerimine, pöörlemissageduse regulaator, mootori poltide pöördemoment, ventiili reguleerimine, pihusti reguleerimine, veorihmade pingutamine jne) võib teha kasutusaja saavutamise katseplaani kaasatud masinatel või mootoritel kõige pikemate vaheaegade tagant, mida valmistaja soovitab omanikul teha (nt mitte vaheaegade tagant, mis on soovitatud põhjalikuks hoolduseks). |
2.5.4. Remont
2.5.4.1. |
Kasutusaja saavutamise katseplaani käigus katsetamiseks valitud mootorisüsteemi osi parandatakse ainult juhul, kui osa lakkab toimimast või kui mootorisüsteemis tekib rike. Mootori, heitekontrollisüsteemi või kütusesüsteemi parandamine ei ole lubatud, välja arvatud punktis 2.5.4.2 sätestatud erandi korral. |
2.5.4.2. |
Kui mootor, heitekontrollisüsteem või kütusesüsteem ise lakkab kasutusaja saavutamise käigus toimimast, siis tunnistatakse kasutusaja saavutamine kehtetuks ja alustatakse uue mootorisüsteemiga uut kasutusaja saavutamise tsüklit, välja arvatud juhul, kui toimimast lakanud osad vahetatakse välja võrdväärsete osade vastu, mida kasutusaja saavutamiseks kasutatud sama palju tunde. |
3. IIIA, IIIB JA IV ETAPI MOOTORITE HEITE PÜSIMISAJA KONTROLLIMINE
3.1. |
Tootjad kasutavad käesoleva punkti tabelis 1 sätestatud heite püsimisaegu.
Tabel 1 IIIA, IIIB ja IV etapi survesüüte mootorite heite püsimisaeg (tundides)
|
6. liide
I, II, IIIA, IIIB ja IV etapi mootorite CO2-heidete määramine
1. Sissejuhatus
1.1. |
Käesolevas liites sätestatakse CO2-heidetest teavitamise normid ja katsemenetlused, mida rakendatakse I–IV etapis. Kui tootja otsustab käesoleva lisa punkti 1.2.1 kohaselt kasutada ÜRO EMK eeskirja 96 03-seeria muudatuste 4.B lisas kirjeldatud menetlust, siis kohaldatakse käesoleva lisa 7. liidet. |
2. Üldised nõuded
2.1. |
CO2 heitkogused määratakse III lisa punktis 1.1 sätestatud katsetsükliga kooskõlas vastavalt III lisa punktiga 3 (NRSC) või punktiga 4 (NRTC kuumkäivitustsükkel). IIIB etapi puhul määratakse CO2 heitkogused kindlaks NRTC kuumkäivituskatsetsükliga. |
2.2. |
Katse tulemused tuleb esitada tsükli keskmiste eriväärtustena ühikuga g/kWh. |
2.3. |
Kui NRSC toimub tootja valikul ühe filtriga tehtava tsüklina (RMC), kohaldatakse kas viiteid käesolevas liites sätestatud NRTC-le või III lisa 7. liite nõudeid. |
3. CO2 heitkoguste määramine
3.1. Toormõõtmine
Käesolevat punkti kohaldatakse, kui CO2 mõõdetakse toores heitgaasis.
3.1.1. Mõõtmine
Katsetatava mootori toores heitgaasis sisalduvat CO2 mõõdetakse mittelahutava infrapunatajuri (NDIR) abil vastavalt kas III lisa 1. liite punktile 1.4.3.2 (NRSC) või punktile 2.3.3.2. (NRTC).
Mõõtesüsteem peab vastama III lisa 2. liite punkti 1.5 lineaarsusnõuetele.
Mõõtesüsteem peab vastama kas III lisa 1. liite punktide 1.4.1 (NRSC) või 2.3.1 (NRTC) nõuetele.
3.1.2. Andmete hindamine
Asjaomased andmed registreeritakse ja säilitatakse vastavalt III lisa punktile 3.7.4 (NRSC) või punktile 4.5.7.2 (NRTC).
3.1.3. Tsükli keskmise heitkoguse arvutamine
Kuivas heitgaasis mõõtmise korral kohaldatakse kuiva/märja mõõtmise korrigeerimist vastavalt III lisa 3. liite punktile 1.3.2 (NRSC) või 2.1.2.2 (NRTC).
NRSC puhul arvutatakse CO2 mass (g/h) iga üksiku režiimi jaoks vastavalt III lisa 3. liite punktile 1.3.4. Heitgaasi vool määratakse kindlaks vastavalt III lisa 1. liite punktidele 1.2.1–1.2.5.
NRTC puhul arvutatakse CO2 mass (g/test) vastavalt III lisa 3. liite punktile 2.1.2.1. Heitgaasi vool määratakse kindlaks vastavalt III lisa 1. liite punktidele 2.2.3.
3.2. Lahjendatud mõõtmine
Käesolevat punkti kohaldatakse, kui CO2 mõõdetakse lahjendatud heitgaasis.
3.2.1. Mõõtmine
Katsetatava mootori lahjendatud heitgaasis sisalduvat CO2 mõõdetakse mittelahutava infrapunatajuri (NDIR) abil vastavalt III lisa 1. liite punktile 1.4.3.2 (NRSC) või punktile 2.3.3.2. (NRTC). Heitgaasi lahjendatakse filtreeritud ümbritseva õhu, sünteetilise õhu või lämmastikuga. Täisvoolusüsteemi voolumaht peab olema piisavalt suur, et täielikult kõrvaldada vee kondenseerumine lahjendus- ja proovivõtusüsteemides.
Mõõtesüsteem peab vastama III lisa 2. liite punkti 1.5 lineaarsusnõuetele.
Mõõtesüsteem peab vastama III lisa 1. liite punkti 1.4.1 (NRSC) või punkti 2.3.1 (NRTC) nõuetele.
3.2.2. Andmete hindamine
Asjaomased andmed registreeritakse ja säilitatakse vastavalt III lisa punktile 3.7.4 (NRSC) või punktile 4.5.7.2 (NRTC).
3.2.3. Tsükli keskmise heitkoguse arvutamine
Kuivas heitgaasis mõõtmise korral kohaldatakse kuiva/märja mõõtmise korrigeerimist vastavalt III lisa 3. liite punktile 1.3.2 (NRSC) või punktile 2.1.2.2 (NRTC).
NRSC puhul arvutatakse CO2 mass (g/h) iga üksiku režiimi jaoks vastavalt III lisa 3. liite punktile 1.3.4. Lahjendatud heitgaasi vool määratakse kindlaks vastavalt III lisa 1. liite punktile 1.2.6.
NRTC puhul arvutatakse CO2 mass (g/test) vastavalt III lisa 3. liite punktile 2.2.3. Lahjendatud heitgaasi vool määratakse kindlaks vastavalt III lisa 3. liite punktile 2.2.1.
Taustkorrigeerimist kohaldatakse vastavalt III lisa 3. liite punktile 2.2.3.1.1.
3.3. Eriheidete arvutamine
3.3.1. NRSC
Eriheited e CO2 (g/kWh) arvutatakse järgmiselt:
kus:
ja
CO2 mass,i |
on üksiku režiimi CO2 mass (g/h) |
Pm,i |
on üksiku režiimi mõõdetud võimsus (kW) |
PAE,i |
on üksiku režiimi abiseadmete võimsus (kW) |
WF,i |
on üksiku režiimi kaalutegur. |
3.3.2. NRTC
CO2 eriheidete arvutamiseks vajalik tsükli töö määratakse kindlaks vastavalt III lisa punktile 4.6.2.
Eriheited e CO2 (g/kWh) arvutatakse järgmiselt:
kus:
m CO2, hot |
on NRTC kuumkäivitustsükli CO2 heitkogused (g) |
W act, hot |
on NRTC kuumkäivitustsükli tegelik töö (kWh). |
7. liide
CO2 heitkoguste alternatiivne määramine
1. Sissejuhatus
Kui tootja otsustab käesoleva lisa punkti 1.2.1 kohaselt kasutada ÜRO EMK eeskirja 96 03-seeria muudatuste 4.B lisas kirjeldatud menetlust, siis kohaldatakse CO2-heidetest aruandmiseks käesolevas liites ette nähtud sätteid ja katsemenetlusi.
2. Üldised nõuded
2.1. |
CO2 heitkogused määratakse kindlaks NRTC kuumkäivituskatsetsükliga vastavalt ÜRO EMK eeskirja nr 96 03-seeria muudatuste 4.B lisa punktile 7.8.3. |
2.2. |
Katse tulemused tuleb esitada tsükli keskmiste eriväärtustena ühikuga g/kWh. |
3. CO2 heitkoguste määramine
3.1. Toormõõtmine
Käesolevat punkti kohaldatakse, kui CO2 mõõdetakse toores heitgaasis.
3.1.1. Mõõtmine
Katsetatava mootori toores heitgaasis sisalduvat CO2 mõõdetakse mittelahutava infrapunatajuri abil vastavalt ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 96 03-seeria muudatuste 4.B lisa punktile 9.4.6.
Mõõtesüsteem peab vastama ÜRO EMK eeskirja nr 96 03-seeria muudatuste 4.B lisa punkti 8.1.4 lineaarsusnõuetele.
Mõõtesüsteem peab vastama ÜRO EMK eeskirja nr 96 03-seeria muudatuste 4.B lisa punkti 8.1.9 nõuetele.
3.1.2. Andmete hindamine
Asjakohased andmed registreeritakse ja neid säilitatakse kooskõlas ÜRO EMK eeskirja nr 96 03-seeria muudatuste 4.B lisa punktiga 7.8.3.2.
3.1.3. Tsükli keskmise heitkoguse arvutamine
Kuivas heitgaasis mõõtmise korral kohaldatakse kontsentratsiooni hetkeväärtuste suhtes enne edasisi arvutusi kuiva/märja mõõtmise korrigeerimist vastavalt ÜRO EMK eeskirja nr 96 03-seeria muudatuste 4.B lisa 8. liite punktile A.8.2.2 või 7. liite punktile A.7.3.2.
CO2 mass (g/test) arvutatakse ajalisse vastavusse viidud CO2 kontsentratsiooni hetkeväärtuse ja heitgaasivoo korrutamise teel, integreerides saadud tulemust kogu katsetsükli ulatuses kooskõlas ühega järgmistest:
a) ÜRO EMK eeskirja nr 96 03-seeria muudatuste 4.B lisa 8. liite punkt A.8.2.1.2 ja punkt A.8.2.5, võttes CO2 u-väärtused tabelist A.8.1 või arvutades u-väärtused vastavalt ÜRO EMK eeskirja nr 96 03-seeria muudatuste 4.B lisa 8. liite punktile A.8.2.4.2;
b) ÜRO EMK eeskirja nr 96 03-seeria muudatuste 4.B lisa 7. liite punkt A.7.3.1 ja punkt A.7.3.3.
3.2. Lahjendatud mõõtmine
Käesolevat punkti kohaldatakse, kui CO2 mõõdetakse lahjendatud heitgaasis.
3.2.1. Mõõtmine
Katsetatava mootori lahjendatud heitgaasis sisalduvat CO2 mõõdetakse mittelahutava infrapunatajuri abil vastavalt ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 96 03-seeria muudatuste 4.B lisa punktile 9.4.6. Heitgaasi lahjendatakse filtreeritud ümbritseva õhu, sünteetilise õhu või lämmastikuga. Täisvoolusüsteemi voolumaht peab olema piisavalt suur, et täielikult kõrvaldada vee kondenseerumine lahjendus- ja proovivõtusüsteemides.
Mõõtesüsteem peab vastama ÜRO EMK eeskirja nr 96 03-seeria muudatuste 4.B lisa punkti 8.1.4 lineaarsusnõuetele.
Mõõtesüsteem peab vastama ÜRO EMK eeskirja nr 96 03-seeria muudatuste 4.B lisa punkti 8.1.9 nõuetele.
3.2.2. Andmete hindamine
Asjakohased andmed registreeritakse ja neid säilitatakse kooskõlas ÜRO EMK eeskirja nr 96 03-seeria muudatuste 4.B lisa punktiga 7.8.3.2.
3.2.3. Tsükli keskmise heitkoguse arvutamine
Kuivas heitgaasis mõõtmise korral kohaldatakse kontsentratsiooni hetkeväärtuste suhtes enne edasisi arvutusi kuiva/märja mõõtmise korrigeerimist vastavalt ÜRO EMK eeskirja nr 96 03-seeria muudatuste 4.B lisa 8. liite punktile A.8.3.2 või 7. liite punktile A.7.4.2.
CO2 mass (g/test) arvutatakse CO2 kontsentratsiooni ja lahjendatud heitgaasivoo korrutamise teel kooskõlas ühega järgmistest:
a) ÜRO EMK eeskirja nr 96 03-seeria muudatuste 4.B lisa 8. liite punkt A.8.3.1 ja punkt A.8.3.4, võttes CO2 u-väärtused tabelist A.8.2 või arvutades u-väärtused vastavalt ÜRO EMK eeskirja nr 96 03-seeria muudatuste 4.B lisa 8. liite punktile A.8.3.3;
b) ÜRO EMK eeskirja nr 96 03-seeria muudatuste 4.B lisa 7. liite punkt A.7.4.1 ja punkt A.7.4.3.
Taustkorrektsiooni kohaldatakse vastavalt ÜRO EMK eeskirja nr 96 03-seeria muudatuste 4.B lisa 8. liite punktile A.8.3.2.4 või punktile A.7.4.1.
3.3. Pidurdamisest tingitud heitkogused
Pidurdamise CO2 heitkoguste arvutamiseks vajalik tsükli töö määratakse kindlaks kooskõlas ÜRO EMK eeskirja nr 96 03-seeria muudatuste 4.B lisa punktiga 7.8.3.4.
Pidurdamisest tingitud heitkogused e CO2 (g/kWh) arvutatakse järgmiselt:
kus:
mCO2, hot |
on NRTC kuumkäivituskatse CO2 heitkogused (g) |
Wact, hot |
on NRTC kuumkäivitustsükli tegelik töö (kWh). |
IV LISA
SÄDESÜÜTEMOOTORITE KATSETAMISE KORD
1. SISSEJUHATUS
1.1. |
Käesolevas lisas kirjeldatakse katsetatavate mootorite gaasiheite määramise meetodit. |
1.2. |
Katse tehakse katsestendile paigaldatud ning dünamomeetriga ühendatud mootoril. |
2. KATSETINGIMUSED
2.1. Mootorikatse tingimused
Mõõdetakse mootori sisselaskeõhu absoluutset temperatuuri (Ta) kelvinites ning kuiva atmosfäärirõhku (ps), mida väljendatakse kilopaskalites (kPa), ning määratakse parameeter a järgmiselt:
2.1.1. Katse kehtivus
Katsetulemused tunnistatakse kehtivaks, kui parameeter fa on järgmistes piirides:
2.1.2. Vahejahutiga mootorid
Jahutusagendi ja ülelaadeõhu temperatuur tuleb registreerida.
2.2. Mootori õhu sisselaskesüsteem
Katsemootorile paigaldatakse õhu sisselaskesüsteem, mis piirab uue õhupuhasti puhul õhu sisselaset tootja määratud mootori kasutustingimustes 10 % ulatuses tootja määratud ülemmäärast, mille tulemuseks on maksimaalne õhuvool vastavas mootoris.
Väikeste sädesüütemootorite puhul (töömaht <1 000 cm3) kasutatakse paigaldatud mootorile tüüpilist süsteemi.
2.3. Mootori heitgaasisüsteem
Katsemootor varustatakse heitgaasisüsteemiga, mille heitgaasi vasturõhk on mootori töötingimustes kuni 10 % tootja määratud ülemmäärast, mille tulemuseks on vastavas mootoris maksimaalne esitatud võimsus.
Väikeste sädesüütemootorite puhul (töömaht <1 000 cm3) kasutatakse paigaldatud mootorile tüüpilist süsteemi.
2.4. Jahutussüsteem
Kasutatakse mootori jahutussüsteemi, mis on piisava mahuga, et säilitada mootori normaalne töötemperatuur, mille tootja on ette näinud. See nõue kehtib ühikute kohta, mis tuleb võimsuse mõõtmiseks demonteerida, näiteks ülelaadekompressori kohta, mille ventilaator tuleb väntvõllile juurdepääsemiseks eemaldada.
2.5. Määrdeõlid
Kasutatakse määrdeõlisid, mis vastavad tootja spetsifikatsioonidele konkreetse mootori ja kasutusotstarbe kohta. Tootjad peavad kasutama mootorimäärdeid, mis esindavad kaubanduses saadavaid mootorimäärdeid.
Sädesüütemootorite katsetamisel kasutatavate määrdeõlide tehnilised andmed märgitakse VII lisa 2. liite punktis 1.2 ning esitatakse koos katsetulemustega.
2.6. Reguleeritavad karburaatorid
Piiratud ulatuses reguleeritavate karburaatoritega mootorite puhul katsetatakse mõlemat reguleerimisäärmust.
2.7. Katsekütus
Kütusena kasutatakse V lisas nimetatud etalonkütust.
Sädesüütemootorite katsetamisel kasutatava etalonkütuse oktaaniarv ja tihedus märgitakse VII lisa 2. liite punktis 1.1.1.
Kahetaktiliste mootorite puhul peab kütuse ja õli segamisvahekord vastama tootja soovitatavale vahekorrale. Sädesüütemootorite õli suhtosa kahetaktiliste mootorite kütusest ja määrdeõlist koosnevas toitesegus ning sellest tulenev kütuse tihedus märgitakse VII lisa 2. liite punktis 1.1.4.
2.8. Dünamomeetri seadistuste määramine
Heiteid mõõdetakse korrigeerimata pidurvõimsuse põhjal. Abiseadmed, mida on vaja üksnes sõiduki kasutamiseks ja mida võib paigaldada mootorile, võetakse katse ajaks maha. Kui abiseadmeid ei eemaldata, tuleb määrata nende kasutatav võimsus, et arvutada välja dünamomeetri seadistused; see ei kehti mootorite kohta, kui sellised abiseadmed moodustavad mootori lahutamatu osa (näiteks õhkjahutusega mootorite ventilaatorid).
Sisselaske piirangut ja väljalasketoru vasturõhku reguleeritakse mootoritel, mille puhul on selline reguleerimine võimalik, tootja antud ülemmäärani punktide 2.2 ja 2.3 kohaselt. Pöördemomendi suurimad väärtused teatavatel pöörlemiskiirustel määratakse katseliselt, et arvutada välja teatavate katserežiimide pöördemomendid. Mootorite kohta, mis ei ole mõeldud kasutamiseks täiskoormusel teatavast pöörlemiskiiruste vahemikust väljaspool ja pöördemomendi kõverast kõrgemal, teatab katses kasutatavate pöörlemiskiiruste suurimad pöördemomendid tootja. Igale katserežiimile vastav mootori seadistus arvutatakse järgmise valemi järgi:
kus:
S |
on dünamomeetri seadistus (kW), |
PM |
on suurim täheldatud või avaldatud võimsus katses kasutatava pöörlemissageduse ja tingimuste korral (kW) (vt VII lisa 2. liide), |
PAE |
on katseks paigaldatud ja VII lisa 3. liite kohaselt mittevajalike abiseadmete kasutatud võimsuse avaldatud summa (kW), |
L |
on vastavaks katserežiimiks ettenähtud pöördemomendi osa. |
Kui suhteks saadakse
siis võib tüübikinnitust andev tehniline asutus kontrollida PAE väärtust.
