1992L0058 — ET — 25.03.2014 — 002.001
Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest
Muudetud:
▼B
NÕUKOGU DIREKTIIV 92/58/EMÜ,
24. juuni 1992,
töökohas kasutatavate ohutus- ja/või tervisekaitsemärkide miinimumnõuete kohta (üheksas üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)
EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU
võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 118a,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut, (
1
) mis esitati pärast tööohutuse, -hügieeni ja -tervishoiu nõuandekomiteega konsulteerimist,
koostöös Euroopa Parlamendiga, (
2
)
võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust (
3
)
ning arvestades, et:
asutamislepingu artiklis 118a on sätestatud, et nõukogu võtab direktiividega vastu miinimumnõuded, et eelkõige töökeskkonna parandamisega tagada töötajate ohutuse ja tervise parem kaitse;
kõnealuse artikli alusel tuleb sellistes direktiivides hoiduda haldus-, finants- ja õiguslike piirangute kehtestamisest viisil, mis pidurdaks väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete asutamist ja arengut;
komisjoni teatis tööohutust, -hügieeni ja -tervishoidu käsitleva programmi kohta (
4
) näeb ette nõukogu 25. juuli 1977. aasta direktiivi 77/576/EMÜ (ohutusmärke töökohtadel käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta) (
5
) reguleerimisala läbivaatamise ja laiendamise;
nõukogu võttis oma 21. detsembri 1987. aasta resolutsioonis tööohutuse, -hügieeni ja -tervishoiu kohta (
6
) teadmiseks komisjoni kavatsuse esitada nõukogule peatselt ettepanek eespool nimetatud direktiivi läbivaatamise ja laiendamise kohta;
selguse ja järjepidevuse huvides tuleks direktiiv 77/576/EMÜ asendada käesoleva direktiiviga;
käesolev direktiiv on üksikdirektiiv töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamist käsitleva nõukogu 12. juuni 1989. aasta direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses; (
7
) direktiivi 89/391/EMÜ sätteid kohaldatakse seega täielikult ohutus- ja tervisekaitsemärkide kasutamise suhtes töökohtades, ilma et see piiraks käesolevas direktiivis sisalduvate rangemate ja/või erisätete kohaldamist;
kehtivad ühenduse reeglid käsitlevad peamiselt ohutusmärke ning ohtlike takistuste ja kohtade tähistamist ja piirduvad seega ainult teatavat tüüpi märkidega;
sellest piirangust tuleneb, et mõned ohud ei ole nõuetekohaselt tähistatud; seepärast tuleks kasutusele võtta uut tüüpi märgid, mille abil saaksid tööandjad ja töötajad identifitseerida töökohas ohu oma turvalisusele ja/või tervisele ning seda ohtu vältida;
ohutus- ja tervisekaitsemärke tuleb kasutada, kui ohtu ei saa piisavalt vähendada ühiskaitsetehnikatega või töökorraldusmeetmete, -meetodite või -menetlustega;
paljud erinevused praegu liikmesriikides kasutatavate ohutus- ja tervisekaitsemärkide vahel põhjustavad ebakindlust, mis võib veelgi suureneda seoses töötajate vaba liikumisega siseturul;
tõenäoliselt vähendab standarditud märkide kasutamine töökohtades ohte, mis võivad tekkida töötajate vahelistest keelelistest ja kultuurilistest erinevustest;
käesolev direktiiv on konkreetne samm siseturu sotsiaalse mõõtme täiustamise poole;
vastavalt otsusele 74/325/EMÜ, (
8
) viimati muudetud Hispaania ja Portugali ühinemisaktiga, konsulteerib komisjon selles valdkonnas ettepanekute koostamisel tööohutuse, -hügieeni ja -tervishoiu nõuandekomiteega,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:
I JAGU
ÜLDSÄTTED
Artikkel 1
Eesmärk
1. Käesolevas direktiivis, mis on üheksas üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses, sätestatakse töökohas kasutatavate ohutus- ja/või tervisekaitsemärkidega seotud miinimumnõuded.
▼M2
2. Käesolevat direktiivi ei kohaldata märkide suhtes, mida kasutatakse ohtlike ainete ja segude, toodete ja/või seadmete turule laskmiseks, v.a juhul, kui liidu õigusnormides on sellele otseselt viidatud.
▼B
3. Käesolevat direktiivi ei kohaldata märkide suhtes, mida kasutatakse maantee-, raudtee-, siseveekogude-, mere- ja õhutranspordi reguleerimiseks.
4. Direktiivi 89/391/EMÜ sätteid kohaldatakse tervikuna kogu lõikes 1 nimetatud valdkonnas, ilma et see piiraks käesoleva direktiivi rangemate ja/või erisätete kohaldamist.
