1993L0103 — ET — 27.06.2007 — 001.001


Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest

►B

NÕUKOGU DIREKTIIV 93/103/EÜ,

23. november 1993,

kalalaevade pardal kohaldatavate tööohutuse ja -tervishoiu miinimumnõuete kohta (kolmeteistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)

(EÜT L 307, 13.12.1993, p.1)

Muudetud:

 

 

Euroopa Liidu Teataja

  No

page

date

►M1

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2007/30/EÜ, EMPs kohaldatav tekst 20. juuni 2007,

  L 165

21

27.6.2007




▼B

NÕUKOGU DIREKTIIV 93/103/EÜ,

23. november 1993,

kalalaevade pardal kohaldatavate tööohutuse ja -tervishoiu miinimumnõuete kohta (kolmeteistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)



EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 118a,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, ( 1 ) mis on koostatud pärast konsulteerimist tööohutuse, -hügieeni ja -tervishoiu nõuandekomiteega,

koostöös Euroopa Parlamendiga, ( 2 )

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust ( 3 )

ning arvestades, et:

nõukogu võttis oma 21. detsembri 1987. aasta resolutsioonis tööohutuse, -hügieeni ja -tervishoiu kohta ( 4 ) teadmiseks komisjoni kavatsuse esitada nõukogule töötajate tööohutuse ja -tervishoiu korraldamise miinimumnõuded;

ühenduse kalandussektorile suunatud meetmete raames tuleks kehtestada töötervishoidu ja -ohutust käsitlevad meetmed;

vastavus miinimumnõuetele, mis on kavandatud tervise ja ohutuse parema taseme tagamiseks kalalaevadel, on asjaomaste töötajate tervise ja ohutuse tagamisel põhiline;

spetsiifiliste ja eriti raskete töö- ja elutingimuste tõttu kalalaeva pardal on surmaga lõppenud õnnetuste hulk merekalapüügiga tegelevate töötajate hulgas väga suur;

15. aprillil 1988 võttis Euroopa Parlament vastu resolutsiooni, milles tunnistati kalalaeva pardal tööohutust tagavate ennetavate tegurite tähtsust;

asjaomaste töötajate ohutuse ja tervise tagamiseks tuleks eelkõige pöörata tähelepanu kalalaevade asukoha kindlakstegemisele ohuolukordades, eeskätt uute tehnoloogiate kasutamise abil;

käesolev direktiiv on üksikdirektiiv töötajate töötervishoiu ja -ohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamist käsitleva nõukogu 12. juuni 1989. aasta direktiivi 89/391/EMÜ ( 5 ) artikli 16 lõike 1 tähenduses; seetõttu kohaldatakse selle direktiivi sätteid kalalaeva pardal toimuva töö suhtes täielikult, ilma et see piiraks käesolevas direktiivis sisalduvate rangemate ja/või spetsiifilisemate sätete kohaldamist;

töötervishoiu ja -ohutuse valdkonnas juba vastuvõetud üksikdirektiive kohaldatakse ka merekalapüügi suhtes, kui ei ole sätestatud teisiti; seetõttu võib teatavatel juhtudel osutuda vajalikuks täpsustada kõnealuse tegevuse olemust, et tagada üksikdirektiivide optimaalne kohaldamine;

nõukogu 31. märtsi 1992. aasta direktiivi 92/29/EMÜ (ohutuse ja tervishoiu miinimumnõuete kohta, et osutada paremaid raviteenuseid laevadel) ( 6 ) kohaldatakse merekalapüügi suhtes täielikult;

käesolev direktiiv on konkreetne samm siseturu sotsiaalse ulatuse väljaarendamisel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:



Artikkel 1

Eesmärk

1.  Käesolevas direktiivis, mis on kolmeteistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses, sätestatakse artiklis 2 määratletud kalalaevade pardal kohaldatavad tööohutuse ja -tervishoiu miinimumnõuded.

2.  Direktiivi 89/391/EMÜ sätteid kohaldatakse lõikes 1 nimetatud valdkonna suhtes täielikult, ilma et see piiraks käesolevas direktiivis sisalduvate rangemate ja/või erisätete kohaldamist.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)  kalalaev — merest kaubanduslikul eesmärgil kala või muude organismide püügiga või püügi ja töötlemisega tegelev laev, mis sõidab liikmesriigi lipu all või on kantud liikmesriigi registrisse;

b)  uuskalalaev — kalalaev, mille perpendikulaaridevaheline pikkus on 15 meetrit või rohkem ja mille kohta on artikli 13 lõike 1 esimeses lõigus määratud kuupäeval või hiljem:

i) sõlmitud ehitusleping või ümberehitusleping oluliste muudatuste tegemiseks;

ii) enne artikli 13 lõike 1 esimeses lõigus määratud kuupäeva sõlmitud ehitusleping või ümberehitusleping oluliste muudatuste tegemiseks ning mis on üle antud kolm või enam aastat pärast nimetatud kuupäeva või

iii) ehituslepingu puudumisel:

 millele on pandud kiil,

 on alustatud ehitust, mille tulemuseks on konkreetne laev, või

 on lõpetatud kokkumonteerimine, mis hõlmab vähemalt 50 tonni või 1 % hinnangulisest konstruktsioonimaterjalist, olenevalt sellest, kumb on väiksem;

c)  olemasolev kalalaev — mis tahes kalalaev, mille perpendikulaaridevaheline pikkus on 18 meetrit või enam ning mis ei ole uus kalalaev;

d)  laev — mis tahes uus või olemasolev kalalaev;

e)  töötaja — laeval töötav isik, sealhulgas koolitatavad isikud ja praktikandid, kuid mitte kai ääres seisval laeval töötav kaldapersonal ja sadamalootsid;

f)  laevaomanik — laeva registreeritud omanik, välja arvatud juhul, kui laev on prahitud ilma laevapereta või kui seda osaliselt või täielikult kasutab kasutuslepingu alusel füüsiline või juriidiline isik, kes ei ole laeva registreeritud omanik; sel juhul käsitatakse vastavalt olukorrale laevaomanikuna laevapereta prahtijat või laeva kasutavat füüsilist või juriidilist isikut;

g)  kapten — töötaja, kes siseriiklike õigusaktide ja/või tavade kohaselt laeva käsutab või selle eest vastutab.

