1.

2.

2.1.

2.2.

2.3.

2.4.

3.

3.1.

3.1.1.

3.1.2.

3.2.

3.3.

3.3.1.

3.3.2.

3.4.

3.5.

3.5.1.

3.5.2.

3.6.

3.6.1.

3.6.2.

3.6.3.

3.6.4.

3.7.

4.

5.

6.

6.1.

6.2.

6.3.

6.4.

6.5.

6.6.

6.7.

7.

7.1.

7.2.

7.2.1.

7.2.2.

7.2.3.

8.

9.

10.

(1)

Käesolevate suunistega kehtestab EFTA järelevalveamet (edaspidi „järelevalveamet”) tingimused, mille kohaselt võib raskustes olevate mittefinantsettevõtjate päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi lugeda Euroopa Majanduspiirkonna lepingu (edaspidi „EMP leping”) artikli 61 lõike 3 punkti c alusel kokkusobivaks EMP lepingu toimimisega.

(2)

Oma esimesed suunised raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta (2) võttis järelevalveamet vastu 1994. aastal. Suuniste uus versioon võeti vastu 1999. aastal (3). 2004. aastal võttis järelevalveamet vastu uued suunised, (4) mille kehtivusaega pikendati esmalt kuni 30. novembrini 2012, (5) seejärel aga kuni ajani, mil need asendatakse uute eeskirjadega (6).

(3)

8. mai 2012. aasta teatises „ELi riigiabi ajakohastamine” (7) kuulutas Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon”) välja riigiabi kontrollimenetluste ajakohastamise kolm eesmärki:

(4)

Eelkõige kutsuti teatises lähtuma eri suuniste ja raamistike läbivaatamisel ühisest lähenemisviisist, mille aluseks oleks siseturu tugevdamine ja avaliku sektori kulutuste tulemuslikkuse suurendamine selle kaudu, et riigiabi annaks suurema panuse ühist huvi pakkuvate eesmärkide saavutamisse ja ergutavat mõju kontrollitaks tähelepanelikumalt, abi piiramine vajaliku miinimumiga ja abi võimalike konkurentsile ja kaubandusele avalduvate negatiivsete mõjude kaalumine. Sellisest lähenemisviisist lähtub ka järelevalveamet.

(5)

Järelevalveamet on suunised raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks läbi vaadanud, lähtudes kehtivate eeskirjade kohaldamisel saadud kogemustest ja kooskõlas eespool kirjeldatud ühise lähenemisviisiga. Läbivaatamisel võetakse arvesse ka komisjoni vastu võetud strateegiat „Euroopa 2020” (8) ning asjaolu, et riigiabi negatiivne mõju võib takistada tootlikkuse ja majanduskasvu suurendamist, ettevõtjatele võrdsete võimaluste säilitamist ning võitlust riikide protektsionismi vastu.

(6)

Päästmis- ja ümberkorraldusabi kuuluvad kõige moonutavamat liiki riigiabi hulka. On veenvalt välja selgitatud, et edukates majandusharudes ei kasva tootlikkus mitte seetõttu, et kõigi turul olevate ettevõtjate tootlikkus kasvab, vaid pigem seetõttu, et tõhusamad ja tehnoloogiliselt arenenumad ettevõtjad kasvavad nende arvel, mis on vähem tõhusad või mille tooted on ajale jalgu jäänud. Vähem tõhusate ettevõtjate väljumine turult võimaldab nende tõhusamatel konkurentidel kasvada ja suunata vara tagasi turule, kus seda saab rakendada tootlikumalt. Sellesse protsessi sekkudes võib päästmis- ja ümberkorraldusabi asjaomaste sektorite majanduskasvu märkimisväärselt aeglustada.

(7)

Kui raskustes oleva ettevõtja osad jäävad põhimõtteliselt elujõuliseks, võib ettevõtja olla võimeline viima läbi ümberkorralduse, mille tulemusel ta lõpetab teatava kahjumliku tegevuse ja korraldab allesjäänud tegevusvaldkonnad selliselt, et see tagab mõistliku pikaajalise elujõulisuse väljavaate. Selline ümberkorraldamine peaks tavaliselt olema võimalik ilma riigiabita, kasutades kreeditoridega sõlmitavaid lepinguid või maksejõuetus- või reorganiseerimismenetlusi. Ajakohastatud maksejõuetusalased õigusnormid peaksid aitama usaldusväärsetel ettevõtjatel ellu jääda, aitama säilitada töökohti, võimaldama tarnijatel hoida oma kliente ja omanikel hoida alles elujõuliste äriühingute väärtust (9). Maksejõuetusmenetlused võivad aidata elujõulistel ettevõtjatel ka turule naasta (kolmanda isiku poolt omandatuna), kas siis ettevõtja tegevuse jätkamise või erinevate tootmisaktivate omandamise kaudu.

(8)

Sellest tuleneb, et ettevõtjatel peaks olema õigus riigiabile vaid juhul, kui nad on ammendanud kõik turuvõimalused ja kui abi on vajalik selleks, et saavutada konkreetselt määratletud ühishuve täitev eesmärk. Ettevõtjatel peaks olema õigus saada käesolevate suuniste kohast abi vaid üks kord kümne aasta jooksul (ainukordse abi põhimõte).

