1990L0434 — ET — 01.01.2007 — 004.001
Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest
|
NÕUKOGU DIREKTIIV, 23. juuli 1990, eri liikmesriikide äriühingute ühinemise, jaotumise, eraldumise, varade üleandmise ja osade või aktsiate vahetamise ning Euroopa äriühingute (SE) või Euroopa ühistute (SCE) registrijärgse asukoha teise liikmesriiki üleviimise puhul rakendatava ühise maksustamissüsteemi kohta (EÜT L 225, 20.8.1990, p.1) |
Muudetud:
|
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
|
No |
page |
date |
||
|
L 58 |
19 |
4.3.2005 |
||
|
L 363 |
129 |
20.12.2006 |
||
Muudetud:
|
C 241 |
21 |
29.8.1994 |
||
|
L 236 |
17 |
23.9.2003 |
NÕUKOGU DIREKTIIV,
23. juuli 1990,
eri liikmesriikide äriühingute ühinemise, jaotumise, eraldumise, varade üleandmise ja osade või aktsiate vahetamise ning Euroopa äriühingute (SE) või Euroopa ühistute (SCE) registrijärgse asukoha teise liikmesriiki üleviimise puhul rakendatava ühise maksustamissüsteemi kohta
(90/434/EMÜ)
EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU,
võttes arvesse asutamislepingut ja eriti selle artiklit 100,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut, ( 1 )
võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, ( 2 )
võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust ( 3 )
ning arvestades, eteri liikmesriikide äriühingute ühinemine, jaotumine, eraldumine ja osade või aktsiate asendamine võib olla vajalik selleks, et luua ühenduse piires analoogilised tingimused siseturu tingimustega, ja selleks et nõnda tagada ühisturu loomine ning selle efektiivne toimimine; niisuguseid tehinguid ei tohiks takistada piirangud, halvemus ega moonutused, mis tulenevad eriti liikmesriikide maksukorraldusest; seoses niisuguste tehingutega on vaja kehtestada konkurentsi seisukohalt neutraalsed maksustamiseeskirjad, mis võimaldavad äriühingutel kohanduda ühisturu nõuetele, suurendada oma tootlikkust ja parandada rahvusvahelist konkurentsivõimet;
maksukorraldus seab niisugused tehingud ebasoodsamasse olukorda võrreldes ühe ja sellesama liikmesriigi äriühinguid puudutavate tehingutega; niisugune halvemus on vaja kõrvaldada;
kõnealuse eesmärgi saavutamiseks pole võimalik rakendada praegu liikmesriikides kehtivaid süsteeme ühenduse tasandil, sest nende erinevused kalduvad tekitama moonutusi; rahuldava lahenduse võib anda ainult ühine maksusüsteem;
ühine maksusüsteem peaks vältima maksustamist seoses ühinemise, jaotumise, eraldumise ja osade või aktsiate asendamisega, arvestades seejuures üleandva või omandatava äriühingu riigi finantshuve;
niisuguste ühinemise, jaotumise või eraldumisega seotud tehingute tagajärjel kujundatakse üleandev äriühing tavaliselt ümber vara ülevõtva äriühingu püsivaks tegevuskohaks või seotakse vara viimasena nimetatud äriühingu püsiva tegevuskohaga;
eraldumisega seotud kapitali kasvutulu maksustamise edasilükkamine kuni vara tegeliku võõrandamiseni, mida rakendatakse nimetatud püsivale tegevuskohale üle antud vara suhtes, võimaldab vabastada vastava kapitali kasvutulu maksust, tagades siiski selle maksustamise üleandva äriühingu riigi poolt ajal, mil see vara võõrandatakse;
samuti on vaja välja töötada üleandva äriühingu teatud varude, reservide ja kahjude suhtes kohaldatav maksustamiskord ning lahendada maksustamisprobleemid, mis tekivad, kui üks äriühing on teises äriühingus osanik või aktsionär;
ülevõtva või omandava äriühingu osade jaotamine üleandva äriühingu osanikele või aktsionäridele ei tohiks põhjustada nende osanike või aktsionäride maksustamist;
liikmesriikidel peab olema võimalus jätta käesolev direktiiv kohaldamata, kui äriühingute ühinemise, jaotumise, eraldumise või osade või aktsiate asendamise eesmärgiks on maksustamise vältimine või maksupettus, või kui selle tagajärjel äriühing, olenemata sellest, kas ta osaleb või ei osale tehingus, ei täida enam töövõtjate esindatuse tingimusi äriühingu organites,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:
I JAGU
Üldsätted
Artikkel 1
Iga liikmesriik kohaldab käesolevat direktiivi:
a) ühinemise, jaotumise, eraldumise, varade üleandmise ja osade või aktsiate vahetamise puhul, milles osalevad kahe või enama liikmesriigi äriühingud,
b) nõukogu 8. oktoobri 2001. aasta määruses (EÜ) nr 2157/2001 (Euroopa äriühingu (SE) põhikirja kohta) ( 4 ) sätestatud Euroopa äriühingute (Societas Europaea ehk SE) ja nõukogu 22. juuli 2003. aasta määruses (EÜ) nr 1435/2003 (Euroopa ühistu (SCE) põhikirja kohta) ( 5 ) sätestatud Euroopa ühistute (SCE) registrijärgse asukoha ühest liikmesriigist teise üleviimise puhul.
