1.   Käesolevas kodukorras kasutatakse järgmisi mõisteid:

2.   Kõiki viiteid meessoole tuleb vastavalt vajadusele käsitada viidetena kõikidele sugudele.

„Ma [vannun/luban] täita oma kohustusi erapooletult ja kohusetundlikult; ma [vannun/luban] hoida EFTA kohtu nõupidamiste saladust.“

1.   Kui kohtul palutakse põhikirja artikli 6 alusel otsustada, kas kohtunik ei vasta enam oma ametikoha nõuetele või ei täida sellest tulenevaid kohustusi, palub president asjaomasel kohtunikul esitada oma selgitused kohtu kinnisel nõupidamisel ilma kohtusekretäri kohalolekuta.

2.   Kohus teeb otsuse ilma kohtusekretäri kohalolekuta. Asjassepuutuv kohtunik arutelul ei osale.

1.   Kohtunike ametialast vanemust arvutatakse ametikohustuste täitmisele asumisest.

2.   Võrdse ametis oldud aja korral määratakse ametialase vanemuse järjestus vanuse alusel.

3.   Uueks ametiajaks tagasi nimetatud kohtunikud säilitavad oma senise ametialase vanemuse.

4.   Järelevalve- ja kohtulepingu artikli 30 neljandas lõigus sätestatud nimekirjast valitud kohtunikud paiknevad alaliste kohtunike järel. Kui sama kohtuasjaga tegeleb kaks või enam sellist kohtunikku, määratakse nende sisejärjestus vanuse alusel.

1.   Kohtunikud valivad vastavalt järelevalve- ja kohtulepingu artikli 30 kolmandale lõigule endi seast kolmeks aastaks presidendi.

2.   Kui presidendi ametikoht vabaneb enne ettenähtud ametiaja lõppemist, valitakse ülejäänud ametiajaks asendaja.

3.   Käesoleva artikliga ette nähtud valimistel on hääletamine salajane. Valituks osutub absoluutse häälteenamuse saanud kohtunik. Kui ükski kohtunik ei saa absoluutset häälteenamust, korraldatakse teine hääletusvoor ja valituks osutub kõige enam hääli saanud kohtunik. Kui kaks või enam kohtunikku saavad võrdse arvu hääli, loetakse valituks neist vanim.

4.   Käesoleva artikliga kooskõlas valitud presidendi nimi avaldatakse Euroopa Liidu Teataja EMP osas ja EMP kaasandes.

1.   President esindab EFTA kohut.

2.   President juhib kohtu tegevust ja haldamist. Ta juhatab kohtuistungeid, nõupidamisi ja halduskoosolekuid.

3.   President tagab kohtu sujuva toimimise.

1.   Kohus nimetab ametisse kohtusekretäri.

2.   Kui kohtusekretäri ametikoht on täitmata, kutsutakse ametikohast huvitatud isikuid avaliku kuulutusega esitama vähemalt kolmenädalase ajavahemiku jooksul oma avaldusi koos täielike andmetega, sealhulgas vanus, kodakondsus, akadeemilised kraadid, keelteoskus, praegune ja varasemad ametikohad ning juriidiline ja rahvusvaheline kogemus.

3.   Ametisse nimetamisel järgitakse artikli 8 lõikes 3 sätestatud korda.

4.   Kohtusekretär nimetatakse ametisse kolmeks aastaks. Kohtusekretäri võib uueks ametiajaks tagasi nimetada. Kohus võib otsustada ametisoleva kohtusekretäri uueks ametiajaks tagasinimetamise käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud menetlust kasutamata.

5.   Kohtusekretär annab artiklis 4 ette nähtud vande ja kirjutab alla artiklis 5 ette nähtud avaldusele.

6.   Kohtusekretäri võib ametist tagandada üksnes juhul, kui ta ei vasta enam oma ametikoha nõuetele või ei täida sellest tulenevaid kohustusi. Kohus teeb vastava otsuse, olles eelnevalt andnud kohtusekretärile võimaluse esitada oma selgitused.

7.   Kui kohtusekretäri ametikoht vabaneb ennetähtaegselt, nimetab EFTA kohus kolmeks aastaks ametisse uue kohtusekretäri.

8.   Käesoleva artikli kohaselt valitud kohtusekretäri nimi avaldatakse Euroopa Liidu Teataja EMP osas ja EMP kaasandes.

1.   Kohtusekretär vastutab presidendi järelevalve all kõigi dokumentide vastuvõtmise, edastamise ja säilitamise ning käesoleva kodukorraga ette nähtud kättetoimetamise korraldamise eest.

2.   Kohtusekretär abistab kohtunikke kõigi nende ametikohustuste täitmisel.

3.   Kohtusekretär on pitsatihoidja ja ta vastutab arhiivi eest. Ta vastutab kohtu väljaannete ja eelkõige EFTA kohtu lahendite kogumiku eest ning kohut käsitlevate dokumentide internetis avaldamise eest.

4.   Ta vastutab presidendi järelevalve all personalijuhtimise ja kohtu haldamise, finantsjuhtimise ja raamatupidamise, sealhulgas eelarve koostamise ja täitmise eest.

5.   Kohtusekretäri ametijuhendi võtab kohus vastu presidendi ettepaneku alusel.

6.   Kui käesolevas kodukorras ei ole sätestatud teisiti, osaleb kohtusekretär kohtu istungitel.

1.   Kohtukantseleis peetakse kohtusekretäri vastutusel registrit, kuhu kantakse esitamise järjekorras kõik menetlusdokumendid ning neile lisatud tõendid ja dokumendid.

2.   Kohtusekretär teeb registrisse kandmise märke dokumendi originaalile ja poole taotlusel tema selleks esitatud ärakirjadele.

3.   Registrikanded ja eelmises lõikes nimetatud märked on autentsed.

4.   Registri pidamise reeglid on sätestatud artikli 14 lõikes 5 nimetatud kohtusekretäri ametijuhendis.

5.   Euroopa Liidu Teataja EMP osas ja EMP kaasandes avaldatakse teadaanne, milles esitatakse hagimenetluse algatusdokumendi registrisse kandmise kuupäev, poolte nimed, hagiavalduse või apellatsioonkaebuse nõuded ning ülevaade väidetest ja peamistest argumentidest, või olenevalt asjast nõuandva arvamuse taotluse esitamise kuupäev, taotluse esitanud kohus, põhikohtuasja pooled ja kohtule esitatud küsimused.

1.   Iga isik võib tutvuda registriga kohtukantseleis ja saada tasu eest ärakirju või väljavõtteid, sealhulgas kohtuotsuste ja -määruste tõestatud ärakirju vastavalt kohtukantselei tasumääradele, mille kohtusekretäri ettepanekul kinnitab kohus.

2.   Pooled võivad, võttes arvesse artikleid 59 ja 60, saada menetlusdokumentide tõestatud ärakirju ning kohtumääruste ja -otsuste kinnitatud ärakirju asjakohase tasu eest, mille määrad on kinnitatud eelmise lõike kohaselt.

3.   Era- või avalik-õiguslikud kolmandad isikud ei või tutvuda kohtuasja toimikuga, kui president ei ole andnud selleks pärast poolte ärakuulamist otsest luba. Täieliku või piiratud loa võib anda ainult vastava kirjaliku taotluse alusel, millele on lisatud üksikasjalik selgitus kolmanda isiku õigustatud huvi kohta toimikuga tutvumiseks.

4.   Kohus võib sätestada kohtu ajalooarhiivile juurdepääsu eeskirjad.

1.   Kohtu ametnikud ja muud teenistujad nimetatakse ametisse vastavalt EFTA kohtu personalieeskirjade sätetele.

2.   Enne oma kohustuste juurde asumist annab ametnik või muu teenistuja presidendi ees kohtusekretäri juuresolekul järgmise vande või selle asemel järgmise tõotuse:

1.   Kohtu tööaasta algab iga kalendriaasta 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

2.   Kohus määrab kindlaks kohtutöö vaheajad.

3.   Kiireloomulistel asjaoludel võib president kutsuda kohtunikud kokku kohtutöö vaheaegadel.

4.   Kohus järgib oma asukohariigi ametlikke puhkepäevi.

5.   Kohus võib põhjendatud juhtudel anda kohtunikele ametipuhkust.

6.   Kohtutöö vaheaegade kuupäevad ja ametlike puhkepäevade nimekiri avaldatakse igal aastal Euroopa Liidu Teataja EMP osas ja EMP kaasandes.

1.   Pärast menetluse algatusdokumendi esitamist määrab president nii kiiresti kui võimalik selle kohtuasjaga tegelemiseks ettekandja-kohtuniku.

2.   President võtab vajalikud meetmed, et määrata ettekandjaks teine kohtunik, kui ettekandja-kohtunikul esineb takistus.

1.   Kui kohtunik leiab, et ta ei tohi põhikirja artikli 15 esimese ja teise lõigu kohaselt asja lahendamisel osaleda, teatab ta sellest presidendile, kes vabastab ta asja menetlemisel osalemisest.

2.   Kui president leiab, et kohtunik ei tohi põhikirja artikli 15 esimese ja teise lõigu kohaselt asja lahendamisel osaleda, teatab ta sellest asjaomasele kohtunikule ning kuulab enne küsimuse lahendamist kohtuniku ära.

3.   Kooskõlas põhikirja artikli 15 kolmanda lõiguga lahendatakse käesoleva artikli kohaldamisega seotud probleemid vastavalt järelevalve- ja kohtulepingu artikli 30 neljandale lõigule.

4.   Kui kohtunik on asja menetlemisest taandunud või taandatud vastavalt käesolevale artiklile, valitakse tema asendamiseks kooskõlas järelevalve- ja kohtulepingu artikli 30 neljanda lõiguga ad hoc kohtunik.

1.   Kohtu istungite kuupäevad ja kellaajad määrab president.

2.   Kohus võib valida istungite pidamiseks koha väljaspool oma asukohta.

1.   Kui kohtu istung toimub kohtusekretäri juuresolekul, koostab vajaduse korral protokolli kohtusekretär ning protokollile kirjutavad alla president ja kohtusekretär.

