a)

riigiabi keskkonnasõbralike, vähem loodusvarasid kulutavate toodete, masinate, seadmete või sõidukite projekteerimiseks ja tootmiseks ning tehaste ja muude tootmisüksuste tegevuseks ohutuse või hügieeni parandamisel; (10)

b)

teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antav riigiabi, mille suhtes kohaldatakse teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi raamistikus (11) sätestatud eeskirju;

c)

riigiabi, mis on hõlmatud põllumajandus- ja metsandussektoris (12) või kalandus- ja vesiviljelussektoris (13) riigiabi andmise eeskirjadega;

d)

tuumaenergiale antav riigiabi.

a)

abi kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks ja sidumiseks, sealhulgas taastuvenergia ja energiatõhususe toetamise kaudu;

b)

abi hoonete energiatõhususe ja keskkonnatoime parandamiseks;

c)

abi keskkonnasõbralike sõidukite (mida kasutatakse lennu-, maantee-, raudtee-, sisevee- ja meretranspordis) ja keskkonnasõbralike mobiilsete teenindusseadmete soetamiseks ja liisimiseks ning sõidukite ja mobiilsete teenindusseadmete moderniseerimiseks;

d)

abi keskkonnasõbralike sõidukite laadimis- või tankimistaristu kasutuselevõtuks;

e)

abi ressursitõhususe suurendamiseks ja ringmajandusele ülemineku toetamiseks;

f)

abi muu kui kasvuhoonegaasidest tuleneva saastamise vältimiseks või vähendamiseks;

g)

abi keskkonnakahju heastamiseks, looduslike elupaikade ja ökosüsteemide taastamiseks, elurikkuse kaitsmiseks või ennistamiseks ning kliimamuutustega kohanemise ja nende mõju leevendamise eesmärgil looduspõhiste lahenduste rakendamiseks;

h)

abi, mida antakse maksude või maksutaoliste tasude vähendamise vormis;

i)

abi elektrivarustuskindluse tagamiseks;

j)

abi energiataristule;

k)

abi kaugkütteks ja -jahutuseks;

l)

abi, mida antakse energia suurtarbijatele elektrimaksude vähendamise vormis;

m)

abi kivisütt, turvast või põlevkivi kasutavate elektrijaamade sulgemiseks ning kivisöe, turba või põlevkivi kaevandamisega seotud tegevuse lõpetamiseks;

n)

abi uuringuteks või nõustamisteenusteks kliima-, keskkonnakaitse- ja energiaküsimustes

(1)

„sihtotstarbeline üksikabi“ – abi, mida ei anta abikava alusel;

(2)

„abi osakaal“ – abi kogusumma, mis on väljendatud protsendina abikõlblikest kuludest. Arvutamise aluseks tuleb võtta näitajad enne maksude või muude tasude mahaarvamist. Kui abi antakse muus vormis kui toetusena, on abi suuruseks abi brutotoetusekvivalent. Mitmes osas makstava abi väärtus tuleb arvutada selle andmise aja väärtuse kohaselt. Diskonteerimisel ja sooduslaenus (16) sisalduva abisumma arvutamisel tuleb intressimäärana kasutada abi andmise ajal kehtinud viitemäära. Abi osakaal arvutatakse ühe abisaaja kohta;

(3)

„abi saavad piirkonnad“ – piirkonnad, mis on abi andmise ajal aluslepingu artikli 107 lõike 3 punktide a ja c kohaselt kindlaks määratud heakskiidetud regionaalabi kaardil;

(4)

„tasakaalustamine“ (elektrienergia puhul) – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 (17) artikli 2 punktis 10 sätestatud määratlusele vastav tasakaalustamine;

(5)

„tasakaaluhaldur“ – määruse (EL) 2019/943 artikli 2 punktis 14 sätestatud määratlusele vastav tasakaaluhaldur;

(6)

„elurikkus“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 (18) artikli 2 punktis 15 sätestatud määratlusele vastav elurikkus;

(7)

„biokütused“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 (19) artikli 2 punktis 33 sätestatud määratlusele vastavad biokütused;

(8)

„biogaas“ – direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 2 punktis 28 sätestatud määratlusele vastav biogaas;

(9)

„vedelad biokütused“ – direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 2 punktis 32 sätestatud määratlusele vastavad vedelad biokütused;

(10)

„biomass“ – direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 2 punktis 24 sätestatud määratlusele vastav bioloogilise päritoluga toodete, jäätmete ja jääkide biolagunev fraktsioon;

(11)

„biomasskütused“ – direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 2 punktis 27 sätestatud määratlusele vastavad biomasskütused;

(12)

„reservvõimsuse mehhanism“ – määruse (EL) 2019/943 artikli 2 punktis 22 sätestatud määratlusele vastav reservvõimsuse mehhanism;

(13)

„CO2 kogumine ja säilitamine“ – tehnoloogiliste lahenduste kogum, mis võimaldab koguda tööstusrajatistest eralduvat süsinikdioksiidi (CO2), sealhulgas protsessidest tulenevat CO2, või eemaldada seda otse välisõhust, transportida see hoidlasse ja juhtida püsiva säilitamise eesmärgil sobivasse maa-alusesse geoloogilisse formatsiooni;

(14)

„CO2 kogumine ja kasutamine“ – tehnoloogiliste lahenduste kogum, mis võimaldab koguda tööstusrajatistest eralduvat CO2, sealhulgas protsessidest tulenevat CO2, või eemaldada seda otse välisõhust ning transportida see tarbimis- või kasutuskohta täieliku ärakasutamise eesmärgil;

(15)

„CO2 sidumine“ – inimtegevus, mille tulemusena CO2 eemaldatakse atmosfäärist ja seda säilitatakse püsivalt geoloogilistes, maismaa- või ookeanireservuaarides või toodetes. Selle hulka kuuluvad bioloogiliste või geokeemiliste sidujate olemasolev ja võimalik tõhustamine inimtegevuse tulemusena ning CO2 välisõhust eemaldamine ja säilitamine, kuid mitte looduslik sidumine, mis ei ole otseselt põhjustatud inimtegevusest;

