01962R0031 — ET — 01.01.2019 — 018.001

Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

Muudetud:

Parandatud:

▼B

REGULATION No 31 (EEC), 11 (EAEC),

laying down the Staff Regulations of Officials and the Conditions of Employment of Other Servants of the European Economic Community and the European Atomic Energy Community

Sole Article

The Staff Regulations of officials and the Conditions of Employment of other servants of the European Economic Community and the European Atomic Energy Community are laid down in the Annex, which forms an integral part of this Regulation.

This Regulation shall enter into force on 1 January 1962.

This Regulation shall be binding in its entirety and directly applicable in all Member States.

▼M128

EUROOPA LIIDU AMETNIKE PERSONALIEESKIRJAD

▼B

I JAOTIS

ÜLDSÄTTED

▼M112

Artikkel 1

Neid personalieeskirju kohaldatakse ►M128  liidu ◄ ametnike suhtes.

Artikkel 1a

1.  Käesolevate personalieeskirjade kohaldamisel tähendab „ ►M128  liidu ◄ ametnik” iga isikut, kes on vastavalt käesolevatele personalieeskirjadele mõne ►M128  liidu ◄ institutsiooni ametisse nimetava asutuse või ametiisiku otsusega nimetatud selle institutsiooni koosseisulisele ametikohale.

2.  Lõikes 1 toodud määratlust kohaldatakse samuti isikute suhtes, kelle on ametisse nimetanud ►M128  liidu ◄ asutused (edaspidi „asutused”), kelle suhtes kohaldatakse kõnealuseid personalieeskirju nende asutamisaktide kohaselt. Kui käesolevates personalieeskirjades ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse asutuste suhtes käesolevate personalieeskirjade viiteid „institutsioonidele.”

▼M112

Artikkel 1b

Kui käesolevates personalieeskirjades ei ole sätestatud teisiti, käsitletakse

▼M128

▼M112

käesolevate personalieeskirjade kohaldamisel ►M128  liidu ◄ institutsioonidena.

Artikkel 1c

Mis tahes käesolevate personalieeskirjade viidet meessoost isikule käsitatakse samuti viitena naissoost isikule ja vastupidi, kui kontekstis ei ole selgelt tähistatud teisiti.

▼M93

Artikkel 1 ►M112  d ◄

▼M112

1.  Käesolevate personalieeskirjade kohaldamisel on keelatud igasugune diskrimineerimine soo, rassi, nahavärvi, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste eripärade, keeleoskuse, usu või veendumuste, poliitiliste või muude arvamuste, rahvusvähemusse kuulumise, varanduse, sünni, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse põhjal.

Käesolevates personalieeskirjades käsitatakse vabaabielusid abieludena tingimusel, et kõik VII lisa artikli 1 lõike 2 punktis c loetletud tingimused on täidetud.

▼M93

2.  Pidades silmas meeste ja naiste täieliku ja tegeliku võrdõiguslikkuse tagamist tööea jooksul, ►M112  mis on üks kesksetest arvessevõetavatest teguritest käesolevate personalieeskirjade kõikide aspektide rakendamisel, ◄ ei takista võrdse kohtlemise põhimõte ►M128  Euroopa Liidu ◄ institutsioone säilitamast või võtmast meetmeid, mis annavad erilisi eeliseid alaesindatud soole, et hõlbustada tegutsemist oma kutsealal ja ära hoida või heastada halvemusi tööalases karjääris.

3.   ►M131  Institutsioonide ametisse nimetavad asutused või ametiisikud  ◄ määravad pärast nõupidamist personalieeskirjade komiteega ühisel kokkuleppel kindlaks meetmed ja abinõud meeste ja naiste võrdsete võimaluste edendamiseks käesolevate personalieeskirjadega reguleeritavates valdkondades ning võtavad vastu vajalikud sätted, et heastada tegelik ebavõrdsus, mis kahjustab naiste võimalusi kõnealustes valdkondades.

▼M131

4.  Lõike 1 tähenduses on inimesel puue, kui tal on pikaajaline füüsiline, vaimne, intellektuaalne või meeleline vaegus, mis võib koostoimes eri takistustega tõkestada tema täielikku ja tõhusat osalemist ühiskonnaelus teistega võrdsetel alustel. Vaegus määratakse kindlaks artiklis 33 sätestatud korras.

Puudega inimene vastab artikli 28 punktis e sätestatud tingimustele, kui ta suudab sooritada olulised tööülesanded mõistlike abinõude abil.

„Mõistlikud abinõud” seoses oluliste tööülesannetega tähendavad asjakohaseid, konkreetsel juhul vajalikke meetmeid, et võimaldada puudega inimesel tööle pääseda, töös osaleda või edeneda või saada koolitust, kui sellised meetmed ei põhjusta tööandjale ebaproportsionaalselt suurt koormust.

Võrdse kohtlemise põhimõtte järgimine ei takista institutsioonide ametisse nimetavatel asutustel või ametiisikutel rakendada või vastu võtta meetmeid, millega nähakse ette erisoodustused, et puudega inimestel oleks lihtsam oma kutsealal töötada või vältida või kompenseerida ebasoodsaid tingimusi nende kutsetegevuses.

▼M112

5.  Kui käesolevate personalieeskirjadega hõlmatud isikud, kes leiavad, et neid on õigusvastaselt koheldud, kuna eespool sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtet ei ole nende suhtes kohaldatud, tuvastavad fakte, millest võib järeldada, et on toimunud otsene või kaudne diskrimineerimine, on institutsiooni kohustuseks tõendada, et võrdse kohtlemise põhimõtet ei ole rikutud. Käesolevat sätet ei kohaldata distsiplinaarmenetluse korral.

6.  Kõiki mittediskrimineerimise põhimõtte ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise piiranguid peab objektiivselt ja otstarbekalt põhjendama ja need peavad vastama personalipoliitika üldise huvi kohastele seaduslikele eesmärkidele. Sellised eesmärgid võivad eelkõige põhjendada kohustusliku pensioniea ja vanaduspensioni saamiseks vajaliku miinimumea sätestamist.

Artikkel 1e

▼M131

1.  Töötavatel ametnikel on juurdepääs institutsioonide poolt vastu võetud sotsiaalmeetmetele, sealhulgas tööelu pereeluga ühitamise erimeetmetele, ja artiklis 9 osutatud sotsiaalhoolekandeorganite pakutavatele teenustele. Endistel ametnikel on piiratud ulatuses juurdepääs sotsiaalsetele erimeetmetele.

▼M112

2.  Töötavatele ametnikele tagatakse sellised tervishoiu- ja ohutusnormidele vastavad töötingimused, mis on vähemalt samaväärsed asutamislepingute kohaselt neis valdkondades vastuvõetud meetmete alusel kohaldatavate miinimumnõuetega.

3.  Iga institutsioon rakendab käesoleva artikli kohaselt vastuvõetud sotsiaalmeetmeid tihedas koostöös personalikomiteega mitmeaastaste kavandatud toimingute põhjal. Kõnealustest kavandatud toimingutest teatatakse igal aastal eelarvepädevatele institutsioonidele eelarvemenetluse raames.

▼B

Artikkel 2

►M112  1. ◄   Iga institutsioon määrab kindlaks, kes kasutab käesolevate personalieeskirjade kohaselt ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule antud volitusi.

▼M112 —————

▼M112

2.  Üks või mitu institutsiooni võivad siiski usaldada ühele endi seast või institutsioonidevahelisele organile osa või kõik ametisse nimetava asutuse või ametiisiku volitused, välja arvatud ametnike ametisse nimetamist, ametialast edutamist või üleviimist käsitlevad otsused.

▼B

Artikkel 3

Ametnikku ametisse nimetavas dokumendis on märgitud kuupäev, mil ametissenimetamine jõustub; see kuupäev ei tohi olla ametniku tööleasumise kuupäevast varasem.

Artikkel 4

Ametnikke nimetatakse ametisse ja edutatakse üksnes vaba ametikoha täitmiseks ja järgides käesolevaid personalieeskirju.

Institutsioon teatab vabast ametikohast oma töötajatele pärast seda, kui ametisse nimetav asutus või ametiisik on otsustanud, et koht tuleb täita.

▼M112

Kui vaba ametikohta ei ole võimalik täita üleviimise, artikli 45a kohase ametisse nimetamise või ametialase edutamise teel, teatatakse sellest teiste institutsioonide töötajatele ja/või korraldatakse sisekonkurss.

Artikkel 5

▼M131

1.  Personalieeskirjadega hõlmatud ametikohad liigitatakse vastavalt nendega seotud ülesannete laadile ja tähtsusele administraatorite tegevusüksuseks (edaspidi „AD”), assistentide tegevusüksuseks (edaspidi „AST”) ning sekretäride ja kantseleitöötajate tegevusüksuseks (edaspidi „AST/SC”).

2.  Tegevusüksus AD koosneb kaheteistkümnest palgaastmest, mis hõlmavad juhtimis-, kontseptuaalseid ja analüütilisi ning keelevaldkonna- ja teaduslikke ülesandeid. Tegevusüksus AST koosneb üheteistkümnest palgaastmest, mis hõlmavad täitev- ja tehnilisi ülesandeid. Tegevusüksus AST/SC koosneb kuuest palgaastmest, mis hõlmavad sekretäri- ja kantseleitööd.

▼M112

3.  Ametisse nimetamiseks on nõutav vähemalt:

▼M131

4.  Ametikoha liike kirjeldav tabel on esitatud I lisa A jaos. Nimetatud tabeli põhjal võib institutsiooni ametisse nimetav asutus või ametiisik pärast nõupidamist personalieeskirjade komiteega määrata üksikasjalikumalt kindlaks iga ametikoha liigiga kaasnevad ülesanded ja volitused.

▼M112

5.  Kõikide sama tegevusüksuse ametnike suhtes kohaldatakse samu töölevõtmis- ja teenistuskarjääri tingimusi.

▼M131

Artikkel 6

1.  Institutsiooni käsitlevale eelarve osale lisatud ametikohtade loetelus on näidatud iga palgaastme ja tegevusüksuse ametikohtade arv.

2.  Ilma et see piiraks artiklis 45 sätestatud teenetel põhineva ametialase edutamise põhimõtte kohaldamist, tagab kõnealune loetelu, et igas institutsioonis vastab ametikohtade loetelu iga palgaastme vabade ametikohtade arv iga aasta 1. jaanuaril eelmise aasta 1. jaanuaril madalamal palgaastmel töötavate ametnike arvule, korrutatuna I lisa B jaos kõnealusele palgaastmele sätestatud määradega. Kõnealuseid määrasid kohaldatakse viie aasta keskmise põhjal alates 1. jaanuarist 2014.

3.  I lisa B jaos sätestatud määrad moodustavad osa artiklis 113 osutatud aruandest.

4.  Tegevusüksust AST/SC käsitlevate sätete ning XIII lisa artikliga 31 kehtestatud üleminekusätete rakendamine, võttes arvesse seda, kuidas on kõigis institutsioonides muutunud vajadus sekretäride ja kantseleitöötajate järele ning kuidas on muutunud alalised ja ajutised ametikohad tegevusüksustes AST ja AST/SC, moodustab osa artiklis 113 osutatud aruandest.

▼M112

Artikkel 7

1.  Ametisse nimetav asutus või ametiisik määrab üksnes teenistusüksuse huvides tegutsedes ja kodakondsust arvestamata iga ametniku ametissenimetamise või üleviimise teel selle tegevusüksuse ametikohale, mis vastab selle ametniku palgaastmele.

Ametnik võib taotleda üleviimist teisele ametikohale selles institutsioonis, mille teenistuses ta on.

2.  Ametnikule võidakse teha ettepanek asuda ajutiselt oma tegevusüksuse ametikohale palgaastmel, mis on kõrgem tema põhilisest palgaastmest. Alates neljanda kuu algusest pärast sellist ajutist tööleasumist saab ametnik diferentseeritud hüvitist, mis võrdub tema palgaastme ja -järgu alusel saadava töötasu ja selle töötasu vahega, mida ta saaks palgajärgu alusel, mis talle määrataks ajutise töökoha palgaastmel.

Ajutine töö ei tohi kesta kauem kui üks aasta, välja arvatud juhul, kui sellise töö otsene või kaudne eesmärk on asendada ametnikku, kes on omakorda saadetud teenistuse huvides mõnele teisele ametikohale, kutsutud ajateenistusse või viibib pikaajalisel haiguspuhkusel.

▼B

Artikkel 8

Mõnda teise ►M128  Euroopa Liidu ◄ institutsiooni lähetatud ametnik võib kuue kuu möödudes taotleda oma üleviimist sellesse institutsiooni.

Kui ametniku koduinstitutsioon ja institutsioon, kuhu ta on lähetatud, on mõlemad üleviimisega nõus, loetakse, et ametnik on töötanud kogu oma ►M128  liidu ◄ teenistuskarjääri jooksul viimases institutsioonis. Sellise üleviimise korral ei saa ta rahalisi hüvitisi, mida ametnikul on vastavalt käesolevatele personalieeskirjadele õigus saada teenistuse lõppemise korral mõnes ►M128  liidu ◄ institutsioonis.

Kui taotlust rahuldava otsuse kohaselt tuleb ametnik määrata kõrgemale palgaastmele kui ta oli oma koduinstitutsioonis, käsitatakse seda ametialase edutamisena; sellist otsust tohib teha üksnes artiklis 45 sätestatud tingimustel.

Artikkel 9

▼M131

1.  Ilma et see piiraks lõike 1a kohaldamist, moodustatakse igas institutsioonis:

mis täidab talle käesolevate personalieeskirjadega määratud ülesandeid.

1a.  Käesolevate personalieeskirjade teatavate sätete kohaldamiseks võib kahe või enama institutsiooni jaoks luua ühise ühiskomitee. Lõikes 1 osutatud ülejäänud komiteesid ja distsiplinaarnõukogu võivad ühisorganina moodustada kaks või enam ametit.

▼B

2.  Organite koosseisu ja töökorra määrab iga institutsioon kindlaks kooskõlas II lisa sätetega.

▼M131

Ametid võivad oma personali koosseisu silmas pidades kõrvale kalduda personalikomiteede koosseisu käsitleva II lisa artikli 1 sätetest. Ametid võivad otsustada jätta nimetamata ühiskomitee või -komiteede asendusliikmed, mis on ette nähtud II lisa artiklis 2.

▼M112

Institutsiooni töötajatele edastatakse kõnealuste asutuste liikmete loetelu.

▼B

3.  Personalikomitee esindab töötajate huve institutsiooni ees ning hoiab pidevat kontakti institutsiooni ja töötajate vahel. Ta annab oma panuse teenistusüksuse töö laabumisse, luues töötajatele võimaluse väljendada oma arvamust.

Komitee juhib institutsiooni pädevate organite tähelepanu kõigile käesolevate personalieeskirjade tõlgendamise ja rakendamisega seotud üldprobleemidele. Komiteega võib konsulteerida kõigi selliste probleemide ilmnemisel.

Komitee esitab institutsiooni pädevatele organitele ettepanekuid töökorralduse ja töö toimimise kohta ning personali töötingimuste või üldiste elamistingimuste parandamiseks.

Komitee võtab osa institutsiooni poolt oma töötajate huvides moodustatud sotsiaalhoolekandeorganite juhtimisest ja järelevalvest. Ta võib institutsiooni nõusolekul ise selliseid hoolekandeteenuseid luua.

4.  Lisaks ühiskomiteele või -komiteedele käesolevate personalieeskirjadega määratud ülesannete võib ametisse nimetav asutus või ametiisik või personalikomitee konsulteerida kõnealuse komiteega või kõnealuste komiteedega mis tahes üldist laadi küsimustes.

▼M112

5.  Hindamiskomitee arvamust taotletakse järgmistel juhtudel:

Ametisse nimetav asutus või ametiisik võib anda juhtnööre tagamaks, et igas institutsioonis koostatakse korralisi aruandeid töötajate kohta ühtlustatud viisil.

▼M112

6.  Ametialast ebapädevust käsitleva ühise nõuandekomitee arvamust taotletakse artikli 51 kohaldamiseks.

▼M112

Artikkel 10

Personalieeskirjade komitee koosneb ►M128  liidu ◄ institutsioonide esindajatest ja samast arvust nende personalikomiteede esindajatest. Personalieeskirjade komitee liikmete ametissenimetamise kord määratakse kindlaks ►M131  institutsioonide ametisse nimetavate asutuste või ametiisikute ◄ ühisel kokkuleppel. Asutusi esindatakse ühiselt vastavalt nende ja komisjoni vahel kokkulepitud eeskirjadele.

Komisjon peab komiteega nõu kõikide ettepanekute üle, mis käsitlevad personalieeskirjade läbivaatamist; viimane teeb oma arvamuse teatavaks komisjoni kehtestatava tähtaja jooksul. Lisaks komiteele käesolevate personalieeskirjadega antud ülesannetele võib komitee esitada ettepanekuid personalieeskirjade parandamiseks. Komitee tuleb kokku esimehe, institutsiooni või mõne institutsiooni personalikomitee taotlusel.

Komitee koosolekute protokollid saadetakse asjaomastele organitele.

▼M23

Artikkel 10a

Institutsioonid näevad ette ajavahemikud, mille jooksul personalikomitee, ühiskomitee ja personalieeskirjade komitee peavad esitama neilt palutud seisukohad; kõnealused ajavahemikud ei tohi olla lühemad kui viisteist tööpäeva. Kui ettenähtud aja jooksul ei ole seisukohta esitatud, teeb institutsioon oma otsuse.

▼M112

Artikkel 10b

Artiklis 24b nimetatud ametiühingud ja kutseorganisatsioonid tegutsevad töötajate üldistes huvides, ilma et need piiraks personalikomiteede seadusjärgseid volitusi.

Artiklis 10 nimetatud komisjoni ettepanekuid võib esindavate ametiühingute ja kutseorganisatsioonide nõupidamistel arutada.

Artikkel 10c

Iga institutsioon võib sõlmida oma töötajaid käsitlevaid kokkuleppeid teda esindavate ametiühingute ja kutseorganisatsioonidega. Sellised kokkulepped ei või kaasa tuua personalieeskirjade või mis tahes eelarvekohustuste muutmist ning samuti ei või need mõjutada kõnealuses institutsioonis töötamist. Allakirjutajad esindavad ametiühingud ja kutseorganisatsioonid tegutsevad igas institutsioonis, mille suhtes kehtivad personalikomitee seadusjärgsed volitused.

▼B

II JAOTIS

AMETNIKE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

▼M131

Artikkel 11

Ametnik täidab oma kohustusi ja tegutseb ainult liidu huve silmas pidades. Ta ei küsi ega võta vastu juhiseid üheltki institutsiooniväliselt valitsuselt, asutuselt, organisatsioonilt ega isikult. Ta täidab talle pandud kohustusi objektiivselt, erapooletult ja kooskõlas lojaalsuskohustusega liidu ees.

Ametnik ei võta ilma ametisse nimetava asutuse või ametiisiku loata üheltki valitsuselt ega mujalt väljastpoolt oma institutsiooni vastu autasu, teenetemärki, soodustust, kinki või ükskõik millist tasu, välja arvatud teenete eest, mis on osutatud kas enne tema ametisse nimetamist või eripuhkuse ajal sõjaväe- või muus riiklikus teenistuses ja sellise teenistusega seoses.

Enne ametniku töölevõtmist teeb ametisse nimetav asutus või ametiisik kindlaks, et kandidaadil ei ole tema sõltumatust kahjustada võivaid isiklikke huvisid või muud huvide konflikti. Sel eesmärgil teavitab kandidaat ametisse nimetavat asutust või ametiisikut erivormi kasutades igasugusest olemasolevast või võimalikust huvide konfliktist. Ametisse nimetav asutus või ametiisik võtab seda arvesse nõuetekohaselt põhjendatud arvamuses. Vajaduse korral võtab ametisse nimetav asutus või ametiisik artikli 11a lõikes 2 osutatud meetmeid.

Käesolevat artiklit kohaldatakse analoogia põhjal ametnike suhtes, kes naasevad isiklikel põhjustel võetud puhkuselt.

▼M112

Artikkel 11a

1.  Kui allpool ei ole sätestatud teisiti, ei tegele ametnik oma kohustuste täitmisel küsimustega, milles tal on otseselt või kaudselt tema sõltumatust kahjustada võivad isiklikud huvid, eelkõige perekondlikud ja finantshuvid.

2.  Ametnikud, kelle ülesandeks on eespool mainitud küsimusega tegelemine, teatavad sellest viivitamata ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule. Ametisse nimetav asutus või ametiisik võtab mis tahes asjaomased meetmed ja võib eelkõige vabastada ametniku vastutusest käesoleva küsimuse käsitlemisel.

3.  Ametnik ei tohi otseselt ega kaudselt omada ega omandada üheski ettevõttes, mis kuulub tema institutsiooni alla või mis teeb selle institutsiooniga tehinguid, ühtki sedalaadi või sedavõrd suurt huvi, et see hakkaks kahjustama tema sõltumatust oma kohustuste täitmisel.

▼M112

Artikkel 12

Ametnik hoidub mis tahes tegevusest või käitumisest, mis võib kahjustada tema seisundit.

▼M112

Artikkel 12a

1.  Ametnikud hoiduvad igasugusest psühholoogilisest või seksuaalsest ahistamisest.

2.  Institutsioon ei tee kahju ametnikule, kes on olnud psühholoogilise või seksuaalse ahistamise ohver. Institutsioon ei tee kahju ametnikule, kes on olnud psühholoogilise või seksuaalse ahistamise tunnistajaks, eeldusel et ametnik on käitunud ausalt.

3.  Psühholoogiline ahistamine – sobimatu käitumine, mis leiab aset aja jooksul, on korduv või süstemaatiline ja hõlmab füüsilist käitumist, kõne- või kirjakeelt, žeste vm tegevusi, mis on tahtlikud ja mis võivad kahjustada inimeste isiksust, väärikust või füüsilist ja psühholoogilist terviklikkust.

4.  Seksuaalne ahistamine – seksuaalse alatooniga käitumine, mis on sellele isikule, kellele see on suunatud, soovimatu ja mille eesmärk või tegelik toime on isiku solvamine või ähvardava, vaenuliku, solvava või häiriva õhkkonna loomine. Seksuaalset ahistamist käsitatakse soolise diskrimineerimisena.

Artikkel 12b

1.  Vastavalt artiklile 15 taotleb ametnik, kes soovib tegutseda väljaspool oma teenistuskohustusi palga eest või tasuta või minna lähetusse väljaspool ►M128  liitu ◄ , esmalt ametisse nimetava asutuse või ametiisiku loa. Luba ei anta ainult juhul, kui kõnealune töö või lähetus takistaks ametniku kohustuste täitmist või kui see ei sobi kokku institutsiooni huvidega.

2.  Ametnik teatab ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule kõikidest väljaspool oma teenistuskohustusi lubatud töö või lähetuse muutustest, mis leiavad aset pärast seda, kui ametnik on ametisse nimetavalt asutuselt või ametiisikult lõike 1 kohaselt luba taotlenud. Loa võib tühistada, kui töö või lähetus ei vasta enam lõike 1 viimases lauses nimetatud tingimustele.

▼B

Artikkel 13

Kui ametniku abikaasa on tasustataval töökohal, teatab ametnik sellest oma institutsiooni ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule. Kui abikaasa töö laad osutub sobimatuks ametniku tööga ja kui ametnik ei saa kinnitada, et see töö lõpeb kindlaksmääratud aja jooksul, otsustab ametisse nimetav asutus või ametiisik pärast nõupidamist ühiskomiteega, kas ametnik ►M112  jätkab tööd oma ametikohal või viiakse üle teisele ametikohale ◄ .

▼M112 —————

▼M112

Artikkel 15

1.  Ametnik, kes kandideerib avalikule ametikohale, teatab sellest ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule. Ametisse nimetav asutus või ametiisik otsustab teenistuse huvisid silmas pidades, kas:

2.  Avalikule ametikohale valitud või nimetatud ametnik teavitab sellest viivitamata ametisse nimetavat asutust või ametiisikut. Pidades silmas teenistuse huvisid, ameti tähtsust, sellega kaasnevaid kohustusi ning töötasu ja kõnealuste kohustuste täitmisega seotud kulude hüvitamist, teeb ametisse nimetav asutus või ametiisik ühe lõikes 1 nimetatud otsuse. Kui ametnik peab võtma puhkuse isiklikel põhjustel või kui tal lubatakse täita oma kohustusi osalise tööajaga, vastab sellise puhkuse kestus või osalise tööajaga töötamine ametniku ametiajale.

▼M131

Artikkel 16

Ka pärast teenistusest lahkumist on ametnik kohustatud käituma ausameelselt ja diskreetselt teatavate ametissenimetamiste puhul või soodustuste vastuvõtmisel.

Ametnik, kes kahe aasta jooksul pärast teenistusest lahkumist kavatseb hakata tegelema palgalise või tasustamata kutsealase tegevusega, teatab sellest oma institutsioonile kasutades erivormi. Kui kõnealune tegevus on seotud ametniku poolt viimasel kolmel aastal teenistuses tehtud tööga ja võib viia konfliktini institutsiooni õigustatud huvidega, võib ametisse nimetav asutus või ametiisik teenistuse huvisid silmas pidades kas keelata tal sellega tegeleda või anda oma nõusoleku vastavalt tingimustele, mida ta peab kohaseks. Ametisse nimetav asutus või ametiisik teatab pärast nõupidamist ühiskomiteega oma otsuse 30 tööpäeva jooksul pärast vastava teate saamist. Kui nimetatud ajavahemiku lõpuks ei ole otsusest teatatud, käsitatakse seda kui vaikivat nõusolekut.

Rakendusmeetmetes määratletud endiste kõrgemate ametnike puhul keelab ametisse nimetav asutus või ametiisik põhimõtteliselt neil 12 kuu jooksul pärast teenistusest lahkumist tegeleda oma endise institutsiooni töötajatele suunatud lobi- või nõustamistegevusega oma ettevõtte, klientide või tööandjate heaks küsimustes, mille eest nad olid vastutavad viimasel kolmel teenistusaastal.

Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 45/2001 ( 4 ) avaldab iga institutsioon kord aastas kolmanda lõigu kohaldamist käsitleva teabe, sealhulgas hinnatud juhtude loetelu.

▼M112

Artikkel 17

1.  Ametnik hoidub tööülesannete täitmisel saadud teabe loata avaldamisest, kui seda teavet ei ole juba avaldatud või kui see pole kättesaadav avalikkusele.

2.  Ametnik järgib seda kohustust ka pärast töölt lahkumist.

▼M112

Artikkel 17a

1.  Ametnikul on õigus sõnavabadusele lojaalsus- ja erapooletuspõhimõtteid nõuetekohaselt arvesse võttes.

2.  Ilma et see piiraks artiklite 12 ja 17 kohaldamist, teatab ametnik, kes kavatseb ►M128  liidu ◄ tööd käsitleva mis tahes küsimuse üksi või koos teistega avaldada või avaldamiseks anda, sellest eelnevalt ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule.

Kui ametisse nimetav asutus või ametiisik suudab tõendada, et küsimus piirab märkimisväärselt ►M128  liidu ◄ õigustatud huvisid, teatab ametisse nimetav asutus või ametiisik ametnikule oma otsusest 30 tööpäeva jooksul alates teatise saamisest. Kui sellisest otsusest pole kindlaksmääratud ajal teatatud, tõlgendatakse seda nii, et ametisse nimetaval asutusel või ametiisikul ei olnud vastuväiteid.

▼M112

Artikkel 18

▼M131

1.  Kõik õigused mis tahes kirjutistele või muule tööle, mida ametnik on teinud oma kohustuste täitmisel, kuuluvad Euroopa Liidule, kui selline kirjutis või töö on seotud liidu tegevusega, või Euroopa Aatomienergiaühendusele, kui selline kirjutis või töö on seotud kõnealusele ühenduse tegevusega. Euroopa Liidul või, kui see on kohaldatav, Euroopa Aatomienergiaühendusel on õigus nõuda, et selliste tööde autoriõigused kantakse talle üle.