Artikkel 2
Käesolevas direktiivis:
a) tähendab “ühinemine” tehingut,
— mille käigus üks või enam äriühingut annavad likvideerimismenetluseta lõpetamisel kogu oma vara ja kohustused üle mõnele teisele olemasolevale äriühingule, kusjuures nende osanikud või aktsionärid saavad ühendava ühingu osanikeks või aktsionärideks ja kui see on kohaldatav, ka rahalise juurdemakse, mille summa ei ületa 10 % nimetatud osade või aktsiate nimiväärtusest või viimase puudumisel nende arvestuslikust väärtusest,
— mille käigus kaks või enam äriühingut annavad likvideerimismenetluseta lõpetamisel kogu oma vara ja kohustused üle äriühingule, mille nad asutavad, kusjuures nende osanikud või aktsionärid saavad uue äriühingu osanikeks või aktsionärideks ja kui see on kohaldatav, ka rahalise juurdemakse, mille summa ei ületa 10 % nende osade või aktsiate nimiväärtusest või viimase puudumisel nende arvestuslikust väärtusest,
— mille käigus äriühing annab likvideerimismenetluseta lõpetamisel kogu oma vara ja kohustused üle äriühingule, millele kuuluvad kõik tema osad või aktsiad;
b) tähendab “jaotumine” tehingut, mille käigus äriühing annab likvideerimismenetluseta lõpetamisel kogu oma vara ja kohustused üle kahele või enamale olemasolevale või uuele äriühingule, kusjuures tema osanikud või aktsionärid saavad võrdelises osas ülevõtvate äriühingute osanikeks või aktsionärideks ja kui see on kohaldatav, ka rahalise juurdemakse, mille summa ei ületa 10 % nende osade või aktsiate nimiväärtusest või viimase puudumisel nende arvestuslikust väärtusest;
b a) “eraldumine” tehingut, mille käigus äriühing annab tegevuse lõpetamiseta ühe või mitu ettevõtet üle ühele või mitmele olemasolevale või uuele äriühingule, jättes vähemalt ühe ettevõtte üleandvasse äriühingusse, kusjuures tema osanikele või aktsionäridele väljastatakse proportsionaalselt vara ja kohustusi ülevõtvate äriühingute kapitali esindavaid osasid või aktsiaid ja, kui see on kohaldatav, tehakse rahaline juurdemakse, mille summa ei ületa 10 % nende osade või aktsiate nimiväärtusest või viimase puudumisel nende raamatupidamislikust väärtusest;
c) tähendab “eraldumine” tehingut, mille käigus äriühing annab ilma oma tegevust lõpetamata kas kõik tegevusüksused, ühe tegevusüksuse või mitu tegevusüksust üle teisele äriühingule, saades omandava äriühingu osanikuks või aktsionäriks;
d) “osade või aktsiate vahetamine” tehingut, mille käigus äriühing omandab teises äriühingus sellise osaluse, mis annab talle selles äriühingus häälteenamuse, või kui ta nimetatud häälteenamust omades omandab täiendava osaluse, väljastades viimasena nimetatud äriühingu osanikele või aktsionäridele omandava äriühingu kapitali esindavaid osasid või aktsiaid ja, kui see on kohaldatav, teeb ka rahalise juurdemakse, mille summa ei ületa 10 % vahetuseks väljastatavate osade või aktsiate nimiväärtusest või viimase puudumisel nende raamatupidamislikust väärtusest;
e) tähendab “üleandev äriühing” äriühingut, mis annab üle oma vara ja kohustused või kõik tegevusüksused, ühe tegevusüksuse või mitu tegevusüksust;
f) tähendab “ülevõttev äriühing” äriühingut, mis võtab üle üleandva äriühingu vara ja kohustused või kõik selle tegevusüksused, ühe tegevusüksuse või mitu tegevusüksust;
g) tähendab “omandatav äriühing” äriühingut, milles teine äriühing omandab osad või aktsiad osade või aktsiate asendamise teel;
h) tähendab “omandav äriühing” äriühingut, mis omandab osad või aktsiad osade või aktsiate eest;
i) tähendab “tegevusüksus” äriühingu struktuuriüksuse vara ja kohustusi, mis moodustavad tegevuse korraldamise seisukohast iseseisva tulemusüksuse, st üksuse, mis on suuteline omal jõul toimima;
j) “registrijärgse asukoha üleviimine” tehingut, mille puhul SE või SCE viib oma registrijärgse asukoha üle ühest liikmesriigist teise tegevuse lõpetamiseta või uut juriidilist isikut asutamata.