Artikkel 3

Üldsätted

1.  Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et:

a) laevaomanikud tagaksid oma laevade kasutamise töötajate ohutust ja tervist kahjustamata, eelkõige prognoositavates ilmastikuoludes, piiramata seejuures kapteni vastutust;

b) direktiivi 83/391/EMÜ artikli 8 lõike 4 kohaldamisel võetakse arvesse kõiki ohte, millega ülejäänud töötajad kokku puutuvad;

c) kõiki juhtumeid merel, mis mõjutasid või oleksid võinud mõjutada laeva pardal olevate töötajate ohutust ja tervist, kirjeldatakse üksikasjalikult asjaomastele pädevatele asutustele edastatavates aruannetes ja need märgitakse hoolikalt ja üksikasjalikult laeva logiraamatusse, kui siseriiklike õigusaktidega nõutakse niisuguse logiraamatu pidamist kõnealust liiki laeval, või kui logiraamatut ei peeta, selleks ettenähtud dokumenti.

2.  Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid, et laevade kontrollimiseks volitusi omavad asutused kontrolliksid regulaarselt laevu käesoleva direktiivi täitmise osas.

Teatavaid käesoleva direktiivi täitmisega seotud kontrollimisi võib läbi viia merel.

Artikkel 4

Uued kalalaevad

Uued kalalaevad peavad vastama I lisas sätestatud ohutuse ja tervishoiu miinimumnõuetele hiljemalt artikli 13 lõike 1 esimeses lõigus nimetatud kuupäevaks.

Artikkel 5

Olemasolevad kalalaevad

Olemasolevad kalalaevad tuleb viia II lisas sätestatud ohutuse ja tervishoiu miinimumnõuetega vastavusse seitsme aasta jooksul pärast artikli 13 lõike 1 esimeses lõigus nimetatud kuupäeva.

Artikkel 6

Ulatuslikud remonttööd, ümberehitused ja muudatused

Kui laeval tehakse ulatuslikke remonttöid, ümberehitusi või muudatusi artikli 13 lõike 1 esimeses lõigus nimetatud kuupäeval või hiljem, peavad need vastama I lisas sätestatud asjakohastele miinimumnõuetele.

Artikkel 7

Seadmed ja hooldus

1.  Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed töötajate ohutuse ja tervise kaitseks, piiramata seejuures kapteni vastutust, ning tagavad, et laevaomanikud:

a) tagavad laevade ning eelkõige I ja II lisas nimetatud laeva inventari ja seadmete tehnilise hoolduse ning et kõik avastatud puudused, mis võiksid mõjutada töötajate ohutust ja tervist, kõrvaldatakse nii kiiresti kui võimalik;

b) võtavad meetmeid, mis tagavad laeva ning selle inventari ja seadmete regulaarse puhastamise, et need vastaksid asjakohastele hügieenistandarditele;

c) hoiavad laeva pardal piisavas koguses nõuetekohast ja heas töökorras avariivarustust;

d) võtavad arvesse ohutuse ja tervishoiu miinimumnõudeid III lisas sätestatud päästevahendite osas;

e) võtavad arvesse käesoleva direktiivi IV lisas esitatud isikukaitsevahendite spetsifikaate, ilma et see piiraks nõukogu 30. novembri 1989. aasta direktiivi 89/656/EMÜ, mis käsitleb töötajate isikukaitsevahendite kasutamisega seotud tervisekaitse ja ohutuse miinimumnõudeid (kolmas üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses), ( 7 ) kohaldamist.

2.  Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et laevaomanik annaks töötajate ohutuse ja tervise kaitse tagamiseks kaptenile vahendid, mis võimaldavad viimasel täita talle käesoleva direktiiviga pandud kohustusi.

Artikkel 8

Töötajate teavitamine

1.  Ilma et see piiraks direktiivi 89/391/EMÜ artikli 10 kohaldamist, teavitatakse töötajaid ja/või nende esindajaid kõikidest meetmetest, mida võetakse töötajate tervise ja ohutuse tagamiseks laeva pardal.

2.  See teave peab olema asjaomastele töötajatele arusaadav.

Artikkel 9

Töötajate väljaõpe

1.  Ilma et see piiraks direktiivi 89/391/EMÜ artikli 12 kohaldamist, tagatakse töötajatele nõuetekohane väljaõpe, eelkõige täpsete, arusaadavate juhistena, mis käsitlevad tervise ja ohutuse tagamist laeva pardal ja eriti õnnetusjuhtumite vältimist.

2.  Lõikes 1 nimetatud väljaõpe käsitleb eelkõige tuleohutust, päästevahendite kasutamist ja asjaomaste töötajate osas püügivahendite ja haalamisseadmete kasutamist ning erinevat liiki märguandeid, sealhulgas käega antavaid märguandeid.

Väljaõpet ajakohastatakse vajalikul määral, kui seda nõuavad muudatused laeval toimuvas tegevuses.

Artikkel 10

Üksikasjalik väljaõpe isikutele, kes võiksid vajadusel laeva juhtida

Ilma et see piiraks direktiivi 92/29/EMÜ artikli 5 lõike 3 kohaldamist, korraldatakse kõikidele isikutele, kes võiksid vajadusel laeva juhtida, üksikasjalik väljaõpe järgmises:

a) kutsehaiguste ja tööõnnetuste vältimine laeval ning õnnetusjuhtumite korral võetavad meetmed;

b) laeva püstuvuse ja hoolduse tagamine kõikides tõenäolistes laadimistingimustes ja kalastustegevuse ajal;

c) raadionavigatsioon ja raadioside, kaasa arvatud nende kasutamise kord.