▼M112

2.  Iga leiutis, mille ametnik on leiutanud oma ametikohustuste täitmise käigus või sellega seoses, loetakse ►M128  liidu ◄ vaieldamatuks varaks. Institutsioon võib oma kulul ja ►M128  liidu ◄ nimel taotleda ja võtta sellele patente kõikides riikides. Iga leiutis, mis on seotud ►M128  liidu ◄ tööga ning mille ametnik on leiutanud oma ametiaja lõppemisele järgneval aastal, loetakse leiutatuks ametniku ametikohustuste täitmise käigus või sellega seoses, kui ei ole tõestatud vastupidist. Kui leiutisele on võetud patent, näidatakse ära leiutaja nimi või leiutajate nimed.

3.  Institutsioon võib asjakohastel juhtudel määrata ametnikule, kes on patenteeritud leiutise autor, preemia, mille suuruse määrab kindlaks institutsioon.

▼M131

Artikkel 19

Kohtumenetluses ei avalda ametnik ilma ametisse nimetava asutuse või ametiisiku loata mingil alusel teavet, mida ta teab oma ametikohustuste tõttu. Luba ei anta ainult juhul, kui seda nõuavad liidu huvid ja kui keeldumine ei too ametniku suhtes kaasa kriminaalõiguslikke tagajärgi. Ametnik järgib seda kohustust ka pärast teenistusest lahkumist.

Esimese lõigu sätteid ei kohaldata ametniku või endise ametniku suhtes, kes annab Euroopa Liidu Kohtule või mõne institutsiooni distsiplinaarnõukogule tunnistusi asjas, mis käsitleb Euroopa Liidu teenistujat või endist teenistujat.

▼B

Artikkel 20

Ametnik elab kas teenistuskohas või sellele piisavalt lähedal, et korralikult täita oma kohustusi. ►M112  Ametnik teatab ametisse nimetavale asutusele oma aadressi ja teavitab viivitama aadressi muutmisest. ◄

Artikkel 21

Ametiastmest olenemata abistab ametnik oma ülemusi ja annab neile nõu; ta vastutab talle määratud kohustuste täitmise eest.

Teenistusüksuse juhtiv ametnik vastutab oma ülemuste ees talle antud volituste ja juhiste täitmise eest. Tema alluvate vastutus ei vabasta teda mingil viisil tema enda vastutusest.

▼M112 —————

▼M112

Artikkel 21a

1.  Kui ametnik saab korraldused, mida ta peab ebatavaliseks või tõenäoliselt suuri raskusi tekitavateks, teatab ta sellest viivitamata oma vahetule ülemusele, kes juhul, kui teave on edastatud kirjalikult, vastab kirjalikult. Kui vahetu ülemus kinnitab korraldusi, aga ametnik on veendunud, et selline kinnitus ei ole mõistlik vastus tema põhjendatud murele, edastab ametnik viivitamata küsimuse kirjalikult vahetult kõrgemale ülemusele, kui lõikes 2 ei sätestata teisiti. Kui viimane kinnitab korraldusi kirjalikult, peab ametnik need ellu viia, välja arvatud siis, kui need on ilmselgelt seadusevastased või on vastuolus asjakohaste ohutusnormidega.

2.  Kui vahetu ülemus leiab, et korraldused tuleb täita viivitamata, viib ametnik need ellu, välja arvatud siis, kui need on ilmselgelt seadusevastased või on vastuolus asjakohaste ohutusnormidega. Ametniku taotlusel on vahetul ülemusel kohustus anda sellised korraldused kirjalikult.

▼M131

3.  Ametnikule, kes teavitab oma ülemusi korraldustest, mida ta pidas ebatavaliseks või tõenäoliselt suuri raskusi tekitavateks, ei tohi selle tõttu kahju tekitada.

▼B

Artikkel 22

Ametnikult võib nõuda, et ta hüvitaks tervikuna või osaliselt ►M128  liidu ◄ kahju, mis tuleneb tema kohustuste täitmisel või seoses nende täitmisega toimunud tõsisest üleastumisest.

Ametisse nimetav asutus või ametiisik teeb põhjendatud otsuse distsiplinaarküsimustes sätestatud korra kohaselt.

Selle sätte põhjal tekkivad vaidlused kuuluvad ►M128  Euroopa Liidu ◄ Kohtu piiramatu jurisdiktsiooni alla.

▼M112

Artikkel 22a

1.  Ametnik, kellele saavad tema ametikohustuste täitmise käigus või sellega seoses teatavaks asjaolud, mille alusel võib eeldada võimaliku ebaseadusliku tegevuse olemasolu, sealhulgas pettuse- või korruptsioonijuhtumid, mis kahjustavad ►M128  liidu ◄ huvisid, või raskeid olukordi seoses ametikohustuste täitmisega, mis võivad endast kujutada ►M128  liidu ◄ ametnike kohustuste täitmata jätmist, teatab sellest viivitamata oma vahetule ülemusele või peadirektorile või juhul, kui ta peab seda vajalikuks, peasekretärile või samaväärsetel ametikohtadel olevatele isikutele või otse Euroopa Pettustevastasele Ametile.

Esimeses lõigus nimetatud teave edastatakse kirjalikult.

Käesolevat lõiget kohaldatakse ka sel juhul, kui institutsiooni töötaja, muu institutsiooni teenistuses olev või institutsiooni heaks töid tegev isik on jätnud kohustused täitmata.

2.  Ametnik, kes saab lõikes 1 nimetatud teabe, edastab Euroopa Pettustevastasele Ametile viivitamata kõik talle teadaolevad tõendid, mille alusel võib eeldada esimeses lõigus nimetatud eeskirjade eiramist.

3.  Institutsioon ei tee ametnikule kahju lõigetes 1 ja 2 nimetatud teabe edastamise tõttu, tingimusel et ametnik tegutses põhjendatult ja ausalt.

4.  Lõikeid 1-3 ei kohaldata mis tahes kujul dokumentide, aktide, aruannete, märkmete või teabe suhtes, mida hoitakse käimasolevate või lõpetatud kohtumenetluste otstarbel või luuakse või avaldatakse ametnikule nende menetluste käigus.

Artikkel 22b

1.  Institutsioon ei tee kahju oma teenistuses olevale ametnikule, kes avalikustab artiklis 22a määratletud teabe komisjoni või kontrollikoja presidendile, nõukogu eesistujale, Euroopa Parlamendi presidendile või Euroopa ombudsmanile, tingimusel et järgmised tingimused on täidetud:

2.  Lõikes 1 nimetatud ajavahemikku ei kohaldata, kui ametnik suudab tõendada, et see on põhjendamatu juhtumi kõiki asjaolusid arvesse võttes.

3.  Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata mis tahes kujul dokumentide, aktide, aruannete, märkmete või teabe suhtes, mida hoitakse käimasolevate või lõpetatud kohtumenetluste otstarbel või luuakse või avaldatakse ametnikule nende menetluste käigus.

▼M131

Artikkel 22c

Vastavalt artiklitele 24 ja 90 kehtestab institutsioon menetluse, mille kohaselt käsitletakse ametnike kaebusi selle kohta, kuidas neid koheldi artiklist 22a või 22b tulenevate kohustuste täitmise järel või tagajärjel. Asjaomane institutsioon tagab, et kaebusi käsitletakse konfidentsiaalselt ja põhjendatud juhtudel enne artiklis 90 sätestatud tähtaegade möödumist.

Institutsiooni ametisse nimetav asutus või ametiisik kehtestab sise-eeskirjad, mis reguleerivad muu hulgas järgmist:

▼B

Artikkel 23

Ametnikele on antud privileegid ja immuniteedid üksnes ►M128  liidu ◄ huvides. Kui privileegide ja immuniteetide ►M15  protokollist ei ◄ tulene teisiti, ei ole ametnikud vabastatud oma isiklike kohustuste täitmisest ega kehtivate seaduste ja politseieeskirjade järgimisest.

Kui ametniku privileegid ja immuniteedid on vaidlustatud, teatab asjaomane ametnik sellest kohe ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule.

▼M128

Privileegide ja immuniteetide protokollis ettenähtud reisiluba väljastatakse üksuste juhatajatele, palgaastmete AD12–AD16 ametnikele, väljaspool Euroopa Liidu territooriumit töötavatele ametnikele ja teistele ametnikele, kelle puhul see on vajalik teenistuse huvides.

▼B

Artikkel 24

►M15   ►M128  Liit ◄ aitab iga ametnikku ◄ , eelkõige menetluses sellise isiku vastu, kes esineb ähvarduste, solvavate või laimavate tegude või rünnakutega isiku või omandi vastu, mille all ametnik või tema pereliige kannatab ametniku ametiseisundi ja kohustuste tõttu.

►M15   ►M128  Liit ◄ kompenseerib ametnikule ◄ sellistel juhtudel kantud kahju niivõrd, kuivõrd töötaja ise ei ole teadlikult ega tõsise hooletuse tõttu kahju tekitanud ega ole saanud hüvitist kahju põhjustanud isikult.

Artikkel ►M112  24a ◄

▼M23

►M128  Liit ◄ hõlbustab ametnike täiendõpet sel määral, mil see on vajalik teenistusüksuse laitmatuks toimimiseks ja on kooskõlas teenistusüksuse enda huvidega.

Sellist täiendõpet võetakse arvesse nende ametialasel edutamisel.

Artikkel ►M112  24b ◄

Ametnikel on õigus kasutada oma ühinemisvabadust; eelkõige võivad nad kuuluda Euroopa ametnike ametiühingutesse või kutseorganisatsioonidesse.

▼B

Artikkel 25

▼M112

Ametnikud võivad esitada käesolevate personalieeskirjadega hõlmatud küsimusi käsitlevaid taotlusi ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule selles institutsioonis, mille teenistuses nad on.

▼B

Igast käesolevate personalieeskirjade kohaselt tehtud konkreetsest otsusest teatatakse kohe kirjalikult asjaomasele töötajale. Igas ametniku kahjuks tehtud otsuses peab sisalduma põhjendus.

▼M112

Konkreetsed otsused ametnike ametisse nimetamise, alaliselt töölevõtmise, ametialase edutamise, üleviimise, haldusliku seisundi määramise ning teenistuse lõpetamise kohta avaldatakse institutsioonis, mille teenistuses ametnik on. Avaldatud andmed on kõikidele töötajatele kättesaadavad sobiva aja jooksul.

▼B

Artikkel 26

Ametniku isikutoimik sisaldab järgmist:

Dokumendid registreeritakse, nummerdatakse ja kantakse toimikusse järjekorras; punktis a osutatud dokumente tohib institutsioon ametniku vastu kasutada või tsiteerida üksnes juhul, kui ta on nendest dokumentidest enne nende toimikusse kandmist ametnikule teatanud.

Ametnik tõendab iga talle edastatud dokumendi kättesaamist oma allkirjaga, või siis edastatakse dokument tähtkirja teel ►M112  viimasel aadressil, mille ametnik on teatanud ◄ .

▼M112

Ametniku isikutoimik ei sisalda ühtki viidet ametniku poliitiliste, ametiühinguga seotud, filosoofiliste ega usuliste tegevuste ja vaadete kohta või tema rassilise või etnilise päritolu ega seksuaalse sättumuse kohta.

Eelmine lõik ei keela siiski ametnikele teadaolevate, käesolevate personalieeskirjade kohaldamiseks vajalike haldusaktide ja -dokumentide toimikusse lisamist.

▼B

Iga ametniku kohta on üksnes üks isikutoimik.

Ametnikul on ka pärast teenistusest lahkumist õigus tutvuda kõikide oma toimikus olevate dokumentidega ►M112  ja teha neist koopiaid ◄ .

Isikutoimik on konfidentsiaalne ning sellega võib tutvuda üksnes asutuse ruumides ►M112  või turvalisel elektroonilisel andmekandjal ◄ . Sellegipoolest saadetakse see Euroopa Kohtule, kui seal on algatatud ametnikuga seotud ►M112  ————— ◄ asi.

▼M112

Artikkel 26a

Ametnikel on õigus tutvuda oma tervisekaartidega ►M131  institutsioonide ametisse nimetavate asutuste või ametiisikute ◄ poolt kehtestatud korras.

▼B

III JAOTIS

AMETNIKE TEENISTUSKÄIK

1. PEATÜKK

Töölevõtmine

▼M131

Artikkel 27

Ametnike töölevõtmisel lähtutakse eesmärgist võtta institutsiooni teenistusse võimalikult võimekad, tulemuslikult töötavad ja sõltumatud ametnikud, kes valitakse liidu liikmesriikide kodanike hulgast võimalikult laialt geograafiliselt alalt. Ühtki ametikohta ei eraldata konkreetse liikmesriigi kodanikele.

Liidu kodanike võrdsuse põhimõte võimaldab igal institutsioonil ametnike kodakondsusega seotud suure tasakaalustamatuse korral, mis ei ole põhjendatud objektiivsete kriteeriumitega, võtta vastu asjakohased meetmed. Kõnealused meetmed peavad olema põhjendatud ega tohi seisneda muudes töölevõtukriteeriumites peale teenetel põhinevate kriteeriumite. Enne asjakohaste meetmete vastuvõtmist kehtestab institutsiooni ametisse nimetav asutus või ametiisik üldsätted käesoleva lõike rakendamiseks vastavalt artiklile 110.

Kolme aasta möödumisel 1. jaanuarist 2014 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande teise lõigu rakendamise kohta.

Selleks et aidata kaasa töötajate töölevõtmisele võimalikult laialt geograafiliselt alalt, püüavad institutsioonid toetada oma töötajate lastele mitmekeelse ja mitmekultuurilise hariduse andmist.

▼B

Artikkel 28

Ametnikku võib ametisse nimetada üksnes tingimusel, et:

▼M112

Artikkel 29

▼M131

1.  Enne vaba ametikoha täitmist institutsioonis kaalub ametisse nimetav asutus või ametiisik kõigepealt:

institutsiooni sees;

või kas rakendada konkursimenetlust kvalifikatsioonide või katsete või nii kvalifikatsioonide kui ka katsete põhjal. Konkursimenetlus on sätestatud III lisas.

Nimetatud menetlust võib rakendada ka tulevaste ametnike reservi moodustamiseks.

Säilitades põhimõtte, et valdav enamik ametnikke võetakse tööle avaliku konkursi korras, võib ametisse nimetav asutus või ametiisik erandina punktist d ja ainult erandjuhul korraldada institutsioonis sisekonkursi, mis on avatud ka Euroopa Liidu muude teenistujate töötingimuste artiklites 3a ja 3b määratletud lepingulistele töötajatele. Viimatinimetatud töötajate kategooria suhtes kehtivad kõnealuse võimaluse osas piirangud vastavalt Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste artikli 82 lõikele 7, ja piirangud konkreetsete ülesannete osas, mida ta oli volitatud lepingulise töötajana täitma.

▼M112

2.  Kõrgemate ametnike (peadirektorid või vastavad palgaastmete AD 16 või AD 15 ametnikud ja direktorid või vastavad palgaastmete AD 15 või AD 14 ametnikud) töölevõtmiseks ja erandjuhtudel ka erikvalifikatsiooni eeldavate ametikohtade täitmiseks võib ametisse nimetav asutus või ametiisik kasutada muud menetlust kui konkursimenetlus.

3.  Institutsioonid võivad korraldada asjaomase institutsiooni kvalifikatsioonide ja katsete põhjal igale tegevusüksusele vähemalt palgaastme AST 6 või sellest kõrgema astme või palgaastme AD 9 või sellest kõrgema astme sisekonkursse.

Kõnealused konkursid on avatud üksnes ►M128  Euroopa Liidu ◄ muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punkti c kohaselt kõnealuses institutsioonis töötavatele ajutistele töötajatele. Institutsioonid seavad selliste konkursside minimaalseks kvalifikatsiooninõudeks vähemalt kümneaastase teenistusstaaži ajutise teenistujana ja selle, et isik on võetud tööle ajutiseks teenistujaks valikumenetluse põhjal, mis on taganud samade normide kohaldamise, mida kohaldatakse ametnike valimisel muude teenistujate teenistustingimuste artikli 12 lõike 4 kohaselt. Erandina käesoleva artikli lõike 1 punktist a kaalub selle institutsiooni ametisse nimetav asutus või ametiisik, mille teenistuses ajutine teenistuja on, enne vaba ametikoha täitmist kõnealuses institutsioonis nende sisekonkursside võitjate kõrval ka ametnike üleviimist institutsiooni sees.

4.  Kord viie aasta jooksul korraldab Euroopa Parlament kvalifikatsiooni ja katsete põhjal igale tegevusüksusele palgaastme AST 6 või sellest kõrgema astme ja palgaastme AD 9 või sellest kõrgema astme sisekonkursi lõike 3 teises lõigus sätestatud tingimuste kohaselt.

▼M131

Artikkel 30

Ametisse nimetav asutus või ametiisik nimetab iga konkursi puhuks ametisse valimiskomisjoni. Valimiskomisjon koostab sobivate kandidaatide nimekirja.

Ametisse nimetav asutus või ametiisik otsustab, millised kandidaatidest määrata vabadele ametikohtadele.

Kandidaatidel on juurdepääs vastavaid vabasid ametikohtasid käsitlevale asjakohasele teabele, mille institutsioonid ja ametid on avaldanud.

▼M112

Artikkel 31

1.  Väljavalitud kandidaadid nimetatakse läbitud konkursi teadaandes nimetatud tegevusüksuse palgaastmele.

2.   ►M131  Ilma et see piiraks artikli 29 lõike 2 kohaldamist, võetakse ametnikke tööle vaid palgaastmetele SC 1–SC 2, AST 1–AST 4 või AD 5–AD 8. ◄ Konkursiteate palgaastme määrab kindlaks institutsioon järgmiste kriteeriumide alusel:

Institutsioonide erivajaduste rahuldamiseks võib ametnike värbamisel samuti arvesse võtta ►M128  liidus  ◄ valitsevaid tööturutingimusi.

3.  Olenemata lõikest 2, võib institutsioon vajaduse korral anda loa korraldada konkursi palgaastmetele AD 9, AD 10, AD 11 või erandjuhtudel palgaastmele AD 12. Kõnealuste palgaastmete vabadele ametikohtadele määratud ametnike koguarv ei ületa 20 % artikli 30 teise lõike kohaselt tegevusüksuses AD tehtud iga-aastaste ametissenimetamiste koguarvust.

▼B

Artikkel 32

Ametnik võetakse tööle oma palgaastme esimeses järgus.

▼M112

Ametisse nimetav asutus või ametiisik võib ametniku töökogemuse arvessevõtmiseks võimaldada staažilisa kuni 24 kuud. Käesoleva artikli jõustamiseks võetakse vastu üldised rakendussätted.

▼M85

►M131  Institutsiooni ametisse nimetava asutuse või ametiisiku ◄ kehtestatud palgaastmekriteeriumide kohaselt liigitatud ajutistel töötajatel säilib ajutise töötajana omandatud staaž, kui nad nimetatakse sama palgaastme ametnikeks kohe pärast ajutise teenistuse lõppu.

▼B

Artikkel 33

Enne ametisse nimetamist vaatab institutsiooni teenistuses olev arst konkursi võitja läbi, tõendamaks institutsioonile, et kõnealune isik vastab artikli 28 punkti e nõuetele.

▼M39

Kui esimeses lõigus ette nähtud tervisekontrolli põhjal antakse negatiivne meditsiiniline arvamus, võib kandidaat kahekümne päeva jooksul pärast seda, kui institutsioon on talle sellest arvamusest teatanud, taotleda, et tema juhtum esitataks läbivaatamiseks arstlikule komisjonile, mis koosneb kolmest arstist, kelle ametisse nimetav asutus või ametiisik valib institutsiooni teenistuses olevate arstide hulgast. Arstlik komisjon kuulab ära algse negatiivse arvamuse eest vastutava meditsiinitöötaja. Kandidaat võib arstlikule komisjonile esitada enda valitud arsti arvamuse. Kui arstliku komisjoni arvamus kinnitab esimeses lõigus ette nähtud tervisekontrolli otsust, maksab kandidaat 50 % arstitasudest ja lisakuludest.

▼M131

Artikkel 34

1.  Ametnikule kohaldatakse enne ametisse kinnitamist üheksakuulist katseaega. Ametniku ametisse kinnitamise otsus tehakse lõikes 3 osutatud aruande põhjal ja andmete põhjal, millele ametisse nimetaval asutusel või ametiisikul on juurdepääs, katseajal oleva isiku käitumise kohta II jaotist silmas pidades.

Kui ametnik ei saa katseaja jooksul haiguse, artikli 58 kohase rasedus- ja sünnituspuhkuse või õnnetuse tõttu täita oma kohustusi järjest vähemalt ühe kuu jooksul, võib ametisse nimetav asutus või ametiisik katseaega vastava ajavahemiku võrra pikendada. Katseaja kogukestus ei ületa 15 kuud.

2.  Kui katseajal olev isik osutub selgelt nõuetele mittevastavaks, võib tema kohta koostada aruande ükskõik mis ajal enne katseaja lõppu.

Kõnealune aruanne edastatakse asjaomasele isikule, kellel on õigus esitada kirjalikult oma märkused kaheksa tööpäeva jooksul. Katseajal oleva isiku otsene ülemus edastab aruande koos märkustega viivitamatult ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule, kes küsib ühiselt hindamiskomiteelt kolme nädala jooksul arvamust selle kohta, milliseid meetmeid tuleb võtta. Ametisse nimetav asutus või ametiisik võib otsustada katseajal oleva isiku teenistusest vabastada enne katseaja lõppu, teatades talle sellest kuu aega ette, või määrata ametniku ülejäänud katseajaks tööle muusse talitusse.

3.  Vähemalt üks kuu enne katseaja lõppu koostatakse aruanne katseajal oleva isiku suutlikkuse kohta täita oma töökohustusi, samuti tema võimekuse ja käitumise kohta teenistuses. Kõnealune aruanne edastatakse katseajal olevale isikule, kellel on õigus esitada kirjalikult oma märkused kaheksa tööpäeva jooksul.

Kui aruandes soovitatakse katseajal olev isik teenistusest vabastada või erandlike asjaolude korral tema katseaega vastavalt lõikele 1 pikendada, edastab katseajal oleva isiku otsene ülemus aruande koos märkustega viivitamatult ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule, kes peab ühise hindamiskomiteega kolme nädala jooksul nõu selle üle, milliseid meetmeid tuleb võtta.

Kui katseajal oleva isiku töö või käitumine ei vasta tema ametikohale, lõpetatakse temaga teenistussuhe.

4.  Kui katseajal olev isik vabastatakse teenistusest ja tal ei ole võimalust viivitamatult asuda tööle mujal, saab katseajal teenistusest vabastatu hüvitist kolme kuu põhipalga ulatuses, kui ta on olnud teenistuses rohkem kui aasta, kahe kuu põhipalga ulatuses, kui ta on olnud teenistuses vähemalt kuus kuud, ja ühe kuu põhipalga ulatuses, kui ta on olnud teenistuses alla kuue kuu.

5.  Lõikeid 2, 3 ja 4 ei kohaldata ametnike suhtes, kes lahkuvad ametist omal soovil enne katseaja lõppu.

▼B

2. PEATÜKK

Halduslik seisund

Artikkel 35

Ametnikele omistatakse üks järgmistest halduslikest seisunditest:

▼M112

▼M131

▼B

1. jagu

TEENISTUS

Artikkel 36

Teenistuses olev ametnik on ametnik, kes täidab IV jaotises sätestatud tingimustel kohustusi, mis kaasnevad ametikohaga, millele ta on alaliselt või ajutiselt määratud.

2. jagu

LÄHETUS

Artikkel 37

▼M23

Lähetuses olev ametnik ►M56  on alaline ametnik ◄ , kes on ametisse nimetava asutuse või ametiisiku otsusega:

▼M112

▼M85

▼M56

▼B

Lähetuses viibivale ametnikule säilivad vastavalt artiklites 38 ja 39 sätestatud tingimustele kõik tema õigused ning ta on kohustatud täitma edasi kõiki oma kohustusi oma koduinstitutsiooni ametnikuna. ►M23  Võttes arvesse artikli 77 kolmanda lõigu pensionialaseid sätteid, kohaldatakse esimese lõigu punkti a teises taandes nimetatud lähetuses olevate ametnike suhtes siiski samu sätteid kui nende ametnike suhtes, kelle palgaaste on sama kui ametikohal, millel asjaomane isik lähetuse ajal töötab. ◄

▼M112

Iga alaliselt töötav ametnik või isiklikel põhjustel puhkusel viibiv ametnik võib taotleda või talle võib pakkuda lähetust üksuse teenistuse huvides. Kui ametnik on lähetusse saadetud, peatatakse tema isiklikel põhjustel võetud puhkus.

▼B

Artikkel 38

Lähetust teenistusüksuse huvides reguleeritakse järgmiste eeskirjadega:

▼M23

▼B

Artikkel 39

Lähetust ametniku enda taotlusel reguleeritakse järgmiste eeskirjadega:

▼M23

▼M56

Artikli 37 lõike 1 punkti b alusel lähetuses viibiv ametnik, kes omandab pensioniõiguse organis, millesse ta on lähetatud, ei ole kõnealuse lähetuse kestel seotud pensioniskeemiga selles institutsioonis, mis ta lähetusse saatis.

Artikli 37 lõike 1 punkti b teise taande kohases lähetuses viibimise ajal töövõime kaotanud ametnikul ja sama ajavahemiku jooksul surnud ametniku ülalpeetavatel on käesolevate personalieeskirjade alusel õigus saada ►M112  invaliidsustoetust või toitjakaotuspensioni ◄ , millest arvatakse maha summad, mida neile maksab samadel alustel ja samal ajal organ, kuhu ametnik oli lähetatud.

Nimetatud sätte põhjal ei teki ametnikul ega tema ülalpeetavatel õigust saada pensioni, mis on kokku suurem kui maksimumsumma, mida ta käesolevate personalieeskirjade kohaselt võiks saada;

▼M112

▼M23

▼B

3. jagu

PUHKUSE VÕTMINE ISIKLIKEL PÕHJUSTEL

Artikkel 40

1.   ►M56  Alalisele  ◄ ametnikule tohib erandlikel asjaoludel ja tema enda taotlusel anda isiklikel põhjustel palgata puhkust.

▼M131

1a.  Artikli 12b kohaldamist jätkatakse isiklikel põhjustel võetud puhkuse ajal. Artikli 12b alusel ei anta ametnikule luba niisuguse palgalise või tasustamata kutsealase tegevuse alustamiseks, mis hõlmab tema institutsioonile suunatud lobitööd või nõustamistegevust, mis toob või võib tuua kaasa konflikti institutsiooni õigustatud huvidega.

▼M112

2.  Selline puhkus ei kesta üle ühe aasta, ilma et see piiraks artikli 15 sätteid. Puhkust võib pikendada.

Pikendada võib kuni aasta võrra. Isiklikel põhjustel võetud puhkuse kogukestus ei või ületada ►M131  12 aastat ◄ kogu ametniku ametiaja jooksul.

Kui aga ametnik taotleb sellist puhkust selleks, et:

▼M131

▼M131

▼M112

võib puhkust pikendada piiranguteta, tingimusel et iga pikendamise ajal on täidetud tingimused, mille tõttu puhkust anti.

▼B

3.  Puhkuse ajal ei ole ametnikul õigust tõusta kõrgemale palgaastmele või ametijärgule; tema osalus artiklites 72 ja 73 ettenähtud sotsiaalkindlustusskeemis ning sellest tulenev riskikate peatatakse.

▼M39

►M112  Ametnik, kes ei tee tasustatavat tööd, võib pärast isiklikel põhjustel võetud puhkuse alguskuule järgneva kuu jooksul siiski taotleda, et tema suhtes jätkataks nende artiklite kohase kindlustuse kohaldamist, tingimusel et ta teeb isiklikel põhjustel võetud puhkuse esimese aasta jooksul pooled artikli 72 lõikes 1 ja artikli 73 lõikes 1 osutatud riskide katmiseks mõeldud sissemaksetest ja ülejäänud puhkuse jooksul kõik sissemaksed. Artikli 73 kohane kindlustuskate on olemas üksnes siis, kui tal on artikli 72 kohane kindlustuskate. Sissemaksed arvutatakse ametniku viimase põhipalga alusel. ◄ Peale selle võib ametnik, kes tõendab, et tal ei ole võimalik omandada pensioniõigust mõne muu pensioniskeemi alusel, taotluse korral omandada kuni ühe aasta jooksul uuesti pensioniõiguse, tingimusel et ta teeb sissemakse, mis võrdub kolmekordse ►M56  artikli 83 lõikes 2 ettenähtud määraga; sissemaksed arvutatakse töötaja palgaastmele ja -järgule vastava põhipalga alusel ◄ .