3. KATSE KÄIK
3.1. Mõõteseadmete paigaldamine
Mõõteriistad ja proovivõtturid tuleb nõuetekohaselt paigaldada. Kui heitgaasi lahjendamiseks kasutatakse täisvoolu lahjendussüsteemi, siis tuleb süsteemiga ühendada väljalasketoru.
3.2. Lahjendussüsteemi ja mootori käivitamine
Lahjendussüsteem ja mootor käivitatakse ning neid soojendatakse seni, kuni kõik temperatuurid ja rõhud on täiskoormusel ja nimipöörlemissageduse korral stabiliseerunud (punkt 3.5.2).
3.3. Lahjendusastme korrigeerimine
Lahjendusaste peab olema vähemalt 4.
Süsteemide puhul, milles kontrollitakse CO2 või NOx sisaldust, tuleb lahjendusõhu CO2 või NOx sisaldust mõõta iga katse alguses ja lõpus. Lahjendusõhu CO2 ja NOx taustsisaldust enne ja pärast katset tehtud mõõtmiste vahe võib olla vahemikus vastavalt 100 m-1 või 5 m-1.Kui kasutatakse lahjendatud heitgaasiga töötavat analüüsisüsteemi, määratakse asjaomased taustsisaldused nii, et kogu katseseeria jooksul kogutakse lahjendatud õhust proove proovivõtukotti.
Keskmise sisalduse (mitte proovivõtukotti kogutud lahjendatud õhu sisalduse) arvutamiseks võib võtta vähemalt kolm proovi (tsükli alguses, lõpus ja keskel) ja arvutada keskmise välja nende põhjal. Tootja soovil võib taustmõõtmised vahele jätta.
3.4. Analüsaatorite kontrollimine
Heiteanalüsaatorid nullistatakse ja määratakse kindlaks mõõteulatus.
3.5. Katsetsükkel
3.5.1. |
Masinate spetsifikatsioon c I lisa punkti 1 A alapunkti iii kohaselt. Dünamomeetri kasutamisel katsetataval mootoril tuleb olenevalt masina tüübist läbida järgmised tsüklid:
3.5.1.1. Katserežiimid ja kaalutegurid
(1) 1 Koormus on väljendatud protsentides pöördemomendist, mis vastavad põhivõimsusklassi näitajatele; põhivõimsus on maksimaalne võimsus muutuva võimsusega tsükli ajal, millel võib mootorit kasutada piiramatu arvu tunde aastas ettenähtud keskkonnatingimustel, kui hooldus toimub ettenähtud intervallide järel ja tootja ettenähtud viisil. Põhivõimsuse määratluse paremaks illustreerimiseks vt joonis 2 standardis ISO 8528-1: 1993(E). (2) I etapis võib 0,90 ja 0,10 asemel kasutada vastavalt 0,85 ja 0,15. 3.5.1.2. Asjakohase katsetsükli valimine Kui mootorimudeli põhiline lõppkasutusotstarve on teada, võib katsetsükli valida punktis 3.5.1.3 esitatud näidete järgi. Kui mootori põhilist lõppkasutusotstarvet ei ole teada, tuleks asjakohane katsetsükkel valida mootori spetsifikatsiooni põhjal. 3.5.1.3. Näited (loetelu ei ole täielik) Tüüpilisi näiteid: tsükli D kohta: vahelduva koormusega generaatorid, kaasa arvatud laevadel ja rongidel (mitte käitamiseks) kasutatavad, jahutusseadmete, keevitusseadmete generaatorid; gaasikompressorid; tsükli G1 kohta: peale ette või taha paigaldatud mootoriga muruniidukid; golfiautod; mehaanilised muruharjad; käsimuruniidukid (trummel- või silindermuruniidukid); lumekoristusseadmed; jäätmehundid; tsükli G2 kohta: kantavad generaatorid, pumbad, keevitusseadmed ja õhukompressorid; nende hulka võivad samuti kuuluda muru- ja aiahooldusseadmed, mis töötavad mootori nominaalkiirusel; tsükli G3 kohta: puhurid; kettsaed; hekilõikurid; kantavad saemasinad; mullafreesid; pihustid; murutrimmerid; vaakumimurid. |
3.5.2. |
Mootori konditsioneerimine Mootorit ja süsteemi soojendatakse maksimaalvõimsuse pöörlemiskiirusel ja pöörlemismomendi juures, et stabiliseerida mootori parameetrid tootja soovituste kohaselt. Märkus: Konditsioneerimisaeg on ette nähtud ka selleks, et hoida ära mõnest varasemast katsest heitgaasisüsteemi jäänud jääkide mõju avaldumist. Samuti on katsefaaside vahel kohustuslik stabiliseerimisaeg, mis on mõeldud selleks, et vähendada faasist faasi edasikanduvate mõjude avaldumist. |
3.5.3. |
Katseseeria Katsetsükleid G1, G2 ja G3 viiakse läbi tsükli režiimi numbri kahanevas järjekorras. Igas faasis on proovivõtuajaks vähemalt 180 sekundit. Proovivõtuaja viimased 120 sekundit mõõdetakse ja registreeritakse heitgaasis sisalduvate ainete sisaldus. Igas mõõtepunktis peab katsefaas kestma piisavalt kaua, et mootori temperatuur jõuaks enne proovide võtmise algust stabiliseeruda. Faaside pikkus protokollitakse ja lisatakse aruandesse. a) Mootorid, mille pöörlemiskiirust reguleeritakse katse ajal dünamomeetri abil: Iga tsükli iga faasi ajal hoitakse kindlaksmääratud pöörete arvu vahemikus ± 1 % ulatuses mootori nominaalkiirusest või 3 min-1 olenevalt sellest, kumb on suurem, välja arvatud madalvõimsuse või tühikäigu pöörlemiskiirus, mida tuleb hoida tootja lubatud hälvete piires. Kindlaksmääratud pöördemomenti hoitakse nii, et selle keskmine mõõtmiste tegemise ajal on ± 2 % ulatuses suurimast momendikiirusest. b) Mootorid, mille koormust reguleeritakse katse ajal dünamomeetri abil: Iga tsükli igas faasis pärast üleminekuaega peab kindlaksmääratud pöörete arv olema ± 2 % mootori nominaalkiirusest või 3 min-1 olenevalt sellest, kumb on suurem, kuid igal juhul vahemikus ± 5 %, välja arvatud madalvõimsuse või tühikäigu pöörlemiskiirus, mida tuleb hoida tootja lubatud hälvete piires. Katsetsükli igas faasis, kus kindlaksmääratud pöördemoment on katselise pöörlemiskiiruse juures vähemalt 50 % maksimummomendist, hoitakse kindlaksmääratud keskmist pöördemomenti andmete kogumise ajal ± 5 % piires kindlaksmääratud pöördemomendist. Katsetsükli igas faasis, kus kindlaksmääratud pöördemoment on katselise pöörlemiskiiruse juures vähem kui 50 % maksimummomendist, hoitakse kindlaksmääratud keskmist pöördemomenti andmete kogumise ajal ± 10 % piires kindlaksmääratud pöördemomendist või ± 0,5 Nm ulatuses olenevalt sellest, kumb on suurem. |
3.5.4. |
Analüsaatori reageerimine Analüsaatorite väljund salvestatakse lintmeerikule või mõõdetakse samaväärse andmesalvestussüsteemi abil, heitgaas voolab läbi analüsaatorite vähemalt viimased 180 sekundit igast faasist. Kui lahjendatud CO ja CO2 mõõtmiseks kasutatakse proovivõtukotti (vt I lisa punkt 1.4.4), võetakse proov kotti iga faasi viimase 180 sekundi jooksul ning kotis olev proov analüüsitakse ja analüüsitulemused protokollitakse. |
3.5.5. |
Mootori seisund Mootori pöörlemiskiirust ja koormust, sisselaskeõhu temperatuuri ja kütusevoolu mõõdetakse igas faasis siis, kui mootor on stabiliseerunud. Kõik arvutamiseks vajalikud lisaandmed tuleb registreerida (vaata 3. liite punktid 1.1 ja 1.2). |
3.6. Analüsaatorite ülekontrollimine
Heitekatse järel kasutatakse nullgaasi ja sama võrdlusgaasi teistkordseks kontrollimiseks. Katse loetakse kehtivaks, kui mõlema mõõtmise tulemuste erinevus on alla 2 %.
1. liide
1. MÕÕTMIS- JA PROOVIVÕTUPROTSEDUUR
Katsetamiseks esitatud mootori gaasiheiteid mõõdetakse IV lisas kirjeldatud viisil. VI lisa meetodid kirjeldavad gaasiheidete analüüsimiseks soovitatavaid süsteeme (punkt 1.1).
1.1. Dünamomeetri spetsifikatsioon
Katsetes tuleb kasutada mootori dünamomeetrit, mille omadused võimaldavad korraldada IV lisa punktis 3.5.1 kirjeldatud katsetsüklit. Pöördemomendi ja pöörlemiskiiruse mõõtmiseks kasutatavad vahendid peavad võimaldama mõõta võllivõimsust märgitud piirides. Võimalik, et on vaja lisaarvutusi.
Mõõteriistad peavad olema niivõrd täpsed, et ei ületata punktis 1.3 esitatud lubatud hälbeid.
1.2. Kütusevool ja kogu lahjendatud kütusevool
Heite arvutamise aluseks võetava kütusevoolu mõõtmiseks kasutatakse punktis 1.3 (3. liide) määratletud täpsusega mõõteriistu. Täisvoolu lahjendussüsteemi korral mõõdetakse kogu lahjendatud heitgaasivoolu PDP või CFVga – vt VI lisa punkt 1.2.1.2. Nende täpsus peab vastama III lisa 2. liite punkti 2.2 sätetele.
1.3. Mõõtetäpsus
Kõikide mõõteriistade kalibreerimine peab põhinema riigi (rahvusvahelistel) standarditel ning vastama tabelites 2 ja 3 sätestatud nõuetele.
Tabel 2. Mõõteriistade lubatud kõrvalekalded mootori parameetrite korral
Nr |
Nimetus |
Lubatud kõrvalekalle |
1 |
Mootori pöörlemiskiirus |
± 2 % näidust või ± 1 % mootori suurimast väärtusest olenevalt sellest, kumb on suurem |
2 |
Pöördemoment |
± 2 % näidust või ± 1 % mootori suurimast väärtusest olenevalt sellest, kumb on suurem |
3 |
Kütusekulu () |
± 2 % mootori suurimast väärtusest |
4 |
Õhukulu () |
± 2 % näidust või ± 1 % mootori suurimast väärtusest olenevalt sellest, kumb on suurem |
(1) Käesolevas direktiivis kirjeldatud heitgaaside arvutused põhinevad mõnel juhul erinevatel mõõtmis- ja/või arvutusmeetoditel. Kuna heitgaasiarvutuste tegemiseks on lubatud koguhälve ette antud, peavad mõnede nimetuste puhul lubatavad väärtused olema standardis ISO 3046-3 esitatud lubatud hälvetest väiksemad. |
Tabel 3. Mõõteriistade lubatud kõrvalekalded muude oluliste parameetrite korral
Nr |
Nimetus |
Lubatud kõrvalekalle |
1 |
Temperatuur ≤ 600 K |
± 2 K absoluutväärtus |
2 |
Temperatuur ≥ 600 K |
± 1 % näidust |
3 |
Heitgaasi rõhk |
± 0,2 kPa absoluutväärtus |
4 |
Sisselasketorustiku hõrendus |
± 0,05 kPa absoluutväärtus |
5 |
Atmosfäärirõhk |
± 0,1 kPa absoluutväärtus |
6 |
Muud rõhud |
± 0,1 kPa absoluutväärtus |
7 |
Suhteline õhuniiskus |
± 3 % absoluutväärtus |
8 |
Absoluutniiskus |
± 5 % näidust |
9 |
Lahjendusõhu vool |
± 2 % näidust |
10 |
Lahjendatud heitgaasivool |
± 2 % näidust |
1.4. Gaasiliste ainete määramine
1.4.1. Analüsaatori üldised spetsifikatsioonid
Analüsaatorite mõõtepiirkond peab vastama heitgaasisisalduste mõõtmisel ettenähtud nõuetele (punkt 1.4.1.1) Analüsaatorite kasutamisel soovitatakse, et mõõdetava sisalduse väärtus asuks skaala osal, mis moodustab täisskaalast 15–100 %.
Kui skaala ülemine väärtus on 155 ppm (või ppm C) või sellest väiksem või kui kasutatakse lugemisseadmeid (arvuteid, andmekogureid), mis tagavad piisava täpsuse ja eraldusvõime ka skaala selles osas, mis moodustab skaala ülemisest väärtusest alla 15 %, on vastuvõetavad ka sisaldused, mis moodustavad skaala ülemisest väärtusest alla 15 %. Sellisel juhul tuleb mõõteriistu kalibreerimiskõvera täpsuse tagamiseks täiendavalt kalibreerida – vt käesoleva lisa 2. liite punkt 1.5.5.2.
Seadmete elektromagnetilise ühilduvuse (EMC) aste peab võimalikult vähendama lisavigade tekkevõimalust.
1.4.1.1. Mõõtetäpsus
Analüsaator ei või kogu mõõtepiirkonnas (välja arvatud null) kalibreerimispunkti nimiväärtusest kõrvale kalduda rohkem kui ± 2 % näidust ja rohkem kui ± 0,3 % skaala ülemisest väärtusest nulli juures. Mõõtetäpsus määratakse punktis 1.3 sätestatud kalibreerimisnõuete kohaselt.
1.4.1.2. Korratavus
Korratavus on teatava kalibreerimis- või võrdlusgaasi 10 korduva reageerimise 2,5-kordne standardhälve, mis ei või olla suurem kui ± 1 % skaala maksimaalnäidule vastavast sisaldusest iga kasutatava mõõtepiirkonna kohta üle 100 ppm (või ppm C) või ± 2 % iga mõõtepiirkonna kohta alla 100 ppm (või ppm C).
1.4.1.3. Müra
Analüsaatori maksimaalne reaktsioon null- ja kalibreerimis- või võrdlusgaasile mis tahes kümne sekundi pikkuse ajavahemiku jooksul võib olla kuni 2 % skaala maksimaalnäidust kõigis kasutatud mõõtepiirkondades.
1.4.1.4. Nullpunkti triiv
Nullreaktsioon on määratluse kohaselt nullgaasile kolmekümne sekundi jooksul antav keskmine reaktsioon koos müraga. Nullreaktsiooni triiv ühe tunni kestel peab olema alla 2 % skaala maksimaalnäidust kõige madalamas kasutatud mõõtepiirkonnas.
1.4.1.5. Haarde triiv
Võrdlusreaktsioon on määratluse kohaselt keskmine reaktsioon koos müraga, mis antakse võrdlusgaasile kolmekümne sekundi jooksul. Võrdlusreaktsiooni triiv ühe tunni kestel peab olema alla 2 % skaala maksimaalnäidust kõige madalamas kasutatud mõõtepiirkonnas.
1.4.2. Gaasi kuivatamine
Heitgaase võib mõõta nii niiskena kui ka kuivatatuna. Kasutatava gaasikuivatusseadme mõju mõõdetavate gaaside sisaldusele peab olema võimalikult väike. Vee eemaldamisel proovigaasist ei või kasutada keemilisi kuivatusaineid.
1.4.3. Analüsaatorid
Punktides 1.4.3.1–1.4.3.5 kirjeldatakse kasutatavaid mõõtmispõhimõtteid. Mõõtmismeetodeid on üksikasjalikult kirjeldatud VI lisas.
Mõõdetavaid gaase tuleb analüüsida järgmiste vahenditega. Mittelineaarsete analüsaatorite puhul võib kasutada lineariseerivaid ahelaid.
1.4.3.1. Süsinikmonooksiidi (CO) analüüs
Süsinikmonooksiidi analüüsimisel kasutatakse mittehajusa infrapunase kiirguse analüsaatori (NDIR) tüüpi analüsaatorit.
1.4.3.2. Süsinikdioksiidi (CO2) analüüs
Süsinikdioksiidi analüüsimisel kasutatakse mittehajusa infrapunase kiirguse analüsaatori (NDIR) tüüpi analüsaatorit.
1.4.3.3. Hapniku (O2) analüüs
Hapniku analüüsimisel kasutatakse paramagnetdetektori, tsirkooniumdioksiidi või elektrikeemiliste anduritega analüsaatori tüüpi analüsaatorit.
Märkus: Tsirkooniumdioksiidi andureid ei soovitata kasutada HC või CO suure sisalduse korral, näiteks eelpõlemiskambriga sädesüütemootorite puhul. Elektrikeemiliste andurite puhul tuleb CO2 ja NOX häireid kompenseerida.
1.4.3.4. Süsivesinike (HC) analüüs
Gaasist otse võetud proovide analüüsimisel kasutatakse kuumleek-ionisatsioondetektori (HFID) tüüpi analüsaatorit, mille detektorit, ventiile, torustikku jne soojendatakse nii, et gaasi temperatuur oleks püsivalt 463 K ± 10 K (190 °C ± 10 °C).
Lahjendatud gaasist võetud proovide analüüsimisel kasutatakse kas kuumleek-ionisatsioondetektori (HFID) või leekionisatsioondetektori (FID) tüüpi analüsaatorit.
1.4.3.5. Lämmastikoksiidide (NOx) analüüs
Lämmastikoksiidide analüüsimisel kasutatakse kemoluminestsentsdetektori (CLD) või kuumkemoluminestsentsdetektori (HCLD) tüüpi analüsaatorit NO2/NO konverteriga, kui toimub eelkuivatusega mõõtmine. Eelkuivatuseta mõõtmise puhul kasutatakse HCLD analüsaatorit, mille konverteri temperatuur on üle 328 K (55 °C) tingimusel, et veeauru mõju kontrolli (vaata III lisa 2. liite punkti 1.9.2.2) tulemus on nõuetele vastav. Nii CLD kui ka HCLD puhul tuleb proovivõtukambrite seinu proovivõturajal hoida temperatuuril 328 K–473 K (55 °C–200 °C) kuni konverterini eelkuivatusega mõõtmise korral ja kuni analüsaatorini eelkuivatuseta mõõtmise korral.
1.4.4. Gaasiheite proovivõtmine
Kui järeltöötlussüsteem mõjutab heitgaasi koostist, tuleb proov heitgaasist võtta vastava seadme järel.