Artikkel 11

Töötajate nõustamine ja nende osalemine

Töötajate ja/või nende esindajate nõustamine ja nende osalemine käesoleva direktiivi ja selle lisadega seotud küsimusi käsitlevates aruteludes toimub direktiivi 89/391/EMÜ artikli 11 kohaselt.

Artikkel 12

Lisade kohandamine

Lisade puhttehnilised kohandused, milles võetakse arvesse:

 laeva pardal ohutuse ja tervisekaitse teatavate aspektide tehnilist ühtlustamist ja standardimist käsitlevate direktiivide vastuvõtmist

 ja/või

 tehnika arengut, muudatusi rahvusvahelistes eeskirjades ja spetsifikaatides või teadmiste täienemist laeva pardal ohutuse ja tervisekaitse tagamise valdkonnas,

võetakse vastu direktiivi 89/391/EMÜ artiklis 17 sätestatud korra kohaselt.

Artikkel 13

Lõppsätted

1.  Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid 23. novembriks 1995. Liikmesriigid teatavad sellest viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need meetmed võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.  Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud või vastu võetavate siseriiklike õigusnormide teksti.

▼M1 —————

▼B

Artikkel 14

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.




I LISA

OHUTUSE JA TERVISHOIU MIINIMUMNÕUDED UUTELE LAEVADELE

(Artiklid 4, 6 ja artikli 7 lõike 1 punkt a)

Sissejuhatav märkus

Käesolevas lisas sätestatud kohustusi kohaldatakse, kui seda nõuab tööruumi iseloom, tegevus, asjaolud või ohtlik olukord uue kalalaeva pardal.

1.   Merekõlblikkus ja püstuvus

1.1. Laev tuleb hoida merekõlblikus seisundis ja ta peab olema nõuetekohaselt varustatud vastavalt tema otstarbele ja kasutusele.

1.2. Laeva pardal peavad olema kõik andmed laeva püstuvuse kohta ning need peavad olema kättesaadavad vahiteenistuses olijatele.

1.3. Kui laeva kasutatakse ettenähtud otstarbel, peab tema püstuvus rikkumatus seisundis olema piisav.

Kapten peab võtma tarvitusele ettevaatusabinõud laeva nõuetekohase püstuvuse säilitamiseks.

Laeva püstuvust käsitlevaid juhiseid tuleb rangelt järgida.

2.   Mehhaanilised ja elektriseadmed

2.1. Elektriseadmed peavad olema projekteeritud ja ehitatud nii, et need oleksid ohutud ning et oleks tagatud:

 laevapere ja laeva kaitstus elektriga seotud ohtude eest,

 kõikide seadmete nõuetekohane toimimine, mis on vajalik laeval normaalsete töö- ja elutingimuste tagamiseks ilma avariitoiteallikat kasutamata,

 eriolukordades ohutuse tagamiseks vajalike elektriseadmete toimimine.

2.2. Laeval peab olema avariitoiteallikas.

Välja arvatud lahtised laevad, peab avariitoiteallikas paiknema väljaspool masinaruumi ning tagama tulekahju või põhielektriseadme muu rikke korral vähemalt kolme tunni jooksul:

 sisesidesüsteemi, tulekahjuandurite ja hädasignaalide töö,

 navigatsioonitulede ja avariivalgustuse töö,

 raadioseadmete töö,

 elektrilise tuletõrjeavariipumba töö, kui see on olemas.

Kui avariitoiteallikal on akupatarei ja põhitoiteallikas ei toimi, peab akupatarei automaatselt lülituma ümber avariielektrikilbile ja varustama kolme tunni jooksul katkematult energiaga teise lõigu esimeses, teises ja kolmandas taandes nimetatud süsteeme.

Elektripeajaotuskilp ja avariielektrikilp peavad võimaluse korral olema paigaldatud nii, et vesi ja tuli neile ligi ei pääse.

2.3. Elektrikilbid peavad olema selgesti märgistatud; kaitsmekappe ja kaitsmehoidikuid tuleb regulaarselt kontrollida, et tagada õige võimsusega kaitsmete kasutamine.

2.4. Ruumid, kus asuvad elektriakumulaatorid, peavad olema piisaval määral ventileeritavad.

2.5. Elektroonilisi navigatsiooniseadmeid tuleb tihti kontrollida ja korralikult hooldada.

2.6. Kõiki tõsteseadmeid tuleb katsetada ja regulaarselt kontrollida.

2.7. Kõiki haalamis- ja tõsteseadmeid tuleb hoida heas seisundis ja töökorras.

2.8. Kui laevale on paigaldatud külmutusseadmed ja suruõhusüsteemid, tuleb neid korralikult hooldada ja regulaarselt kontrollida.

2.9. Rasketel gaasidel töötavaid kambüüsi- ja majapidamisseadmeid võib kasutada üksnes hästi ventileeritavates ruumides ning tuleb hoolt kanda, et ei tekiks ohtlikku gaasi kogunemist.

Tuleohtlikke ja muul viisil ohtlikke gaase sisaldavatele balloonidele tuleb selgesti märkida, mida need sisaldavad, ja need tuleb paigutada avatud tekile.

Kõik balloonidest lähtuvad ventiilid, rõhuregulaatorid ja torud peavad olema kaitstud kahjustuste eest.

3.   Raadioseadmed

Raadioseadmed peavad võimaldama pidevat ühendust vähemalt ühe kalda- või maajaamaga, võttes arvesse raadiolainete levi normaaltingimusi.

4.   Evakuatsiooniteed ja -pääsud

4.1. Teed ja väljapääsud, mida saab kasutada evakuatsiooniteede ja -pääsudena, peavad olema takistusteta, igal ajal kergesti ligipääsetavad ja viima võimalikult otse avatekile või ohutule alale ja sealt päästepaati või -parve, nii et töötajad saaksid oma töökohalt või eluruumist võimalikult kiiresti ja ohutult evakueeruda.