▼B

4.  Isiklikel põhjustel antakse puhkust järgmiste eeskirjade kohaselt:

▼M23

▼B

4. jagu

RESERVI ARVAMINE

Artikkel 41

1.  Reservi arvatud ametnik on ametnik, kes on ametikohtade arvu vähendamise tõttu oma institutsiooni koosseisust välja arvatud.

2.  Konkreetse palgaastme ametikohtade arvu vähendamise üle otsustab asjaomane eelarvepädev institutsioon eelarvemenetluse korras.

Ametisse nimetav asutus või ametiisik otsustab pärast nõupidamist ühiskomiteega, mis liiki ametikohti sellised meetmed mõjutavad.

Ametisse nimetav asutus või ametiisik koostab pärast nõupidamist ühiskomiteega nimekirja ametnikest, keda sellised meetmed mõjutavad, võttes arvesse ametnike pädevust, tulemuslikkust, tööalast käitumist, pereolusid ja teenistusstaaži. Iga ametnik, kes töötab mõnel eelmises lõigus osutatud ametikohal ja kes avaldab soovi, et ta kantaks reservi, kantakse kohe sellesse nimekirja.

Selles nimekirjas olevad ametnikud kantakse ametisse nimetava asutuse või ametiisiku otsusega reservi.

3.  Reservis ei täida ametnik oma kohustusi ning jääb ilma oma õigustest tasule või tõusta kõrgemale ametijärgule, kuid kogub mitte üle viie aasta edasi oma palgaastmel ja ametijärgul põhinevat vanaduspensioni.

Kahe aasta jooksul alates reservi arvamise kuupäevast on ametnikul eesõigus olla ennistatud oma ►M112  tegevusüksuse ◄ mis tahes vabanevale või tekkivale ametikohale, mis vastab tema palgaastmele, tingimusel et tal on selleks vajalik erialane ettevalmistus.

Reservi arvatud ametnik saab toetust, mida arvutatakse IV lisa järgi.

▼M23

Eelmises lõigus sätestatud toetusest arvatakse maha kõnealusel ajavahemikul ametniku uuel ametikohal makstav töötasu, kui see töötasu koos toetusega ületab kogutöötasu, mida ametnik viimati sai ja mis on arvutatud palgatabeli põhjal sellisena, nagu see tabel kehtib selle kuu esimesel päeval, mille eest toetust makstakse.

▼M62

Ametnik esitab vastavalt vajadusele kirjalikud tõendid ja teatab institutsioonile asjaoludest, mis võivad mõjutada tema õigusi.

▼M112

Toetuse suhtes ei kohaldata paranduskoefitsienti.

Käesoleva artikli neljandas lõigus osutatud toetuse ja viimati saadud kogutöötasu suhtes kohaldatakse ►C2  XI lisa artikli 3 lõike 5 esimese lõigu punktis a osutatud paranduskoefitsienti, ◄ mis on kehtestatud liikmesriigi jaoks, kus toetuse või töötasu saaja tõendab oma viimase elukoha olevat, tingimusel et kõnealune liikmesriik oli saaja viimane teenistuskoht. Sellisel juhul, kui liikmesriigi vääringuks ei ole euro, arvutatakse kõnealune toetus käesolevate personalieeskirjade artiklis 63 sätestatud vahetuskursside alusel.

▼B

4.  Toetuse saamise aja lõpus nõutakse ametnikult tagasiastumist. Vajaduse korral saab ta pensioniskeemis ettenähtud vanaduspensioni.

5.  Ametnikult, kellele pakutakse lõikes 3 osutatud kahe aasta jooksul tema palgaastmele vastavat ametikohta ja kes lükkab selle pakkumise hea põhjuseta tagasi, võidakse pärast nõupidamist ühiskomiteega võtta ära tema eelmistest sätetest tulenevad õigused ja nõuda temalt tagasiastumist.

5. jagu

PUHKUS SEOSES SÕJAVÄETEENISTUSEGA

Artikkel 42

Ametnik, kes kutsutakse sõjaväeteenistusse või kordusõppustele või kes kutsutakse relvajõudude teenistusse, määratakse eriseisundisse „puhkus seoses sõjaväeteenistusega”.

Ametnik, kes kutsutakse sõjaväeteenistusse, lakkab saamast töötasu, kuid säilitab oma õiguse tõusta kõrgemale ametijärgule või saada ametialast edutust vastavalt käesolevatele personalieeskirjadele. Samuti säilib tema õigus vanaduspensionile, kui ta pärast ajateenistuse lõppu maksab tagantjärele oma pensionimaksed.

Ametnik, kes kutsutakse kordusõppustele või relvajõudude teenistusse, saab õppuste ajal või relvajõudude teenistuses olles jätkuvalt oma töötasu, millest lahutatakse tema teenistustasuga võrdne summa.

▼M112

6. jagu

LAPSEHOOLDUS- VÕI PEREPUHKUS

▼M131

Artikkel 42a

Ametnikul on õigus saada iga lapse kohta kuni kuus kuud põhipalgata lapsehoolduspuhkust, mis tuleb võtta esimese kaheteistkümne aasta jooksul pärast lapse sündi või lapsendamist. Puhkuse kestust võib kahekordistada institutsiooni ametisse nimetava asutuse või ametiisiku poolt vastu võetud üldiste rakendussätete põhjal üksikvanemana tunnustatud vanemate puhul ja vanemate puhul, kelle ülalpeetaval lapsel on institutsiooni meditsiinitöötaja poolt tuvastatud puue või raske haigus. Korraga võetav miinimumpuhkus ei või olla lühem kui üks kuu.

Lapsehoolduspuhkuse ajal kehtib ametniku suhtes jätkuvalt sotsiaalkindlustusskeem; ametnikul jätkub pensioniõiguste kogumine ning säilivad ülalpeetava lapse toetus ja õppetoetus. Ametnikul säilib tema ametikoht ja tal on jätkuvalt õigus tõusta kõrgemale palgajärgule või -astmele. Puhkust võib võtta täisajaga või töötades edasi poole kohaga. Kui lapsehoolduspuhkust võetakse poole kohaga töötamist jätkates, kahekordistatakse esimeses lõigus sätestatud maksimumperioodi. Lapsehoolduspuhkuse ajal on ametnikul õigus saada ►M143  1 003,49 eurot ◄ suurust toetust kuus või 50 % sellest summast puhkuse ajal poole kohaga töötamise korral, kuid nad ei tohi teha muud tasustatavat tööd. Institutsioon maksab artiklites 72 ja 73 sätestatud sotsiaalkindlustusmaksed täies ulatuses ja need maksed arvutatakse ametniku põhipalga alusel. Kui puhkuse ajal töötatakse poole kohaga, kohaldatakse käesolevat sätet üksnes kogu põhipalga ja proportsionaalselt vähendatud põhipalga vahe suhtes. Tegelikult saadud põhipalga osas arvutatakse ametniku sissemakse samasid protsendimäärasid kasutades nagu siis, kui ta töötaks täistööajaga.

Üksikvanemate puhul ja vanemate puhul, kelle ülalpeetaval lapsel on esimeses lõigus osutatud institutsiooni meditsiinitöötaja poolt tuvastatud puue või raske haigus, ning lapsehoolduspuhkuse esimese kolme kuu jooksul, kui sellise puhkuse võtab isa ema rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal või ükskõik kumb vanematest kohe pärast rasedus- ja sünnituspuhkust või selle ajal või kohe pärast lapsendamispuhkust, on toetus ►M140  üksikvanemale ►M143  1 337,99 eurot ◄  ◄ kuus või vastavalt 50 % sellest summast, kui ametnik töötab puhkuse ajal poole kohaga.

Lapsehoolduspuhkust võib pikendada lisaks kuue kuu võrra, sel ajal on toetus 50 % teises lõigus osutatud summast. Esimeses lõigus osutatud üksikvanemate puhul võib lapsehoolduspuhkust pikendada lisaks kaheteistkümne kuu võrra, sel ajal on toetus 50 % kolmandas lõigus osutatud summast.

Käesolevas artiklis nimetatud summasid ajakohastatakse samadel tingimustel nagu töötasu.

▼M112

Artikkel 42b

Kui ametniku abikaasal, ülenejal sugulasel, alanejal sugulasel, vennal või õel on arstitõendiga kinnitatud raske haigus või puue, on ametnikul õigus saada põhipalgata perepuhkust. Sellise puhkuse kogukestus ei ületa üheksat kuud kogu ametniku ametiaja jooksul.

Kohaldatakse artikli 42a teist lõiku.

▼M131

7.

jagu

Puhkusele saatmine teenistuse huvides

Artikkel 42c

Kõige varem viis aastat enne ametniku pensioniiga võib vähemalt kümme aastat teenistuses olnud ametniku saata ametisse nimetava asutuse või ametiisiku otsusega teenistuse huvides puhkusele organisatsiooniliste vajaduste tõttu, mis on seotud uute pädevuste omandamisega institutsioonides.

Igal aastal teenistuse huvides puhkusele saadetavate ametnike koguarv ei ole suurem kui 5 % kõikide institutsioonide ametnike arvust, kes jäid pensionile sellele eelnenud aastal. Selliselt arvutatud koguarv jagatakse institutsioonide vahel vastavalt eelnenud aasta 31. detsembri seisuga institutsioonis töötanud ametnike arvule. Igale institutsioonile määratud arv ümardatakse suurenemise suunas lähima täisarvuni.

Selline puhkus ei ole distsiplinaarmeede.

Kõnealune puhkus kestab üldjuhul seni, kuni ametnik jõuab pensioniikka. Erandkorras võib ametisse nimetav asutus või ametiisik otsustada puhkuse katkestada ja ametniku tööle tagasi kutsuda.

Kui ametnik jõuab teenistuse huvides puhkusel viibimise ajal pensioniikka, jääb ta automaatselt pensionile.

Teenistuse huvides puhkusele saatmise suhtes kohaldatakse järgmisi eeskirju:

Puhkusele saadetud ametnik saab toetust, mida arvutatakse IV lisa kohaselt.

Toetusest tehakse ametniku taotlusel pensioniskeemi sissemakseid, mis arvutatakse kõnealuse toetuse alusel. Sellisel juhul võetakse arvesse teenistuse huvides puhkusele saadetud ametniku teenistuse kestust, et arvutada VIII lisa artikli 2 kohaselt pensioniõiguslik staaž.

Toetuse suhtes ei kohaldata paranduskoefitsienti.

▼B

3. PEATÜKK

Aruanded, kõrgemale ametijärgule tõusmine ja ametialane edutamine

▼M131

Artikkel 43

Ametniku pädevuse, tulemuslikkuse ja tööalase käitumise kohta koostatakse igal aastal hindamisaruanne institutsiooni ametisse nimetava asutuse või ametiisiku poolt vastavalt artiklile 110 kehtestatud tingimustel. Kõnealuses aruandes märgitakse, kas ametnik on oma tööülesandeid täitnud rahuldaval tasemel. Institutsiooni ametisse nimetav asutus või ametiisik kehtestab sätted, millega antakse õigus esitada aruandemenetluse käigus kaebus ning seda õigust tuleb kasutada enne artikli 90 lõikes 2 osutatud kaebuse esitamist.

Palgaastmest AST 5 alates võib aruandes esitada ametniku töö tulemuslikkuse põhjal arvamuse ka selle kohta, kas ametnik on võimeline täitma administraatori ülesandeid.

Aruanne tehakse ametnikule teatavaks. Tal on õigus seda kommenteerida, kui ta peab seda vajalikuks.

Artikkel 44

Ametnik, kes on kaks aastat olnud oma palgaastme ühes järgus, tõuseb automaatselt sama palgaastme järgmisesse järku, välja arvatud juhul, kui tema tööülesannete täitmist on artiklis 43 osutatud viimase iga-aastase aruande kohaselt hinnatud mitterahuldavaks. Ametnik tõuseb oma palgaastme järgmisesse järku hiljemalt nelja aasta pärast, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse artikli 51 lõikes 1 sätestatud menetlust.

Kui ametnik nimetatakse üksuse juhatajaks, direktoriks või peadirektoriks samal palgaastmel, tõuseb ta ametisse nimetamise jõustumisel tagasiulatavalt ühe järgu võrra samal palgaastmel, tingimusel et tema töö tulemuslikkus on esimese üheksa kuu jooksul pärast ametisse nimetamist olnud rahuldav artikli 43 tähenduses. Sellise tõusuga kaasneb igakuise põhipalga tõus, mis vastab iga palgaastme esimese ja teise järgu vahelisele protsendimäärale. Kui palgatõus on väiksem või kui ametnik on sel ajal juba oma palgaastme viimases järgus, tõuseb tema põhipalk selliselt, et tagatakse tõus esimese ja teise palgajärgu vahel kuni järgmise edutamise jõustumiseni.

▼M112

Artikkel 45

▼M131

1.  Ametialane edutamine toimub ametisse nimetava asutuse või ametiisiku otsusega, võttes arvesse artikli 6 lõiget 2. Ametnikke võib järgmisele palgaastmele edutada üksnes juhul, kui nad töötavad ametikohal, mis vastab ühele I lisa A jaos määratletud ametikoha liigile, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse artiklis 4 ja artikli 29 lõikes 1 ette nähtud korda. Edutamiseks nimetatakse ametnik tema tegevusüksuse järgmisele kõrgemale palgaastmele. Edutamiseks valitakse eranditult ametnikke, kes on oma palgaastmele vastaval ametikohal töötanud vähemalt kaks aastat, võrreldes enne seda edutamiseks kõlblike ametnike teeneid. Teenete võrdlemisel võtab ametisse nimetav asutus või ametiisik muu hulgas arvesse ametnike hindamisaruandeid, muude keelte kasutamist oma kohustuste täitmisel peale keele, mille põhjaliku valdamise kohta on ametnik esitanud tõendid artikli 28 punkti f kohaselt, ja ametnike vastutuse määra.

▼M112

2.  Enne esimest ametialast edutamist pärast tööle võtmist peavad ametnikud tõestama, et nad suudavad töötada kolmandas keeles, mis on üks ►M131  Euroopa Liidu lepingu artikli 55 lõikes 1 ◄ nimetatud keeltest. ►M131  Institutsioonide ametisse nimetavad asutused või ametiisikud ◄ võtavad omavahelisel kokkuleppel vastu ühised eeskirjad käesoleva lõike rakendamiseks. Kõnealused eeskirjad näevad ette, et ametnikele tuleb anda võimalus kolmanda keele õppimiseks, ja kehtestavad üksikasjaliku korra selleks, et hinnata III lisa artikli 7 lõike 2 punkti d kohaselt ametnike suutlikkust töötada kolmandas keeles.

Artikkel 45a

1.  Erandina artikli 5 lõike 3 punktidest b ja c võib tegevusüksuse AST ametniku alates palgaastmest 5 nimetada tegevusüksuse AD ametikohale, tingimusel et:

2.  Ametisse nimetav asutus või ametiisik koostab esialgse loetelu tegevusüksuse AST ametnike kohta, kes on valitud osalema eespool nimetatud koolituskavas artiklis 43 nimetatud ►M131  iga-aastaste aruannete ◄ ja nende haridus- ja koolitustaseme põhjal ning tegevusüksuse vajadusi arvesse võttes. See esialgne kava esitatakse ühiskomiteele, kes avaldab selle kohta arvamust.

Kõnealune komitee võib ära kuulata ametnikud, kes on taotlenud osalemist eespool nimetatud koolituskavas, ja ametisse nimetava asutuse või ametiisiku esindajad. Komitee võtab häälteenamusega vastu põhjendatud arvamuse ametisse nimetava asutuse või ametiisiku esitatud esialgse loetelu kohta. Ametisse nimetav asutus või ametiisik võtab vastu nende ametnike loetelu, kellel on õigus osaleda eespool nimetatud koolituskavas.

3.  Tegevusüksuse AD ametikohale nimetamine ei mõjuta palgaastet ja -järku, mis on ametnikul ametisse nimetamise hetkel.

4.  Tegevusüksuse AD ametikohtadele nimetamiste arv, mis on sätestatud käesoleva artikli lõigetes 1-3, ei ületa 20 % artikli 30 teise lõigu kohaselt tehtud ametisse nimetamiste iga-aastasest koguarvust.

5.   ►M131  Institutsioonide ametisse nimetavad asutused või ametiisikud ◄ kehtestavad üldsätted käesoleva artikli jõustamiseks artikli 110 kohaselt.

Artikkel 46

Artikli 45 kohaselt kõrgemale palgaastmele nimetatud ametnik liigitatakse kõnealuse palgaastme esimesse järku. Palgaastmete AD 9-AD 13 ametnikud, kellel on üksuse juhataja kohustused ja kes on kõrgemale palgaastmele nimetatud artikli 45 kohaselt, liigitatakse uue palgaastme teise järku. Sama korda kohaldatakse mis tahes ametniku suhtes:

▼B

4. PEATÜKK

Teenistuse lõpetamine

Artikkel 47

Teenistus lõpeb:

1. jagu

AMETIST LAHKUMINE

Artikkel 48

Ametist lahkuda sooviv ametnik avaldab oma selgesõnalise kavatsuse lahkuda lõplikult institutsiooni teenistusest kirjalikult.

Ametisse nimetav asutus või ametiisik teeb otsuse ametist lahkumise kinnitamise kohta ühe kuu jooksul alates lahkumisavalduse saamisest. ►M23  Ametisse nimetav asutus või ametiisik võib siiski keelduda ametist lahkumist heaks kiitmast, kui lahkumisavalduse vastuvõtmise kuupäeval on ametniku vastu käimas distsiplinaarmenetlus või kui selline menetlus algatatakse järgmise kolmekümne päeva jooksul. ◄

▼M112

Lahkumine jõustub ametisse nimetava asutuse või ametiisiku määratud kuupäeval; see ei ole tegevusüksuse AD ametnike puhul hiljem kui kolm kuud ning ►M131  tegevusüksuste AST ja AST/SC ◄ ametnike puhul hiljem kui üks kuu pärast ametniku lahkumisavalduses pakutud kuupäeva.

▼B

2. jagu

TAGANDAMINE

Artikkel 49

Ametnikku tohib tagandada üksnes juhul, kui ta ei vasta enam artikli 28 punktis a ►M23  sätestatud tingimustele, või artiklites ►M112  ————— ◄ 39 ja 40, artikli 41 lõigetes 4 ja 5 ning VIII lisa artikli 14 teises lõigus ettenähtud juhtudel. ◄

Ametisse nimetav asutus või ametiisik teeb ametniku tagandamise otsuse koos põhjendustega pärast nõupidamist ühiskomiteega ja asjaomase ametniku ärakuulamist.

3. jagu

TEENISTUSE HUVIDES TEENISTUSEST VABASTAMINE

Artikkel 50

Ametisse nimetav asutus või ametiisik võib oma otsusega vabastada teenistuse huvides teenistusest ►M112  artikli 29 lõikes 2 määratletud vanemametniku ◄ .

Selline teenistuses vabastamine ei ole distsiplinaarmeede.

Kui sel moel teenistusest vabastatud ametnikku ei määrata ►M112  ————— ◄ mõnele teisele ametikohale, mis vastab tema palgaastmele, saab ta hüvitist, mida arvutatakse vastavalt IV lisale.

▼M23

Eelmises lõigus sätestatud hüvitisest arvatakse maha kõnealusel ajavahemikul ametniku uuel ametikohal makstav töötasu, kui see töötasu koos toetusega ületab kogutöötasu, mida ametnik viimati sai ja mis on arvutatud palgatabeli põhjal sellisena, nagu see tabel kehtib selle kuu esimesel päeval, mille eest toetust makstakse.

▼M112

Kõnealune isik on kohustatud esitama taotluse korral kirjalikud tõendid ja teatama oma institutsioonile mis tahes teguritest, mis võivad mõjutada õigust hüvitisele.

Toetuse suhtes ei kohaldata paranduskoefitsienti.

VIII lisa artikli 45 kolmandat, neljandat ja viiendat lõiku kohaldatakse analoogia põhjal.

▼B

Kui ametniku õigus hüvitist saada lõpeb ja ta on saanud ►M131  58-aastaseks ◄ , on tal õigus saada pensioni, millest ei tehta VIII lisa artikli 9 kohaseid mahaarvamisi.

4. jagu

▼M112

EBAPÄDEVUST KÄSITLEVAD MENETLUSED

▼M131

Artikkel 51

1.  Institutsiooni ametisse nimetav asutus või ametiisik kehtestab menetluse ebapädevuse tuvastamiseks, sellega tegelemiseks ja selle lahendamiseks õigeaegselt ja sobival viisil.

Sise-eeskirjade vastuvõtmisel järgib institutsiooni ametisse nimetav asutus või ametiisik järgmiseid nõudeid:

2.  Ametnikul on õigus tutvuda täies mahus oma isikutoimikuga ning teha kõikidest menetlusega seotud dokumentidest koopiaid. Tal on pärast ettepaneku kättesaamist aega vähemalt 15 päeva, kuid mitte rohkem kui 30 päeva, et valmistada ette kaitse. Teda võib abistada tema valitud isik. Ametnik võib esitada kirjalikke märkusi. Ametniku kuulab ära ühine nõuandekomitee. Ametnik võib kutsuda ka tunnistajaid.

3.  Institutsiooni esindab ühises nõuandekomitees ametisse nimetava asutuse või ametiisiku poolt selleks määratud ametnik. Kõnealusel ametnikul on samad õigused kui asjaomasel ametnikul.

4.  Ühine nõuandekomitee võtab pärast lõike 1 punkti b kohaste ettepanekute ning asjaomase ametniku või tunnistajate kirjalike või suuliste seletuste arvessevõtmist häälteenamusega vastu põhjendatud arvamuse meetme kohta, mida ta peab tema taotluse alusel tuvastatud asjaolude põhjal vajalikuks. Ühine nõuandekomitee edastab kõnealuse arvamuse ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule ja asjaomasele ametnikule kahe kuu jooksul alates asja komiteele esitamise kuupäevast. Esimees ei hääleta ühise nõuandekomitee otsuste tegemisel, välja arvatud menetlusküsimustes ja häälte võrdse jagunemise korral.

5.  Ebapädevuse tõttu teenistusest vabastatud ametnikul on lõikes 6 määratletud ajavahemiku jooksul õigus igakuisele vallandamistoetusele, mis võrdub ametniku igakuise põhipalgaga palgaastme AST 1 esimeses järgus. Samuti on ametnikul õigus saada samal ajavahemikul artiklis 67 sätestatud peretoetust. Majapidamistoetus arvutatakse palgaastmel AST 1 töötava ametniku igakuise põhipalga põhjal VII lisa artikli 1 kohaselt.

Toetust ei maksta juhul, kui ametnik lahkub teenistusest pärast lõigetes 1 ja 2 osutatud menetluste alustamist või kui tal on õigus kohe makstavale täispensionile. Kui tal on õigus riiklikule töötushüvitisele, arvatakse kõnealuse hüvitise summa eespool nimetatud toetusest maha.

6.  Lõikes 5 osutatud toetusi makstakse järgmise ajavahemiku jooksul:

7.  Ametnik, kes on ebapädevuse tõttu viidud madalamale palgaastmele, võib kuue aasta pärast taotleda, et tema isikutoimikust kustutatakse kõik viited kõnealusele meetmele.

8.  Ametnikul on õigus talle menetluse käigus tekkinud põhjendatud kulude, sealhulgas institutsiooni mittekuuluvale kaitsjale makstavate tasude hüvitamisele, kui käesolevas artiklis sätestatud menetlus lõppeb ilma, et tehtaks otsust ametniku teenistusest vabastamise või madalamale palgaastmele viimise kohta.

▼B

5. jagu

PENSIONILEJÄÄMINE

▼M131

Artikkel 52

Ilma et see piiraks artikli 50 sätete kohaldamist, jääb ametnik pensionile:

Ametnik võib oma taotluse kohaselt ja juhul, kui ametisse nimetav asutus või ametiisik peab seda teenistuse huvides põhjendatuks, jätkata töötamist kuni 67-aastaseks saamiseni või erandkorras 70-aastaseks saamiseni; sel juhul läheb ta automaatselt pensionile selle kuu viimasel päeval, mil ta jõuab kõnealusesse ikka.

Kui ametisse nimetava asutus või ametiisik annab loa jääda ametnikul teenistusse pärast 66. eluaastat, antakse luba kõige rohkem üheks aastaks. Luba võib ametniku taotlusel pikendada.

▼B

Artikkel 53

Ametnik, kelle suhtes tuleb töövõimetuskomitee arvates kohaldada artikli 78 sätteid, ►M62  läheb pensionile automaatselt selle kuu viimasel päeval, mil ametisse nimetav asutus või ametiisik tunnistab, et töötaja on püsivalt võimetu oma kohuseid täitma. ◄

6. jagu

AUNIMETUS

Artikkel 54

Teenistuse lõppemisel võidakse ametnikule ametisse nimetava asutuse või ametiisiku otsusega anda aunimetus kas tema enda ►M112  palgaastmelt või sellest järgmiselt kõrgemalt palgaastmelt ◄ .

Aunimetusega ei kaasne rahalisi hüvesid.

IV JAOTIS

AMETNIKE TÖÖTINGIMUSED

1. PEATÜKK

Tööaeg

Artikkel 55

►M131  1. ◄   Teenistuses olevad ametnikud on igal ajal oma institutsiooni käsutuses.

►M131  2. ◄    ►M131  Tavapärane töönädal on 40–42 tundi, mis jaotatakse ametisse nimetava asutuse või ametiisiku määratud ajakava alusel. ◄ Ametisse nimetav asutus või ametiisik võib samu piiranguid arvestades pärast nõupidamist personalikomiteega määrata kindlaks teatavate erikohustustega ametnikerühmade tööaja.

►M22

Peale ►M31  ————— ◄ selle võidakse ametnikult teenistuskoha vajadustest või ohutuseeskirjadest tulenevalt nõuda, et ta täidaks väljaspool tööaega töökohal või kodus valveajakohustust. ►M131  Institutsiooni ametisse nimetav asutus või ametiisik kehtestab pärast nõupidamist personalikomiteega käesoleva lõike rakendamise üksikasjalikud eeskirjad. ◄

 ◄

▼M131

4.  Institutsiooni ametisse nimetav asutus või ametiisik võib kasutusele võtta paindliku tööaja korralduse. Kõnealuse tööaja korralduse alusel ei võimaldata ametnikel, kes on palgaastmel AD/AST 9 või kõrgemal, võtta vabaks täispikki tööpäevi. Paindlik tööaja korraldus ei kehti ametnikele, kelle suhtes kohaldatakse artikli 44 teise lõigu sätteid. Kõnealused ametnikud haldavad oma tööaega kokkuleppel oma ülemustega.

▼M112

Artikkel 55a

1.  Ametnik võib taotleda luba töötada osalise tööajaga.

Ametisse nimetav asutus või ametiisik võib anda sellise loa juhul, kui see vastab üksuse huvidele.

▼M131

2.  Ametnikul on õigus saada luba järgmistel juhtudel:

Kui osalise tööajaga töötamise luba taotletakse täiendkoolitusel osalemiseks või viimase kolme aasta jooksul enne pensioniikka jõudmist, kuid mitte enne 58. eluaastat, võib ametisse nimetav asutus või ametiisik keelduda loa andmisest või lükata loa andmise jõustumiskuupäeva edasi üksnes erandjuhtudel ning kaalukatel teenistuse huvidest tingitud põhjustel.

Kui loa saamise õigust kasutatakse raskelt haige või puudega abikaasa, üleneja sugulase, alaneja sugulase, venna või õe eest hoolitsemiseks või täiendkoolitusel osalemiseks, ei tohi sellised ajavahemikud kokku ületada viit aastat kogu ametniku ametiaja vältel.