Väljalasketoru proovivõttur tuleks paigutada summuti kõrgsurveküljele, kuid väljalaskeavast võimalikult kaugele. Selleks et tagada mootori heitgaasi täielik segunemine enne proovivõtmist, võib soovi korral paigaldada summuti väljalaskeava ja proovivõtturi vahele segamiskambri. Segamiskambri siseruumala peab olema vähemalt katsetatava mootori silindri töömahu kümnekordne ning tema kõrgus, laius ja pikkus peaksid olema enam-vähem võrdsed nagu kuubil. Segamiskambri suurus tuleks hoida võimalikult väike ning see tuleks ühendada võimalikult mootori lähedal. Summuti segamiskambrist eemalduva väljalasketoru pikkus peaks olema vähemalt 610 mm proovivõtturi asukohast ning suurus selline, et vasturõhk oleks võimalikult väike. Segamiskambri seinte sisepinna temperatuuri tuleb hoida heitgaaside kastepunktist kõrgemal; soovitatav miinimumtemperatuur on 338 K (65 °C).
Soovi korral võib heitgaasi kõiki koostisaineid mõõta otse lahjendustunnelis või nii, et heitgaas kogutakse kõigepealt kotti ning seejärel mõõdetakse sisalduse kotis.
2. liide
1. ANALÜÜSISEADMETE KALIBREERIMINE
1.1. Sissejuhatus
Iga analüsaatorit tuleb kalibreerida nii sageli, kui see on käesoleva standardi kohaste täpsusnõuete täitmiseks vajalik. Kalibreerimismeetodit, mida tuleb kasutada 1. liite punktis 1.4.3 osutatud analüsaatorite kalibreerimiseks, on kirjeldatud käesolevas punktis.
1.2. Kalibreerimisgaasid
Kalibreerimisgaaside säilitusajast tuleb kinni pidada.
Kalibreerimisgaaside tootja ettenähtud säilitusaja lõppemise kuupäev registreeritakse.
1.2.1 Puhtad gaasid
Gaaside nõuetekohast puhtust määratletakse allpool esitatud saaste piirnormide abil. Kättesaadavad peavad olema järgmised gaasid:
— puhastatud lämmastik (saastatus ≤ 1 ppm C, ≤ 1 ppm CO, ≤ 400 ppm CO2, ≤ 0,1 ppm NO),
— puhastatud hapnik (puhtus >99,5 mahuprotsendi O2),
— vesiniku-heeliumi segu (40 ± 2 % vesinikku, ülejäänu heelium); saastatus ≤ 1 ppm C, ≤ 400 ppm CO2,
— puhastatud sünteetiline õhk (saastatus ≤ 1 ppm C, ≤ 1 ppm CO, ≤ 400 ppm CO2, ≤ 0,1 ppm NO, hapnikusisaldus 18–21 mahuprotsenti).
1.2.2 Kalibreerimis- ja võrdlusgaasid
Kättesaadavad peavad olema järgmise keemilise koostisega gaaside segud:
— C3H8 ja puhastatud sünteetiline õhk (vaata punkt 1.2.1),
— CO ja puhastatud lämmastik,
— puhastatud lämmastik (selles kalibreerimisgaasis sisalduv NO2 kogus ei või moodustada üle 5 % NO sisaldusest),
— CO2 ja puhastatud lämmastik,
— CH4 ja puhastatud sünteetiline õhk,
— C2H6 ja puhastatud sünteetiline õhk.
Märkus: Lubatud on muud gaasikombinatsioonid tingimusel, et gaasid ei reageeri üksteisega.
Kalibreerimis- ja võrdlusgaasi tegelik sisaldus peab olema ± 2 % nimiväärtusest. Kõik kalibreerimisgaasi sisaldused väljendatakse mahu põhjal (mahuprotsent või mahu ppm väärtus).
Kalibreerimis- ja võrdlusgaaside saamiseks võib kasutada ka täpsussegistit (gaasijaoturit), mille abil gaasi lahjendatakse puhastatud N2 või puhastatud sünteetilise õhuga. Segamisseade peab võimaldama määrata lahjendatud kalibreerimisgaaside sisalduse ± 1,5 % täpsusega. See tähendab, et segamiseks kasutatavad põhigaasid peavad riigi või rahvusvaheliste standardite kohaselt olema teada vähemalt ± 1 % täpsusega. Iga segamisseadme kontrollimiseks kalibreeritakse seadet 15–50 % ulatuses täisskaala väärtusest.
Soovi korral võib segamisseadet kontrollida ka oma laadilt lineaarse vahendiga, näiteks kasutades NOd CLDga. Vahendi võrdlusväärtus kohandatakse selle võrdlusgaasiga, mis on vahendiga vahetult ühendatud. Segamisseadet kontrollitakse kasutatavate seadistustega ning selle nimiväärtust tuleb võrrelda vahendi mõõdetud sisaldusega. Nende vahe peab igas punktis olema ± 0,5 % piires nimiväärtusest.
1.2.3 Hapniku interferentsi kontrollimine
Hapniku interferentsi kontrollgaasid peavad sisaldama propaani koos 350 ppm C ± 75 ppm C süsivesinikuga. Sisaldus määratakse kalibreerimisgaasi lubatud hälbeid arvestades kõikide süsivesinike pluss lisandite kromatograafilise analüüsi või dünaamilise segamise teel. Lämmastik on täitehapniku peamine lahjendi. Bensiinimootorite katsetamiseks nõutava segu koostis on järgmine:
Hapniku interferentsi sisaldus |
Jääk |
10 (9–11) |
lämmastik |
5 (4–6) |
lämmastik |
0 (0–1) |
lämmastik |
1.3. Analüsaatorite ja proovivõtusüsteemi töö
Analüsaatoritega töötamisel tuleb järgida seadme tootja antud käivitamis- ja tööjuhendeid. Arvestada tuleb punktides 1.4–1.9 esitatud miinimumnõudeid. Laboratoorsete vahendite nagu GC ja kõrgefektiivsete vedelikkromatograafia (HPLC) seadmete suhtes kohaldatakse üksnes punkti 1.5.4.
1.4. Lekkimiskatse
Süsteemi katsetatakse lekkimise suhtes. Proovivõttur ühendatakse heitgaasisüsteemist lahti ning ots suletakse. Analüsaatori pump peab olema sisse lülitatud. Pärast esialgset stabiliseerumisaega peavad kõik voolumõõturid olema nullis. Vastupidisel juhul kontrollitakse proovivõtutorusid ning viga parandatakse.
Maksimaalne lubatav lekkimisaste vaakumi poolel on 0,5 % kontrollitava süsteemi osa läbivast voolust. Analüsaatori voolusid ja möödavoolusid võib kasutada tegelike voolude hindamiseks.
Alternatiivina võib süsteemi tühjendada vähemalt rõhuni 20 kPa vaakumit (absoluutrõhk 80 kPa). Pärast esimest stabiliseerumist ei või rõhu kasv δp (kPa/min) süsteemis ületada järgmist väärtust:
kus:
Vsüst |
= |
süsteemi maht (l), |
fr |
= |
süsteemi voolukiirus (l/min). |
Teise meetodina võib rakendada sisalduse astmelist muutmist proovivõtutoru alguses ümberlülitamise teel nullgaasilt võrdlusgaasile. Kui mõõtevahend näitab pärast nõuetekohast ajavahemikku algsisaldusest madalamat sisaldust, viitab see kalibreerimis- või lekkeprobleemidele.
1.5. Kalibreerimismenetlus
1.5.1 Mõõteseadmete koost
Mõõteseadmed kalibreeritakse ja kalibreerimiskõveraid kontrollitakse võrdlusgaasiga. Kasutatakse samasuguseid gaasivoolu määrasid nagu heitgaasi proovivõtul.
1.5.2. Soojendusaeg
Soojendusaeg peaks vastama tootja soovitustele. Kui see ei ole kindlaks määratud, siis soovitatakse analüsaatoreid soojendada vähemalt kaks tundi.
1.5.3. NDIR ja HFID analüsaator
NDIR analüsaator reguleeritakse vastavalt vajadusele ning HFID analüsaatori leek optimeeritakse (punkt 1.9.1).
1.5.4. GC ja HPCL
Mõlemat vahendit kalibreeritakse hea laboritava ja tootja soovituste kohaselt.
1.5.5. Kalibreerimiskõverate kindlaksmääramine
1.5.5.1. Üldsuunised
a) Kõik tavapäraselt kasutatavad mõõtepiirkonnad tuleb kalibreerida.
b) CO, CO2, NOx ja HC analüsaatorid nullistatakse puhastatud sünteetilise õhu (või lämmastiku) abil.
c) Asjaomased kalibreerimisgaasid tuleb juhtida analüsaatoritesse, registreerida väärtused ning kalibreerimiskõverad kindlaks määrata.
d) Kõikide mõõtevahemike (välja arvatud kõige alumise vahemiku) kalibreerimiskõver määratakse kindlaks vähemalt kümne üksteisest võrdsel kaugusel asuva kalibreerimispunkti abil (välja arvatud null). Kõige alumise mõõtevahemiku kalibreerimiskõver määratakse kindlaks vähemalt kümne kalibreerimispunkti abil (välja arvatud null), mis paigutuvad nii, et vähemalt pooled kalibreerimispunktid asuvad analüsaatori skaala lõppväärtusest 15 % madalamal ja ülejäänud 15 % skaala lõppväärtusest kõrgemal. Kõigi vahemike puhul peab kõrgeim nimisisaldus olema vähemalt 90 % skaala lõppväärtusest.
e) Kalibreerimiskõvera arvutamisel kasutatakse vähimruutude meetodit. Arvutamiseks võib kasutada kõige sobivamat lineaar- või muud võrrandit.
f) Kalibreerimispunktide moodustatud joon ei või erineda vähimruutude meetodil moodustatud kõige sobivamast joonest rohkem kui ± 2 % näidust või ± 0,3 % skaala lõppväärtusest olenevalt sellest, kumb tulemus on suurem.
g) Nullväärtust kontrollitakse veel kord ning olenevalt vajadusest korratakse kalibreerimisprotseduuri.
1.5.5.2. Muud meetodid
Kasutada võib teist tehnoloogiat (näiteks arvuti, mõõtepiirkonna elektrooniline kontroll jne), kui suudetakse tõestada, et selle täpsus on samaväärne.
1.6. Kalibreerimise kontrollimine
Kõiki tavapäraselt kasutatavaid tööpiirkondi tuleb enne iga analüüsimist kontrollida järgmise protseduuri kohaselt.
Kalibreerimist kontrollitakse nullgaasi ja võrdlusgaasi abil, mille nimiväärtus moodustab üle 80 % mõõtepiirkonna skaala lõppväärtusest.
Kui erinevus saadud väärtuse ja kindlaksmääratud etalonväärtuse vahel ei ole suurem kui ± 4 % skaala lõppväärtusest kahes kõnealuses punktis, siis võib reguleerimisparameetreid muuta. Teistsugusel juhul tuleb kontrollida võrdlusgaasi või määrata kindlaks uus kalibreerimiskõver punkti 1.5.5.1 kohaselt.
1.7. Märgistusgaasianalüsaatori kalibreerimine heitgaasivoolu mõõtmiseks
Märgistusgaasi sisalduse mõõtmiseks kasutatavat analüsaatorit kalibreeritakse etalongaasi abil.
Kalibreerimiskõver määratakse kindlaks vähemalt kümne kalibreerimispunkti (välja arvatud null) abil, mis paigutuvad nii, et pooled kalibreerimispunktid asuvad analüsaatori skaala lõppväärtusest 4–20 % vahel ja ülejäänud 20–100 % vahel skaala lõppväärtusest. Kalibreerimiskõvera arvutamisel kasutatakse vähimruutude meetodit.
Kalibreerimiskõver ei või vahemikus 20–100 % skaala lõppväärtusest erineda üheski kalibreerimispunktis skaala lõppväärtusest rohkem kui ± 1 %. Samuti ei või see vahemikus 4–20 % skaala lõppväärtusest erineda nimiväärtuses rohkem kui ± 2 % näidust. Analüsaator nullitakse ja määratakse kindlaks mõõteulatus enne katset nullgaasi ja võrdlusgaasi abil, mille nimiväärtus on üle 80 % analüsaatori skaala lõppväärtusest.
1.8. NOx konverteri kasuteguri katse
Lämmastikdioksiidi (NO2) muundamisel lämmastikoksiidiks (NO) kasutatava konverteri kasutegurit katsetatakse punktide 1.8.1–1.8.8 (joonis 1 III lisa 2. liites) kohaselt.
1.8.1. Katse ettevalmistamine
III lisa joonisel 1 esitatud katseskeemi ning allpool kirjeldatud menetlust kasutades saab konverterite kasuteguri määrata osonaatori abil.
1.8.2. Kalibreerimine
CLA ja HCLD kalibreeritakse kõige sagedamini kasutatavas mõõtepiirkonnas null- ja võrdlusgaasi kasutades tootja spetsifikatsioonide kohaselt (NO sisaldus peab moodustama 80 % mõõtepiirkonnast ning gaaside segu NO2 sisaldus peab olema alla 5 % NO sisaldusest). NOx analüsaator peab olema NO asendis, et võrdlusgaas ei läbiks konverterit. Sisalduse näit tuleb registreerida.
1.8.3. Arvutamine
NOx konverteri kasutegur arvutatakse järgmiselt:
kus:
a |
= |
NOx sisaldus punkti 1.8.6 kohaselt |
b |
= |
NOx sisaldus punkti 1.8.7 kohaselt |
c |
= |
NOx sisaldus punkti 1.8.4 kohaselt |
d |
= |
NOx sisaldus punkti 1.8.5 kohaselt |
1.8.4. Hapniku lisamine
T-liitmiku kaudu lisatakse gaasivoolule pidevalt hapnikku või nullõhku, kuni saadud näit on ligikaudu 20 % väiksem punktis 1.8.2 esitatud kalibreerimissisaldusest. (Analüsaator on NO režiimil).
Sisalduse väärtus c tuleb registreerida. Osonaator on kogu toimingu ajal desaktiveeritud.
1.8.5 Osonaatori aktiveerimine
Nüüd aktiveeritakse osonaator, et tekitada piisavalt osooni, millega alandatakse NO sisalduse 20 protsendini (minimaalselt 10 %) punktis 1.8.2 esitatud kalibreerimissisaldusest. Sisalduse väärtus d tuleb registreerida. (Analüsaator on NO režiimil).
1.8.6 NOx režiim
Seejärel lülitatakse NO analüsaator NOx režiimile, nii et gaasisegu (koostisega NO, NO2, O2 ja N2) voolab nüüd läbi konverteri. Sisalduse väärtus a tuleb registreerida. (Analüsaator on NOx režiimil).
1.8.7. Osonaatori desaktiveerimine
Nüüd osonaator desaktiveeritakse. Punktis 1.8.6 kirjeldatud gaaside segu voolab läbi konverteri detektorisse. Sisalduse väärtus b tuleb registreerida. (Analüsaator on NOx režiimil).
1.8.8. NO režiim
Pärast desaktiveeritud osonaatoriga NO režiimile lülitamist katkeb ka hapniku või sünteetilise õhu juurdevool. Analüsaatori NOx näidu kõrvalekalle punkti 1.8.2 kohasel mõõtmisel saadud väärtusest võib olla kuni ± 5 %. (Analüsaator on NO režiimil).
1.8.9. Katsetamise sagedus
Konverteri kasutegurit tuleb kontrollida iga kuu.
1.8.10. Kasutegurinõue
Konverteri kasutegur ei või olla alla 90 %, eriti soovitatav on 95 % kasutegur.
Märkus: Kui osonaator ei suuda punkti 1.8.5 kohaselt vähendada sisalduse analüsaatori kõige tavalisemas tööpiirkonnas 80 protsendilt 20 protsendile, siis kasutatakse suurimat mõõtepiirkonda, millega vähendamine saavutatakse.
1.9. Leekionisatsioondetektori (FID) reguleerimine
1.9.1. Detektori näidu optimeerimine
HFID tuleb reguleerida seadme tootja ettenähtud nõuete kohaselt. Näidu optimeerimiseks kõige tavalisemas tööpiirkonnas tuleks kasutada propaaniga võrdlusgaasi õhus.
Pärast kütuse ja õhuvoolu reguleerimist tootja soovituste kohaselt juhitakse analüsaatorisse 350 ± 75 ppm C võrdlusgaasi. Teatavale kütusevoolule vastav näit määratakse võrdlusgaasi ja nullgaasi näitude vahe põhjal. Kütusevoolu reguleeritakse astmeliselt tootja spetsifikatsioonist üles- või allapoole. Võrdlus- ja nullgaasi näidud kõnealuste kütusevoolude juures registreeritakse. Võrdlus- ja nullgaasi näitude vahe esitatakse diagrammina ning kütusevool kantakse kõvera sellele poolele, mis vastab suurematele väärtustele. See on esimene voolukiiruse seadistus, mida tuleb vajaduse korral sõltuvalt süsivesinike kalibreerimisteguritest ning hapniku interferentsi katse tulemustest kooskõlas punktidega 1.9.2 ja 1.9.3 optimeerida.
Kui hapniku interferents või süsivesinike kalibreerimistegurid ei vasta järgmistele spetsifikatsioonidele, tuleb õhuvoolu reguleerida sammhaaval tootja spetsifikatsioonides esitatust kõrgemale ja madalamale; punkte 1.9.2 ja 1.9.3 tuleks iga voolu puhul korrata.
1.9.2. Süsivesiniku kalibreerimistegurid
Analüsaator kalibreeritakse punkti 1.5 kohaselt propaani sisaldava õhu ja puhastatud sünteetilise õhu abil.
Kalibreerimistegurid määratakse pärast analüsaatori kasutuselevõtmist ning pärast suuremate hooldustööde tegemist. Teatava konkreetse süsivesiniku kalibreerimistegur (Rf) on suhe FIDi C1 väärtuse ja silindris oleva gaasi sisalduse vahel, väljendatuna ppm C1 väärtusena.
Katsegaasi sisaldus peab tekitama näidu, mis moodustab ligikaudu 80 % mõõteskaalast. Sisaldus peab olema teada täpsusega ± 2 %, võttes aluseks mahus väljendatud gravimeetrilise standardi. Peale selle tuleb gaasisilindrit eelkonditsioneerida 24 tundi temperatuuril 298 K (25 °C) ± 5 K.
Kasutatavad katsegaasid ja soovitatavad suhtelised kalibreerimistegurid on järgmised:
— metaan ja puhastatud sünteetiline õhk: 1,00 ≤ Rf ≤ 1,15
— propüleen ja puhastatud sünteetiline õhk: 0,90 ≤ Rf ≤ 1,1
— toleen ja puhastatud sünteetiline õhk: 0,90 ≤ Rf ≤ 1,10.
Need väärtused vastavad propaani ja puhastatud sünteetilise õhu kalibreerimisteguri (Rf) väärtusele 1,00.