Artikkel 3
“Liikmesriigi äriühing” tähendab käesolevas direktiivis äriühingut,
a) mis tegutseb käesoleva direktiivi lisas loetletud vormis;
b) mida liikmesriigi maksuseaduste kohaselt loetakse maksustamise mõttes selle riigi residendiks ja mida kolmanda riigiga sõlmitud topeltmaksustamise vältimise lepingu sätete kohaselt ei peeta maksustamise mõttes ühendusevälise riigi residendiks;
c) mis peale selle kuulub valiku- või vabastamisvõimaluseta maksustamisele ühega järgmistest maksudest:
— impôt des sociétésvennootschapsbelasting Belgias,
— selskabsskat Taanis,
— Körperschaftsteuer Saksamaa Liitvabariigis,
— φόρος εισοδήματος νομικών προσώπων κερδοκοπικού χαρακτήρα Kreekas,
— impuesto sobre sociedades Hispaanias,
— impôt sur les sociétés Prantsusmaal,
— corporation tax Iirimaal,
— imposta sul reddito delle società Itaalias,
— impôt sur le revenu des collectivités Luksemburgis,
— vennootschapsbelasting Hollandis,
— imposto sobre o rendimento das pessoas colectivas Portugalis,
— corporation tax Ühendkuningriigis,
— Körperschaftsteuer Austrias,
— yhteisöjen tulovero/inkomstskatten för samfund Soomes,
— statlig inkomstskatt Rootsis,
— Daň z příjmů právnických osob Tšehhi Vabariigis,
— Tulumaks Eestis,
— Φόρος Εισοδήματος Küprosel,
— uzņēmumu ienākuma nodoklis Lätis,
— Pelno mokestis Leedus,
— Társasági adó Ungaris,
— Taxxa fuq l-income Maltal,
— Podatek dochodowy od osób prawnych Poolas,
— Davek od dobička pravnih oseb Sloveenias,
— Daň z príjmov právnických osôb in Slovakia,
— корпоративен данък Bulgaaria,
— impozit pe profit Rumeenias,
või muu maksuga, millega võidakse asendada mis tahes eespool nimetatud maks.
II JAGU
Ühinemise, jaotumise, eraldumise ja osade või aktsiate vahetamise suhtes kohaldatavad eeskirjad
Artikkel 4
1. Ühinemine, jaotumine ja eraldumine ei põhjusta üleantud vara ja kohustuste tegeliku väärtuse ja maksustatava väärtuse vahe alusel arvutatud kapitali kasvutulu maksustamist.
Käesolevas artiklis kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) “maksustatav väärtus” – väärtus, mille alusel oleks arvutatud üleandva äriühingu poolt saadav kasu või kahju tema tulu, kasumi või kapitali kasvutulu maksustamisel, kui nimetatud vara või kohustused oleksid müüdud ühinemise, jaotumise või eraldumise ajal, kuid sellest sõltumatult,
b) “üleantud vara ja kohustused” – üleandva äriühingu vara ja kohustused, mis ühinemise, jaotumise või eraldumise tagajärjel seotakse ülevõtva äriühingu püsiva tegevuskohaga, mis asub üleandva äriühingu liikmesriigis, ja mis osalevad maksustamisel arvesse võetava kasumi või kahjumi tekkimises.
2. Lõike 1 kohaldamisel ja juhul, kui liikmesriik käsitleb mitteresidendist üleandvat äriühingut maksustamise mõttes läbipaistvana vastavalt selle liikmesriigi poolt antud hinnangule äriühingu õiguslikele omadustele, mis tulenevad äriühingu asutamise aluseks olnud õigusest, ning maksustab seega osanike või aktsionäride osa üleandva äriühingu kasumis nimetatud kasumi tekkimisel, ei maksusta see liikmesriik üleantud vara ja kohustuste tegeliku väärtuse ja maksustatava väärtuse vahe alusel arvutatud mis tahes tulu, kasumit või kapitali kasvutulu.
3. Lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse ainult juhul, kui ülevõttev äriühing arvestab seoses üleantud vara ja kohustustega uut amortisatsiooni ning kasu ja kahju samade eeskirjade järgi, mida oleks kohaldatud üleandva äriühingu või äriühingute suhtes juhul, kui ühinemist, jaotumist või eraldumist poleks toimunud.