2.   Kui kohtu istung toimub ilma kohtusekretäri kohalolekuta, teeb president vajaduse korral vastavalt artiklis 7 sätestatud vanemuse järjestusele kõige nooremale kohtunikule ülesandeks koostada protokoll, millele kirjutavad alla kohtunik ja president.

1.   Kui on toimunud kohtuistung suuliste seisukohtade ärakuulamiseks, võivad nõupidamisel osaleda üksnes kohtuistungil osalenud kohtunikud.

2.   Iga nõupidamisel osalev kohtunik avaldab oma arvamuse ja põhjendab seda.

3.   Kohtu otsus põhineb järeldustel, millega kohtunike enamus pärast lõpparutelu nõustub.

4.   Kohtu nõupidamised on salajased ja jäävad salajaseks.

5.   Kui kohtu nõupidamisel käsitletakse haldusküsimusi, viibib kohal ka kohtusekretär, kui kohus ei otsusta teisiti.

1.   Kohtu otsused kehtivad vaid siis, kui nõupidamistel on osalenud kõik kohtunikud.

2.   Kui kohtuniku takistatuse, vabastamise või taandumise tõttu ei ole kohtukoosseis täielik, valitakse selle kohtuniku asendamiseks ad hoc kohtunik vastavalt järelevalve- ja kohtulepingu artikli 30 neljandale lõigule.

3.   Kohus võib teha otsuse haldusküsimuses, kui kohal on kaks kohtunikku. Sellisel juhul on presidendil otsustav hääl.

1.   Kohus avaldab oma aruanded, määrused, otsused ja muud lahendid oma veebisaidil.

2.   Kohus võib otsustada, et annab aastaaruande välja elektrooniliselt.

1.   Kohtu töökeel on inglise keel. Seda kohaldatakse kogu menetluse suhtes, sealhulgas kohtu nõupidamistele, otsustele ja protokollidele.

2.   Inglise keelt kasutatakse menetluse kirjalikus ja suulises osas, kui käesolevas kodukorras ei ole sätestatud teisiti.

3.   Ilma et see piiraks artikli 30 kohaldamist, on kõik kohtule esitatavad tõendavad dokumendid inglise keeles või neile on lisatud tõlge inglise keelde, kui kohus ei otsusta teisiti.

4.   Mahukate dokumentide puhul võib esitada tõlkeid väljavõtetest. Kohus võib igal ajal omal algatusel või poole taotlusel nõuda ulatuslikumat või täielikku tõlget.

5.   Kohus võib poole või sellise menetlusse astuja, kes ei ole huvitatud pool, taotlusel võimaldada sellel poolel või menetlusse astujal pöörduda kohtu poole ning saada kohtult vastuseid menetluse suulises osas EFTA riigi või Euroopa Liidu ametlikus keeles. Kohus korraldab suulise tõlke inglise keelde ja inglise keelest. Selline taotlus esitatakse vähemalt kolm nädalat enne menetluse suulist osa.

1.   Kui kohtule esitatakse nõuandva arvamuse taotlus kooskõlas järelevalve- ja kohtulepingu artikliga 34, on taotleval kohtul õigus esitada taotlus selles keeles, milles kohtuasja selles kohtus menetletakse. Kirjaliku tõlke inglise keelde korraldab EFTA kohus.

2.   Taotluse esitanud kohus ja sealsed vaidluse pooled võivad esitada kohtule dokumendid selles keeles, milles kohtuasja taotluse esitanud kohtus menetletakse. Dokumendid tõlgitakse inglise keelde ulatuses, mida EFTA kohus peab vajalikuks. Tõlkimise korraldab kohus.

3.   Kohus korraldab kohtuistungi ettekande tõlkimise, et teha see kättesaadavaks ka keeles, milles kohtuasja taotluse esitanud kohtus menetletakse.

4.   Taotluse esitanud kohtu vaidluse pooltel on õigus pöörduda EFTA kohtu poole suuliselt ning saada kohtult suuliselt vastuseid keeles, milles kohtuasja taotluse esitanud kohtus menetletakse. EFTA kohus korraldab suulise tõlke inglise keelde ja inglise keelest. Sellist keelt kasutada sooviv pool teavitab kohtusekretäri vähemalt kolm nädalat enne menetluse suulist osa.

5.   Kohtu otsus esitatakse inglise keeles ja taotluse esitamise keeles. Kohtuotsus on autentne nendes keeltes.

1.   Esindajatel, nõustajatel ja advokaatidel, kes esinevad EFTA kohtus või muus kohtus, kellele kohus on esitanud õigusabitaotluse, on puutumatus seoses nende suuliste või kirjalike avaldustega kohtuasja või poolte kohta.

2.   Esindajatel, nõustajatel ja advokaatidel on järgmised täiendavad privileegid ja soodustused:

1.   Artiklis 33 nimetatud privileegide, puutumatuse ja soodustuste saamiseks tõendavad selleks õigustatud isikud oma staatust järgmiselt:

2.   Vajaduse korral väljastab kohtusekretär neile nende staatust kinnitava tõendi. Tõend kehtib kindlaksmääratud tähtaja jooksul. Tähtaega võib pikendada või lühendada vastavalt menetluse kestusele.

1.   Artiklis 33 nimetatud privileege, puutumatust ja soodustusi võimaldatakse eranditult menetluse huvides.

2.   Kohus võib puutumatuse ära võtta, kui ta leiab, et sellega ei takistata menetluse nõuetekohast kulgu.

1.   Kui kohus või president leiab, et esindaja, nõustaja või advokaadi käitumine kohtu, presidendi, kohtuniku või kohtusekretäri suhtes on kokkusobimatu kohtu väärikuse või korrakohase õigusemõistmise nõuetega, või kui esindaja, nõustaja või advokaat ei kasuta oma ametist tulenevaid õigusi nõuetekohaselt, annab kohus sellest asjaomasele isikule teada. Kui kohus teavitab sellest pädevaid ametiasutusi, millega isik on seotud, edastatakse isikule ärakiri ametiasutustele saadetud kirjast.

2.   Samadel põhjustel võib kohus igal ajal esindaja, nõustaja või advokaadi põhistatud kohtumäärusega menetlusest kõrvaldada, olles asjaomase isiku ära kuulanud. Määrus kuulub viivitamatult täitmisele.

3.   Kui esindaja, nõustaja või advokaat on menetlusest kõrvaldatud, peatatakse menetlus presidendi määratud ajaks, et võimaldada asjaomasel poolel nimetada uus esindaja, nõustaja või advokaat.

4.   Käesoleva artikli alusel tehtud otsuseid võib tühistada.

1.   Dokumendid võidakse isikule kätte toimetada lõike 2 kohaselt posti teel, lõike 3 kohaselt rakenduse „e-EFTACourt“ kaudu või lõigete 4 ja 5 kohaselt muu sidevahendi teel.

2.   Kohtusekretär tagab, et käesolevas kodukorras ette nähtud menetlusdokumendid toimetatakse kohtudokumentide kättetoimetamise aadressile, saates dokumendi ärakirja tähtkirjaga koos vastuvõtuteatisega posti teel või toimetades selle ärakirja allkirja vastu isiklikult kätte. Kohtusekretär teeb kättetoimetamisele kuuluvatest originaaldokumentidest ärakirju ja tõestab nende õigsust, välja arvatud juhul, kui vastavalt artikli 54 lõikele 3 esitavad ärakirju pooled.

3.   Kohus võib otsusega kindlaks määrata, millistel tingimustel võib menetlusdokumendi kätte toimetada elektrooniliselt või muu tehnilise vahendi abil. Otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teataja EMP osas ja EMP kaasandes ning lisatakse käesoleva korra I lisasse.

4.   Kui adressaat on nõus, et kohtudokumendid toimetatakse talle kätte muu tehnilise sidevahendi teel, võib sel viisil toimetada talle kätte iga menetlusdokumendi, sealhulgas kohtu otsuse või määruse ärakirja. Kui dokument tuleb isikule kätte toimetada sellise tehnilise vahendi teel, loetakse dokument kättetoimetatuks päeval, mil kohus edastas dokumendi asjaomasele isikule kokkulepitud tehnilise vahendi teel.

5.   Kui tehnilistel põhjustel või dokumendi olemuse või suuruse tõttu ei ole dokumendi kättetoimetamine kooskõlas lõikega 4 võimalik või mõistlik ja kui adressaat ei ole teatanud kättetoimetamise aadressi, toimetatakse dokument tema elu- või asukoha aadressile lõikes 2 sätestatud viisil. Adressaadile teatatakse sellest tehnilise sidevahendi teel. Tähtkirjaga saatmisel loetakse dokumendid adressaadile nõuetekohaselt kättetoimetatuks kümnendal päeval pärast tähtkirja postitamist kohtu asukoha postkontoris, välja arvatud juhul, kui vastuvõtuteatisest nähtub, et dokument saadi kätte muul kuupäeval, või kui adressaat teatab kohtusekretärile kolme nädala jooksul alates hetkest, mil teda tehnilise sidevahendi teel dokumendi saatmisest teavitati, et dokument ei ole tema kätte jõudnud.

1.   EMP lepingus, järelevalve- ja kohtulepingus, põhikirjas või käesolevas kodukorras ette nähtud menetlustähtaegu arvutatakse järgmiselt:

2.   Kui tähtaja lõpp langeb laupäevale, pühapäevale või ametlikule puhkepäevale, pikeneb see tähtaeg kuni esimese järgneva tööpäeva lõpuni.

1.   Käesoleva kodukorra kohaselt määratud tähtaegu võib pikendada tähtaja määraja.

2.   President võib delegeerida kohtusekretärile õiguse määrata või pikendada tähtaegu, mille määramine on käesoleva kodukorra kohaselt presidendi ülesandeks.

3.   Menetlusdokument, mis on esitatud kohtukantseleisse pärast käesoleva kodukorra alusel presidendi või kohtusekretäri määratud tähtaja möödumist, võetakse vastu vaid presidendi sellekohase otsuse alusel.

1.   Menetlus kohtus koosneb kirjalikust ja suulisest osast, kui põhikirja või käesoleva kodukorra erisätetega ei ole ette nähtud teisiti.

