KOHTUOTSUS,

21. aprill 2021,

kohtuasjas E-2/20

Norra valitsus, keda esindab sisserändeküsimuste apellatsiooninõukogu (Utlendingsnemnda (UNE)) vs. L

(Direktiiv 2004/38/EÜ – Liikumis- ja elukohavabadus – Väljasaatmine – Kaitse väljasaatmise eest – Tõeline, vahetu ja piisavalt tõsine oht – Hädavajalikkus avaliku julgeoleku huvides – Väljasaatmisotsused – Väljasaatmisotsuste tühistamise taotlused – Oluline muudatus – Vajadus – Proportsionaalsus – Põhiõigused – Õigus perekonnaelule)

(2021/C 324/11)

Kohtuasjas E-2/20, Norra valitsus, keda esindab sisserände apellatsiooninõukogu (Utlendingsnemnda – UNE), vs. L, on Borgartingi apellatsioonikohus (Borgarting lagmannsrett) esitanud kohtule EFTA riikide vahel järelevalveameti ja kohtu asutamise kohta sõlmitud lepingu artikli 34 alusel TAOTLUSE, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/38/EÜ (mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil) (kohandatud Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga) tõlgendamist. Kohus koosseisus esimees Páll Hreinsson, kohtunik Per Christiansen ja ettekandja-kohtunik Bernd Hammermann tegi 21. aprillil 2021 otsuse, mille resolutiivosa on järgmine:

Alalise väljasaatmise otsused ei ole põhimõtteliselt EMP õigusega vastuolus, kui need vastavad tingimustele, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/38/EÜ (mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil) artiklites 27 ja 28, ning need võib kehtetuks tunnistada vastavalt kõnealuse direktiivi artiklile 32. Väljasaatmismeede peab põhinema individuaalsel hindamisel. EMP kodanike suhtes, kes on vastuvõtvas riigis seaduslikult elanud rohkem kui kümme aastat, võib kooskõlas direktiivi 2004/38/EÜ artikliga 27 ja artikli 28 lõikega 3 rakendada väljasaatmist üksnes siis, kui see on avaliku julgeoleku huvides hädavajalik, sest asjaomase isiku käitumine kujutab endast niivõrd tõsist ohtu, et väljasaatmine on vajalik mõne ühiskonna põhihuvi kaitsmiseks. Seda kohaldatakse siis, kui sellist kaitset ei ole võimalik saavutada leebemate meetmetega, arvestades EMP kodaniku elamise kestust vastuvõtvas riigis ja eelkõige tõsiseid negatiivseid tagajärgi, mida selline meede võib avaldada EMP kodanikule ja tema pereliikmetele, kes on vastuvõtvas riigis igati integreerunud. Kõik edasised väljasaatmisotsused peavad piirduma sellega, mis on vajalik, et kaitsta põhihuvi, mida väljasaatmisega soovitakse kaitsta. Väljasaatmisotsus peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega.

EMP kodaniku sotsiaalne rehabilitatsioon riigis, kus ta on igati integreerunud, on ühiskonna kui terviku huvides. Asjaomase isiku hea käitumine vangistuse ajal ja seejärel katseajal koos muude tõenditega ühiskonda taasintegreerumise kohta leevendavad vahetut ohtu avalikule julgeolekule. Asjaomase isiku perekond ja lapsed, sealhulgas kasulapsed, on oluline tegur, mida tuleb arvesse võtta direktiivi 2004/38/EÜ VI peatüki kohase piirava meetme vajalikkuse hindamisel, pidades silmas proportsionaalsuse põhimõtet, lapse parimaid huve ja põhiõigusi. Üldises hindamises tuleb väljasaatmise vajaduse hindamisel arvesse võtta kõiki väljasaatmise alternatiive.

Oluline muudatus direktiivi 2004/38/EÜ artikli 32 tähenduses on selline, mis muudab põhjendamatuks direktiivi VI peatüki kohase algse otsuse piirata liikumise õiguse kasutamist isiku käitumise põhjal. Ei saa eeldada, et isiku käitumine oluliselt ei muutu ja iga taotlust tuleb hinnata iga juhtumi puhul eraldi. Arvesse tuleb võtta kõiki tegureid, mis võivad tõendada olulist muutust isiku käitumises. See sõltub isiku käitumise laadist ja tema poolt ühiskonnale põhjustavast ohust. Arvesse tuleb võtta kõiki tõendeid, mis näitavad, et isik on osalenud positiivses ja seaduslikus tegevuses, nii et on ebatõenäoline, et ta pöördub tagasi sellise tegevuse juurde, mis viis väljasaatmiseni. Selliste tegurite hulka võivad kuuluda muu hulgas tõendid selle kohta, et isik on hoidunud edasisest kuritegevusest, tõendid vastuvõtvasse ühiskonda taasintegreerumise kohta, stabiilse majandustegevuse alustamise ja säilitamise kohta, psühholoogiliste hinnangute tulemused, puhtsüdamlikud kahetsusavaldused, tõendid positiivse ja konstruktiivse osalemise kohta ühiskonnas ning eelkõige EMP kodaniku sotsiaalne rehabilitatsioon riigis, kus ta on igati integreerunud.