1.9.3. Hapniku interferentsi kontrollimine
Hapniku interferentsi kontrollitakse analüsaatori kasutuselevõtmise puhul ning pärast suuremate hooldustööde tegemist. Valida tuleb vahemik, kus hapniku interferentsi kontrollimiseks kasutatavad gaasid jäävad ülemise 50 % piiresse. Ahju temperatuur katse ajal peab olema nõuetekohane. Hapniku interferentsi kontrollimiseks kasutatavad gaasid on märgitud punktis 1.2.3.
a) Analüsaator nullitakse.
b) Analüsaatori mõõteulatus määratakse bensiinimootorite puhul kindlaks 0 % hapniku sisaldusega gaasisegu abil.
c) Nullreaktsiooni kontrollitakse uuesti. Kui see on muutunud üle 0,5 % skaala lõppväärtusest, korratakse käesoleva punkti alapunkte a ja b.
d) Võetakse kasutusele hapniku interferentsi kontrollimise 5 % ja 10 % sisaldusega gaasid.
e) Nullreaktsiooni kontrollitakse uuesti. Kui see on muutunud rohkem kui ± 1 % skaala lõppväärtusest, korratakse kogu katset.
f) Hapniku interferents (% O2I) arvutatakse iga punktis d osutatud segu puhul järgmiste valemite järgi:
kus:
A |
= |
süsivesiniku sisaldus (ppm C) punktis b osutatud võrdlusgaasis |
B |
= |
süsivesiniku sisaldus (ppm C) punktis d osutatud hapniku interferentsi määramise kontrollgaasides |
C |
= |
analüsaatori reaktsioon |
D |
= |
analüsaatori reaktsioon protsentides skaala lõppväärtusest A põhjal |
g) Hapniku interferentsi suhtosa (% O2I) peab kõikide hapniku interferentsi kontrollimisel nõutavate gaaside puhul olema enne katset vähem kui ± 3 %.
h) Kui hapniku interferents on üle ± 3 %, reguleeritakse õhuvoolu astmeliselt tootja spetsifikatsioonides märgitust kõrgemale ja madalamale, korrates iga õhuvoolu puhul punkti 1.9.1.
i) Kui hapniku interferents on ka pärast õhuvoolu reguleerimist üle ± 3 %, muudetakse kütusevoolu ja pärast seda proovigaasi voolu, korrates punkti 1.9.1 iga uue seadistuse puhul.
j) Kui hapniku interferents on ka siis üle ± 3 %, tuleb analüsaator, FID kütus või põleti õhk enne katset parandada või välja vahetada. Seejärel tuleb käesolevas punktis esitatud menetlust parandatud või väljavahetatud seadme või gaasiga korrata.
1.10. CO, CO2 NOx ja O2 analüsaatorite interferents
Gaasid, mida ei analüüsita, võivad näitu mitmel viisil mõjutada. NDIR ja PMD mõõtevahendite puhul esinev interferents on positiivne juhul, kui häiriv gaas avaldab mõõdetava gaasiga samalaadset mõju, kuid väiksemal määral. NDIR mõõtevahendite puhul esineb negatiivne interferents juhul, kui häiriv gaas laiendab mõõdetava gaasi neeldumisriba, ning CLD mõõtevahendite puhul siis, kui häiriv gaas summutab kiirgust. Interferentsi kontrollimine punktide 1.10.1 ja 1.10.2 kohaselt tehakse enne analüsaatorite esmakordset kasutamist ning pärast suuremate hooldustööde tegemist, kuid vähemalt üks kord aastas.
1.10.1. CO analüsaatori interferentsi kontrollimine
CO analüsaatori talitlusvõimet võivad häirida vesi ja CO2. Seetõttu juhitakse CO2 võrdlusgaas sisaldusega 80–100 % katse suurima mõõtepiirkonna lõppväärtusest mullidena läbi toasooja vee ning tulemus registreeritakse. Analüsaatori näit ei või erineda üle 1 % skaala lõppväärtusest, kui mõõtepiirkond on vähemalt 300 ppm, või üle 3 ppm, kui mõõtepiirkond on alla 300 ppm.
1.10.2. NOx analüsaatori summutuse kontrollimine
CLD- (ja HCLD-) analüsaatorite puhul on kontrollitavad gaasid CO2 ja veeaur. Nende gaaside summutav toime on võrdeline nende sisaldusega ning seetõttu tuleb katseliselt kindlaks määrata katses esinevate suurimate eeldatavate sisalduste summutus.
1.10.2.1. CO2 tekitatava summutuse kontrollimine
CO2 võrdlusgaas sisaldusega 80–100 % suurima mõõtepiirkonna lõppväärtusest juhitakse läbi NDIR analüsaatori ning CO2 väärtus registreeritakse väärtusena A. Seejärel lahjendatakse võrdlusgaasi ligikaudu 50 % NO võrdlusgaasiga ning juhitakse läbi NDIR ja (H)CLD analüsaatorite, seejärel registreeritakse CO2 ja NO väärtused vastavalt väärtustena B ja C. CO2 vool katkestatakse ning läbi (H)CLD ja NO juhitakse ainult NO võrdlusgaas, väärtus registreeritakse väärtusena D.
Summutus, mis ei või olla üle 3 % skaala lõppväärtusest, arvutatakse järgmise valemi järgi:
kus:
A |
: |
lahjendamata CO2 sisaldus mõõdetuna NDIRga, % |
B |
: |
lahjendatud CO2 sisaldus mõõdetuna NDIRga, % |
C |
: |
lahjendatud NO sisaldus mõõdetuna CLDga, ppm |
D |
: |
lahjendamata NO sisaldus mõõdetuna CLDga, ppm |
CO2 ja NO võrdlusgaasi lahjendamiseks ja koguste määramiseks võib kasutada teisi meetodeid, nagu dünaamiline segamine.
1.10.2.2. Veeauru tekitatava summutuse kontrollimine
Seda kontrolli rakendatakse ainult niiske gaasi sisalduse mõõtmisel. Vee tekitatava summutuse arvutamisel peab arvesse võtma, et NO võrdlusgaasi lahjendatakse veeauruga ning veeauru sisaldust segus tuleb suurendada, et see vastaks eeldatavale sisaldusele katse ajal.
NO võrdlusgaas sisaldusega 80–100 % suurima mõõtepiirkonna lõppväärtusest võrrelduna normaaltööpiirkonnaga juhitakse läbi (H)CLD analüsaatori ning NO väärtus registreeritakse väärtusena D. Seejärel juhitakse NO võrdlusgaas mullidena läbi toasooja vee ning (H)CLD analüsaatori ja NO väärtus registreeritakse väärtusena C. Määratakse vee temperatuur ja registreeritakse see Fna. Määratakse mullivee temperatuurile F vastava küllastunud auru õhk ja registreeritakse väärtusena G. Veeauru sisaldus (protsentides) segus arvutatakse järgmise valemi järgi:
ja registreeritakse väärtusena H. Eeldatav (veeaurus) lahjendatud NO võrdlusgaasi sisaldus arvutatakse järgmise valemi järgi:
ja registreeritakse väärtusena De.
Vee tekitatav summutus, mis ei või olla suurem kui 3 %, arvutatakse järgmise valemi järgi:
kus:
De |
: |
lahjendatud NO eeldatav sisaldus (ppm) |
C |
: |
lahjendatud NO sisaldus (ppm) |
Hm |
: |
veeauru maksimumsisaldus |
H |
: |
veeauru tegelik sisaldus (%). |
Märkus: On tähtis, et sellel kontrollimisel on NO2 sisaldus NO võrdlusgaasis minimaalne, sest summutuse arvutustes ei ole arvesse võetud NO2 absorbeerumist vees.
1.10.3. O2 analüsaatori interferents
Muudest gaasidest kui hapnikust tulenev PMD analüsaatori reaktsioon on suhteliselt väike. Heitgaaside tavaliste koostisainete hapnikuekvivalendid on esitatud tabelis 1.
Tabel 1. Hapnikuekvivalendid
Gaas |
O2-ekvivalent, % |
Süsinikdioksiid (CO2) |
– 0,623 |
Süsinikmonooksiid (CO) |
– 0,354 |
Lämmastikoksiid (NO) |
+ 44,4 |
Lämmastikdioksiid (NO2) |
+ 28,7 |
Vesi (H2O) |
– 0,381 |
Täppismõõtmise korral parandatakse täheldatud hapnikusisalduse järgmise valemi abil:
1.11. Kalibreerimise sagedus
Analüsaatoreid tuleb punkti 1.5 kohaselt kalibreerida vähemalt iga kolme kuu tagant või iga kord pärast sellist süsteemi remontimist või muutmist, mis võib kalibreerimist mõjutada.
3. liide
1. ANDMETE HINDAMINE JA ARVUTUSTE TEGEMINE
1.1. Gaasiheidete hindamine
Gaasiheidete hindamiseks arvutatakse meeriku näidu keskmine väärtus iga katserežiimi viimase 120 sekundi jooksul ning HC, CO ja NOx keskmine sisaldus (conc) igal katserežiimil määratakse meeriku näidu keskmiste väärtuste ja vastavate kalibreerimisandmete põhjal. Kasutada võib teistsugust registreerimisviisi, kui see kindlustab samaväärsete andmete saamise.
Taustsisalduse (concd) keskmise võib määrata kotis oleva lahjendusõhu või väljaspool kotti saadavate pidevate taustväärtuste ja vastavate kalibreerimisandmete põhjal.
1.2. Gaasiheidete arvutamine
Lõplikud katsetulemused saadakse järgmiste toimingute abil:
1.2.1. Ümberarvutamine kuiva/niiske heitgaasi mõõtmise korral
Kui sisaldust ei ole juba mõõdetud niiskes heitgaasis, arvutatakse mõõtmistulemus ümber vastavaks niiske heitgaasi mõõtmisele:
Toores heitgaas:
kus α vesiniku suhe kütuses süsinikku.
Heitgaasi H2 sisaldus arvutatakse järgmise valemi abil:
Tegur kw2 arvutatakse järgmise valemi abil:
kus Ha on sisselaskeõhu absoluutniiskus ühe kg kuiva õhu kohta tuleva vee grammides.
Lahjendatud heitgaas:
CO2 mõõtmine niiskes heitgaasis:
või CO2 mõõtmine kuivatatud heitgaasis:
kus α on vesiniku suhe kütuses süsinikku.
Tegur kw1 arvutatakse järgmiste valemite abil:
kus:
Hd |
on lahjendusõhu absoluutniiskus ühe kg kuiva õhu kohta tuleva vee grammides. |
Ha |
on sisselaskeõhu absoluutniiskus 1 kg kuiva õhu kohta tuleva vee grammides |
Lahjendusõhk:
Tegur kw1 arvutatakse järgmiste valemite abil:
kus:
Hd |
on lahjendusõhu absoluutniiskus ühe kg kuiva õhu kohta tuleva vee grammides. |
Ha |
on sisselaskeõhu absoluutniiskus 1 kg kuiva õhu kohta tuleva vee grammides |
Sisselaskeõhk (kui see ei ole sama mis lahjendusõhk):
Tegur kw2 arvutatakse järgmise valemi abil:
Ha on sisselaskeõhu absoluutniiskus 1 kg kuiva õhu kohta tuleva vee grammides
1.2.2. Niiskuse korrigeerimine NOx puhul
Kuna lämmastikoksiidide (NOx) heited sõltuvad ümbritseva õhu tingimustest, korrutatakse niiskust arvestades NOx sisaldus teguriga KH:
kus Ha on sisselaskeõhu absoluutniiskus ühe kg kuiva õhu kohta tuleva vee grammides.
1.2.3. Heite massivoolukiiruse arvutamine
Heite massivoolukiirus Gasmass (g/h) arvutatakse igal katserežiimil järgmiste valemite abil.
a) Toore heitgaasi puhul ( 35 ):
kus:
GFUEL (kg/h) on kütuse massivoolukiirus;
MWGas (kg/kmol) on konkreetse gaasi tabelis 1 esitatud molekulmass;
Tabel 1. Molekulmassid
Gaas |
MWGas (kg/kmol) |
NOx |
46,01 |
CO |
28,01 |
HC |
MWHC = MWFUEL |
CO2 |
44,01 |
— MWFUEL = 12,011 + α × 1,00794 + β × 15,9994 (kg/kmole) on kütuse molekulmass, kus α on kütuse vesiniku-süsiniku ja β hapniku-süsiniku suhe; (35)
— CO2õhk on CO2 sisaldus sisselaskeõhus (kui eraldi ei mõõdeta, siis lähtutakse sisaldusest 0,04 %).
b) Lahjendatud heitgaas ( 36 ):
kus:
— GTOTW (kg/h) lahjendatud niiske heitgaasi massivoolukiirus, mis siis, kui kasutatakse täisvoolu lahjendussüsteemi, määratakse vastavalt III lisa 1. liite punktile 1.2.4,
— concc on taustkorrigeeritud sisaldus:
—
— kus
—
Koefitsient u on esitatud tabelis 2.
Tabel 2. Koefitsiendi u väärtused
Gaas |
u |
conc |
NOx |
0,001587 |
ppm |
CO |
0,000966 |
ppm |
HC |
0,000479 |
ppm |
CO2 |
15,19 |
% |
Koefitsiendi u väärtused põhinevad lahjendatud heitgaaside molekulmassil, mis on 29 (kg/kmol); u väärtus HC puhul põhineb süsiniku-vesiniku keskmisel suhtel, mis on 1:1,85.
1.2.4. Eriheidete arvutamine
Eriheited (g/kWh) tuleb arvutada iga koostisaine puhul eraldi:
kus Pi = PM,i + PAE,i
Kui katseks paigaldatakse mootorile abiseadmed, näiteks jahutusventilaator, tuleb nende kasutatav võimsus lisada arvutustulemustele, välja arvatud mootorite puhul, millel need seadmed moodustavad selle mootori lahutamatu osa. Ventilaatori võimsus määratakse katse ajal rakendatavate pöörlemiskiiruste juures kas standardomaduste põhjal arvutamise või praktilise katsetamise teel (VII lisa 3. liide).
Eespool olevas võrrandis esitatud kaalutegurid ja n režiimide arv on esitatud IV lisa punktis 3.5.1.1.
2. NÄITED
2.1. Neljataktilise sädesüütemootori toores heitgaas
Katseandmete (tabel 3) põhjal tehakse arvutused kõigepealt 1. režiimi kohta ning seejärel laiendatakse neid samamoodi teistele katserežiimidele.
Tabel 3. Neljataktilise sädesüütemootori katseandmed
Režiim |
|
1 |
2 |
3 |
4 |
5 |
6 |
Mootori pöörlemiskiirus |
min–1 |
2 550 |
2 550 |
2 550 |
2 550 |
2 550 |
1 480 |
Võimsus |
kW |
9,96 |
7,5 |
4,88 |
2,36 |
0,94 |
0 |
Koormus |
% |
100 |
75 |
50 |
25 |
10 |
0 |
Kaalutegurid |
— |
0,090 |
0,200 |
0,290 |
0,300 |
0,070 |
0,050 |
Õhurõhk |
kPa |
101,0 |
101,0 |
101,0 |
101,0 |
101,0 |
101,0 |
Õhutemperatuur |
°C |
20,5 |
21,3 |
22,4 |
22,4 |
20,7 |
21,7 |
Suhteline õhuniiskus |
% |
38,0 |
38,0 |
38,0 |
37,0 |
37,0 |
38,0 |
Absoluutne õhuniiskus |
gH2O/kgõhk |
5,696 |
5,986 |
6,406 |
6,236 |
5,614 |
6,136 |
CO kuiv |
ppm |
60 995 |
40 725 |
34 646 |
41 976 |
68 207 |
37 439 |
NOx niiske |
ppm |
726 |
1 541 |
1 328 |
377 |
127 |
85 |
HC niiske |
ppm C1 |
1 461 |
1 308 |
1 401 |
2 073 |
3 024 |
9 390 |
CO2 kuiv |
mahu% |
11,4098 |
12,691 |
13,058 |
12,566 |
10,822 |
9,516 |
Kütusemassi vool |
kg/h |
2,985 |
2,047 |
1,654 |
1,183 |
1,056 |
0,429 |
Kütuse H/C suhe α |
— |
1,85 |
1,85 |
1,85 |
1,85 |
1,85 |
1,85 |
Kütuse O/C suhe β |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
2.1.1. Kuiva/niiske heitgaasi mõõtmise ümberarvutustegur kw
Kuiva/niiske heitgaasi mõõtmise ümberarvutustegur kw arvutatakse selleks, et arvutada eelkuivatusega mõõtmisel saadud CO ja CO2 tulemused ümber vastavaks eelkuivatuseta mõõtmisele:
kus:
ja
Tabel 4. Niiske heitgaasi CO ja CO2 väärtused eri katserežiimide kohaselt
Režiim |
|
1 |
2 |
3 |
4 |
5 |
6 |
H2 kuiv |
% |
2,450 |
1,499 |
1,242 |
1,554 |
2,834 |
1,422 |
kw2 |
– |
0,009 |
0,010 |
0,010 |
0,010 |
0,009 |
0,010 |
kw |
– |
0,872 |
0,870 |
0,869 |
0,870 |
0,874 |
0,894 |
CO niiske |
ppm |
53 198 |
35 424 |
30 111 |
36 518 |
59 631 |
33 481 |
CO2 niiske |
% |
9,951 |
11,039 |
11,348 |
10,932 |
9,461 |
8,510 |
2.1.2. HC-heited
kus:
Tabel 5. HC-heited (g/h) eri katserežiimide kohaselt
Režiim |
1 |
2 |
3 |
4 |
5 |
6 |
HCmass |
28,361 |
18,248 |
16,026 |
16,625 |
20,357 |
31,578 |
2.1.3. NOx-heited
Kõigepealt tuleb arvutada NOx-heidete niiskuse parandustegur:
Tabel 6. NOx-heidete niiskuse parandustegur KH eri katserežiimide kohaselt
Režiim |
1 |
2 |
3 |
4 |
5 |
6 |
KH |
0,850 |
0,860 |
0,874 |
0,868 |
0,847 |
0,865 |
Seejärel arvutatakse NOxmass (g/h):
Tabel 7. NOx-heited (g/h) eri katserežiimide kohaselt
Režiim |
1 |
2 |
3 |
4 |
5 |
6 |
NOxmass |
39,717 |
61,291 |
44,013 |
8,703 |
2,401 |
0,820 |
2.1.4 CO-heited
Tabel 8. CO-heited (g/h) eri katserežiimide kohaselt
Režiim |
1 |
2 |
3 |
4 |
5 |
6 |
COmass |
2 084,588 |
997,638 |
695,278 |
591,183 |
810,334 |
227,285 |
2.1.5. CO2-heited
Tabel 9. CO2-heited (g/h) eri katserežiimide kohaselt
Režiim |
1 |
2 |
3 |
4 |
5 |
6 |
CO2mass |
6 126,806 |
4 884,739 |
4 117,202 |
2 780,662 |
2 020,061 |
907,648 |
2.1.6. Eriheited
Eriheited (g/kWh) tuleb arvutada iga koostisaine puhul eraldi:
Tabel 10. Heited (g/h) ja kaalutegurid eri katserežiimide kohaselt
Režiim |
|
1 |
2 |
3 |
4 |
5 |
6 |
HCmass |
g/h |
28,361 |
18,248 |
16,026 |
16,625 |
20,357 |
31,578 |
NOxmass |
g/h |
39,717 |
61,291 |
44,013 |
8,703 |
2,401 |
0,820 |
COmass |
g/h |
2 084,588 |
997,638 |
695,278 |
591,183 |
810,334 |
227,285 |
CO2mass |
g/h |
6 126,806 |
4 884,739 |
4 117,202 |
2 780,662 |
2 020,061 |
907,648 |
Võimsus PI |
kW |
9,96 |
7,50 |
4,88 |
2,36 |
0,94 |
0 |
Kaalutegurid WFI |
– |
0,090 |
0,200 |
0,290 |
0,300 |
0,070 |
0,050 |
2.2. Kahetaktilise sädesüütemootori toores heitgaas
Katseandmete (tabel 11) põhjal tehakse arvutused kõigepealt 1. režiimi kohta ning seejärel laiendatakse neid samamoodi teistele katserežiimidele.