4. Kui üleandva äriühingu liikmesriigi õigusaktide kohaselt on ülevõtval äriühingul õigus arvestada seoses üleantavate vara ja kohustustega uut amortisatsiooni, kasu või kahju lõikes 3 sätestatust erineval alusel, ei kohaldata lõiget 1 varale ja kohustustele, mille suhtes seda võimalust kasutatakse.
Artikkel 5
Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et ülevõtva äriühingu püsivad tegevuskohad, mis asuvad üleandva äriühingu liikmesriigis, võiksid üle võtta üleandva äriühingu poolt nõuetekohaselt moodustatud, osaliselt või täielikult maksuvabad varud ja reservid, mis ei pärine välismaal asuvatest püsivatest tegevuskohtadest, säilitades sama maksuvabastuse, kusjuures ülevõttev äriühing võtab endale ka üleandva äriühingu õigused ja kohustused.
Artikkel 6
Juhul kui artikli 1 punktis a loetletud tehingute puhul, mis toimuvad üleandva äriühingu liikmesriigi äriühingute vahel, kohaldab see liikmesriik sätteid, mis lubavad ülevõtval äriühingul võtta üle üleandva äriühingu seda kahjumit, mida pole maksustamisel veel arvesse võetud, kohaldab nimetatud liikmesriik neid sätteid oma territooriumil asuvate ülevõtva äriühingu püsivate tegevuskohtade poolt ülevõetava kahjumi suhtes.
Artikkel 7
1. Kui ülevõtval äriühingul on üleandva äriühingu osasid või aktsiaid, ei kuulu ülevõtva äriühingu poolt nende osade või aktsiate kehtetuks tunnistamise korral saadav kasu maksustamisele.
2. Liikmesriigid võivad lõike 1 kohaldamisest kõrvale kalduda juhul, kui ülevõtva äriühingu osalus üleandvas äriühingus on väiksem kui 20 %.
Alates 1. jaanuarist 2007 on sellise osaluse miinimummäär 15 %. Alates 1. jaanuarist 2009 on sellise osaluse miinimummäär 10 %.
Artikkel 8
1. Seoses ühinemise, jagunemise või osade või aktsiate vahetamisega ei põhjusta ülevõtva või omandava äriühingu kapitali esindavate osade või aktsiate üleandmine üleandva või omandatava äriühingu osanikule või aktsionärile vahetuseks osade või aktsiate eest, mis esindavad viimasena nimetatud äriühingu kapitali, iseenesest nimetatud osaniku või aktsionäri tulu, kasumi või kapitali kasvutulu maksustamist.
2. Seoses eraldumisega ei põhjusta ülevõtva äriühingu kapitali esindavate osade või aktsiate üleandmine üleandva äriühingu osanikule või aktsionärile iseenesest nimetatud osaniku või aktsionäri tulu, kasumi või kapitali kasvutulu maksustamist.
3. Juhul kui liikmesriik käsitleb osanikku või aktsionäri maksustamise mõttes läbipaistvana vastavalt selle liikmesriigi poolt antud hinnangule osaniku või aktsionäri õiguslikele omadustele, mis tulenevad äriühingu asutamise aluseks olnud õigusest, ning maksustab seetõttu nende osanikes või aktsionärides osalust omavate isikute osa osaniku või aktsionäri kasumist nimetatud kasumi tekkimisel, ei maksusta see liikmesriik neid isikuid ülevõtva või omandava äriühingu kapitali esindavate osade või aktsiate osanikule või aktsionärile üleandmisest saadud tulu, kasumi või kapitali kasvutulu osas.
4. Lõikeid 1 ja 3 kohaldatakse ainult juhul, kui osanik või aktsionär ei omista saadud osadele või aktsiatele kõrgemat maksustatavat väärtust, kui oli vahetatud osadel või aktsiatel vahetult enne ühinemist, jaotumist või osade või aktsiate vahetamist.
5. Lõikeid 2 ja 3 kohaldatakse ainult juhul, kui osanik või aktsionär ei omista saadud osade või aktsiate ning nende osade või aktsiate summale, mida ta omab üleandvas äriühingus, kõrgemat maksustatavat väärtust, kui oli osadel või aktsiatel, mida ta omab üleandvas äriühingus, vahetult enne eraldumist.
6. Lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamine ei takista liikmesriike maksustamast saadud osade või aktsiate hilisemast üleandmisest tulenevat kasu samal viisil nagu enne omandamist olemas olnud osade või aktsiate üleandmisest tulenevat kasu.
7. “Maksustatav väärtus” tähendab käesolevas artiklis väärtust, mille alusel arvutatakse äriühingu osaniku või aktsionäri kasu või kahju tema tulu, kasumi või kapitali kasvutulu maksustamiseks.