2.   Ilma et see piiraks lõigetes 3–5 sisalduvate sätete kohaldamist, lahendab kohus tema menetluses olevaid kohtuasju nende ettevalmistatuse järjekorras. Kui mitme kohtuasja uurimistoimingud lõpetatakse samal ajal, määratakse nende käsitlemise järjekord hagiavalduste registrisse kandmise kuupäeva alusel.

3.   President võib eriliste asjaolude esinemisel otsustada kohtuasja menetleda eelisjärjekorras.

4.   Nõuandva arvamuse taotluse võib lahendada kiirendatud menetluses kooskõlas III jaotise 2. peatükis ette nähtud tingimustega.

5.   Hagi võib lahendada kiirendatud menetluses kooskõlas IV jaotise 5. peatükis ette nähtud tingimustega.

1.   Olles andnud pooltele võimaluse väljendada oma arvamust, võib kohus igal ajal otsustada üksteisega seotud kaks või enam sama liiki sama esemega kohtuasja menetluse kirjaliku või suulise osa või kohtuasja lõpetava lahendi huvides liita. Ta võib need kohtuasjad hiljem uuesti eraldada.

2.   Liidetud kohtuasjade kõik pooled võivad kohtukantseleis tutvuda liidetud kohtuasjade toimikutega. Sellegipoolest võib president poole taotlusel määrusega välistada tutvumise teatavate konfidentsiaalsete andmetega kohtuasja toimikus.

3.   Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, toimetatakse liidetud kohtuasjade pooltele kätte liidetud kohtuasjade toimikutesse lisatud menetlusdokumendid, kui nende poolte esindajad seda taotlevad ja kui nad on nõustunud artikli 38 lõikes 3 ette nähtud kättetoimetamise viisiga.

1.   Menetluse võib peatada:

2.   Menetluse peatamise otsuse teeb president pärast ettekandja-kohtuniku ja (välja arvatud nõuandvate arvamuste puhul) poolte ärakuulamist.

3.   Menetlust võib jätkata presidendi otsusega, mis on vastu võetud sama, lõikes 2 sätestatud korra kohaselt, välja arvatud juhul, kui peatamisotsusega määratakse peatamise kestus.

4.   Lõigetes 2 ja 3 osutatud otsused toimetatakse pooltele ning huvitatud isikutele kätte.

5.   Menetluse peatamine jõustub peatamisotsuses märgitud kuupäeval või kui märge kuupäeva kohta puudub, siis otsuse tegemise kuupäeval.

6.   Menetluse peatamise perioodil peatatakse kõik menetlustähtajad.

7.   Otsus menetluse jätkamise kohta enne peatamise tähtaja möödumist või lõikega 8 ette nähtud otsus tehakse lõikes 2 sätestatud korras.

8.   Kui peatamisotsuses ei ole peatamise tähtaega määratud, siis lõpeb see menetluse jätkamise otsuses märgitud kuupäeval, või kui märge kuupäeva kohta puudub, siis menetluse jätkamise otsuse tegemise kuupäeval.

9.   Katkenud menetlustähtajad asendatakse menetluse jätkamise kuupäevast arvates uute, presidendi määratud tähtaegadega, mille kulgemine algab menetluse jätkamise kuupäeval.

1.   Pool, kes ei suuda oma majandusliku olukorra tõttu kohtukulusid täielikult või osaliselt tasuda, võib igal ajal taotleda tasuta õigusabi. Taotleja majanduslikku olukorda hinnatakse objektiivsetel alustel, nagu sissetulek, vara ja perekondlik olukord.

2.   Tasuta õigusabi katab õigusabi ja kohtus esindamisega seotud kulud täielikult või osaliselt. Kohus vastutab nende kulude eest kooskõlas artikliga 52.

1.   Taotlusele tuleb lisada kogu teave ja tõendid, mis võimaldavad hinnata taotleja majanduslikku olukorda, näiteks pädeva siseriikliku asutuse tõend majandusliku olukorra kohta.

2.   Sellist taotlust ei pea esitama advokaadi kaudu.

3.   Kui nõuandva arvamuse menetluses on taotleja taotluse esitanud kohtus juba tasuta õigusabi saanud, esitab ta selle kohtu otsuse ja täpsustab, mida juba antud summad katavad.

4.   Hagimenetluses võib tasuta õigusabi taotleda enne hagiavalduse esitamist või selle menetlemise ajal. Kui taotlus esitatakse enne hagiavalduse esitamist, peab taotleja kirjeldama lühidalt kavandatava hagi eset, faktilisi asjaolusid ja hagi toetuseks esitatavat argumentatsiooni. Taotlusele tuleb lisada seda tõendavad dokumendid.

Tasuta õigusabi taotluse esitamisega peatub taotluse esitaja jaoks hagiavalduse esitamise tähtaeg kuni selle taotluse üle otsustava määruse kättetoimetamiseni või artikli 51 lõikes 4 sätestatud juhtudel taotlejat esindava advokaadi nimetamise määruse kättetoimetamiseni.

Tasuta õigusabist keeldutakse, kui hagi, millega seoses seda taotletakse, on ilmselgelt vastuvõetamatu või ilmselgelt põhjendamatu.

Kohus palub teisel poolel esitada oma kirjalikud seisukohad, välja arvatud juhul, kui juba esitatud teabest on ilmne, et artikli 49 lõikes 1 sätestatud tingimused ei ole täidetud või et kohaldatakse eelmist lõiku.

1.   Pärast taotluse esitamist määrab president viivitamata ettekandja-kohtuniku, kes esitab lühikese aja jooksul ettepaneku taotluse lahendamiseks.

2.   Ettekandja-kohtuniku ettepaneku alusel otsustab kohus, kas tasuta õigusabi tuleks anda täies ulatuses või osaliselt või tuleks selle andmisest keelduda.

3.   Kohus lahendab küsimuse määrusega. Määrus, millega täielikult või osaliselt keeldutakse tasuta õigusabi andmisest, peab olema põhistatud.

4.   Tasuta õigusabi andmise määrusega võib nimetada advokaadi seda isikut esindama, kui taotleja on teinud tasuta õigusabi taotluses ettepaneku selle advokaadi nimetamiseks ja advokaat on andnud nõusoleku esindada taotlejat kohtus.

5.   Kui taotleja ise ei vali advokaati või kui kohus ei nõustu tema valikuga, saadab kohtusekretär määruse tõestatud ärakirja ja tasuta õigusabi taotluse ärakirja asjaomase EFTA riigi II lisas nimetatud pädevale asutusele.

6.   Taotlejat esindav advokaat nimetatakse määrusega, arvestades vastavalt taotleja ettepanekuid või lõikes 5 osutatud pädeva asutuse ettepanekuid.

7.   Tasuta õigusabi võimaldamise määruses võidakse nimetada summa, mis makstakse asjaomast isikut esindama määratud advokaadile, või määrata piir, mida advokaadi kulud ja tasud reeglina ei või ületada. Sellega võidakse ette näha, et asjaomane isik tasub osa artikli 52 lõikes 1 sätestatud kuludest, arvestades tema majanduslikku olukorda.

1.   Tasuta õigusabi andmisel kannab taotleja abistamise ja kohtus esindamisega seotud kulud kohus, vajaduse korral enda määratud summa ulatuses. Taotleja või tema esindaja taotlusel võib teha nende kulude katmiseks ettemakse.

2.   Hagimenetluses, kus tasuta õigusabi saaja peab menetlust lõpetava kohtulahendi kohaselt oma kulud ise kandma, määrab president põhistatud määrusega advokaadi kulud ja tasud, mille peab tasuma kohus. Ta võib selle küsimuse kohtule suunata.

Kui teine pool peab menetlust lõpetava kohtulahendi kohaselt kandma tasuta õigusabi saaja kulud, peab see pool maksma kohtule tasuta õigusabi korras ettemakstud summad.

Kohtusekretär korraldab eelmises lõigus ette nähtud summade sissenõudmise poolelt, keda kohustati neid maksma.

Kui kohtulahend tehakse tasuta õigusabi saaja kahjuks, võib kohus, kui õiglus seda nõuab, antud kohtuastmes menetlust lõpetavas kohtulahendis kohtukulude üle otsustades määrata, et üks või mitu teist poolt kannavad oma kohtukulud ise või et need kulud katab tasuta õigusabi korras tervikuna või osaliselt kohus.

1.   Menetlusdokumendid võib esitada paberil vastavalt lõigetele 2–7 või rakenduse „e-EFTACourt“ kaudu vastavalt lõikele 8.

2.   Iga menetlusdokumendi originaalile peab olema alla kirjutanud poole esindaja või advokaat või kui on tegemist nõuandva arvamuse menetluses esitatud seisukohtadega, siis põhikohtuasja pool või tema esindaja, kui kohtuasjas kohaldatavad siseriiklikud menetlusnormid seda lubavad.

3.   Menetlusdokument ja kõik selles märgitud lisad esitatakse koos viie ärakirjaga kohtule ning kui tegemist ei ole nõuandva arvamuse menetlusega, siis lisaks üks ärakiri igale poolele. Ärakirja õigsust tõestab selle esitanud pool.

4.   Igale menetlusdokumendile märgitakse kuupäev. Menetlustähtaegade arvutamisel lähtutakse üksnes menetlusdokumendi originaali kohtukantseleisse esitamise kuupäevast.

5.   Igale menetlusdokumendile lisatakse kaust, mis sisaldab menetlusdokumendis viidatud tõendeid ja dokumente ning nende tõendite ja dokumentide nimekirja.

6.   Kui menetlusdokumendile on tõendi või dokumendi mahu tõttu lisatud üksnes selle väljavõte, esitatakse tõend või dokument tervikuna või selle täielik ärakiri kohtukantseleile.

7.   Ilma et see piiraks lõike 4 teise lause kohaldamist, loetakse menetlustähtaegade järgimise hindamisel menetlusdokumendi esitamise ajaks kuupäeva, mil menetlusdokumendi allkirjastatud originaali ärakiri koos lõikes 5 märgitud tõendite ja dokumentide nimekirjaga jõuab kohtu käsutuses oleva tehnilise sidevahendi teel kohtukantseleisse, tingimusel et hiljemalt kümne päeva pärast esitatakse kohtukantseleisse menetlusdokumendi allkirjastatud originaal koos lõikes 3 nimetatud lisade ja ärakirjadega.