Tabel 11. Kahetaktilise sädesüütemootori katseandmed
Režiim |
|
1 |
2 |
Mootori pöörlemiskiirus |
min–1 |
9 500 |
2 800 |
Võimsus |
kW |
2,31 |
0 |
Koormus |
% |
100 |
0 |
Kaalutegurid |
— |
0,9 |
0,1 |
Õhurõhk |
kPa |
100,3 |
100,3 |
Õhutemperatuur |
°C |
25,4 |
25 |
Suhteline õhuniiskus |
% |
38,0 |
38,0 |
Absoluutne õhuniiskus |
gH2O/kgõhk |
7,742 |
7,558 |
CO kuiv |
ppm |
37 086 |
16 150 |
NOx niiske |
ppm |
183 |
15 |
HC niiske |
ppmCl |
14 220 |
13 179 |
CO2 kuiv |
mahuprotsent |
11,986 |
11,446 |
Kütusemassi vool |
kg/h |
1,195 |
0,089 |
Kütuse H/C suhe α |
— |
1,85 |
1,85 |
Kütuse O/C suhe β |
|
0 |
0 |
2.2.1 Kuiva/niiske heitgaasi mõõtmise ümberarvutustegur kw
Kuiva/niiske heitgaasi mõõtmise ümberarvutustegur kw arvutatakse selleks, et arvutada eelkuivatusega mõõtmisel saadud CO ja CO2 tulemused ümber vastavaks eelkuivatuseta mõõtmisele:
kus:
Tabel 12. Niiske heitgaasi CO ja CO2 väärtused eri katserežiimide kohaselt
Režiim |
|
1 |
2 |
H2 kuiv |
% |
1,357 |
0,543 |
kw2 |
— |
0,012 |
0,012 |
kw |
— |
0,874 |
0,887 |
CO niiske |
ppm |
32 420 |
14 325 |
CO2 niiske |
% |
10,478 |
10,153 |
2.2.2. HC-heited
kus:
Tabel 13. HC-heited (g/h) eri katserežiimide kohaselt
Režiim |
1 |
2 |
HCmass |
112,520 |
9,119 |
2.2.3. NOx-heited
NOx-heidete parandustegur KH on kahetaktiliste mootorite puhul 1:
Table 14. NOx-heited (g/h) eri katserežiimide kohaselt
Režiim |
1 |
2 |
NOxmass |
4,800 |
0,034 |
2.2.4. CO-heited
Table 15. CO-heited (g/h) eri katserežiimide kohaselt
Režiim |
1 |
2 |
COmass |
517,851 |
20,007 |
2.2.5. CO2-heited
Table 16. CO2-heited (g/h) eri katserežiimide kohaselt
Režiim |
1 |
2 |
CO2mass |
2 629,658 |
222,799 |
2.2.6. Eriheited
Eriheited (g/kWh) arvutatakse iga koostisosa puhul järgmisel viisil:
Tabel 17. Heited (g/h) ja kaalutegurid kahel katserežiimil
Režiim |
|
1 |
2 |
HCmass |
g/h |
112,520 |
9,119 |
NOxmass |
g/h |
4,800 |
0,034 |
COmass |
g/h |
517,851 |
20,007 |
CO2mass |
g/h |
2 629,658 |
222,799 |
Võimsus PII |
kW |
2,31 |
0 |
Kaalutegurid WFi |
– |
0,85 |
0,15 |
2.3. Neljataktilise sädesüütemootori lahjendatud heitgaas
Katseandmete (tabel 18) põhjal tehakse arvutused kõigepealt 1. režiimi kohta ning seejärel laiendatakse neid samamoodi teistele katserežiimidele.
Tabel 18. Neljataktilise sädesüütemootori katseandmed
Režiim |
|
1 |
2 |
3 |
4 |
5 |
6 |
Mootori pöörlemiskiirus |
min–1 |
3 060 |
3 060 |
3 060 |
3 060 |
3 060 |
2 100 |
Võimsus |
kW |
13,15 |
9,81 |
6,52 |
3,25 |
1,28 |
0 |
Koormus |
% |
100 |
75 |
50 |
25 |
10 |
0 |
Kaalutegurid |
– |
0,090 |
0,200 |
0,290 |
0,300 |
0,070 |
0,050 |
Õhurõhk |
kPa |
980 |
980 |
980 |
980 |
980 |
980 |
Sisselaskeõhu temperatuur (1) |
°C |
25,3 |
25,1 |
24,5 |
23,7 |
23,5 |
22,6 |
Sisselaskeõhu suhteline niiskus (1) |
% |
19,8 |
19,8 |
20,6 |
21,5 |
21,9 |
23,2 |
Sisselaskeõhu absoluutne niiskus (1) |
gH2O/kgõhk |
4,08 |
4,03 |
4,05 |
4,03 |
4,05 |
4,06 |
CO kuiv |
ppm |
3 681 |
3 465 |
2 541 |
2 365 |
3 086 |
1 817 |
NOx niiske |
ppm |
85,4 |
49,2 |
24,3 |
5,8 |
2,9 |
1,2 |
HC niiske |
ppm C1 |
91 |
92 |
77 |
78 |
119 |
186 |
CO2 kuiv |
mahuprotsent |
1,038 |
0,814 |
0,649 |
0,457 |
0,330 |
0,208 |
CO kuiv (taust) |
ppm |
3 |
3 |
3 |
2 |
2 |
3 |
NOx niiske (taust) |
ppm |
0,1 |
0,1 |
0,1 |
0,1 |
0,1 |
0,1 |
HC niiske (taust) |
ppm C1 |
6 |
6 |
5 |
6 |
6 |
4 |
CO2 kuiv (taust) |
mahuprotsent |
0,042 |
0,041 |
0,041 |
0,040 |
0,040 |
0,040 |
Lahjendatud heitgaasi massivoolukiirus GTOTW |
kg/h |
625,722 |
627,171 |
623,549 |
630,792 |
627,895 |
561,267 |
Kütuse H/C suhe α |
– |
1,85 |
1,85 |
1,85 |
1,85 |
1,85 |
1,85 |
Kütuse O/C suhe β |
|
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
(1) Lahjendatud õhu tingimused on samad mis sisselaskeõhul. |
2.3.1. Kuiva/niiske heitgaasi mõõtmise ümberarvutustegur kw
Kuiva/niiske heitgaasi mõõtmise ümberarvutustegur kw arvutatakse selleks, et arvutada eelkuivatusega mõõtmisel saadud CO ja CO2 tulemused ümber vastavaks eelkuivatuseta mõõtmisele.
Lahjendatud heitgaas:
kus:
Tabel 19. Lahjendatud niiske heitgaasi CO ja CO2 väärtused eri katserežiimide kohaselt
Režiim |
|
1 |
2 |
3 |
4 |
5 |
6 |
DF |
— |
9,465 |
11,454 |
14,707 |
19,100 |
20,612 |
32,788 |
Kw1 |
— |
0,007 |
0,006 |
0,006 |
0,006 |
0,006 |
0,006 |
kw |
— |
0,984 |
0,986 |
0,988 |
0,989 |
0,991 |
0,992 |
CO niiske |
ppm |
3 623 |
3 417 |
2 510 |
2 340 |
3 057 |
1 802 |
CO2 niiske |
% |
1,0219 |
0,8028 |
0,6412 |
0,4524 |
0,3264 |
0,2066 |
Lahjendusõhk:
kw,d = 1 – kw1
kus tegur kw1 on sama, mis arvutati lahjendatud heitgaasi puhul.
kw,d = 1 – 0,007 = 0,993
Tabel 20. Niiske lahjendusõhu CO ja CO2 väärtused eri katserežiimide kohaselt
Režiim |
|
1 |
2 |
3 |
4 |
5 |
6 |
Kw1 |
— |
0,007 |
0,006 |
0,006 |
0,006 |
0,006 |
0,006 |
Kw |
— |
0,993 |
0,994 |
0,994 |
0,994 |
0,994 |
0,994 |
CO niiske |
ppm |
3 |
3 |
3 |
2 |
2 |
3 |
CO2 niiske |
% |
0,0421 |
0,0405 |
0,0403 |
0,0398 |
0,0394 |
0,0401 |
2.3.2. HC-heited
kus:
u |
= |
0,000478 tabelist 2 |
concc |
= |
conc–concd × (1-1/DF) |
concc |
= |
91 – 6 × (1-1/9,465) = 86 ppm |
HCmass |
= |
0,000478 × 86 × 625,722 = 25,666 g/h |
Tabel 21. HC-heited (g/h) eri katserežiimide kohaselt
Režiim |
1 |
2 |
3 |
4 |
5 |
6 |
HCmass |
25,666 |
25,993 |
21,607 |
21,850 |
34,074 |
48,963 |
2.3.3. NOx-heited
NOx-heidete parandustegur KH arvutatakse järgmise valemi järgi:
Tabel 22. NOx-heidete niiskuse parandustegur KH eri katserežiimide kohaselt
Režiim |
1 |
2 |
3 |
4 |
5 |
6 |
KH |
0,793 |
0,791 |
0,791 |
0,790 |
0,791 |
0,792 |
kus:
u |
= |
0,001587 tabelist 2 |
concc |
= |
conc – concd × (1-1/DF) |
concc |
= |
85 0 × (1-1/9,465) = 85 ppm |
NOxmass |
= |
0,001587 × 85 × 0,79 × 625,722 = 67,168 g/h |
Tabel 23. NOx-heited (g/h) eri katserežiimide kohaselt
Režiim |
1 |
2 |
3 |
4 |
5 |
6 |
NOmass |
67,168 |
38,721 |
19,012 |
4,621 |
2,319 |
0,811 |
2.3.4. CO-heited
kus:
u |
= |
0,000966 tabelist 2 |
concc |
= |
conc–concd × (1-1/DF) |
concc |
= |
3 622 -3 × (1-1/9,465) = 3 620 ppm |
COmass |
= |
0,000966 × 3 620 × 625,722 = 2188,001 g/h |
Tabel 24. CO-heited (g/h) eri katserežiimide kohaselt
Režiim |
1 |
2 |
3 |
4 |
5 |
6 |
COmass |
2 188,001 |
2 068,760 |
1 510,187 |
1 424,792 |
1 853,109 |
975,435 |
2.3.5. CO2-heited
kus:
u |
= |
15,19 tabelist 2 |
concc |
= |
conc – concd × (1-1/DF) |
concc |
= |
1,0219 – 0,0421 × (1 - 1/9,465) = 0,9842 mahuprotsenti |
CO2mass |
= |
15,19 × 0,9842 × 625,722 = 9354,488 g/h |
Tabel 25. CO2-heited (g/h) eri katserežiimide kohaselt
Režiim |
1 |
2 |
3 |
4 |
5 |
6 |
CO2mass |
9 354,488 |
7 295,794 |
5 717,531 |
3 973,503 |
2 756,113 |
1 430,229 |
2.3.6. Eriheited
Eriheited (g/kWh) tuleb arvutada iga koostisaine puhul eraldi:
Tabel 26. Heited (g/h) ja kaalutegurid eri katserežiimide kohaselt
Režiim |
|
1 |
2 |
3 |
4 |
5 |
6 |
HCmass |
g/h |
25,666 |
25,993 |
21,607 |
21,850 |
34,074 |
48,963 |
NOxmass |
g/h |
67,168 |
38,721 |
19,012 |
4,621 |
2,319 |
0,811 |
COmass |
g/h |
2 188,001 |
2 068,760 |
1 510,187 |
1 424,792 |
1 853,109 |
975,435 |
CO2mass |
g/h |
9 354,488 |
7 295,794 |
5 717,531 |
3 973,503 |
2 756,113 |
1 430,229 |
Võimsus Pi |
kW |
13,15 |
9,81 |
6,52 |
3,25 |
1,28 |
0 |
Kaalutegurid WFI |
— |
0,090 |
0,200 |
0,290 |
0,300 |
0,070 |
0,050 |
4. liide
1. HEITENORMIDE JÄRGIMINE
Käesolevat liidet kohaldatakse sädesüütemootorite suhtes üksnes II etapis.
1.1. |
I lisa punktis 4.2 osutatud mootorite 2. etapi heitgaasinormid kehtivad mootorite heite suhtes nende püsimisajal (emission durability period – EDP), mille pikkus määratakse kindlaks käesoleva liite kohaselt. |
1.2. |
Kõigi 2. etapi mootorite puhul kehtib põhimõte: kui kõikide mootoritüüpkonda esindavate katsemootorite (katsetatud käesoleva direktiivi nõuete kohaselt) heited, mis pärast käesolevas liites sätestatud halvendusteguriga (DF) korrutamist on väiksemad sellele mootoriklassile vastavast 2. etapi heitenormist (või vajaduse korral tüüpkonna heite piirväärtusest (FEL)) või sellega võrdsed, loetakse, et see tüüpkond vastab kõnealuse mootoriklassi heitenormile. Kui mootoritüüpkonda esindava katsemootori heited, mis pärast käesolevas liites sätestatud halvendusteguriga korrutamist on suuremad kui mis tahes antud mootoriklassi kohta kehtiv heitenorm (või vajaduse korral FEL), loetakse, et see tüüpkond ei vasta kõnealuse mootoriklassi heitenormidele. |
1.3. |
Mootorite väiketootjad võivad HC + NOx ja CO halvendustegurid võtta soovi korral käesoleva jaotise tabelist 1 või 2 või arvutada need punktis 1.3.1 kirjeldatud viisil. Kui tootja tehnoloogiat ei ole tabelis 1 või 2, peab tootja toimima käesoleva liite punktis 1.4 kirjeldatud viisil.
Tabel 1. Käsimootorid, HC + NOx ja CO halvendustegurid, väiketootjad
Tabel 2. Muud kui käsimootorid, HC + NOx ja CO halvendustegurid, väiketootjad
|
1.4. |
Tootjad peavad kõikide 2. etapi mootoritüüpkondade puhul kasutama iga reguleeritud saasteaine kohta kindlaksmääratud halvendustegurit või selle vajaduse korral arvutama. Neid halvendustegureid kasutatakse tüübikinnituseks ja tootmisliini kontrolliks.
|
2. 2. ETAPI MOOTORITE HEITE PÜSIMISAEG
2.1. |
Tootjad peavad tüübikinnituse ajal esitama iga mootoritüüpkonna heite püsimisaja kategooria. Selleks on kategooria, mis on kõige lähemal nende seadmete eeldatavale kasutuseale, millesse tootja on ette näinud kõnealused mootorid paigaldada. Tootja säilitab andmed, mida kasutatakse heite püsimisaja kategooria valiku põhjendamiseks iga mootoritüüpkonna puhul. Need andmed tuleb nõudmise korral esitada tüübikinnitusasutusele.
|
►M2 V ◄ LISA
TÜÜBIKINNITUSKATSETEKS JA TOODANGU NÕUETELE VASTAVUSE TÕENDAMISEKS ETTENÄHTUD ETALONKÜTUSE TEHNILISED PARAMEETRID
LIIKURMASINATE ETALONKÜTUS ETAPPIDE I JA II PIIRVÄÄRTUSTELE VASTAVUSE TÜÜBIKINNITUST OMAVATELE SURVESÜÜTEGA MOOTORITELE JA SISEVEELAEVADE KÄITURITENA KASUTATAVATELE MOOTORITELE
Märkus: Esile on tõstetud mootori töötamist ja heitgaaside heitmeid iseloomustavad põhikarakteristikud.