(16)

„tarnija kohustuse kava“ – kava, mille raames luuakse väärtust kaupade tarnimiseks või teenuste osutamiseks, sertifitseerides neid kaupu või teenuseid ning pannes tarnijatele või tarbijatele kohustuse osta sertifikaate;

(17)

„keskkonnasõbralikud mobiilsed maapealse teeninduse seadmed“ – mobiilsed seadmed, mida kasutatakse lennu- või meretranspordiga seotud teenindustegevuses ja millel puudub otsene (väljalasketoru) CO2-heide;

(18)

„keskkonnasõbralikud mobiilsed teenindusseadmed“ – keskkonnasõbralikud mobiilsed terminaliseadmed ja keskkonnasõbralikud mobiilsed maapealse teeninduse seadmed;

(19)

„keskkonnasõbralikud mobiilsed terminaliseadmed“ – mobiilsed seadmed, mida kasutatakse kaupade ja ühendveo-laadimisüksuste peale-, maha- ja ümberlaadimiseks ning lasti veoks terminali piirkonnas ja millel puudub otsene (väljalasketoru) CO2-heide või – otsese (väljalasketoru) CO2-heiteta alternatiivide puudumise korral – mille otsene (väljalasketoru) CO2-heide on oluliselt väiksem kui tavapärastel terminaliseadmetel;

(20)

„keskkonnasõbralik sõiduk“ –

(21)

„koostootmine“ või „soojus- ja elektrienergia koostootmine“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2012/27 (23) artikli 2 punktis 30 sätestatud määratlusele vastav koostootmine;

(22)

„saastunud ala“ – ala, kus inimtegevuse tõttu on materjalide või ainete kinnitatud sisaldus selline, et see ala kujutab endast märkimisväärset ohtu inimeste tervisele või keskkonnale, kui võtta arvesse maa, merepõhja või jõgede praegust ja heakskiidetud tulevast kasutusviisi;

(23)

„näidisprojekt“ – määruse (EL) 2019/943 artikli 2 punktis 24 sätestatud määratlusele vastav näidisprojekt;

(24)

„digiteerimine“ – elektroonilistel seadmetel ja/või süsteemidel põhineva tehnoloogia kasutuselevõtt, mis võimaldab suurendada toodete funktsionaalsust, välja töötada internetipõhiseid teenuseid, ajakohastada protsesse või minna kaupade tootmisel ja teenuste pakkumisel üle vahendajateta ärimudelitele ning millel on lõppkokkuvõttes ümberkujundav mõju;

(25)

„kõrvaldamine“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ (24) artikli 3 punktis 19 sätestatud määratlusele vastav kõrvaldamine;

(26)

„jaotusvõrguettevõtja“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/944 (25) artikli 2 punktis 29 sätestatud määratlusele vastav jaotusvõrguettevõtja;

(27)

„kaugküte“ või „kaugjahutus“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2010/31 (26) artikli 2 punktis 19 sätestatud määratlusele vastav kaugküte või kaugjahutus;

(28)

„kaugkütte- ja/või kaugjahutussüsteemid“ – kütte ja/või jahutuse tootmise rajatised, salvestusrajatised ja jaotusvõrk, mis hõlmab nii esmast ülekandevõrku kui ka teisest torustikku, mille kaudu tarbijaid varustatakse kütte või jahutusega. Viidet kaugküttele tuleb tõlgendada kui viidet kaugkütte- ja/või kaugjahutussüsteemile, sõltuvalt sellest, kas võrkude abil varustatakse tarbijaid kütte või jahutusega koos või eraldi;

(29)

„ökoinnovatsioon“ – kõik uuendustegevuse vormid, sealhulgas uued tootmisprotsessid, uued tooted või teenused ning uued juhtimis- ja ärimeetodid, mille tulemus või eesmärk on keskkonnakaitse oluline parandamine ja saastamise keskkonnamõju oluline vähendamine. Selle määratluse tähenduses ei loeta innovatsiooniks järgmist:

(30)

„ökosüsteem“ – määruse (EL) 2020/852 artikli 2 punktis 13 sätestatud määratlusele vastav ökosüsteem;

(31)

„energiatõhusus“ – direktiivi 2012/27/EL artikli 2 punktis 4 sätestatud määratlusele vastav energiatõhusus;

(32)

„energia salvestamine“ – direktiivi (EL) 2019/944 artikli 2 punktis 59 sätestatud määratlusele vastav energia salvestamine elektrisüsteemis;

(33)

„energiasalvestusüksus“ – direktiivi (EL) 2019/944 artikli 2 punktis 60 sätestatud määratlusele vastav energiasalvestusüksus;

(34)

„tõhus kaugküte ja -jahutus“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/27/EL artikli 2 punktis 41 sätestatud määratlusele vastav tõhus kaugküte ja -jahutus;

(35)

„taastuvatest energiaallikatest toodetud energia“ – üksnes direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 2 punktis 1 määratletud taastuvaid energiaallikaid kasutavates elektrijaamades toodetud energia ja sellistes hübriidelektrijaamades taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kütteväärtuse osakaal, kus kasutatakse ka traditsioonilisi energiaallikaid, sealhulgas taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia, mida kasutatakse kohapealsete salvestussüsteemide täitmiseks (paigaldatud koos või taastuvenergiarajatise lisana), kuid välja arvatud salvestussüsteemide tulemusena toodetud elektrienergia;

(36)

„energiataristu“ (27) – füüsilised seadmed või rajatised, mis asuvad liidus või ühendavad liitu ja üht või mitut kolmandat riiki ning kuuluvad järgmistesse kategooriatesse:

(37)