8.   Kohus võib otsusega kindlaks määrata, millistel tingimustel võib kohtukantseleile elektrooniliselt või muu tehnilise sidevahendi teel edastatud menetlusdokumenti pidada dokumendi originaaliks. Otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teataja EMP osas ja EMP kaasandes ning lisatakse käesoleva korra I lisasse.

1.   Kui menetluse kirjalik osa on lõppenud, määrab president kindlaks kuupäeva, mil ettekandja-kohtunik esitab kohtule esialgse ettekande.

2.   Esialgne ettekanne sisaldab ettepanekuid selle kohta, kas on vaja võtta menetlust korraldavaid erimeetmeid, teha menetlustoiminguid või paluda selgitusi taotluse esitanud kohtult. Esialgne ettekanne võib sisaldada ka ettekandja-kohtuniku ettepanekut lahendada asi kohtuistungita.

3.   Kohus otsustab, millised meetmed ettekandja-kohtuniku ettepanekul võtta.

1.   Menetluse igas etapis võib kohus otsustada järgmistes artiklites osutatud menetlust korraldavate meetmete võtmise või menetlustoimingute tegemise üle või nõuda eelneva menetlustoimingu kordamist või laiendamist.

2.   Kohtu määratud menetlust korraldavad meetmed võib võtta või menetlustoimingud teha kohus ise või teha selle ülesandeks ettekandja-kohtunikule.

1.   Menetlust korraldavate meetmete eesmärk on tagada kohtuasjade ettevalmistamine, menetluste läbiviimine ja kohtuvaidluste lahendamine parimatel võimalikel tingimustel.

2.   Menetlust korraldavate meetmete eesmärgiks on eelkõige:

3.   Menetlust korraldavate meetmete hulka kuuluvad eelkõige:

4.   Pooled võivad menetluse igas etapis teha ettepaneku menetlust korraldavate meetmete võtmiseks või muutmiseks. Selline ettepanek esitatakse eraldi dokumendina või kõnealuse menetlusdokumendi eraldi osana. Sellisel juhul kuulatakse enne asjaomaste meetmete määramist ära teised pooled.

5.   Kui menetluse asjaolud seda nõuavad, teavitab kohtusekretär pooli kohtu ette nähtud meetmetest ning annab neile võimaluse esitada suuliselt või kirjalikult oma märkused.

1.   Kohus määrab määrusega kindlaks vajalikud menetlustoimingud, nimetades tõendamist vajavad asjaolud. Määrus toimetatakse pooltele kätte.

2.   Enne lõike 3 punktides c–e osutatud menetlustoimingute kohta otsuse tegemist teavitab kohtusekretär pooli meetmetest, mille kohus on ette näinud, ning annab neile võimaluse esitada suuliselt või kirjalikult oma märkused.

3.   Ilma et see piiraks põhikirja artiklite 21 ja 22 kohaldamist, võidakse teostada järgmisi menetlustoiminguid:

4.   Vastutõendi esitamine ja varem esitatud tõendite täiendamine on lubatud.

5.   Pooltel on õigus osaleda menetlustoimingute tegemisel.

1.   Kui kohtul palutakse nende õiguslike ja faktiliste asjaolude alusel, millele pool tugineb, hinnata, kas teiste poolte suhtes tuleks käsitleda konfidentsiaalsena andmeid ja dokumente, mille pool on talle esitanud artiklis 58 ette nähtud menetlustoimingu tulemusel ja mis võivad olla kohtuasja lahendamisel asjassepuutuvad, siis ei edastata sellise hindamise staadiumis neid andmeid ja dokumente teistele pooltele.

2.   Kui kohus leiab lõikega 1 ette nähtud hindamise põhjal, et teatavad talle esitatud andmed või dokumendid on kohtuasja lahendamisel asjassepuutuvad ning on teiste poolte suhtes konfidentsiaalsed, kaalub ta ühelt poolt seda konfidentsiaalsust ja teiselt poolt nõudeid, mis käsitlevad õigust tõhusale kohtulikule kaitsele, eelkõige kohtumenetluse võistlevuse põhimõtte järgimist.

3.   Pärast lõikes 2 nimetatud kaalumist võib kohus otsustada teha konfidentsiaalsed andmed või dokumendid teistele pooltele teatavaks, seades vajaduse korral nende avaldamise eeltingimuseks erikohustustega nõustumise, või otsustada, et neid andmeid või dokumente ei tehta teistele pooltele teatavaks, täpsustades põhistatud määrusega korra, mis võimaldaks teistel pooltel teha oma seisukoht võimalikult suures ulatuses teatavaks, eelkõige määrates, et nendest andmetest või dokumentidest tuleb esitada mittekonfidentsiaalne versioon või mittekonfidentsiaalne kokkuvõte, mis sisaldaks nende põhisisu.

1.   Kohus võib omal algatusel või poole taotlusel nõuda mõne asjaolu tõendamist tunnistaja ütlustega. Poole taotluses tunnistaja ärakuulamiseks näidatakse täpselt, milliste asjaoludega seoses ja millistel põhjustel on vaja tunnistaja ära kuulata. Kohus lahendab taotluse põhistatud määrusega.

2.   Tunnistajad kutsutakse kohtusse kohtu määrusega, mis sisaldab järgmist teavet:

3.   Põhistatud määrus toimetatakse pooltele ja tunnistajatele kätte.

1.   Pärast tunnistaja isikusamasuse kindlakstegemist teatab president tunnistajale, et tal tuleb kinnitada oma ütluste õigsust käesolevas kodukorras sätestatud viisil ning et selle nõude rikkumine on põhikirja artikli 26 kohaselt süütegu.

2.   Enne ütluste andmist annab tunnistaja järgmise vande või selle asemel järgmise tõotuse:

Kohus võib pärast poolte ärakuulamist vabastada tunnistaja vande või tõotuse andmisest.

3.   Kohus kuulab tunnistaja ära, olles kutsunud pooled ütluste andmisel osalema. Pärast tunnistaja ütluste andmist võib president poole taotlusel või omal algatusel esitada tunnistajale küsimusi, samuti võivad seda teha teised kohtunikud . Presidendi loal võivad tunnistajale küsimusi esitada poolte esindajad.

1.   Kohus võib määrata ekspertiisi. Eksperdi nimetamise määruses määratakse kindlaks tema ülesanne ja eksperdiarvamuse esitamise tähtaeg.

2.   Ekspert saab määruse ärakirja koos kõigi ülesande täitmiseks vajalike dokumentidega. Eksperdi tegevust kontrollib ettekandja-kohtunik, kes võib osaleda ekspertiisitoimingute teostamisel ja keda teavitatakse eksperdi ülesannete täitmise käigust.

3.   Eksperdi taotlusel võib kohus määrata tunnistajate ärakuulamise. Ärakuulamine toimub vastavalt artiklile 62.

4.   Ekspert võib anda arvamuse üksnes selliste asjaolude kohta, mille kohta on tema arvamust selge sõnaga küsitud.

5.   Pärast eksperdiarvamuse esitamist ja selle kättetoimetamist pooltele võib kohus teha määruse eksperdi ärakuulamiseks. Pooled kutsutakse ärakuulamisel osalema. Poole taotlusel või omal algatusel võib president, samuti teised kohtunikud esitada eksperdile küsimusi. Presidendi loal võivad eksperdile küsimusi esitada poolte esindajad.

6.   Pärast eksperdiarvamuse esitamist annab ekspert kohtu ees järgmise vande või selle asemel järgmise tõotuse:

Kohus võib pärast poolte ärakuulamist vabastada eksperdi vande või tõotuse andmisest.

1.   Nõuetekohaselt kohtusse kutsutud tunnistaja on kohustatud kohtukutse peale kohale ilmuma ja kohtuistungil osalema, välja arvatud juhul, kui ta esitab kohtule mõjuva põhjuse.

2.   Kohus võib kooskõlas põhikirja artikliga 26 teatada II lisas osutatud EFTA riigi pädevale asutusele kohtusse ilmumata jäänud tunnistajast või valetunnistusest või valest eksperdiarvamusest. Kohtusekretär edastab kohtu otsuse. Selles tuuakse ära teatamise aluseks olevad faktilised ja muud asjaolud.

1.   Kui üks pooltest nõuab tunnistaja või eksperdi taandamist tema ebapädevuse või ebasobivuse tõttu või muul põhjusel või kui tunnistaja või ekspert keeldub andmast ütlusi või vannet või sellega samaväärset tõotust, lahendab asja kohus.

2.   Tunnistaja või eksperdi taandamist saab taotleda kahe nädala jooksul alates tunnistaja kohtusse kutsumise või eksperdi nimetamise määruse kättetoimetamisest. Taotluses tuleb nimetada taandamise alused ja esitatavad tõendid.

1.   Tunnistajal ja eksperdil on õigus sõidu- ja elamiskulude hüvitamisele.

2.   Kui kohus määrab tunnistaja ärakuulamise või ekspertiisi, võib ta pooltelt või ühelt neist nõuda tunnistaja või eksperdi kulude katmiseks vajaliku rahasumma deponeerimist.

3.   Kohus teeb nende vahendite ettemakse, mis on vajalikud seoses tunnistaja ärakuulamise või ekspertiisiga, mida kohus on nõudnud omal algatusel.

4.   Tunnistajal on õigus hüvitisele saamata jäänud töötasu eest ja eksperdil on õigus tasule ülesannete täitmise eest. Need summad maksab kohus tunnistajale ja eksperdile välja pärast kohustuste ja ülesannete täitmist.

1.   Kohtusekretär või presidendi nimetatud kohtunik koostab iga menetlustoimingute teostamise istungi kohta protokolli. Protokollile kirjutavad alla president või tunnistaja või eksperdi ärakuulamise eest vastutav ettekandja-kohtunik ja kohtusekretär või protokolli koostama nimetatud kohtunik. Enne protokollile allakirjutamist tuleb tunnistajale anda võimalus kontrollida protokolli sisu ja sellele alla kirjutada.