▼M112

3.  Ametisse nimetav asutus või ametiisik vastab ametniku taotlusele 60 päeva jooksul.

4.  Osalise tööajaga töötamise eeskirjad ja loa andmise menetlus on sätestatud IVa lisas.

▼M112

Artikkel 55b

Ametnik võib taotleda luba töötada poole kohaga ametikohta jagades, kui ametisse nimetav asutus või ametiisik peab seda ametikohta sel eesmärgil sobivaks. Poole kohaga töötamise lubamine töö jagamise teel ei ole ajaliselt piiratud. Ametisse nimetav asutus või ametiisik võib siiski selle loa tühistada üksuse huvides, teatades ametnikule sellest kuus kuud ette. Samamoodi võib ametisse nimetav asutus või ametiisik tühistada loa asjaomase ametniku taotluse korral ja kuuekuulise etteteatamisega. Sel juhul võib ametniku üle viia teisele ametikohale.

Kohaldatakse artiklit 59a ja IVa lisa artiklit 3, välja arvatud teise lõigu kolmas lause.

Ametisse nimetav asutus või ametiisik võib kehtestada üksikasjaliku korra käesoleva artikli kohaldamiseks.

▼B

Artikkel 56

Ametnikult võib nõuda ületunnitööd ainult edasilükkamatutel juhtudel või eriti tungiva töö puhul; töötamist öösel ning pühapäevadel või riigipühadel lubatakse ainult ametisse nimetava asutuse või ametiisiku sätestatud korra kohaselt. ►M23  Kogu ületunnitöö, mida ametnikult võidakse nõuda, ei tohi kuue kuu jooksul ületada 150 tundi. ◄

►M112  Tegevusüksuse AD ning tegevusüksuste AST 5-11 ◄ töötajate ületunnitöö ei anna õigust mingile hüvitisele või lisatasule.

▼M131

Nagu on sätestatud VI lisas, on palgaastmete SC 1–SC 6 ning AST 1–AST 4 ametnikel õigus saada ületunnitöö eest kas hüvitavat puhkust või lisatasu, kui teenistuse vajadused ei võimalda anda hüvitavat puhkust ületunnitöö tegemise kuule järgneva kahe kuu jooksul.

▼M22

Artikkel 56a

Ametnikul, ►M30  ————— ◄ kes peab töötama korrapäraselt öösiti, laupäeviti, pühapäeviti või riigipühadel, on õigus erihüvitistele, kui ta teeb vahetustega tööd, mida institutsioon nõuab teenistuskoha vajadustest või ohutuseeskirjadest tulenevalt ning mida ta peab korraliseks ja alaliseks tööks.

▼M131

Komisjon määrab pärast nõupidamist personalieeskirjade komiteega artiklite 111 ja 112 alusel vastu võetavate delegeeritud õigusaktidega kindlaks ametnike kategooriad, kellel on õigus saada kõnealuseid hüvitisi, ning nende hüvitiste määrad ja maksmise tingimused.

▼M22

Vahetustega töötava ametniku tavaline tööaeg ei tohi ületada tavalist aastast tööaega.

Artikkel 56b

Ametnikul ►M31  ————— ◄ on õigus erihüvitistele, kui ta ►C5  peab vastavalt ametisse nimetava asutuse või ametiisiku otsusele väljaspool tööaega teenistuskoha vajadustest või ohutuseeskirjadest tulenevalt täitma töökohal või kodus regulaarselt valveajakohustust. ◄

▼M131

Komisjon määrab pärast nõupidamist personalieeskirjade komiteega artiklite 111 ja 112 alusel vastu võetavate delegeeritud õigusaktidega kindlaks ametnike kategooriad, kellel on õigus saada kõnealuseid hüvitisi, ning hüvitiste määrad ja maksmise tingimused.

▼M112

Artikkel 56c

Teatavatele ametnikele antakse eritoetusi eriti raskete töötingimuste hüvitamiseks.

▼M131

Komisjon määrab pärast nõupidamist personalieeskirjade komiteega artiklite 111 ja 112 alusel vastu võetavate delegeeritud õigusaktidega kindlaks ametnike kategooriad, kellel on õigus saada kõnealuseid erihüvitisi, ning hüvitiste määrad ja maksmise tingimused.

▼B

2. PEATÜKK

Puhkus

Artikkel 57

Ametnikel on õigus saada igal kalendriaastal puhkust, mille pikkus on vähemalt 24 tööpäeva ja kõige rohkem 30 tööpäeva, vastavalt eeskirjadele, mis sätestatakse ►M128  liidu ◄ ►M131  institutsioonide ametisse nimetavate asutuste või ametiisikute ◄ ühisel kokkuleppel pärast nõupidamist personalieeskirjade komiteega.

Peale põhipuhkuse võib ametnikule erandjuhtudel taotluse põhjal anda eripuhkust. Sellise puhkusega seotud eeskirjad on sätestatud V lisas.

▼M131

Artikkel 58

Rasedatel on arstitõendi esitamise korral lisaks artiklis 57 sätestatud puhkusele õigus saada 20 nädalat puhkust. Kõnealune puhkus algab kõige varem kuus nädalat enne tõendile märgitud eeldatavat sünnituskuupäeva ja lõpeb mitte varem kui 14 nädalat pärast sünnituskuupäeva. Mitmike, enneaegse sünnituse või puude või raske haigusega lapse sünni korral kestab puhkus 24 nädalat. Käesoleva sätte tähenduses on „enneaegne sünnitus” sünnitus, mis toimub enne 34. rasedusnädala lõppu.

▼B

Artikkel 59

▼M112

1.  Ametnikul, kes esitab tõendi oma võimetuse kohta täita oma kohustusi haiguse või õnnetuse tõttu, on õigus saada haiguspuhkust.

Asjaomane ametnik teatab oma töövõimetusest oma institutsioonile niipea kui võimalik ning teatab seejuures ka oma hetkel kehtiva aadressi. Ta esitab arstitõendi, kui ta puudub töölt rohkem kui kolm päeva. Kõnealune tõend tuleb saata hiljemalt viiendal puudumise päeval; arvestatakse postitemplil olevat kuupäeva. Kui seda ei tehta ja kui tõendi mittesaatmine ei ole tingitud ametnikust sõltumatutest põhjustest, käsitatakse ametniku puudumist loata puudumisena.

Ametnikult võib igal ajal nõuda institutsiooni korraldatud tervisekontrolli läbimist. Kui kontrolli ei saa läbi viia ametnikust sõltuvatel põhjustel, käsitatakse tema puudumist loata puudumisena alates kuupäevast, mil kontroll oleks pidanud toimuma.

Kui kontrolli käigus tuvastatakse, et ametnik suudab oma kohustusi täita, käsitatakse tema puudumist vastavalt järgmisele lõigule põhjendamatuna alates kontrolli tegemise kuupäevast.

Kui ametnik peab ametisse nimetava asutuse või ametiisiku korraldatud tervisekontrolli tulemusi meditsiiniliselt põhjendamatuteks, võib tema või tema nimel tegutsev arst kahe päeva jooksul esitada institutsioonile taotluse, et asi suunataks sõltumatule arstile arvamuse esitamiseks.

Institutsioon edastab viivitamata taotluse ametniku arsti ja institutsiooni meditsiinitöötaja vahel kokku lepitud teisele arstile. Kui sellist kokkulepet ei saavutata viie päeva jooksul alates taotluse esitamisest, valib institutsioon isiku sõltumatute arstide loetelust, mille sel eesmärgil koostavad ametisse nimetav asutus või ametiisik ja personalikomitee igal aastal ühisel nõusolekul. Ametnik võib kahe tööpäeva jooksul institutsiooni valiku vaidlustada, mille järel valib institutsioon loetelust uue isiku ja see valik on lõplik.

Sõltumatu arsti arvamus, mille ta esitab pärast ametniku arsti ja institutsiooni meditsiinitöötajaga nõupidamist, on siduv. Kui sõltumatu arsti arvamus kinnitab institutsiooni korraldatud kontrolli tulemusi, käsitatakse puudumist põhjendamatuna alates kõnealuse kontrolli toimumise päevast. Kui sõltumatu arsti arvamus ei kinnita kõnealuse kontrolli tulemusi, käsitatakse puudumist kõikidel eesmärkidel põhjendatuna.

►C6  2.  Kui ametnik puudub kaheteistkümne kuu pikkuse ajavahemiku jooksul töölt haiguse tõttu ilma arstitõendita korraga kuni kolme päeva kaupa kokku rohkem kui kaksteist päeva, ◄ peab ta edaspidi esitama haiguse tõttu puudumise kohta arstitõendi. Tema puudumist loetakse põhjendamatuks alates kolmeteistkümnendast sellisest haiguse tõttu puudumise päevast, mille kohta ei ole esitatud arstitõendit.

3.  Ilma et see piiraks distsiplinaarmenetluseeskirjade kohaldamist, arvatakse kõik lõigete 1 ja 2 alusel põhjendamatuks loetud puudumised maha asjaomase ametniku iga-aastasest põhipuhkusest. Kui ametnikul ei ole enam puhkusepäevi järel, kaotab ta vastaval ajavahemikul hüvitise oma töötasust.

4.  Ametisse nimetav asutus või ametiisik võib töövõimetuskomiteele suunata iga ametniku asja, kes on kolme aasta jooksul haiguspuhkusel viibinud kokku rohkem kui 12 kuud.

5.  Ametnikult võidakse nõuda pärast seda, kui institutsiooni meditsiinitöötaja on ta läbi vaadanud, et ta võtaks puhkuse, kui see on vajalik tema tervisliku seisundi tõttu või kui mõni tema leibkonna liige põeb mõnda nakkushaigust.

Vaidluse korral kohaldatakse lõike 1 lõikudes 5-7 sätestatud menetlust.

6.  Iga ametnik läbib igal aastal tervisekontrolli, mille viib läbi kas institutsiooni meditsiinitöötaja või ametniku valitud arst.

Viimasel juhul tasub arsti tasud institutsioon maksimaalselt kuni summani, mille ametisse nimetav asutus või ametiisik määrab kuni kolmeks aastaks kindlaks pärast nõupidamist personalieeskirjade komiteega.

Artikkel 59a

Kui ametnikul on lubatud töötada osalise tööajaga, lühendatakse tema põhipuhkust võrdeliselt töötatud ajaga senikaua, kui tal on see luba.

▼B

Artikkel 60

Välja arvatud haiguse või õnnetusjuhtumi korral, ei või ametnik puududa töölt ilma oma vahetu ülemuse eelneva loata. Piiramata võimalikke kohaldatavaid distsiplinaarmeetmeid, lahutatakse kõik asjakohaselt tõendatud loata puudumised asjaomase ametniku põhipuhkusest. Kui töötaja on oma põhipuhkuse ära kasutanud, kaotab ta selle ajavahemiku eest oma tasu.

Kui ametnik soovib veeta puhkuse mujal kui kohas, kus ta töötab, peab ta selleks saama ametisse nimetava asutuse või ametiisiku eelneva nõusoleku.

3. PEATÜKK

Riigipühad

▼M131

Artikkel 61

Riigipühade loetelud koostatakse liidu institutsioonide ametisse nimetavate asutuste või ametiisikute kokkuleppel pärast konsulteerimist personalieeskirjade komiteega.

▼B

V JAOTIS

AMETNIKE TÖÖTASUD JA SOTSIAALKINDLUSTUSHÜVITISED

1. PEATÜKK

Töötasu ja kulude korvamine

1. jagu

TÖÖTASU

Artikkel 62

Vastavalt VII lisale on nõuetekohaselt ametisse nimetatud ametnikul õigus oma palgaastmele ja -järgule vastavale töötasule, välja arvatud juhul, kui selgesõnaliselt on sätestatud teisiti.

Ametnik ei tohi oma õigust töötasule loovutada.

Töötasu koosneb põhipalgast, peretoetustest ja muudest toetustest.

▼M131

Artikkel 63

Ametniku töötasu väljendatakse eurodes. Seda makstakse selle riigi vääringus, kus ametnik oma kohuseid täidab, või eurodes.

Muus vääringus kui eurodes makstavat töötasu arvutatakse vahetuskursside põhjal, mida kasutati Euroopa Liidu üldeelarve täitmisel vastava aasta 1. juulil.

Vahetuskursse uuendatakse igal aastal tagasiulatuvalt artiklis 65 ette nähtud töötasude iga-aastase ajakohastamise ajal.

Artikkel 64

Ametniku eurodes väljendatud töötasu suhtes kohaldatakse pärast käesolevates personalieeskirjades või rakendusmäärustes ettenähtud kohustuslikke kinnipidamisi paranduskoefitsienti, mis on suurem, väiksem või võrdne 100 %-ga, sõltuvalt elamistingimustest eri teenistuskohtades.

Paranduskoefitsiente arvutatakse või tühistatakse ning ajakohastatakse igal aastal kooskõlas XI lisaga. Ajakohastamise puhul käsitletakse kõiki väärtusi võrdlusväärtustena. Komisjon avaldab ajakohastatud väärtused kahe nädala jooksul pärast ajakohastamist teavitamise eesmärgil Euroopa Liidu Teataja C-seerias.

Belgias ja Luksemburgis paranduskoefitsiente ei kohaldata, kuna nendes riikides asuvad enamiku institutsioonide peamised ja esialgsed teenistuskohad, mistõttu on neil eriline roll võrdlusalusena.

Artikkel 65

1.  Euroopa Liidu ametnike ja muude teenistujate töötasu ajakohastatakse igal aastal, võttes arvesse liidu majandus- ja sotsiaalpoliitikat. Erilist tähelepanu pööratakse palgatõusudele liikmesriikide avalikus teenistuses ning vajadusele uute ametnike järele. Töötasuga seotud ajakohastamist rakendatakse vastavalt XI lisale. Kõnealune ajakohastamine toimub enne aasta lõppu ja selle käigus võetakse arvesse aruannet, mille komisjon koostab Euroopa Liidu Statistikaameti poolt kokkuleppel liikmesriikide statistikaametitega kogutud statistika põhjal, mis kajastab iga liikmesriigi olukorda 1. juuli seisuga. Kõnealune aruanne sisaldab andmeid selle kohta, milline on liidu ametnike töötasu ja pensionide eelarveline mõju. Aruanne esitatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Artikli 42a teises ja kolmandas lõigus, artiklites 66 ja 69, VII lisa artikli 1 lõikes 1, artikli 2 lõikes 1, artikli 3 lõigetes 1 ja 2, artikli 4 lõikes 1, artikli 7 lõikes 2, artikli 8 lõikes 2 ja artikli 10 lõikes 1 ning XIII lisa artikli 8 lõikes 2 osutatud summasid, VII lisa endises artiklis 4a osutatud summasid, mida ajakohastatakse vastavalt XIII lisa artikli 18 lõikele 1, muude teenistujate töötingimuste artikli 24 lõikes 3, artikli 28a lõike 3 teises lõigus, artikli 28a lõikes 7, artiklites 93 ja 94 ning artikli 96 lõike 3 teises lõigus, artikli 96 lõikes 7 ning artiklites 133, 134 ja 136 osutatud summasid, nõukogu määruse (ESTÜ, EMÜ, Euratom) nr 300/76 ( 5 ) artikli 1 lõike 1 esimeses lõigus osutatud summasid ning nõukogu määruse (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 260/68 ( 6 ) artiklis 4 osutatud summade koefitsienti ajakohastatakse igal aastal vastavalt XI lisale. Komisjon avaldab ajakohastatud summad kahe nädala jooksul pärast ajakohastamist teavitamise eesmärgil Euroopa Liidu Teataja C-seerias.

2.  Elukalliduse olulise muutumise korral ajakohastatakse lõikes 1 osutatud summasid ja artiklis 64 osutatud koefitsiente vastavalt XI lisale. Komisjon avaldab ajakohastatud summad ja koefitsiendid kahe nädala jooksul pärast ajakohastamist teavitamise eesmärgil Euroopa Liidu Teataja C-seerias.

3.  Lõikes 1 osutatud summasid ja artiklis 64 osutatud koefitsiente, käsitletakse summadena ja koefitsientidena, mille tegelikku väärtust teataval ajahetkel ajakohastatakse ilma vajaduseta võtta vastu uus õigusakt.

4.  Ilma et see piiraks XI lisa artikli 3 lõigete 5 ja 6 kohaldamist, ei toimu lõigetes 1 ja 2 sätestatud ajakohastamist 2013. ja 2014. aastal.

▼M78

Artikkel 65a

Artiklite 64 ja 65 rakenduseeskirjad on sätestatud XI lisas.

▼M3

Artikkel 66

▼M131

Tegevusüksustes AD ja AST määratakse igakuine põhipalk igale palgaastmele ja -järgule järgmise tabeli kohaselt:

▼M143

▼M131

Tegevusüksuses AST/SC määratakse igakuine põhipalk igale palgaastmele ja -järgule järgmise tabeli kohaselt:

▼M143

▼M131

Artikkel 66a

1.  Erandina määruse (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 260/68 artikli 3 lõikest 1 ning selleks, et võtta artikli 65 lõike 3 kohaldamist piiramata arvesse ametnike töötasude ja pensionide ajakohastamise meetodi kohaldamist, kohaldatakse liidu poolt tema teenistuses olevatele töötajatele makstava töötasu suhtes 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2023 ajutist meedet, mida nimetatakse solidaarsusmaksuks.

2.  Kõnealuse solidaarsusmaksu määr, mida kohaldatakse lõikes 3 kindlaks määratud põhitöötasu suhtes, on 6 %. Alates palgaastme AD 15 teisest palgajärgust on solidaarsusmaksu määr 7 %.

3.  

4.  Solidaarsusmaks arvatakse iga kuu palgast maha; sellest laekuv raha kantakse tuluna Euroopa Liidu üldeelarvesse.

▼B

Artikkel 67

▼M16

1.  Peretoetused on järgmised:

▼M56

▼M16

▼M23

2.  Käesolevas artiklis sätestatud peretoetusi saav ametnik teatab mujalt saadavatest samalaadsetest toetustest; sellised toetused arvatakse VII lisa artiklite 1, 2 ja 3 alusel makstavatest toetustest maha.

▼M131

3.  Ülalpeetava lapse toetust võib ametisse nimetava asutuse või ametiisiku põhjendatud eriotsusega kahekordistada, kui arstitõenditega on tõendatud, et lapsel on puue või pikaajaline haigus, mistõttu on ametnikul suured väljaminekud.

▼M56

4.   ►M95  Kui neid peretoetusi makstakse VII lisa artiklite 1, 2 ja 3 kohaselt muule isikule kui ametnik, makstakse need toetused asjaomase isiku elukohariigi vääringus ja arvutatakse vajaduse korral artikli 63 teises lõigus nimetatud vahetuskursside alusel. Nende toetuste suhtes kohaldatakse kõnealuse riigi paranduskoefitsienti, kui see riik asub ►M128  liidus  ◄ , või paranduskoefitsienti 100, kui elukohariik on väljaspool ►M128  liitu ◄ . ◄

Kui sellisele isikule makstakse peretoetusi, kohaldatakse lõikeid 2 ja 3.

▼B

Artikkel 68

▼M23

Artikli 67 lõikes 1 sätestatud peretoetuste maksmist jätkatakse, kui ametnikul on õigus saada toetust Euroopa Söe- ja Teraseühenduse endiste personalieeskirjade artikli 41 või artikli 34 või 42 alusel.

Asjaomane isik teatab sama lapse jaoks mujalt saadavatest samalaadsetest toetustest; sellised toetused arvatakse VII lisa artiklite 1, 2 ja 3 alusel makstavatest toetustest maha.

▼M112

Artikkel 68a

Ametnikul, kellel on lubatud töötada osalise tööajaga, on õigus saada töötasu, mis arvutatakse IVa lisas sätestatud korras.

▼B

Artikkel 69

▼M16

Kodumaalt lahkumise toetus moodustab 16 % ametniku põhipalga, ►M25  majapidamistoetuse ja ülalpeetava ◄ lapse toetuse kogusummast, mida ametnikul on õigus saada. Kodumaalt lahkumise toetus on vähemalt ►M143  556,25 eurot ◄ kuus.

▼M112

Artikkel 70

Ametniku surma korral makstakse tema elusolevale abikaasale või ülalpeetavatele lastele lahkunu täistöötasu kolme kuu vältel alates tema surma kuule järgnevast kuust.

Kui sureb isik, kellel on õigus saada pensioni või invaliidsustoetust, kohaldatakse eespool esitatud sätteid lahkunu pensioni või toetuse suhtes.

▼M112 —————

▼B

2. jagu

KULUDE KORVAMINE

Artikkel 71

Ametnikul on vastavalt VII lisa sätetele õigus saada tööleasumisel, üleviimisel või teenistusest lahkumisel talle tekkinud kulude eest hüvitist, samuti on tal õigus saada hüvitist kohustuste täitmise käigus või sellega seoses tekkinud kulude eest.

2. PEATÜKK

Sotsiaalkindlustushüvitised

Artikkel 72

▼M56

1.  Ametnik, tema abikaasa, kui abikaasal ei ole muu õigusnormi kohaselt õigust saada samasuguseid ja sama tasandi hüvitisi, ning ametniku lapsed ja muud ülalpeetavad VII lisa artikli 2 tähenduses on haiguste vastu kindlustatud 80 % ulatuses kuludest, võttes arvesse eeskirju, mis on koostatud ►M128  liidu ◄ ►M131  institutsioonide ametisse nimetavate asutuste või ametiisikute ◄ kokkuleppel pärast nõupidamist personalieeskirjade komiteega. Seda määra tõstetakse 85 %ni järgmiste teenuste puhul: konsultatsioonid ja visiidid, kirurgilised operatsioonid, haiglaravi, farmaatsiatooted, radioloogia, analüüsid, laboratoorsed uuringud ja arsti retsepti alusel antud proteesid, välja arvatud hambaproteesid. Seda määra tõstetakse 100 %ni tuberkuloosi, lastehalvatuse, vähktõve, vaimuhaiguste ja muude haiguste puhul, mida ametisse nimetav asutus või ametiisik peab sama raskeks haiguseks, ning varase diagnoosi uuringute ja sünnituse puhul. 100 %list hüvitist ei kohaldata siiski kutsehaiguse või õnnetuse korral, mille korral kohaldatakse artiklit 73.

▼M112

Ametniku elukaaslast käsitatakse ravikindlustusskeemis abikaasana, kui VII lisa artikli 1 lõike 2 punkti c esimesed kolm tingimust on täidetud.

►M131  Institutsioonide ametisse nimetavad asutused või ametiisikud ◄ võivad esimeses lõigus nimetatud eeskirjade kohaselt anda ühele ►M131  institutsiooni ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule ◄ volitused kehtestada kulude hüvitamist reguleerivad eeskirjad artiklis 110 sätestatud menetluse kohaselt.;

▼M56

Üks kolmandik sellise kindlustuskaitse jaoks vajalikust sissemaksest tuleb maksta ametnikul, kuid nõutav summa ei tohi ületada 2 % tema põhipalgast.

▼M23

1a.  Kui ametniku teenistus lõpeb ja ta tõendab, et ►M112  ta ei tee tasustatavat tööd ◄ , võib ta teenistuse lõppemise kuule järgneva kuu jooksul taotleda, et tema suhtes jätkataks lõike 1 kohase ravikindlustuse kohaldamist kuni kuue kuu jooksul pärast teenistuse lõppemist. Eelmises lõikes nimetatud sissemakse arvutatakse ametniku viimase põhipalga alusel ja poole sissemaksest tasub ametnik ise.

Ametisse nimetava asutuse või ametiisiku otsusega, mille see teeb pärast nõupidamist institutsiooni meditsiinitöötajaga, ei kohaldata eelmises lõigus sätestatud taotluse esitamise ühekuulist tähtaega ja kuuekuulist tähtaega, kui asjaomasel isikul on raske või pikaajaline haigus, millesse ta on haigestunud enne teenistusest lahkumist ja millest ta on institutsioonile teatanud enne eelmises lõigus ettenähtud kuuekuulise tähtaja lõppu, tingimusel et asjaomane isik läbib institutsiooni korraldatud tervisekontrolli.

▼M56

1b.  Ametniku endine abikaasa või laps, kes lakkab olemast ametniku ülalpeetav, või isik, keda enam ei käsitata ülalpeetava lapsena personalieeskirjade VII lisa artikli 2 tähenduses, kes tõendab, et ►M112  ta ei tee tasustatavat tööd ◄ , võib kõige rohkem üheks aastaks saada jätkuvalt lõikes 1 nimetatud ravikindlustuse isikuna, kes on kindlustatud ametniku kindlustusega; selle kindlustuskaitse alusel ei nõuta sissemakse tasumist. Ühe aasta pikkune ajavahemik algab lahutuse jõustumise või ülalpeetava lapse seisundi või ülalpeetava lapsena käsitatava isiku seisundi kaotamise kuupäevast.

▼M112

2.  Ametnikul, kes on olnud ►M128  liidu ◄ teenistuses ►M131  kuni pensioniikka jõudmiseni ◄ või kes saab invaliidsustoetust, on pärast teenistusest lahkumist õigus saada lõikes 1 sätestatud hüvitisi. Sissemakse suurus arvutatakse tema pensioni või toetuse alusel.

Neid hüvitisi kohaldatakse ka isiku suhtes, kellel on õigus saada toitjakaotuspensioni pärast sellise ametniku surma, kes oli korralises teenistuses või oli ►M128  liidu ◄ teenistuses ►M131  kuni pensioniikka jõudmiseni ◄ või sai invaliidsustoetust. Sissemakse suurus arvutatakse tema toitjakaotuspensioni alusel.

2a.  Järgmistel isikutel on samuti õigus saada lõikes 1 sätestatud hüvitisi, kui nad ei tee tasustatavat tööd:

Lõikes 1 nimetatud sissemakse suurus arvutatakse endise ametniku pensioni alusel enne personalieeskirjade VIII lisa artiklis 9 sätestatud vähenduskoefitsiendi kohaldamist vajaduse korral.

Orvupensioni saama õigustatud isikud ei saa siiski lõikes 1 sätestatud hüvitisi, kui nad seda ei taotle. Sissemakse suurus arvutatakse orvupensioni alusel.

▼M112

2b.  Isikute puhul, kellel on õigus saada vanaduspensioni või toitjakaotuspensioni, ei või lõigetes 2 ja 2a nimetatud sissemakse olla väiksem kui ►M131  palgaastme AST 1 ◄ esimesele järgule vastava põhipalga alusel arvutatud sissemakse.

2c.  Artikli 51 kohaselt ametist vabastatud ametnikel, kellel ei ole õigust saada vanaduspensioni, on samuti õigus lõikes 1 sätestatud hüvitistele, tingimusel et nad ei tee tasustatavat tööd ja et nad teevad pooled nende viimase põhipalga alusel arvutatud sissemaksetest.

▼B

3.  Kui 12 kuu jooksul kogunenud hüvitamata kulusid on kokku rohkem kui pool ametniku igakuisest põhipalgast või pensionist, võib ametisse nimetav asutus või ametiisik määrata lõikes 1 osutatud eeskirjades ettenähtud korras erihüvitise, võttes arvesse asjaomase isiku pereolusid.

▼M23

4.   ►M56  Kõnealuseid hüvitisi saama õigustatud isik teatab kõigi hüvitiste summa, mis talle on makstud või mida ta saab endale või oma kindlustusega hõlmatud isikutele nõuda mõne muu õigusaktidega ettenähtud ravikindlustusskeemi alusel. ◄

Kui saadavate hüvitiste kogusumma ületab lõikes 1 sätestatud hüvitiste summa, lahutatakse vahe lõike 1 kohaselt hüvitatavast summast, välja arvatud ►M128  liidu ◄ ravikindlustusskeemi kohaselt mittehüvitatavaid kulusid hõlmava täiendava eraravikindlustusskeemi alusel saadud hüvitised.

▼B

Artikkel 73

1.  Ametnik on teenistusse asumise päevast alates kindlustatud kutsehaiguse- ja tööõnnetuseriski vastu vastavalt eeskirjadele, mille ►M128  liidu ◄ ►M131  institutsioonide ametisse nimetavad asutused või ametiisikud ◄ on koostanud ühisel kokkuleppel pärast nõupidamist personalieeskirjade komiteega. Ta maksab kutseväliste riskide vastu kindlustamiseks kuni 0,1 % oma põhipalgast.

Kõnealustes eeskirjades täpsustatakse, milliseid riske ei kindlustata.