8. Kui selle liikmesriigi õiguse kohaselt, mille resident äriühingu osanik või aktsionär on, võib ta valida lõigetes 4 ja 5 sätestatust erineva maksustamisviisi, ei kohaldata lõikeid 1, 2 ja 3 osadele või aktsiatele mille suhtes seda võimalust kasutatakse.
9. Lõiked 1, 2 ja 3 ei takista liikmesriiki võtmast osaniku või aktsionäri maksustamisel arvesse rahalisi juurdemakseid, mida võidakse teha ühinemisel, jaotumisel, eraldumisel või osade või aktsiate vahetamisel.
III JAGU
Eraldumise reeglid
Artikkel 9
Eraldumise kohta kehtivad artiklid 4, 5 ja 6.
IV JAGU
Püsiva tegevuskoha üleandmise erijuhtum
Artikkel 10
1. Kui ühinemisel, jaotumisel, eraldumisel või varade üleandmisel üleantud vara hulka kuulub üleandva äriühingu püsiv tegevuskoht, mis asub teises liikmesriigis kui üleandev äriühing, siis loobub üleandva äriühingu liikmesriik õigusest maksustada seda püsivat tegevuskohta.
Üleandva äriühingu liikmesriik võib selle äriühingu maksustatava kasumi hulka tagasi arvata sellise püsiva tegevuskoha kahjumi, mida võidi varem kasutada selles riigis äriühingu maksustatava kasumi vähendamiseks ja mida pole arvesse võetud.
Liikmesriik, kus asub püsiv tegevuskoht, ja ülevõtva äriühingu liikmesriik kohaldavad käesoleva direktiivi sätteid sellise varade üleandmise puhul nii, nagu liikmesriik, kus püsiv tegevuskoht asub, oleks üleandva äriühingu liikmesriik.
Neid sätteid kohaldatakse ka juhul, kui püsiv tegevuskoht asub samas liikmesriigis, mille resident on ülevõttev äriühing.
2. Erandina lõikest 1 on üleandva äriühingu liikmesriigil, kui ta kohaldab ülemaailmselt teenitud kasumi maksustamise süsteemi, õigus maksustada püsiva tegevuskoha kasumit või kapitali kasvutulu, mis on tekkinud seoses ühinemise, jaotumisel, eraldumise või varade üleandmisega, tingimusel et nimetatud riik annab vabastuse sellest maksust, mis oleks käesoleva direktiivita kuulunud tasumisele sellelt kasumilt või kapitali kasvutulult püsiva tegevuskoha liikmesriigis, samal viisil ja samas ulatuses, nagu seda oleks tehtud juhul, kui see maks oleks tegelikult määratud ja makstud.
IVa JAGU
Maksustamise mõttes läbipaistvate üksuste erijuhtum
Artikkel 10a
1. Kui liikmesriik käsitleb mitteresidendist üleandvat või omandatavat äriühingut maksustamise mõttes läbipaistvana vastavalt selle liikmesriigi poolt antud hinnangule äriühingu õiguslikele omadustele, mis tulenevad äriühingu asutamise aluseks olnud õigusest, on liikmesriigil õigus mitte kohaldada käesoleva direktiivi sätteid selles äriühingus otsest või kaudset osalust omava isiku maksustamisel selle äriühingu tulu, kasumi või kapitali kasvutulu osas.
2. Lõikes 1 sätestatud õigust kasutav liikmesriik annab vabastuse sellest maksust, mis oleks käesoleva direktiivita kuulunud tasumisele maksustamise mõttes läbipaistva äriühingu tulult, kasumilt või kapitali kasvutulult, samal viisil ja samas ulatuses, nagu seda oleks tehtud juhul, kui see maks oleks tegelikult määratud ja makstud.
3. Kui liikmesriik käsitleb mitteresidendist ülevõtvat või omandavat äriühingut maksustamise mõttes läbipaistvana vastavalt selle liikmesriigi poolt antud hinnangule äriühingu õiguslikele omadustele, mis tulenevad äriühingu asutamise aluseks olnud õigusest, on liikmesriigil õigus artikli 8 lõikeid 1, 2 ja 3 mitte kohaldada.
4. Kui liikmesriik käsitleb mitteresidendist ülevõtvat äriühingut maksustamise mõttes läbipaistvana vastavalt selle liikmesriigi poolt antud hinnangule äriühingu õiguslikele omadustele, mis tulenevad äriühingu asutamise aluseks olnud õigusest, võib see liikmesriik kohelda kõiki otsest või kaudset osalust omavaid isikuid maksustamisel samamoodi nagu juhul kui ülevõttev äriühing oleks selle liikmesriigi resident.