4.2. Evakuatsiooniteede ja -pääsudena kasutatavate teede ja väljapääsude arv, paiknemine ja mõõtmed peavad vastama töö- ja eluruumide kasutusele, seal asuvatele seadmetele ja suurusele ning seal viibida võivate inimeste maksimaalsele arvule.

Töötajatel või päästemeeskonnal peab olema võimalik ohu korral kohe ja kergesti avada evakuatsioonipääsudena kasutatavaid väljapääse, mis on suletud.

4.3. Avariiuksed ja muud evakuatsioonipääsud peavad olema asukohta ja konkreetset eesmärki arvestades piisavalt ilmastikukindlad ja veetihedad.

Avariiuksed ja muud evakuatsioonipääsud peavad olema sama tulekindlad kui vaheseinad.

4.4. Evakuatsiooniteed ja -pääsud peavad olema märkidega tähistatud vastavalt direktiivi 92/58/EMÜ ( 8 ) alusel vastuvõetud siseriiklikele õigusaktidele.

Märgid peavad paiknema kindlaksmääratud kohtades ja olema vastupidavad.

4.5. Evakuatsiooniteed, -pääsud ja -vahendid, mis vajavad valgustust, tuleb varustada piisava tugevusega avariivalgustusega juhuks, kui valgustus peaks rikki minema.

5.   Tulekahju avastamine ja tuletõrje

5.1. Sõltuvalt laeva suurusest, kasutusest, varustusest, seal asuvate ainete füüsikalistest ja keemilistest omadustest ja maksimaalsest võimalikust inimeste arvust laeval, peavad eluruumid ja kinnised tööruumid, sealhulgas masinaruum ja vajaduse korral kalatrümm, olema varustatud nõuetekohaste tuletõrjeseadmetega ning vajaduse korral tulekahjuandurite ja häiresüsteemidega.

5.2. Tuletõrjeseadmeid tuleb alati hoida kindlaksmääratud kohas, need peavad olema heas töökorras ja valmis koheseks kasutamiseks.

Töötajad peavad teadma tuletõrjeseadmete asukohta, töötamispõhimõtet ja oskama neid kasutada.

Kustutite ja muude portatiivsete tuletõrjeseadmete olemasolu tuleb alati enne laeva teeleasumist kontrollida.

5.3. Käsitulekustutusvahendid peavad olema kergesti kättesaadavad ja lihtsalt kasutatavad ning olema märkidega tähistatud vastavalt direktiivi 92/58/EMÜ alusel vastuvõetud siseriiklikele õigusaktidele.

Märgid peavad paiknema kindlaksmääratud kohtades ja olema vastupidavad.

5.4. Tulekahjuandureid ja häiresüsteeme tuleb regulaarselt kontrollida ja hästi hooldada.

5.5. Tuletõrjeõppusi tuleb korraldada regulaarselt.

6.   Kinniste tööruumide ventilatsioon

Tuleb võtta meetmeid, et tagada kinniste tööruumide piisav varustatus värske õhuga, võttes arvesse kasutatavaid töömeetodeid ja töötajatele esitatavaid füüsilisi nõudmisi.

Kui kasutatakse mehhaanilist ventilatsioonisüsteemi, tuleb see hoida heas töökorras.

7.   Tööruumide temperatuur

7.1. Tööruumide temperatuur peab olema töötundide ajal inimkehale sobiv, võttes arvesse kasutatavaid töömeetodeid, töötajatele esitatavaid füüsilisi nõudmisi ja tegelikke või tõenäolisi ilmastikutingimusi laeva tööpiirkonnas.

7.2. Eluruumide, sanitaarsõlmede, sööklate ja esmaabiruumide, kus need on olemas, temperatuur peab vastama nende ruumide konkreetsele otstarbele.

8.   Tööruumide loomulik ja kunstlik valgustus

8.1. Tööruumid peavad saama nii palju loomulikku valgust kui võimalik ja olema varustatud kunstliku valgustusega, mis on sobiv käsitsi tehtavateks kalapüügitoiminguteks, kahjustamata töötajate ohutust ja tervist ning ohustamata teisi laevu.

8.2. Tööruumide, treppide, redelite ja vahekäikude valgustusseadmed peavad paiknema nii, et nende pakutav valgus ei sea töötajaid õnnetusohtu ega sega laeva juhtimist.

8.3. Tööruumid, kus töötajad satuvad kunstliku valgustuse rikke korral ohtu, peavad olema varustatud piisava tugevusega avariivalgustusega.

8.4. Avariivalgustus peab olema heas töökorras ja seda tuleb regulaarselt kontrollida.

9.   Tekid, vaheseinad ja tekilaed

9.1. Töötajate käsutuses olevad ruumid ei tohi olla libedad või peavad olema varustatud vahenditega, mis hoiavad ära libastumise, ning olema võimaluse korral takistusteta.

9.2. Tööruumid, kus asuvad töökohad, peavad olema nõuetekohaselt helikindlad ja isoleeritud, võttes arvesse asjaomaseid tööülesandeid ja töötajate füüsilist koormust.

9.3. Tööruumides asuvate tekkide, vaheseinte ja tekilagede pind peab olema hästi puhastatav või vastava hügieenistandardi kohaselt uuendatav.

10.   Uksed

10.1. Tuleb tagada, et uksi saaks alati avada seestpoolt ilma erivahendeid kasutamata.

Kasutatavate tööruumide uksed peavad olema mõlemalt poolt avatavad.

10.2. Uksed, eriti lükanduksed, kui neid peab kasutama, peavad toimima töötajate jaoks võimalikult ohutult ka ebasoodsates ilmastiku- ja mereoludes.

11.   Liikumisteed ja ohualad

11.1. Vahekäigud, šahtid, tekimajade välimised osad ja kõik liikumisteed peavad olema varustatud kaitsereelingutega, tormikäsipuudega ja päästeliinidega või muude vahenditega, mis tagavad töötajate ohutuse pardal töötamise ajal.