2.  Makstavad hüvitised on järgmised:

a) surma korral:

alljärgnevalt loetletud isikutele makstakse ühekordne summa, mis võrdub lahkunu viiekordse aasta põhipalgaga, mis arvutatakse 12 kuu jooksul enne õnnetust saadud igakuiste palgasummade põhjal:

b) püsiva täieliku töövõimetuse korral:

ametnikule makstakse ühekordne summa, mis võrdub tema kaheksakordse aasta põhipalgaga, mis arvutatakse 12 kuu jooksul enne õnnetust saadud igakuiste palgasummade põhjal;

c) püsiva osalise töövõimetuse korral:

ametnikule makstakse punktis b sätestatud hüvitisest summa, mis arvutatakse lõikes 1 nimetatud eeskirjades sätestatud skaala kohaselt.

Nagu nimetatud eeskirjades on sätestatud, võib eespool ettenähtud maksed asendada annuiteediga.

Eespool loetletud hüvitisi võib maksta lisaks 3. peatükis ettenähtud hüvitistele.

3.  Lõikes 1 nimetatud eeskirjades sätestatud viisil kaetakse ka järgmised kulud: arsti-, ravimi-, haigla-, operatsiooni-, proteesi-, röntgenograafia-, massaaži-, ortopeedilised, kliinilised ja transpordikulud ning kõik muud samalaadsed õnnetuse või kutsehaiguse tagajärjel tekkivad kulud.

Kulud hüvitatakse ainult juhul, kui artikli 72 alusel ametnikule makstav summa ei kata täielikult tekkinud kulusid.

▼M62 —————

▼B

Artikkel 74

▼M39

1.  Ametniku lapse sünni puhul makstakse tegelikult last hooldavale isikule toetust ►M97  198,31 eurot ◄ .

Sama toetust makstakse ametnikule, kes lapsendab alla viieaastase lapse, kes on ülalpeetav VII lisa artikli 2 lõike 2 tähenduses

▼B

2.  Kõnealust toetust makstakse samuti vähemalt seitse kuud kestnud raseduse katkemise korral.

▼M39

3.  Lapse sünnitoetuse saaja teatab kõigist samalaadsetest toetustest, mida saadakse sama lapse puhul mujalt; sellised toetused arvatakse eespool nimetatud toetusest maha. Kui mõlemad vanemad on ►M128  liidu ◄ ametnikud, makstakse toetust ainult üks kord.

▼M56

Artikkel 75

Ametniku, tema abikaasa, ülalpeetava lapse või mõne muu tema majapidamises elanud VII lisa artikli 2 tähenduses ülalpeetava isiku surma korral hüvitab institutsioon kulud, mis tekivad seoses surnu viimisega ametniku teenistuskohast tema päritolukohta.

Ametniku surma korral lähetuse ajal hüvitab institutsioon kulud, mis tekivad seoses surnu viimisega ametniku surmakohast päritolukohta.

▼B

Artikkel 76

Ametnikule, endisele ametnikule või ametniku surma korral tema õigusjärglastele, kes muu hulgas ►M112   puude või ◄ raske või pikaajalise haiguse või perekondike põhjuste tõttu,on eriti raskes olukorras, võib teha kingitusi, anda laenu või maksta avanssi.

▼M112

Artikkel 76a

Elusolev abikaasa, kellel on raske või pikaajaline haigus või kes on puudega, võib institutsioonilt saada pensioni suurendavat rahalist abi haiguse või puude kestuse ajal asjaomase isiku sotsiaalsete ja meditsiiniliste asjaolude uurimise põhjal. Käesoleva artikli rakenduseeskirjad kinnitatakse ►M131  institutsioonide ametisse nimetavate asutuste või ametiisikute ◄ ühisel kokkuleppel pärast personalieeskirjade komiteega nõupidamist.

▼B

3. PEATÜKK

▼M112

Pensionid ja invaliidsustoetus

▼M131

Artikkel 77

Ametnikul, kes on teenistuses olnud vähemalt kümme aastat, on õigus saada vanaduspensioni. Tal on õigus saada pensioni teenistuse pikkusest olenemata, kui tema vanus ületab pensioniea, kui teda ei ole olnud võimalik tööle ennistada tema reservis viibimise ajal või kui ta on teenistuse huvides teenistusest vabastatud.

Maksimaalne vanaduspension on 70 % viimasest põhipalgast viimasel palgaastmel, millel ametnik oli vähemalt ühe aasta jooksul. Ametnikule makstakse 1,80 % tema viimasest põhipalgast iga VIII lisa artikli 3 kohaselt arvestatud teenistuses oldud aasta eest.

Kui tegemist on ametnikuga, kes on assisteerinud isikut, kes töötab Euroopa Liidu lepingu või Euroopa Liidu toimimise lepinguga ette nähtud ametikohal, või mõne liidu institutsiooni või organi valitud presidenti või mõne Euroopa Parlamendi fraktsiooni valitud esimeest, arvutatakse pensioni suurus vastavalt asjaomases ametis kogunenud pensioniõiguslikule staažile kõnealuse aja jooksul saadud viimase põhipalga põhjal, kui saadud põhipalk on suurem kui käesoleva artikli teise lõigu kohaldamisel aluseks võetav põhipalk.

Vanaduspension ei või olla väiksem kui 4 % elatusmiinimumist iga teenistuses oldud aasta kohta.

Pensioniiga algab 66-aastaselt.

Alates 1. jaanuarist 2014 hinnatakse pensioniiga iga viie aasta järel aruande põhjal, mille komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Aruandes hinnatakse eelkõige liikmesriikide avaliku teenistuse töötajate pensioniea muutusi ning institutsioonide töötajate oodatava eluea muutusi.

Komisjon teeb vajaduse korral ettepaneku pensioniea muutmiseks vastavalt kõnealuse aruande järeldustele, võttes eelkõige arvesse muutusi liikmesriikides.

Artikkel 78

Ametnikul on VIII lisa artiklites 13–16 ette nähtud korras õigus invaliidsustoetusele püsiva täieliku invaliidsuse korral, mille tõttu ametnikul ei ole võimalik täita oma tegevusüksuse ametikohale vastavaid kohustusi.

Artiklit 52 kohaldatakse analoogia põhjal invaliidsustoetuse saajate suhtes. Kui invaliidsustoetuse saaja jääb pensionile enne 66. eluaastat, ilma et ta oleks saavutanud õigust maksimumpensionile, kohaldatakse vanaduspensioni käsitlevaid üldeeskirju. Vanaduspensioni suurus põhineb ametniku palgaastmel ja -järgul, mis ametnikul oli invaliidiks jäämise hetkel.

Invaliidsustoetus võrdub 70 %-ga ametniku viimasest põhipalgast, kuid ei või olla väiksem kui elatusmiinimum.

Invaliidsustoetusest tehakse sissemakseid pensioniskeemi, maksete suurus arvutatakse kõnealuse toetuse põhjal.

Kui invaliidsus on tekkinud tööülesannete täitmise ajal või seoses tööülesannete täitmisega juhtunud õnnetuse tagajärjel, kutsehaiguse või ühiskasuliku tegevuse tõttu või teise inimese päästmisel eluga riskides, ei või invaliidsustoetus olla väiksem kui 120 % elatusmiinimumist. Sellisel juhul tehakse sissemakseid pensioniskeemi täies mahus artiklis 1b osutatud institutsiooni või asutuse eelarvest.

▼B

Artikkel 79

Ametniku või endise ametniku ►M112  elusoleval abikaasal ◄ on VIII lisa 4. peatükis ettenähtud korras õigus toitjakaotuspensionile, mis on ►M5  60 %  ◄ sellest ►M112  vanaduspensionist või invaliidsustoetusest ◄ , mida maksti ►M112  lahkunule  ◄ ►M62  või mida ◄ oleks teenistuse pikkusest või east olenemata ►M112  lahkunule  ◄ makstud, kui tal oleks surma ajal sellele õigus olnud.

Toitjakaotuspension, mida makstakse selle ametniku ►M112  elusolevale abikaasale ◄ , kes suri ühes artiklis 35 ►M62  ————— ◄ määratletud halduslikest seisunditest viibimise ajal, on vähemalt elatusmiinimumi suurune ja vähemalt ►M23  35 % ◄ selle ametniku viimasest põhipalgast.

▼M62

See summa ei tohi olla alla 42 % ametniku viimasest põhipalgast, kui surma on põhjustanud üks ►M112  artikli 78 viiendas lõigus ◄ nimetatud asjaoludest.

▼M112 —————

▼B

Artikkel 80

▼M112

Kui ametnik või vanaduspensioni või invaliidsustoetust saama õigustatud isik sureb, jätmata maha abikaasat, kellel oleks õigus saada toitjakaotuspensioni, on lahkunu ülalpeetavatel lastel VII lisa artikli 2 tähenduses õigus saada orvupensioni vastavalt VIII lisa artiklis 21 nimetatud tingimustele.

▼B

Sama õigus saada pensioni on lastel, kes vastavad eespool nimetatud tingimustele, kui toitjakaotuspensioni saav ►M62  abikaasa  ◄ sureb või abiellub uuesti.

▼M23

Kui ametnik või ►M112  vanaduspensioni või invaliidsustoetust ◄ saama õigustatud isik sureb, kuid esimeses lõikes sätestatud tingimused pole täidetud, on VII lisa artikli 2 tähenduses ülalpeetavatel lastel õigus saada orvupensioni vastavalt VIII lisa artiklile 21; pension võrdub siiski poolega nimetatud artikli kohaselt arvutatud pensionist.

▼M112

VII lisa artikli 2 lõike 4 tähenduses ülalpeetavate lastena käsitatud isikute orvupension ei või ületada summat, mis võrdub ülalpeetava lapse kahekordse toetusega.

▼M112

Kui laps on lapsendatud, ei ole põhjendatud orvutoetuse maksmine bioloogilise vanema surma korral, kui teda asendab kasuvanem.

▼M131

Esimeses, teises ja kolmandas lõigus ette nähtud õigus kehtib ka sellise endise ametniku surma korral, kellel oli õigus toetusele personalieeskirjade artikli 50, nõukogu määruse (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 ( 7 ) artikli 5, nõukogu määruse (Euratom, ESTÜ, EMÜ) nr 2530/72 ( 8 ) artikli 3 või nõukogu määruse (ESTÜ, EMÜ, Euratom) nr 1543/73 ( 9 ) artikli 3 alusel, ning sellise endise ametniku surma korral, kes lahkus teenistusest enne pensioniikka jõudmist ja taotles oma vanaduspensioni saamise edasilükkamist pensioniikka jõudmise kalendrikuule järgneva kalendrikuu esimesele päevale.

▼M112

Orvupensioni saajad ei või saada rohkem kui üht ►M128  liidu ◄ orvupensioni. Kui elusoleval lapsel on õigus rohkem kui ühele ►M128  liidu ◄ pensionile, makstakse talle pensioni, mis on suurem.

▼B

Artikkel 81

▼M112

Isikul, kellel on õigus saada vanaduspensioni või invaliidsustoetust või toitjakaotuspensioni, on VII lisas sätestatud tingimustel õigus saada artiklis 67 määratletud peretoetusi; majapidamistoetus arvutatakse saaja pensioni või toetuse alusel. Neid toetusi makstakse toitjakaotuspensioni saajatele üksnes siis, kui surnud ametnikul või endisel ametnikul oli surma hetkel ülalpeetavaid lapsi.

▼M23

Ülalpeetava lapse toetuse summa, mida makstakse toitjakaotuspensioni saama õigustatud isikule, on siiski kahekordne võrreldes artikli 67 lõike 1 punktis b sätestatud toetusega.

▼M62

Artikkel 81a

1.  Olenemata kõigist muudest sätetest, eelkõige nendest, mis on seotud toitjakaotuspensioni miinimumsumma maksmisega isikule, kellel on õigus saada toitjakaotuspensioni, ei tohi lesele ja teistele õigustatud isikutele toitjakaotuspensionina makstav kogusumma koos peretoetustega, millest on lahutatud maksud ja muud kohustuslikud kinnipidamised, ületada:

▼M131

▼M62

2.  Lõike 1 kohaldamisel ei võeta arvesse paranduskoefitsiente ja see asjaolu võib mõjutada kõnealuste summade suurust.

3.  Eespool punktides a–f määratletud maksimumsumma jaotatakse isikute vahel, kellel on õigus saada toitjakaotuspensioni, võrdeliselt õigustega, mis lõiget 1 arvestamata oleksid neile kuulunud.

Sellisel viisil jaotatud summade suhtes kohaldatakse artikli 82 lõike 1 teist ►M112  ja kolmandat ◄ lõiku.

▼M112

Artikkel 82

1.  Eespool sätestatud pensionid arvutatakse pensioniõiguse tekkimise kuu esimesel päeval kehtiva palgaastmestiku alusel.

Pensionide suhtes ei kohaldata paranduskoefitsiente.

Eurodes väljendatud pensionid makstakse ühes personalieeskirjade VIII lisa artiklis 45 nimetatud vääringus.

▼M131

2.  Kui ajakohastatakse töötasu vastavalt artikli 65 lõikele 1, ajakohastatakse samamoodi ka pensioneid.

▼M112

3.  Lõigete 1 ja 2 sätteid kohaldatakse invaliidsustoetuse saajate suhtes analoogia põhjal.

▼B

Artikkel 83

1.  Käesoleva pensioniskeemi järgseid hüvitisi makstakse ►M128  liidu ◄ eelarvest. Liikmesriigid tagavad ühiselt nimetatud toetuste maksmise vastavalt nimetatud kulude rahastamise ulatusele.

▼M131 —————

▼B

2.  Ametnikud maksavad ühe kolmandiku selle pensioniskeemi rahastamisest. Sissemakse on ►M144  10,0 % ◄ ametniku põhipalgast, võtmata arvesse artiklis 64 nimetatud paranduskoefitsiente. See arvatakse ametnike palkadest maha iga kuu. ►M112  Sissemakset korrigeeritakse vastavalt XII lisas sätestatud eeskirjadele. ◄

3.  Selliste ametnike pensionide arvutamise korra, kes on osa oma teenistusajast olnud Euroopa Söe- ja Teraseühenduse teenistuses või kes on ►M128  liidu ◄ ühiste institutsioonide või organite teenistuses, ning selliste pensionide maksmisega seotud kulude jagamise Euroopa Söe- ja Teraseühenduse pensionifondi ning Euroopa Majandusühenduse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse eelarvete vahel kehtestavad nõukogud ning Euroopa Söe- ja Teraseühenduse eesistujate komitee määrusega, mille nad võtavad vastu ühisel kokkuleppel pärast nõupidamist personalieeskirjade komiteega.

▼M112 —————

▼M112

Artikkel 83a

1.  Pensioniskeem hoitakse tasakaalus XII lisas sätestatud üksikasjalike eeskirjade kohaselt.

▼M131

2.  Ametid, mis ei saa Euroopa Liidu üldeelarvest toetust, teevad kõnealusesse eelarvesse kõik pensioniskeemi rahastamiseks vajalikud sissemaksed täies ulatuses. Alates 1. jaanuarist 2016 teevad need ametid, mida rahastatakse osaliselt liidu eelarvest, tööandja sissemaksetest selle osa, mis vastab ameti kogutulude ja nende tulude vahekorrale, millest on maha arvatud Euroopa Liidu üldeelarvest saadav toetus.

3.  Pensioniskeemi tasakaal tagatakse pensioniea ja sissemaksete määra abil. Iga viie aasta järel XII lisa kohaselt korraldataval kindlustusmatemaatilisel hindamisel ajakohastatakse pensioniskeemi tehtavate sissemaksete määra, et tagada pensioniskeemi tasakaal.

4.  Komisjon ajakohastab igal aastal lõikes 3 osutatud kindlustusmatemaatilist hinnangut vastavalt XII lisa artikli 1 lõikele 2. Kui ilmneb, et antud hetkel kohaldatava sissemaksete määra ja kindlustusmatemaatilise tasakaalu säilitamiseks vajaliku määra vahel on vähemalt 0,25-punktiline vahe, ajakohastatakse määra XII lisas sätestatud korra kohaselt.

5.  Käesoleva artikli lõigete 3 ja 4 kohaldamisel ajakohastatakse artikli 83 lõikes 2 sätestatud võrdlusväärtust. Komisjon avaldab ajakohastatud sissemaksete määra kahe nädala jooksul pärast ajakohastamist teavitamise eesmärgil Euroopa Liidu Teataja C-seerias.

▼B

Artikkel 84

Üksikasjalikud eeskirjad eespool kirjeldatud pensioniskeemi kohta on VIII lisas.

4. PEATÜKK

Alusetult makstud summade tagasimaksmine

Artikkel 85

▼M23

Töötajale enammakstud summa nõutakse sisse, kui saaja oli teadlik, et maksmisel puudus seaduslik alus või kui enammaksmine oli nii ilmne, et ta ei saanud seda mitte teada.

▼M112

Sissenõudmistaotlus tuleb teha hiljemalt viis aastat pärast summa maksmise kuupäeva. Kui ametisse nimetav asutus või ametiisik suudab näidata, et toetuse saaja tahtlikult eksitas haldusasutust asjaomase summa saamiseks, ei tunnistata sissenõudmistaotlust kehtetuks isegi siis, kui kõnealune ajavahemik on lõppenud.

▼M62

5. PEATÜKK

Õiguste üleminek ►M128  liidule  ◄

Artikkel 85a

1.  Kui käesolevates personalieeskirjades nimetatud isiku surma, vigastuse või haiguse on põhjustanud kolmas isik, lähevad ohvri või tema õigusjärglaste õigused kolmanda isiku vastu, sealhulgas hagemisõigus, otse üle ►M128  liidule  ◄ neile käesolevate personalieeskirjade kohaselt sellise surma, vigastuse või haiguse põhjustanud sündmuse tagajärjel tekkivate kohustuste piires.

2.  Lõikes 1 sätestatud õiguste ülemineku kohaldamisalasse kuuluvad muu hulgas:

3.   ►M128  Liidule ◄ ei lähe üle õigused, mis on seotud puhtalt isikliku kahju hüvitamisega, näiteks mittemateriaalse kahju, valu või kannatuste eest makstavate kahjutasudega, või kosmeetiliste ja muude kahjude hüvitamisega ulatuses, mis on suurem kui nimetatud otstarbeks artikli 73 alusel antav toetus.

4.  Lõigete 1, 2 ja 3 sätted ei tohi takistada ►M128  liidu ◄ otsest tegevust.

▼B

VI JAOTIS

DISTSIPLINAARMEETMED

Artikkel 86

1.  Ametnik või endine ametnik, kes kas tahtlikult või süülise hooletuse tõttu ei täida oma käesolevatest personalieeskirjadest tulenevaid kohustusi, kannab distsiplinaarvastutust.

▼M112

2.  Kui ametisse nimetav asutus või ametiisik või Euroopa Pettustevastane Amet saab teada tõenditest, mis annavad põhjust oletada, et kohustused lõike 1 tähenduses on täitmata jäetud, võivad nad algatada haldusjuurdluse, et tõendada, kas selline täitmatajätmine on aset leidnud.

3.  Distsiplinaareeskirjad, -menetlused ja -meetmed ning haldusjuurdlusi käsitlevad eeskirjad ja menetlused on sätestatud IX lisas.

▼M112 —————

▼B

VII JAOTIS

EDASIKAEBAMINE

Artikkel 90

▼M23

1.  Iga isik, kelle suhtes kohaldatakse käesolevaid personalieeskirju, võib esitada ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule taotluse teda käsitleva otsuse tegemiseks. Asutus või ametiisik teatab asjaomasele isikule oma põhjendatud otsuse nelja kuu jooksul pärast taotluse esitamise kuupäeva. Kui taotlusele pole selleks tähtpäevaks vastatud, loetakse seda kaudseks taotluse tagasilükkamise otsuseks, mille vastu võib esitada kaebuse vastavalt järgmisele lõikele.

2.  Iga isik, kelle suhtes kohaldatakse käesolevaid personalieeskirju, võib esitada ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule kaebuse teda kahjustava meetme kohta, kui nimetatud asutus või ametiisik on teinud otsuse või kui ta pole võtnud personalieeskirjades ettenähtud meedet. Kaebus tuleb esitada kolme kuu jooksul. See tähtaeg algab:

Asutus või ametiisik teatab asjaomasele isikule oma põhjendatud otsuse nelja kuu jooksul pärast kaebuse esitamise kuupäeva. Kui kaebusele pole selle tähtaja lõpuks vastatud, loetakse seda kaebuse kaudseks tagasilükkamise otsuseks, mille vastu võib esitada kaebuse vastavalt artiklile 91.

▼M112 —————

▼M112

Artikkel 90a

▼C2

Iga isik, kelle suhtes kohaldatakse käesolevaid personalieeskirju, võib esitada Euroopa Pettustevastase Ameti direktorile artikli 90 lõike 1 tähenduses taotluse tema kohta käiva otsuse tegemiseks seoses Euroopa Pettustevastase Ameti juurdlusega. Kõnealune isik võib samuti esitada Euroopa Pettustevastase Ameti direktorile artikli 90 lõike 2 tähenduses kaebuse teda kahjustava meetme kohta seoses Euroopa Pettustevastase Ameti juurdlusega.

▼M112

Artikkel 90b

Iga isik, kelle suhtes kohaldatakse käesolevaid personalieeskirju, võib esitada Euroopa andmekaitseinspektorile artikli 90 lõikes 1 nimetatud taotluse või lõikes 2 nimetatud kaebuse oma pädevusalas.

Artikkel 90c

Taotlused ja kaebused valdkondade kohta, mille suhtes on kohaldatud artikli 2 lõiget 2, esitatakse ametisse nimetavale volitatud asutusele või ametiisikule.

▼B

Artikkel 91

▼M23

1.   ►M128  Euroopa Liidu ◄ Kohtu jurisdiktsiooni alla kuuluvad kõik ►M128  liidu ◄ ja käesolevate personalieeskirjadega hõlmatud isikute vahelised vaidlused, milles käsitletakse seda isikut kahjustavat meedet artikli 90 lõike 2 tähenduses. Rahaliste vaidluste puhul on Euroopa Kohtul täielik pädevus.

2.   ►M128  Euroopa Liidu ◄ Kohtule esitatud kaebust käsitletakse ainult juhul, kui:

3.  Kaebused vastavalt lõikele 2 esitatakse kolme kuu jooksul. Tähtaeg algab:

4.  Erandina lõikest 2 võib asjaomane isik pärast kaebuse esitamist ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule vastavalt artikli 90 lõikele 2 esitada kohe kaebuse Euroopa Kohtule, kui kaebusega kaasneb taotlus kas vaidlustatud toimingu tegemise edasilükkamiseks või ajutiste meetmete võtmiseks. Peaasja menetlus Euroopa Kohtus lükatakse sel juhul edasi, kuni kaebuse kohta on tehtud otsene või kaudne tagasilükkamise otsus.

5.  Käesolevas artiklis nimetatud kaebusi uuritakse ja menetletakse ►M128  Euroopa Liidu ◄ Kohtu kodukorras sätestatud korras.

▼M112

Artikkel 91a

Mis tahes kaebused valdkondade kohta, mille suhtes on kohaldatud artikli 2 lõiget 2, esitatakse selle institutsiooni kohta, kelle haldusalasse ametisse nimetav volitatud asutus või ametiisik kuulub.

▼M131 —————

▼M128

VIIIa JAOTIS

VÄLISTEENISTUSE SUHTES KOHALDATAVAD ERISÄTTED

Artikkel 95

1.  Käesolevate personalieeskirjadega ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule antud volitusi rakendab välisteenistuse töötajate suhtes liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja (edaspidi „kõrge esindaja”). Kõrge esindaja võib otsustada, millistele välisteenistuse töötajatele kõnealused volitused delegeerida. Kohaldatakse artikli 2 lõiget 2.

2.  Delegatsioonide juhtide puhul rakendatakse nende ametisse nimetamisega seotud volitusi vaid komisjoni poolt talle aluslepingutega antud pädevuse piires heaks kiidetud kandidaatide nimekirja alusel, kasutades saavutustel põhinevat põhjalikku valikumenetlust ning võttes arvesse soolist ja geograafilist tasakaalu. Seda kohaldatakse mutatis mutandis teenistuse huvides erandlike asjaolude korral kindlaksmääratud ajutiseks ajavahemikuks delegatsiooni juhi ametikohale üleviimise suhtes.

3.  Selliste delegatsioonide juhtide suhtes, kes peavad täitma oma kohustuste raames komisjonilt saadud ülesandeid, algatab ametisse nimetav asutus või ametiisik komisjoni taotluse korral artiklites 22 ja 86 ning IX lisas osutatud haldusjuurdlusi ja distsiplinaarmenetlusi.

Artikli 43 kohaldamisel konsulteeritakse komisjoniga.

Artikkel 96

Olenemata artiklist 11, järgib liidu delegatsioonis töötav komisjoni ametnik juhtnööre, mis ta on saanud delegatsiooni juhilt vastavalt viimase rollile, mis on sätestatud nõukogu 26. juuli 2010. aasta otsuse 2010/427/EL (millega määratakse kindlaks Euroopa välisteenistuse korraldus ja toimimine)* artiklis 5 ( 10 ).

Oma kohustuste raames komisjonilt saadud ülesandeid täitev välisteenistuse ametnik saab komisjonilt juhtnööre seoses talle usaldatud ülesannetega vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 221 lõikele 2.

Komisjon ja välisteenistus lepivad kokku käesoleva artikli rakendamise üksikasjaliku korra.

Artikkel 97

Kuni 30. juunini 2014 võivad asjaomaste institutsioonide ametisse nimetavad asutused või ametiisikud erandjuhtudel ja ühisel kokkuleppel ning ainult teenistuse huvides viia ametniku, kes on viidud välisteenistusse üle otsusega 2010/427/EL, erandina käesolevate personalieeskirjade artiklitest 4 ja 29 ning artikli 7 lõikes 1 sätestatud tingimustel, pärast tema eelnevat ärakuulamist üle välisteenistusest sama palgaastme vabale ametikohale nõukogu peasekretariaadis või komisjonis ilma töötajatele eelnevalt vabast ametikohast teatamata.

Artikkel 98

1.  Artikli 29 lõike 1 punkti a kohaldamisel võtab ametisse nimetav asutus või ametiisik välisteenistuse vaba ametikoha täitmisel võrdselt ja ilma eelisõigusi andmata arvesse nõukogu peasekretariaadi, komisjoni ja välisteenistuse ametnike taotlusi, samuti nende ajutiste töötajate taotlusi, kelle suhtes kohaldatakse muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punkti e, ning liikmesriikide diplomaatiliste teenistuste töötajate taotlusi. Erandina artiklist 29 võtab välisteenistus kuni 30. juunini 2013 väljastpoolt institutsiooni tööle ainult nõukogu peasekretariaadi ja komisjoni ametnikke ning liikmesriikide diplomaatiliste teenistuste töötajaid.

Siiski võib ametisse nimetav asutus või ametiisik erandjuhtudel ja pärast kõnealuste sätete alusel töölevõtmise võimaluste ärakasutamist otsustada võtta väljastpoolt esimese lõigu esimeses lauses loetletud allikaid tööle AD tasandi tehnilisi tugitöötajaid, kes on vajalikud välisteenistuse nõuetekohaseks toimimiseks, näiteks kriisiohjamise, julgeoleku- ja IT-spetsialiste.

Alates 1. juulist 2013 võtab ametisse nimetav asutus või ametiisik võrdselt ja ilma eelisõigusi andmata arvesse ka muude kui esimeses lõigus osutatud institutsioonide ametnike taotlusi.

2.  Artikli 29 lõike 1 punkti a kohaldamisel ja ilma et see piiraks artikli 97 kohaldamist, võtab muude institutsioonide kui välisteenistuse ametisse nimetav asutus või ametiisik vaba ametikoha täitmisel võrdselt ja ilma eelisõigusi andmata arvesse institutsioonisiseselt kandideerivate isikute taotlusi ning nende välisteenistuse ametnike taotlusi, kes olid enne välisteenistusse tööle asumist asjaomase institutsiooni ametnikud.

Artikkel 99

1.  Kuni kõrge esindaja otsustab asutada välisteenistuse distsiplinaarnõukogu, täidab komisjoni distsiplinaarnõukogu ka välisteenistuse distsiplinaarnõukogu ülesandeid. Kõrge esindaja teeb otsuse hiljemalt 31. detsembriks 2011.