(9)

Täiendavaks probleemiks on riigiabiga tekitatud moraalirisk. Ettevõtjad, kes eeldavad, et raskuste korral nad tõenäoliselt päästetakse, võivad kasutada ülemäära riskantset ja jätkusuutmatut äristrateegiat. Lisaks võib konkreetse ettevõtja väljavaade saada päästmis- ja ümberkorraldusabi kunstlikult vähendada tema kapitalikulu, andes talle turul põhjendamatu konkurentsieelise.

(10)

Raskustes olevate ettevõtjate päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antav riigiabi võib kahjustada ka siseturgu, suunates ebaõiglase osa struktuurilise kohandusega seotud koormast ning kaasnevatest sotsiaalsetest ja majanduslikest probleemidest teistele lepinguosalistele. See on olemuslikult ebasoovitav ja võib lepinguosaliste vahel käivitada raiskava subsideerimisralli. Selline abi võib kaasa tuua ka sisenemistõkete püstitamise ja kahjustada piiriülese tegevuse stiimuleid, mis on vastuolus siseturu eesmärkidega.

(11)

Seetõttu on oluline tagada, et abi lubataks üksnes tingimustel, mis leevendavad selle võimalikku negatiivset mõju ning suurendavad avaliku sektori kulutuste tõhusust. Ümberkorraldusabi puhul on elujõulisuse taastamise, omapanuse olemasolu ning konkurentsimoonutuste piiramise meetmete nõuded tõendanud oma väärtust sellise abi võimaliku negatiivse mõju leevendamisel. Käesolevate suuniste raames jäävad need kehtima ja vajaduse korral neid kohandatakse, et võtta arvesse järelevalveameti viimatisi kogemusi. Kasutusele on võetud mõiste „koormuse jagamine”, muu hulgas selleks, et paremini lahendada moraaliriski küsimust. Päästmisabi ja ajutise ümberkorraldustoetuse puhul leevendatakse võimalikku negatiivset mõju piirangutega abi kestusele ja vormile.

(12)

Kui abi antakse nii mahuliselt kui ka ajaliselt piiratud likviidsusabina, on mure selle võimaliku negatiivse mõju pärast palju väiksem ja seda võib heaks kiita leebematel tingimustel. Kuigi sellist abi võiks põhimõtteliselt kasutada terve ümberkorraldamisprotsessi toetamiseks, tähendab päästmisabi saamise perioodi pikkuse piiramine kuue kuuga, et seda juhtub harva; selle asemel järgneb päästmisabile tavaliselt ümberkorraldusabi.

(13)

Selleks et innustada vähem moonutavate abivormide kasutamist, tuuakse käesolevatesse suunistesse sisse uus mõiste: „ajutine ümberkorraldustoetus”. Sarnaselt päästmisabiga antakse ajutist ümberkorraldustoetust üksnes mahuliselt ja ajaliselt piiratud likviidsusabina. Et ümberkorraldustoetus toetaks tervet ümberkorraldamisprotsessi, kehtestatakse ajutise ümberkorraldustoetuse maksimaalseks kestuseks 18 kuud. Ajutist ümberkorraldustoetust võib anda üksnes VKEdele (10) ja väiksematele riigiosalusega ettevõtjatele, (11) kellel on suurettevõtjatega võrreldes suuremaid probleeme likviidsusele juurdepääsul.

(14)

Kui raskustes olevatele üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutajatele antav abi kuulub käesolevate suuniste reguleerimisalasse, tuleks seda hinnata suuniste standardpõhimõtete alusel. Vajaduse korral tuleks kõnealuste põhimõtete konkreetset kohaldamisala aga muuta, et võtta arvesse üldist majandushuvi pakkuvate teenuste erilist laadi ja eelkõige vajadust tagada EMP lepingu artikli 59 lõike 2 kohaselt teenuste osutamise järjepidevus.

(15)

Praeguses olukorras, kus Euroopas ja kogu maailmas on märkimisväärne liigne tootmisvõimsus, ei ole raskustes olevate teraseettevõtjate päästmiseks ja ümberkorraldamiseks riigiabi andmine õigustatud. Terasesektor tuleks seetõttu käesolevate suuniste reguleerimisalast välja jätta.

(16)

Euroopa Liidus on nõukogu otsusega 2010/787/EL (12) kehtestatud tingimused, mille alusel võib anda tegevus-, sotsiaal- ja keskkonnaabi kuni 2027. aastani söesektori konkurentsivõimetule tootmisele (13). Kehtivad eeskirjad järgivad varasemaid valdkondlikke eeskirju, mida kohaldati 2002–2010 (14) ja 1993–2002 (15) ning mis hõlbustasid söesektoris tegutsevate konkurentsivõimetute ettevõtjate ümberkorraldamist. Selle tulemusel ning võttes arvesse pidevat vajadust toetada liidu söetootmise struktuurset kohandamist, on praegused eeskirjad varasematest rangemad: neis nõutakse riigiabi kasutades toodetud söe tootmise ja müügi pöördumatut lõpetamist ja konkurentsivõimetute tootmisrajatiste lõplikku sulgemist hiljemalt 31. detsembriks 2018. Neid eeskirju rakendades on mitu Euroopa Liidu liikmesriiki võtnud vastu kavad selle sektori ettevõtjate käitatavate söekaevanduste lõplikuks sulgemiseks (16) ja rakendavad neid kavasid. Järelevalveamet märgib, et otsus 2010/787/EL ei kehti EMP/EFTA riikide suhtes. Järelevalveamet on otsustanud jätta söesektori käesolevate suuniste reguleerimisalast välja, arvestades tema eriomadusi.