11.2. Kui esineb oht, et töötajad võivad kukkuda tekiavadesse või ühelt tekilt teisele, tuleb kõikidesse võimalikesse kohtadesse paigutada asjakohased kaitsevahendid.

Kui vastava kaitse tagamiseks on ette nähtud kaitsereeling, peab see olema vähemalt ühe meetri kõrgune.

11.3. Juurdepääs teki kohal olevatele seadmetele nendega töötamiseks või hoolduseks peab olema selline, et töötajate ohutus oleks tagatud.

Kukkumise eest peavad kaitsma kaitsereelingud või muud samalaadsed nõuetekohase kõrgusega kaitsepiirded.

11.4. Umbreelinguid või muid piirdeid, mis hoiavad inimesi üle parda kukkumast, peab hoidma ettenähtud seisundis.

Umbreelingutes peavad olema tormiluugid või muud samalaadsed seadmed, mis võimaldavad vee kiire äravoolu.

11.5. Slippidega ahtertraaleritel peab slipi ülemine osa olema varustatud värava või muu seda kaitsva seadeldisega, mis on sama kõrge kui umbreeling või muud väljaulatuvad osad, et vältida töötajate slipilt kukkumise ohtu.

See värav või muu seadeldis peab olema lihtsalt avatav ja suletav, soovitatavalt kaugjuhtimise teel, ning see võib olla avatud üksnes võrgu heitmiseks või pardale hiivamiseks.

12.   Töökohtade plaan

12.1. Tööruumid tuleb hoida puhtad ja võimaluse korral mere eest kaitstuna ning tagada töötajatele kaitse üle parda kukkumise eest.

Töötlemisruumid peavad olema nii kõrguse kui ka pindala poolest piisava suurusega.

12.2. Kui laeva jõuseadmeid juhitakse masinaruumist, peab juhtimine toimuma eraldi ruumist, mis on helikindel ja masinaruumist endast isoleeritud ning kuhu pääseb masinaruumi sisenemata.

Komandosild on piirkond, mis vastab esimese lõigu nõuetele.

12.3. Haalamisseadmete juhtimisseadised peavad olema paigutatud piisavalt suurde ruumi, mis võimaldab neid takistamatult kasutada.

Haalamisseadmed peavad olema varustatud ka nõuetekohaste kaitseseadistega, sealhulgas hädaseiskamisvahenditega.

12.4. Haalamisseadmete operaatoril peab olema piisav vaade ülevaate saamiseks haalamisseadme toimimisest ja töötajate tegevusest.

Kui haalamisseadet juhitakse komandosillalt, peab operaatoril olema kas otse või asjakohase vahendi abil selge ülevaade töötajate tegevusest.

12.5. Komandosilla ja tööteki vahel peab olema usaldusväärne sidesüsteem.

12.6. Kalapüügiga seotud toimingute või tekil töötamise ajal tuleb alati hoolikalt vahti pidada ja hoiatada meeskonda raskete mereolude eest.

12.7. Kokkupuude trosside, vaierite ja seadmete liikuvate osadega tuleb muuta minimaalseks kaitseseadiste paigaldamise teel.

12.8. Liikuvate raskuste jaoks tuleb paigaldada juhtimisseadmed, eelkõige traaleritel:

 traallaudade liikumist reguleerivad seadmed,

 nooda pära õõtsumist reguleerivad seadmed.

13.   Eluruumid

13.1. Töötajate eluruumide asukoht, ehitus, helikindlus, eraldusvahendid ja planeering, neid ümbritsevad rajatised ja juurdepääsuvõimalused peavad tagama piisava kaitse ilmastiku- ja mereolude, vibratsiooni, müra ja muudest laeva osadest tulevate ebameeldivate lõhnade eest, mis võiksid töötajaid puhkeajal segada.

Kui laeva konstruktsioon, suurus ja/või otstarve seda võimaldavad, peavad töötajate eluruumid paiknema selliselt, et liikumise ja kiirenduse mõju oleks minimaalne.

Tuleb võtta vajalikke meetmeid, mis nii palju kui võimalik kaitseksid mittesuitsetajaid tubakasuitsu ebameeldiva mõju eest.

13.2. Töötajate eluruumid peavad olema nõuetekohaselt ventileeritud, et oleks tagatud pidev värske õhu juurdevool ja hoitaks ära kondenseerumine.

Eluruumid peavad olema nõuetekohaselt valgustatud:

 piisava üldvalgustusega,

 vähendatava üldvalgustusega, mis ei häiriks puhkavaid töötajaid,

 iga koi juures oleva kohtvalgustiga.

13.3. Kui laeval on kambüüs ja mess, peavad need olema piisava suurusega, hästi valgustatud ja ventileeritud ning kergesti puhastatavad.

Laeval peavad olema külmkapid või muud madalatemperatuurilised toiduainete säilitamise seadmed.

14.   Sanitaarsõlmed

14.1. Eluruumidega kalalaevadel peavad olema nõuetekohaselt varustatud ja paigaldatud kuuma ja külma veega duširuumid, kraanikausid ja tualettruumid ning vastav ruum peab olema korralikult ventileeritud.

14.2. Igal töötajal peab olema koht riiete hoidmiseks.

15.   Esmaabi

Kõik laevad peavad olema varustatud esmaabivahenditega, mis vastavad direktiivi 92/29/EMÜ II lisa nõuetele.

16.   Pardatrepid ja maabumissillad

Laev peab olema varustatud pardatrepi, maabumissilla või muu samalaadse vahendiga, mis tagab ohutu laevalt maabumise.

17.   Müra

Tuleb võtta kõik asjakohased tehnilised meetmed, et vähendada nii palju kui võimalik mürataset töö- ja eluruumides, võttes arvesse laeva suurust.




II LISA

OHUTUSE JA TERVISHOIU MIINIMUMNÕUDED OLEMASOLEVATELE LAEVADELE

(Artikkel 5 ja artikli 7 lõike 1 punkt a)

Sissejuhatav märkus

Käesolevas lisas sätestatud kohustusi kohaldatakse, niivõrd kui seda võimaldavad olemasoleva kalalaeva ehituslikud omadused ja nõuab tööruumi iseloom, tegevus, asjaolud või ohtlik olukord olemasoleva kalalaeva pardal.