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:
a)
ohutus- ja/või tervisekaitsemärgid — märgid, mis viitavad konkreetsele objektile, tegevusele või olukorrale ja mis annavad teavet või juhiseid ohutuse ja/või tervisekaitse kohta töökohas olenevalt asjaoludest kas sildi, värvi, valgustatud märgi või helisignaali, suulise märguande või viipemärkide abil;
b)
keelumärk — märk, mis keelab käitumise, millega võib kaasneda oht või mis võib põhjustada ohtu;
c)
hoiatusmärk — märk, mis hoiatab riski või ohu eest;
d)
kohustusmärk — märk, mis näeb ette konkreetse käitumise;
e)
varuväljapääsu- või esmaabimärk — märk, mis annab teavet varuväljapääsude või esmaabi- või päästevahendite kohta;
f)
teavitusmärk — märk, mis annab punktides b–e nimetamata teavet;
g)
silt — märk, mis annab geomeetriliste kujundite, värvide ja sümboli või piktogrammi abil konkreetset teavet ja mille muudab nähtavaks piisavalt tugev valgustus;
h)
täiendav silt — silt, mida kasutatakse koos ühe punktis g kirjeldatud märgiga ja mis annab täiendavat teavet;
i)
ohutusvärv — värv, millele on antud konkreetne tähendus;
j)
sümbol või piktogramm — kujutis, mis kirjeldab olukorda või näeb ette konkreetse käitumise ja mida kasutatakse sildil või valgustatud pinnal;
k)
valgustatud märk — märk, mille tekitab läbipaistvast või poolläbipaistvast materjalist seadis, mida valgustatakse seestpoolt või tagant selliselt, et tekib mulje helendavast pinnast;
l)
helisignaal — kodeeritud helisignaal, mida tekitab ja edastab selleks projekteeritud seade ilma inim- või tehishäält kasutamata;
m)
suuline märguanne — eelnevalt kindlaksmääratud verbaalne sõnum, mille edastab inim- või tehishääl;
n)
käega antav märguanne — käsivarte ja/või käelabade kodeeritud vormis liigutamine ja/või asend, mida kasutatakse töötajate jaoks riski või ohtu kujutavaid manöövreid sooritavate isikute juhendamiseks.
II JAGU
TÖÖANDJA KOHUSTUSED
Artikkel 3
Üldeeskirjad
1. Tööandjad kannavad hoolt käesoleva direktiiviga ettenähtud ohutus- ja/või tervisekaitsemärkide eest, kui ohte ei saa vältida või piisavalt vähendada ühiskaitsetehnikatega või töökorraldusmeetmete, -meetodite või -menetlustega, või tagavad selliste märkide olemasolu.
Tööandjad võtavad arvesse direktiivi 89/391/EMÜ artikli 6 lõike 3 punkti a kohast riski hindamist.
2. Ilma et see piiraks V lisa kohaldamist, paigaldatakse maantee-, raudtee-, siseveekogude-, mere- ja õhutranspordi reguleerimiseks kasutatavad märgid, kui see on sellise transpordiliigi puhul vaja lik, ettevõttesse ja/või asutusse.
Artikkel 4
Esmakordselt kasutatavad ohutus- ja/või tervisekaitsemärgid
Ilma et see piiraks artikli 6 kohaldamist, peab ohutus- ja/või tervisekaitsemärk, mida kasutatakse töökohas esmakordselt pärast artikli 11 lõike 1 esimeses lõigus sätestatud kuupäeva, vastama I–IX lisas sätestatud miinimumnõuetele.
Artikkel 5
Juba kasutatavad ohutus- ja/või tervisekaitsemärgid
Ilma et see piiraks artikli 6 kohaldamist, peab ohutus- ja/või tervisekaitsemärk, mida kasutati töökohas juba enne artikli 11 lõike 1 esimeses lõigus osutatud kuupäeva, vastama I–IX lisas sätestatud miinimumnõuetele hiljemalt kaheksateistkümne kuu möödumisel nimetatud kuupäevast.
Artikkel 6
Erandid
1. Võttes arvesse asjaomaste ettevõtete tegevuste liike ja/või suurust, võivad liikmesriigid täpsustada, millistesse kategooriatesse kuuluvatel ettevõtetel on lubatud asendada käesolevas direktiivis sätestatud valgustatud märgid ja/või helisignaalid täielikult, osaliselt või ajutiselt alternatiivsete abinõudega, mis tagavad kaitstuse sama taseme.
2. Liikmesriigid võivad pärast tööturu mõlema osapoolega konsulteerimist kalduda kõrvale VIII lisa punkti 2 ja/või IX lisa punkti 3 kohaldamisest, kui nad kehtestavad alternatiivsed abinõud, mis tagavad sama kaitstuse taseme.
