1994L0063 — ET — 11.12.2008 — 002.001


Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest

►B

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 94/63/EÜ,

20. detsember 1994,

bensiini säilitamisel ja selle terminalidest teenindusjaamadesse jaotamisel lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜ) heitkoguste kontrollimise kohta

(EÜT L 365, 31.12.1994, p.24)

Muudetud:

 

 

Euroopa Liidu Teataja

  No

page

date

►M1

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1882/2003, 29. september 2003,

  L 284

1

31.10.2003

►M2

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1137/2008, 22. oktoober 2008,

  L 311

1

21.11.2008




▼B

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 94/63/EÜ,

20. detsember 1994,

bensiini säilitamisel ja selle terminalidest teenindusjaamadesse jaotamisel lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜ) heitkoguste kontrollimise kohta



EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eelkõige selle artiklit 100a,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, ( 1 )

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, ( 2 )

toimides asutamislepingu artiklis 189b sätestatud korras ( 3 )

ning arvestades, et:

Euroopa ühenduste järjestikustes keskkonnaalastes tegevusprogrammides ( 4 ) on rõhutatud õhusaaste vältimise ja vähendamise tähtsust;

bensiinist ja lahustitest eralduvate lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜ) heitmete maht ühenduses oleks suurusjärgus 10 miljonit tonni aastas, kui kontrollmeetmeid ei võetaks; LOÜ heitmed soodustavad fotokeemiliste oksüdantide, näiteks osooni teket, mis suurte kontsentratsioonide korral võib kahjustada inimeste tervist, taimkatet ja materjale; teatavad bensiinist lähtuvad LOÜ heitmed liigitatakse toksilisteks, kartsinogeenseteks või teratogeenseteks;

Euroopa Ühendus kirjutas 2. aprillil 1992 alla 1979. aasta piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni protokollile, milles käsitletakse lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜ) heitkoguste kontrolli ja nende piiriülest levikut ning nähakse ette LOÜ heitmete tunduvat vähendamist;

oluline samm ühenduse LOÜ heitkoguste üldise vähendamise strateegia raames tehti nõukogu 26. juuni 1991. aasta direktiiviga 91/441/EMÜ, millega muudetakse direktiivi 70/220/EMÜ (mootorsõidukite heitgaaside tekitatud õhusaaste vastu võetavaid meetmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) ( 5 ) ja seatakse eesmärgiks vähendada 10-15 aasta jooksul umbes 80—90 % võrra mootorsõidukite väljalasketorudest väljuvate heitgaaside ja aurude LOÜ heitmeid, mis moodustavad ligikaudu 40 % praegu inimtegevuse tulemusena atmosfääri paiskuvatest LOÜ heitmetest; kõnealuse direktiivi vastuvõtmise ajal paluti komisjonil esitada seoses direktiiviga ettepanek aurumiskadude vähendamise kohta mootorikütuste hoidmise ja jaotamise igal etapil;

bensiini hoidmise ja jaotamise süsteemist lähtuvad LOÜ heitmed moodustavad umbes 500 000 tonni aastas või umbes 5 % kogu inimtegevusest põhjustatud LOÜ heitmetest ühenduses; need heitmed on oluline osa õhusaastest, eriti linnapiirkondades;

olemasolevad tehnoloogiad suudavad kindlustada olulise aurumiskadude vähenemise bensiinijaotussüsteemis, ennekõike vabanenud aurude taaskasutamise teel;

rahvusvahelist standardimist ja laevade laadimise ohutust silmas pidades tuleb Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni tasandil välja töötada aurude kontrolli- ja taaskasutussüsteemide standardid, mida kohaldatakse nii laadimisseadmete kui ka laevade suhtes; ühendus peab seetõttu püüdma tagada, et vajalikud sätted lisataks Marpoli konventsiooni selle läbivaatamise ajal, mis tuleb lõpetada 1996. aastal; juhul, kui Marpoli konventsiooni ei muudeta, peaks ühendus pärast nõupidamist oma peamiste kaubanduspartneritega soovitama asjakohaseid meetmeid laevade ja laevu teenindavate sadamaseadmete jaoks;

et vähendada teenindusjaamades kütuse tankimisel tekkivaid auruheitmeid, mis praegu moodustavad umbes 200 000 tonni aastas, on vaja täiendavaid meetmeid, et saada kontrolli alla kõik bensiini jaotamisel tekkivaid auruheitmed;

vältimaks konkurentsi moonutamist ja tagamaks siseturu toimimist ning lähtudes keskkonnakaitse kõrgest tasemest on vaja teatavad bensiini jaotamisega seotud meetmed ühtlustada;

tuleks siiski arvesse võtta eeliseid ja raskusi, mis võivad tuleneda meetmetest või nende puudumisest; seetõttu on vaja sätestada möönduste ja teatavatel juhtudel erandite tegemise võimalus; teatavatele liikmesriikidele tuleks võimaldada pikem kohanemisaeg, et oleks võimalik arvesse võtta kõiki eri liiki olulisi keskkonnaalaseid meetmeid, mis liikmesriigid on selles valdkonnas juba võtnud, või konkreetseid raskusi, mis tulenevad käesoleva direktiiviga ettenähtud meetmest ning on seotud võrgustiku struktuuriga liikmesriikides;

