1993R0207 — ET — 03.10.2000 — 002.001


Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest

►B

KOMISJONI MÄÄRUS (EMÜ) nr 207/93,

29. jaanuar 1993,

millega määratletakse määruse (EMÜ) nr 2092/91 (põllumajandustoodete mahepõllundustootmise ning põllumajandustoodete ja toiduainete puhul sellele viitavate märgiste kohta) VI lisa sisu ning kehtestatakse artikli 5 lõike 4 üksikasjalikud rakenduseeskirjad

(EÜT L 025, 2.2.1993, p.5)

Muudetud:

 

 

Euroopa Liidu Teataja

  No

page

date

 M1

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 345/97, 26. veebruar 1997,

  L 58

38

27.2.1997

►M2

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 2020/2000, 25. september 2000,

  L 241

39

26.9.2000




▼B

KOMISJONI MÄÄRUS (EMÜ) nr 207/93,

29. jaanuar 1993,

millega määratletakse määruse (EMÜ) nr 2092/91 (põllumajandustoodete mahepõllundustootmise ning põllumajandustoodete ja toiduainete puhul sellele viitavate märgiste kohta) VI lisa sisu ning kehtestatakse artikli 5 lõike 4 üksikasjalikud rakenduseeskirjad



EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 24. juuni 1991. aasta määrust (EMÜ) nr 2092/91 põllumajandustoodete mahepõllundustootmise ning põllumajandustoodete ja toiduainete puhul sellele viitavate märgiste kohta, ( 1 ) eriti selle artikli 5 lõikeid 7 ja 8,

ning arvestades, et:

nõukogu määruse (EMÜ) nr 2092/91 (edaspidi “määrus”) artikli 5 lõike 3 punktide b ja c ning lõike 4 kohaldamiseks tuleb koostada täielikud loetelud määruse VI lisa A, B ja C jaos;

määruse VI lisa kolme jao kohaldamisel tuleb välja kujundada teatavad mõisted, et tagada ühtsus ühenduse muude asjakohaste haldusnormidega;

määruse VI lisas mainitud koostisosi ja abiaineid tuleks kasutada ainult toiduainete valmistamist käsitlevates õigusaktides ettenähtud nõuete ja toiduainete tootmise heade tavade kohaselt;

määruse VI lisas tuleks arvesse võtta tarbijate ootusi, mille kohaselt töödeldud mahepõllundustooted koosnevad põhiliselt looduslikest koostisosadest;

määruse VI lisasse võib siiski kanda ka muid, eelistatult looduses esinevaid koostisosi või abiaineid, mida võib kasutada tavapäraselt töödeldud toiduainetes, kui tõestatakse, et selliseid aineid kasutamata ei ole toiduaineid võimalik mahepõllunduslikult toota ega säilitada;

mikroorganismidest saadud ensüümide puhul tuleb kontrollida, kas selliseid tooteid, mis on saadud nõukogu direktiivi 90/220/EMÜ ( 2 ) tähenduses geneetiliselt muundatud mikroorganismidest, võib kasutada toiduainetes, mille märgistamisel viidatakse mahepõllundusmeetoditele; kõnealust küsimust uuritakse üksikasjalikult, kui selliste ensüümide kasutamine toiduainetes on lubatud asjaomaste ühenduse õigusaktide alusel;

kõnealune VI lisa tuleb korrapäraselt läbi vaadata, arvesse võttes omandatud kogemusi ning ühenduse turu teatavate mahepõllunduslike põllumajandusest pärinevate koostisosade kättesaadavusega seotud arenguid;

seoses artikli 5 lõikele 4 vastava erandiga on vaja üksikasjalikke rakenduseeskirju, et tagada kõnealuse erandi ühtne rakendamine liikmesriikides kuni selle erandiga hõlmatavate toodete kandmiseni määruse VI lisa C jaosse;

käesolevas määruses ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EMÜ) nr 2092/91 artiklis 14 nimetatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:



Artikkel 1

Nõukogu määruse (EMÜ) nr 2092/91 VI lisa sisu määratletakse käesoleva määruse lisas.

