EFTA kohtult nõuandva arvamuse saamise taotlus, mille Norra Ülemkohus (Norges Høyesterett) esitas 30. juunil 2020 N vastu algatatud kriminaalmenetluses

(Kohtuasi E-8/20)

(2020/C 374/08)

Norra Ülemkohus (Norges Høyesterett) esitas 30. juunil 2020 EFTA kohtule taotluse, mis saabus kohtu kantseleisse 2. juulil 2020, nõuandva arvamuse saamiseks N vastu algatatud kriminaalmenetluses. Arvamust taotletakse järgmistes küsimustes.

Küsimused õigusliku olukorra kohta enne 1. juunit 2012

1. küsimus. Kas määruse nr 1408/71 artikli 4 lõike 1 punktis a kasutatud mõistet „hüvitised haiguse korral“ tuleb tõlgendada nii, et see hõlmab ka sellist hüvitist nagu tööhindamistoetus (arbeidsavklaringspenger)?

2. küsimus. Kas määruse nr 1408/71 artiklit 22 või ka artiklit 19 tuleb tõlgendada nii, et see annab õiguse rahalistele hüvitistele üksnes juhul, kui isik elab (bosetting) muus EMP riigis kui pädev riik, või on hõlmatud ka lühemad riigis viibimised (opphold), nagu käesoleva kohtuasja puhul?

3. küsimus. Kas juhul, kui mõeldud on ka lühemat viibimist, nagu käesoleva kohtuasja puhul, siis kas määruse nr 1408/71 artiklit 22 ja selles sisalduvat viidet pädeva asutuse loale või ka artiklit 19 tuleb tõlgendada nii, et pädev riik võib seada isiku õiguse saada teises riigis tööhindamistoetust sõltuvusse tingimusest, et see isik peab olema taotlenud ja saanud loa viibida (oppholde seg) teises EMP riigis?

4. küsimus. Juhul kui määrus nr 1408/71 ei anna õigust saada siseriiklikele õigusnormide alusel tööhindamistoetust teises EMP riigis viibimise ajal või ka ilma pädeva asutuse loata, siis kas tuleb kindlaks teha ka see, kas siseriiklikud õigusnormid kuuluvad muude EMP normide õigusnormide kohaldamisalasse?

5. küsimus. Kas EMP lepingu artikkel 28 või 36 on kohaldatav juhul, kui EMP riigi kodanik viibib lühiajalisel puhkusel mõnes teises EMP riigis?

6. küsimus. Kui vastus sellele küsimusele on jaatav, siis kas on tegemist vaba liikumise piiranguga EMP lepingu artikli 28 või artikli 36 tähenduses juhul, kui siseriikliku õigusega on ette nähtud järgmised tingimused:

—	i) hüvitist võib maksta ainult piiratud aja jooksul, mis halduslike ringkirjade kohaselt ei tohi tavaliselt olla pikem kui neli nädalat aasta jooksul, ning

—	ii) välisriigis viibimine on ühitatav kindlaksmääratud toimingukohustuste täitmisega ega takista pädeval asutusel võtta meetmeid ja teostada kontrolli, ning

—	iii) asjaomane isik peab taotlema ja saama pädeva asutuse loa (ning teatamiskohustuse täitmist kontrollitakse teavitamiseks ettenähtud vormi abil)?

7. küsimus. Kui allpunktis i nimetatud tingimus kujutab endast piirangut, siis kas seda tingimust saab käsitada kui ii tingimuse aluseks olevate kaalutluste kaitse üldist tagatist, see tähendab kindlaksmääratud toimingukohustuste täitmise ning meetmete võtmise ja kontrolli teostamise tagamist?

8. küsimus. Kui i tingimus ei ole õigustatud ning ii ja iii tingimus kujutavad endast piirangut, siis kas ii ja iii tingimus võivad olla õigustatud samadel kaalutlustel?

9. küsimus. Kui ii ja iii tingimus on õigustatud, siis kas EMP lepingu artiklitega 28 ja 36 on kooskõlas see, kui isikule, kes ei ole taotlenud ega saanud luba saada hüvitisi teises EMP riigis ja kes annab pädevale asutusele valeteavet oma viibimiskoha kohta (oppholdssted), tehakse ettekirjutus maksta tagasi siseriikliku õiguse alusel saadud hüvitis, mis järelikult oli ebaseaduslik?

10. küsimus. Kui vastus sellele küsimusele on jaatav, siis kas EMP lepingu artiklitega 28 ja 36 on kooskõlas, et asjaomase isiku suhtes võidakse kohaldada kriminaalkaristust selle eest, et ta on esitanud ebaõiget teavet ja seega eksitanud pädevat asutust, et saada sellelt alusetuid makseid?

11. küsimus. Kui vastus 5. küsimusele on eitav, siis kas direktiivi 2004/38 artikkel 4 või artikkel 6 on kohaldatav, kui EMP riigi kodanik viibib teises EMP riigis lühikesel puhkusel? Niivõrd, kuivõrd artikkel 6 on kohaldatav, kas sellest sättest tuleneb elukohariigile kohustusi? Kui artikkel 4 või 6 on kohaldatav ja neid saab kasutada elukohariigi vastu, siis esitatakse nende kohta samad küsimused kui küsimused 6–10 niivõrd, kui need küsimused sobivad.

Küsimused õigusliku olukorra kohta pärast 1. juunit 2012

12. küsimus. Kas määruse nr 883/2004 artikli 3 lõike 1 punktis a kasutatud mõistet „haigushüvitised“ tuleb tõlgendada nii, et see hõlmab ka sellist hüvitist nagu tööhindamistoetus?

13. küsimus. Kas määruse nr 883/2004 artikli 21 lõikes 1 kasutatud mõistet „viibivad“, mis on sama määruse artikli 1 punktis k määratletud kui „ajutiselt elamine“, tuleb tõlgendada nii, et see hõlmab iga lühiajalist viibimist teises EMP riigis, mida ei käsitata elamisena, sealhulgas käesolevas asjas käsitletavat viibimist?

14. küsimus. Kui vastus sellele küsimusele on jaatav, siis kas määruse nr 883/2004 artiklit 21 tuleb tõlgendada nii, et see hõlmab üksnes olukordi, kus meditsiiniline diagnoos antakse teises EMP riigis viibimise ajal, või ka olukordi, kus pädev asutus tunnustab diagnoosi enne lahkumist, nagu käesolevas kohtuasjas?

15. küsimus. Kui artikkel 21 on kohaldatav käesolevas kohtuasjas esinevas olukorras, siis kas seda sätet, sealhulgas tingimust „kooskõlas kohaldatavate õigusaktidega“, tuleb tõlgendada nii, et pädev EMP riik võib järgmised tingimused alles jätta:

—	i) hüvitist võib maksta ainult piiratud aja jooksul, mis halduslike ringkirjade kohaselt ei tohi tavaliselt olla pikem kui neli nädalat aasta jooksul, ning

—	ii) välisriigis viibimine on ühitatav kindlaksmääratud toimingukohustuste täitmisega ega takista pädeval asutusel võtta meetmeid ja teostada kontrolli, ning

—	iii) asjaomane isik peab taotlema ja saama pädeva asutuse loa (ning teatamiskohustuse täitmist kontrollitakse teavitamiseks ettenähtud vormi abil)?

16. küsimus. Kui i tingimus on artikliga 21 vastuolus, kuid ii ja iii tingimus ei ole, siis kas ii ja iii tingimus kuuluvad muude EMP õigusnormide kohaldamisalasse (vt küsimus 4 jj)?