ühenduse meetmetega seoses tuleb arvestada keskkonnatingimusi ühenduse eri piirkondades; sellega seoses peavad liikmesriigid püsiseadmetest lähtuvate aurumiskadude osas suutma säilitada või rakendada karmimaid meetmeid kogu oma territooriumil või geograafilistes piirkondades, mille suhtes on kindlaks tehtud, et sellised meetmed on eritingimuste tõttu inimeste tervise või keskkonna kaitseks vajalikud;

käesoleva direktiivi artiklite 3, 4 ja 6 lõiget 1 kohaldatakse, ilma et see piiraks nõukogu 28. märtsi 1983. aasta direktiivi 83/189/EMÜ kohaldamist, millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest teatamise kord; ( 6 )

on vaja kasutusele võtta paakautode altlaadimisseadmete ühtlustatud spetsifikatsioonid, et tagada ühenduses bensiini ja seadmetega vaba kauplemise võimalus ning ohutuse kõrge tase; tuleks sätestada kõnealuste spetsifikatsioonide standardimine ja nende kohandamine tehnika arenguga;

tuleks moodustada komitee, kes abistab komisjoni käesoleva direktiivi lisade kohandamisel tehnika arenguga,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:



Artikkel 1

Reguleerimisala

Käesolevat direktiivi kohaldatakse toimingute, seadmete, sõidukite ja aluste suhtes, mida kasutatakse bensiini hoidmisel, laadimisel ja transportimisel ühest terminalist teise või terminalist teenindusjaama.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)  bensiin — nafta teisendtoode, lisanditega või ilma, mille aururõhk Reidi järgi on 27,6 kilopaskalit või rohkem ning mis on mõeldud kasutamiseks mootorsõidukite kütusena, välja arvatud veeldatud naftagaas (LPG);

b)  aurud — bensiinist auruvad gaasilised ühendid;

c)  hoidla — terminali paikne mahuti, mida kasutatakse bensiini hoidmiseks;

d)  terminal — rajatis, mida kasutatakse bensiini hoidmiseks ja laadimiseks paakautodesse, paakvagunitesse või alustele, kaasa arvatud hoidlad rajatise territooriumil;

e)  teisaldatav mahuti — maanteel, raudteel või veeteitsi transporditav paak, mida kasutatakse bensiini vedamiseks ühest terminalist teise või terminalist teenindusjaama;

f)  teenindusjaam — tankla, kus bensiin väljastatakse paiksetest mahutitest mootorsõidukite kütusepaakidesse;

g)  olemasolevad bensiinihoidlad, laadimisseadmed, teenindusjaamad ja teisaldatavad mahutid — bensiinihoidlad, laadimisseadmed, teenindusjaamad ja teisaldatavad mahutid, mis olid kasutusel enne artiklis 10 nimetatud kuupäeva või mille ehitamiseks või tegutsemiseks anti siseriiklike õigusaktide alusel üksikluba enne artiklis 10 nimetatud kuupäeva;

h)  uued bensiinihoidlad, laadimisseadmed, teenindusjaamad ja teisaldatavad mahutid — need bensiinihoidlad, laadimisseadmed, teenindusjaamad ja teisaldatavad mahutid, mis ei ole hõlmatavad punktiga g;

i)  läbilaskvus — bensiini suurim aastane üldkogus, mis on laaditud terminali hoidlast või teenindusjaamast teisaldatavatesse mahutitesse eelmise kolme aasta jooksul;

j)  aurude regenereerimisseade — seade bensiini taastamiseks aurudest, kaasa arvatud kõik terminali puhvermahutisüsteemid;

k)  alus — siseveelaev, nagu on määratletud siseveelaevade tehniliste nõuete kehtestamist käsitleva nõukogu 4. oktoobri 1982. aasta direktiivi 82/714/EMÜ ( 7 ) 1. peatükis;

l)  sihtväärtus — kontrollväärtus, mida kasutatakse lisades esitatud tehniliste meetmete adekvaatsuse üldiseks hindamiseks ning mis ei ole piirväärtus, millega võrrelda konkreetsete seadmete, terminalide ja teenindusjaamade toimimist;