(17)

Järelevalveameti kogemused finantsasutuste päästmisel ja ümberkorraldamisel finants- ja majanduskriisi tingimustes on näidanud, et arvestades finantsasutuste ja -turgude eriomadusi, võib olla kasu finantssektori suhtes kohaldatavatest erieeskirjadest. Ettevõtjad, mille suhtes kohaldatakse finantssektori erieeskirju, on seetõttu käesolevate suuniste reguleerimisalast välja jäetud.

(18)

Järelevalveamet kohaldab käesolevaid suuniseid abi suhtes, mida antakse kõikidele raskustes olevatele ettevõtjatele, välja arvatud söesektori (17) ja terasesektori (18) ettevõtjad ja sellised ettevõtjad, mille suhtes kohaldatakse finantsasutuste erieeskirju, (19) ilma et see piiraks konkreetsesse sektorisse kuuluvate raskustes olevate ettevõtjatega seotud erieeskirjade kohaldamist (20).

(19)

Lepinguosaline, kes teeb kooskõlas käesolevate suunistega ettepaneku ettevõtjale abi andmiseks, peab objektiivselt tõendama, et kõnealune ettevõtja on raskustes käesoleva jao tähenduses, kui punktis 29 esitatud erisätetest päästmisabi ja ajutise ümberkorraldustoetuse kohta ei tulene teisiti.

(20)

Käesolevate suuniste tähenduses peetakse ettevõtjat raskustes olevaks siis, kui riigi mittesekkumine viiks lühema või keskmise ajavahemiku jooksul peaaegu kindlasti ettevõtja tegevuse lõpetamiseni. Seepärast loetakse ettevõtja raskustes olevaks eelkõige vähemalt ühel järgmistest asjaoludest:

(21)

Vastasutatud ettevõtja ei vasta käesolevate suuniste alusel abi saamise tingimustele isegi sel juhul, kui tema esialgne finantsseisund on ebakindel. See kehtib näiteks selliste juhtumite korral, kui uus ettevõtja tekib eelmise ettevõtja likvideerimisel või võtab sellise ettevõtja varad üle. Põhimõtteliselt loetakse ettevõtjat vastasutatuks esimese kolme aasta jooksul pärast tegevuse alustamist vastavas valdkonnas. Alles pärast seda on ta käesolevate suuniste tähenduses abikõlblik järgmistel tingimustel:

(22)

Suuremasse kontserni kuuluv või selle poolt ülevõetav ettevõtja ei ole tavaliselt käesolevate suuniste tähenduses abikõlblik, välja arvatud juhul, kui suudetakse näidata, et raskused on ettevõtjasisesed ega tulene kontserni omavolilisest kulude paigutusest ning on nii tõsised, et kontsern ei saa neist ise üle. Kui raskustes olev ettevõtja loob tütarettevõtja, loetakse tütarettevõtja koos teda kontrolliva raskustes oleva ettevõtjaga kontserniks ning ta võib saada abi käesolevas punktis sätestatud tingimustel.

(23)

Kuna raskustes oleva ettevõtja eksistents on sattunud ohtu, ei või teda kasutada muude poliitiliste eesmärkide saavutamise vahendina, enne kui tema elujõulisus on tagatud. Seega leiab järelevalveamet, et raskustes olevatele ettevõtjatele antav abi võib aidata kaasa majandustegevuse arengule, ilma et see kahjustaks kaubandust määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega, ainult siis, kui on täidetud käesolevates suunistes kehtestatud tingimused, isegi kui sellist abi antakse juba heaks kiidetud kava kohaselt.

(24)

Seetõttu on mitme riigiabi käsitleva määruse ja teatisega ning muude õigusaktidega keelatud abi andmine raskustes olevatele ettevõtjatele. Selliste määruste ja teatiste kohaldamisel kehtib järgmine, kui neis ei ole määratletud teisiti:

(25)

Käesolevates suunistes käsitletakse kolme liiki abi: päästmisabi, ümberkorraldusabi ja ajutist ümberkorraldustoetust.

(26)

Päästmisabi on oma laadilt kiire ja ajutine abi. Selle esmaeesmärk on hoida põdurat ettevõtjat pinnal lühikest aega, seni kui ümberkorraldus- või likvideerimiskava välja töötatakse. Üldpõhimõtte kohaselt võimaldab päästmisabi ajutiselt toetada ettevõtjat, mille finantsseisund on tõsiselt halvenenud ja mis on teravas likviidsuskriisis või tehniliselt maksejõuetu. Selline ajutine abi peab andma aega analüüsida asjaolusid, mis olid raskuste põhjuseks, ning võimaldama välja töötada asjakohase plaani nende raskuste kõrvaldamiseks.

(27)

Ümberkorraldusabi tähendab sageli pikemat abi, millega tuleb taastada abisaaja pikaajaline elujõulisus, tuginedes realistlikule, ühtsele ja laiaulatuslikule ümberkorralduskavale, ent samas võimaldada ettevõtjal anda oma asjakohane panus ja jagada koormust ning piirata võimalikke konkurentsimoonutusi.

(28)

Ajutine ümberkorraldustoetus on likviidsusabi, mis on ette nähtud ettevõtja ümberkorraldamise toetamiseks, luues tingimused, mida abisaaja vajab asjakohaste pikaajalise elujõulisuse taastamise meetmete väljatöötamiseks ja elluviimiseks. Ajutist ümberkorraldustoetust võib anda üksnes VKEdele ja väiksematele riigiosalusega ettevõtjatele.