„hoone energiatõhusus“ – direktiivi 2010/31/EL artikli 2 punktis 4 sätestatud määratlusele vastav hoone energiatõhusus;

(38)

„energiasääst“ – direktiivi 2012/27/EL artikli 2 punktis 5 sätestatud määratlusele vastav energiasääst;

(39)

„keskkonnakaitse“ – meede või tegevus, mille eesmärk on vähendada või ennetada inimtegevusest tulenevat saastamist, negatiivset keskkonnamõju või muud kahju füüsilisele keskkonnale (sealhulgas õhule, veele ja mullale), ökosüsteemidele või loodusvaradele, sealhulgas leevendada kliimamuutusi, vähendada sellise kahju tekkimise ohtu, kaitsta ja taastada elurikkust või saavutada loodusvarade tõhusam kasutamine, sealhulgas energia säästmise meetmed ja taastuvate energiaallikate kasutamine ning muud meetodid kasvuhoonegaaside heitkoguste ja muude saasteainete vähendamiseks, samuti üleminek ringmajanduse mudelitele, et vähendada esmaste materjalide kasutamist ja suurendada tõhusust. See mõiste hõlmab ka meetmeid, mis tugevdavad kohanemisvõimet ja vähendavad haavatavust kliimamõjude suhtes;

(40)

„keskkonnamaks“ – maks või tasu, mida kohaldatakse selgelt negatiivse keskkonnamõjuga maksubaasi, toodete või teenuste suhtes või mille eesmärk on maksustada teatavat tegevust või teatavaid kaupu või teenuseid selleks, et nende hinna sisse arvestataks keskkonnakulud, või selleks, et tootjad ja tarbijad oleksid orienteeritud keskkonda säästvamale tegevusele;

(41)

„hindamiskava“ – dokument, milles käsitletakse üht või mitut abikava ja mis koosneb vähemalt järgmistest elementidest:

(42)

„laiendatud tootjavastutuse süsteem“ – direktiivi 2008/98/EÜ artikli 2 punktis 21 sätestatud määratlusele vastav laiendatud tootjavastutuse süsteem;

(43)

„tootja“ – ettevõtja, kes toodab elektrienergiat kommertseesmärkidel;

(44)

„kasvuhoonegaas“ – igasugune gaas, mis aitab kaasa kasvuhooneefekti tekkimisele, neelates infrapunakiirgust, sealhulgas süsinikdioksiid, metaan, dilämmastikoksiid ja fluoritud gaasid, näiteks fluorosüsivesinikud;

(45)

„tõhus koostootmine“ – direktiivi 2012/27/EL artikli 2 punktis 34 sätestatud määratlusele vastav tõhus koostootmine;

(46)

„vesinikuvõrgu haldur“ – füüsiline või juriidiline isik, kes täidab vesiniku võrgutranspordi ülesannet ning vastutab konkreetses piirkonnas vesinikuvõrgu käitamise, hoolduse ja vajaduse korral arendamise eest ning asjakohasel juhul vesinikuvõrgu ühenduste eest muude vesinikuvõrkudega ja kes tagab süsteemi pikaajalise võime rahuldada mõistlikku nõudlust vesiniku transportimise järele;

(47)

„tasakaalustamatus“ – komisjoni määruse (EL) 2017/2195 artikli 2 punktis 8 sätestatud määratlusele vastav tasakaalustamatus;

(48)

„tasakaaluarveldus“ – komisjoni määruse (EL) 2017/2195 artikli 2 punktis 9 sätestatud määratlusele vastav tasakaaluarveldus;

(49)

„tasakaaluarveldusperiood“ – määruse (EL) 2019/943 artikli 2 punktis 15 sätestatud määratlusele vastav tasakaaluarveldusperiood;

(50)

„üksikabi“ – sihtotstarbeline üksikabi ja abikava alusel antav abi, millest tuleb teatada;

(51)

„katkestamiskava“ – elektrivarustuskindluse tagamise meede, mille eesmärk on tagada elektrisüsteemis stabiilne sagedus või lahendada lühiajalisi varustuskindluse probleeme, sealhulgas koormuse katkestamise teel;

(52)

„mikroettevõtja“ – ettevõtja, kes vastab tingimustele, mis on mikroettevõtjate kohta sätestatud komisjoni soovituses mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratlemise kohta; (32)

(53)

„looduspõhine lahendus“ – loodusest inspireeritud ja looduse toetatav lahendus, mis on kulutõhus, toob samaaegselt keskkonnaalast, sotsiaalset ja majanduslikku kasu ja aitab suurendada vastupanuvõimet ning mis kohalikule oludele kohandatud, ressursitõhusate ja süsteemsete sekkumiste kaudu toob linnadesse, maastikele ja merealadele rohkem ja mitmekesisemat loodust ning rohkem ja mitmekesisemaid looduslikke elemente ja protsesse;

(54)

„võrgu ülekandevõime piiratuse juhtimise meede“ – elektrivarustuskindluse tagamise meede, mille eesmärk on korvata elektrienergia ülekande- või jaotusvõrgu ebapiisavust;

(55)

„saasteaine“ – määruse (EL) 2020/852 artikli 2 punktis 10 sätestatud määratlusele vastav saasteaine;

(56)

„saastaja“ – nõukogu soovituse 75/436/Euratom, ESTÜ, EMÜ (33) lisa punktis 3 sätestatud määratlusele vastav saastaja;

(57)

„saastamine“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL (34) artikli 3 punktis 2 sätestatud määratlusele vastav saastamine;

(58)

„põhimõte „saastaja maksab““ – põhimõte, mille kohaselt saastuse põhjustanud saastaja peaks kandma saaste likvideerimise meetmete kulud;

(59)

„korduskasutamiseks ettevalmistamine“ – direktiivi 2008/98/EÜ artikli 3 punktis 16 sätestatud määratlusele vastav korduskasutamiseks ettevalmistamine;

(60)