m)  aurude vahehoidmine — aurude vahepealne hoidmine terminali fikseeritud kaanega mahutis, et need hiljem teise terminali üle viia ja seal taaskasutusele võtta. Aurude üleviimist terminali ühest hoidlast teise ei loeta aurude vahehoidmiseks käesoleva direktiivi tähenduses;

n)  laadimisseade — vahend terminalis, mille abil saab bensiini laadida teisaldatavatesse mahutitesse. Paakautode laadimisseadmed moodustavad ühe või mitu estakaadi;

o)  estakaad — rajatis terminalis, millelt saab bensiini laadida korraga ühte paakautosse.

Artikkel 3

Hoidlad terminalides

1.  Hoidlad projekteeritakse ja neid kasutatakse I lisa tehniliste sätetega ettenähtud korras.

Kõnealused sätted on kavandatud selleks, et vähendada laadimisest ja hoiust tekkivat aastast bensiinikadu terminalide igas hoidlas sihtväärtuseni alla 0,01 massiprotsendi läbilaskvusest.

Liikmesriigid võivad säilitada või kehtestada rangemad meetmed kõikjal oma territooriumil või geograafilistes piirkondades, kus on kindlaks tehtud, et selliseid meetmeid on eritingimuste tõttu vaja inimeste tervise või keskkonna kaitseks.

Liikmesriigid võivad bensiinikadude vähendamiseks vastu võtta muid tehnilisi meetmeid kui I lisas sätestatud meetmed, kui tõendatakse, et alternatiivsed meetmed on vähemalt sama tulemuslikud.

Liikmesriigid teavitavad teisi liikmesriike ja komisjoni igast olemasolevast meetmest või igast käesolevas lõikes nimetatud erimeetmest, mille kasutamist nad kaaluvad, ning põhjendavad nende võtmist.

2.  Lõike 1 sätteid kohaldatakse:

a) alates artiklis 10 nimetatud kuupäevast uute seadmete suhtes;

b) kolm aastat pärast artiklis 10 nimetatud kuupäeva olemasolevate seadmete suhtes, kui terminali läbilaskvus on üle 50 000 tonni aastas;

c) kuus aastat pärast artiklis 10 nimetatud kuupäeva olemasolevate seadmete suhtes, kui terminali läbilaskvus on üle 25 000 tonni aastas;

d) üheksa aastat pärast artiklis 10 nimetatud kuupäeva kõigi teiste terminalis olemasolevate seadmete suhtes.

Artikkel 4

Teisaldatavate mahutite laadimine ja tühjendamine terminalis

1.  Laadimis- ja tühjendusseadmed projekteeritakse ja neid kasutatakse II lisa tehniliste sätetega ettenähtud korras.

Kõnealused sätted on kavandatud selleks, et vähendada teisaldatavate mahutite laadimisest ja tühjendamisest tulenevat aastast bensiinikadu terminalides sihtväärtuseni alla 0,005 massiprotsendi läbilaskvusest.

Liikmesriigid võivad säilitada või kehtestada rangemad meetmed kõikjal oma territooriumil või geograafilistes piirkondades, kus on kindlaks tehtud, et selliseid meetmeid on eritingimuste tõttu vaja inimeste tervise või keskkonna kaitseks.

Liikmesriigid võivad bensiinikadude vähendamiseks vastu võtta muid tehnilisi meetmeid kui II lisas sätestatud meetmed, kui tõendatakse, et alternatiivsed meetmed on vähemalt sama tulemuslikud.

Liikmesriigid teavitavad teisi liikmesriike ja komisjoni igast olemasolevast meetmest või igast käesolevas lõikes nimetatud erimeetmest, mille kasutamist nad kaaluvad, ning põhjendavad nende võtmist. Komisjon kontrollib kõnealuste meetmete vastavust asutamislepingu ja käesoleva lõike sätetele.

▼M2

Igas paakautode laadimisrajatistega terminalis peab olema vähemalt üks estakaad, mis vastab IV lisas sätestatud altlaadimisseadmete spetsifikatsioonidele. Komisjon vaatab nimetatud spetsifikatsioonid korrapäraselt läbi ja vajadusel muudab neid. Need meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 8 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

▼B

2.  Lõike 1 sätteid kohaldatakse:

a) alates artiklis 10 nimetatud kuupäevast paakautosid, paakvaguneid ja/või aluseid laadivate uute terminalide suhtes;

b) kolm aastat pärast artiklis 10 nimetatud kuupäeva paakautosid, paakvaguneid ja/või aluseid laadivate olemasolevate terminalide suhtes, mille läbilaskvus on üle 150 000 tonni aastas;

c) kuus aastat pärast artiklis 10 nimetatud kuupäeva paakautosid ja paakvaguneid laadivate olemasolevate terminalide suhtes, mille läbilaskvus on üle 25 000 tonni aastas;

d) üheksa aastat pärast artiklis 10 nimetatud kuupäeva kõigi teiste terminalis olemasolevate paakautosid ja paakvaguneid laadivate seadmete suhtes.