(29)

Erandina punktist 19 võib päästmisabi ning VKEdele ja väiksematele riigiosalusega ettevõtjatele ette nähtud ajutist ümberkorraldustoetust anda ka ettevõtjatele, mis ei ole raskustes punkti 20 tähenduses, kuid millel on erandlike ja ettenägematute asjaolude tõttu terav sularahavajadus.

(30)

Ümberkorraldamisega kaasneb tavaliselt raskustest mõjutatud tegevuse vähendamine või sellest loobumine. Selline tegevuse kokkutõmbamine on sageli vajalik ratsionaliseerimise ja tõhususe huvides, olenemata tootmisvõimsuse vähendamisest, mis võib olla abi andmise tingimus. Selliste meetmete põhjusest olenemata on nende tagajärg tavaliselt abisaaja tööjõu koondamine.

(31)

Lepinguosaliste tööõigusnormid võivad hõlmata üldisi sotsiaalkindlustuskavasid, mille kohaselt koondatud töötajatele makstakse otse teatavaid toetusi. Selliseid kavasid ei loeta EMP lepingu artikli 61 lõike 1 reguleerimisalasse kuuluvaks riigiabiks.

(32)

Lisaks töötajate sotsiaalkindlustushüvitistele peab valitsus üldiste sotsiaaltoetuskavade kohaselt sageli katma selliste hüvitiste kulu, mida ettevõtja maksab koondatud töötajatele ning mis lähevad kaugemale äriühingu seadus- või lepingujärgsetest kohustustest. Kui selliseid kavasid kohaldatakse üldiselt ilma valdkondlike piiranguteta kõigi töötajate suhtes, kes vastavad eelnevalt kindlaks määratud tingimustele, mis annavad automaatselt abi saamise õiguse, ei loeta neid kavasid ümberkorraldamist teostavatele ettevõtjatele EMP lepingu artikli 61 lõike 1 alusel antavat abi sisaldavaks. Kui neid kavasid kasutatakse aga konkreetsetes tegevusvaldkondades ümberkorraldamise toetamiseks, võivad need kavad nende kasutamise valikulisuse tõttu siiski abi sisaldada (25).

(33)

Ettevõtjal endal tööõigusaktidest või ametiühingutega sõlmitud kollektiivlepingutest tulenevalt lasuv kohustus anda koondatavatele töötajatele teatavaid toetusi, näiteks maksta koondamistasusid või võtta meetmeid nende töö leidmise hõlbustamiseks, on osa ettevõtja normaalsetest kuludest, mida ettevõtja peab maksma omavahenditest. Seetõttu tuleb nende kulude katmiseks ettenähtud riigipoolset rahastamist lugeda abiks, olenemata sellest, kas need maksed tehakse otse ettevõtjale või valitsusasutuse kaudu töötajatele.

(34)

Järelevalveamet ei ole a priori sellise abi vastu, kui seda antakse raskustes olevatele ettevõtjatele, sest selle majanduslik kasu on asjaomase ettevõtja huvidest suurem ning ulatub kaugemale, hõlbustades struktuuriliste muutuste tegemist ja vähendades raskusi.

(35)

Lisaks otsese finantstoetuse andmisele võib sellist abi anda konkreetse ümberkorralduskava raames väljaõppeks, nõustamiseks, uue töökoha otsimiseks, kolimisabiks ning erialaseks ettevalmistuseks uut ettevõtet alustavatele töötajatele. Arvestades, et meetmed, mis suurendavad koondatud töötajate tööalast konkurentsivõimet, teenivad sotsiaalsete probleemide vähendamise eesmärki, suhtub järelevalveamet sellisesse abisse alati positiivselt, kui seda antakse raskustes olevatele ettevõtjatele.

(36)

Asjaolud, mille puhul võib raskustes olevale ettevõtjale antavat riigiabi pidada EMP lepingu toimimisega kokkusobivaks, on esitatud EMP lepingu artikli 61 lõigetes 2 ja 3. Artikli 61 lõike 3 punkti c kohaselt on järelevalveametil volitused lubada „abi teatud majandustegevuse […] soodustamiseks, kui niisugune abi ei mõjuta ebasoovitavalt kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega”. Eelkõige võib abi olla vajalik turutõrgetest tingitud erinevuste vähendamiseks või majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse tagamiseks.

(37)

Abimeetmetest suurettevõtjatele tuleb järelevalveametile teatada eraldi. Teatavatel tingimustel võib järelevalveamet lubada rakendada väiksemaid abisummasid hõlmavaid kavasid VKEde ja väiksemate riigiosalusega ettevõtjate suhtes; need tingimused on esitatud 6. peatükis (26).

(38)

Hinnates, kas teatatud abi võib tunnistada EMP lepingu toimimisega kokkusobivaks, kaalub järelevalveamet, kas on täidetud kõik järgmised kriteeriumid:

(39)

Kui mõni eespool esitatud kriteeriumidest ei ole täidetud, ei loeta abi EMP lepingu toimimisega kokkusobivaks.

(40)

Nagu on kirjeldatud käesolevate suuniste punktides 118, 119 ja 120, võib teatavat liiki kavade üldise mõju uurimiseks kehtestada ka järelhindamise nõude.