1.   Merekõlblikkus ja püstuvus

1.1. Laev tuleb hoida merekõlblikus seisundis ja ta peab olema nõuetekohaselt varustatud vastavalt tema otstarbele ja kasutusele.

1.2. Kui on olemas andmed laeva püstuvuse kohta, peavad need asuma laeva pardal ning olema kättesaadavad vahiteenistuses olijatele.

1.3. Kui laeva kasutatakse ettenähtud otstarbel, peab tema püstuvus rikkumatus seisundis olema piisav.

Kapten peab võtma tarvitusele vajalikud ettevaatusabinõud laeva nõuetekohase püstuvuse säilitamiseks.

Laeva püstuvust käsitlevaid juhiseid tuleb rangelt järgida.

2.   Mehhaanilised ja elektriseadmed

2.1. Elektriseadmed peavad olema projekteeritud ja ehitatud nii, et need oleksid ohutud ning et oleks tagatud:

 laevapere ja laeva kaitstus elektriga seotud ohtude eest,

 kõikide seadmete nõuetekohane toimimine, mis on vajalik laeval normaalsete töö- ja elutingimuste tagamiseks ilma avariienergiaallikat kasutamata,

 eriolukordades ohutuse tagamiseks vajalike elektriseadmete toimimine.

2.2. Laeval peab olema avariitoiteallikas.

Välja arvatud lahtised laevad, peab avariitoiteallikas paiknema väljaspool masinaruumi ning tagama tulekahju või põhielektriseadme muu rikke korral vähemalt kolme tunni jooksul:

 sisesidesüsteemi, tulekahjuandurite ja hädasignaalide töö,

 navigatsioonitulede ja avariivalgustuse töö,

 raadioseadmete töö,

 elektrilise tuletõrjeavariipumba töö, kui see on olemas.

Kui avariitoiteallikal on akupatarei ja põhitoiteallikas ei toimi, peab akupatarei automaatselt lülituma ümber avariielektrikilbile ja varustama kolme tunni jooksul katkematult energiaga teise lõigu esimeses, teises ja kolmandas taandes nimetatud süsteeme.

Elektripeajaotuskilp ja avariielektrikilp peavad võimaluse korral olema paigaldatud nii, et vesi ja tuli neile ligi ei pääse.

2.3. Elektrikilbid peavad olema selgesti märgistatud; kaitsmekappe ja kaitsmehoidikuid tuleb regulaarselt kontrollida, et tagada õige võimsusega sulavkaitsmete kasutamine.

2.4. Ruumid, kus asuvad elektriakumulaatorid, peavad olema piisaval määral ventileeritavad.

2.5. Elektroonilisi navigatsiooniseadmeid tuleb tihti kontrollida ja korralikult hooldada.

2.6. Kõiki tõsteseadmeid tuleks katsetada ja regulaarselt kontrollida.

2.7. Kõiki haalamis- ja tõsteseadmeid tuleb hoida heas seisundis ja töökorras.

2.8. Kui laevale on paigaldatud külmutusseadmed ja suruõhusüsteemid, tuleb neid korralikult hooldada ja regulaarselt kontrollida.

2.9. Rasketel gaasidel töötavaid kambüüsi- ja majapidamisseadmeid võib kasutada üksnes hästi ventileeritavates ruumides ning tuleb hoolt kanda, et ei tekiks ohtlikku gaasi kogunemist.

Tuleohtlikke ja muul viisil ohtlikke gaase sisaldavatele balloonidele tuleb selgesti märkida, mida need sisaldavad, ja need tuleb paigutada avatud tekile.

Kõik balloonidest lähtuvad ventiilid, rõhuregulaatorid ja torud peavad olema kaitstud kahjustuste eest.

3.   Raadioseadmed

Raadioseadmed peavad võimaldama pidevat ühendust vähemalt ühe kalda- või maajaamaga, võttes arvesse raadiolainete leviku normaaltingimusi.

4.   Evakuatsiooniteed ja -pääsud

4.1. Teed ja väljapääsud, mida saab kasutada evakuatsiooniteede ja -pääsudena, peavad olema takistusteta, igal ajal kergesti ligipääsetavad ja viima võimalikult otse avatekile või ohutule alale ja sealt päästepaati või -parve, nii et töötajad saaksid oma töökohalt või eluruumist võimalikult kiiresti ja ohutult evakueeruda.

4.2. Evakuatsiooniteede ja -pääsudena kasutatavate teede ja väljapääsude arv, paiknemine ja mõõtmed peavad vastama töö- ja eluruumide kasutusele, seal asuvatele seadmetele ja suurusele ning seal viibida võivate inimeste maksimaalsele arvule.

Töötajatel või päästemeeskonnal peab olema võimalik ohu korral kohe ja kergesti avada evakuatsioonipääsudena kasutatavaid väljapääse, mis on suletud.

4.3. Evakuatsiooniteed ja -pääsud peavad olema märkidega tähistatud vastavalt direktiivi 92/58/EMÜ alusel vastuvõetud siseriiklikele õigusaktidele.

Märgid peavad paiknema kindlaksmääratud kohtades ja olema vastupidavad.

4.4. Evakuatsiooniteed, -pääsud ja -vahendid, mis vajavad valgustust, tuleb varustada piisava tugevusega avariivalgustusega juhuks, kui valgustus peaks rikki minema.

5.   Tulekahju avastamine ja tuletõrje

5.1. Sõltuvalt laeva suurusest, kasutusest, varustusest, seal asuvate ainete füüsikalistest ja keemilistest omadustest ja maksimaalsest võimalikust inimeste arvust laeval, peavad eluruumid ja kinnised tööruumid, sealhulgas masinaruum ja vajaduse korral kalatrümm, olema varustatud nõuetekohaste tuletõrjeseadmetega ning vajaduse korral tulekahjuandurite ja häiresüsteemidega.