3.  Üheksa aastat pärast artiklis 10 nimetatud kuupäeva kohaldatakse IV lisas sätestatud altlaadimisseadmete suhtes kehtestatud nõudeid kõigi paakautode laadimisestakaadide suhtes kõigis terminalides, välja arvatud terminalid, millele on antud erand lõikega 4 ettenähtud tingimustel.

4.  Erandina ei kohaldata lõikeid 1 ja 3:

a) olemasolevate terminalide suhtes läbilaskvusega alla 10 000 tonni aastas ning

b) kaugetel väikesaartel paiknevate uute terminalide suhtes läbilaskvusega alla 5 000 tonni aastas.

Liikmesriigid teatavad komisjonile kõnealuse erandi saanud terminalidest artiklis 9 nimetatud aruandluskorra kohaselt.

5.  Hispaania Kuningriik tohib teha erandi üheks aastaks alates lõike 2 punktiga b sätestatud tähtajast.

Artikkel 5

Teisaldatavad mahutid

1.  Teisaldatavate mahutite projekteerimise ja kasutamise suhtes kehtivad järgmised nõuded:

a) teisaldatavad mahutid projekteeritakse ja neid kasutatakse nii, et aurumisjäägid jääksid pärast bensiinist tühjendamist mahutisse;

b) teenindusjaamu ja terminale bensiiniga varustavad teisaldatavad mahutid projekteeritakse ja neid kasutatakse nii, et need võtaksid vastu ja säilitaksid teenindusjaamade ja terminalide hoidlates tekkivad aurumisjäägid. Paakvagunite suhtes kehtib kõnealune nõue ainult juhul, kui need varustavad bensiiniga teenindusjaamu või terminale, kus kasutatakse aurude vahehoidmist;

c) punktides a ja b mainitud aurud säilitatakse teisaldatavates mahutites kuni nende ümberlaadimiseni terminalis, välja arvatud rõhku alandavate klappide kaudu väljavoolavad aurud.

Kui teisaldatavat mahutit kasutatakse kohe pärast bensiinist tühjendamist mõne muu toote jaoks ning aurude taaskasutus või vahehoidmine ei ole võimalik, on lubatud kasutada ventileerimist geograafilises piirkonnas, kus on tõenäoline, et kõnealused heitmed ei suurenda oluliselt tervise- või keskkonnaalaseid probleeme;

d) liikmesriikide pädevad asutused peavad tagama, et paakautode aurupidavust katsetatakse korrapäraselt ning et aeg-ajalt kontrollitakse teisaldatavate mahutite vaakum- ja survekaitseklappide nõuetekohast toimimist.

2.  Lõike 1 sätteid kohaldatakse:

a) alates artiklis 10 nimetatud kuupäevast uute paakautode, paakvagunite ja aluste suhtes;

b) kolm aastat pärast artiklis 10 nimetatud kuupäeva olemasolevate paakvagunite ja aluste suhtes, kui need laaditakse terminalis, mille suhtes kohaldatakse artikli 4 lõikega 1 ettenähtud nõudeid;

c) olemasolevate paakautode suhtes, kui need on altlaadimiseks ümber ehitatud IV lisas ettenähtud spetsifikatsioonide kohaselt.

3.  Erandina ei kohaldata lõike 1 punkte a, b ja c aurumiskadude suhtes, mis on tingitud tasememõõtevarraste abil mõõtmistest järgmiste teisaldatavate mahutite puhul:

a) olemasolevad teisaldatavad mahutid ja

b) uued teisaldatavad mahutid, mis võetakse kasutusele nelja aasta jooksul pärast artiklis 10 nimetatud kuupäeva.

Artikkel 6

Laadimine hoidlatesse teenindusjaamades

1.  Laadimisseadmed ja hoidlad projekteeritakse ning neid kasutatakse III lisa tehniliste sätetega ettenähtud korras.

Kõnealused sätted on kavandatud selleks, et vähendada hoidlatesse laadimisest tulenevat aastast bensiinikadu teenindusjaamades sihtväärtuseni alla 0,01 massiprotsendi läbilaskvusest.