(41)

Pealegi kui abimeede või selle tingimused (sh rahastamisviis, kui see on meetme lahutamatu osa) kujutavad endast EMP õiguse vältimatut rikkumist, ei saa nimetatud abi pidada EMP lepingu toimimisega kokkusobivaks (27).

(42)

Käesolevas peatükis sätestab järelevalveamet tingimused, mille alusel ta hindab iga punktis 38 osutatud kriteeriumi.

(43)

Võttes arvesse turult väljumise tähtsust tootlikkuse kasvu protsessi seisukohast, ei ole pelk ettevõtja turult väljumise takistamine veel piisav põhjendus abi andmiseks. Tuleks esitada konkreetsed tõendid, et abiga taotletakse ühishuvides olevat eesmärki: hoida ära sotsiaalprobleeme või lahendada turutõrkeid (jagu 3.1.1), taastades ettevõtja pikaajalise elujõulisuse (jagu 3.1.2).

(44)

Lepinguosalised peavad tõendama, et abisaaja tegevuse lõpetamine tooks tõenäoliselt kaasa suuri sotsiaalprobleeme või tõsiseid turutõrkeid; eelkõige peavad nad näitama järgmist:

(45)

Käesolevate suuniste reguleerimisalasse kuuluv ümberkorraldusabi ei või piirduda üksnes finantsabiga varasema kahjumi korvamiseks ja jätta kahjumi põhjused puutumata. Seetõttu nõuab järelevalveamet ümberkorraldusabi puhul, et asjaomane lepinguosaline esitaks abisaaja pikaajalise elujõulisuse taastamiseks realistliku, ühtse ja laiaulatusliku ümberkorralduskava (28). Ümberkorraldamine võib hõlmata üht või mitut järgmist elementi: ettevõtja tegevuse ümberkorraldamine ja ratsionaliseerimine selle tõhustamiseks, mis tavaliselt tähendab loobumist kahjumlikust tegevusest, sellise olemasoleva tegevuse ümberkorraldamist, mida saab uuesti konkurentsivõimeliseks muuta, ning võimaluse korral tegevuse mitmekesistamist uute ja elujõulisemate valdkondade kaasamise kaudu. Tavaliselt hõlmab see ka finantsvaldkonna ümberkorraldamist uute või olemasolevate osanike kapitalisüstide ja olemasolevatele kreeditoridele võlgnetava summa vähendamise näol.

(46)

Abi andmine peab seega sõltuma sellest, kuidas rakendatakse ümberkorralduskava, mille komisjon kinnitab iga erakorralise abi puhul.

(47)

Ümberkorralduskava peab võimaldama taastada ettevõtja pikaajalise elujõulisuse mõistliku aja jooksul, lähtudes realistlikest eeldustest tulevaste tegutsemistingimuste kohta, mis peaksid välistama igasuguse edasise riigiabi, mida ümberkorraldamiskava ei hõlma. Ümberkorraldamisperiood peaks olema võimalikult lühike. Üksikasjalik ümberkorralduskava tuleb esitada järelevalveametile ja see peab sisaldama eelkõige käesolevas jaos (3.1.2) nõutud teavet.

(48)

Ümberkorralduskavas tuleb esitada abisaaja raskuste põhjused ja abisaaja nõrgad küljed ning osutada, kuidas abisaaja probleemid kavandatavate ümberkorraldusmeetmetega lahendatakse.

(49)

Ümberkorralduskavas tuleb esitada teave abisaaja ärimudeli kohta ja näidata, kuidas kavaga aidatakse kaasa abisaaja pikaajalisele elujõulisusele. Eelkõige tuleks anda teavet abisaaja organisatsioonilise struktuuri, rahastamise, juhtimistava ja kõigi muude asjakohaste aspektide kohta. Ümberkorralduskavas tuleks hinnata, kas abisaaja raskusi olnuks võimalik vältida asjakohaste ja õigeaegsete juhtimismeetmetega, ja kui see on nii, siis näidata, et juhtimises on tehtud vajalikud muudatused. Kui abisaaja raskused tulenevad ärimudeli või juhtimissüsteemi vigadest, tuleb teha asjakohaseid muudatusi.

(50)

Kavandatava ümberkorraldamise oodatavad tulemused tuleks esitada nii lähte- kui ka pessimistliku (või halvima) stsenaariumina. Selleks tuleks ümberkorralduskava puhul muu hulgas arvesse võtta asjaomase tooteturu praegust olukorda ning tulevasi pakkumise ja nõudluse väljavaateid, samuti tööstusharu peamisi kulutegureid, näidates ära nii lähte- kui ka pessimistliku stsenaariumi eeldused ning abisaaja konkreetsed tugevused ja nõrkused. Eeldusi tuleks võrrelda asjakohaste sektoriüleste võrdlusalustega ning vajaduse korral tuleks eeldusi muuta, et võtta arvesse riigi- ja sektorispetsiifilisi tingimusi. Abisaaja peaks esitama turu-uuringu ja tundlikkusanalüüsi, milles ta teeb kindlaks oma tulemusi enim mõjutanud parameetrid ja peamised edaspidised riskifaktorid.