|
Piirväärtused ja ühikud2 |
Katsemeetod |
Tsetaaniarv4 |
minimaalselt 457 maksimaalselt 50 |
ISO 5165 |
Tihedus temperatuuril 15 °C |
minimaalselt 835 kg/m3 maksimaalselt 845 kg/m3 10 |
ISO 3675, ASTM D 4052 |
Destillatsioon3 – 95 % punkt |
Maksimaalselt 370 °C |
ISO 3405 |
Viskoossus temperatuuril 40 °C |
Minimaalselt 2,5 mm2/s Maksimaalselt 3,5 mm2/s |
ISO 3104 |
Väävlisisaldus |
Minimaalselt 0,1 % massist9 Maksimaalselt 0,2 % massist8 |
ISO 8754, EN 24260 |
Leekpunkt |
Minimaalselt 55 °C |
ISO 2719 |
CFPP |
Minimaalselt — Maksimaalselt + 5 °C |
EN 116 |
Vase korrosioon |
Maksimaalselt 1 |
ISO 2160 |
Conradsoni koksijääk (10 % DR) |
Maksimaalselt 0,3 % massi alusel |
ISO 10370 |
Tuhasisaldus |
Maksimaalselt 0,01 % massi alusel |
ASTM D 482 12 |
Veesisaldus |
Maksimaalselt 0,05 % massi alusel |
ASTM D 95, D 1744 |
Neutralisatsiooniarv (kontsentreeritud hape) |
|
|
Oksüdatsioonikindlus5 |
Maksimaalselt 2,5 mg/100 ml |
ASTM D 2274 |
Lisandid6 |
|
|
Märkus 1: Kui on vaja välja arvutada mootori või sõiduki soojuslikku kasutegurit, võib kütuse kütteväärtuse arvutada järgmise valemiga:
kus: d = tihedus temperatuuril 288 K (15 °C) x = vee massi suhtarv (%/100) y = tuha massi suhtarv (%/100) s = väävli massi suhtarv (%/100). Märkus 2: Tehnilistes andmetes esitatud väärtused on „tegelikud väärtused”. Nende piirväärtuste kindlaksmääramisel on kasutatud dokumendis ASTM D 3244 „Baasi määratlemine naftaproduktide kvaliteeti käsitlevate vaidlusküsimuste lahendamiseks” sisalduvaid tingimusi ning miinimumväärtuse kindlaksmääramisel on arvesse võetud 2R minimaalset erinevust üle nulli; maksimum- ja miinimumväärtuse kindlaksmääramisel on minimaalne erinevus 4R (R = korduvteostatavus). Olenemata kõnealusest meetmest, mis on vajalik statistilistel põhjustel, tuleks kütusetootjal püüda saavutada nullväärust, kui maksimumiks on kehtestatud 2R, ja keskmist väärtust, kui on kehtestatud miinimum ja maksimum. Kui tekib vajadus selgitada välja kütuse vastavus tehniliste andmete nõuetele, tuleks kohaldada ASTM D 3244 tingimusi. Märkus 3: Esitatud arvud väljendavad aurustunud koguseid (regenereerimise protsent + kadude protsent). Märkus 4: Tsetaani diapasoon ei vasta 4R miinimumdiapasooni nõuetele. Kui siiski peaks tekkima vaidlusi kütuse tarnija ning kasutaja vahel, võib vaidluste lahendamisel kasutada ASTM D 3244 tingimusi, kui vajaliku täpsuse saavutamisel ei piirduta ühekordse määramisega, vaid tehakse nõutava täpsuse saavutamiseks piisaval hulgal korduvaid mõõtmisi. Märkus 5: Ehkki oksüdatsioonikindlust kontrollitakse, on säilivusaeg tõenäoliselt piiratud. Ladustamistingimuste ja -aja suhtes tuleks tarnijaga konsulteerida. Märkus 6: Kõnealune kütus peaks põhinema ainult süsivesinike otsedestillatsiooni ja krakitud destillatsiooni komponentidel; desulfeerimine on lubatud. Kütus ei tohi sisaldada metallilisandeid ega tsetaaniarvu parendavaid lisandeid. Märkus 7:Lubatud on madalamad väärtused. Sellisel juhul märgitakse katseprotokollis ära kasutatud etalonkütuse tsetaaniarv. Märkus 8:Lubatud on kõrgemad väärtused. Sellisel juhul märgitakse katseprotokollis ära kasutatud etalonkütuse väävlisisaldus. Märkus 9: Tuleb turusuundumustest tulenevalt pidevalt üle vaadata. ►M1 Mootorite korral, mis ei ole varustatud heitgaaside järeltöötlemissüsteemiga, arvestatakse taotleja soovil esmaseks kinnitamiseks lubatud väävlisisalduse määraks 0,05 massiprotsenti (minimaalselt 0,03 massiprotsenti), sel juhul tuleb mõõdetud tahkete osakeste taset korrigeerida ülespoole vastavalt keskmisele väärtusele, mis vastab kütusele kehtestatud nominaalsele väävlisisaldusele (0,15 massiprotsenti), järgmise valemi järgi: ◄
kus: PTadj = korrigeeritud PT väärtus (g/kWh) PT = mõõdetud kaalutud eriheitmete väärtus tahkete osakeste heitmetele (g/kWh) SFC = kütuse kaalutud erikulu (g/kWh), mis on arvutatud vastavalt järgmisele valemile NSLF = väävlisisalduse massiosa keskmine nimiväärtus (st 0,15 %/100) FSF = kütuse väävlisisalduse massiosa (%/100) Kütuse kaalutud erikulu arvutamise valem:
kus: Pi = Pm,i + PAE,i Toodangu nõuetele vastavuse hindamisel vastavalt I lisa punktile 5.3.2, peavad nõuded olema täidetud etalonkütuse kasutamisel, mille väävlisisaldus vastab minimaalsele/maksimaalsele tasemele, mis on vastavalt 0,1/0,2 massiprotsenti. Märkus 10: On lubatud kõrgemad väärtused kuni 855 kg/m3,mille korral tuleb katseprotokollis ära märkida kasutatud etalonkütuse tihedus. Toodangu nõuetele vastavuse hindamisel vastavalt I lisa punktile 5.3.2, peavad nõuded olema täidetud etalonkütuse kasutamisel, mis vastab minimaalsele/maksimaalsele tasemele, mis on vastavalt 835/845 kg/m3. Märkus 11: Kütuse kõik karakteristikud ja piirväärtused tuleb sõltuvalt turusuundumustest üle vaadata. Märkus 12: Asendatakse standardiga EN/ISO 6245 selle jõustumiskuupäeval. |
LIIKURMASINATE ETALONKÜTUS ETAPI IIIA PIIRVÄÄRTUSTELE VASTAVUSE TÜÜBIKINNITUST OMAVATELE SURVESÜÜTEGA MOOTORITELE
Parameeter |
Ühik |
Piirväärtused (1) |
Katsemeetod |
|
Minimaalne |
Maksimaalne |
|||
Tsetaaniarv (2) |
|
52 |
54,0 |
EN-ISO 5165 |
Tihedus temperatuuril 15 °C |
kg/m3 |
833 |
837 |
EN-ISO 3675 |
Destillatsioon: |
|
|
|
|
50 % punkt |
°C |
245 |
— |
EN-ISO 3405 |
95 % punkt |
°C |
345 |
350 |
EN-ISO 3405 |
- Lõplik keemispunkt |
°C |
— |
370 |
EN-ISO 3405 |
Leekpunkt |
°C |
55 |
— |
EN 22719 |
CFPP |
°C |
— |
-5 |
EN 116 |
Viskoossus temeperatuuril °C |
mm2/s |
2,5 |
3,5 |
EN-ISO 3104 |
Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud |
% m/m |
3,0 |
6,0 |
IP 391 |
Väävlisisaldus (3) |
mg/kg |
— |
300 |
ASTMD 5453 |
Vase korrosioon |
|
— |
1. klass |
EN-ISO 2160 |
Koksiarv Conradsoni järgi (10 % GRD) |
% m/m |
— |
0,2 |
EN-ISO 10370 |
Tuhasisaldus |
% m/m |
— |
0,01 |
EN-ISO 6245 |
Veesisaldus |
% m/m |
— |
0,05 |
EN-ISO 12937 |
Neutralisatsiooniarv (kontsentreeritud hape) |
mg KOH/g |
— |
0,02 |
ASTMD 974 |
Oksüdatsioonikindlus (4) |
mg/ml |
— |
0,025 |
EN-ISO 12205 |
(1) Tehnilistes andmetes esitatud väärtused on „tegelikud väärtused”. Nende piirväärtuste kindlaksmääramisel on kasutatud dokumendis ISO 4259 „Petroleum products – Determination and application of precision data in relation to methods of test” sisalduvaid tingimusi, miinimumväärtuse kindlaksmääramisel on arvesse võetud 2R minimaalset erinevust üle nulli, maksimum- ja miinimumväärtuse kindlaksmääramisel on minimaalne erinevus 4R (R = korduvteostatavus). (2) Tsetaaniarvu vahemik ei vasta 4R miinimumvahemiku nõuetele. Kütuse tarnija ning kasutaja vahelise vaidluse korral võib kasutada vaidluste lahendamisel ISO 4259 tingimusi, kui ühekordsele kindlaksmääramisele eelistatakse vajaliku täpsuse saavutamiseks piisava arvu korduvate mõõtmiste tegemist. (3) Esitada tuleb katsel kasutatud kütuse tegelik väävlisisaldus. (4) Ehkki oksüdatsioonikindlust kontrollitakse, on säilivusaeg tõenäoliselt piiratud. Tarnijalt tuleks hoidmistingimuste ja säilivusaja kohta nõu küsida. |
LIIKURMASINATE ETALONKÜTUS ETAPPIDE IIIB JA IV PIIRVÄÄRTUSTELE VASTAVUSE TÜÜBIKINNITUST OMAVATELE SURVESÜÜTEGA MOOTORITELE
Parameeter |
Ühik |
Piirväärtused (1) |
Katsemeetod |
|
Minimaalne |
Maksimaalne |
|||
Tsetaaniarv (2) |
|
|
54,0 |
EN-ISO 5165 |
Tihedus temperatuuril 15 °C |
kg/m3 |
833 |
865 |
EN-ISO 3675 |
Destillatsioon: |
|
|
|
|
50 % punkt |
°C |
245 |
— |
EN-ISO 3405 |
95 % punkt |
°C |
345 |
350 |
EN-ISO 3405 |
– Lõplik keemispunkt |
°C |
— |
370 |
EN-ISO 3405 |
Leekpunkt |
°C |
55 |
— |
EN 22719 |
CFPP |
°C |
— |
-5 |
EN 116 |
Viskoossus temeperatuuril °C |
mm2/s |
2,3 |
3,3 |
EN-ISO 3104 |
Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud |
% m/m |
3,0 |
6,0 |
IP 391 |
Väävlisisaldus (3) |
mg/kg |
— |
10 |
ASTMD 5453 |
Vase korrosioon |
|
— |
1. klass |
EN-ISO 2160 |
Koksiarv Conradsoni järgi (10 % GRD) |
% m/m |
— |
0,2 |
EN-ISO 10370 |
Tuhasisaldus |
% m/m |
— |
0,01 |
EN-ISO 6245 |
Veesisaldus |
% m/m |
— |
0,02 |
EN-ISO 12937 |
Neutralisatsiooniarv (kontsentreeritud hape) |
mg KOH/g |
— |
0,02 |
ASTMD 974 |
Oksüdatsioonikindlus (4) |
mg/ml |
— |
0,025 |
EN-ISO 12205 |
Määrdevõime (HFRR kulumisjälje diameeter temperatuuril 60 °C) |
μm |
— |
400 |
CEC F-06-A-96 |
FAME |
keelatud |
|||
(1) Tehnilistes andmetes esitatud väärtused on „tegelikud väärtused”. Nende piirväärtuste kindlaksmääramisel on kasutatud dokumendis ISO 4259 „Petroleum products – Determination and application of precision data in relation to methods of test” sisalduvaid tingimusi, miinimumväärtuse kindlaksmääramisel on arvesse võetud 2R minimaalset erinevust üle nulli; maksimum- ja miinimumväärtuse kindlaksmääramisel on minimaalne erinevus 4R (R = korduvteostatavus). maksimum- ja miinimumväärtuse kindlaksmääramisel on minimaalne erinevus 4R (R = korduvteostatavus). (2) Tsetaaniarvu vahemik ei vasta 4R miinimumvahemiku nõuetele. Kütuse tarnija ning kasutaja vahelise vaidluse korral võib kasutada vaidluste lahendamisel ISO 4259 tingimusi, kui ühekordsele kindlaksmääramisele eelistatakse vajaliku täpsuse saavutamiseks piisava arvu korduvate mõõtmiste tegemist. (3) Esitada tuleb I tüübi katsel kasutatud kütuse tegelik väävlisisaldus. (4) Ehkki oksüdatsioonikindlust kontrollitakse, on säilivusaeg tõenäoliselt piiratud. Tarnijalt tuleks hoidmistingimuste ja säilivusaja kohta nõu küsida. |
LIIKURMASINATE SÄDESÜÜTEMOOTORITE ETALONKÜTUS
Märkus:
Kahetaktiliste mootorite kütuseks on määrdeõli ja bensiini segu, mille koostis täpsustatakse edaspidi. Kütuse/õli segamisvahekord peab kooskõlas IV lisa punktiga 2.7 vastama tootja soovitustele.
Parameeter |
Ühik |
Piirväärtused (1) |
Alammäär |
Ülemmäär |
|
Katsemeetod |
Avalikustamine |
||||
Uurimismeetodil määratud oktaaniarv, RON |
|
95,0 |
– |
25164 EN |
1993 |
Mootorimeetodil määratud oktaaniarv, MON |
|
85,0 |
– |
25163 EN |
1993 |
Tihedus temperatuuril 15 °C |
kg/m3 |
748 |
762 |
ISO 3675 |
1995 |
Aururõhk Reidi järgi |
kPa |
56,0 |
60,0 |
12 EN |
1993 |
Destilleerimine |
|
|
– |
|
|
Keemise algtemperatuur |
°C |
24 |
40 |
EN-ISO 3405 |
1988 |
– aurustunud 100 °C juures |
mahuprotsent |
49,0 |
57,0 |
EN-ISO 3405 |
1988 |
– aurustunud 150 °C juures |
mahuprotsent |
81,0 |
87,0 |
EN-ISO 3405 |
1988 |
– lõplik keemispunkt |
°C |
190 |
215 |
EN-ISO 3405 |
1988 |
Destillatsioonijääk |
% |
– |
2 |
EN-ISO 3405 |
1988 |
Süsivesinike analüüs |
– |
|
|
|
– |
– olefiinid |
mahuprotsent |
– |
10 |
ASTM D 1319 |
1995 |
– aromaatsed süsivesinikud |
mahuprotsent |
28,0 |
40,0 |
ASTM D 1319 |
1995 |
– benseen |
mahuprotsent |
– |
1,0 |
12177 EN |
1998 |
– küllastunud rasvhapped |
mahuprotsent |
– |
ülejäänu |
ASTM D 1319 |
1995 |
Süsiniku-vesiniku suhe |
|
aruanne |
aruanne |
|
|
Oksüdatsiooni stabiilsus (2) |
miinimum |
480 |
– |
EN-ISO 7536 |
1996 |
Hapnikusisaldus |
massiprotsent |
– |
2,3 |
1601 EN |
1997 |
Olemasolev vaik |
mg/ml |
— |
0,04 |
EN-ISO 6246 |
1997 |
Väävlisisaldus |
mg/kg |
— |
100 |
EN-ISO 14596 |
1998 |
Vase korrosioon 50 °C juures |
|
— |
1 |
EN-ISO 2160 |
1995 |
Pliisisaldus |
g/l |
— |
0,005 |
237 EN |
1996 |
Fosforisisaldus |
g/l |
— |
0,0013 |
ASTM D 3231 |
1994 |
Märkus 1:
Spetsifikatsioonis esitatud väärtused on „tegelikud väärtused”. Nende piirväärtuste määramisel on kohaldatud ISO 4259 „Naftatooted. Katsetusmeetodite täpsusandmete kindlaksmääramine ja kohaldamine” tingimusi, minimaalsete väärtuste määramisel on võetud arvesse 2R positiivset minimaalset erinevust; maksimum- ja miinimumväärtuse kindlaksmääramisel on minimaalne erinevus 4R (R = korduvteostatavus). Olenemata kõnealusest meetmest, mis on vajalik statistilistel põhjustel, peaks kütusetootja eesmärgiks olema siiski nullväärtus, kui ettenähtud maksimumväärtus on 2R, ning keskmine väärtus, kui on antud maksimaalsed ja minimaalsed piirväärtused. Kui on vaja selgitada kütuse vastavust spetsifikatsioonide nõuetele, tuleks rakendada ISO 4259 tingimusi.
Märkus 2:
Kütus võib sisaldada oksidatsiooniinhibiitoreid ja metallidesaktivaatoreid, millega harilikult stabiliseeritakse puhastatud bensiini, kuid mitte puhastavaid/dispergeerivaid manuseid.
VI LISA
ANALÜÜSI- JA PROOVIVÕTUSÜSTEEM
1. GAASILISTE JA TAHKETE HEITMETE PROOVIVÕTUSÜSTEEMID
Joonise nr |
Kirjeldus |
2 |
Toore heitgaasi analüüsisüsteem |
3 |
Lahjendatud heitgaasi analüüsisüsteem |
4 |
Osavool, isokineetiline vool, imiventilaatori juhtimine, osaline proovivõtt |
5 |
Osavool, isokineetiline vool, suruventilaatori juhtimine, osaline proovivõtt |
6 |
Osavool, CO2 või NOx juhtimine, osaline proovivõtt |
7 |
Osavool, CO2 või süsiniku tasakaal, täielik proovivõtt |
8 |
Osavool, ühekordne Venturi toruga ja kontsentratsiooni mõõtmine, osaline proovivõtt |
9 |
Osavool, kahekordne Venturi toruga või düüsiga ja kontsentratsiooni mõõtmine, osaline proovivõtt |
10 |
Osavool, mitmetorujaotus ja kontsentratsiooni mõõtmine, osaline proovivõtt |
11 |
Osavool, voolu juhtimine, täielik proovivõtt |
12 |
Osavool, voolu juhtimine, osaline proovivõtt |
13 |
Täisvool, mahtpump või kriitilise voolu Venturi toru, osaline proovivõtt |
14 |
Tahkete heitmete proovivõtusüsteem |
15 |
Täisvoolusüsteemi lahjendussüsteem |
1.1. |
Gaasiliste heitmete kindlaksmääramine Punktis 1.1.1 ning joonistel 2 ja 3 on esitatud soovitatavate proovivõtu- ja analüüsisüsteemide üksikasjalik kirjeldused. Erinevate konfiguratsioonidega on võimalik saavutada samaväärseid tulemusi, mistõttu täpne vastavus kõnealustele joonistele ei ole vajalik. Lisateabe saamiseks ja alamsüsteemide töö koordineerimiseks on lubatud kasutada selliseid lisaseadmeid nagu mõõteriistad, ventiilid, solenoidid, pumbad ja lülitid. Teatavate süsteemide täpsuse tagamiseks mittevajalikud komponendid võib ära jätta, kui seda tehakse hea inseneritava kohaselt.
|
1.2. |
Tahkete heitmete kindlaksmääramine Punktides 1.2.1 ja 1.2.2 ning joonistel 4–15 on esitatud soovitatavate lahjendus- ja proovivõtusüsteemide üksikasjalik kirjeldus. Erinevate konfiguratsioonidega on võimalik saavutada samaväärseid tulemusi, mistõttu täpne vastavus kõnealustele joonistele ei ole vajalik. Lisateabe saamiseks ja koostesüsteemide töötamise kooskõlastamiseks on lubatud kasutada selliseid lisaseadmeid nagu mõõteriistad, ventiilid, solenoidid, pumbad ja lülitid. Teatavate süsteemide täpsuse säilitamiseks mittevajalikud komponendid võib ära jätta, kui seda tehakse hea inseneritava kohaselt.