Liikmesriigid võivad säilitada või kehtestada rangemad meetmed kõikjal oma territooriumil või geograafilistes piirkondades, kus on kindlaks tehtud, et selliseid meetmeid on eritingimuste tõttu vaja inimeste tervise või keskkonna kaitseks.

Liikmesriigid võivad bensiinikadude vähendamiseks vastu võtta muid tehnilisi meetmeid kui III lisas sätestatud meetmed, kui tõendatakse, et alternatiivsed meetmed on vähemalt sama tulemuslikud.

Liikmesriigid teavitavad teisi liikmesriike ja komisjoni igast olemasolevast meetmest või igast käesolevas lõikes nimetatud erimeetmest, mille kasutamist nad kaaluvad, ning põhjendavad nende võtmist.

2.  Lõike 1 sätteid kohaldatakse:

a) alates artiklis 10 nimetatud kuupäevast uute teenindusjaamade suhtes;

b) kolm aastat pärast artiklis 10 nimetatud kuupäeva:

 olemasolevate teenindusjaamade suhtes läbilaskvusega üle 1 000 m3 aastas,

 olemasolevate teenindusjaamade suhtes, olenemata läbilaskvusest, kui need paiknevad alatiste elu-või tööruumide all;

c) kuus aastat alates artiklis 10 nimetatud kuupäevast olemasolevate teenindusjaamade suhtes läbilaskvusega üle 500 m3 aastas;

d) üheksa aastat pärast artiklis 10 nimetatud kuupäeva kõigi olemasolevate teenindusjaamade suhtes.

3.  Erandina ei kohaldata lõikeid 1 ja 2 teenindusjaamade suhtes läbilaskvusega alla 100 m3 aastas.

4.  Teenindusjaamadele aastase läbilaskvusega alla 500 m3 võivad liikmesriigid teha erandi lõike 1 nõuetest, kui teenindusjaam asub geograafilises piirkonnas või paigas, kus aurumisheitmed tõenäoliselt ei suurenda oluliselt tervise- või keskkonnaalaseid probleeme.

Liikmesriigid teavitavad artiklis 9 nimetatud aruandluskorra kohaselt komisjoni üksikasjadest piirkondades, kus nad kavatsevad teha sellise erandi, ning edaspidi kõigist kõnealuste piirkondadega seotud muudatustest.

5.  Madalmaade Kuningriik võib teha erandi lõikega 2 sätestatud ajakavast, kui on täidetud järgmised tingimused:

 käesoleva artikliga ettenähtud meetmed rakendatakse osana ulatuslikumast olemasolevast teenindusjaamade riiklikust programmist, mida viiakse ellu kindla ajakava kohaselt ning mille raames käsitletakse samal ajal ka mitmeid keskkonnaprobleeme, nagu veereostus, õhusaaste, pinnasereostus ja jäätmesaaste,

 ajakava võib muuta kõige rohkem kahe aasta võrra, kui kogu programmi täitmisel peetakse kinni lõike 2 punktis d ettenähtud tähtajast,

 komisjonile teatatakse lõikega 2 sätestatud ajakava muutmise otsusest, kusjuures esitatakse kogu teave kõrvalekalde ulatuse ja tähtaja kohta.

6.  Hispaania Kuningriik ja Portugali Vabariik tohivad teha erandi üheks aastaks alates lõike 2 punktiga b sätestatud tähtajast.

▼M2

Artikkel 7

Kohandamine tehnika arenguga

Komisjon võib kohandada tehnika arenguga käesoleva direktiivi lisasid, välja arvatud II lisa punktis 2 sätestatud piirväärtuseid. Need meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 8 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

▼M1

Artikkel 8

Komitee

1.  Komisjoni abistab komitee.

▼M2

2.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

▼M2 —————

▼B

Artikkel 9

Järelevalve ja aruandlus

Aruanded käesoleva direktiivi rakendamise kohta koostatakse nõukogu 23. detsembri 1991. aasta direktiivi 91/692/EMÜ (teatavate keskkonnaalaste direktiivide rakendamise aruannete ühtlustamise ja ratsionaliseerimise kohta) ( 8 ) artikliga 5 sätestatud korras. Komisjonil palutakse koos esimese ettekandega esitada vajaduse korral ettepanekud käesoleva direktiivi muutmiseks, esmajoone reguleerimisala laiendamise kohta, et hõlmata laadimisseadmetest ja laevadelt lähtuvate aurude kontrolli ja taaskasutussüsteemid.

Artikkel 10

Siseriiklikku õigusesse ülevõtmine

1.  Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus ja haldusnormid 31. detsembriks 1995. Liikmesriigid teatavad nendest viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.  Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 11

Lõppsäte

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.