(51)

Abisaaja elujõulisuse taastamine peaks tulenema peamiselt sisemeetmetest, hõlmates eelkõige loobumist tegevusest, mis jääks keskpikas perspektiivis struktuurselt kahjumlikuks. Elujõulisuse taastamine ei tohi sõltuda optimistlikest eeldustest välisfaktorite, näiteks haruldaste toorainete hindade, nõudluse või pakkumise muutumise suhtes, samuti ei või seda siduda turu või konkurentide ületrumpamisega abisaaja poolt või sisenemise ja laienemisega uutesse valdkondadesse, kus abisaajal puuduvad kogemus ja tulemused (välja arvatud juhul, kui see on nõuetekohaselt põhjendatud ning vajalik mitmekesistamiseks ja elujõulisuseks).

(52)

Pikaajaline elujõulisus loetakse taastatuks, kui ettevõtja on pärast kõigi oma kulude, sealhulgas amortisatsioonikulude ja finantsoperatsioonide kulude katmist võimeline tagama omakapitali piisava tasuvuse. Ümberkorraldatud ettevõtja peaks suutma turul konkureerida omal jõul.

(53)

Lepinguosalised, kes kavatsevad anda ümberkorraldusabi, peavad esitama võrdluse usaldusväärse alternatiivstsenaariumiga, mis ei sisalda riigiabi, ja näitama ära, kuidas nimetatud alternatiivstsenaariumiga ei saavutataks jaos 3.1.1 nimetatud asjakohaseid eesmärke või need saavutataks piiratumas ulatuses. Sellised stsenaariumid võivad näiteks hõlmata võlgade ümberkujundamist, varade võõrandamist, erakapitali kaasamist, müüki konkurendile või osadeks jaotamist, mis võivad igal üksikjuhul toimuda kas maksejõuetus- või ümberkorraldamismenetluse raames või muul viisil.

(54)

Lepinguosaline peab tagama, et abi antakse vormis, mis võimaldab eesmärki saavutada kõige vähem moonutaval viisil. Raskustes olevate ettevõtjate puhul on võimalik seda saavutada sel teel, et abi antakse sobivas vormis, mis aitab leevendada abisaaja raskusi, ja et selle eest makstakse väärilist tasu. Käesolevas jaos on esitatud nõuded, mis tuleb täita, tõendamaks, et abimeede on asjakohane.

(55)

Et järelevalveamet päästmisabi heaks kiidaks, peab see vastama järgmistele tingimustele:

(56)

Tasumäär, mida abisaaja peab tasuma päästmisabi eest, peaks olema kooskõlas abisaaja krediidivõimelisusega, jättes kõrvale nii likviidsusprobleemide kui ka riigiabi ajutise mõju; samuti peaks see abisaajat motiveerima abi nii kiiresti kui võimalik tagasi maksma. Seepärast nõuab järelevalveamet, et tasumäär oleks seatud tasemele, mis ei ole väiksem kui määr, mis on esitatud viitemäärade suunistes (29) tavalisi tagatisi pakkuva madala reitingukategooria ettevõtja jaoks (praegu ühe aasta IBOR pluss 400 baaspunkti) (30), ja seda suurendatakse vähemalt 50 baaspunkti võrra päästmisabi puhul, mille luba on punkti 55 alapunkti d alapunkti ii kohaselt pikendatud.

(57)

Kui on tõendeid, et punktis 56 nimetatud määr ei kujuta endast asjakohast võrdlusalust, näiteks kui see erineb märkimisväärselt abisaaja poolt hiljuti emiteeritud sarnaste instrumentide turuhinnast, võib järelevalveamet nõutavat tasumäära vastavalt muuta.

(58)

Lepinguosalised võivad valida ümberkorraldusabi vormi. Seejuures peaksid nad aga tagama, et valitud vahend oleks kooskõlas probleemiga, mida sellega kavatsetakse lahendada. Eelkõige peaksid lepinguosalised hindama, kas abisaajate probleemid seonduvad likviidsuse või maksevõimega, ja valima tuvastatud probleemide lahendamiseks asjakohased vahendid. Näiteks maksevõimega seonduvate probleemide puhul võib olla asjakohane suurendada varasid rekapitaliseerimise teel, samas kui olukorras, milles probleemid seonduvad peamiselt likviidsusega, võib piisata laenude või laenutagatistena antud abist.

(59)

Lepinguosaline, kes kavatseb anda ümberkorraldusabi, peab tõendama, et abi puudumisel oleks abisaaja ümber korraldatud, müüdud või tema tegevus lõpetatud viisil, mis ei oleks kaasa aidanud jaos 3.1.1 nimetatud ühishuvides oleva eesmärgi saavutamisele. Selline tõendamine võib kuuluda punkti 53 kohaselt esitatava analüüsi hulka.

(60)

Päästmisabi peab piirduma summaga, mis on vajalik abisaaja tegevuse jätkamiseks kuue kuu jooksul. Selle summa kindlakstegemisel võetakse arvesse I lisas esitatud valemi rakendamise tulemusi. Selle arvutuse tulemust ületavat abisummat võib lubada üksnes siis, kui see on nõuetekohaselt põhjendatud likviidsuskavas, mis esitatakse ja milles näidatakse abisaaja likviidsusvajadus eelseisva kuue kuu jooksul.

(61)

Ümberkorraldusabi summa ja osakaal peavad rangelt piirduma ettevõetavaks ümberkorraldamiseks vajamineva miinimumiga, pidades silmas abisaaja, selle osanike või seda hõlmava kontserni olemasolevaid rahalisi vahendeid. Eelkõige tuleb tagada abisaaja piisav omapanus ümberkorralduse kuludesse ja koormuse jagamine, mida käsitletakse täpsemalt käesolevas jaos (3.5.2). Hindamisel võetakse arvesse igasugust varasemat päästmisabi.