2.   Protokoll on autentne dokument.

1.   Kohus võib poole taotlusel või omal algatusel esitada õigusabitaotluse tunnistaja või eksperdi ärakuulamiseks.

2.   Õigusabitaotlus esitatakse määrusega, milles märgitakse tunnistaja või eksperdi perekonnanimi, eesnimed, amet ja aadress ning faktilised asjaolud, mille kohta hakatakse tunnistajat või eksperti ära kuulama, nimetatakse pooled, nende esindajad, advokaadid või nõustajad, esitatakse nende kohtudokumentide kättetoimetamise aadress ja kirjeldatakse lühidalt kohtuvaidluse sisu.

Kohtusekretär korraldab määruse kättetoimetamise pooltele.

3.   Kohtusekretär edastab määruse II lisas nimetatud pädevale asutusele selles EFTA riigis, mille territooriumil tuleb tunnistaja või ekspert ära kuulata.

Vajaduse korral lisatakse määrusele selle riigikeelde või riigikeeltesse tehtud tõlge.

Esimese lõiguga kooskõlas nimetatud asutus edastab määruse siseriiklike õigusaktide kohaselt pädevale kohtule.

Pädev kohus täidab õigusabitaotluse vastavalt siseriiklikele õigusaktidele. Pärast õigusabitaotluse täitmist esitab pädev asutus esimese lõiguga kooskõlas nimetatud asutusele määruse õigusabitaotluse kohta, kõik selle täitmisest tulenevad dokumendid ja täpse aruandluse kulude kohta. Need dokumendid saadetakse kohtusekretärile.

Kohtusekretär tagab dokumentide tõlkimise inglise keelde.

4.   Kohus katab õigusabitaotlusega seonduvad kulud, kuid võib need vajaduse korral sisse nõuda pooltelt.

1.   Kui pool teatab kohtule, et ta ei osale kohtuistungil suuliste seisukohtade ärakuulamiseks, või kui kohus sedastab kohtuistungil, et nõuetekohaselt kohalekutsutud pool puudub sellelt ilma mõjuva põhjuseta, toimub kohtuistung selle poole osavõtuta.

2.   Kui kohtuasja pooled teatavad, et nad ei osale kohtuistungil suuliste seisukohtade ärakuulamiseks, otsustab president, kas menetluse suulise osa saab lõpetada.

1.   Tõsistel põhjustel võib kohus otsustada kuulutada kohtuistungi kooskõlas põhikirja artikliga 27 kinniseks. Seda võidakse taotluse esitanud kohtu taotlusel kohaldada ka nõuandva arvamuse menetlustes.

2.   Poole esitatud taotlus kuulutada kohtuistung kinniseks peab olema põhjendatud ning selles tuleb märkida, kas taotletakse kogu kohtuistungi või ainult selle osa kinniseks kuulutamist. Kui pool seda taotleb, teeb kohus otsuse pärast poolte ärakuulamist.

3.   Kinniseks kuulutatud kohtuistungi sisu ei avalikustata.

1.   Kohtusekretär või presidendi nimetatud kohtunik koostab vastavalt artiklile 25 iga kohtuistungi kohta protokolli.

2.   Protokoll sisaldab kohtuistungi kuupäeva ja kohta, kohal viibinud kohtunike ja kohtusekretäri nimesid, kohtuasja numbrit, poolte nimesid, poolte esindajate, nõustajate ja advokaatide nimesid ja ameteid, märget kohtuistungi käigus poolte esitatud dokumentide kohta ning kohtuistungi jooksul kohtu ja presidendi tehtud otsuseid.

3.   Protokollile kirjutavad alla president ja kohtusekretär või protokolli koostama nimetatud kohtunik. Protokoll on autentne dokument.

4.   Pooled ja huvitatud isikud võivad protokolliga tutvuda kohtusekretäri juures ja hankida omal kulul ärakirju.

1.   Kohtuotsus kuulutatakse avalikul kohtuistungil; pooled kutsutakse sellel osalema.

2.   Kohtuotsuse originaal, millele on alla kirjutanud president, nõupidamistel osalenud kohtunikud ja kohtusekretär, pitseeritakse ja antakse hoiule kohtukantseleisse. Kohtuotsuse tõestatud ärakirjad toimetatakse pooltele ja asjakohastel puhkudel taotluse esitanud kohtule ning huvitatud isikutele kätte.

3.   Kohtuotsuse originaalile märgivad kohtusekretär ja president selle kuulutamise kuupäeva.

1.   Kohtumääruses sisaldub:

2.   Juhul kui käesoleva kodukorra kohaselt peab määrus olema põhistatud, märgitakse määruses ka:

1.   Kohtuotsus jõustub alates selle kuulutamise päevast.

2.   Kohtumäärus jõustub alates selle kättetoimetamise päevast.

1.   Ilma et see piiraks kohtuotsuste tõlgendamisega seotud sätete kohaldamist, võib kohus omal algatusel või poole või huvitatud isiku taotlusel, kui see esitatakse kahe nädala jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest või määruse kättetoimetamisest, parandada kohtuotsustes ja määrustes tehtud kirja- ja arvutusvigu ning ilmseid ebatäpsusi.

2.   Parandamise taotlused ja avaldused antakse ettekandja-kohtunikule, kellele oli määratud kohtuasi, millega see taotlus või avaldus on seotud. President võtab vajalikud meetmed, et määrata ettekandjaks teine kohtunik, kui ettekandja-kohtunikul esineb takistus.

3.   Kui kohtulahendi parandamise taotlus puudutab resolutsiooni või mõnda selle aluseks olevatest põhjendustest, võivad pooled, keda kohtusekretär on nõuetekohaselt teavitanud, esitada kirjalikke seisukohti presidendi määratud tähtaja jooksul.

4.   Kohus teeb otsuse kinnisel nõupidamisel.

5.   Kohtulahendi parandamise määruse originaal lisatakse parandatud kohtulahendi originaalile. Parandatud kohtulahendi originaali servale tehakse määruse kohta märge.

1.   Nõuandva arvamuse taotlusele lisatakse kohtuasja kokkuvõte siseriiklikus kohtus, sealhulgas kohtuasja faktilised asjaolud ning vaidlusaluse siseriikliku seaduse sätted ning asjakohastel puhkudel asjaomane siseriiklik kohtupraktika, mis on vajalik, et võimaldada kohtul hinnata küsimust, millele vastust otsitakse.

2.   Taotlusele lisatakse selgitus, mis põhjustel otsustas taotluse esitanud kohus nõuandvat arvamust küsida, ning selgitus EMP õiguse ja põhikohtuasja suhtes kohaldatavate siseriiklike õigusaktide sätete vahelise seose kohta.

1.   Kui taotluse esitanud kohus on andnud anonüümsuskaitse, järgitakse seda anonüümsust ka kohtu menetluses.

2.   Kui kohus seda vajalikuks peab, võib ta taotluse esitanud kohtu taotlusel, põhikohtuasja poole nõuetekohaselt põhjendatud taotlusel või omal algatusel ja pärast ettekandja-kohtuniku ärakuulamist muuta anonüümseks kas ühe või mitme isiku või üksuse nime, keda kohtuasi puudutab.

1.   Kahe kuu jooksul kohtusekretärilt teate saamisest vastavalt artiklile 37 on põhikohtuasja pooltel ja huvitatud isikutel õigus esitada kohtule kirjalikke seisukohti.

2.   Kirjalikus menetluses mitteosalemine ei takista osalemist menetluse suulises osas.

1.   Põhikohtuasja pooled on need, kelle on sellisena määratlenud taotluse esitanud kohus vastavalt siseriiklikele menetlusnormidele.

2.   Kui taotluse esitanud kohus teatab EFTA kohtule ajal, mil asi on juba EFTA kohtu menetluses, et ta on lubanud põhikohtuasja menetluses osaleda uuel poolel, peab see pool nõustuma menetlusega selles staadiumis, milles see on nimetatud teatamise hetkel. Poolele edastatakse kõikide põhikohtuasja pooltele ja huvitatud isikutele juba kätte toimetatud menetlusdokumentide ärakirjad.

3.   Põhikohtuasja poolte esindamise ja kohtusse ilmumise osas võtab EFTA kohus arvesse taotluse esitanud kohtus kehtivaid menetlusnorme. Kui tekib kahtlus, kas isik võib põhikohtuasja poolt siseriikliku õiguse kohaselt esindada, võib EFTA kohus küsida taotluse esitanud kohtult teavet kohaldatavate menetlusnormide kohta.

1.   Nõuandva arvamuse taotlus jääb EFTA kohtu menetlusse niikaua, kuni EFTA kohtusse pöördunud kohus ei ole taotlust tagasi võtnud. Taotluse tagasivõtmist saab arvesse võtta kuni kohtuotsuse kuulutamise kuupäeva teatavakstegemiseni huvitatud isikutele.

2.   Kohus võib siiski igal ajal sedastada, et tema pädevuse tingimused ei ole enam täidetud.

1.   Ilma et see piiraks käesolevas kodukorras sätestatud menetlust korraldavate meetmete võtmist või menetlustoimingute tegemist, võib EFTA kohus küsida taotluse esitanud kohtult selgitusi EFTA kohtu määratud tähtajaks.

2.   Taotluse esitanud kohtu vastus toimetatakse kätte põhikohtuasja pooltele ja huvitatud isikutele.

1.   Kohtuotsuste ja -määruste tõlgendamist käsitlev artikkel 138 ei kohaldu lahenditele, millega vastatakse nõuandva arvamuse taotlusele.

2.   Siseriiklikel kohtutel tuleb hinnata, kas nad saavad nõuandvast arvamusest piisavalt teavet või peavad vajalikuks uuesti EFTA kohtusse pöörduda.

1.   Siseriikliku kohtu taotlusel või erandkorras omal algatusel võib president pärast ettekandja-kohtuniku ärakuulamist otsustada kohaldada käesoleva kodukorra sätetest kõrvale kalduvat kiirendatud menetlust nõuandva arvamuse taotluse suhtes, milles viidatud asjaolud osutavad, et kohtule esitatud küsimus nõuab kiiret lahendust.

2.   Sellisel juhul võib president viivitamata kindlaks määrata kohtuistungi kuupäeva, millest teatatakse põhikohtuasja pooltele ja huvitatud isikutele samaaegselt nõuandva arvamuse taotluse kättetoimetamisega.