5.2. Tuletõrjeseadmeid tuleb alati hoida kindlaksmääratud kohas, need peavad olema heas töökorras ja valmis koheseks kasutamiseks.

Töötajad peavad teadma tuletõrjeseadmete asukohta, töötamispõhimõtet ja oskama neid kasutada.

Kustutite ja muude portatiivsete tuletõrjeseadmete olemasolu tuleb alati enne laeva teeleasumist kontrollida.

5.3. Käsitulekustutusvahendid peavad olema kergesti kättesaadavad ja lihtsalt kasutatavad ning olema märkidega tähistatud vastavalt direktiivi 92/58/EMÜ alusel vastuvõetud siseriiklikele õigusaktidele.

Märgid peavad paiknema kindlaksmääratud kohtades ja olema vastupidavad.

5.4. Tulekahjuandureid ja häiresüsteeme tuleb regulaarselt kontrollida ja hästi hooldada.

5.5. Tuletõrjeõppusi tuleb korraldada regulaarselt.

6.   Kinniste tööruumide ventilatsioon

Tuleb võtta meetmeid, et tagada kinniste tööruumide piisav varustatus värske õhuga, võttes arvesse kasutatavaid töömeetodeid ja töötajatele esitatavaid füüsilisi nõudmisi.

Kui kasutatakse mehhaanilist ventilatsioonisüsteemi, tuleb see hoida heas töökorras.

7.   Tööruumide temperatuur

7.1. Tööruumide temperatuur peab olema töötundide ajal inimkehale sobiv, võttes arvesse kasutatavaid töömeetodeid, töötajatele esitatavaid füüsilisi nõudmisi ja tegelikke või tõenäolisi ilmastikutingimusi laeva tööpiirkonnas.

7.2. Eluruumide, sanitaarsõlmede, sööklate ja esmaabiruumide, kus need on olemas, temperatuur peab vastama nende ruumide konkreetsele otstarbele.

8.   Tööruumide loomulik ja kunstlik valgustus

8.1. Tööruumid peavad saama nii palju loomulikku valgust kui võimalik ja olema varustatud kunstliku valgustusega, mis on sobiv käsitsi tehtavateks toiminguteks, kahjustamata töötajate ohutust ja tervist ning ohustamata teiste laevade juhtimist.

8.2. Tööruumide, treppide, redelite ja vahekäikude valgustusseadmed peavad paiknema nii, et nende pakutav valgus ei sea töötajaid õnnetusohtu ega sega laeva juhtimist.

8.3. Tööruumid, kus töötajad satuvad kunstliku valgustuse rikke korral ohtu, peavad olema varustatud piisava tugevusega avariivalgustusega.

8.4. Avariivalgustus peab olema heas töökorras ja seda tuleb regulaarselt kontrollida.

9.   Tekid, vaheseinad ja tekilaed

9.1. Töötajate käsutuses olevad ruumid ei tohi olla libedad või peavad olema varustatud vahenditega, mis hoiavad ära libastumise, ning olema võimaluse korral takistusteta.

9.2. Tööruumid, kus asuvad töökohad, peavad olema niivõrd kui võimalik nõuetekohaselt helikindlad ja isoleeritud, võttes arvesse asjaomaseid tööülesandeid ja töötajate füüsilist koormust.

9.3. Tööruumides asuvate tekkide, vaheseinte ja tekilagede pind peab olema hästi puhastatav või vastava hügieenistandardi kohaselt uuendatav.

10.   Uksed

10.1. Tuleb tagada, et uksi saaks alati avada seestpoolt ilma erivahendeid kasutamata.

Kasutatavate tööruumide uksed peavad olema mõlemalt poolt avatavad.

10.2. Uksed, eriti lükanduksed, kui neid peab kasutama, peavad toimima töötajate jaoks võimalikult ohutult ka ebasoodsates ilmastiku- ja mereoludes.

11.   Liikumisteed ja ohualad

11.1. Vahekäigud, šahtid, tekimajade välimised osad ja kõik liikumisteed peavad olema varustatud kaitsereelingutega, tormikäsipuudega ja päästeliinidega või muude vahenditega, mis tagavad töötajate ohutuse pardal töötamise ajal.

11.2. Kui esineb oht, et töötajad võivad kukkuda tekiavadesse või ühelt tekilt teisele, tuleb kõikidesse võimalikesse kohtadesse paigutada asjakohased kaitsevahendid.

11.3. Juurdepääs teki kohal olevatele seadmetele nendega töötamiseks või hoolduseks peab olema selline, et töötajate ohutus oleks tagatud.

Kukkumise eest peavad kaitsma kaitsereelingud või muud samalaadsed nõuetekohase kõrgusega kaitsepiirded.

11.4. Umbreelinguid või muid piirdeid, mis hoiavad inimesi üle parda kukkumast, peab hoidma ettenähtud seisundis.

Umbreelingutes peavad olema tormiluugid või muud samalaadsed seadmed, mis võimaldavad vee kiire äravoolu.

11.5. Slippidega ahtertraaleritel peab slipp olema varustatud värava või muu seda kaitsva seadeldisega, mis on sama kõrge kui umbreeling või muud väljaulatuvad osad, et vältida töötajate slipilt kukkumise ohtu.

See värav või muu seadeldis peab olema lihtsalt avatav ja suletav ning see võib olla avatud üksnes võrgu heitmiseks või pardale hiivamiseks.

12.   Töökohtade skeem

12.1. Tööruumid tuleb hoida puhtad ja võimaluse korral mere eest kaitstuna ning tagada töötajatele kaitse üle parda kukkumise eest.

Töötlemisruumid peavad olema nii kõrguse kui ka pindala poolest piisava suurusega.

12.2. Kui laeva jõuseadmeid juhitakse masinaruumist, peab juhtimine toimuma eraldi ruumist, mis on helikindel ja masinaruumist endast isoleeritud ning kuhu pääseb masinaruumi läbimata.