IVb JAGU
SE või SCE registrijärgse asukoha üleviimise eeskirjad
Artikkel 10b
1. Kui
a) SE või SCE viib oma registrijärgse asukoha üle ühest liikmesriigist teise, või
b) seoses oma registrijärgse asukoha üleviimisega ühest liikmesriigist teise liikmesriiki lõppeb esimese liikmesriigi residendist SE või SCE residentsus selles liikmesriigis ning temast saab teise liikmesriigi resident,
ei too see registrijärgse asukoha üleviimine või residentsuse lõppemine kaasa vastavalt artikli 4 lõikele 1 arvutatud kapitali kasvutulu maksustamist liikmesriigis, millest registrijärgne asukoht on üle viidud, kui nimetatud kapitali kasvutulu on saadud SE või SCE varast ja kohustustest, mis üleviimise tagajärjel jäävad tegelikult seotuks SE või SCE püsiva tegevuskohaga liikmesriigis, millest registrijärgne asukoht on üle viidud, ja mis osalevad maksustamisel arvesse võetava kasumi või kahjumi tekkimises.
2. Lõiget 1 kohaldatakse ainult juhul, kui SE või SCE arvestab seoses kõnealuse püsiva tegevuskohaga seotuks jääva vara ja kohustustega uut amortisatsiooni ning kasu ja kahju, nagu registrijärgse asukoha üleviimist poleks toimunud või SE või SCE maksuresidentsus poleks lõppenud.
3. Kui kõnealuse liikmesriigi õigusaktide kohaselt on SE-l või SCE-l õigus arvestada seoses sellesse liikmesriiki jäävate vara ja kohustustega uut amortisatsiooni ning kasu ja kahju lõikes 2 sätestatust erineval alusel, ei kohaldata lõiget 1 varale ja kohustustele, mille suhtes seda võimalust kasutatakse.
Artikkel 10c
1. Kui
a) SE või SCE viib oma registrijärgse asukoha üle ühest liikmesriigist teise liikmesriiki, või
b) seoses oma registrijärgse asukoha üleviimisega ühest liikmesriigist teise liikmesriiki lõppeb esimese liikmesriigi residendist SE või SCE residentsus selles liikmesriigis ning temast saab teise liikmesriigi resident, võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed tagamaks, et SE või SCE püsiv tegevuskoht, mis asub liikmesriigis,
millest registrijärgne asukoht üle viidi, võiks üle anda SE või SCE poolt enne registrijärgse asukoha üleviimist nõuetekohaselt moodustatud, osaliselt või täielikult maksuvabad varud ja reservid, mis ei pärine välismaal asuvatest püsivatest tegevuskohtadest, säilitades sama maksuvabastuse.
2. Ulatuses, milles lubataks maksustamisel veel arvesse võtmata kahjumit edasi või tagasi kanda äriühingul, mis viib oma registrijärgse asukoha teise kohta üle sama liikmesriigi territooriumil, lubab kõnealune liikmesriik oma territooriumil asuval oma registrijärgset asukohta üle viiva SE või SCE püsival tegevuskohal, üle võtta seda SE või SC kahjumit, mida pole maksustamisel veel arvesse võetud, eeldusel et kahjumi edasi- või tagasikandmist oleks saanud sarnastel tingimustel kasutada äriühing, mille registrijärgne asukoht oli jätkuvalt kõnealuses liikmesriigis või mis oli jätkuvalt selle liikmesriigi maksuresident.
Artikkel 10d
1. SE või SCE registrijärgse asukoha üleviimine iseenesest ei too kaasa osanike või aktsionäride tulu, kasumi või kapitali kasvutulu maksustamist.
2. Lõike 1 kohaldamine ei takista liikmesriike maksustamast oma registrijärgset asukohta üle viiva SE või SCE kapitali esindavate osade või aktsiate hilisemast üleandmisest tulenevat kasu.
V JAGU
Lõppsätted
Artikkel 11
1. Liikmesriik võib täielikult või osaliselt keelduda II, III, IV ja IVb jaos sätestatud soodustuste kohaldamisest või need täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistada, kui ilmneb, et ühinemise, jaotumise, eraldumise, varade üleandmise või osade või aktsiate vahetamise või SE või SCE registrijärgse asukoha üleviimise:
a) peamiseks eesmärgiks või üheks peamiseks eesmärgiks on maksustamise vältimine või maksudest kõrvalehoidumine; asjaolu, et üks artiklis 1 nimetatud tehingutest ei põhine paikapidavatel majanduslikel põhjendustel, nagu näiteks tehingus osalevate äriühingute tegevuse ümberkorraldamine või ratsionaliseerimine, võib anda alust eeldada, et tehingu peamiseks või üheks peamiseks eesmärgiks on maksustamise vältimine või maksudest kõrvalehoidumine;
b) tagajärjeks on see, et tehingus osalenud või mitteosalenud äriühing ei täida enam tingimusi, mis on seatud töötajate esindatusele selle äriühingu organites vastavalt korrale, mis oli jõus enne nimetatud tehingut.