3. Liikmesriigid konsulteerivad lõike 1 rakendamisel tööandjate ja töötajate organisatsioonidega vastavalt siseriiklikele õigusaktidele ja/või tavadele.
Artikkel 7
Töötajate teavitamine ja juhendamine
1. Ilma et see piiraks direktiivi 89/391/EMÜ artikli 10 kohaldamist, teavitatakse töötajaid ja/või nende esindajaid kõikidest meetmetest, mida võetakse seoses ohutus- ja/või tervisekaitsemärkidega töökohal.
2. Ilma et see piiraks direktiivi 89/391/EMÜ artikli 12 kohaldamist, tuleb töötajatele anda sobivad juhised, eeskätt konkreetsete suuniste vormis, seoses ohutus- ja/või tervisekaitsemärkidega töökohal.
Eelkõige hõlmab esimeses lõigus osutatud juhiste andmine märkide tähendust (eriti juhul, kui märk sisaldab sõnu) ning üldisi ja konkreetseid käitumisjuhiseid.
Artikkel 8
Töötajate nõustamine ja nende osalemine
Töötajate ja/või nende esindajatega konsulteerimine ja nende osalemine toimub direktiivi 89/391/EMÜ artikli 11 kohaselt käesoleva direktiiviga reguleeritud küsimustes, kaasa arvatud I–IX lisa.
III JAGU
MUUD SÄTTED
Artikkel 9
Lisade kohandamine
I–IX lisa tehniline kohandamine toimub direktiivi 89/391/EMÜ artiklis 17 sätestatud korras, pidades silmas järgmist:
— töökohas kasutatavate ohutus- ja/või tervisekaitsemärkide või seadmete projekteerimise ja tootmisega seotud tehnilist ühtlustamist ja standardimist käsitlevate direktiivide vastuvõtmine,
— tehnika areng, rahvusvaheliste eeskirjade või spetsifikaatide muudatused ning töökohtades kasutatavaid ohutus- ja tervisekaitsemärke puudutavate teadmiste täienemine.
Artikkel 10
1. Direktiiv 77/576/EMÜ tunnistatakse kehtetuks artikli 11 lõike 1 esimeses lõigus nimetatud kuupäeval.
Artiklis 5 osutatud juhtudel kehtib kõnealune direktiiv siiski veel maksimaalselt kuni kaheksateist kuud pärast nimetatud kuupäeva.
2. Kõiki viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesoleva direktiivi vastavatele sätetele.
Artikkel 11
Lõppsätted
1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 24. juuniks 1994.
Liikmesriigid teatavad sellest viivitamata komisjonile.
2. Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.
3. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud siseriiklike õigusaktide teksti.
▼M1 —————
▼B
Artikkel 12
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
I LISA
MIINIMUMNÕUDED TÖÖKOHTADES KASUTATAVATELE OHUTUS- JA/VÕI TERVISEKAITSEMÄRKIDELE
1.
Sissejuhatavad märkused
1.1. Kui vastavalt direktiivi artiklis 3 sätestatud üldeeskirjadele nõutakse ohutus- ja/või tervisekaitsemärke, peavad need vastama II–IX lisas sätestatud konkreetsetele nõuetele.
1.2. Käesolevas lisas tutvustatakse kõnealuseid nõudeid, kirjeldatakse ohutus- ja/või tervisekaitsemärkide erinevaid kasutusmooduseid ja esitatakse märkide vahetamise ja kombineerimise üldeeskirjad.
1.3. Ohutus- ja või tervisekaitsemärke võib kasutada ainult selleks, et edastada käesolevas direktiivis sätestatud teavet.
2.
Märkide tüübid
2.1.
Alalised märgid
2.1.1. Keeldude, hoiatuste ja kohustuslike nõuete ning varuväljapääsude ja esmaabivahendite asukoha ja identifitseerimise jaoks tuleb kasutada alalisi silte.
Tuletõrjevahendite asukoha ja identifitseerimise märgistamiseks tuleb kasutada silte ja/või ohutusvärvi.
2.1.2. Mahutitele ja torudele tuleb sildid paigaldada vastavalt III lisale.
2.1.3. Kohad, kus on oht põrgata kokku takistustega või kukkuda, tuleb alaliselt märgistada ohutusvärvi ja/või siltidega.
2.1.4. Liikumisteed tuleb alaliselt märgistada ohutusvärviga.
2.2.
Ajutised märgid
2.2.1. Valgustatud märke, helisignaale ja/või suulisi märguandeid tuleb, võttes arvesse punktis 3 sätestatud märkide vahetamise ja kombineerimise võimalust, kasutada ohust teatamiseks, kutsumaks inimesi üles teatavale käitumisele ja inimeste evakueerimiseks häda korral.