3.   Põhikohtuasja pooled ja huvitatud isikud võivad esitada kirjalikke seisukohti presidendi määratud tähtaja jooksul, mis ei ole lühem kui 15 päeva. President võib nõuda, et nad piirduksid kirjalikes seisukohtades esitatud küsimuses tõstatatud oluliste õigusküsimustega.

4.   Kirjalikest seisukohtadest teavitatakse põhikohtuasja pooli ja huvitatud isikuid enne kohtuistungit.

5.   President võib otsustada asja lahendada kohtuistungi ettekandeta või kohtuistungi ettekande tõlketa.

1.   Menetlusdokumentide esitamise suhtes kohaldatakse artiklit 54. Erandina artikli 54 lõikest 7 loetakse menetlustähtaegade järgimise hindamisel kirjalike seisukohtade esitamise ajaks kuupäeva, mil kirjalike seisukohtade allkirjastatud originaali ärakiri koos artikli 54 lõikes 5 märgitud dokumentide nimekirjaga jõuab kohtu käsutuses oleva tehnilise sidevahendi teel kohtukantseleisse, tingimusel et hiljemalt viie päeva pärast esitatakse kohtukantseleisse kirjalike seisukohtade allkirjastatud originaal koos artikli 54 lõikes 3 nimetatud lisade ja ärakirjadega.

2.   Artiklis 98 ette nähtud kättetoimetamine ja teavitamine võib toimuda dokumendi ärakirja saatmisega kohtu ja adressaadi käsutuses oleva tehnilise sidevahendi abil.

1.   Pooli võib esindada ainult nende esindaja või advokaat.

2.   Esindajad ja advokaadid peavad esitama kohtukantseleisse ametliku dokumendi või volikirja, mille on andnud pool, keda nad esindavad.

3.   Poolt abistav või esindav advokaat peab kohtukantseleile esitama ka tõendi, mis näitab, et tal on õigus esineda EFTA riigi või ELi liikmesriigi kohtus.

1.   Põhikirja artiklis 19 nimetatud hagiavalduses tuleb märkida:

2.   Eraõigusliku juriidilise isiku hagiavaldusele lisatakse:

1.   Hagiavalduses sisaldub kohtudokumentide kättetoimetamise aadress. Hagiavalduses märgitakse ka isiku nimi, keda on volitatud ja kes on nõustunud kõiki kohtudokumente vastu võtma.

2.   Lisaks lõikes 1 nimetatud kohtudokumentide kättetoimetamise aadressile või selle asemel võib hagiavalduses märkida, et advokaat või esindaja nõustub dokumentide kättetoimetamisega rakenduse „e-EFTACourt“ kaudu või muu tehnilise sidevahendi teel.

3.   Kui hagiavaldus ei vasta lõikes 1 ja 2 esitatud nõuetele, toimetatakse kuni puuduste kõrvaldamiseni asjaomasele poolele kõik menetlusega seotud dokumendid kätte tema esindajale või advokaadile adresseeritud tähtkirjaga. Erandina artiklist 38 loetakse kättetoimetamine nõuetekohaselt sooritatuks, kui tähtkiri postitatakse EFTA kohtu asukoha postkontoris.

1.   Vajaduse korral lisatakse hagiavaldusele põhikirja artikli 19 teises lõigus nimetatud dokumendid.

2.   Hagiavaldusele lisatakse järelevalve- ja kohtulepingu artiklis 37 osutatud juhtudel dokumentaalsed tõendid kuupäeva kohta, mil EFTA järelevalveamet pidi kooskõlas selle artikliga tegutsema.

1.   Kui EFTA järelevalveameti otsus, mille tühistamist nõutakse, on asendatud või muudetud EFTA järelevalveameti teise samateemalise otsusega, võib hageja selle uue asjaolu arvesse võtmiseks muuta hagiavaldust enne menetluse suulise osa lõppemist või enne otsust lahendada kohtuasi ilma menetluse suulise osata.

2.   Hagiavaldust tuleb muuta eraldi dokumendiga järelevalve- ja kohtulepingu artikli 36 kolmandas lõigus sätestatud tähtaja jooksul, mille jooksul võib taotleda hagiavalduse muutmist tinginud EFTA järelevalveameti otsuse tühistamist.

3.   Muutmisavalduses märgitakse:

4.   Muutmisavaldusele lisatakse hagiavalduse muutmise tinginud EFTA järelevalveameti otsus. Kui seda otsust ei esitata, määrab kohtusekretär hagejale mõistliku tähtaja selle esitamiseks. Kui hageja otsust ette nähtud tähtaja jooksul ei esita, otsustab kohus, kas selle nõude täitmata jätmine muudab hagiavalduse muutmise taotluse vastuvõetamatuks.

5.   President määrab kostjale tähtaja hagiavalduse muutmise taotlusele vastamiseks, ilma et see mõjutaks otsust, mille kohus teeb hagiavalduse muutmise taotluse vastuvõetavuse kohta.

6.   Vajaduse korral määrab president menetlusse astujatele tähtaja, mille jooksul nad võivad täiendada endi esitatud menetlusse astuja seisukohti, võttes arvesse hagiavalduse muutmise taotlust ja selle vastust. Selleks toimetatakse need menetlusdokumendid samaaegselt kätte menetlusse astujatele.

1.   Hagiavaldus toimetatakse kostjale kätte, saates hagiavalduse tõestatud ärakirja väljastusteatega tähtkirjana posti teel või toimetades selle ärakirja allkirja vastu isiklikult kätte. Kui kostja on olnud eelnevalt nõus, et hagiavaldused toimetatakse talle kätte rakenduse „e-EFTACourt“ kaudu või muu tehnilise sidevahendi teel, võib hagiavalduse talle sel viisil kätte toimetada.

2.   Artiklis 105 nimetatud juhtudel toimetatakse hagiavaldus kätte kohe, kui selle puudused on kõrvaldatud või kui kohus on tunnistanud hagiavalduse artiklis 100, artikli 101 lõikes 2 ja artiklis 103 sätestatud nõuete täitmata jätmisest hoolimata vastuvõetavaks.

1.   Kahe kuu jooksul hagiavalduse kättetoimetamisest arvates esitab kostja vastuse. Selles tuleb märkida:

2.   Kostja vastuse suhtes kohaldatakse artiklit 102.

3.   President võib kostja nõuetekohaselt põhjendatud taotluse korral lõikes 1 ette nähtud tähtaega erandkorras pikendada.

1.   Hagiavaldust ja kostja vastust võib täiendada hageja repliigi ja sel juhul kostja vasturepliigiga.

2.   President määrab nende menetlusdokumentide esitamise tähtajad. Ta võib täpsustada, milliseid küsimusi repliik või vasturepliik peaksid käsitlema.

1.   Kohus võtab arvesse vaid neid dokumente, mis on tehtud poolte advokaatidele ja esindajatele kättesaadavaks ning mille kohta on neile antud võimalus avaldada oma arvamust vastavalt artikli 46 lõike 2, artiklite 59 ja 60 ning artikli 115 lõike 1 sätetele.

2.   Ilma et see piiraks artikli 42 lõike 3 ja artikli 111 kohaldamist, võib kohus kõrvale jätta dokumendi, mis on esitatud pärast menetluse kirjaliku osa lõpetamist.

1.   Menetluse käigus on uute väidete esitamine keelatud, välja arvatud juhul, kui need tuginevad faktilistele ja õiguslikele asjaoludele, mis on tulnud ilmsiks menetluse käigus.

2.   Ilma et see piiraks hilisemat otsust väite vastuvõetavuse kohta, võib president ettekandja-kohtuniku ettepanekul määrata teisele poolele sellele väitele vastamiseks tähtaja.

3.   Väite vastuvõetavus otsustatakse kohtuasja lõpetavas kohtuotsuses.

1.   Tõendid esitatakse ja tõendite kogumist taotletakse menetlusdokumentide esimese vahetamise käigus. Pooled võivad repliigis ja vasturepliigis pakkuda või esitada oma argumentide toetamiseks täiendavaid tõendeid. Pooled peavad tõendite hilist esitamist põhjendama.

2.   Erandkorras võivad pooled täiendavaid tõendeid pakkuda või neid esitada pärast menetluse kirjaliku osa lõpetamist. Pooled peavad tõendite hilist esitamist põhjendama. President võib ettekandja-kohtuniku ettepanekul määrata teisele poolele tähtaja nende tõendite osas seisukoha võtmiseks.

1.   Menetlusse astumise esemeks võib olla üksnes ühe poole nõuete täielik või osaline toetamine. See ei anna õigust taotleda kohtuistungi toimumist.

2.   Menetlusse astumine on põhivaidluse suhtes aktsessoorne. Selle ese langeb ära kohtuasja kustutamisel kohtu registrist hagist loobumise või poolte kokkuleppe korral või hagi tunnistamisel vastuvõetamatuks.

3.   Menetlusse astuja peab nõustuma menetlusega selles staadiumis, milles see on hetkel, kui ta menetlusse astub.

1.   Menetlusse astumise avaldus tuleb esitada kuue nädala jooksul artikli 15 lõikes 5 märgitud teadaande avaldamisest.

2.   Kohus võib kaaluda menetlusse astumise avalduse rahuldamist, kui see on esitatud pärast lõikes 1 ette nähtud tähtaja möödumist, kuid enne menetluse suulise osa avamise otsust vastavalt artiklile 69. Kui president annab menetlusse astumiseks loa ja kohtuistung toimub, võib menetlusse astuja esitada oma seisukohad kohtuistungi ajal.

3.   Menetlusse astumise avalduses märgitakse järgmised andmed:

4.   Menetlusse astuja peab olema esindatud põhikirja artikli 17 kohaselt.

5.   Kohaldatakse artiklit 100, artikli 101 lõiget 2, artikleid 102, 103 ja 105.

1.   Menetlusse astumise avaldus toimetatakse kohtuasja pooltele kätte. President annab pooltele võimaluse esitada enne avalduse kohta otsuse tegemist oma seisukohad. President otsustab, kas need tuleb esitada kirjalikult või suuliselt.