|
1.a. |
Käesolevat lisa kohaldatakse järgmiselt: a) I, II, IIIA, IIIB ja IV etapi puhul kohaldatakse käesoleva lisa punkti 1 nõudeid; b) kui tootja otsustab käesoleva lisa punkti 1.2.1 kohaselt kasutada ÜRO EMK eeskirja 96 03-seeria muudatuste 4.B lisas kirjeldatud menetlust, siis kohaldatakse ÜRO EMK eeskirja 96 03-seeria muudatuste 4.B lisa 9. liidet. |
►M2 VII ◄ LISA
1. liide
Survesüütemootorite katsearuande katsetulemused ( 38 )
Teave katsemootori kohta
Mootori tüüp:. …
Mootori identifitseerimisnumber:. …
1. |
Katsetamisega soetud teave:. … 1.1. Katsetamisel kasutatud etalonkütus
1.2. Määrdeaine
1.3. Mootoriga käitatavad lisaseadmed (olemasolu korral)
1.4. Mootori jõudlus
|
2. |
NRSC katse läbiviimisega soetud teave: 2.1. Dünamomeetri seadistus (kW)
2.2. Mootori/algmootori ( 41 ) heitetulemused Halvendustegur: arvutatud / kindlaks määratud (41) Täpsustada järgmises tabelis halvendusteguri väärtused ja heitkogused (41) :
|
3. |
NRTC katse läbiviimisega soetud teave (vajaduse korral): 3.1. Mootori/algmootori heitetulemused (43)
Tsükli töö kuumkäivituse puhul ilma regenereerimiseta kWh
|
2. liide
SÄDESÜÜTEMOOTORITE KATSETULEMUSED
1. TEAVE KATSE(TE) LÄBIVIIMISE KOHTA: ( 46 )
1.1. Oktaaniarv
1.1.1. |
Oktaaniarv: |
1.1.2. |
Õli suhtosa protsentides, kui bensiinile lisatakse määret, näiteks kahetaktiliste mootorite korral |
1.1.3. |
Bensiini tihedus neljataktiliste mootorite korral ning bensiini/õli segu kahetaktiliste mootorite korral |
1.2. Määrdeõli
1.2.1. |
Mark (margid) |
1.2.2. |
Tüüp (tüübid) |
1.3. Mootori lisaseadmed (olemasolu korral)
1.3.1. |
Loetelu ja identifitseerimisandmed |
1.3.2. |
Näidatud pöörlemiskiirusel kasutatud võimsus (tootja andmed)
|
1.4. Mootori jõudlus
1.4.1. |
Mootori pöörlemiskiirused: Tühikäigu pöörlemiskiirus: min–1 Vahepealne pöörlemiskiirus: min–1 maksimaalvõimsuse pöörlemiskiirus: min–1 |
1.4.2. |
Mootori võimsus ( 47 )
|
1.5. Heitetasemed
1.5.1. |
Dünamomeetri seadistus (kW)
|
1.5.2. |
Heitekontrolli tulemused katsetsükli põhjal: CO: g/kWh HC: g/kWh NOx: g/kWh |
3. liide
MOOTORI VÕIMSUSE MÄÄRAMISE KATSEKS PAIGALDATAVAD LISASEADMED
Nr |
Lisaseadmed |
Paigaldatud heitekatseks |
1 |
Sisselaskesüsteem |
|
Sisselasketorustik |
Jah, standardvarustus |
|
Karteri õhutussüsteem |
Jah, standardvarustus |
|
Kaksiksisselaske -süsteemitorustike juhtseadised |
Jah, standardvarustus |
|
Õhuvoolumõõtur |
Jah, standardvarustus |
|
Õhu sisselasketorustik |
Jah () |
|
Õhufilter |
Jah () |
|
Sisselaskesummuti |
Jah () |
|
Kiiruspiirik |
Jah () |
|
2 |
Sisselasketorustiku induktsioonkütteseade |
Jah, standardvarustus. Võimaluse korral kasutada kõige paremas seadistuses |
3 |
Heitgaasisüsteem |
|
Heitgaasifilter |
Jah, standardvarustus |
|
Väljalasketorustik |
Jah, standardvarustus |
|
Ühendustorud |
Jah () |
|
Summuti |
Jah () |
|
Summutitoru |
Jah () |
|
Mootorpidur |
Ei () |
|
Ülelaadur |
Jah, standardvarustus |
|
4 |
Kütusepump |
Jah, standardvarustus () |
5 |
Karburatsiooniseadmed |
|
Karburaator |
Jah, standardvarustus |
|
Elektrooniline juhtsüsteem, õhukulumõõtur jne |
Jah, standardvarustus |
|
Gaasimootorite varustus |
|
|
Rõhuvähendi |
Jah, standardvarustus |
|
Aurusti |
Jah, standardvarustus |
|
Segisti |
Jah, standardvarustus |
|
6 |
Sissepritseseadmed (bensiin ja diislikütus) |
|
Eelfilter |
Jah, standardvarustus või katseseadmed |
|
Filter |
Jah, standardvarustus või katseseadmed |
|
Pump |
Jah, standardvarustus |
|
Kõrgrõhutoru |
Jah, standardvarustus |
|
Pihusti |
Jah, standardvarustus |
|
Õhu sisselaskeklapp |
Jah, standardvarustus () |
|
Elektrooniline juhtsüsteem, õhukulumõõtur jne |
Jah, standardvarustus |
|
Regulaator/juhtsüsteem |
Jah, standardvarustus |
|
Täiskoormuse automaatpiiraja pumbalatile sõltuvalt atmosfääritingimustest |
Jah, standardvarustus |
|
7 |
Vedelikjahutusseadmed |
|
Radiaator |
Ei |
|
Ventilaator |
Ei |
|
Ventilaatorikate |
Ei |
|
Veepump |
Jah, standardvarustus () |
|
Termostaat |
Jah, standardvarustus () |
|
8 |
Õhkjahutus |
|
Kate |
Ei () |
|
Ventilaator või puhur |
Ei () |
|
Temperatuurimuuteseade |
Ei |
|
9 |
Elektriseadmed |
|
Generaator |
Jah, standardvarustus () |
|
Sädejaotussüsteem |
Jah, standardvarustus |
|
Pool või poolid |
Jah, standardvarustus |
|
Juhtmestik |
Jah, standardvarustus |
|
Süüteküünlad |
Jah, standardvarustus |
|
Elektrooniline juhtsüsteem, mis sisaldab detonatsiooniandurit/süüteviivitussüsteemi |
Jah, standardvarustus |
|
10 |
Surveseade |
|
Kompressor, mis töötab otse mootori ja/või heitgaaside jõul |
Jah, standardvarustus |
|
Ülelaadeõhu jahuti |
||
Jahutipump või ventilaator (töötab mootori jõul) |
Ei () |
|
Jahutusvedeliku termostaat |
Jah, standardvarustus |
|
11 |
Täiendav katsetussendi ventilaator |
Jah, vajaduse korral |
12 |
Saastetõrjeseade |
Jah, standardvarustus () |
13 |
Käivitusseadised |
Katsestendi seadised |
14 |
Õlipump |
Jah, standardvarustus |
(1) Täielik sisselaskesüsteem paigaldatakse ettenähtud rakenduseks sobival viisil: — kui sellel võib olla märgatav mõju mootori võimsusele; — ülelaadeta sädesüütemootorite korral; — kui valmistaja seda nõuab. (2) Täielik heitgaasisüsteem paigaldatakse ettenähtud rakenduseks sobival viisil: — kui sellel võib olla märgatav mõju mootori võimsusele; — ülelaadeta sädesüütemootorite korral; — kui valmistaja seda nõuab. (3) Kui mootoril on mootorpidur, peab seguklapp olema täiesti avatud. (4) Kütuse toiterõhku võib vajaduse korral muuta, et saada teatavas mootori rakenduses esinev rõhk (eelkõige kütuse tagastussüsteemi kasutamise korral). (5) Õhu sissevooluventiil on pritsepumba pneumaatilise regulaatori juhtventiil. Regulaator või sissepritseseadmed võivad sisaldada muid seadiseid, mis võivad mõjutada sissepritsitava kütuse kogust. (6) Jahutusvedeliku ringlust võib juhtida ainult mootori veepump. Vedeliku jahutamine võib toimuda välise ringluse teel, tingimusel et selle välise ringluse rõhukadu ja rõhk pumba sisselaskeava juures jäävad ligikaudu samaks kui mootori jahutussüsteemis. (7) Termostaadi võib paigaldada täiesti avatuna. (8) Kui katseks paigaldatakse jahutusventilaator või puhur, lisatakse nende kasutatud võimsus katsetulemustele, välja arvatud otse väntvõllile paigaldatud õhkjahutusega mootorite jahutusventilaatorite korral. Ventilaatori või puhuri võimsus määratakse katse ajal rakendatavate pöörlemiskiiruste juures kas standardomaduste põhjal arvutamise või praktilise katsetamise teel. (9) Generaatori minimaalne võimsus: generaatori võimsus piirdub võimsusega, mis on hädavajalik mootori tööks möödapääsmatute abiseadmete töötamiseks. Kui on tarvis ühendada aku, tuleb kasutada heas korras akut, mis on täiesti laetud. (10) Kui katseks paigaldatakse jahutusventilaator või puhur, lisatakse nende kasutatud võimsus katsetulemustele, välja arvatud otse väntvõllile paigaldatud õhkjahutusega mootorite jahutusventilaatorite korral. Ventilaatori või puhuri võimsus määratakse katse ajal rakendatavate pöörlemiskiiruste juures kas standardomaduste põhjal arvutamise või praktilise katsetamise teel. (11) Õhu vahejahutiga mootoreid katsetatakse õhu vahejahutiga, olenemata sellest, kas jahuti toimib vedeliku või õhuga, kuid kui valmistaja seda soovitab, võib õhuga toimivat jahutit asendada katsetusstendi süsteem. Mõlemal juhul mõõdetakse võimsust kõikidel pöörlemiskiirustel nii, et vastavalt tootja soovitustele on katsetusstendi süsteemi vahejahutis mootoriõhu rõhukadu maksimaalne ja temperatuurikadu minimaalne. (12) Nende hulka võivad muu hulgas kuuluda heitgaasitagastussüsteem, katalüüsjärelpõleti, termoneutralisaator, lisaõhuga varustamise süsteem ja kütuse aurustumist takistav süsteem. (13) Elektrilised või muud käivitusseadised saavad toidet katsestendilt. |
►M2 VIII ◄ LISA
TÜÜBIKINNITUSTUNNISTUSE NUMERATSIOONISÜSTEEM
(vt artikli 4 lõige 2)
1. |
Number koosneb viiest osast, mis on eraldatud sümboliga „*”.
|
2. |
Näide kolmandast Ühendkuningriigis välja antud tüübikinnitusest (esialgu ilma laienduseta), mis vastab kohaldamiskuupäevale A (I etapp, kõrgem võimsusklass) ja mootori kasutamisele tehnilistele tingimustele A vastavatel liikurmasinatel: e 11*98/…AA*00/000XX*0003*00 |
3. |
Näide neljanda Saksamaal välja antud tüübikinnituse teisest laiendusest, mis vastab kohaldamiskuupäevale E (II etapp, keskmine võimsusklass) ja mootori kasutamisele samadele tehnilistele tingimustele (A) vastavatel masinatel: e 1*01/…EA*00/000XX*0004*02 |
►M2 IX ◄ LISA
►M2 X ◄ LISA
XI LISA
TÜÜBIKINNITUSE SAANUD MOOTORITE ANDMELEHT
1. Sädesüütemootorid
Esitatud mootori tüübikinnitus |
1 |
2 |
3 |
4 |
|
Tüübikinnitusnumber |
|
|
|
|
|
Heakskiitmise kuupäev |
|
|
|
|
|
Tootja nimi |
|
|
|
|
|
Mootori tüüp/-tüüpkond |
|
|
|
|
|
Mootori kirjeldus |
Üldandmed (1) |
|
|
|
|
Jahutusvahend (1) |
|
|
|
|
|
Silindrite arv |
|
|
|
|
|
Töömaht (cm3) |
|
|
|
|
|
Järeltöötluse tüüp (2) |
|
|
|
|
|
Nominaalne pöörlemiskiirus (min–1) |
|
|
|
|
|
Nimivõimsus (kW) |
|
|
|
|
|
Heitkogused (g/kWh) |
CO |
|
|
|
|
HC |
|
|
|
|
|
NOx |
|
|
|
|
|
PM |
|
|
|
|
|
(1) Vedelik või õhk. (2) Lühendage: CAT = katalüsaator, PT = tahkete osakeste püüdur, SCR = valikuline katalüütiline redutseerimine. |
2. Survesüütemootorid ( 48 ) ( 49 )
2.1. Mootori üldandmed
Esitatud mootori tüübikinnitus |
1 |
2 |
3 |
4 |
|
Tüübikinnitusnumber |
|
|
|
|
|
Heakskiitmise kuupäev |
|
|
|
|
|
Tootja nimi |
|
|
|
|
|
Mootori tüüp/-tüüpkond |
|
|
|
|
|
Mootori kirjeldus |
Üldteave (1) |
|
|
|
|
Jahutusvahend (2) |
|
|
|
|
|
Silindrite arv |
|
|
|
|
|
Töömaht (cm3) |
|
|
|
|
|
Järeltöötluse tüüp (3) |
|
|
|
|
|
Nominaalne pöörlemiskiirus (min–1) |
|
|
|
|
|
Suurimale võimsusele vastav pöörlemiskiirus (min–1) |
|
|
|
|
|
Nimivõimsus (kW) |
|
|
|
|
|
Suurim kasulik võimsus (kW) |
|
|
|
|
|
(1) Lühendage: DI = otsesissepritse, PC = eelkambriga/keeriskambriga, NA = ülelaadeta, TC = turboülelaaduriga, TCA = turboülelaaduriga koos vahejahutusega, EGR = heitgaasitagastus. Näited: PC NA, DI TCA EGR. (2) Vedelik või õhk. (3) Lühendage: DOC = diisli oksüdatsioonikatalüsaator, PT = tahkete osakeste püüdur, SCR = valikuline katalüütiline redutseerimine. |
2.2. Lõplik heitkogus
Esitatud mootori tüübikinnitus |
1 |
2 |
3 |
4 |
|
NRSC lõplik katsetulemus koos halvendusteguriga (g/kWh) |
CO |
|
|
|
|
HC |
|
|
|
|
|
NOx |
|
|
|
|
|
HC + NOx |
|
|
|
|
|
PM |
|
|
|
|
|
NRSC CO2 (g/kWh) |
|
|
|
|
|
NRTC lõplik katsetulemus koos halvendusteguriga (g/kWh) |
CO |
|
|
|
|
HC |
|
|
|
|
|
NOx |
|
|
|
|
|
HC + NOx |
|
|
|
|
|
PM |
|
|
|
|
|
NRTC kuumkäivituse CO2 (g/kWh) |
|
|
|
|
|
NRTC kuumkäivitustsükli töö (kWh) |
|
|
|
|
2.3. NRSC halvendustegurid ja heitkoguste katse tulemused
Esitatud mootori tüübikinnitus |
1 |
2 |
3 |
4 |
|
Halvendustegur mult/ad (1) |
CO |
|
|
|
|
HC |
|
|
|
|
|
NOx |
|
|
|
|
|
HC + NOx |
|
|
|
|
|
PM |
|
|
|
|
|
NRSC lõplik katsetulemus ilma halvendustegurita (g/kWh) |
CO |
|
|
|
|
HC |
|
|
|
|
|
NOx |
|
|
|
|
|
HC + NOx |
|
|
|
|
|
PM |
|
|
|
|
|
(1) Mittevajalik maha tõmmata. |
2.4. NRTC halvendustegurid ja heitkoguste katse tulemused
Esitatud mootori tüübikinnitus |
1 |
2 |
3 |
4 |
|
Halvendustegur mult/ad (1) |
CO |
|
|
|
|
HC |
|
|
|
|
|
NOx |
|
|
|
|
|
HC + NOx |
|
|
|
|
|
PM |
|
|
|
|
|
NRTC külmkäivituskatse tulemus ilma halvendustegurita (g/kWh) |
CO |
|
|
|
|
HC |
|
|
|
|
|
NOx |
|
|
|
|
|
HC + NOx |
|
|
|
|
|
PM |
|
|
|
|
|
NRTC kuumkäivituskatse tulemus ilma halvendustegurita (g/kWh) |
CO |
|
|
|
|
HC |
|
|
|
|
|
NOx |
|
|
|
|
|
HC + NOx |
|
|
|
|
|
PM |
|
|
|
|
|
(1) Mittevajalik maha tõmmata. |
2.5. NRTC kuumkäivituskatse heitkoguste tulemus
IV etapi mootorite puhul võib esitada regeneratsiooniga seotud andmed.
Esitatud mootori tüübikinnitus |
1 |
2 |
3 |
4 |
|
NRTC kuumkäivitus ilma regenereerimiseta (g/kWh) |
CO |
|
|
|
|
HC |
|
|
|
|
|
NOx |
|
|
|
|
|
HC + NOx |
|
|
|
|
|
PM |
|
|
|
|
|
NRTC kuumkäivitus koos regenereerimisega (g/kWh) |
CO |
|
|
|
|
HC |
|
|
|
|
|
NOx |
|
|
|
|
|
HC + NOx |
|
|
|
|
|
PM |
|
|
|
|
XII LISA
ALTERNATIIVSETE TÜÜBIKINNITUSTE TUNNUSTAMINE
1. Järgmisi tüübikinnitusi ja olemasolu korral nende märke peetakse artikli 9 lõikes 2 määratletud A-, B- ja C-kategooria mootorite korral samaväärseteks käesoleva direktiivi kohaselt antud kinnitusega:
1.1. direktiivi 2000/25/EÜ kohased tüübikinnitused;
1.2. direktiivi 88/77/EMÜ kohased tüübikinnitused, mis vastavad direktiivi 88/77/EMÜ artiklis 2 ja I lisa punktis 6.2.1 või ÜRO EMK eeskirja nr 49 02-seeria muudatuste parandustes I/2 A- või B-etapi jaoks ette nähtud nõuetele;
1.3. ÜRO EMK eeskirja nr 96 kohased tüübikinnitused.
2. Artikli 9 lõikes 3 määratletud D-, E-, F- ja G-kategooria (II etapi) mootorite puhul peetakse järgmisi tüübikinnitusi ja olemasolu korral nende märke samaväärseteks käesoleva direktiivi kohaselt antud kinnitusega:
2.1. direktiiv 2000/25/EÜ, II etapi tüübikinnitused;
2.2. tüübikinnitused, mis vastavad direktiivile 88/77/EMÜ, mida on muudetud direktiiviga 99/96/EÜ, ja mis vastavad nimetatud direktiivi artiklis 2 ja I lisa punktis 6.2.1 ette nähtud etappide A, B1, B2 või C nõuetele;
2.3. ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 03-seeria muudatuste kohased tüübikinnitused;
2.4. ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 96 etappide D, E, F ja G tüübikinnitused vastavalt eeskirja nr 96 01-seeria muudatuste punktile 5.2.1.
3. Artikli 9 lõikes 3a ja lõikes 3b määratletud H-, I-, J- ja K-kategooria (IIIA etapi) mootorite puhul peetakse järgmisi tüübikinnitusi ja olemasolu korral nende märke samaväärseteks käesoleva direktiivi kohase kinnitusega:
3.1. tüübikinnitused, mis vastavad direktiivile 2005/55/EÜ, mida on muudetud direktiividega 2005/78/EÜ ja 2006/51/EÜ, ning mis vastavad nimetatud direktiivi artiklis 2 ja I lisa punktis 6.2.1 ette nähtud etapi B1, B2 või C nõuetele;
3.2. ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 05-seeria muudatuste kohased tüübikinnitused, mis vastavad nimetatud eeskirja punktis 5.2 sätestatud etappidele B1, B2 ja C;
3.3. ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 96 etappide H, I, J ja K tüübikinnitused vastavalt eeskirja nr 96 02-seeria muudatuste punktile 5.2.1.