2.2.2. Viipemärke ja/või suulisi märguandeid tuleb vajaduse korral kasutada selleks, et juhendada riskantseid või ohtlikke manöövreid teostavaid inimesi.
3.
Märkide vahetamine ja kombineerimine
3.1. Kui järgmised vahendid on võrdselt tõhusad, võib kasutada ükskõik millist neist:
— ohutusvärv või silt selliste kohtade märgistamiseks, kus on takistus või järsk aste,
— valgustatud märgid, helisignaalid või suulised märguanded,
— viipemärgid või suulised märguanded.
3.2. Mõningat tüüpi märke võib koos kasutada:
— valgustatud märgid ja helisignaalid,
— valgustatud märgid ja suulised märguanded,
— viipemärgid ja suulised märguanded.
4. Allpool toodud tabelis esitatud juhendid kehtivad kõigi märkide suhtes, mis sisaldavad ohutusvärve:
|
Värv
|
Tähendus või eesmärk
|
Juhendid ja teave
|
|
Punane
|
Keelumärk
|
Ohtlik käitumine
|
|
Häire
|
Peatumine, sulgemine, hädaseiskamisseadised
Evakueeruda
|
|
Tuletõrjevahendid
|
Tunnused ja asukoht
|
|
Kollane või merevaigukollane
|
Hoiatusmärk
|
Olge ettevaatlik, võtke kasutusele ettevaatusabinõud
Uurige olukorda
|
|
Sinine
|
Kohustusmärk
|
Spetsiifiline käitumine või tegevus
Kandke isikukaitsevahendeid
|
|
Roheline
|
Varuväljapääs, esmaabimärk
|
Uksed, väljapääsud, liikumisteed, vahendid, seadmed
|
|
Ohtu ei ole
|
Normaalne olukord taastunud
|
5. Märgi tõhusust ei tohi kahjustada järgmised asjaolud:
5.1. sama liiki infoallika olemasolu, mis segab nähtavust või kuuldavust; seepärast eelkõige:
5.1.1. tuleks vältida liialt paljude märkide paigutamist üksteise lähedusse;
5.1.2. samal ajal ei tohiks kasutada kaht valgustatud märki, mida võib omavahel segi ajada;
5.1.3. valgustatud märki ei tohi kasutada teise samalaadse valgustatud allika lähedal;
5.1.4. samal ajal ei tohi kasutada kaht helisignaali;
5.1.5. helisignaali ei tohi kasutada, kui ümbritsevat müra on liialt palju;
5.2. märkide või signaalseadmete kehv kujundus, ebapiisav arv, ebaõige asukoht, halb seisund või vigane funktsioneerimine.
6. Vastavalt nõuetele tuleb märke ja signaalseadmeid regulaarselt puhastada, hooldada, kontrollida, parandada ja vajadusel need asendada, et tagada nende oluliste ja/või funktsionaalsete omaduste säilimine.
7. Paigaldatavate märkide ja signaalseadmete arv ja asukoht sõltuvad riski või ohu ulatusest või kaetava piirkonna suurusest.
8. Toidet vajavatel märkidel peab olema kindel tagavaratoide elektrikatkestuse puhuks, kui elektrikatkestus ei elimineeri ohtu.
9. Valgustatud märgi ja/või helisignaali sisselülitamine näitab, millal vajalik tegevus peaks algama; märk või signaal peab töötama seni, kuni tegevus kestab.
Valgustatud märgid ja helisignaalid tuleb pärast kasutamist viivitamata reaktiveerida.
10. Valgustatud märke ja helisignaale tuleb kontrollida enne kasutuselevõtmist tagamaks, et nad töötavad korralikult ja on tõhusad, ning pärast seda regulaarsete ajavahemike järel.
11. Kui asjaomased töötajad on nägemis- või kuulmispuudega, kaasa arvatud isikukaitsevahendite kasutamisest põhjustatud kuulmispuudega, tuleb võtta meetmeid kõnealuste märkide täiendamiseks või asendamiseks.
▼M2
12. Ohtlike ainete või segude märkimisväärsete koguste ladustamiseks kasutatavad alad, ruumid või aiaga ümbritsetud territooriumid tuleb tähistada II lisa punktis 3.2 osutatud sobiva hoiatusmärgiga või III lisa punktis 1 sätestatud tähisega, v.a juhul, kui üksikpakendite või mahutite sildid on selleks otstarbeks sobivad.
Kui II lisa punktis 3.2 ei ole samaväärset hoiatusmärki, millega hoiatada isikuid ohtlike keemiliste ainete või segude eest, tuleb kasutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1272/2008 (
9
) V lisas sätestatud asjakohast ohupiktogrammi.
▼B
II LISA
MÄRKIDELE ESITATAVAD ÜLDISED MIINIMUMNÕUDED
1.