„laadimistaristu“ – paikne või liikuv taristu, mis varustab keskkonnasõbralikke sõidukeid või keskkonnasõbralikke mobiilseid teenindusseadmeid elektriga;

(61)

„taaskasutamine“ – direktiivi 2008/98/EÜ artikli 3 punktis 15 sätestatud määratlusele vastav taaskasutamine;

(62)

„ringlussevõtt“ – direktiivi 2008/98/EÜ artikli 3 punktis 17 sätestatud määratlusele vastav ringlussevõtt;

(63)

„võrdlusprojekt“ – näidisprojekt, mis esindab keskmist projekti abikava tingimustele vastavate abisaajate kategoorias;

(64)

„tankimistaristu“ – paikne või mobiilne taristu vesinikuga, gaasilises olekus maagaasiga (surumaagaas) ja veeldatud olekus maagaasiga (veeldatud maagaas), biogaasiga ja biokütustega, sealhulgas täiustatud biokütustega või taastuvatest või vähese CO2-heitega energiaallikatest toodetud sünteetiliste kütustega varustamiseks;

(65)

„taastamine“ – keskkonnajuhtimismeetmed, mida võetakse selleks, et taastada halvenenud seisundiga aladel ökosüsteemi toimimise teatav tase ning mille eesmärk on ökosüsteemi teenuste pakkumise uuendamine ja jätkumine, mitte asjaomase loodusliku või poolloodusliku võrdlusökosüsteemi elurikkus ja terviklikkus;

(66)

„heastamine“ – keskkonnajuhtimismeetmed, näiteks detoksifitseerimine või saasteainete või liigsete toitainete eemaldamine mullast ja veest, eesmärgiga kõrvaldada seisundi halvenemise allikad;

(67)

„taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia“ – direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 2 punktis 1 sätestatud määratlusele vastav taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia;

(68)

„taastuvenergiakogukond“ – direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 2 punktis 16 sätestatud määratlusele vastav taastuvenergiakogukond;

(69)

„taastuvenergia“ – direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 2 punktis 1 sätestatud määratlusele vastav taastuvatest energiaallikatest toodetud energia või taastuvenergia;

(70)

„saastevaba vesinik“ – vesinik, mis on toodetud taastuvatest energiaallikatest meetodite kohaselt, mis on direktiivis (EL) 2018/2001 sätestatud muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetavate vedelate ja gaasiliste transpordikütuste puhul;

(71)

„muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud vedelad ja gaasilised transpordikütused“ – direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 2 punktis 36 sätestatud määratlusele vastavad muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud vedelad ja gaasilised transpordikütused;

(72)

„ressursside piisavus“ – tootmisvõimsuse tase, mida peetakse piisavaks, et vastata pakkumispiirkonna nõudluse tasemele teataval perioodil, ja mille aluseks on tavapärane statistiline näitaja, mida kasutavad organisatsioonid, nt Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustik, mille olulist rolli ühtse elektrituru loomisel tunnustavad liidu institutsioonid;

(73)

„ressursitõhusus“ – toodanguühiku tootmiseks vajalike sisendite koguse vähendamine või esmaste sisendite asendamine teiseste sisenditega;

(74)

„ennistamine“ – protsess, millega aidatakse kaasa ökosüsteemi taastumisele, et säilitada elurikkust ja suurendada ökosüsteemi vastupanuvõimet, eelkõige kliimamuutustele. Ökosüsteemide ennistamine hõlmab meetmeid ökosüsteemi seisundi parandamiseks ja ökosüsteemi taasloomiseks või taastamiseks, kui see seisund on kadunud, ning ökosüsteemi vastupanuvõime ja kliimamuutustega kohanemise parandamiseks;

(75)

„korduskasutamine“ – direktiivi 2008/98/EÜ artikli 3 punktis 13 sätestatud määratlusele vastav korduskasutamine, mis hõlmab kõiki toiminguid, mille käigus tooteid või komponente, mis ei ole jäätmed, kasutatakse uuesti muul eesmärgil kui see, milleks nad loodi;

(76)

„väikeettevõtja“ – ettevõtja, kes vastab tingimustele, mis on väikeettevõtjate kohta sätestatud komisjoni soovituses mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratlemise kohta;

(77)

„väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKE)“ – ettevõtjad, kes vastavad tingimustele, mis on sätestatud komisjoni soovituses mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratlemise kohta;

(78)

„väike keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtja“ – ettevõtja, kes ei ole VKE ja kelle töötajate arv ei ületa 499, arvutatuna vastavalt komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 (35) I lisa artiklitele 3–6, ning kelle aastakäive ei ületa 100 miljonit eurot või kelle aastabilanss ei ületa 86 miljonit eurot. Mitut üksust käsitatakse ühe ettevõtjana, kui on täidetud mõni määruse (EL) nr 651/2014 I lisa artikli 3 punktis 3 loetletud tingimustest;

(79)

„nutilaadimine“ – laadimistoiming, mille käigus akusse suunatava elektrienergia kogust kohandatakse elektroonilise side kaudu saadud teabe alusel reaalajas;

(80)

„nutivalmidus“ – hoonete (või hoone osade) võime kohandada oma talitlust kasutaja vajadustega (sealhulgas optimeerida energiatõhusust ja üldist tõhusust) ja kohandada oma talitlust vastavalt võrgusignaalidele;

(81)

„standardne bilansivastutus“ – selline mittediskrimineeriv bilansivastutus kõikides tehnoloogiavaldkondades, mis ei vabasta bilansivastutusest ühtegi elektritootjat, nagu on sätestatud määruse (EL) 2019/943 artiklis 5;

(82)