Artikkel 2

VI lisa A ja B jaos tehakse muudatusi alles siis, kui on täidetud vähemalt järgmised nõuded:

a) VI lisa A jao punktis 1 nimetatud lisaainete puhul: ilma et see piiraks nõukogu direktiivis 89/107/EMÜ ( 3 ) ettenähtud nõuete kohaldamist, mis hõlmavad lisaainete vastuvõetavaks tunnistamist, kantakse lisasse ainult need ained, millega seoses tõestatakse, et selliseid aineid kasutamata ei ole võimalik asjaomaseid toiduaineid toota ega säilitada;

b) VI lisa B osas nimetatud abiainete puhul: lisasse kantakse ainult toiduainete töötlemisel üldiselt vastuvõetavaks tunnistatud ained, millega seoses tõestatakse, et selliseid aineid kasutamata ei ole asjaomaseid toiduaineid võimalik toota.

▼M2

Artikkel 3

1.  Põllumajandusest pärinevat koostisosa võib kuni selle kandmiseni määruse (EMÜ) nr 2092/91 VI lisa C jaosse kasutada kõnesoleva määruse artikli 5 lõike 3 punktis b ja lõike 5a punktis b ettenähtud erandi kohaselt järgmistel tingimustel:

a) ettevõtja on liikmesriigi pädevale asutusele esitanud kõik nõutavad tõendid asjaomase koostisosa määruse (EMÜ) nr 2092/91 artikli 5 lõikes 4 ettenähtud nõuetele vastavuse kohta; ning

b) liikmesriigi pädev asutus on määruse (EMÜ) nr 2092/91 artikli 5 lõike 4 nõuete kohaselt andnud koostisosa kasutamiseks kõige rohkem kolme kuu pikkuse ajutise kasutusloa, olles eelnevalt kontrollinud, et ettevõtja on loonud vajalikud kontaktid teiste ühenduse tarnijatega veendumaks, et nõutava kvaliteediga asjakohased koostisosad ei ole kasutamiseks kättesaadavad; ilma et see piiraks lõike 6 kohaldamist, võib liikmesriik kõnealust luba pikendada kõige rohkem kolm korda, iga kord seitsmeks kuuks; ning

c) asjaomase koostisosa kasutusluba ei ole otsustatud kehtetuks tunnistada lõigete 4 või 6 kohaselt.

2.  Pärast lõikes 1 nimetatud kasutusloa andmist teatab liikmesriik viivitamata teistele liikmesriikidele ja komisjonile järgmised andmed:

a) kasutusloa väljaandmise kuupäev ning pikendatud loa puhul selle esmakordse väljaandmise kuupäev;

b) loaomaniku nimi, aadress, telefoni- ja vajaduse korral faksinumber ning elektronposti aadress; loa väljaandnud ametiasutuse nimi ja aadress;

c) asjaomase põllumajandusest pärineva koostisosa nimetus ning vajaduse korral täpne kirjeldus ja kvaliteedinõuded;

d) toodete tüüp, mille valmistamiseks taotletavat koostisosa vajatakse;

e) eeldatavad kogused ja nende põhjendus;

f) alavarustatuse põhjused ja eeldatav kestus;

g) liikmesriigi poolt teistele liikmesriikidele ja komisjonile kõnealuse teatise saatmise kuupäev.

Komisjon ja/või liikmesriigid võivad käesolevad andmed avaldada.

3.  Kui liikmesriigi poolt komisjonile või kasutusloa andnud liikmesriigile esitatud märkustest selgub, et varud on alavarustatuse ajal kasutamiseks kättesaadavad, siis kaalub liikmesriik kasutusloa kehtetuks tunnistamist või selle kehtivusaja lühendamist ning teatab võetud või kavandatavatest meetmetest komisjonile ja teistele liikmesriikidele viieteistkümne päeva jooksul info saamise kuupäevast arvates.

4.  Liikmesriigi nõudmisel või komisjoni algatusel esitatakse juhtum uurimiseks määruse (EMÜ) nr 2092/91 artiklis 14 nimetatud komiteele. Artiklis 14 ettenähtud korras võib teha otsuse kasutusloa kehtetuks tunnistamise või selle kehtivusaja muutmise kohta või vajaduse korral asjaomase koostisosa VI lisa C jaosse kandmise kohta.