4. Artikli 9 lõikes 3c määratletud L-, M-, N- ja P-kategooria (IIIB etapi) mootorite puhul peetakse järgmisi tüübikinnitusi ja olemasolu korral nende märke samaväärseteks käesoleva direktiivi kohase kinnitusega:
4.1. tüübikinnitused, mis vastavad direktiivile 2005/55/EÜ, mida on muudetud direktiividega 2005/78/EÜ ja 2006/51/EÜ, ning mis vastavad nimetatud direktiivi artiklis 2 ja I lisa punktis 6.2.1 ette nähtud etapi B2 või C nõuetele;
4.2. ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 05-seeria muudatuste kohased tüübikinnitused, mis vastavad nimetatud eeskirja punktis 5.2 sätestatud etappidele B2 ja C;
4.3. ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 96 etappide L, M, N ja P tüübikinnitused vastavalt eeskirja nr 96 03-seeria muudatuste punktile 5.2.1.
5. Artikli 9 lõikes 3d määratletud Q- ja R-kategooria (IV etapi) mootorite puhul peetakse järgmisi tüübikinnitusi ja olemasolu korral nende märke samaväärseteks käesoleva direktiivi kohase kinnitusega:
5.1. määruse (EÜ) nr 595/2009 ja selle rakendusmeetmete kohased tüübikinnitused, kui tehniline teenistus on kinnitanud, et mootor vastab käesoleva direktiivi I lisa punkti 8.5 nõuetele;
5.2. ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 06-seeria muudatuste kohased tüübikinnitused, kui tehniline teenistus on kinnitanud, et mootor vastab käesoleva direktiivi I lisa punkti 8.5 nõuetele.
XIII LISA
„KOHANDUSKAVA” ALUSEL TURULE VIIDUD MOOTOREID KÄSITLEVAD SÄTTED
Lõpptootja (OEM) taotluse ja tunnustusasutuse heakskiidu korral võib lasta kahe järjestikuse piirväärtuste etapi vahelisel ajal turule piiratud hulgal ainult eelmise etapi heitmete piirväärtuste nõuetele vastavaid mootoreid järgmiste sätete kohaselt:
1. LÕPPTOOTJA TEGEVUS
1.1. Välja arvatud III B etapis, taotleb kohanduskava kasutada sooviv lõpptootja (välja arvatud mootorvagunite ja vedurite käitamiseks kasutatavate mootorite puhul) mis tahes tüübikinnitusasutuselt luba, et tema mootoritootjad saaksid turule viia mootoreid, mida kasutab vaid lõpptootja. Nende mootorite kogus, mis ei vasta sel ajahetkel kehtivatele, vaid vahetult eelneva etapi piirväärtustele, ei tohi ületada punktides 1.1.1 ja 1.1.2 kehtestatud piirmäärasid.
1.1.1. Kohanduskava alusel turule viidavate mootorite arv ei tohi üheski mootorikategoorias ületada 20 % lõpptootja poolt aastas turule viidavast kõnealuse kategooria mootoritega varustatud seadmete kogusest (arvutatud viimase viie aasta keskmise müügi põhjal liidu turul). Kui lõpptootja on viinud oma tooteid liidu turule vähem kui viis aastat, arvutatakse tema keskmine müügikogus selle ajavahemiku põhjal, mil ta on oma tooteid liidu turule viinud.
1.1.2. Alternatiivse võimalusena punktis 1.1.1 sätestatule võib lõpptootja (välja arvatud mootorvagunite ja vedurite käitamiseks kasutavate mootorite puhul) taotleda luba, et tema mootoritootjad saaksid turule viia kindla arvu mootoreid, mida kasutab vaid lõpptootja. Üheski mootorikategoorias ei tohi mootorite arv ületada järgmisi piirväärtusi:
Mootori kategooria P (kW) |
Mootorite arv |
19 ≤ P < 37 |
200 |
37 ≤ P < 75 |
150 |
75 ≤ P < 130 |
100 |
130 ≤ P ≤ 560 |
50 |
1.2. III B etapi jooksul, kuid mitte rohkem kui kolme aasta jooksul selle etapi kohaldamise algusest (välja arvatud mootorvagunite ja vedurite käitamiseks kasutatavate mootorite puhul) taotleb kohanduskava kasutada sooviv lõpptootja mis tahes tüübikinnitusasutuselt luba, et tema mootoritootjad saaksid viia turule mootoreid, mida kasutab vaid lõpptootja. Nende mootorite kogus, mis ei vasta sel ajahetkel kehtivatele, vaid vahetult eelneva etapi piirväärtustele, ei tohi ületada punktides 1.2.1 ja 1.2.2 kehtestatud piirmäärasid.
1.2.1. Kohanduskava alusel turule viidavate mootorite arv ei tohi üheski mootorikategoorias ületada 37,5 % lõpptootja poolt aastas turule viidavast kõnealuse kategooria mootoritega varustatud seadmete kogusest (arvutatud viimase viie aasta keskmise müügi põhjal liidu turul). Kui lõpptootja on viinud oma tooteid liidu turule vähem kui viis aastat, arvutatakse tema keskmine müügikogus selle ajavahemiku põhjal, mil ta on oma tooteid liidu turule viinud.
1.2.2. Alternatiivse võimalusena punktis 1.2.1 sätestatule võib lõpptootja taotleda luba, et tema mootoritootjad saaksid turule viia kindla arvu mootoreid, mida kasutab vaid lõpptootja. Üheski mootorikategoorias ei tohi mootorite arv ületada järgmisi piirväärtusi:
Mootori kategooria P (kW) |
Mootorite arv |
37 ≤ P < 56 |
200 |
56 ≤ P < 75 |
175 |
75 ≤ P < 130 |
250 |
130 ≤ P ≤ 560 |
125 |
1.3. Vedurite käitamiseks kasutatavate mootorite puhul võib lõpptootja III B etapi jooksul, kuid mitte rohkem kui kolme aasta jooksul kõnealuse etapi kohaldamise algusest, taotleda luba, et tema mootoritootjad saaksid turule viia maksimaalselt 16 mootorit, mida kasutab vaid lõpptootja. Lõpptootja võib taotleda ka luba, et tema mootoritootjad saaksid täiendavalt turule viia maksimaalselt kümme mootorit, mille arvutuslik võimsus on suurem kui 1 800 kW ja mis paigaldatakse veduritele, mis on mõeldud kasutamiseks ainult Ühendkuningriigi raudteevõrgus. Vedurid vastavad sellele nõudele ainult juhul, kui neil on Ühendkuningriigi raudteevõrgus kasutamist lubav ohutussertifikaat või nad võivad sellise sertifikaadi omandada.
Selline luba väljastatakse vaid juhul, kui tehnilised põhjused ei võimalda III B etapi heitkoguste piirväärtusi täita.
1.4. Lõpptootja lisab tüübikinnitusasutusele esitatavale taotlusele järgmise teabe:
a) märgise näidis, mis kinnitatakse igale väljaspool teed kasutatavale liikurmasinale, millele on paigaldatud kohanduskava alusel turule viidud mootor. Märgisel peab olema järgmine tekst: „MASIN nr … (masina järjekorranumber) kokku … masinast (asjaomase võimsusklassi masinate koguarv) MOOTORIGA nr … TÜÜBIKINNITUSEGA (direktiiv 97/68/EÜ) nr …”
b) mootorile kinnitatava lisamärgise näidis punktis 2.2 osutatud tekstiga.
1.5. Lõpptootja esitab tüübikinnitusasutusele kogu kohanduskava rakendamisega seotud teabe, mida tüübikinnitusasutus otsuse tegemiseks vajalikuks peab.
1.6. Selleks et tõendada mis tahes mootori kohta esitatud väite või sellele paigutatud märgise õigsust, mis kinnitab, et mootor on turule viidud kohanduskava alusel, esitab lõpptootja kõikidele seda taotlevatele liikmesriikide tüübikinnitusasutustele kogu teabe, mida tüübikinnitusasutus vajalikuks peab.
2. MOOTORITOOTJA TEGEVUSED
2.1. |
Mootoritootja võib kohanduskava alusel turule viia mootoreid, mis on heaks kiidetud vastavalt käesoleva lisa 1. jao sätetele. |
2.2. |
Mootoritootja peab kõnealustele mootoritele kinnitama järgmise tekstiga märgise: „Mootor on turule viidud kohanduskava alusel” . |
3. TUNNUSTUSASUTUSE TEGEVUSED
3.1. |
Tunnustusasutus hindab kohanduskava kasutamise taotluse ja sellele lisatud dokumentide sisu. Selle tulemusena teavitab tunnustusasutus lõpptootjat oma otsusest kohanduskava kasutamise loa andmise või selle andmisest keeldumise kohta. |
XIV LISA
RNK I etapp ( 50 )
PN (kW) |
CO (g/kWh) |
HC (g/kWh) |
NOx (g/kWh) |
PT (g/kWh) |
37 ≤ PN < 75 |
6,5 |
1,3 |
9,2 |
0,85 |
75 ≤ PN < 130 |
5,0 |
1,3 |
9,2 |
0,70 |
P ≥ 130 |
5,0 |
1,3 |
n ≥ 2 800 p/min = 9,2 500 ≤ n <2 800 p/min = 45 × n(-0.2) |
0,54 |
XV LISA
RNK II etapp ( 51 )
PN (kW) |
CO (g/kWh) |
HC (g/kWh) |
NO (g/kWh) |
PT (g/kWh) |
18 ≤ PN< 37 |
5,5 |
1,5 |
8,0 |
0,8 |
37 ≤ PN< 75 |
5,0 |
1,3 |
7,0 |
0,4 |
75 ≤ PN< 130 |
5,0 |
1,0 |
6,0 |
0,3 |
130 ≤ PN< 560 |
3,5 |
1,0 |
6,0 |
0,2 |
PN ≥ 560 |
3,5 |
1,0 |
n ≥ 3 150 min-1 = 6,0 343 ≤ n <3 150 min-1 = 45 × n(-0,2) – 3 n < 343 min-1 = 11,0 |
0,2 |
( 1 ) EÜT C 328, 7.12.1995, lk 1.
( 2 ) EÜT C 153, 28.3.1996, lk 2.
( 3 ) Euroopa Parlamendi 25. oktoobri 1995. aasta arvamus (EÜT C 308, 20.11.1995, lk 29), nõukogu 20. jaanuari 1997. aasta ühine seisukoht (EÜT C 123, 21.4.1997, lk 1) ja Euroopa Parlamendi 13. mai 1997. aasta otsus (EÜT C 167, 2.7.1997, lk 22). Nõukogu 4. detsembri 1997. aasta otsus ja Euroopa Parlamendi 16. detsembri 1997. aasta otsus.
( 4 ) Nõukogu koosolekul vastuvõetud nõukogu ja liikmesriikide esindajate resolutsioon 1. veebruarist 1993 (EÜT C 138, 17.5.1993, lk 1).
( 5 ) Nõukogu 3. detsembri 1987. aasta direktiiv 88/77/EMÜ sõidukite diiselmootoritest paisatavate heitgaaside tekitatud õhusaaste vastu võetavaid meetmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 36, 9.2.1988, lk 33). Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 96/1/EÜ (EÜT L 40, 17.2.1996, lk 1).
( 6 ) Nõukogu 18. juuni 1992. aasta direktiiv 92/53/EMÜ, millega parandatakse direktiivi 70/156/EMÜ mootorsõidukite ja nende haagiste tüübikinnitust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 225, 10.8.1992, lk 1).
( 7 ) EÜT C 102, 4.4.1996, lk 1.
( 8 ) EÜT L 164, 30.6.1994, lk 15. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).
( 9 ) EÜT L 301, 28.10.1982, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.
( 10 ) EÜT L 42, 23.2.1970, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 93/81/EMÜ (EÜT L 264, 23.10.1993, lk 49).
( 11 ) EÜT L 225, 10.8.1992, lk 72.
( 12 ) EÜT L 84, 28.3.1974, lk 10. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 88/297/EMÜ (EÜT L 126, 20.5.1988, lk 52).
( 13 ) EÜT L 375, 31.12.1980, lk 46. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 89/491/EMÜ (EÜT L 238, 15.8.1989, lk 43.).
( 14 ) See tähendab, et vastupidiselt direktiivi 80/1269/EMÜ I lisa punkti 5.1.1.1. nõuetele ei tohi mootori kasuliku võimsuse katsetamisel mootori jahutusventilaator olla mootorile paigaldatud; kui tootja teostab katse siiski mootorile paigaldatud ventilaatoriga, tuleb ventilaatori poolt tarbitud võimsus mõõdetud võimsusele juurde liita ►M2 välja arvatud otse väntvõllile paigaldatud õhkjahutusega mootorite ventilaatorid (vt VII lisa 3. liide) ◄ .
( 15 ) kus x on mistahes üksiktulemus, mis on saadud näidise n katsetamisel.
( 16 ) Mittevajalik läbi kriipsutada.
( 17 ) Mittevajalik maha tõmmata.
( 18 ) Mittevajalik läbi kriipsutada.
( 19 ) IMO: International Maritime Organization.
( 20 ) MARPOL: International Convention for the Prevention of Pollution from Ships.
( 21 ) Samaväärne standardi ISO 8178-4:2007 (parandatud 1.7.2008) lõikes 8.3.1.1 kirjeldatud tsükliga C1.
( 22 ) Samaväärne standardi ISO 8178-4:2002(E) lõikes 8.4.1 kirjeldatud tsükliga D2.
( 23 ) Fikseeritud pöörlemissagedusega abimootorid peavad olema sertifitseeritud ISO D2 töötsükli, st jaos 3.7.1.2 esitatud viie režiimiga püsitalitlustsükli alusel; muudetava pöörlemissagedusega abimootorid peavad olema sertifitseeritud ISO C1 töötsükli, st jaos 3.7.1.1 esitatud kaheksa režiimiga püsitalitlustsükli alusel.
( 24 ) Samaväärne standardi ISO 8178-4:2002(E) jagudes 8.5.1, 8.5.2 ja 8.5.3 kirjeldatud tsükliga E3. Neli režiimi põhinevad kasutamise ajal tehtud mõõtmistega leitud keskmisel sõukruvi kõveral.
( 25 ) Samaväärne standardi ISO 8178-4:2002(E) jagudes 8.5.1, 8.5.2 ja 8.5.3 kirjeldatud tsükliga E2.
( 26 ) Samaväärne standardi ISO 8178-4:2002(E) tsükliga F.
( 27 ) See on kooskõlas standardiga ISO 8178-11:2006.
( 28 ) Kalibreerimistoiming on sama nii NRSC kui ka NRTC testi korral, välja arvatud punktides 1.11 ja 2.6 määratletud nõuded.
( 29 ) NOx korral tuleb NOx kontsentratsioon (NOxconc või NOxconcc) korrutada KHNOx (punktis 1.3.3. määratud niiskuskorrektsiooni tegur NOx jaoks) järgmiselt: KHNOx × conc või KHNOx × concc
( 30 ) NOx korral tuleb NOx kontsentratsioon (NOxconc või NOxconcc) korrutada KHNOx (punktis 1.3.3. määratud niiskuskorrektsiooni tegur NOx jaoks) järgmiselt: KHNOx × conc või KHNOx × concc
( 31 ) Tahkete heitmete massvooluhulk PTmass tuleb korrutada Kp-ga (punktis 1.4.1. määratud heitmete niiskuskorrektsiooni tegur).
( 32 ) Sama mis tsükkel D2 standardis ISO 8168-4: 1996(E).
( 33 ) 1 Koormus on väljendatud protsentides pöördemomendist, mis vastavad põhivõimsusklassi näitajatele; põhivõimsus on maksimaalne võimsus muutuva võimsusega tsükli ajal, millel võib mootorit kasutada piiramatu arvu tunde aastas ettenähtud keskkonnatingimustel, kui hooldus toimub ettenähtud intervallide järel ja tootja ettenähtud viisil. Põhivõimsuse määratluse paremaks illustreerimiseks vt joonis 2 standardis ISO 8528-1: 1993(E).
( 34 ) I etapis võib 0,90 ja 0,10 asemel kasutada vastavalt 0,85 ja 0,15.
( 35 ) NOx korral tuleb sisaldus korrutada (NOx) niiskuse parandusteguriga KH.
( 36 ) Standardis ISO 8178-1 on antud kütuse molekulmassi täielikum valem (valem 50 punkti 13.5.1 alapunktis b). Valem ei arvesta mitte ainult vesiniku-süsiniku suhet ja hapniku-süsiniku suhet, vaid ka muid võimalikke koostisaineid, näiteks väävlit ja lämmastikku. Kuna aga direktiivi kohaldamisalasse jäävaid sädesüütemootoreid katsetatakse bensiiniga (millele on V lisas osutatud kui etalonkütusele), mis sisaldab harilikult ainult süsinikku ja vesinikku, on arvestatud lihtsustatud valemit.
( 37 ) Joonistel 4–12 on kujutatud mitu osavoolu lahjendussüsteemi, mida tavaliselt kasutatakse püsioleku (NRSC) katses. Kuid siirdetalitluskatse väga suurte piirangute tõttu täidavad ainult need osavoolu lahjendussüsteemid (joonised 4–12) kõik III lisa 1. liites jaos 2.4 „Osavoolu lahjendussüsteemi tehnilised andmed” määratud nõuded ning on heaks kiidetud siirdetsükli (NRTC) katses.
( 38 ) Mitme algmootori puhul tuleb järgmised andmed esitada iga mootori kohta.
( 39 ) Sisestage pöörlemiskiirus, mis vastab 100 %-le normaliseeritud kiirusest, kui NRSC katses kasutatakse seda kiirust.
( 40 ) Korrigeerimata võimsus, mis on mõõdetud I lisa punkti 2.4 kohaselt.
( 41 ) Mittevajalik maha tõmmata.
( 42 ) Märkige vajaduse korral kasutatud süsteemi joonise number, nagu see on määratletud VI lisa punktis 1 või ÜRO EMK eeskirja nr 96 03- seeria muudatuste 4.B lisa punktis 9.
( 43 ) Mittevajalik maha tõmmata.
( 44 ) Märkige vajaduse korral kasutatud süsteemi joonise number, nagu see on määratletud VI lisa punktis 1 või ÜRO EMK eeskirja nr 96 03-seeria muudatuste 4.B lisa punktis 9.
( 45 ) Mittevajalik maha tõmmata.
( 46 ) Mitme algmootori korral tuleb ära tuua igaühe kohta eraldi.
( 47 ) Korrigeerimata võimsus, mida mõõdetakse kooskõlas I lisa punkti 2.4 sätetega.
( 48 ) Täitke kõik lahtrid, mis puudutavad seda mootoritüüpi/-tüüpkonda.
( 49 ) Mootoritüüpkonna puhul märkige üksikasjad algmootori kohta.
( 50 ) RNK protokoll 19, Reini navigatsiooni keskkomisjoni 11. mai 2000. aasta määrus
( 51 ) RNK protokoll 21, Reini navigatsiooni keskkomisjoni 11. mai 2000. aasta määrus.