„tööde alustamine“ – esimene siduv kohustus (nt tellida seadmeid või alustada ehitustöid), mis muudab investeeringu pöördumatuks. Maa ostmist ega ettevalmistustöid, nagu lubade hankimine ja esialgsete teostatavusuuringute tegemine, ei käsitata tööde alustamisena. Ülevõtmiste puhul tähendab tööde alustamine omandatud ettevõttega vahetult seotud vara omandamise hetke;

(83)

„strateegiline reserv“ – reservvõimsuse mehhanism, mille puhul elektrivõimsust (näiteks tootmine, salvestamine või tarbimiskaja) hoitakse väljaspool elektriturgu ja see võetakse kasutusele ainult teatavatel asjaoludel;

(84)

„omamise kogukulu“ – sõiduki soetamise ja omamise kogukulu sõiduki kasutusaja jooksul, sealhulgas sõiduki soetamise või rentimise kulud, kütusekulud, hooldus- ja remondikulud, kindlustuskulud, rahastamiskulud ja maksud;

(85)

„põhivõrguettevõtja“ – direktiivi (EL) 2019/944 artikli 2 punktis 35 sätestatud määratlusele vastav põhivõrguettevõtja;

(86)

„sõiduk“ – mis tahes järgmine sõiduk:

(87)

„töötlemine“ – direktiivi 2008/98/EÜ artikli 3 punktis 14 sätestatud määratlusele vastav töötlemine;

(88)

„liidu madalaim maksustamistase“ – liidu õiguses sätestatud madalaim maksustamistase; energiatoodete ja elektrienergia puhul on liidu madalaim maksustamistase nõukogu direktiivi 2003/96/EÜ (36) I lisas sätestatud madalaim maksustamistase;

(89)

„liidu standard“ –

(90)

„jäätmed“ – direktiivi 2008/98/EÜ artikli 3 punktis 1 sätestatud määratlusele vastavad jäätmed;

(91)

„heitsoojusenergia“ – direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 2 punktis 9 sätestatud määratlusele vastav heitsoojusenergia.

a)

Esimese (positiivse) tingimusena soodustab abi teatava majandustegevuse arengut:

b)

Teise (negatiivse) tingimusena ei mõjuta abi põhjendamatult kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega:

a)

abi antakse automaatselt vastavalt objektiivsetele ja mittediskrimineerivatele kriteeriumidele ning ilma liikmesriigi täiendava kaalutlusõiguseta ning meede on vastu võetud ja jõustunud enne abi saava projekti või tegevusega seotud tööde alustamist, välja arvatud maksumeetme kava järglaskavade puhul juhul, kui tegevus oli juba hõlmatud eelnevate maksusoodustuste kavadega;

b)

enne tööde alustamist on riiklikud ametiasutused avaldanud teatise oma kavatsuse kohta kehtestada kavandatav abimeede tingimusel, et komisjon kiidab vastavalt aluslepingu artikli 108 lõikele 3 meetme heaks. Kõnealune teatis tuleb teha kättesaadavaks avalikul veebisaidil või muu avalikult kättesaadava teavitusvahendi abil, millele on võrdlemisi laialdane ja lihtne juurdepääs, ning selles tuleb selgelt märkida, millist liiki projekte liikmesriik kavatseb käsitada abikõlblikena ja alates millisest ajahetkest selliseid projekte käsitatakse abikõlblikena. Kavandatud abikõlblikkust ei tohi põhjendamatult piirata. Abisaaja peab olema enne tööde alustamist abi andvale asutusele teatanud, et kavandatud abimeedet peeti tehtud investeerimisotsuste eeltingimuseks. Kui liikmesriik tugineb ergutava mõju tõendamisel sellisele teatisele, peab ta riigiabi teatele lisama vastava teatise koopia ja lingi veebisaidile, kus see avaldati, või tõendid selle kohta, et teatis on avalikkusele kättesaadav;

c)

tegevusabi antakse olemasolevatele käitistele keskkonnasõbraliku tootmise eesmärgil, kui tööde alustamise aega ei ole võimalik kindlaks määrata, kuna märkimisväärseid uusi investeeringuid ei tehta. Sellistel juhtudel võib ergutavat mõju tõendada muutus käitise käitamises keskkonnasõbralikul viisil odavama ja keskkonda vähem säästva käitamisviisi asemel.

a)

Negatiivsed välismõjud: need on kõige tavalisemad keskkonnaalaste abimeetmete puhul ja tekivad juhul, kui saastamisel ei ole piisavat hinda, st asjaomane ettevõtja ei pea maksma saastamise eest täishinda. Sellisel juhul ei pruugi enda huvides tegutsevatel ettevõtjatel olla piisavalt stiimuleid, et võtta konkreetse tehnoloogia valimisel või tootmismahu üle otsustamisel arvesse oma majandustegevusest tulenevaid negatiivseid välismõjusid. Teisisõnu tähendab see, et ettevõtja kantavad kulud ei kajasta täielikult tarbijate ja kogu ühiskonna kantavaid kulusid. Seetõttu puudub ettevõtjatel tavaliselt piisav stiimul saastamise vähendamiseks või keskkonnakaitse eesmärgil individuaalsete meetmete võtmiseks.

b)

Positiivsed välismõjud: asjaolu, et osa investeeringust tulenevast kasust saavad muud turuosalised kui investor, võib viia selleni, et ettevõtjad investeerivad liiga vähe. Positiivsed välismõjud võivad ilmneda näiteks ökoinnovatsiooni, süsteemide stabiilsusesse, uutesse ja innovaatilistesse taastuvenergiaga seotud tehnoloogilistesse lahendustesse ning innovaatilistesse nõudlusele reageerimise meetmetesse investeerimise puhul või paljudele liikmesriikidele või laiemale hulgale tarbijatele kasulike energiataristute või elektrivarustuskindluse tagamise meetmete puhul.

c)