Kuni välisteenistuse distsiplinaarnõukogu asutamiseni nimetatakse IX lisa artikli 5 lõikes 2 osutatud kaks lisaliiget välisteenistuse ametnike seast. IX lisa artikli 5 lõikes 5 ja artikli 6 lõikes 4 osutatud ametisse nimetav asutus või ametiisik ja personalikomitee on välisteenistuse ametisse nimetav asutus või ametiisik ja personalikomitee.

2.  Kuni välisteenistuse juurde luuakse vastavalt artikli 9 lõike 1 punkti a esimesele taandele personalikomitee, mis peab toimuma hiljemalt 31. detsembriks 2011, esindab erandina nimetatud taandes toodud sättest komisjoni personalikomitee ka välisteenistuse ametnikke ja muid teenistujaid.

▼M128

VIIIb JAOTIS

▼M67

KOLMANDATES RIIKIDES TÖÖTAVATE AMETNIKE SUHTES KOHALDATAVAD ERI- JA ERANDSÄTTED

Artikkel 101a

Ilma et see piiraks personalieeskirjade muude sätete kohaldamist, nähakse X lisaga ette eri- ja erandsätted kolmandates riikides töötavate ametnike jaoks.

▼B

IX JAOTIS

ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

1. PEATÜKK

Üleminekusätted

▼M112 —————

▼M23 —————

▼M62 —————

▼M112 —————

▼M112

Artikkel 107a

Üleminekusätted on sätestatud XIII lisas.

▼M23 —————

▼B

2. PEATÜKK

Lõppsätted

▼M131

Artikkel 110

1.  Käesolevate personalieeskirjade üldised rakendussätted võtab vastu institutsiooni ametisse nimetav asutus või ametiisik pärast nõupidamist personalikomitee ja personalieeskirjade komiteega.

2.  Käesolevate personalieeskirjade jõustamiseks komisjoni poolt vastu võetud rakenduseeskirju, sealhulgas lõikes 1 osutatud üldisi rakendussätteid, kohaldatakse analoogia põhjal ka ametite suhtes. Komisjon teatab ametitele viivitamata selliste rakenduseeskirjade vastuvõtmisest.

Rakenduseeskirjad jõustuvad ametite suhtes üheksa kuu möödumisel nende jõustumisest komisjonis või üheksa kuu möödumisel kuupäevast, mil komisjon teatas ametitele nende vastuvõtmisest, olenevalt sellest, milline kuupäev on hilisem. Olenemata eespool sätestatust võib amet otsustada, et rakenduseeskirjad jõustuvad varasemal kuupäeval.

Erandina võib amet enne käesoleva lõike teises lõigus nimetatud üheksakuulise tähtaja möödumist ja pärast nõupidamist personalikomiteega esitada komisjonile nõusoleku saamiseks komisjoni vastuvõetud eeskirjadest erinevad rakenduseeskirjad. Samadel tingimustel võib amet taotleda komisjonilt nõusolekut teatavate rakenduseeskirjade kohaldamata jätmiseks. Viimatinimetatud juhul võib komisjon taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise asemel nõuda ametilt, et see esitaks talle nõusoleku saamiseks komisjoni vastuvõetud eeskirjadest erinevad rakenduseeskirjad.

Käesoleva lõike teises lõigus osutatud üheksakuuline tähtaeg peatub kuupäeval, mil amet esitab taotluse komisjonilt nõusoleku saamiseks, ja jätkub kuupäeval, mil komisjon esitab oma seisukoha.

Pärast konsulteerimist personalikomiteega võib amet esitada komisjonile nõusoleku saamiseks ka rakenduseeskirjad küsimustes, mida komisjoni rakenduseeskirjades ei käsitata.

Rakenduseeskirjade vastuvõtmisel esindab ametit kas juhatus või samaväärne organ, millele on osutatud asjaomase ameti asutamist käsitlevas liidu õigusaktis.

3.  Institutsioonide kokkuleppel vastuvõetud eeskirjade kohaldamisel ei käsitata ameteid institutsioonidena. Komisjon siiski konsulteerib ametitega enne kõnealuste eeskirjade vastuvõtmist.

4.  Töötajaid teavitatakse käesolevate personalieeskirjade jõustamiseks vastu võetud rakenduseeskirjadest, sealhulgas lõikes 1 osutatud üldistest rakendussätetest, ning institutsioonide ametisse nimetavate asutuste või ametiisikute kokkuleppel vastuvõetud eeskirjadest.

5.  Institutsioonide haldusüksused ja ametid peavad omavahel regulaarselt nõu käesolevate personalieeskirjade kohaldamise üle. Ametid osalevad kõnealustel nõupidamistel ühise esindusega nendevahelisel kokkuleppel kindlaksmääratud eeskirjade kohaselt.

6.  Euroopa Liidu Kohus haldab registrit, mis sisaldab institutsioonide ametisse nimetavate asutuste või ametiisikute poolt käesolevate personalieeskirjade jõustamiseks vastu võetud eeskirju ning ametite poolt lõikes 2 sätestatud korras vastu võetud eeskirju, mis erinevad komisjoni eeskirjadest, samuti nende muudatusi. Institutsioonidel ja ametitel on registrile vahetu juurdepääs ja õigus oma eeskirju muuta. Liikmesriikidel on registrile vahetu juurdepääs. Lisaks esitab komisjon iga kolme aasta järel Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande eeskirjade kohta, mille institutsioonide ametisse nimetavad asutused või ametiisikud on vastu võtnud käesolevate personalieeskirjade rakendamiseks.

▼M131

Artikkel 111

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 112 vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse töötingimuste teatavaid aspekte ning tasude maksmist ja sotsiaalkindlustusskeemi käsitlevate eeskirjade rakendamise teatavaid aspekte.

Artikkel 112

1.  Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.  Personalieeskirjade artiklites 56a, 56b ja 56c, VII lisa artikli 13 lõikes 3 ja XI lisa artiklis 9 ning muude teenistujate teenistustingimuste artikli 28a lõikes 11 ja artikli 96 lõikes 11 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates 1. jaanuarist 2014.

3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad personalieeskirjade artiklites 56a, 56b ja 56c, VII lisa artikli 13 lõikes 3 ja XI lisa artiklis 9 ning muude teenistujate teenistustingimuste artikli 28a lõikes 11 ja artikli 96 lõikes 11 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.  Personalieeskirjade artiklite 56a, 56b ja 56c, VII lisa artikli 13 lõike 3 või XI lisa artikli 9 või muude teenistujate teenistustingimuste artikli 28a lõike 11 või artikli 96 lõike 11 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 113

Komisjon esitab 31. detsembriks 2020 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles hinnatakse käesolevate personalieeskirjade toimimist.

▼M112

I LISA

▼M131

A.    Artikli 5 lõikes 4 sätestatud ametikohtade liigid igas tegevusüksuses

B.    Keskmisele teenistuskäigule vastavad protsendimäärad

▼B

II LISA

Personalieeskirjade artiklis 9 ettenähtud organite koosseis ja töökord

1. jagu

PERSONALIKOMITEE

Artikkel 1

▼M91

Personalikomitee koosneb selle liikmetest koos võimalike asendusliikmetega, kelle ametiaeg on kolm aastat. ►M131  Institutsiooni ametisse nimetav asutus või ametiisik ◄ võib siiski otsustada kinnitada lühema ametiaja, mis ei tohi olla lühem kui üks aasta. Kõigil institutsiooni ametnikel on õigus valimistel hääletada ja kandideerida.

▼M23

Personalikomiteesse valimise tingimused, kui personalikomitee töö ei ole korraldatud kohalike sektsioonide kaupa, ja kohalikesse sektsioonidesse valimise tingimused, kui personalikomitee töö on korraldatud kohalike sektsioonide kaupa, määratakse kindlaks vastavas teenistuskohas teenivate institutsiooni ametnike üldkoosolekul. ►M131  Institutsiooni ametisse nimetav asutus või ametiisik võib siiski otsustada, et valimistingimused määratakse kindlaks vastavalt institutsiooni töötajatele korraldatud hääletusel väljendatud eelistusele. ◄ Valitakse salajase hääletuse teel.

Kui personalikomitee töö on korraldatud kohalike sektsioonide kaupa, sätestatakse keskkomitee liikmete nimetamise viis iga teenistuskoha puhul vastavas teenistuskohas teenivate institutsiooni ametnike üldkoosolekul. Keskkomitee liikmeks võib nimetada ainult asjaomase piirkondliku sektsiooni liikmeid.

Personalikomitee koosseis, kui komitee töö ei ole korraldatud kohalike sektsioonide kaupa, ja kohalike sektsioonide koosseis, kui personalikomitee töö on korraldatud kohalike sektsioonide kaupa, on selline, et tagatud oleks ►M131  kõigi kolme personalieeskirjade artiklis 5 sätestatud tegevusüksuse ◄ ning kõigi ►M128  liidu ◄ muude teenistujate teenistustingimuste artikli 7 esimeses lõigus nimetatud teenistujate esindatus. Kohalike sektsioonide kaupa tegutseva personalikomitee keskkomitee on moodustatud siis, kui enamus selle liikmeist on ametisse nimetatud.

Valimised personalikomiteesse, kui selle töö ei ole korraldatud kohalike sektsioonide kaupa, ja kohalikesse sektsioonidesse, kui personalikomitee töö on korraldatud kohalike sektsioonide kaupa, loetakse toimunuks ainult siis, kui osaleb vähemalt kaks kolmandikku hääleõiguslikest ametnikest. Kui see tingimus ei ole täidetud, loetakse valimised toimunuks teises hääletusvoorus, kui sellest võtab osa hääleõiguslike ametnike enamus.

Kohustusi, mille võtavad personalikomitee liikmed ja personalieeskirjade alusel loodud organitesse või institutsioonide loodud organitesse komitee poolt nimetatud ametnikud, loetakse nende tavaliseks teenistuseks institutsioonis, mille teenistuses nad on. Selliste kohustuste täitmine ei tohi asjaomast isikut mingil juhul seada ebasoodsasse olukorda.

▼B

2. jagu

ÜHISKOMITEE

▼M85

Artikkel 2

Institutsiooni ühe või mitme ühiskomitee koosseis on järgmine:

Kahe või enama institutsiooni ühtse ühiskomitee koosseis on järgmine:

Ühtse ühiskomitee asutamise kord võetakse vastu ühtses ühiskomitees esindatud institutsioonide omavahelise kokkuleppega pärast konsulteerimist personalikomiteega.

Asendusliige hääletab ainult siis, kui liiget ei ole kohal.

▼B

Artikkel 3

Ühiskomitee tuleb kokku ametisse nimetava asutuse või ametiisiku kutsel või personalikomitee taotlusel.

Komitee on otsustusvõimeline ainult siis, kui kohal on kõik liikmed või nende äraolekul nende asendusliikmed.

Komitee esimees hääletab ainult menetlusküsimustes.

▼M23 —————

▼B

Komitee ►M23  arvamus  ◄ saadetakse kirjalikult viie päeva jooksul pärast selle vastuvõtmist ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule ning personalikomiteele.

Kõik komitee liikmed võivad nõuda, et nende seisukohad protokollitaks komitee arvamuses.

▼M85

Artikkel 3a

Ühtne ühiskomitee tuleb kokku kas personalieeskirjade ►M112  artikli 2 lõikes 2 ◄ nimetatud ametisse nimetava asutuse või ametiisiku või ühe ühtses ühiskomitees esindatud institutsiooni ametisse nimetava asutuse või ametiisiku või personalikomitee taotlusel.

Ühtne ühiskomitee on otsustusvõimeline ainult siis, kui kohal on kõik liikmed või nende asendusliikmed.

Ühtse ühiskomitee esimees hääletab ainult menetlusküsimustes.

Ühtse ühiskomitee arvamus edastatakse kirjalikult personalieeskirjade ►M112  artikli 2 lõikes 2 ◄ nimetatud ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule, teistele ametisse nimetavatele asutustele või ametiisikutele ja nende personalikomiteedele viie päeva jooksul pärast vastuvõtmist.

Kõik ühtse ühiskomitee liikmed võivad nõuda, et nende seisukohad protokollitaks ühiskomitee arvamuses.

▼M112

3. jagu

▼B

TÖÖVÕIMETUSKOMITEE

Artikkel 7

▼M23

Töövõimetuskomitee koosneb kolmest arstist:

Kui asjaomane ametnik ei nimeta arsti, nimetab selle ►M128  Euroopa Liidu ◄ Kohtu president.

▼M39

Kui kolmanda arsti nimetamises ei suudeta kokku leppida kahe kuu jooksul pärast teise arsti nimetamist, määrab kolmanda arsti ►M128  Euroopa Liidu ◄ Kohtu president ühe asjaomase osapoole taotluse põhjal.

▼B

Artikkel 8

Töövõimetuskomitee tegevusest tulenevad kulud kannab institutsioon, mille juurde ametnik kuulub.

Kui ametniku nimetatud arst elab mujal kui ametniku teenistuskohas, kannab ametnik selle tõttu tekkivad lisakulud, välja arvatud esimese klassi sõidukulud, mille hüvitab institutsioon.

Artikkel 9

Ametnik võib esitada töövõimetuskomiteele kõik arvamused või tõendid, mille ta on saanud oma arstilt või muult samasuguselt arstilt, kelle poole ta on pöördunud.

Töövõimetuskomitee otsused tehakse teatavaks ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule ja asjaomasele ametnikule.

Komitee menetlus on konfidentsiaalne.

▼M112

4. jagu

▼B

HINDAMISKOMITEE

▼M112

Artikkel 10

Hindamiskomitee liikmed nimetab igal aastal ametisse nimetav asutus või ametiisik ja personalikomitee; kumbki nimetab ametisse ühepalju liikmeid institutsiooni tegevusüksusesse AD kuuluvate ametnike hulgast. Komitee valib esimehe. Ühiskomitee liikmed ei tohi kuuluda hindamiskomiteesse.

Kui hindamiskomiteelt palutakse soovitust ametniku kohta, kelle vahetu ülemus on komitee liige, siis see liige ei osale kõnealuse ametniku asja arutamisel.

▼B

Artikkel 11

Hindamiskomitee menetlus on konfidentsiaalne.

▼M112

5. jagu

AMETIALAST EBAPÄDEVUST KÄSITLEV ÜHINE NÕUANDEKOMITEE

Artikkel 12

Ametialast ebapädevust käsitlev ühine nõuandekomitee koosneb esimehest ja vähemalt kahest liikmest, kes on vähemalt palgaastme AD 14 ametnikud. Komitee esimees ja liikmed nimetatakse kolmeks aastaks. Pooled liikmetest määrab ametisse personalikomitee ja pooled ametisse nimetav asutus või ametiisik. Esimehe nimetab ametisse nimetav asutus või ametiisik personalikomiteega üheskoos koostatud kandidaatide loetelust.

Kui juhtum käsitleb palgaastme AD 14 või madalama astme ametnikku, kuuluvad ühisesse nõuandekomiteesse kaks lisaliiget samast tegevusüksusest ja samalt palgaastmelt, kuhu kuulub asjaomane ametnik, ja kes määratakse samamoodi nagu alalised liikmed.

Kui ühisel nõuandekomiteel palutakse uurida personalieeskirjade artikli 29 lõikes 2 nimetatud juhtival kohal olevat vanemametnikku käsitlevat juhtumit, moodustatakse eriline ja ajutine ühine nõuandekomitee, mis koosneb kahest personalikomitee määratud liikmest ja kahest ametisse nimetava asutuse või ametiisiku määratud liikmest, kelle palgaaste on vähemalt sama kõrge kui asjaomasel ametnikul.

Ametisse nimetav asutus või ametiisik ja personalikomitee lepivad kokku ajutises menetluses, et määrata teises lõigus nimetatud lisaliikmed, kes osalevad selliste juhtumite käsitlemisel, mis hõlmavad Euroopa Liidust väljaspool asuvas riigis töötavat ametnikku või lepingulist töötajat.

▼B

III LISA

Konkursid

Artikkel 1

1.   ►M23  Konkursiteadaande koostab ametisse nimetav asutus või ametiisik pärast nõupidamist ühiskomiteega. ◄

See peab sisaldama järgmist:

▼M23

▼B

▼M23

▼B

▼M85

Kahe või enama institutsiooni ühise avatud konkursi teate koostab personalieeskirjade ►M112  artikli 2 lõikes 2 ◄ nimetatud ametisse nimetav asutus või ametiisik pärast nõupidamist ühtse ühiskomiteega.

▼B

2.  Avalike konkursside teated avaldatakse ►M128  Euroopa Liidu ◄ Teatajas hiljemalt üks kuu enne avalduste vastuvõtu lõppu ning vajaduse korral vähemalt kaks kuud enne katseid.

3.  Teated kõikide konkursside kohta avaldatakse ►M128  Euroopa Liidu ◄ institutsioonides, pidades kinni samadest tähtaegadest.

Artikkel 2

Kandidaadid peavad täitma ametisse nimetava asutuse või ametiisiku määratud blanketi.

Neilt võidakse nõuda täiendavaid dokumente või lisateavet.

Artikkel 3

▼M112

Valimiskogu koosneb ametisse nimetava asutuse või ametiisiku nimetatud esimehest ning ametisse nimetava asutuse või ametiisiku ja personalikomitee nimetatud liikmetest; kumbki nimetab ühepalju liikmeid.

▼M85

Kahe või enama institutsiooni ühise avatud konkursi puhul koosneb valimiskogu personalieeskirjade ►M112  artikli 2 lõikes 2 ◄ nimetatud ametisse nimetava asutuse või ametiisiku nimetatud esimehest ja institutsioonide ettepaneku põhjal sama asutuse või ametiisiku ametissenimetatud liikmetest ning institutsioonide personalikomiteede ühise kokkuleppega ametissenimetatud liikmetest viisil, mis tagab võrdse esindatuse.

▼B

Valimiskogu võib teatavate katsete puhul kasutada ühe või mitme eksamineerija abi, kes osalevad katsetel nõuandvas pädevuses.

Valimiskogu koostatakse ametnikest, kelle ►M112  tegevusüksus ja ◄ ametiaste on vähemalt sama, mis täidetava ametikoha oma.

▼M112

Kui valimiskokku kuulub üle nelja liikme, koosneb see vähemalt kahest mõlemast soost liikmest.

▼B

Artikkel 4

Ametisse nimetav asutus või ametiisik koostab nimekirja kandidaatidest, kes vastavad personalieeskirjade artikli 28 punktides a, b ja c sätestatud tingimustele, ning saadab selle koos kandidaatide toimikutega valimiskogu esimehele.

Artikkel 5

Pärast kõnealuste toimikute läbivaatamist koostab valimiskogu nimekirja kandidaatidest, kes vastavad konkursiteates sätestatud nõuetele.

Kui konkurss viiakse läbi katsete põhjal, lubatakse katsetele kõik nimekirjas olevad kandidaadid.

Kui konkurss viiakse läbi kvalifikatsioonide põhjal, kontrollib valimiskogu pärast seda, kui on otsustanud, kuidas kandidaatide kvalifikatsioone hinnata, esimeses lõigus ettenähtud nimekirja kantud kandidaatide kvalifikatsioone.

Kui konkurss viiakse läbi nii katsete kui ka kvalifikatsioonide põhjal, otsustab valimiskogu, millised nimekirja kantud kandidaatidest lubatakse katsetele.

Menetluse lõpus koostab valimiskogu sobivatest kandidaatidest personalieeskirjade artiklis 30 ettenähtud nimekirja; nimekirja tuleb kanda võimaluse korral vähemalt kaks korda rohkem kandidaate kui on täidetavaid kohti.

Valimiskogu saadab selle nimekirja ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule, lisades sellele põhjendatud aruande koos kõigi märkustega, mida tema liikmed soovivad teha.

Artikkel 6

Valimiskogu menetlus on konfidentsiaalne.

▼M112

Artikkel 7

1.  Pärast nõupidamist personalieeskirjade komiteega volitavad institutsioonid ►M128  Euroopa Personalivaliku Ametit ◄ ►C3  (edaspidi „amet”) ◄ võtma vajalikke meetmeid selle tagamiseks, et ►M128  liidu ◄ ametnike valikumenetlustes ning personalieeskirjade artiklites 45 ja 45a nimetatud hindamises ja läbivaatamismenetlustes kohaldataks ühtseid norme.

2.   ►C3  Ameti ülesanne on: ◄

3.   ►C3  Amet võib ◄ konkreetsete institutsioonide taotluse korral täita muid ametnike valikuga seotud ülesandeid.

4.   ►C3  Amet annab ◄ taotluse korral abi erinevatele institutsioonidele ajutiste või lepinguliste töötajate valikul, eelkõige katsete sisu kindlaksmääramisel ja valikumenetluste korraldamisel muude teenistujate teenistustingimuste artiklite 12 ja 82 raames.

▼B

IV LISA

Personalieeskirjade artiklite 41 ja 50 kohaselt antav toetus

Ainus artikkel

1.  Ametnikul, kelle suhtes kohaldatakse personalieeskirjade artiklit 41 või artiklit 50, on õigus:

Toetuse andmine katkestatakse päeval, mil ametnik saab ►M131  66-aastaseks ◄ .

▼M131 —————

▼M23

Käesoleva artikli kohaldamisel on põhipalgaks personalieeskirjade artiklis 66 sätestatud tabelis esitatud põhipalk, mis kehtib selle kuu esimesel päeval, mille eest toetust makstakse.

▼B

2.  Käesoleva lisa sätted vaadatakse läbi pärast personalieeskirjade jõustumist.

3.  Aeg, mil ametnik saab personalieeskirjade artiklis 41 või 50 ette nähtud toetust, määratakse nii, et korrutatakse tema teenistusaja pikkus tema eale vastava suhtarvuga, mis võetakse järgmisest tabelist; vajaduse korral ümardatakse see aeg lähima eelneva kuuni.

▼M112

4.  Toetuse saamise ajal ja kuue esimese kuu jooksul pärast seda on personalieeskirjade artiklites 41 ja 50 nimetatud ametnikul õigus saada endale ja oma kindlustusega hõlmatud isikutele hüvitisi personalieeskirjade artiklis 72 sätestatud ravikindlustusskeemi alusel, tingimusel et ametnik maksab asjakohaseid sissemakseid, mis on arvutatud vastavalt vajadusele kas tema põhipalga või käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud põhipalga osa põhjal, ning et ta ei tee tasustatavat tööd.

▼M39

Esimeses lõigus nimetatud tähtaja möödumisel ja kõnealuses lõigus sätestatud tingimustel võib asjaomane ametnik pärast taotluse esitamist saada jätkuvalt hüvitisi kõnealuse ravikindlustusskeemi alusel, tingimusel et ta teeb kõik personalieeskirjade artikli 72 lõikes 1 nimetatud sissemaksed.

Kui ametniku õigus toetust saada lõpeb, arvutatakse tema sissemakse viimase igakuise toetuse põhjal.

Kui ametnik saab pensioni personalieeskirjades ettenähtud pensioniskeemi alusel, võrdsustatakse ta personalieeskirjade artikli 72 kohaldamisel ametnikuga, kes on olnud teenistuses kuni ►M131  66-aastaseks ◄ saamiseni.

▼M112

IVa LISA

Osalise tööajaga töö

Artikkel 1

Ametnik taotleb luba osalise tööajaga töötamiseks ametniku vahetu ülemuse kaudu vähemalt kaks kuud enne taotletavat kuupäeva, v.a nõuetekohaselt põhjendatud kiireloomulistel juhtudel.

Luba võidakse anda vähemalt üheks kuuks ja maksimaalselt kolmeks aastaks, ilma et see piiraks artiklis 15 ja ►M131  artikli 55a lõike 2 punktis g ◄ nimetatud juhtusid.

Luba võib siiski samadel tingimustel pikendada. Asjaomane ametnik esitab pikendamistaotluse vähemalt kaks kuud enne loa kehtivusaja lõppu. Osalise tööajaga töö ei või olla lühem kui pool tavalisest tööajast.

Osalise tööajaga töötamise periood algab kuu esimesel päeval, v.a nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel.

Artikkel 2

Ametisse nimetav asutus või ametiisik võib asjaomase ametniku taotlusel tühistada loa enne selle kehtivusaja lõppu. Tühistamiskuupäev ei või olla hiljem kui kaks kuud pärast ametniku pakutud kuupäeva või neli kuud pärast kuupäeva, mil osalise tööajaga töötamiseks anti luba pikemaks ajaks kui üks aasta.

Ametisse nimetav asutus või ametiisik võib erandjuhtudel ja teenistuse huvides tühistada loa enne selle kehtivusaja lõppu, teatades sellest ametnikule kaks kuud ette.

Artikkel 3

Ametnikul on selle aja jooksul, mil tal on lubatud töötada osalise tööajaga, õigus saada töötasu, mille protsendimäär vastab protsendimäärale normaalsest tööajast. Protsendimäära ei kohaldata siiski ülalpeetava lapse toetuse, majapidamistoetuse põhisumma ja õppetoetuse suhtes.

Sissemaksed ravikindlustusskeemi arvutatakse ametnikule täistööajaga töötamise korral makstava põhipalga põhjal. Sissemaksed pensioniskeemi arvutatakse ametnikule osalise tööajaga töötamise korral saadud põhipalga põhjal. Ametnik võib samuti taotleda, et pensioniskeemi sissemaksed arvutataks ametnikule täistööajaga töötamise korral makstava põhipalga põhjal personalieeskirjade artikli 83 kohaselt. VIII lisa artiklite 2, 3 ja 5 kohaldamisel arvutatakse omandatud pensioniõigused proportsionaalselt tasutud sissemaksetega.

Osalise tööajaga töötamise ajal ei või ametnik teha ületunnitööd või muud tasustatavat tööd, v.a personalieeskirjade artiklile 15 vastav töö.

Artikkel 4

Olenemata artikli 3 esimese lõigu esimesest lausest, ►M131  ametnikud, kellel on personalieeskirjade artikli 55a lõike 2 punkti g kohaselt lubatud töötada poole kohaga ◄ , saavad vähendatud põhipalka, mis võrdub täistööajaga põhipalga järgmiste protsendimäärade kohaldamisel saadud kahest summast suurimaga:

Ametnikud, kelle suhtes kohaldatakse käesoleva artikli sätteid, peavad poole kohaga töötamise lõpetamisel jääma kas pensionile või maksma tagasi summa, mis ületab 50 % poole kohaga töötamise ajavahemikul saadud põhipalgast.

Artikkel 5

Ametisse nimetav asutus või ametiisik võib kehtestada üksikasjaliku korra käesolevate sätete kohaldamiseks.

▼B

V LISA

Puhkus

1. jagu

PÕHIPUHKUS

Artikkel 1

Aastal, mil ametnik asub teenistusse või lahkub teenistusest, on tal õigus saada puhkust kaks tööpäeva iga töötatud täiskuu kohta, kaks tööpäeva iga mittetäieliku teenistuskuu kohta, mille kestel ta on olnud tööl üle 15 päeva, ja üks tööpäev mittetäieliku teenistuskuu kohta, mille kestel ta on olnud tööl kuni 15 päeva.

Artikkel 2

Põhipuhkuse võib võtta korraga või mitmes osas vastavalt ametniku soovile ja teenistusüksuse vajadustele. Üks puhkuseosa peab siiski sisaldama kaks järjestikust nädalat. Uutele ametnikele antakse põhipuhkus alles kolm kuud pärast tööleasumist; erandjuhtudel võivad nad asjakohastel põhjustel saada puhkust varem.

Artikkel 3

Kui ametnik põhipuhkuse ajal haigestub ja see oleks teda takistanud oma kohustusi täitmast, kui ta poleks olnud puhkusel, pikendatakse arstitõendi esitamisel tema põhipuhkust töövõimetusaja võrra.

Artikkel 4

Kui ametnik ei ole teenistusest sõltumatutel põhjustel kasutanud oma põhipuhkust ära enne asjaomase kalendriaasta lõppu, võib puhkust järgmisse aastasse üle kanda kuni 12 kalendripäeva ulatuses.

Kui ametnik pole teenistusest lahkumise ajaks kogu oma põhipuhkust ära kasutanud, makstakse talle iga kasutamata päeva eest hüvitist, mis võrdub ühe kolmekümnendikuga tema kuutasust teenistusest lahkumise ajal.

Eelmises lõigus sätestatud viisil arvutatud summa arvatakse maha palgast, mille saab teenistusest lahkuv ametnik, kes on võtnud välja pikema põhipuhkuse, kui tal oli selleks kuupäevaks õigus saada.