(62)

Märkimisväärne panus (31) ümberkorraldamisse peab tulema abisaaja, selle osanike või kreeditoride või seda hõlmava kontserni omavahenditest või uutelt investoritelt. Selline omapanus peaks oma mõju poolest abisaaja maksevõimele või likviidsusseisundile olema reeglina võrreldav antava abiga. Näiteks juhul, kui antav abi tugevdab abisaaja omakapitali, peaks omapanus samuti hõlmama omakapitali tugevdamise meetmeid, näiteks uue omakapitali kaasamist senistelt osanikelt, olemasoleva võla ja kapitalivekslite mahakandmist või olemasolevate võlgade ümberarvestamist omakapitaliks või uue välise omakapitali kaasamist turutingimustel. Kui järelevalveamet hindab, millises ulatuses on vaja võtta meetmeid, et piirata konkurentsimoonutusi vastavalt punktile 90, võtab ta arvesse seda, mil määral on omapanuse mõju võrreldav antava toetusega.

(63)

Panus peab olema tegelikult olemasolev ning nii suur kui võimalik ega tohi sisaldada tulevast oodatavat kasumit (nt rahavood). Riigi või avalik-õigusliku äriühingu panust võib arvesse võtta üksnes tingimusel, et see ei sisalda abi. See nõue võib olla täidetud eelkõige siis, kui panuse teeb abi andvast asutusest sõltumatu majandusüksus (nt riigile kuuluv pank või riigi osalusega valdusettevõtja), kes teeb investeerimisotsuse, lähtudes oma ärihuvidest (32).

(64)

Omapanust peetakse tavaliselt piisavaks, kui selle summa moodustab ümberkorralduskuludest vähemalt 50 %. Erakorraliste asjaolude ja eriliste raskuste puhul, mida lepinguosaline peab ka tõendama, võib järelevalveamet nõustuda panusega, mis on väiksem kui 50 % ümberkorralduskuludest, kuid tingimusel, et omapanuse summa jääb siiski oluliseks.

(65)

Kui riigi toetust antakse viisil, mis suurendab abisaaja omakapitali, näiteks kui riik annab toetusi, teeb kapitalisüsti või kustutab võlgu, võib see kaitsta osanikke ja allutatud võlausaldajaid tagajärgede eest, mida on toonud kaasa otsus investeerida abisaajasse. See võib tekitada moraaliriski ja kahjustada turudistsipliini. Nii tohiks kahjumi korvamiseks anda abi üksnes tingimustel, mis tagavad koormuse õige jagamise olemasolevate investorite vahel.

(66)

Koormuse õige jagamine tähendab tavaliselt seda, et olemasolevad osanikud ja allutatud võlausaldajad peavad täielikult katma oma kahjud. Allutatud võlausaldajad peaksid osalema kahjumi katmises kas asjaomaste instrumentide omakapitaliks konverteerimise või põhisumma allahindamise teel. Riigi sekkumine peaks seega toimuma alles pärast seda, kui kahjum on täielikult arvesse võetud ja jagatud olemasolevate osanike ja allutatud võlakirjade omanike vahel (33). Igal juhul tuleb ümberkorraldusperioodil vältida sularaha väljavoolu abisaajalt põhiomavahendite või allutatud võlakirjade omanikele kõigi võimalike seaduslike vahenditega, välja arvatud juhul, kui see mõjutaks ebaproportsionaalselt neid, kes on lisanud uut omakapitali.

(67)

Õige koormuse jagamine tähendab ka, et igasugust riigiabi, mis tugevdab abisaaja omakapitali, tuleks anda tingimustel, mis võimaldavad riigile mõistliku osa abisaaja tulevasest väärtuse kasvust, arvestades riigi omakapitalisüsti suurust võrdluses äriühingu ülejäänud omakapitali suurusega pärast kahjude katmist.

(68)

Järelevalveamet võib lubada erandeid punktis 66 sätestatud meetmete täielikust rakendamisest, kui need meetmed tooksid kaasa ebaproportsionaalseid tagajärgi. Selliste olukordade hulka võivad kuuluda juhtumid, kus abisumma on omapanusega võrreldes väike või kus asjaomane lepinguosaline tõendab, et allutatud võlausaldajad saavad majanduslikus mõttes vähem kui tavalise maksejõuetusmenetluse korral ja juhul, kui riigiabi ei oleks antud.

(69)

Järelevalveamet ei nõua alati kõrgema nõudeõiguse järguga võlgade omanikelt sissemakseid abisaaja omakapitali seisundi taastamisse. Siiski võib järelevalveamet käsitleda selliseid sissemakseid punkti 90 kohaselt konkurentsimoonutuste piiramiseks võetavate meetmete vajaliku taseme vähendamise alusena.

(70)

Selleks et vähendada moraaliriski, stiimuleid liiga riskantsete otsuste tegemiseks ja võimalikke konkurentsimoonutusi, võib abi anda ainult ühe ümberkorraldusprotsessi jaoks. Seda nimetatakse ainukordse abi põhimõtteks. Päästmis- või ümberkorraldusabi või ajutist ümberkorraldustoetust juba saanud ettevõtja vajadus saada edasist abi näitab, et ettevõtja raskused on püsiva iseloomuga või et neid ei ole varasema abi andmise ajal adekvaatselt lahendatud. Korduv riigi sekkumine võib tõenäoliselt põhjustada moraaliriski ja konkurentsimoonutusi, mis on vastuolus ühiste huvidega.