Asümmeetriline teave: see esineb tavaliselt turgudel, kus turu ühel ja teisel poolel kättesaadava teabe vahel on lahknevused. See võib esineda näiteks juhul, kui välistel investoritel puudub teave projekti tõenäoliste tulemuste ja projektiga kaasnevate riskide kohta. Samuti võib see esineda piiriülese taristuga seotud koostöö puhul, kus üks koostööpartner on teabe osas teise partneriga võrreldes ebasoodsamas olukorras. Kuigi risk või ebakindlus iseenesest ei too kaasa turutõrget, on asümmeetrilise teabe probleem siiski seotud sellise riski ja ebakindluse tasemega. Mõlemad kipuvad olema kõrgemad keskkonnaga seotud investeeringute puhul, millel on tavaliselt pikem amortisatsiooniperiood; seetõttu keskendutakse rohkem lühiajalisele perspektiivile ja seda võivad süvendada selliste investeeringute rahastamistingimused, eelkõige VKEde puhul.

d)

Kooskõlastamisega seotud turutõrked: need võivad takistada projekti arendamist või tõhusat kavandamist investorite huvide ja motiivide erinevuste (huvide lahknemise), töövõtuga või vastutuskindlustusega seotud kulude, koostöö tulemusi puudutava ebaselguse ja võrguefekti tõttu (nt seoses katkematu elektrivarustusega). Sellised kooskõlastamisega seotud tõrked võivad tekkida näiteks hoone omaniku ja üürniku vahelistes suhetes seoses energiatõhusate lahendustega. Kooskõlastamisega seotud turutõrkeid võivad veelgi süvendada teabeprobleemid, eelkõige need, mis on seotud asümmeetrilise teabega. Kooskõlastamisega seotud turutõrked võivad tuleneda ka vajadusest saavutada teatav kriitiline mass, enne kui projekti alustamine on majanduslikult atraktiivne; see võib olla eriti oluline (piiriüleste) taristuprojektide puhul.

a)

pakkumismenetlus on konkurentsipõhine, nimelt: see on avatud, selge, läbipaistev ja mittediskrimineeriv, põhineb objektiivsetel kriteeriumidel, mis on eelnevalt kindlaks määratud vastavalt meetme eesmärgile ja minimeerides strateegilise pakkumise riski;

b)

need kriteeriumid avaldatakse piisavalt aegsasti enne taotluste esitamise tähtaega, et võimaldada tõhusat konkurentsi; (43)

c)

pakkumismenetlusega seotud eelarve või maht on siduv piirang, mis tähendab, et eeldatavalt ei saa mitte kõik pakkujad abi, pakkujate eeldatav arv on tõhusa konkurentsi tagamiseks piisav ning kui kava rakendamise ajal läbiviidavates pakkumismenetlustes on liiga vähe pakkujaid, parandatakse pakkumismenetluste korraldust, et tagada tõhus konkurents järgnevates pakkumismenetlustes või kui see ei ole võimalik, siis niipea, kui see on asjakohane;

d)

välditakse pakkumismenetluse tulemuste tagantjärele kohandamist (nt hilisemad läbirääkimised pakkumise tulemuste üle või normeerimine), sest need võivad vähendada menetluse tulemuse tõhusust.

a)

heakskiidetud abikava või üksikabi andmiseks vastu võetud otsuse ja selle rakendussätete täistekst või link sellele;

b)

teave iga üksikabi kohta, mida antakse sihtotstarbeliselt või käesolevate suuniste alusel heakskiidetud abikava alusel ja mis ületab 100 000 eurot (48).

0,1–0,5;

0,5–1;

1–2;

2–5;

5–10;

10–30;

30–60;

60–100;

100–250;

250 ja rohkem.

a)

järelhindamise nõue, mida kirjeldatakse 5. peatükis; sellistel juhtudel võib komisjon piirata kõnealuste kavade kestust (tavaliselt kuni nelja aastaga) ja anda võimaluse nende pikendamisest hiljem uuesti teatada;

b)

konkurentsipõhise pakkumismenetluse puudumisel nõue teatada igast teatava suurusega või teatavate omadustega toetatavast projektist eraldi;

c)

nõue, et abimeetmed peavad olema ajaliselt piiratud.

a)

energiatõhususe lepingu kohaste energiatõhususe parandamise meetmete rakendajale antav laen või garantii;

b)

finantstoode, mille eesmärk on meetmete rakendaja refinantseerimine (nt faktooring või nõuete loovutamine).

a)

meede on suunatud liidu õiguses (58) sätestatud konkreetse sektori- või tehnoloogiapõhise eesmärgi saavutamisele, näiteks taastuvenergia või energiatõhususe kava; (59)

b)

meetme konkreetne eesmärk on toetada näidisprojekte;

c)

meede ei ole suunatud üksnes CO2-heite vähendamisele, vaid ka õhukvaliteedile või muule saastamisele;

d)

liikmesriik määratleb põhjused, mis võimaldavad eeldada, et abikõlblikud sektorid või uuenduslikud tehnoloogiaharud võivad pikemas perspektiivis anda olulise ja kulutõhusa panuse keskkonnakaitsesse ja CO2-heite vähendamisse;

e)

meede on vajalik mitmekesistamiseks, et vältida võrgu stabiilsusega seotud probleemide süvenemist; (60)

f)

võib eeldada, et valikulisem lähenemisviis vähendab keskkonnakaitse saavutamise kulusid (näiteks süsteemi integreerimise kulude vähendamise kaudu tänu mitmekesistamisele, sealhulgas taastuvate energiaallikate mitmekesistamisele, mis võib hõlmata ka tarbimiskaja ja/või salvestamist) ja/või moonutab konkurentsi vähem;

g)

projekt on välja valitud avatud projektikonkursi raames ja moodustab osa suurest integreeritud piiriülesest projektist, mille on ühiselt kavandanud mitu liikmesriiki ja mille eesmärk on liidu ühistes huvides anda oluline panus keskkonnakaitsesse, ning sellega kas rakendatakse uuenduslikku tehnoloogiat, mis tuleneb abisaaja või mõne muu üksuse teadus- ja arendustegevusest ning innovatsioonist, tingimusel et abisaaja omandab teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni tulemuste kasutamise õigused, või projekti näol on tegemist sektoris uuendusliku tehnoloogia varajase kasutuselevõtuga.