Komandosild on piirkond, mis vastab esimese lõigu nõuetele.

12.3. Haalamisseadmete juhtimisseadised peavad olema paigutatud piisavalt suurde ruumi, mis võimaldab neid takistamatult kasutada.

Haalamisseadmed peavad olema varustatud ka nõuetekohaste kaitseseadistega, sealhulgas hädaseiskamisvahenditega.

12.4. Haalamisseadmete operaatoril peab olema piisav vaade ülevaate saamiseks haalamisseadme toimimisest ja töötajate tegevusest.

Kui haalamisseadet juhitakse komandosillalt, peab operaatoril olema kas otse või asjakohase vahendi abil selge ülevaade töötajate tegevusest.

12.5. Komandosilla ja tööteki vahel peab olema usaldusväärne sidesüsteem.

12.6. Kalapüügiga seotud toimingute või tekil töötamise ajal tuleb alati hoolikalt vahti pidada ja hoiatada meeskonda raskete mereolude eest.

12.7. Kokkupuude trosside, vaierite ja seadmete liikuvate osadega tuleb muuta minimaalseks kaitseseadiste paigaldamise teel.

12.8. Liikuvate raskuste jaoks tuleb paigaldada juhtimisseadmed, eelkõige traaleritel:

 traallaudade liikumist reguleerivad seadmed,

 nooda pära õõtsumist reguleerivad seadmed.

13.   Eluruumid

13.1. Kui laeval on töötajate eluruumid, peavad need olema niisugused, et müra, vibratsiooni, liikumise ja kiirenduse mõju ning teistest laeva osadest levivaid ebameeldivaid lõhnu oleks võimalikult vähe.

Eluruumid peavad olema nõuetekohaselt valgustatud.

13.2. Kui laeval on kambüüs ja mess, peavad need olema piisava suurusega, piisavalt valgustatud ja ventileeritud ning kergesti puhastatavad.

Laeval peavad olema külmkapid või muud madalatemperatuurilised toiduainete säilitamise seadmed.

14.   Sanitaarsõlmed

Eluruumidega kalalaevadel peavad olema tualettruumid, kraanikausid ja võimaluse korral duširuum ning vastav ruum peab olema korralikult ventileeritud.

15.   Esmaabi

Kõik laevad peavad olema varustatud esmaabivahenditega, mis vastavad direktiivi 92/29/EMÜ II lisa nõuetele.

16.   Pardatrepid ja maabumissillad

Laev peab olema varustatud pardatrepi, maabumissilla või muu samalaadse vahendiga, mis tagab ohutu laevalt maabumise.




III LISA

OHUTUSE JA TERVISHOIU MIINIMUMNÕUDED PÄÄSTEVAHENDITE OSAS

(Artikli 7 lõike 1 punkt d)

Sissejuhatav märkus

Käesolevas lisas sätestatud kohustusi kohaldatakse, kui seda nõuab tööruumi iseloom, tegevus, asjaolud või ohtlik olukord laeva pardal.

1. Laevad peavad olema varustatud nõuetekohaste päästevahenditega, sealhulgas nõuetekohaste seadmetega, mis võimaldavad töötajaid veest kätte saada, ja raadiopäästevahenditega, eelkõige hüdrostaatilise lukustusmehhanismiga avariiraadiopoiga, võttes arvesse pardal olevate isikute arvu ja laeva tööpiirkonda.

2. Kõiki päästevahendeid tuleb alati hoida kindlaksmääratud kohas, need peavad olema heas töökorras ja valmis koheseks kasutamiseks.

Töötajad peavad päästevahendeid kontrollima enne laeva väljasõitu ja reisi ajal.

3. Päästevahendeid tuleb regulaarselt kontrollida.

4. Kõik töötajad peavad saama nõuetekohase väljaõppe ja juhised tegutsemiseks ohuolukorras.

5. Kui laev on pikem kui 45 meetrit või kui laeval on rohkem kui viis töötajat, tuleb esitada munsterroll koos selgete juhistega igale töötajale, mida ta peab hädaohu korral järgima.

6. Iga kuu peab sadamas ja/või merel toimuma töötajate kogunemine päästeõppusteks.

Päästeõppused peavad tagama, et töötajad saavad täiel määral aru ülesannetest, mida nad peavad täitma seoses päästevahendite käsitsemise ja kasutamisega, ning et nad suudavad nendega toime tulla.

Töötajaid tuleb õpetada kaasaskantavat raadioaparatuuri tööle seadma ja kasutama.




IV LISA

OHUTUSE JA TERVISHOIU MIINIMUMNÕUDED ISIKUKAITSEVAHENDITE SUHTES

(Artikli 7 lõike 1 punkt e)

Sissejuhatav märkus

Käesolevas lisas sätestatud kohustusi kohaldatakse, kui seda nõuab tööruumi iseloom, tegevus, asjaolud või ohtlik olukord laeva pardal.

1. Isikukaitsevahendeid kasutatakse juhul, kui töötajate tervisele ja ohutusele suunatud ohtu ei suudeta tehniliste või ühiskaitsevahenditega vältida või piisavalt vähendada.

2. Isikukaitsevahendid, mis esinevad kaitseriietusena või mida kantakse riiete peal, peavad olema erksavärvilised, merekeskkonna foonist eristatavad ja selgesti nähtavad.



( 1 ) EÜT C 337, 31.12.1991, lk 21;

EÜT C 311, 27.11.1992, lk 21.

( 2 ) EÜT C 241, 21.9.1992, lk 106 ja 27. oktoobri 1993. aasta otsus (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata).

( 3 ) EÜT C 169, 6.7.1992, lk 46.

( 4 ) EÜT C 28, 3.2.1988, lk 1.

( 5 ) EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1.

( 6 ) EÜT L 113, 30.4.1992, lk 19.

( 7 ) EÜT L 393, 30.12.1989, lk 18.

( 8 ) EÜT L 245, 26.8.1992, lk 23.