Artikkel 5

Kui ametnik kutsutakse teenistuslikel põhjustel põhipuhkuse ajal tagasi tööle või jäetakse tema puhkus ära, hüvitatakse talle asjakohaste tõendite esitamisel kõik tema kantud kulud ja sõiduaeg hüvitatakse uue puhkusega.

2. jagu

ERIPUHKUS

▼M131

Artikkel 6

Lisaks põhipuhkusele võib ametnik taotluse korral saada eripuhkust. Eripuhkust antakse eelkõige järgmistel juhtudel järgmiselt:

Täiendõppe puhul võib institutsioon anda eripuhkust institutsiooni poolt personalieeskirjade artikli 24a kohaselt koostatud täiendõppe programmiga ettenähtud piires.

Lisaks võib erandkorras eripuhkust anda ametnikule erandliku töö korral, mis ei kuulu ametniku tavapäraste kohustuste hulka. Sellist eripuhkust antakse hiljemalt kolm kuud pärast seda, kui ametisse nimetav asutus või ametiisik on teinud otsuse ametniku töö erandliku iseloomu kohta.

Käesoleva artikli kohaldamisel käsitatakse ametniku elukaaslast abikaasana, kui VII lisa artikli 1 lõike 2 punktis c sätestatud kolm esimest tingimust on täidetud.

Kui vastavalt käesolevale jaole antakse eripuhkust, määratakse sõiduaeg eriotsusega, võttes arvesse konkreetseid vajadusi.

▼B

3. jagu

SÕIDUAEG

▼M131

Artikkel 7

Ametnikel, kellel on õigus saada kodumaalt lahkumise või välismaal elamise toetust, on õigus saada igal aastal kaks ja pool päeva lisapuhkust kodumaal käimiseks.

Esimest lõiku kohaldatakse ametnike suhtes, kelle töötamiskoht asub liikmesriikide territooriumil. Kui töötamiskoht asub väljaspool liikmesriikide territooriumi, määratakse kodumaapuhkuse kestus eriotsusega, võttes arvesse konkreetseid vajadusi.

▼B

VI LISA

Hüvitav puhkus ja tasu ületunnitöö eest

▼M131

Artikkel 1

Personalieeskirjade artiklis 56 sätestatud piirides on palgaastmete SC 1–SC 6 või AST 1–AST 4 ametnikul õigus saada ületunnitöö eest hüvituseks puhkust või tasu vastavalt järgmistele tingimustele:

▼B

Artikkel 2

Lähetuses viibides ei käsitata käesoleva lisa tähenduses ületunnitööna aega, mis kulub lähetuskohta jõudmiseks. Lähetuskohas üle tavalise tööaja töötatud tundide eest võib ametisse nimetava asutuse või ametiisiku otsusega vastavalt vajadusele hüvitada puhkuse või tasuga.

▼M131

Artikkel 3

Olenemata käesoleva lisa eelnevatest sätetest, võib teatavate palgaastmete SC 1–SC 6 või AST 1–AST 4 ametnike eritingimustes tehtud ületunnitöö eest maksta hüvitist kindlasummalise toetuse kujul, mille summa ja maksmistingimused määrab ametisse nimetav asutus või ametiisik pärast nõupidamist ühiskomiteega.

▼B

VII LISA

Töötasu ja kulude hüvitamine

1. jagu

PERETOETUSED

Artikkel 1

▼M112

1.  Majapidamistoetuse põhiosa on ►M143  187,69 eurot ◄ , millele lisandub 2 % ametniku põhipalgast.

▼M25

2.  Majapidamistoetust antakse järgmistele isikutele:

▼M112

▼M25

3.  Kui ametniku abikaasa teeb tasustatavat tööd ja tema aastatulu on enne ►M39  maksude mahaarvamist suurem kui ►M112   ►M131  palgaastme AST 3 ◄ teise järgu ◄ ametniku põhiaastapalk, mille suhtes on kohaldatud selle riigi paranduskoefitsienti, kus abikaasa oma tööd teeb ◄ , ei saa ametnik, kellel on õigus majapidamistoetusele, ametisse nimetava asutuse või ametiisiku eriotsusega seda toetust. Ametnikul on siiski õigus saada toetust, kui abielupaaril on üks või mitu ülalpeetavat last.

4.  Kui mõlemad abikaasad on ►M128  liidu ◄ teenistuses ja neil mõlemal on vastavalt eespool ettenähtud sätetele õigus saada majapidamistoetust, makstakse seda ainult sellele abikaasale, kelle põhipalk on suurem.

▼M56

5.  Kui ametnikul on õigus saada majapidamistoetust ainult lõike 2 punkti b kohaselt ja kui kõigi artikli 2 lõigete 2 ja 3 tähenduses tema ülalpeetavate laste hooldusõigus on seadusega või kohtu või pädeva haldusasutuse otsusega antud teisele isikule, makstakse majapidamistoetust ametniku nimel ja tema eest sellele teisele isikule. Täiskasvanud ülalpeetavate laste korral loetakse see tingimus täidetuks, kui laste tavaline elukoht on teise vanema juures.

Kui ametniku lapsed on antud mitme isiku hooldada, jagatakse majapidamistoetus nende vahel vastavalt nende hooldatavate laste arvule.

Kui isikul, kellel on eelmiste sätete põhjal õigus saada ametniku nimel majapidamistoetust, on õigus saada sama toetust ka seepärast, et ta on ametnik või muu teenistuja, saab kõnealune isik kahest nimetatud toetusest ainult suuremat.

▼B

Artikkel 2

▼M16

1.  Ametnik, kellel on üks või mitu ülalpeetavat last, saab vastavalt käesoleva artikli lõigetele 2 ja 3 igakuist toetust ►M143  410,11 eurot ◄ iga lapse kohta.

2.  Ülalpeetav laps on ametniku või tema abikaasa seaduslik, väljaspool abielu sündinud või lapsendatud laps, keda ametnik tegelikult ülal peab.

Sama kohaldatakse lapse suhtes, kelle puhul on esitatud lapsendamistaotlus ja alustatud lapsendamismenetlust.

▼M112

Mis tahes last, keda ametnik on kohustatud ülal pidama liikmesriikide alaealiste kaitset käsitlevatel õigusaktidel põhineva kohtuotsuse kohaselt, käsitatakse ülalpeetava lapsena.

▼M16

3.  Toetust antakse:

▼B

4.  Iga isikut, keda ametnik on seaduslikult kohustatud ülal pidama ja kelle ülalpidamine nõuab suuri kulusid, võib erandjuhul ametisse nimetava asutuse või ametiisiku põhjendatud eriotsusega, mis põhineb tõendavatel dokumentidel, käsitada ülalpeetava lapsena.

5.  Lapse puhul, kes raske haiguse või invaliidsuse tõttu ei suuda endale elatist teenida, makstakse toetust kogu haiguse või invaliidsuse ajal tema vanusest sõltumata.

6.  Ühe ülalpeetava lapse kohta käesoleva artikli tähenduses makstakse ainult üht ülalpeetava lapse toetust isegi juhul, kui lapsevanemad on kahe erineva ►M128  Euroopa Liidu ◄ institutsiooni teenistuses.

▼M56

7.  Kui lõigete 2 ja 3 tähenduses ülalpeetav laps on seadusega või kohtu või pädeva haldusasutuse otsusega usaldatud teise isiku hooldada, makstakse ülalpeetava lapse toetust ametniku nimel ja tema eest sellele teisele isikule.

▼B

Artikkel 3

▼M112

1.  Vastavalt üldistes rakendussätetes ettenähtud tingimustele saab ametnik õppetoetust, mis võrdub tema tegelikult kantavate koolituskuludega, kuid on käesoleva lisa artikli 2 lõike 2 tähenduses maksimaalselt kuni ►M143  278,25 eurot ◄ kuus iga ülalpeetava lapse kohta, kes on vähemalt viieaastane ja õpib korrapäraselt alg- või keskkooli tasulises päevases õppes või kõrgkoolis. Tasulises koolis käimist käsitleva nõude puhul ei hüvitata koolitranspordikulusid.

▼M131

Õigus kõnealust toetust saada algab selle kuu esimesel päeval, mil laps hakkab õppima põhikoolis, ja lõpeb selle kuu lõpus, mil laps lõpetab hariduse omandamise, või selle kuu lõpus, mil laps saab 26-aastaseks, olenevalt sellest, kumb toimub varem.

▼M112

Toetust makstakse maksimaalselt kahekordses esimeses lõigus ettenähtud ülemmääras:

▼M39

▼M29

▼M112

Tasulises koolis käimist käsitlevat nõuet ei kohaldata kolmanda lõigu kohaste maksete suhtes.

▼M56

Kui laps, kelle eest makstakse õppetoetust, on seadusega või kohtu või pädeva haldusasutuse otsusega antud teise isiku hooldada, makstakse õppetoetust ametniku nimel ja tema eest sellele teisele isikule. Sellisel juhul arvutatakse eelmises lõigus nimetatud kauguseks vähemalt 50 km last hooldava isiku elukohast.

▼M112

2.  Iga käesoleva lisa artikli 2 lõike 2 tähenduses ülalpeetava lapse puhul, kes on vähem kui viis aastat vana ja ei käi veel korrapäraselt alg- või keskkooli päevases õppes, on kõnealuse toetuse määraks kehtestatud ►M143  100,18 eurot ◄ kuus. Kohaldatakse lõike 1 viimase lõigu esimest lauset.

▼B

2. jagu

KODUMAALT LAHKUMISE TOETUS

Artikkel 4

▼M9

►M39  1. ◄   Kodumaalt lahkumise toetust, mis moodustab 16 % ►M25  ametniku põhipalga ◄ , ►M25  majapidamistoetuse  ◄ ja ülalpeetava lapse toetuse kogusummast, makstakse:

▼B

▼M16

Kodumaalt lahkumise toetus on vähemalt kui ►M143  556,25 eurot ◄ kuus.

▼M25 —————

▼M39

2.  Ametnikul, kes ei ole ega ole kunagi olnud selle riigi kodanik, mille territooriumil ta töötab, ja kes ei vasta lõikes 1 sätestatud tingimustele, on õigus saada välismaal elamise toetust, mis võrdub ühe neljandikuga kodumaalt lahkumise toetusest.

3.  Lõigete 1 ja 2 kohaldamisel võrdsustatakse ametnik, kes on abiellumise teel automaatselt ja ilma võimaluseta sellest loobuda saanud selle riigi kodakondsuse, mille territooriumil ta töötab, lõike 1 punkti a esimeses taandes käsitletud ametnikuga.

▼M112 —————

▼B

3. jagu

KULUDE HÜVITAMINE

A.

Sisseseadmistoetus

Artikkel 5

▼M112

1.  Sisseseadmistoetust, mis moodustab majapidamistoetuse saamise õigusega ametniku puhul kahe kuu põhipalgaga võrdse summa või muudel juhtudel ühe kuu põhipalgaga võrdse summa, makstakse alalisele ametnikule, kes tõendab, et ta on pidanud personalieeskirjade artikli 20 nõuete täitmiseks vahetama elukohta.

▼M25

Kui mõlemad abikaasad on ►M128  Euroopa Liidu ◄ ametnikud ►M112  või muud teenistujad ◄ ja neil mõlemal on õigus saada sisseseadmistoetust, makstakse seda ainult sellele abikaasale, kelle põhipalk on suurem.

▼M23

Sisseseadmistoetuse suhtes kohaldatakse ametniku teenistuskoha jaoks määratud paranduskoefitsienti.

▼B

2.  Sama suurt sisseseadmistoetust makstakse ametnikule, kes viiakse üle uuele töökohale ja kes seetõttu peab personalieeskirjade artikli 20 täitmiseks elukohta vahetama.

3.  Sisseseadmistoetus arvutatakse välja ametniku perekonnaseisu ja palga järgi kas tema tegeliku tööleasumise kuupäeva või uude töökohta üleviimise kuupäeva seisuga.

Sisseseadmistoetust makstakse dokumentide esitamise korral, millest nähtub, et ametnik – ja kui tal on õigus ►M25  saada majapidamistoetust ◄ , siis ka tema pere – on asunud elama kohta, kus ta töötab.

4.  Ametnik, kellel on õigus ►M25  saada majapidamistoetust ◄ ja kes asub ilma perekonnata elama kohta, kus ta töötab, saab ainult poole toetusest, millele tal muidu õigus oleks; teine pool toetusest makstakse siis, kui tema perekond asub elama kohta, kus ta töötab, kui see toimub artikli 9 lõikes 3 sätestatud tähtaja jooksul. Kui ametnik viiakse üle tema perekonna elukohta, enne kui tema perekond on asunud elama tema töökohta, ei ole tal õigust saada sisseseadmistoetuse ettemakset.

5.  Alaline ametnik, kes on saanud sisseseadmistoetust ja kes vabatahtlikult lahkub ►M128  liidu ◄ teenistusest kahe aasta jooksul pärast teenistusse tulekut, hüvitab teenistusest lahkudes osa toetusest võrdeliselt kahe aasta pikkusest ajavahemikust puuduva ajaga.

▼M23

6.  Sisseseadmistoetust saav ametnik deklareerib kõik mujalt saadavad samalaadsed toetused; sellised toetused arvatakse maha käesolevas artiklis ettenähtud toetusest.

▼B

B.

Ümberasumistoetus

Artikkel 6

1.  Alalisel ametnikul, ►M112  kes tõendab elukohavahetust ◄ , on teenistuse lõppedes õigus saada ümberasumistoetust, mis võrdub kahe kuu põhipalgaga, kui tal on õigus ►M25  saada majapidamistoetust ◄ , või ühe kuu põhipalgaga muudel juhtudel, kui ametnik on teenistuses olnud kokku neli aastat ega saa oma uuest töökohast samasugust toetust. ►M25  Kui mõlemad abikaasad on ►M128  liidu ◄ ametnikud ►M112  või muud teenistujad ◄ ja neil mõlemal on ümberasumistoetuse saamise õigus, makstakse seda ainult sellele abikaasale, kelle põhipalk on suurem. ◄

Ametniku teenistusaja pikkuse arvutamisel võetakse arvesse aastaid, mille ametnik on veetnud mis tahes personalieeskirjade artiklis 35 loetletud halduslikus seisundis, välja arvatud puhkus isiklikel põhjustel.

See miinimumaja nõue ei kehti teenistusest teenistuse huvides lahkumise korral.

▼M23

Ümberasumistoetuse suhtes kohaldatakse ametniku viimase teenistuskoha jaoks määratud paranduskoefitsienti.

▼M25

2.  Alalise ametniku surma korral makstakse ümberasumistoetust tema lesele või sellise isiku puudumise korral tema ülalpeetavatele artikli 2 tähenduses, olenemata sellest, kas lõikes 1 sätestatud teenistusstaažiga seotud nõue on täidetud.

▼B

3.  Ümberasumistoetuse arvutamisel arvestatakse ametniku perekonnaseisu ja palka teenistusest lahkumise kuupäeval.

4.  Ümberasumistoetust makstakse tõendi esitamisel, et ametnik ja tema perekond või ametniku surma korral tema perekond on ümber asunud kohta, mis asub vähemalt 70 km kaugusel ametniku töökohast.

Ametniku või surnud ametniku perekond peab ümber asuma kolme aasta jooksul pärast ametniku teenistuse lõppemist.

Seda tähtaega ei kohaldata ametniku pärijate suhtes, kes tõendavad, et nad ei olnud eeltoodud sätetest teadlikud.

C.

Sõidukulud

▼M131

Artikkel 7

1.  Ametnikul on õigus saada kindlasummalist hüvitist tema enda ning abikaasa ja tegelikult perekonnas elavate ülalpeetavate isikute sõidukulude eest:

Ametniku surma korral on lesel ja ülalpeetavatel õigus saada kindlasummalist hüvitist sõidukulude eest samadel tingimustel.

Nende laste sõidukulusid, kes on kogu kalendriaasta jooksul alla 2-aastased, ei hüvitata.

2.  Kindlasummaline hüvitis põhineb lõikes 1 osutatud kohtade geograafilise vahemaa kilomeetrite eest makstaval toetusel.

Kilomeetrite eest makstav toetus on:

▼M143

▼M131

Eespool nimetatud kilomeetrite eest makstavale toetusele lisatakse kindlasummaline lisahüvitis:

▼M143

▼M131

Eespool nimetatud kilomeetrite eest makstavaid toetusi ja kindlasummalisi lisahüvitisi ajakohastatakse igal aastal võrdeliselt töötasudega.

3.  Erandina lõikest 2 hüvitatakse sõidukulud, mis on seotud üleviimisega, millega kaasneb töötamiskoha vahetus Euroopa Liidu liikmesriikide territooriumilt väljapoole liikmesriikide territooriumi või töötamiskoha vahetus väljaspool liikmesriikide territooriumi, kindlasummalise hüvitisena, mille aluseks on lennukulud turistiklassist vahetult järgmises kõrgemas klassis.

4.  Ametniku päritolukoht määratakse kindlaks tema tööleasumisel, võttes arvesse töölevõtmiskohta või tema selgesõnalise ja põhjendatud taotluse alusel kohta, millega ta on põhiliselt seotud. Sel viisil kindlaks määratud päritolukohta võib ametisse nimetava asutuse või ametiisiku eriotsusega ametniku teenistuses oleku ajal või lahkumisel muuta. Ametniku teenistuse ajal tehakse selline otsus üksnes erandjuhtudel ning juhul, kui ametnik esitab asjakohased tõendid.

Muutmisotsusega ei saa ametniku põhiliseks viibimiskohaks tunnistada kohta väljaspool Euroopa Liidu liikmesriikide territooriumi või Euroopa Liidu toimimise lepingu II lisas loetletud riike ja territooriume ning Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni liikmesriikide territooriumi.

Artikkel 8

1.  Ametnikul, kellel on õigus saada kodumaalt lahkumise või välismaal elamise toetust, on lõikes 2 sätestatud määra piires õigus saada igal kalendriaastal kindlasummalist hüvitist, mis võrdub töötamiskohast artiklis 7 määratletud päritolukohta sõitmise kuludega, ja kui tal on õigus saada majapidamistoetust, siis samuti hüvitist tema abikaasa ja artikli 2 tähenduses ülalpeetavate sõidukulude eest.

Kui mõlemad abikaasad on Euroopa Liidu ametnikud, on mõlemal õigus saada enda ja oma ülalpeetavate sõidukulude katteks eelnevate sätete kohast kindlasummalist hüvitist; igal ülalpeetaval on õigus üksnes ühele hüvitisele. Ülalpeetavate laste sõidukulud hüvitatakse vanemate taotluse põhjal ükskõik kumma päritolukoha alusel.

Kui ametnik abiellub aasta kestel ja omandab seetõttu õiguse saada majapidamistoetust, hüvitatakse abikaasa reisikuludest see osa, mis on võrdeline ajavahemikuga abiellumise kuupäevast aasta lõpuni.

Kui hüvitise arvestamise alus muutub pärast kõnealuste summade maksmise päeva perekonnaseisu muutumise tõttu, ei ole ametnik kohustatud neid tagasi maksma.

Nende laste sõidukulusid, kes on kogu kalendriaasta jooksul alla 2-aastased, ei hüvitata.

2.  Kindlasummaline hüvitis põhineb ametniku töötamiskoha ja päritolukoha vahelise geograafilise vahemaa kilomeetri kohta makstaval toetusel.

Kui artiklis 7 määratletud päritolukoht on väljaspool liidu liikmesriikide territooriumi ja ühtlasi väljaspool Euroopa Liidu toimimise lepingu II lisas loetletud riike ja territooriume ning Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni liikmesriikide territooriumi, põhineb kindlasummaline hüvitis ametniku töötamiskoha ja selle liikmesriigi pealinna, mille kodakondsus tal on, vahelise geograafilise vahemaa kilomeetrite eest makstaval toetusel. Ametnikul, kelle päritolukoht on väljaspool liidu liikmesriikide territooriumi ja ühtlasi väljaspool Euroopa Liidu toimimise lepingu II lisas loetletud riike ja territooriume ning Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni liikmesriikide territooriumi ja kes ei ole nende liikmesriikide kodanik, ei ole õigust kindlasummalisele hüvitisele.

Kilomeetrite põhjal makstav toetus on:

▼M143

▼M131

Eespool nimetatud kilomeetrite põhjal makstavale toetusele lisandub kindlasummaline lisahüvitis:

▼M143

▼M131

Eespool nimetatud kilomeetrite põhjal makstavaid toetusi ja kindlasummalisi lisahüvitisi ajakohastatakse igal aastal võrdeliselt töötasudega.

3.  Ametnikul, kes lahkub teenistusest kalendriaasta jooksul muul põhjusel kui surm või kes on osa aastast olnud isiklikel põhjustel võetud puhkusel, on juhul, kui ta on selle aasta jooksul olnud mõne liidu institutsiooni teenistuses alla üheksa kuu, õigus saada lõigetes 1 ja 2 sätestatud kindlasummalisest hüvitisest ainult osa, mis arvestatakse võrdeliselt kõnesoleval aastal tegelikult töötatud ajaga.

4.  Käesoleva artikli lõikeid 1, 2 ja 3 kohaldatakse ametnike suhtes, kelle töötamiskoht asub liikmesriikide territooriumil. Ametnikel, kelle töökoht asub väljaspool liikmesriikide territooriumi, on iseenda eest ning juhul, kui neil on õigus majapidamistoetusele, ka oma abikaasa ja teiste artikli 2 tähenduses ülalpeetavate eest õigus igal kalendriaastal kindlasummalisele hüvitisele päritolukohta sõitmise kulude katmiseks või selliste muusse kohta sõitmise kulude hüvitamisele, mis ei ületa nende päritolukohta sõitmise kulusid. Kui abikaasa ja artikli 2 lõikes 2 osutatud isikud ei ela koos ametnikuga tema töötamiskohas, on neil igal kalendriaastal õigus saada hüvitist sõidukulude eest oma päritolukohast töötamiskohta või mujale, kui sõitmise kulud ei ületa eespool osutatud sõidu kulusid.

Kindlasummalise hüvitise aluseks on lennukulud turistiklassis.

▼B

D.

Kolimiskulud

▼M131

Artikkel 9

1.  Ametnikul, kes peab personalieeskirjade artikli 20 täitmiseks teenistusse asumisel või teenistuse ajal töötamiskoha muutumise tõttu elukohta muutma ning kes ei ole saanud samade kulude eest hüvitust mujalt, on ülemmäärade piires õigus saada hüvitust mööbli ja isiklike esemete kolimise eest, kaasa arvatud kindlustus harilike ohtude vastu (eelkõige purunemine, vargus, tulekahju).

Ülemmäärad lähtuvad ametniku perekondlikust olukorrast kolimise ajal ning kolimise ja sellega seotud kindlustuse keskmisest maksumusest.

Institutsiooni ametisse nimetav asutus või ametiisik võtab käesoleva lõike jõustamiseks vastu üldised rakendussätted.

2.  Ametniku töölt lahkumise või surma korral hüvitatakse lõikes 1 sätestatud piirides töökohast päritolukohta kolimise kulud. Vallalise ametniku surma korral hüvitatakse kolimiskulud tema pärijatele.

3.  Alalise ametniku puhul toimub kolimine ühe aasta jooksul alates ametniku katseaja lõpust. Töölt lahkumise korral peab kolimine toimuma vastavalt artikli 6 lõike 4 teisele lõigule kolme aasta jooksul. Pärast käesolevas lõikes sätestatud tähtaegade lõppu toimuvate kolimiste kulud hüvitatakse ainult erandjuhtudel ametisse nimetava asutuse või ametiisiku eriotsusega.

▼B

E.

Päevaraha

Artikkel 10

▼M112

1.  Kui ametnik tõendab, et ta peab personalieeskirjade artikli 20 nõuete täitmiseks elukohta vahetama, on sellisel ametnikul lõikes 2 sätestatud ajavahemiku jooksul õigus saada päevaraha kalendripäeva eest järgmiselt:

▼M143

▼M112

Eespool sätestatud skaala vaadatakse läbi iga kord, kui vaadatakse läbi töötasud vastavalt personalieeskirjade artiklile 65.

▼M23

2.  Ajavahemik, mille eest päevaraha makstakse, on järgmine:

▼M25

Kui mõlemad abikaasad on ►M128  Euroopa Liidu ◄ ametnikud ►M112  või muud teenistujad ◄ ja neil mõlemal on õigus saada päevaraha, kohaldatakse punktis b sätestatud ajavahemikku selle abikaasa suhtes, kelle põhipalk on suurem. Teise abikaasa suhtes kohaldatakse punktis a sätestatud ajavahemikku.

▼M23

Mingil juhul ei anta päevaraha pärast kuupäeva, mil ametnik personalieeskirjade artikli 20 nõuete täitmiseks kolib.

▼M112 —————

▼B

F.

Lähetuskulud

Artikkel 11

1.  Ametnikul, kes viibib asjakohase lähetuskäskkirja alusel lähetuses, on õigus saada reisikulude eest hüvitist ja päevaraha järgmiste sätete kohaselt.

▼M112 —————

▼B

2.   ►M112  Lähetuskorralduses märgitud lähetuse arvatava kestuse alusel arvutatakse avanss, mida ametnik võib saada päevaraha arvel. ◄ Avanssi ei maksta, kui lähetus kestab eeldatavasti kuni 24 tundi ja on riigis, kus kasutatakse sama valuutat kui ametniku töökohas, välja arvatud juhul, kui on tehtud vastav eriotsus.

▼M112

3.  Välja arvatud eriotsusega määratavatel erijuhtudel ja eelkõige siis, kui ametnik kutsutakse puhkuselt tagasi, piirdub lähetuskulude hüvitamine teenistuskoha ja lähetuskoha vahelise soodsaima reisi kuludega nii, et lähetusel viibiv ametnik ei pea märkimisväärselt pikendama oma kohalviibimise aega.

▼M112

Artikkel 12

1.   Rongireis

Raudtee kaudu toimunud lähetuse sõidukulud hüvitatakse tõendavate dokumentide esitamisel esimese klassi rongipileti hinna põhjal teenistuskoha ja lähetuskoha vahelise kõige lühema marsruudi järgi.

2.   Lennureis

Ametnikel on lubatud reisida lennukiga, kui edasi-tagasi rongireisi pikkus oleks kokku vähemalt 800 kilomeetrit.

3.   Merereis

Ametisse nimetav asutus või ametiisik otsustab kasutatavad klassid ja lisahüvitised kajuti eest iga juhtumi puhul ja reisi pikkuse ja maksumuse põhjal.

4.   Autoreis

Sõidukulud hüvitatakse rongipileti hinna põhjal kindlas summas punkti 1 kohaselt; muid hüvitisi ei maksta.

Ametnikule, kes reisib lähetuses olles erioludes, võib ametisse nimetav asutus või ametiisik siiski otsustada maksta hüvitist vastavalt läbitud kilomeetrite arvule eespool nimetatud sõidukulude tavapärase hüvitamise asemel, kui ühistranspordi kasutamine on selgelt ebasoodne.

Artikkel 13

1.  Lähetuse päevaraha koosneb kindlast summast, mis katab kõik lähetuses viibival ametnikul tekkinud kulud: hommikusöök, kaks peamist söögikorda ja kõrvalkulud, sh kohalikud sõidukulud. Majutuskulud koos kohalike maksudega hüvitatakse tõendavate dokumentide esitamisel iga riigi kohta kindlaksmääratud maksimumsumma piires.

2.  

▼M139

▼M112

Kui üks ►M128  liidu ◄ institutsioonidest, haldusasutus või väljaspool ►M128  liitu ◄ olev asutus pakub lähetuses viibivale ametnikule tasuta toitlustust ja majutust või hüvitab need, tuleb see deklareerida. Seejärel tehakse vastav mahaarvamine.

▼M131

3.  Komisjon vaatab lõike 2 punktis a sätestatud määrad läbi iga kahe aasta järel. Kõnealune läbivaatamine põhineb hotellide, restoranide ja toitlustusteenuste hindasid käsitleval aruandel ning selliste hindade arengut näitavatel indeksitel. Kõnealuseks läbivaatamiseks teeb komisjon otsuse vastavalt personalieeskirjade artiklitele 111 ja 112 vastu võetavate delegeeritud õigusaktidega.