a)

meetmete puhul, mille kohaselt antav hinnanguline keskmine aastane abisumma on vähemalt 150 miljonit eurot aastas, peab avalik konsultatsioon kestma vähemalt kuus nädalat ja hõlmama järgmist:

b)

meetmete puhul, mille kohaselt antav hinnanguline keskmine aastane abisumma on alla 150 miljoni euro aastas, peab avalik konsultatsioon kestma vähemalt neli nädalat ja hõlmama järgmist:

a)

kõigile abikõlblikele abisaajatele avatud ühtne menetlus tooks kaasa mitteoptimaalse tulemuse või ei võimaldaks saavutada meetme eesmärke; selle põhjenduse puhul võib viidata punktis 96 esitatud kriteeriumidele;

b)

abisaajate eri kategooriate poolt eeldatavalt pakutavad summad erinevad märkimisväärselt (üldjuhul on see nii juhul, kui punkti 90 kohase analüüsi abil kindlaks tehtud eeldatavate konkurentsipõhiste pakkumuste summad erinevad rohkem kui 10 % võrra); sellisel juhul võib kasutada eraldi konkurentsipõhiseid pakkumismenetlusi, et omavahel konkureeriksid sarnaste kuludega abisaajate kategooriad.

a)

potentsiaalne pakkumine või võimalike pakkujate arv ei ole konkurentsi tagamiseks piisav; sellisel juhul peab liikmesriik tõendama, et konkurentsi ei ole võimalik suurendada, vähendades eelarvet või hõlbustades pakkumismenetluses osalemist (näiteks määrates kindlaks täiendavad arendatavad maa-alad või kohandades eelkvalifitseerimise nõudeid);

b)

abisaajateks on väikesed projektid, mis on määratletud järgmiselt:

c)

üksikprojektid vastavad mõlemale järgmisele tingimusele:

a)

kava raames on nõudlus väiksem kui potentsiaalne pakkumine;

b)

väljaostu- või trahvihind, mida kohaldatakse tarbija või tarnija suhtes, kes ei ole ostnud nõutavat arvu sertifikaate (st hind, mis moodustab toetuse eest makstava maksimumi), kehtestatakse piisavalt kõrgel tasemel, et stimuleerida kohustuse täitmist. Trahvihind peaks siiski põhinema punktides 51, 52 ja 53 osutatud kvantifitseerimisel, et vältida ülemäära kõrge taseme tõttu ülerahastamist;

c)

kui kavad hõlmavad biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste toetamist, peavad liikmesriigid ülerahastamise vältimiseks võtma arvesse teavet juba saadud toetuste kohta, mis pärineb direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 30 kohastest massibilansisüsteemi dokumentidest.

a)

taristuga seotud raamatupidamisarvestus tuleks eraldada kogu muust tegevusest ning juurdepääsu- ja kasutuskulud tuleks muuta läbipaistvaks;

b)

välja arvatud juhul, kui see kahjustab abi eesmärgi saavutamist, tuleks abi andmise tingimuseks seada kohustus avada taristu (71) kolmandatele isikutele õiglastel, mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel (sealhulgas avalikud kutsed liitumistaotluste esitamiseks samaväärsetel tingimustel);

c)

eelist, mida abisaajad saavad kuni sellise laiema arenduse realiseerumiseni, võib olla vaja korvata näiteks panusega võrgu edasisse laiendamisse;

d)

ettenähtud kasutajate saadavat eelist võib olla vaja piirata ja/või jagada teiste osalejatega.

a)

elektrit, soojust või jahutust tootvate integreeritud kohapealsete taastuvenergiaseadmete paigaldamine;

b)

kohapealsete taastuvenergiaseadmete toodetud energia salvestamiseks seadmete paigaldamine;

c)

hoone kasutajate jaoks laadimistaristu ja sellega seotud taristu, näiteks kaablikanalisatsiooni ehitamine ja paigaldamine, kui parkla asub hoone sees või hoonega vahetult külgneval alal;

d)

seadmete paigaldamine hoone keskkonna- ja energiajuhtimise ja -kontrolli digiteerimiseks, eelkõige selleks, et suurendada hoone nutivalmidust, sealhulgas passiivsed hoonesisesed juhtmestikud või struktureeritud kaablisüsteemid andmesidevõrkude jaoks ja passiivse võrgu lisaosa krundil, mille juurde hoone kuulub, kuid välja arvatud andmesidevõrkude juhtmed või kaablid, mis asuvad väljaspool hoonet;

e)

muud investeeringud, mis parandavad hoone energiatõhusust või keskkonnatoimet, sealhulgas investeeringud haljaskatustesse ja vihmavee taaskasutamise seadmetesse.

a)

olemasolevate hoonete renoveerimise korral energiatõhususe paranemine, mille tulemusel väheneb primaarenergia nõudlus vähemalt 20 % võrreldes investeeringueelse olukorraga; kui energiatõhusust parandatakse järkjärgulise renoveerimise käigus, väheneb primaarenergia nõudlus viie aasta jooksul vähemalt 30 % võrreldes investeeringueelse olukorraga;

b)

kui renoveerimismeetmed hõlmavad ainult ühte tüüpi ehitusdetailide (74) (direktiivi 2010/31/EL artikli 2 punkti 9 tähenduses) paigaldamist või asendamist, väheneb primaarenergia nõudlus vähemalt 10 % võrreldes investeeringueelse olukorraga, tingimusel et liikmesriik tõendab, et meetmel on kava tasandil primaarenergia nõudluse vähenemise seisukohast märkimisväärne kogumõju;

c)

uute hoonete korral energiatõhususe paranemine, mille tulemuseks on primaarenergia nõudluse vähenemine vähemalt 10 % võrra võrreldes liginullenergiahoonete suhtes kohaldatavate nõuete kohase piirnormiga, mis on ette nähtud siseriiklike õigusnormidega, millega rakendatakse direktiivi 2010/31/EL.