5.  Lõike 1 punktis b nimetatud pikendamise korral kohaldatakse artiklites 2 ja 3 ettenähtud korda.

6.  Kui liikmesriik soovib tagada mõne tavapärasel viisil toodetud koostisosa kasutamist pärast kasutusloa lõike 1 punktis b nimetatud kolmandat pikendamist, siis peab kõnealune liikmesriik koos teatisega loa kolmanda pikendamise kohta teatama ka taotlusest kanda koostisosa VI lisa jaosse C. Kuni koostisosa VI lisa C jaosse kandmise või kasutusloa kehtetuks tunnistamise otsuse jõustumiseni artiklis 14 ettenähtud korras võib liikmesriik lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud tingimusi nõuetekohaselt arvesse võttes pikendada luba korduvalt seitsme kuu kaupa.

▼B

Artikkel 4

Käesolev määrus jõustub viieteistkümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.




LISA




“VI LISA

SISSEJUHATUS

Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

1.  koostisosad: käesoleva määruse artiklis 4 määratletud ained, võttes arvesse nõukogu 18. detsembri 1978. aasta direktiivi 79/112/EMÜ (lõpptarbijale müümiseks mõeldud toiduainete märgistamist, esitlemist ja reklaamimist käsitlevate liikmesriikide seaduste ühtlustamise kohta) ( 4 ) artikli 6 lõikes 4 nimetatud piiranguid;

2.  põllumajandusest pärinevad koostisosad:

a) põhilised põllumajandussaadused ja -tooted ning tooted, mis on nendest saadud pesemise, puhastamise, termiliste ja/või mehaaniliste menetluste ja/või füüsikaliste menetluste abil, mille eesmärk on toote niiskusesisalduse vähendamine;

b) tooted, mis on saadud punktis a mainitud toodetest muude toiduainete töötlemisel kasutatavate menetluste abil, kui need tooted ei kuulu punktide 5 või 7 alusel määratletud lisaainete või lõhna- ja maitseainete hulka;

3.  põllumajandusest mittepärinevad koostisosad: muud kui põllumajandusest pärinevad koostisosad, mis kuuluvad vähemalt ühte järgmistest kategooriatest:

3.1. lisaained, k.a punktides 5 ja 6 määratletud lisaainete kandeained;

3.2. punktis 7 määratletud lõhna- ja maitseained;

3.3. vesi ja sool;

3.4. mikroorganismide preparaadid;

3.5. mineraalid (k.a mikroelemendid) ja vitamiinid;

4.  abiained: nõukogu direktiivi 89/107/EMÜ (liikmesriikide nende seaduste ühtlustamise kohta, mis käsitlevad inimtarbimiseks ettenähtud toiduainetes lubatavaid lisaaineid) ( 5 ) artikli 1 lõike 3 punktis a määratletud ained;

5.  lisaained: direktiivi 89/107/EMÜ artikli 1 lõigetes 1 ja 2 määratletud ained ning kõnealuses direktiivis või direktiivi 89/107/EMÜ artikli 3 lõikes 1 nimetatud ulatusliku rakendusalaga direktiivis hõlmatavad ained;

6.  kandeained, k.a kandelahustid: lisaained, mida kasutatakse lisaaine lahustamiseks, lahjendamiseks, hajutamiseks või muul viisil füüsikaliseks muutmiseks aine tehnoloogilist funktsiooni muutmata, et hõlbustada selle käitlemist, rakendamist või kasutamist;

7.  lõhna- ja maitseained: nõukogu 22. juuni 1988. aasta direktiivi 88/388/EMÜ (liikmesriikide nende seaduste ühtlustamise kohta, mis käsitlevad toiduainetes kasutatavaid lõhna- ja maitseaineid ning nende tootmiseks vajalikke lähtematerjale) ( 6 ) artikli 1 lõikes 2 määratletud ja kõnealuse direktiiviga hõlmatavad ained ja tooted.

ÜLDPÕHIMÕTTED

A, B ja C jagu hõlmavad koostisosi ja abiaineid, mida võib kasutada toiduainete valmistamisel, mis koosnevad põhiliselt ühest või mitmest käesoleva määruse artikli 1 lõike 1 punktis b nimetatud taimsest koostisosast, v.a veinid.