2. Lõike 1 punkti b kohaldatakse vaid niikaua ja niivõrd, kuni käesoleva direktiiviga reguleeritavate äriühingute suhtes ei kohaldata muid ühenduse seadusi, mis sisaldavad samaväärseid reegleid töövõtjate esindatuse kohta äriühingu organites.
Artikkel 12
1. Liikmesriigid võtavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid vastu hiljemalt 1. jaanuaril 1992. Nad informeerivad sellest viivitamata komisjoni.
2. Kaldudes kõrvale artiklist 1, võib Portugali Vabariik lükata eraldumist ja osade või aktsiate asendamist reguleerivate sätete kohaldamise edasi 1. jaanuarini 1993.
3. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastuvõetavate peamiste siseriiklike õigusnormide teksti.
Artikkel 13
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
LISA
Artikli 3 punktis a osutatud äriühingute nimekiri
a) Nõukogu 8. oktoobri 2001. aasta määruse (EÜ) nr 2157/2001 (Euroopa äriühingu (SE) põhikirja kohta) ja nõukogu 8. oktoobri 2001. aasta direktiivi 2001/86/EÜ (millega täiendatakse Euroopa äriühingu põhikirja töötajate kaasamise suhtes) alusel asutatud äriühingud ja nõukogu 22. juuli 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1435/2003 (Euroopa ühistu (SCE) põhikirja kohta) ja nõukogu 22. juuli 2003. aasta direktiivi 2003/72/EÜ (millega täiendatakse Euroopa ühistu põhikirja töötajate kaasamise osas) alusel asutatud ühistud.
aa) Bulgaaria seaduste alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse: “събирателното дружество”, “командитното дружество”, “дружеството с ограничена отговорност”, “акционерното дружество”, “командитното дружество с акции”, “кооперации”, “кооперативни съюзи”, “държавни предприятия”, mis on asutatud Bulgaaria seaduste alusel ja mis tegelevad kaubandustegevusega;
(ab) Rumeenia seaduste alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse: “societăți pe acțiuni”, “societăți în comandită pe acțiuni”, “societăți cu răspundere limitată”;
b) Belgia õiguse alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse “société anonyme”/“naamloze vennootschap”, “société en commandite par actions”/“commanditaire vennootschap op aandelen”, “société privée à responsabilité limitée”/“besloten vennootschap met beperkte aansprakelijkheid”“société coopérative à responsabilité limitée”/“coöperatieve vennootschap met beperkte aansprakelijkheid”, “société coopérative à responsabilité illimitée”/“coöperatieve vennootschap met onbeperkte aansprakelijkheid”, “société en nom collectif”/“vennootschap onder firma”, “société en commandite simple”/“gewone commanditaire vennootschap”, avalik-õiguslikud äriühingud, mille õiguslik vorm on üks eespool nimetatutest, ja teised Belgia õiguse alusel asutatud ning Belgia äriühingu tulumaksuga maksustatavad äriühingud;
c) Tšehhi õiguse alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse: “akciová společnost”, “společnost s ručením omezeným”;
d) Taani õiguse alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse “aktieselskab” ja “anpartsselskab”. Teised äriühingu tulumaksu seaduse alusel maksustatavad äriühingud, tingimusel et nende maksustatavat tulu arvutatakse ja maksustatakse vastavalt maksuõiguse üldnormidele, mida kohaldatakse “aktieselskaber” suhtes;
e) Saksa õiguse alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse “Aktiengesellschaft”, “Kommanditgesellschaft auf Aktien”, “Gesellschaft mit beschränkter Haftung”, “Versicherungsverein auf Gegenseitigkeit”, “Erwerbs- und Wirtschaftsgenossenschaft”, “Betriebe gewerblicher Art von juristischen Personen des öffentlichen Rechts”, ja teised Saksa õiguse alusel asutatud ja Saksa äriühingu tulumaksuga maksustatavad äriühingud;
f) Eesti õiguse alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse: “täisühing”, “usaldusühing”, “osaühing”, “aktsiaselts”, “tulundusühistu”;
g) Kreeka õiguse alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse “αvώvυμη εταιρεία”, “εταιρεία περιoρισμέvης ευθύvης (Ε.Π.Ε.)”;
h) Hispaania õiguse alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse “sociedad anónima”, “sociedad comanditaria por acciones”, “sociedad de responsabilidad limitada”, ja eraõiguse alusel tegutsevad avalik-õiguslikud äriühingud;