a)

finantsvahendaja või fondivalitseja tuleb valida avatud, läbipaistva ja mittediskrimineeriva menetluse teel, mis viiakse läbi kooskõlas kohaldatavate liidu ja siseriiklike õigusaktidega;

b)

kehtestatud on tingimused, millega tagatakse, et finantsvahendajaid, sealhulgas energiatõhususe fonde või taastuvenergiafonde, juhitakse ärilistel alustel ja nad teevad kasumile orienteeritud rahastamisotsuseid;

c)

energiatõhususe fondi või taastuvenergiafondi valitsejad või muud finantsvahendajad annavad eelise võimalikult suures ulatuses edasi lõplikele abisaajatele (hoonete omanikele või üürnikele) suuremate rahastamismahtude, madalamate tagatisnõuete, väiksemate garantiitasude või madalamate intressimäärade näol.

a)

kui see võimaldab neid käsitada keskkonnasõbralike sõidukitena või keskkonnasõbralike mobiilsete teenindusseadmetena või

b)

kui see on vajalik selleks, et võimaldada laevadel ja õhusõidukitel kasutada fossiilkütuste kõrval või asemel biokütuseid ja sünteetilisi kütuseid, sealhulgas muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud vedelaid ja gaasilisi transpordikütuseid, või suurendada selliste kütuste osakaalu, või

c)

kui see on vajalik selleks, et võimaldada laevadel liikuda tuule jõul.

a)

kui eeldatav osalejate arv ei ole tõhusa konkurentsi tagamiseks või strateegilise pakkumise vältimiseks piisav;

b)

kui liikmesriik esitab piisavad põhjendused selle kohta, et punktides 49 ja 50 kirjeldatud konkurentsipõhine pakkumismenetlus ei ole abi proportsionaalsuse tagamiseks asjakohane ning et punktides 177–180 nimetatud alternatiivsete meetodite kasutamine ei suurendaks põhjendamatute konkurentsimoonutuste ohtu, (82) sõltuvalt meetme või asjaomaste sektorite või transpordiliikide omadustest, või

c)

kui abi antakse selliste sõidukite soetamiseks või liisimiseks, mis on ette nähtud kasutamiseks maantee-, raudtee- või veetranspordi sektoris avaliku reisijateveoga tegelevatele ettevõtjatele.

a)

kui eeldatav osalejate arv ei ole tõhusa konkurentsi tagamiseks või strateegilise pakkumise vältimiseks piisav;

b)

kui punktides 49 ja 50 kirjeldatud konkurentsipõhist pakkumismenetlust ei ole võimalik korraldada;

c)

kui abi antakse laadimis- või tankimistaristu jaoks, mis on ette nähtud kasutamiseks üksnes või peamiselt ettevõtjatele, kes tegelevad maantee-, raudtee- või veetranspordi sektoris avaliku reisijateveoga; (89)

d)

kui abi antakse laadimis- või tankimistaristu jaoks, mis on ette nähtud üksnes või peamiselt abisaajale kasutamiseks ja mis ei ole üldsusele kättesaadav, (90) kui asjaomane liikmesriik seda piisavalt põhjendab; või

e)

kui abi antakse laadimis- või tankimistaristu jaoks, mis on ette nähtud kasutamiseks teatavate sõidukiliikide puhul, mille turuosad asjaomases liikmesriigis (asjaomaste sõidukiliikide kaupa) või liiklusmahud asjaomases piirkonnas või asjaomastes piirkondades on väga väikesed (91).

a)

laadimis- või tankimistaristu ja sellega seotud tehnilised seadmed;

b)

elektriliste või muude osade, sealhulgas laadimis- või tankimistaristu võrguga või kohaliku elektri- või vesinikutootmis- või -säilitamisüksusega ühendamiseks ja laadimistaristu nutivalmiduse tagamiseks vajalike elektrikaablite ja trafode paigaldamine või ajakohastamine;

c)

tsiviilehitustööd, maa või tee kohandamine, paigalduskulud ja seonduvate lubade saamise kulud.

a)

investeeringud ressursitõhususe parandamiseks järgmise kaudu:

b)

investeeringud abisaaja tekitatavate jäätmete vähendamisse, vältimisse, korduskasutamiseks ettevalmistamisse, materjalide taaskasutamisse, saastest puhastamisse ja ringlussevõttu; (99)

c)

investeeringud kolmandate isikute tekitatud selliste jäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamisse, materjalide taaskasutamisse, saastest puhastamisse ja ringlussevõttu, mis vastasel juhul kõrvaldataks või mida käideldaks jäätmehierarhias (100) madalamal astmel asuval viisil või vähem ressursitõhusal viisil või millega kaasneks ringlussevõtu madalam kvaliteet;

d)

investeeringud selliste muude toodete, materjalide või ainete (101) vähendamisse, vältimisse, korduskasutamiseks ettevalmistamisse, materjalide taaskasutamisse, saastest puhastamisse, korduskasutusse ja ringlussevõttu, mille on tekitanud abisaaja või kolmandad isikud ja mis ei pruugi olla käsitatavad jäätmetena ning mis vastasel juhul jääksid kasutamata või mis kõrvaldataks või mida taaskasutataks vähem ressursitõhusal viisil, mis kujutaksid endast jäätmeid, kui neid ei võetaks uuesti kasutusse, või millega kaasneks ringlussevõtu madalam kvaliteet;

e)

investeeringud jäätmete või muude toodete, materjalide või ainete liigiti kogumiseks (102) ja sorteerimiseks nende korduskasutamiseks ettevalmistamise või ringlussevõtu eesmärgil.