Olulised omadused
1.1. Siltide kuju ja värvid on sätestatud punktis 3 vastavalt nende eesmärgile (keeldu, hoiatust, kohustuslikku toimingut, evakuatsiooniteed, avariiseadmeid ja tuletõrjevahendeid tähistavad märgid).
1.2. Piktogrammid peavad olema võimalikult lihtsad ja sisaldama ainult olulisi detaile.
1.3. Kasutatavad piktogrammid võivad punktis 3 esitatutest pisut erineda või olla pisut üksikasjalikumad, kui nad kannavad sama tähendust ning erinevused või mugandused ei muuda tähenduse mõistmist keerulisemaks.
1.4. Sildid tuleb valmistada põrutus- ja ilmastikukindlast materjalist, mis sobib ümbritseva keskkonnaga.
1.5. Siltide mõõtmed, värviomadused ja fotomeetrilised omadused peavad olema sellised, et märgid oleksid hästi nähtavad ja kergesti mõistetavad.
2.
Kasutustingimused
2.1. Põhimõtteliselt tuleb sildid paigutada sobivale kõrgusele ja vaatenurga suhtes sobivasse asendisse, võttes arvesse võimalikke takistusi üldise ohu korral alale pääsemise kohas või konkreetse ohu või objekti vahetus läheduses, ning hästi valgustatud, lihtsalt juurdepääsetavasse ja nähtavasse kohta.
Ilma et see piiraks direktiivi 89/654/EMÜ sätete kohaldamist, tuleks kehva loomuliku valguse korral kasutada fosforestseerivaid värve, helkmaterjale või tehisvalgustust.
2.2. Kui kaob olukord, millele silt viitab, tuleb silt kõrvaldada.
3.
Kasutatavad sildid
3.1.
Keelumärgid
Olulised omadused:
— must piktogramm valgel taustal, punane serv ja diagonaaljoon (punane osa peab moodustama vähemalt 35 % märgi pinnast).
Kasutatavad märgid
Suitsetamine keelatud
Suitsetamine ja lahtine tuli keelatud
Jalakäijatel sisenemine keelatud
Veega kustutamine keelatud
Joogiks kõlbmatu vesi
Võõrastel sisenemine keelatud
Tööstusveokitel sisenemine keelatud
Mitte puudutada
3.2.
Hoiatusmärgid
Olulised omadused:
— must piktogramm kollasel taustal, must serv (kollane osa peab moodustama vähemalt 50 % märgi pinnast).
Tuleohtlik materjal või kõrge temperatuur (
10
)
Plahvatusohtlik aine
Mürgine aine
Sööbiv aine
Radioaktiivne aine
Rippuv last
Tööstusveokid
Ettevaatust: elekter
Laserkiirgus
Oksüdeeriv aine
Mitteioniseeriv kiirgus
Tugev magnetväli
Takistused
Kukkumisoht
Bioloogiline oht (
12
)
Madal temperatuur
►M2
◄
3.3.
Kohustusmärgid
Olulised omadused:
— valge piktogramm sinisel taustal (sinine osa peab moodustama vähemalt 50 % märgi pinnast).
Kanda kaitseprille
Kanda kaitsekiivrit
Kanda kõrvaklappe
Kanda respiratoorit
Kanda kaitsejalatseid
Kanda kaitsekindaid
Kanda kaitseriietust
Kanda näokaitset
Kanda kaitserakmeid
Jalakäijad peavad kasutama seda teed
Üldine kohustusmärk (vajadusel kasutada koos mõne muu märgiga)
3.4.
Varuväljapääsu- või esmaabimärgid
Olulised omadused:
— ristküliku või ruudu kuju,
— valge piktogramm rohelisel taustal (roheline osa peab moodustama vähemalt 50 % märgi pinnast).
Varuväljapääs/evakuatsioonitee
Sinnapoole (täiendava informatsiooni märk)
Esmaabipunkt
Kanderaam
Esmaabidušš
Silmadušš
Telefon esmaabi väljakutsumiseks või evakueerimiseks
3.5.
Tuletõrjemärgid
Olulised omadused:
— ristküliku või ruudu kuju,
— valge piktogramm punasel taustal (punane osa peab moodustama vähemalt 50 % märgi pinnast).
Tuletõrjevoolik
Redel
Tulekustuti
Telefon tuletõrje kutsumiseks
Sinnapoole (täiendava informatsiooni märk)
III LISA
MAHUTITELE JA TORUDELE KANTAVATE MÄRKIDE MIINIMUMNÕUDED
▼M2
1. Mahutid, mida töökohtades kasutatakse ohtlike keemiliste ainete või segude jaoks, mis on määruses (EÜ) nr 1272/2008 sätestatud füüsikaliste või terviseohtude kriteeriumide kohaselt ohtlikud, ning mahutid, mida kasutatakse selliste ohtlike ainete või segude ladustamiseks, koos nähtavate torudega, mis sisaldavad või mille kaudu transporditakse selliseid ohtlikke aineid ja segusid, peavad olema tähistatud asjakohase ohupiktogrammiga vastavalt kõnealusele määrusele.