2.   President lahendab menetlusse astumise avalduse määrusega või annab selle lahendamiseks kohtule.

1.   Kui artikli 113 lõikega 1 ettenähtud kuuenädalase ajavahemiku jooksul esitatud menetlusse astumise avaldus rahuldatakse, edastatakse menetlusse astujale kõikide pooltele kättetoimetatud menetlusdokumentide ärakirjad, kui pooled ei esita menetlusse astumise avalduse kohta seisukohti kümne päeva jooksul alates artikli 114 lõikes 1 viidatud kättetoimetamisest või kui nad sama tähtaja jooksul ei viita salajastele või konfidentsiaalsetele tõenditele või dokumentidele, mille edastamine menetlusse astujale tekitaks pooltele kahju.

2.   Menetlusse astuja võib esitada oma kirjalikud seisukohad ühe kuu jooksul alates lõikes 1 viidatud menetlusdokumentide edastamisest. President võib seda tähtaega menetlusse astuja põhjendatud taotluse alusel pikendada.

3.   Menetlusse astuja seisukohad sisaldavad järgmist:

4.   Pärast menetlusse astuja seisukohtade esitamist määrab president tähtaja, mille jooksul võivad pooled menetlusse astuja seisukohtadele vastata.

5.   Kui menetlusse astumise avaldus esitatakse pärast artikli 113 lõikes 1 ette nähtud tähtaja möödumist, edastatakse menetlusse astujale ärakirjad kõikidest lõike 1 kohaselt pooltele kättetoimetatud menetlusdokumentidest või kohtuistungi ettekanne ning ta esitab oma seisukohad menetluse suulise osa käigus.

1.   President võib kummagi poole taotlusel või omal algatusel, võttes arvesse kohtuasja erilist kiireloomulisust ja asjaolusid ning pärast poolte ja ettekandja-kohtuniku ärakuulamist, otsustada kohtuasja lahendada kiirendatud menetluses.

2.   Taotlus kohtuasja lahendamiseks kiirendatud menetluses tuleb esitada eraldi dokumendina koos hagiavalduse või kostja vastusega. Taotluses võib näidata, et teatavaid väiteid või argumente või hagiavalduse või kostja vastuse teatud osi võib esitada vaid juhul, kui kohtuasja ei lahendata kiirendatud menetluses, eelkõige lisades taotlusele hagiavalduse lühendatud versiooni ja lisade nimekirja ning ainult need lisad, mida tuleb arvesse võtta asja lahendamisel kiirendatud menetluses.

1.   Erandina artikli 107 lõikest 1 on kohtuasja lahendamisel kiirendatud menetluses kostja vastuse esitamise tähtajana ette nähtud üks kuu pärast presidendi kiirendatud menetlust lubava otsuse kättetoimetamist.

2.   Kiirendatud menetluses võib hagiavaldust ja kostja vastust täiendada repliik ja vasturepliik üksnes juhul, kui president peab seda vajalikuks.

3.   Huvitatud isikud võivad esitada kirjalikke seisukohti presidendi määratud tähtaja jooksul, mis ei ole lühem kui 15 päeva. President võib nõuda, et kirjalikud seisukohad piirduksid kohtuasja poolte tõstatatud oluliste küsimustega.

4.   Presidendi otsusega lahendada kohtuasi kiirendatud menetluses võib seada tingimusi poolte menetlusdokumentide mahu ja esitamise, menetluse hilisema käigu või väidete ja argumentide kohta, mille kohta kohtul tuleb otsus teha.

5.   President võib otsustada asja lahendada kohtuistungi ettekandeta.

6.   Menetlusdokumentide esitamise suhtes kohaldatakse artiklit 54. Erandina artikli 54 lõikest 7 loetakse menetlustähtaegade järgimise hindamisel menetlusdokumendi esitamise ajaks kuupäeva, mil menetlusdokumendi allkirjastatud originaali ärakiri koos artikli 54 lõikes 5 märgitud tõendite ja dokumentide nimekirjaga jõuab kohtu käsutuses oleva tehnilise sidevahendi teel kohtukantseleisse, tingimusel et hiljemalt viie päeva pärast esitatakse kohtukantseleisse menetlusdokumendi allkirjastatud originaal koos artikli 54 lõikes 3 nimetatud lisade ja ärakirjadega.

7.   Kui üks pooltest ei täida mõnda lõikes 4 osutatud tingimust, võib kohtuasja kiirendatud menetluses lahendamise otsuse tühistada. Seejärel jätkub menetlus tavalises korras.

1.   Ilma et see piiraks käesoleva jaotise 4. peatükis sisalduvaid sätteid, tuleb menetlusse astumise avaldus esitada kolme nädala jooksul artikli 15 lõikes 5 märgitud teadaande avaldamisest. Menetlusse astuja võib esitada seisukohti presidendi määratud tähtaja jooksul, mis ei ole lühem kui 15 päeva.

2.   Pärast menetlusse astuja seisukohtade esitamist annab president pooltele võimaluse seisukohtadele suulisel istungil vastata.

1.   Vahetult pärast kostja vastuse esitamist määrab president kohtuistungi kuupäeva, mis tehakse pooltele viivitamata teatavaks. President võib kohtuistungi kuupäeva edasi lükata, kui on vaja teostada menetlustoiminguid või kui menetlust korraldavate meetmete võtmine seda nõuab.

2.   Ilma et see piiraks artiklite 110 ja 111 kohaldamist, võivad pooled täiendada oma argumente ja esitada või pakkuda täiendavaid tõendeid menetluse suulises osas. Pooled peavad täiendavate argumentide või tõendite hilist esitamist põhjendama.

1.   Kohtuvaidluse kaotanud pool on kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud.

Kui kaotanud poolel on mitu isikut, otsustab kohtukulude jagamise kohus.

2.   Kui osa väiteid rahuldatakse ühe poole, osa teise poole kasuks või erandlike asjaolude korral võib kohus otsustada kulud poolte vahel jagada või jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. Kui kohtuasja asjaolud seda õigustavad, võib kohus otsustada, et lisaks enda kohtukulude kandmisele mõistetakse poolelt välja ka osa teise poole kohtukuludest.

3.   Kui õiglus seda nõuab, võib kohus otsustada, et kaotanud pool kannab lisaks enda kohtukuludele vaid osa vastaspoole kohtukuludest või ei mõisteta temalt üldse kohtukulusid välja.

4.   Kohus võib otsustada, et võitnud pool kannab osa või kõik kulud, kui see on õigustatud võitnud poole käitumise tõttu, sealhulgas käitumise tõttu enne kohtumenetlust, eriti juhul, kui ta on kohtu arvates tekitanud vastaspoolele kulusid põhjendamatult või pahatahtlikult.

1.   Huvitatud isikud, kes astuvad menetlusse või esitavad menetluse käigus seisukohti, kannavad oma kulud ise.

2.   Kohus võib otsustada, et menetlusse astuja, keda ei ole nimetatud lõikes 1, kannab oma kohtukulud ise.

1.   Pool, kes hagist loobub, on kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool oma märkustes hagist loobumise kohta seda nõuab. Sellegipoolest kannab hagist loobunud poole taotlusel kohtukulud vastaspool, kui see on viimase käitumise tõttu õigustatud.

2.   Kui pooled on kohtukulude suhtes kokku leppinud, tehakse otsus kohtukulude kohta vastavalt sellele kokkuleppele.

3.   Kui kohtukulude hüvitamise nõuet ei ole esitatud, kannavad pooled oma kohtukulud ise.

1.   Menetlus kohtus on tasuta, välja arvatud järgmistel juhtudel:

2.   Kulud, mida pool pidi kandma kohtu otsuse või määruse täitmisele pööramiseks, hüvitab vastaspool vastavalt tasumääradele või muudele õiguspärastele viisidele, mis kehtivad ja mida kasutatakse riigis, kus täitmine aset leiab.

1.   Kui sissenõutavate kulude asjus tekib vaidlus, siis teeb kohus asjaomase poole taotluse alusel ja pärast vastaspoole ärakuulamist määruse.

2.   Pooled võivad määruse täitmiseks taotleda selle tõestatud ärakirja.

1.   Kohus teeb oma maksed kohtu asukohariigi valuutas.

2.   Kui hüvitamisele kuuluvad kulud on kantud mingis muus valuutas kui euro või kui hüvitise aluseks olevad toimingud on tehtud riigis, mille valuuta ei ole euro, või kui hüvitatavad kulud on tasutud eri valuutades, võib asjaomane pool valida valuuta, milles kulud tuleb hüvitada. Kõikidel sellistel juhtudel konverteeritakse valuuta makse tegemise päeval kehtiva Euroopa Keskpanga ametliku vahetuskursi alusel. Erandlikel juhtudel võib kohus seda valikuõigust kitsendada.

1.   Välja arvatud artiklis 140 nimetatud avaldused, määratakse käesolevas jaotises nimetatud taotlused ja avaldused ning artiklis 87 nimetatud parandamise taotlus ettekandja-kohtunikule, kellele oli määratud kohtuasi, millega see taotlus või avaldus on seotud.

2.   Kui ettekandja-kohtunikul esineb takistus, määrab president asjaomase taotluse või avalduse teisele kohtunikule.

1.   Kui pooled saavutavad kokkuleppe enne kohtu otsuse tegemist ja teatavad kohtule oma nõuetest loobumisest, teeb president määruse kohtuasja registrist kustutamiseks ja otsustab kohtukulude jaotamise vastavalt artiklile 123, võttes vajaduse korral arvesse poolte sellekohaseid ettepanekuid.

2.   Käesolevat sätet ei kohaldata järelevalve- ja kohtulepingu artiklites 36 ja 37 sätestatud menetluste suhtes.

1.   Kui kohus ei ole ilmselgelt pädev hagi läbi vaatama või kui hagi on ilmselgelt vastuvõetamatu või ilmselgelt õiguslikult põhjendamatu, võib kohus ettekandja-kohtuniku ettepanekul ilma menetlust jätkamata lõpetada kohtuasja põhistatud määrusega.

2.   Kohus võib igal ajal omal algatusel pärast poolte ärakuulamist otsustada põhistatud määrusega, et asja läbivaatamist takistab avalikust huvist tulenev asjaolu või et kohtuasja ese on ära langenud ning et puudub vajadus asjas otsus teha.

1.   Kui pool taotleb, et kohus lahendaks vastuvõetavuse või vastuväite või menetlusküsimuse ilma sisulist vaidlust käsitlemata, esitab ta oma taotluse eraldi dokumendiga.