LISA

TERMINALIDE HOIDLATELE ESITATAVAD NÕUDED

1 Mahutite välissein ja kaane maapealne osa tuleb katta värviga, mille üldine kiirgussoojuse peegeldustegur on 70 % või rohkem. Seda võib teha mahutite tavapärase hooldustsükli osana kord kolme aasta jooksul. Liikmesriigid võivad teha kõnealusest sättest erandi, kui seda on vaja teatavate siseriiklike asutuste poolt kindlaksmääratud maastike kaitseks.

Sätet ei kohaldata mahutite suhtes, mis on ühendatud II lisa punkti 2 nõuetele vastava aurude regenereerimisseadmetega.

2. Väliste ujuvkaantega mahutid peavad olema varustatud primaarse tihendiga, mis katab ringikujulise ruumi mahuti seina ja ujuvkaane välisääre vahel, ning primaarse tihendi peale paigaldatud sekundaarse tihendiga. Tihendid peavad olema projekteeritud nii, et üldine aurutõke oleks 95 % või rohkem, võrreldes samalaadse fikseeritud kaanega mahutiga, millel ei ole aurutõkestusseadmeid (fikseeritud kaanega mahutil on ainult vaakum-/survekaitseklapp).

3. Kõik uued hoidlad terminalides, kus käesoleva direktiivi artikli 4 kohaselt nõutakse aurude regenereerimist (vaata II lisa), peavad olema:

a) fikseeritud kaanega mahutid, mis on ühendatud II lisa nõuetele vastava aurude regenereerimisseadmega, või

b) projekteeritud kas välise või sisemise ujuvkaanega, mis on varustatud primaarse ja sekundaarse tihendiga, et need vastaksid punktis 2 sätestatud tehnilistele nõuetele.

4. Olemasolevad fikseeritud kaanega mahutid peavad olema:

a) ühendatud aurude regenereerimisseadmega II lisa nõuete kohaselt või

b) varustatud sisemise ujuvkaanega, millel on primaarne tihend ning mis on projekteeritud nii, et võrreldes samalaadse mahutiga, millel on fikseeritud kaas ja puuduvad aurutõkestusseadmed, säilib vähemalt 90 % aurudest.

5. Punktides 3 ja 4 nimetatud aurutõkestusseadmetele esitatavaid nõudeid ei kohaldata fikseeritud kaanega mahutite suhtes terminalides, kus on lubatud aurude vahehoidmine II lisa punkti 1 kohaselt.




II LISA

TERMINALIDE LAADIMIS- JA TÜHJENDUSSEADMETELE ESITATAVAD NÕUDED

1. Aurud, mis teisaldatavast mahutist laadimisel väljuvad, tuleb suunata aurukindlat ühendusliini kaudu tagasi aurude regenereerimisseadmesse taaskasutamiseks terminalis.

Seda sätet ei kohaldata pealtlaaditavate paakautode suhtes, kuni kõnealuse laadimissüsteemi kasutamine on lubatud.

Teminalides, kus laaditakse bensiini alustele, võib aurude regenereerimisseadme asendada auru põletusüksusega juhul, kui auru taaskasutamine võib olla ohtlik või on tehniliselt võimatu tagasijuhitava auru mahu tõttu. Aurude regenereerimisseadmest lähtuva õhusaastega seotud nõudeid kohaldatakse ka auru põletusüksuste suhtes.

Teminalides, kus läbilaskvus on alla 25 000 tonni aastas, võib aurude vahehoidmise asendada aurude vahetu taaskasutamisega terminalis.

2. Auru keskmine kontsentratsioon regenereerimisseadmest väljumisel ei tohi olla üle 35 grammi normaalkuupmeetri (Nm3) kohta tunnis, kusjuures võetakse arvesse parandus seoses hõrenemisega käitamise ajal.

Ühendkuningriik võib enne 1. jaanuari 1993. paigaldatud aurude regenereerimisseadmetele teha erandi käesolevas lisas sätestatud piirväärtusest 35 g/Nm3 tunnis, kui on täidetud järgmised tingimused:

 seade peab vastama piirväärtusele 50 g/Nm3 tunnis, mõõdetuna käesoleva lisaga ettenähtud spetsifikatsioonide kohaselt,

 erandi kehtivusaeg lõpeb hiljemalt üheksa aastat pärast käesoleva direktiivi artiklis 10 nimetatud kuupäeva,

 komisjonile teatatakse üksikseadmetest, mille suhtes kõnesolev erand kehtib, ning esitatakse andmed nende bensiini läbilaskvuse ja auru heitkoguste kohta.

Liikmesriikide pädevad asutused peavad tagama mõõtmis- ja analüüsimeetodite kindlaksmääramise ning mõõtmiste ja analüüside sageduse.