▼M131

4.  Erandina lõikest 1 võib majutuskulusid, mis tekivad ametniku lähetamisel institutsiooni põhitegevuskohtadesse, nagu need on määratletud Euroopa Liidu toimimise lepingu protokollis nr 6, hüvitada kindla summaga, mis ei ole suurem kui asjaomaste liikmesriikide kohta kindlaks määratud maksimumsumma.

▼M112

Artikkel 13a

Käesoleva lisa artiklite 11, 12 ja 13 üksikasjalikud rakenduseeskirjad kehtestavad ►M131  eri institutsioonide ametisse nimetavad asutused või ametiisikud ◄ üldiste rakendussätete alusel.

▼B

G.

Kulude hüvitamine kindlaksmääratud summas

Artikkel 14

1.  Ametnikele, kellel tekib oma kohustuste tõttu korrapäraselt esinduskulusid, võib ametisse nimetav asutus või ametiisik anda kindlaksmääratud hüvitist, määrates kindlaks ka selle summa.

Erandjuhtudel võib ametisse nimetav asutus või ametiisik peale selle otsustada, et institutsioon kannab ka osa kõnealuste ametnike elamiskuludest.

2.  Kui ametnikel tekib erijuhiste kohaselt toimides ajuti tööga seotud esinduskulusid, määratakse esinduskulude summa iga juhtumi puhul asjakohaste dokumentide alusel ja ametisse nimetava asutuse või ametiisiku kinnitatud tingimustel.

▼M112 —————

▼B

Artikkel 15

Ametisse nimetava asutuse või ametiisiku otsusega võivad ►M112  personalieeskirjade artikli 29 lõike 2 tähenduses juhtival kohal olevad vanemametnikud ◄ , kel ei ole ametiautot, saada oma töökoha linnas sõitmise katteks kindlaksmääratud hüvitist summas kuni ►M97  892,42 eurot ◄ aastas.

Ametisse nimetav asutus või ametiisik võib selle hüvitise anda oma otsusega ametnikule, kes on oma kohustuste tõttu sunnitud pidevalt tegema sõite, mille jaoks ta on volitatud kasutama oma isiklikku autot.

4. jagu

TASUMISELE KUULUVATE SUMMADE MAKSMINE

Artikkel 16

1.  Töötasu jooksva kuu eest makstakse ametnikule iga kuu 15. päeval. Töötasu ümardatakse ►M94  sendi  ◄ täpsusega ülespoole.

2.  Kui töötasu on vaja maksta vähem kui terve kuu eest, jagatakse see summa kolmekümnendikeks ning

3.  Kui õigus saada peretoetusi ja kodumaalt lahkumise toetust tekib pärast teenistusse astumise kuupäeva, saab ametnik neid alates selle kuu esimesest päevast, mil see õigus tekkis. Sellise õiguse lõppemise korral saab ametnik maksmisele kuuluvaid toetusi kuni õiguse lõppemise kuu viimase päevani.

▼M43

Artikkel 17

▼M131

1.  Ametnikule tehakse väljamakseid selles kohas ja selle riigi vääringus, kus ta oma kohustusi täidab, või ametniku taotlusel eurodes Euroopa Liidus asuvasse panka.

▼M112

►M131

Tingimustel, mis on sätestatud institutsioonide ametisse nimetavate asutuste või ametiisikute ühisel kokkuleppel pärast nõupidamist personalieeskirjade komiteega, võivad ametnikud taotleda osa oma töötasu korrapärast ülekandmist erikorras.

 ◄

Eespool toodud sätte kohaselt võib ülekanne käsitleda emba-kumba või mõlemat:

Punktis b nimetatud ülekanded ei või ületada 5 % ametniku põhipalgast.

3.  Lõikes 2 ettenähtud ülekanded tehakse ►M131  asjaomase liikmesriigi vääringus ◄ personalieeskirjade artikli 63 teises lõigus määratletud vahetuskursiga. Ülekantavad summad korrutatakse koefitsiendiga, mis väljendab erinevust personalieeskirjade XI lisa artikli 3 lõike 5 punktis b määratletud selle riigi paranduskoefitsiendi, kuhu ülekanne tehakse, ja personalieeskirjade XI lisa artikli 3 lõike 5 punktis a osutatud ametniku töötasu suhtes kohaldatud paranduskoefitsiendi vahel.

▼M112

4.  Lisaks lõigetes 1-3 nimetatud ülekannetele võib ametnik taotleda korrapärast ülekannet teise liikmesriiki ►M131  kohalikus vääringus ◄ igakuise vahetuskursi alusel, mille suhtes koefitsiente ei kohaldata. Kõnealune ülekanne ei või ületada 25 % ametniku põhipalgast.

▼B

VIII LISA

Pensioniskeem

1. PEATÜKK

Üldsätted

Artikkel 1

1.  Kui enne ametniku tööleasumist läbitud tervisekontrolli põhjal selgub, et ametnik on haige või töövõimetu, võib ametisse nimetav asutus või ametiisik kõnealusest haigusest või töövõimetusest tulenevaid riske arvesse võttes otsustada võimaldada sellele ametnikule invaliidsuse või surmaga seotud hüvitisi alles viis aastat pärast seda, kui ta on ►M128  liidu ◄ teenistusse asunud.

Ametnik võib selle otsuse töövõimetuskomiteele edasi kaevata.

2.  Ametnik, kes viibib puhkusel seoses sõjaväeteenistusega, ei saa hüvitisi seoses invaliidsuse või surmaga, mis on otseselt tingitud sõjaväeteenistuse tõttu tekkind õnnetusest või haigusest. Eelmised sätted ei mõjuta ametniku ülalpidamisel olnud isikute pensioniõigust vastavalt õigustele, mille ametnik oli kogunud kuupäevaks, mil ta lahkus puhkusele seoses sõjaväeteenistusega.

2. PEATÜKK

Vanaduspension ja lahkumistoetus

1. jagu

VANADUSPENSION

Artikkel 2

Vanaduspensioni makstakse ametnikule kogunenud pensioniõigusliku staaži aastate koguarvu põhjal. Iga artikli 3 sätete kohaselt arvestatud aasta annab talle õiguse ühele aastale tööstaažile ja iga täielik kuu ühele kaheteistkümnendikule tööstaaži aastast.

Vanaduspensioniõiguse arvutamisel arvestatav maksimaalne tööstaaž ►M112  maksimumpensioni saamiseks vajalik aastate arv personalieeskirjade artikli 77 teise lõigu tähenduses ◄ .

▼M112

Artikkel 3

Tingimusel, et asjaomased teenistujad on tasunud oma pensionisissemakseid asjaomase teenistusaja eest, võetakse artikli 2 tähenduses pensioniõigusliku staaži arvutamisel arvesse järgmist:

Artikkel 4

1.  Ametnik, kes on varem olnud ühe institutsiooni teenistuses kas ametniku, ajutise töötaja või lepingulise töötajana ja kes naaseb mõne ►M128  liidu ◄ institutsiooni teenistusse, omandab uuesti pensioniõiguse. Ta võib taotleda, et tema pensioniõiguse arvutamisel võetaks arvesse käesoleva lisa artikli 3 kohaselt kogu ametniku, ajutise töötaja või lepingulise töötajana teenistuses oldud aega, mille eest on tasutud sissemaksed, tingimusel et:

Kui asjaomase ametniku puhul kohaldatakse muude teenistujate teenistustingimuste artikleid 42 või 112, võetakse kõrvalepandava summa arvutamisel arvesse ka nimetatud artiklite kohaselt makstud summat, millele on lisatud liitintress ►M123  3,1 % ◄ aastas.

Kui ►M128  liidu ◄ skeemi ülekantavast summast ei piisa kogu varasema teenistusajaga seotud pensioniõiguste täiendamiseks, võib ametnik taotluse korral täiendada esimese lõigu punktis b määratletud summat.

2.  Lõikes 1 sätestatud intressimäära võib läbi vaadata XII lisa artiklis 10 sätestatud eeskirjade kohaselt.

▼M131

Artikkel 5

Olenemata käesoleva lisa artiklist 2, kui ametnik jääb pärast pensioniikka jõudmist teenistusse, on tal õigus pensionitõusule, mis on võrdne 1,5 %-ga tema pensioni arvutamisel arvesse võetavast põhipalgast iga pärast pensioniiga töötatud aasta kohta, tingimusel et kogupension koos tõusuga ei ületa 70 % tema personalieeskirjade artikli 77 teises või kolmandas lõigus osutatud viimasest põhipalgast.

Selline pensionitõus kuulub väljamaksmisele ka pärast pensioniikka jõudmist liidu teenistusse jäänud ametniku surma korral.

▼B

Artikkel 6

▼M23

Pensionihüvitiste arvutamiseks kasutatav elatusmiinimum vastab ►M131  palgaastme AST 1 esimese järgu ◄ ametniku põhipalgale.

▼M112 —————

▼M112

Artikkel 8

Vanaduspensioni kindlustusmatemaatiline väärtus on ametnikule laekuvate hüvitiste kogumaksumus, mis arvutatakse XII lisa artiklis 9 nimetatud suremustabeli järgi ja ►M123  3,1 % ◄ -lise aastaintressi kohaselt, mille määr võidakse läbi vaadata XII lisa artiklis 10 sätestatud eeskirjade kohaselt.

▼M131

Artikkel 9

Enne pensioniikka jõudmist teenistusest lahkuv ametnik võib taotleda, et tema vanaduspensioni hakataks maksma:

Pensioni vähendatakse 3,5 % iga aasta kohta, mis jääb vanuseni, mil ametnik omandaks õiguse jääda vanaduspensionile personalieeskirjade artikli 77 tähenduses. Kui personalieeskirjade artiklis 77 nimetatud vanaduspensioni saamise õigust andva ea ja asjaomase isiku tegeliku vanuse vahe ületab täisaastate arvu, lisatakse vähendusele üks aasta.

▼M112

Artikkel 9a

Vähendatud pensioni määramiseks ametnikele, kes on omandanud õiguse saada pensioni, mis ületab 70 % nende viimasest põhipalgast, ja kes taotleb oma vanaduspensioni kohest maksmist artikli 9 kohaselt, vähendatakse artikli 9 kohaselt nominaalnäitajat, mis vastab pigem tööstaažile kui 70 %-le viimasest põhipalgast. Siiski ei tohi selliselt arvutatud vähendatud pensionid ületada 70 % viimasest põhipalgast personalieeskirjade artikli 77 tähenduses.

▼B

Artikkel 10

Õigus saada vanaduspensioni tekib selle kalendrikuu esimesel päeval, mis järgneb kuule, mil ametnikule kas automaatselt või oma taotluse põhjal määratakse pension; ta saab oma töötasu edasi, kuni talle hakatakse maksma pensioni.

Artikkel 11

▼M83

1.  Ametnikul, kes lahkub ►M128  liidu ◄ teenistusest, et:

on õigus lasta oma ►M128  liidu ◄ teenistuses kogutud pensioniõiguste ►M112  tegeliku ülekandekuupäeva kohane ◄ kindlustusmatemaatiline ekvivalent kanda üle selle juhtkonna või organisatsiooni hallatud pensionifondi või sellesse pensionifondi, milles ta kogub pensioniõigusi seoses oma tegevusega töötaja või füüsilisest isikust ettevõtjana.

2.  Ametnikul, kes asub ►M128  liidu ◄ teenistusse:

▼M112

on õigus pärast ametissenimetamist, kuid enne personalieeskirjade artiklis 77 nimetatud vanaduspensioni maksmise õiguse saamist, tasuda ►M128  liidule  ◄ tegeliku ülekandekuupäeva kohaselt sellise teenistuse või tegevustega omandatud pensioniõiguste kogumaksumus.

Sellisel juhul määrab ►M131  institutsiooni ametisse nimetav asutus või ametiisik ◄ , mille teenistuses ametnik on, kindlaks ametniku endisest teenistusajast tuleneva pensioniõigusliku staaži aastate arvu oma pensioniskeemi raames üldiste rakendussätetena, arvestades ametniku põhipalka, vanust ja ülekande tegemise päeval kehtivat vahetuskurssi ja võttes aluseks ülekantud kapitali, pärast ülekande tegemise kuupäeva ja tegeliku ülekandekuupäeva vahel kapitalikasvu näitava summa mahaarvamist.

▼M112

Ametnikud võivad kasutada käesolevat korda üksnes üks kord iga liikmesriigi ja asjaomase pensionifondi puhul.

▼M56

3.  Lõiget 2 kohaldatakse ka ametniku suhtes, kes ennistatakse oma kohale pärast lähetust personalieeskirjade artikli 37 lõike 1 punkti b teise taande järgi, ning ametniku suhtes, kes ennistatakse oma kohale pärast isiklikel põhjustel võetud puhkust personalieeskirjade artikli 40 järgi.

▼B

2. jagu

LAHKUMISTOETUS

▼M112

Artikkel 12

▼M131

1.  Pensioniikka mittejõudnud ametnikul, kelle teenistus lõpeb muul põhjusel kui surma või invaliidsuse tõttu ja kellel ei ole õigust saada kohest või edasilükatud vanaduspensioni, on teenistusest lahkudes õigus saada:

2.  Erandina lõike 1 punktist b on pensioniikka mittejõudnud ametnikul, kes on teenistusse asumisest alates pensioniõiguste saamiseks või säilitamiseks teinud sissemakseid riiklikusse pensioniskeemi või omal valikul eraõiguslikku kindlustusskeemi või pensionifondi, mis vastab lõikes 1 sätestatud nõuetele, ja kelle teenistus lõpeb muul põhjusel kui surma või invaliidsuse tõttu, ilma et tal oleks õigus saada kohest või edasilükatud vanaduspensioni, teenistusest lahkudes õigus saada lahkumistoetust, mis võrdub tema institutsioonide teenistuses olles omandatud pensioniõiguste kindlustusmatemaatilise väärtusega. Sellistel juhtudel arvatakse lahkumistoetusest maha muude teenistujate teenistustingimuste artikli 42 või 112 kohaselt pensioniõiguste saamiseks või säilitamiseks riiklikusse pensioniskeemi tehtud sissemaksed.

▼M112

3.  Kui ametniku teenistus lõpetatakse ametist kõrvaldamise tõttu, määratakse makstav lahkumistoetus või, vastavalt asjaoludele, ülekantav kindlustusmatemaatiline ekvivalent vastavalt IX lisa artikli 9 lõike 1 punktile h tehtud otsuse põhjal.

▼M112 —————

▼B

3. PEATÜKK

▼M112

Invaliidsustoetus

▼B

Artikkel 13

►M112  1. ◄   Kui artikli 1 lõike 1 sätetest ei tulene teisiti, on alla 65aastasel ametnikul, kelle töövõimetuskomitee on pensioniõiguste omandamise ajal tunnistanud püsivalt ja täielikult töövõimetuks ja kes seetõttu ei saa täita oma ametikohustusi oma karjäärivahemikule vastaval ametikohal ning kes peab seetõttu lõpetama teenistuse ►M128  liidus  ◄ , ►M23  õigus sellise töövõimetuse püsimise ajal saada personalieeskirjade artiklis 78 sätestatud ►M112  invaliidustoetust  ◄ . ◄

▼M112

2.  Invaliidsustoetust saavad isikud ei või teha tasustatavat tööd ilma ametisse nimetava asutuse või ametiisiku eelneva loata. Invaliidsustoetusest arvatakse maha sellisest tasustatavast tööst saadav tulu, mis ületab koos invaliidsustoetusega viimati teenistuses saadud kogu töötasu, mis põhineb toetuse maksmise kuu esimesest päevast kehtival palgaskaalal.

Toetuse saaja peab esitama taotluse korral nõutavad kirjalikud tõendid ja teatama oma institutsioonile kõik tegurid, mis võivad mõjutada toetuse saamist.

▼B

Artikkel 14

▼M62

Õigus saada ►M112  invaliidsustoetust  ◄ jõustub selle kalendrikuu esimesel päeval, mis järgneb ametniku pensionilejäämisele vastavalt personalieeskirjade artiklile 53.

▼M23

Kui ►M62  endise ametniku ◄ puhul ei ole ►M112  toetuse  ◄ maksmise tingimused enam täidetud, tuleb ta ennistada tööle esimesele tema karjäärivahemikule vastavale ja tema kategoorias või teenistusüksuses vabanevale ametikohale, tingimusel et ta vastab kõnealusel ametikohal töötamise nõuetele. Kui ametnik loobub talle pakutud ametikohast, säilib tal õigus ennistamisele järgmisele tema karjäärivahemikule vastavale ja tema kategoorias või teenistusüksuses vabanevale ametikohale samadel tingimustel; kui ametnik loobub ka teisest pakutud ametikohast, võib paluda tal teenistusest lahkuda ►M112  ————— ◄ .

Kui ►M112  invaliidsustoetust  ◄ saav endine ►M62  ametnik  ◄ sureb, lõpeb õigus saada ►M112  toetust  ◄ selle kalendrikuu lõpus, mille jooksul ta suri.

▼B

Artikkel 15

Kui invaliidsuspensioni saav endine ►M62  ametnik  ◄ ►M131  ei ole veel jõudnud pensioniikka ◄ , võib institutsioon kohustada teda korrapäraselt läbima tervisekontrolli, veendumaks et ta vastab endiselt ►M112  toetuse  ◄ maksmise nõuetele.

▼M112 —————

▼B

4. PEATÜKK

Toitjakaotuspension

Artikkel 17

►M23  Kui ametnik sureb, olles ühes personalieeskirjade artiklis 35 sätestatud halduslikest seisunditest, on tema lesel, kui ta on ametniku surma hetkeks olnud temaga abielus vähemalt ühe aasta ja kui artikli 1 lõike 1 ning artikli 22 sätetest ei tulene teisiti, õigus ►M112  toitjakaotuspensionile  ◄  ◄ , mis moodustab ►M5  60 % ◄ ►M62  sellest  ◄ vanaduspensionist, mida oleks ametnikule makstud olenemata tema teenistusstaažist või east, kui tal oma surma hetkel sellele õigus olnud.

Abielu kestust ei arvestata, kui ametnikul on sellest või varasemast abielust üks või mitu last ja kui ►M112  elusolev abikaasa ◄ peab neid ülal või on neid ülal pidanud, või kui ametniku surm tulenes kas kohustuste täitmisel saadud füüsilistest vigastusest või haigusest või õnnetusjuhtumist.

▼M56

Artikkel 17a

Kui artikli 1 lõikest 1 ja artiklist 22 ei tulene teisiti, on sellise endise ametniku lesel, kes vabastati ametist või kelle teenistus lõpetati määruse (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68, määruse (Euratom, ESTÜ, EMÜ) nr 2530/72 või määruse (ESTÜ, EMÜ, Euratom) nr 1543/73 alusel ning kes suri ajal, mil ta sai igakuist toetust personalieeskirjade artikli 50 või ühe eespool nimetatud määruse alusel, õigus saada ►M112  toitjakaotuspensioni  ◄ 60 % ulatuses vanaduspensionist, mida tema abikaasal olnud õigus saada, kui ta olenemata teenistusstaažist ja vanusest oleks oma surma ajal vastanud sellise pensioni saamise tingimustele, ►M112  tingimusel et nad olid juba abielus, enne kui ametnik lahkus institutsiooni teenistusest, ja et abielu oli kestnud vähemalt aasta ◄ .

Esimeses lõigus sätestatud ►M112  toitjakaotuspensioni  ◄ summa on vähemalt sama suur kui personalieeskirjade artikli 79 teises lõigus sätestatud summa. ►M112  Toitjakaotuspensioni  ◄ summa ei tohi siiski mingil juhul olla suurem kui selle vanaduspensioni esimene väljamakse, mida endisel ametnikul oleks olnud õigus saada, kui ta oleks elanud ja kui tal oleks pärast eespool nimetatud toetuste saamise õiguse lõppemist olnud õigus saada vanaduspensioni.

Esimeses lõigus sätestatud abielu kestuse tingimust ei arvestata, kui ametnikul oli enne teenistusest lahkumist sõlmitud abielust üks või mitu last ja kui ►M112  elusolev abikaasa ◄ peab selliseid VII lisa artikli 2 lõike 2 tähenduses ülalpeetavaid lapsi ülal või on neid ülal pidanud.

Abielu kestust ei arvestata ka siis, kui endise ametniku surm leiab aset artikli 17 teises lõigus kirjeldatud asjaoludel.

▼M112

Artikkel 18

Kui endine ametnik sai vanaduspensioni, on tema elusoleval abikaasal, kui ta oli ametnikuga abielus olnud juba enne ametniku lahkumist institutsiooni teenistusest ja kui abielu oli kestnud vähemalt ühe aasta, õigus saada toitjakaotuspensioni, mis võrdub 60 %-ga vanaduspensionist, mida ametnik sai oma surma ajal, kui artikli 22 sätetest ei tulene teisiti. Minimaalne toitjakaotuspension on 35 % viimasest põhipalgast; toitjakaotuspension ei või siiski mingil juhul ületada vanaduspensioni summat, mida abikaasa sai surma ajal.

Abielu kestust ei arvestata, kui ametnikul on enne teenistusest lahkumist sõlmitud abielust laps või lapsed ja kui lesk peab neid ülal või on neid ülal pidanud.

▼M23

Artikkel 18a

Kui endine ametnik oli lahkunud teenistusest enne ►M131  pensioniikka jõudmist ◄ ja taotlenud oma vanaduspensioni edasilükkamist ►M131  pensioniikka jõudmise ◄ kalendrikuule järgneva kalendrikuu esimesele päevale, on tema lesel, ►M112  kui nad olid juba abielus, enne kui ametnik lahkus institutsiooni teenistusest, ja abielu on kestnud vähemalt ühe aasta ◄ ja kui artikli 22 sätetest ei tulene teisiti, õigus saada ►M112  toitjakaotuspensioni  ◄ , mis võrdub 60 %ga vanaduspensionist, mida tema abikaasale makstud ►M131  pensioniikka jõudmisel ◄ . Minimaalne ►M112  toitjakaotuspension  ◄ on 35 % viimasest põhipalgast; ►M112  toitjakaotuspension  ◄ ei või siiski mingil juhul ületada vanaduspensioni summat, mida ametnikul oleks olnud õigus saada ►M131  pensioniikka jõudmisel ◄ .

Abielu kestust ei arvestata, kui endisel ►M62  ametnikul  ◄ on enne teenistusest lahkumist sõlmitud abielust laps või lapsed ja kui ►M112  elusolev abikaasa ◄ peab neid ülal või on neid ülal pidanud.

▼M112

Artikkel 19

Kui endine ametnik sai invaliidsustoetust, on tema elusoleval abikaasal, kui nad olid abielus sel ajal, kui ametnikul tekkis õigus toetusele, õigus saada toitjakaotuspensioni, mis võrdub 60 %-ga invaliidsustoetusest, mida abikaasa sai surma ajal, kui artikli 22 sätetest ei tulene teisiti.

Minimaalne toitjakaotuspension on 35 % viimasest põhipalgast; toitjakaotuspension ei või siiski mingil juhul ületada invaliidsustoetuse summat, mida abikaasa sai surma ajal.

▼B

Artikkel 20

►M62  Artiklite 17a, 18, 18a ja 19 ◄ kohaldamisel ei võeta abielu kestust arvesse, kui abielu, mis on küll sõlmitud pärast ametniku teenistusest lahkumist, on kestnud vähemalt viis aastat.

Artikkel 21

1.  Personalieeskirjade artikli 80 ►M62  esimeses, teises ja kolmandas lõigus ◄ ettenähtud orvupension moodustab esimese orvu puhul kaheksa kümnendikku sellest toitjakaotuspensionist, millele ►M112  vanaduspensioni või invaliidsustoetust ◄ saanud ametniku või endise ametniku ►M112  elusoleval abikaasal ◄ oleks õigus olnud, arvestamata artiklis 25 sätestatud mahaarvamisi.

▼M23

Kui artikli 22 sätetest ei tulene teisiti, on see pension vähemalt elatusmiinimumi suurune.

▼B

2.  Seda pensioni suurendatakse iga esimesele järgneva ülalpeetava lapse puhul summa võrra, mis võrdub ülalpeetava lapse kahekordse toetusega.

▼M23

Orbudel on õigus saada õppetoetust vastavalt VII lisa artiklile 3.

▼B

3.  Pensioni ja sel viisil arvutatud toetuse kogusumma jaotatakse võrdselt orbude vahel, kellel on õigus seda saada.

Artikkel 22

Kui ametnikust jäävad maha ►M112  elusolev abikaasa ◄ , samuti orvud varasemast abielust või teised tema pärijad, jaotatakse kogu pension, mis arvutatakse nii, nagu ►M112  elusolev abikaasa ◄ kõik need isikud lese ülalpeetavad, asjaomaste isikute vahel võrdeliselt pensionidega, mida igale isikute kategooriale oleks eraldi makstud.

Kui ametnikust jäävad maha orvud mitmest abielust, jaotatakse kogu pension, mis arvutatakse nii, nagu oleksid kõik lapsed samast abielust, asjaomaste isikute vahel võrdeliselt pensionidega, mida igale isikute kategooriale oleks eraldi makstud.

Kõnealuse jaotuse arvutamisel arvatakse kummagi abikaasa eelmisest abielust pärit lapsed, kes on personalieeskirjade VII lisa artikli 2 tähenduses ülalpeetavatena, ►M112  vanaduspensioni või invaliidsustoetust ◄ saanud ametniku või endise ametniku abielust pärit laste kategooriasse.

Teises lõigus kirjeldatud juhul käsitatakse ülenejaid sugulasi, kes on ülalpeetavad personalieeskirjade VII lisa artikli 2 tähenduses, samal viisil kui ülalpeetavaid lapsi ning jaotuspõhimõtte arvutamiseks arvatakse nad järeltulijate kategooriasse.

▼M62 —————

▼B

Artikkel 24

Toitjakaotuspensioni saamise õigus jõustub selle kalendrikuu esimesest päevast, mis järgneb kalendrikuule, mil ►M112  vanaduspensioni või invaliidsustoetust ◄ saanud ametnik ►M62  või endine ametnik suri ◄ . ►M23  Kui aga ametniku või pensioni saama õigustatud isiku surma korral tehakse personalieeskirjade artiklis 70 sätestatud makse, tekib selline õigus alles surmakuule järgneva neljanda kuu esimesel päeval. ◄

Õigus saada toitjakaotuspensioni lõpeb selle kalendrikuu lõpus, mil pensionisaaja sureb või lakkab vastamast pensioni saamise tingimustele. ►M112  Samamoodi lõpeb õigus orvupensionile, kui selle saajat ei käsitata enam ülalpeetava lapsena VII lisa artikli 2 tähenduses. ◄

Artikkel 25

►M62  Kui surnud ametniku või ◄ ►M112  vanaduspensioni või invaliidsustoetust ◄ saanud endise ametniku ja ellujäänud abikaasa vanusevahe, millest on lahutatud nende abielus oldud aeg, on üle kümne aasta, vähendatakse eelnenud sätete kohaselt arvutatud toitjakaotuspensioni iga vanusevahe täisaasta kohta järgmiselt:

Artikkel 26

►M112  Elusoleva abikaasa ◄ õigus saada toitjakaotuspensioni lõpeb taasabiellumise korral. Tal on õigus saada kohe kogusumma, mis võrdub tema kahe aasta toitjakaotuspensioniga, juhul kui ei kohaldata personalieeskirjade artikli 80 lõiget 2.

▼M112

Artikkel 27

Ametniku või endise ametniku lahutatud abikaasal on õigus saada käesolevas peatükis määratletud toitjakaotuspensioni, kui ta võib oma endise abikaasa surma korral tõendada, et tal on õigus saada endiselt abikaasalt ülalpidamistoetust kas kohtuotsuse või siis tema ja tema endise abikaasa vahelise ametlikult registreeritud ja kehtiva kokkuleppe alusel.

Toitjakaotuspension ei või siiski ületada ülalpidamistoetuse summat, mida maksti endise abikaasa surma ajal ja mida on ►M131  ajakohastatud  ◄ personalieeskirjade artiklis 82 sätestatud korras.

Lahutatud abikaasa kaotab oma õiguse, kui ta abiellub uuesti enne oma endise abikaasa surma. Kui ta abiellub uuesti pärast endise abikaasa surma, kohaldatakse artiklit 26.

▼B

Artikkel 28

▼M62