2.   Taotlus peab sisaldama fakti- ja õigusväiteid, millele taotleja tugineb, ning taotleja nõudeid. Tõendid ja dokumendid tuleb esitada selle lisadena.

3.   Vahetult pärast taotluse esitamist määrab president tähtaja, mille jooksul võib vastaspool kirjalikult esitada fakti- ja õigusväited, millele ta tugineb, ja nõuded.

4.   Taotluse edasine menetlus on suuline, kui kohus ei otsusta teisiti.

5.   Kohus lahendab taotluse nii kiiresti kui võimalik või kui erilised asjaolud seda õigustavad, liidab selle läbivaatamise kohtuasja sisulise läbivaatamisega.

6.   Kui kohus jätab taotluse rahuldamata või liidab selle põhikohtuasjaga, määrab president uued tähtajad kohtuasja menetluse jätkamiseks.

1.   Kui nõuetekohaselt hagiavalduse saanud kostja ei esita oma vastust ettenähtud tähtaega ja vorminõudeid järgides, võib hageja taotleda presidendi määratud tähtaja jooksul kohtult oma nõuete rahuldamist tagaseljaotsusega.

2.   Hagile vastamata jätnud kostja ei osale tagaseljamenetluses ning talle ei toimetata kätte ühtegi menetlusdokumenti, välja arvatud menetlust lõpetav lahend.

3.   Tagaseljaotsuses rahuldab kohus hageja nõuded, välja arvatud kui kohus ei ole ilmselgelt pädev hagi läbi vaatama või kui hagi on ilmselgelt vastuvõetamatu või ilmselgelt õiguslikult põhjendamatu.

4.   Tagaseljaotsus kuulub täitmisele. Kohus võib täitmise peatada, kuni kohus on lahendanud artikli 135 alusel esitatud kaja, või seada täitmise tingimuseks kautsjoni maksmise, mille suurus ja maksmise kord otsustatakse asjaoludest lähtuvalt. Kautsjon tagastatakse, kui kaja ei esitata või kui seda ei rahuldata.

1.   Tagaseljaotsuse peale võib esitada kaja.

2.   Kaja tuleb esitada artiklites 101–103 sätestatud vormis ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamise kuupäevast.

3.   Pärast kaja kättetoimetamist määrab president tähtaja, mille jooksul võib vastaspool esitada oma kirjalikud seisukohad.

4.   Menetlust jätkatakse vastavalt artiklitele 54–87.

5.   Kohus lahendab kaja kohtuotsusega, mille peale ei saa esitada kaja.

6.   Selle otsuse originaal lisatakse tagaseljaotsuse originaalile. Tagaseljaotsuse originaali servale tehakse märge kaja suhtes tehtud kohtuotsuse kohta.

1.   Kui kohus on jätnud nõude mõne osa või kohtukulude küsimuse lahendamata, võib huvitatud pool esitada kohtule kuu aja jooksul alates kohtulahendi kättetoimetamisest avalduse kohtulahendi täiendamiseks.

2.   Avaldus toimetatakse vastaspoolele kätte ja president määrab talle tähtaja kirjalike seisukohtade esitamiseks.

3.   Pärast kirjalike seisukohtade esitamist teeb kohus otsuse avalduse vastuvõetavuse kohta samal ajal, kui ta otsustab selle põhjendatuse üle.

1.   Kolmanda isiku poolt põhikirja artikli 38 alusel esitatud kohtulahendi vaidlustamise avalduse suhtes kohaldatakse artikleid 101–103. Lisaks märgitakse avalduses:

2.   Avaldus tuleb esitada kohtuasja kõikide poolte vastu.

3.   Avaldus esitatakse kahe kuu jooksul alates kohtulahendi avaldamisest Euroopa Liidu Teataja EMP osas ja EMP kaasandes.

4.   Kohus võib kolmanda isiku esitatud kohtulahendi vaidlustamise avalduse alusel kohtulahendi täitmise peatada. Kohaldatakse käesoleva jaotise 5. peatüki sätteid.

5.   Kolmanda isiku esitatud kohtulahendi vaidlustamise avaldus toimetatakse kätte pooltele, kes võivad esitada presidendi määratud tähtaja jooksul kirjalikud seisukohad.

6.   Kohus lahendab avalduse pärast pooltele seisukohtade esitamiseks võimaluse andmist.

7.   Vaidlustatud kohtulahendit muudetakse kolmanda isiku nõuete rahuldamise ulatuses.

8.   Kolmanda isiku vaidlustatud kohtulahendi kohta tehtud kohtuotsuse originaal lisatakse vaidlustatud kohtulahendi originaalile. Vaidlustatud kohtulahendi originaali servale tehakse märge kolmanda isiku vaidlustatud kohtulahendi kohta tehtud kohtuotsusest.

1.   Põhikirja artikli 39 kohaselt annab juhul, kui kohtuotsuse või -määruse mõte või ulatus on kahtluse all, kohus poole või EFTA järelevalveameti avalduse alusel, milles põhjendatakse vajaliku huvi olemasolu, kohtuotsuse või -määruse tõlgenduse.

2.   Tõlgendamistaotlus tuleb esitada kahe aasta jooksul alates kohtuotsuse kuulutamise või kohtumääruse kättetoimetamise kuupäevast.

3.   Tõlgendamistaotlus esitatakse artiklite 103–105 kohaselt. Lisaks märgitakse taotluses:

4.   Taotlus tuleb esitada selle kohtuasja kõigi poolte vastu, keda puudutab kohtulahend, mille tõlgendamist taotletakse.

5.   Kohus teeb asjas kohtuotsuse pärast pooltele seisukohtade esitamiseks võimaluse andmist.

6.   Tõlgendava kohtuotsuse originaal lisatakse tõlgendatud kohtulahendi originaalile. Tõlgendatud kohtulahendi originaali servale tehakse märge tõlgendava kohtuotsuse kohta.

1.   Põhikirja artikli 40 kohaselt võib avalduse kohtu lahendi teistmiseks esitada kohtule üksnes sellise asjaolu teadasaamisel, millel on otsustav tähtsus ja mis ei olnud enne kohtuotsuse kuulutamist või kohtumääruse kättetoimetamist kohtule ega teistmist taotlevale poolele teada.

2.   Ilma et see piiraks põhikirja artikli 40 kolmandas lõigus ette nähtud kümneaastast tähtaega, esitatakse teistmisavaldus kolme kuu jooksul alates päevast, mil avalduse esitaja sai teada teistmisavalduse aluseks olevast faktilisest asjaolust.

3.   Teistmisavalduse suhtes kohaldatakse artikleid 101–103. Lisaks märgitakse avalduses:

4.   Teistmisavaldus esitatakse teistetava kohtuasja kõigi poolte vastu.

5.   Ilma et see mõjutaks kohtu sisulist otsust, lahendab kohus avalduse vastuvõetavuse küsimuse kohtumäärusega, arvestades poolte kirjalikke seisukohti.

6.   Kui kohus tunnistab avalduse vastuvõetavaks, asub ta avaldust sisuliselt läbi vaatama ja lahendab asja kohtuotsusega käesoleva kodukorra kohaselt.

7.   Teistva kohtuotsuse originaal lisatakse teistetud kohtulahendi originaalile. Teistetud kohtulahendi originaali servale tehakse märge teistva kohtuotsuse kohta.

1.   Järelevalve- ja kohtulepingu artikli 40 kohaselt esitatud taotlus EFTA järelevalveameti õigusakti kohaldamise peatamiseks on vastuvõetav üksnes juhul, kui taotleja on esitanud kohtusse hagi selle õigusakti vaidlustamiseks.

2.   Järelevalve- ja kohtulepingu artiklis 41 märgitud muu ajutise meetme kohaldamise taotlus on vastuvõetav üksnes juhul, kui taotluse esitab kohtu menetluses oleva kohtuasja pool ja taotlus on selle kohtuasjaga seotud.

3.   Eelmistes lõigetes märgitud taotlustes tuleb märkida hagi ese, kiireloomulisust põhjendavad asjaolud ning fakti- ja õigusväited, mis esmapilgul õigustavad taotletava ajutise meetme kohaldamist.

4.   Taotlus esitatakse eraldi dokumendina vastavalt artiklites 101–103 sätestatud tingimustele.

5.   Taotlus toimetatakse vastaspoolele kätte ja president määrab lühikese tähtaja, mille jooksul see pool võib esitada kirjalikke või suulisi seisukohti.

6.   President võib võtta menetlust korraldavaid meetmeid või määrata menetlustoiminguid.

7.   President võib taotluse rahuldada ka enne vastaspoole seisukohtade esitamist. Võetud meedet võib hiljem muuta või selle tühistada ka kohtu enda algatusel.

1.   President lahendab taotluse ise või annab selle kohtule lahendamiseks.

2.   Kui taotlus antakse lahendamiseks kohtule, lahendab kohus selle viivitamata.

1.   Taotlus lahendatakse põhistatud määrusega. Määrus toimetatakse viivitamata pooltele kätte.

2.   Määruse täitmise tingimusena võib nõuda, et taotleja maksaks kautsjoni, mille suurus ja maksmise tingimused määratakse asjaoludest lähtuvalt.

3.   Määruses võib ette näha kuupäeva, mil ajutise meetme kehtivus lõpeb. Kuupäeva puudumisel muutub meede kehtetuks alates menetlust lõpetava kohtulahendi kuulutamisest.

4.   Määrus on ajutise toimega ning ei mõjuta kohtu sisulist otsust.

1.   Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse järelevalve- ja kohtulepingu artikli 19 kohaselt esitatud taotluste suhtes peatada kohtu lahendi või EFTA järelevalveameti õigusakti sundtäitmine.

2.   Taotluse rahuldamise määruses nähakse vajaduse korral ette kuupäev, mil ajutise meetme kehtivus lõpeb.

1.   Käesolev kodukord, mis on autentne inglise keeles, avaldatakse Euroopa Liidu Teataja EMP osas ja EMP kaasandes.

2.   Käesolevast kodukorrast tehakse ametlik tõlge saksa, islandi ja norra keelde.

3.   Kodukord jõustub selle avaldamisele järgneva kolmanda kuu esimesel päeval.