Olenemata viitest A ja C jao mis tahes koostisosale või B jao abiainele, kasutatakse iga koostisosa või sellist abiainet ainult asutamislepinguga kooskõlas olevate asjakohaste ühenduse ja/või siseriiklike õigusaktide alusel ning nende puudumise korral toiduainete heade tootmistavade kohaselt. Lisaaineid kasutatakse eelkõige direktiivi 89/107/EMÜ sätete kohaselt ja vajaduse korral direktiivi 89/107/EMÜ artikli 3 lõikes 1 nimetatud ulatusliku reguleerimisalaga direktiivi alusel; lõhna- ja maitseaineid kasutatakse direktiivi 88/388/EMÜ kohaselt ja lahusteid nõukogu 13. juuni 1988. aasta direktiivi 88/344/EMÜ (liikmesriikide nende seaduste ühtlustamise kohta, mis käsitlevad toiduainete ja toidu koostisosade tootmisel kasutatavaid ekstrahente) ( 7 ) sätete kohaselt.

A JAGU–   MÄÄRUSE (EMÜ) nr 2092/91 ARTIKLI 5 LÕIKES 3 NIMETATUD MITTEPÕLLUMAJANDUSLIKU PÄRITOLUGA KOOSTISOSAD:

A.1.   Lisaained, k.a kandeained



 

Nimetus

Eritingimused (1)

E 170

Kaltsiumkarbonaat

E 270

Piimhape

E 290

Süsinikdioksiid

E 296

Õunhape

E 300

Askorbiinhape

E 322

Letsitiinid

E 330

Sidrunhape

E 334

Viinhape [L(+)–]

E 335

Naatriumtartraat

E 336

Kaaliumtartraat

E 400

Algiinhape

E 401

Naatriumalginaat

E 402

Kaaliumalginaat

E 406

Agar

E 410

Jaanileivapuujahu

E 412

Guarkummi

E 413

Tragantkummi

E 414

Kummiaraabik

E 415

Ksantaankummi

E 416

Karaiavaik

E 440 (i)

Pektiin

E 500

Naatriumkarbonaat

E 501

Kaaliumkarbonaat

E 503

Ammooniumkarbonaat

E 504

Magneesiumkarbonaat

E 516

Kaltsiumsulfaat

kandeaine (CR)

E 938

Argoon

E 941

Lämmastik

E 948

Hapnik

(1)   CR kandeaine

A.2.   Lõhna- ja maitseained direktiivi 88/388/EMÜ tähenduses

Direktiivi 88/388/EMÜ artikli 1 lõike 2 punkti b alapunktis i ning punktis c määratletud ained ja tooted, mis kõnealuse direktiivi artikli 9 lõike 1 punkti d ning lõike 2 kohaselt on määratletud looduslike lõhna- ja maitseainetena või looduslike lõhna- ja maitsepreparaatidena.

A.3.   Vesi ja sool

Joogivesi

Sool (põhikomponendid naatriumkloriid või kaaliumkloriid), üldiselt kasutatakse toiduainete töötlemisel.

A.4.   Mikroorganismide preparaadid

i) Toiduainete töötlemisel tavapäraselt kasutatavad mikroorganismide preparaadid, v.a geneetiliselt muundatud mikroorganismid direktiivi 90/220/EMÜ artikli 2 lõike 2 tähenduses;

ii) Geneetiliselt muundatud mikroorganismid direktiivi 90/220/EMÜ artikli 2 lõike 2 tähenduses, kui need on loetelusse kantud artiklis 14 ettenähtud otsustamismenetluse korras.

A.5.   Mineraalid (k.a mikroelemendid) ja vitamiinid

Kasutamiseks lubatud ainult neid sisaldavates toiduainetes seadusega ettenähtud ulatuses.