Esimest lõiku ei kohaldata mahutite suhtes, mida töökohtades kasutatakse lühiajaliselt, ega mahutite suhtes, mille sisu muutub sageli, tingimusel et võetakse muid asjakohaseid meetmeid eelkõige seoses teavitamise ja/või koolitusega, mis tagavad samasuguse kaitsetaseme.
Esimeses lõigus osutatud tähistust võib:
— asendada II lisas sätestatud hoiatusmärkidega, kasutades samu piktogramme või sümboleid. Kui II lisa punktis 3.2 ei ole samaväärset hoiatusmärki, tuleb kasutada määruse (EÜ) nr 1272/2008 V lisas sätestatud asjakohast ohupiktogrammi;
— täiendada lisateabega, näiteks ohtliku aine või segu nimetuse ja/või valemiga ning ohtu puudutavate üksikasjadega;
— mahutite transportimise korral töökohas täiendada või asendada märkidega, mida kohaldatakse ohtlike ainete või segude transportimisel kogu liidus.
▼B
2. Tähised tuleb kinnitada järgmiselt:
— nähtavale küljele (külgedele),
— paindumatul, isekleepuval või värvitud kujul.
3. Vajaduse korral peavad käesoleva lisa esimeses punktis nimetatud märkidel olema II lisa punktis 1.4. määratletud olulised omadused ning nad peavad vastama II lisa punktiga 2 siltidele kehtestatud kasutusnõuetele.
4. Ilma et see piiraks punktide 1, 2 ja 3 kohaldamist, peavad torudel kasutatavad tähised olema paigutatud nähtavale kohale kõige ohtlikumate punktide, näiteks ventiilide ja liitekohtade lähedusse ning asuma üksteisest mõistlikul kaugusel.
5. Ohtlike ainete või
►M2
segude ◄ märkimisväärsete koguste ladustamiseks kasutatavad alad, ruumid või aiaga ümbritsetud territooriumid tuleb tähistada sobiva II lisa punktis 3.2 osutatud hoiatusmärgiga või IIΙ lisa punktile 1 vastava tähisega, kui üksikpakendite või mahutite sildid pole selleks otstarbeks sobivad, võttes mõõtmete osas arvesse II lisa punkti 1.5.
Hulga ohtlike ainete või
►M2
segude ◄ laod võib tähistada ohuala hoiatusmärgiga.
Eespool nimetatud märgid ja tähised tuleb võimaluse korral paigutada ladustamisalale või ladustamisruumi viiva ukse lähedale.
IV LISA
MIINIMUMNÕUDED TULETÕRJEVAHENDITE JA NENDE ASUKOHA TÄHISTAMISELE
1.
Sissejuhatav märkus
Käesolevat lisa kohaldatakse ainult tuletõrjeks kasutatavate vahendite suhtes.
2. Tuletõrjevahendid peavad olema kindlat värvi ning nende asukoht peab olema märgistatud sildiga ja/või nende hoiukoht või neile juurdepääsemise koht spetsiaalse värviga.
3. Tuletõrjevahendid tuleb tähistada punase värviga.
Punaseks värvitud ala peab olema piisavalt suur, et tuletõrjevahendeid oleks lihtne ära tunda.
4. Tuletõrjevahendite asukoha tähistamiseks tuleb kasutada II lisa punktis 3.5 sätestatud silte.
V LISA
MIINIMUMNÕUDED TAKISTUSTE, OHTLIKE KOHTADE JA LIIKUMISTEEDE TÄHISTAMISEKS KASUTATAVATELE MÄRKIDELE
1. Takistuste ja ohtlike kohtade märgid
1.1. Ettevõtte hoonestatud tsoonis töötajatele töö ajal juurdepääsetav koht, kus on takistustega kokkupõrkamise või inimeste või esemete kukkumise oht, tuleb märgistada kas vahelduvate kollaste ja mustade või vahelduvate punaste ja valgete triipudega.
1.2. Märgistuse mõõtmed peavad olema vastavuses kõnealuse takistuse või ohtliku koha suurusega.
1.3. Kollased ja mustad või punased ja valged triibud peavad olema ligikaudu 45o nurga all ning enam-vähem ühesuurused.
1.4. Näide:
2. Liikumisteede märgistamine
2.1. Kui ruumide kasutamine ja sisseseade seda töötajate kaitseks eeldab, tuleb sõidukite liikumisteed selgelt tähistada hästi nähtavat (eelistatavalt valget või kollast) värvi pidevjoontega.