Mõõtmised tuleb teha tavapärase läbilaskvuse juures ühe täieliku tööpäeva (vähemalt seitsme tunni) jooksul.

Mõõtmised võivad olla pidevad või tsüklilised. Kui kasutatakse tsüklilisi mõõtmisi, tuleb teha vähemalt neli mõõtmist tunnis.

Kasutatud seadmetest, kaliibrimisgaasist ja kasutatud menetlusest tulenev üldine mõõtmisviga võib olla kuni 10 % mõõdetud väärtusest.

Kasutatavad seadmed peavad võimaldama mõõta kontsentratsioone vähemalt 3 g/Nm3.

Mõõtmistäpsus peab olema vähemalt 95 % mõõdetud väärtusest.

3. Lekete avastamiseks peavad liikmesriikide pädevad asutused tagama ühendusliinide ja toruseadmete korrapärase kontrollimise.

4. Liikmesriikide pädevad asutused peavad tagama, et aurulekke korral lõpetatakse estakaadil laadimistoimingud. Toimingute lõpetamise seadmed peavad olema paigaldatud estakaadile.

5. Kui on lubatud teisaldatavate mahutite pealtlaadimine, tuleb laadimisvooliku väljalaskeotsikut hoida teisaldatava mahuti põhja lähedal, et vältida laadimisel pritsmete tekkimist.




III LISA

AURUDE VAHEHOIDMISEGA TEENINDUSJAAMADE JA TERMINALIDE LAADIMISSEADMETELE JA HOIDLATELE ESITATAVAD NÕUDED

Aur, mis tekib bensiini laadimisel teenindusjaamade hoidlatesse ja aurude vahehoidmiseks kasutatavatesse fikseeritud kaanega mahutitesse, tuleb aurukindlat ühendusliini mööda tagasi juhtida bensiini tarnivasse teisaldatavasse mahutisse. Laadimine ei ole lubatud enne, kui seadmed on paigaldatud ja töötavad nõuetekohaselt.




IV LISA

EUROOPA PAAKAUTODE ALTLAADIMISE, AURUKOGUMISE JA ÜLETÄITMISE EEST KAITSMISEGA SEOTUD SPETSIFIKATSIOONID

1.   Haakeseadised

1.1. Laadimisvooliku ühendusotsik peab olema nukk-soon sisesidustaja, mis peab sobituma sõidukil paikneva 4-tollise API (101,6 mm) nukk-soon sisestamise adapteriga, mille määratlus on järgmine:

 API Recommended Practice 1004.

 Seventh Edition, November 1988.

MC-306 paakmootorsõidukite altlaadimine ja auru taaskasutus (jaotis 2.1.1.1 — altlaadimisel kasutatava adapteri tüüp)

1.2. Aurukogumise ühendusmuhv laadimisestakaadi aurukogumisvoolikul peab olema nukk-soon sisesidustaja, mis peab sobituma sõidukil paikneva 4-tollise API (101,6 mm) nukk-soon sisestamise adapteriga, mille määratlus on järgmine:

 API Recommended Practice 1004. Seventh Edition, November 1988.

MC-306 paakmootorsõidukite altlaadimine ja auru taaskasutus (jaotis 4.1.1.2 — auru taaskasutusadapter)

2.   Laadimistingimused

2.1. Vedelike normaalne laadimiskiirus laadimisvooliku kohta peab olema 2 300 liitrit minutis (maksimaalselt 2 500 liitrit minutis).

2.2. Kui terminal töötab tippkoormusel, tohib laadimisestakaadi aurukogumissüsteem, kaasa arvatud aurude regenereerimisseade, tekitada aurukogumisadapteri sõidukipoolsel küljel maksimaalse vasturõhu 55 millibaari.

2.3. Kõigil tüübikinnituse saanud altlaadimisega sõidukitel peab olema märgis, millele on kantud suurim üheaegselt kasutada lubatud laadimisvoolikute arv, mis tagab, et läbi survekaitse- ja vaakumklappide ei eraldu aure, kui agregaadi maksimaalne vasturõhk on 55 millibaari, nagu on ette nähtud punktis 2.2.

3.   Sõiduki ühendamine maanduse/ületäitmise kontrollseadmega

Laadimisestakaad peab olema varustatud ületäitmise kontrollseadmega, mis peab sõidukiga ühendatuna andma tõrkekindla laadimist lubava signaali juhul, kui ühegi sektsiooni ületäitmisandurid ei näita kõrget nivood.