i) Prantsuse õiguse alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse “société anonyme”, “société en commandite par actions”, “société à responsabilité limitée”, “sociétés par actions simplifiées”, “sociétés d’assurances mutuelles”, “caisses d’épargne et de prévoyance”, “sociétés civiles”, mida maksustatakse automaatselt äriühingu tulumaksuga, “coopératives”, “unions de coopératives”, ning avalik-õiguslikud tööstus- ja kaubandusettevõtted ja -ühingud ja teised Prantsuse õiguse alusel asutatud ja Prantsuse äriühingu tulumaksuga maksustatavad äriühingud;
j) Iiri õiguse alusel asutatud või tegutsevad äriühingud, “Industrial and Provident Societies Act’i” alusel registreeritud ühingud, “Building Societies Acts’i” alusel asutatud “building societies” ja “trustee savings banks” 1989. aasta “Trustee Savings Banks Act’i” tähenduses;
k) Itaalia õiguse alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse “società per azioni”, “società in accomandita per azioni”, “società a responsabilità limitata”, “società cooperative”, “società di mutua assicurazione”, ning täielikult või peamiselt äritegevusega tegelevad avalik-õiguslikud ja eraõiguslikud üksused;
l) Küprose õiguse alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse “εταιρείες”, nagu need on määratletud tulumaksu reguleerivates seadustes;
m) Läti õiguse alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse: “akciju sabiedrība”, “sabiedrība ar ierobežotu atbildību”;
n) Leedu õiguse alusel asutatud äriühingud;
o) Luksemburgi õiguse alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse “société anonyme”, “société en commandite par actions”, “société à responsabilité limitée”, “société coopérative”, “société coopérative organisée comme une société anonyme”, “association d’assurances mutuelles”, “association d’épargne-pension”, “entreprise de nature commerciale, industrielle ou minière de l’État, des communes, des syndicats de communes, des établissements publics et des autres personnes morales de droit public”, ja teised Luksemburgi õiguse alusel asutatud ja Luksemburgi äriühingu tulumaksuga maksustatavad äriühingud;
p) Ungari õiguse alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse: “közkereseti társaság”, “betéti társaság”, “közös vállalat”, “korlátolt felelősségű társaság”, “részvénytársaság”, “egyesülés”, “közhasznú társaság”, “szövetkezet”;
q) Malta õiguse alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse: “Kumpaniji ta’ Responsabilita Limitata”, “Soċjetajiet en commandite li l-kapital tagħhom maqsum f’azzjonijiet”;
(r) Hollandi õiguse alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse “naamloze vennootschap”, “besloten vennootschap met beperkte aansprakelijkheid”, “Open commanditaire vennootschap”, “Coöperatie”, “onderlinge waarborgmaatschappij”, “Fonds voor gemene rekening”, “vereniging op coöperatieve grondslag” and “vereniging welke op onderlinge grondslag als verzekeraar of kredietinstelling optreedt”, ja teised Hollandi õiguse alusel asutatud ja Hollandi äriühingu tulumaksuga maksustatavad äriühingud;
s) Austria õiguse alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse “Aktiengesellschaft”, “Gesellschaft mit beschränkter Haftung”, “Erwerbs- und Wirtschaftsgenossenschaften”;
t) Poola õiguse alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse: “spółka akcyjna”, “spółka z ograniczoną odpowiedzialnością”;
u) Portugali õiguse alusel asutatud äriühingud või äriõiguslikus vormis tegutsevad tsiviilõiguslikud ühingud ja muud kaubanduse või tööstusega tegelevad juriidilised isikud;
v) Sloveenia õiguse alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse: “delniška družba”, “komanditna družba”, “družba z omejeno odgovornostjo”;
w) Slovaki õiguse alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse: “akciová spoločnosť ”, “spoločnosť s ručením obmedzeným”, “komanditná spoločnosť ”.
x) Soome õiguse alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse “osakeyhtiö”/“aktiebolag”, “osuuskunta”/“andelslag”, “säästöpankki”/“sparbank” ja “vakuutusyhtiö”/“försäkringsbolag”;
y) Rootsi õiguse alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse “aktiebolag”, “försäkringsaktiebolag”, “ekonomiska föreningar”, “sparbanker”, “ömsesidiga försäkringsbolag”;
z) Ühendkuningriigi õiguse alusel asutatud äriühingud.
( 1 ) EÜT C 39, 22.3.1969, lk 1.
( 2 ) EÜT C 51, 29.4.1970, lk 12.
( 3 ) EÜT C 100, 1.8.1969, lk 4.
( 4 ) EÜT L 294, 10.11.2001, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 885/2004 (ELT L 168, 1.5.2004, lk 1).
( 5 ) ELT L 207, 18.8.2003, lk 1. Määrust on muudetud EMP Ühiskomitee otsusega nr 15/2004 (ELT L 116, 22.4.2004, lk 68).