2.2. Jooned peavad paiknema nii, et oleks tagatud vajalik ohutu vahemaa sõidukite ja lähedal olevate objektide ning jalakäijate ja sõidukite vahel.
2.3. Kui see on otstarbekas, tuleb hoonestatud aladest väljaspool asuvad alalised liikumisteed samamoodi märgistada, kui neil teedel ei ole sobivaid piirdeid või sillutist.
VI LISA
MIINIMUMNÕUDED VALGUSTATUD MÄRKIDELE
1. Olulised omadused
1.1. Valgustatud märgist kiiratav valgus peab moodustama keskkonnaga sobiva helendava kontrasti vastavalt märgi kasutamise kavandatud tingimustele, kuid ei tohi liiga intensiivse valguse tõttu tekitada peegeldust ega olla vähese valguse tõttu halvasti nähtav.
1.2. Märgi valgustatud ala võib olla ühevärviline või sisaldada määratletud taustal olevat piktogrammi.
1.3. Ühevärvilise valgustatud märgi värv peab vastama I lisa punktis 4 esitatud värvide ja tähenduste tabelile.
1.4. Kui märgil on piktogramm, peab ka see vastama kõigile II lisas sätestatud asjaomastele reeglitele.
2. Kasutamist reguleerivad erieeskirjad
2.1. Kui seade võib edastada nii pidevaid kui ka vilkuvaid valgusmärguandeid, tuleb vilkuvat märguannet kasutada selleks, et anda märku tõsisemast ohust või suuremast vajadusest nõuetekohase/sätestatud sekkumise või abinõu järele, kui seda nõuaks pidev märguanne.
Vilkuva valgustatud märgi iga välgatuse kestus ja välgatuste sagedus peavad olema sellised, et:
— sõnum oleks selgesti mõistetav ja
— välditaks segadust erinevate valgustatud märkide või pidevalt valgustatud märgiga.
2.2. Kui vilkuvat märki kasutatakse helisignaali asemel või sellega koos, tuleb kasutada samasuguseid koode.
2.3. Tõsisest ohust hoiatava vilkuva valgusmärguande edastamise seaded peavad olema erijärelevalve all või varustatud lisalambiga.
VII LISA
MIINIMUMNÕUDED HELISIGNAALIDELE
1. Olulised omadused
1.1. Helisignaalid peavad olema:
a) ümbritsevast mürast märgatavalt suurema helitugevusega, et helisignaal oleks kuuldav, kuid mitte liialt tugev või valu tekitav;
b) lihtsalt äratuntavad, eelkõige heliimpulsi kestuse ja heliimpulsside või heliimpulsirühmade vaheliste intervallide osas, ning eristuma selgelt kõigist muudest helisignaalidest ja ümbritsevast mürast.
1.2. Kui seade võib edastada nii muutuva kui ka pideva sagedusega helisignaali, tuleb muutuvat sagedust kasutada selleks, et anda märku tõsisemast ohust või pakilisemast vajadusest nõuetekohase/sätestatud sekkumise või abinõu järele kui pideva sagedusega helisignaali puhul.
2. Kood
Evakueerimissignaal peab olema pidev.
VIII LISA
MIINIMUMNÕUDED SUULISTELE MÄRGUANNETELE
1. Olulised omadused
1.1. Kõneleja ehk edastaja suulised märguanded ühele või mitmele kuulajale peavad olema (mõnikord kodeeritud) lühikeste tekstide, fraaside, sõnagruppide ja/või üksikute sõnade vormis.
1.2. Edastatavad sõnumid peavad olema võimalikult lühikesed, lihtsad ja selged; kõneleja verbaalsed võimed ja kuulaja(te) kuulmisvõime peavad olema sellised, et tagatud oleks usaldusväärne suuline verbaalne suhtlemine.
1.3. Suulised märguanded võivad olla vahetud (inimhäälega edastatud) või kaudsed (inim- või tehishääl, mida edastatakse mis tahes otstarbeka kanali kaudu).
2. Kasutamist reguleerivad erieeskirjad
2.1. Asjaomased isikud peavad kasutatavat keelt osakama hästi, et nad suudaksid edastatavat teadet õigesti hääldada ja sellest aru saada ning sellest tulenevalt tervise ja/või ohutuse seisukohalt sobival moel käituda.