B JAGU–   ABIAINED JA MUUD TOOTED, MIDA VÕIB KASUTADA MÄÄRUSE (EMÜ) nr 2092/91 ARTIKLI 5 LÕIKES 3 NIMETATUD, MAHEPÕLLUNDUSLIKULT TOODETUD PÕLLUMAJANDUSEST PÄRINEVATE KOOSTISOSADE TÖÖTLEMISEL



Nimetus

Eritingimused

Vesi

 

Kaltsiumkloriid

koagulant

Kaltsiumkarbonaat

 

Kaltsiumhüdroksiid

 

Kaltsiumsulfaat

koagulant

Magneesiumkloriid (nigari)

koagulant

Kaaliumkarbonaat

viinamarjade kuivatamine

Süsinikdioksiid

 

Lämmastik

 

Etanool

lahusti

Parkhape

filtreerimisabiaine

Ovalbumiin

 

Kaseiin

 

Želatiin

 

Kalaliim

 

Taimeõlid

määrde- ja õlitusained

Ränidioksiidgeel või kolloidlahus

 

Aktiivsüsi

 

Talk

 

Bentoniit

 

Kaoliin

 

Kobediatomiit

 

Perliit

 

Sarapuupähkli koored

 

Mesilasvaha

õlitusaine

Karnaubavaha

õlitusaine

Mikroorganismide preparaadid ja ensüümid:

i) toiduainete töötlemisel tavaliselt abiainetena kasutatavad mikroorganismide preparaadid ja ensüümid, v.a geneetiliselt muundatud mikroorganismid direktiivi 90/220/EMÜ artikli 2 lõike 2 tähenduses;

ii) direktiivi 90/220/EMÜ artikli 2 lõike 2 tähenduses geneetiliselt muundatud mikroorganismid:

kui need on loetelusse kantud artiklis 14 ettenähtud otsustamismenetluse korras.

C JAGU–   MÄÄRUSE (EMÜ) nr 2092/91 ARTIKLI 5 LÕIKES 4 NIMETATUD PÕLLUMAJANDUSEST PÄRINEVAD KOOSTISOSAD, MIS EI OLE MAHEPÕLLUNDUSLIKULT TOODETUD

C.1.

Töötlemata taimsed saadused ja nendest punktis 2a nimetatud menetluste abil valmistatud tooted:

C.1.1.

Toidukõlblikud viljad, pähklid ja seemned

Kookospähklid

Brasiilia pähklid

Kašupähklid

Datlid

Ananassid

Mangod

Papaiad

Laukaploomid

Kakao

Maracuja (kannatuslille vili)

Koolapähklid

Maapähklid

Kibuvitsamarjad

Astelpaju marjad

Mustikad

Vahtrasiirup

Tšiili hanemalts

Rebashein

Mädarõika seemned

Kõrvitsaseemned

Seedermänni seemned

Rediseseemned

C.1.2.

Toidukõlblikud vürtsid ja maitsetaimed

Kõik tooted, v.a aed-liivatee

C.1.3.

Teravili

Hirss

Vesiriis (Zizania plauspra)

C.1.4.

Õliseemned ja õliviljad

Seesamiseemned

C.1.5.

Muud

Vetikad, k.a merevetikad

C.2.

Punktis 2b nimetatud menetluste abil töödeldud taimsed saadused:

C.2.1.

Seemned ja õlid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata, mis on saadud muudest kui järgmistest taimedest:

oliiv

päevalill

C.2.2.

Suhkrud; tärklis; muud teraviljast ja mugulatest saadud tooted

Roosuhkur ja peedisuhkur

Teraviljast ja mugulatest toodetud tärklised, keemiliselt modifitseerimata

Riispaber

Gluteen

C.2.3.

Muud

Sidrunimahl

Kääritatud jookidest saadud äädikas, v.a vein

C.3.

Loomsed saadused

Mesi

Želatiin

Piimapulber ja lõssipulber

Toidukõlblikud veeorganismid, mis ei pärine akvakultuurist.”



( 1 ) EÜT L 198, 22.7.1991, lk 1.

( 2 ) EÜT L 117, 8.5.1990, lk 15.

( 3 ) EÜT L 40, 11.2.1989, lk 27.

( 4 ) EÜT L 33, 8.2.1979, lk 1.

( 5 ) EÜT L 40, 11.2.1989, lk 27.

( 6 ) EÜT L 184, 15.7.1988, lk 61.

( 7 ) EÜT L 157, 24.6.1988, lk 28.