3.1. Estakaadil tuleb sõiduk ühendada kontrollseadmega tööstusstandardile vastava kümnepoldise elektripistikühenduse abil. Sisestatav konnektor peab olema paigaldatud sõidukile ja sisekonnektor peab olema kinnitatud estakaadile monteeritud kontrollseadmega ühendatud juhtme vaba otsa külge.

3.2. Kõrgnivoo andurid sõidukil peavad olema kas kahejuhtmelised termistorandurid, kahejuhtmelised optilised andurid, viiejuhtmelised optilised andurid või nendega võrdväärsed sobivad andurid tingimusel, et süsteem on tõrkekindel. (NB: termistoride temperatuurikoefitsient peab olema negatiivne.)

3.3. Estakaadi kontrollseade peab sobima nii kahe- kui ka viiejuhtmeliste sõidukisüsteemidega.

3.4. Sõidukil peab olema kaitseühendus estakaadiga ületäitmisandurite ühise tagasiulatuva juhtme kaudu, mis ühendatakse sõiduki šassii kaudu sisestatava konnektori 10. poldi alla. Sisekonnektori 10. polt tuleb ühendada kontrollseadme korpusega, mis peab olema ühenduses estakaadi maandusega.

3.5. Kõigil tüübikinnituse saanud altlaadimisega sõidukitel peab olema märgis (vaata 2.3), millele on kantud paigaldatud ületäitmisandurite tüüp (see tähendab: kahe- või viiejuhtmeline).

4.   Ühenduste paigutus

4.1. Laadimisestakaadi vedelike laadimisseadmete ja aurukogumisseadmete projekteerimisel tuleb lähtuda järgmistest sõiduki ühendusi käsitlevatest piiritlustest:

4.1.1. Vedelikuadapterite keskjoone kõrgus peab olema maksimaalselt 1,4 meetrit (täitmata), minimaalselt 0,5 meetrit (täidetud), kusjuures eelistatud on kõrgus 0,7-1,0 meetrit).

4.1.2. Horisontaalkaugus adapterite vahel ei tohi olla alla 0,25 meetri (eelistatud on väikseim kaugus 0,3 meetrit).

4.1.3. Kõik vedelikuadapterid peavad paiknema piiritletud alal pikkusega mitte üle 2,5 meetri.

4.1.4. Aurukogumisadapter peaks eelistatult paiknema vedelikuadapteritest paremal ja kõrgusel mitte üle 1,5 meetri (täitmata) ning mitte alla 0,5 meetri (täidetud).

4.2. Maanduse ja ületäitmise ühendus peaks asetsema vedeliku- ja aurukogumisadapteritest paremal ning kõrgusel mitte üle 1,5 meetri (täitmata) ning mitte alla 0,5 meetri (täidetud).

4.3. Eespool nimetatud ühendused peavad paiknema ainult sõiduki ühel küljel.

5.   Turvablokeeringud

5.1.  Maanduse/ületäitmise avastamine

Laadimine on lubatud ainult juhul, kui maanduse/ületäitmise kombineeritud kontrollseade annab lubava signaali.

Ületäitmise või sõiduki maanduse kadumise korral peab kontrollseade laadimisestakaadi juhtklapi sulgema.

5.2.  Aurukogumise kontroll

Laadimine on lubatud ainult juhul, kui aurukogumisvoolik on sõiduki külge ühendatud ja eraldunud aurudel on vaba pääs sõidukist agregaadi aurukogumissüsteemi.



( 1 ) EÜT C 227, 3.9.1992, lk 3 ja EÜT C 270, 6.10.1993, lk 12.

( 2 ) EÜT C 73, 15.3.1993, lk 6.

( 3 ) Euroopa Parlamendi 24. juuni 1994. aasta arvamus (EÜT C 194, 19.7.1993, lk 325), nõukogu 4. oktoobri 1993. aasta ühine seisukoht (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata) ja Euroopa Parlamendi 9. märtsi 1994. aasta otsus (EÜT C 91, 28.3.1994, lk 82). Kinnitatud 2. detsembril 1994 (EÜT C 342, 20.12.1993, lk 15). Lepituskomisjoni ühistekst, 8. november 1994.

( 4 ) EÜT C 112, 20.12.1973, lk 1; EÜT C 139, 13.6.1977, lk 1; EÜT C 46, 17.2.1983, lk 1 ja EÜT C 328, 7.12.1987, lk 1.

( 5 ) EÜT L 242, 30.8.1991, lk 1.

( 6 ) EÜT L 109, 26.4.1983, lk 8. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni otsusega 92/400/EMÜ (EÜT L 221, 6.8.1992, lk 55).

( 7 ) EÜT L 301, 28.10.1982, lk 1.

( 8 ) EÜT L 377, 31.12.1991, lk 48.