2.2. Kui suulisi märguandeid kasutatakse žestide asemel või nendega koos, tuleks kasutada näiteks järgmisi koodsõnu:
|
— algus
|
käskluse alguse tähistamiseks
|
|
— seis
|
liikumise katkestamiseks või lõpetamiseks
|
|
— lõpp
|
toimingu lõpetamiseks
|
|
— tõsta
|
lasti tõstmiseks
|
|
— langeta
|
lasti langetamiseks
|
|
— edasi
|
| kasutatakse koos vastavate viipemärkidega |
|
|
|
— tagasi
|
|
— paremale
|
|
— vasakule
|
|
— oht
|
hädapeatumiseks
|
|
— kiiresti
|
liikumise kiirendamiseks, et tagada ohutus.
|
IX LISA
MIINIMUMNÕUDED VIIPEMÄRKIDELE
1. Omadused
Viipemärk peab olema täpne, lihtne, ulatuslik, kergesti edasiantav ja mõistetav ning teistest märguannetest selgelt eristatav.
Kui samal ajal kasutatakse mõlemat kätt, tuleb neid liigutada sümmeetriliselt ja ainult ühe märguande andmiseks.
Kui viipemärgid vastavad eespool esitatud tingimustele, võivad nad pisut erineda punktis 3 sätestatutest või olla üksikasjalikumad; kuid igal juhul peavad nad olema sama tähendusrikkad ja mõistetavad.
2. Kasutamist reguleerivad erieeskirjad
2.1. Viipemärke edastav isik (edaspidi signaliseerija) annab käsivarte/käte liigutuste abil manööverdamisjuhiseid viipemärke vastuvõtvale isikule (edaspidi täitja).
2.2. Signaliseerija peab suutma jälgida kõiki manöövreid, ilma et see talle ohtlik oleks.
2.3. Signaliseerija ülesandeks peab olema ainult manööverdamise juhtimine ning läheduses olevate töötajate ohutuse tagamine.
2.4. Kui punktis 2.2 kirjeldatud nõuded ei ole täidetud, tuleb kasutada veel ühe või mitme täiendava signaliseerija abi.
2.5. Täitja peab katkestama poolelioleva manööverdamise ja nõudma uusi juhiseid, kui ta ei saa saadud käsklusi täita nii, et vajalik ohutus oleks tagatud.
2.6. Lisavarustus
Täitja peab signaliseerija raskusteta ära tundma.
Signaliseerija peab kandma üht või mitut kergesti eristatavat eset, näiteks jakki, kiivrit, varrukaid või käesidet, või hoidma käes signaliseerimissaua.
Eristatavad esemed peavad olema eredavärvilised, soovitavalt kõik sama värvi, ja neid tohivad kasutada ainult signaliseerijad.
3. Kasutatavad kodeeritud viipemärgid
Sissejuhatav märkus:
Järgmised kodeeritud viipemärgid ei piira muude ühenduse tasandil teatavates sektorites samasugusteks manöövriteks kasutatavate koodide kasutamist.
|
Tähendus
|
Kirjeldus
|
Joonis
|
|
A. Üldised viipemärgid
|
|
ALGUS
Tähelepanu
Käskluse algus
|
mõlemad ettepoole pööratud peopesadega käed on rõhtsalt välja sirutatud
|
|
|
SEIS
Katkestus
Liikumise lõpp
|
ettepoole pööratud peopesaga parem käsi osutab üles
|
|
|
Tegevuse
LÕPP
|
mõlemad peopesad on rinna kõrgusel kokku surutud
|
|
|
B. Vertikaalsed liigutused
|
|
TÕSTA
|
ettepoole pööratud peopesaga parem käsi osutab üles ja teeb aeglaselt ringliigutusi
|
|
|
LANGETA
|
sissepoole pööratud peopesaga parem käsi osutab alla ja teeb aeglaselt ringliigutusi
|
|
|
KÕRGUSTE VAHE
|
käed näitavad vajalikku vahemaad
|
|
|
C. Horisontaalsed liigutused
|
|
LIIGU EDASI
|
mõlemad ülespoole pööratud peopesadega ja küünarnukist kõverdatud käed teevad aeglasi liigutusi keha suunas
|
|
|
LIIGU TAGASI
|
mõlemad allapoole pööratud peopesadega ja küünarnukist kõverdatud käed teevad aeglasi liigutusi kehast eemale
|
|
|
Signaliseerija poolt vaadatuna PAREMALE
|
allapoole pööratud peopesaga parem käsi on rõhtsalt välja sirutatud ja teeb aeglaselt lühikesi liigutusi paremale
|
|
|
Signaliseerija poolt vaadatuna VASAKULE
|
allapoole pööratud peopesaga vasak käsi on rõhtsalt välja sirutatud ja teeb aeglaselt lühikesi liigutusi vasakule
|
|
|
VAHE RÕHTSUUNAS
|
käed näitavad vajalikku vahemaad
|
|
|
D. Oht
|
|
OHT
Hädaseiskamine
|
mõlemad ettepoole pööratud peopesadega käed on tõstetud üles
|
|
|
KIIRESTI
|
kõik liigutused kiiremini
|
|
|
AEGLASELT
|
kõik liigutused aeglasemalt
|
|