(71)

Teatades järelevalveametile kavandatavast päästmis- või ümberkorraldusabist, peab lepinguosaline täpsustama, kas asjaomane ettevõtja on minevikus juba saanud päästmis- või ümberkorraldusabi või ajutist ümberkorraldustoetust, kaasa arvatud abi, mis on antud enne käesolevate suuniste jõustumist, või muud abi, millest ei ole teatatud (34). Kui ta on seda saanud ning kui abi andmisest või ümberkorraldusperioodi lõppemisest või ümberkorralduskava peatamisest (olenevalt sellest, mis on hiliseim) on möödunud alla 10 aasta, ei luba järelevalveamet käesolevate suuniste kohaselt enam edasist abi anda.

(72)

Sellest reeglist on lubatud teha erandeid järgmistel juhtudel:

(73)

Ainukordse abi põhimõtte rakendamist ei mõjuta kuidagi abi andmisele järgnevad muutused abisaaja omandisuhetes või mis tahes kohtu- või haldusmenetlus, mis tugevdab ettevõtja bilanssi, vähendab tema kohustusi või kustutab varasemad võlad, kui tegemist on ikkagi sama ettevõtja tegevuse jätkamisega.

(74)

Kui kontsern on saanud päästmis- või ümberkorraldusabi või ajutist ümberkorraldustoetust, ei luba järelevalveamet tavaliselt edasist päästmis- või ümberkorraldusabi ei kontsernile endale ega samasse kontserni kuuluvatele üksustele enne 10 aasta möödumist abi andmisest või ümberkorraldusperioodi lõppemisest või ümberkorralduskava peatamisest, olenevalt sellest, mis on hiliseim. Kui kontserni kuuluv üksus on saanud päästmis- või ümberkorraldusabi või ajutist ümberkorraldustoetust, on kontsernil tervikuna ja selle muudel üksustel, välja arvatud varasemal abisaajal, õigus saada päästmis- või ümberkorraldusabi, kui on täidetud käesolevate suuniste muud tingimused. Lepinguosalised peavad tõendama, et kontsern või kontserni kuuluvad teised üksused ei anna abi edasi varasemale abisaajale.

(75)

Kui ettevõtja võtab üle mõne teise ettevõtja varad, eriti sellise ettevõtja omad, kelle suhtes on kohaldatud punktis 73 loetletud menetlusi või siseriikliku õiguse kohast kõiki võlakohustusi hõlmavat maksejõuetusmenetlust ja kes on juba saanud päästmis- või ümberkorraldusabi või ajutist ümberkorraldustoetust, ei kohaldata ostja suhtes ainukordse abi põhimõtet tingimusel, et vana ettevõtja ja ostja vahel ei ole majanduslikku järjepidevust (36).

(76)

Ümberkorraldusabi andmisel tuleb võtta meetmeid konkurentsimoonutuste piiramiseks, et minimeerida negatiivset mõju kaubandustingimustele nii palju kui võimalik ja tagada positiivsete mõjude ülekaal. Järelevalveamet hindab kõnealuste meetmete sobivat vormi ja ulatust käesoleva jao (3.6.2) kohaselt.

(77)

Ilma et see piiraks punkti 84 kohaldamist, piiratakse konkurentsimoonutusi tavaliselt struktuurimeetmetega. Et võidelda konkurentsimoonutustega konkreetsete juhtumite korral, võib järelevalveamet vajaduse korral aktsepteerida muid käitumuslikke meetmeid kui need, mis on sätestatud punktis 84, või olemasolevaid turu avamise meetmeid mõnede või kõigi struktuurimeetmete asemel, mis olnuksid vastasel korral nõutavad.

(78)

Lähtudes hinnangust, mis põhineb jaos 3.6.2.2 sätestatud konkurentsimoonutuste piiramise meetmete kaliibrimise kriteeriumidel, võidakse ümberkorraldusabi saavatelt ettevõtjatelt nõuda varade võõrandamist või tootmisvõimsuste või turuosa vähendamist. Sellised meetmed peaksid toimima eelkõige turul või turgudel, kus ettevõtjal on pärast ümberkorraldamist märkimisväärne turuseisund, eelkõige juhul, kui on olemas märkimisväärne liigne tootmisvõimsus. Võõrandamine konkurentsimoonutuste piiramiseks peaks toimuma ilma põhjendamatu viivituseta, võttes arvesse võõrandatava vara liiki ja mis tahes takistusi selle võõrandamisel, (37) ning igal juhul ümberkorralduskava kehtivusaja jooksul. Võõrandamisi, mahakandmisi ja kahjumlikust tegevusest loobumist, mis on elujõulisuse taastamiseks igal juhul vajalikud, ei peeta üldiselt konkurentsimoonutuste kõrvaldamiseks piisavaks, kui võtta arvesse põhimõtteid, mis on sätestatud jaos 3.6.2.2.

(79)

Selleks et kõnealused meetmed aitaksid tugevdada konkurentsi ja tõhustada siseturu toimimist, peaksid nad soosima uute konkurentide turule sisenemist, olemasolevate väikeste konkurentide laienemist või piiriülest tegevust. Äritegevuse tagasitõmbumist koduriigi piiresse ja siseturu killustumist tuleks vältida.

(80)

Konkurentsimoonutuste piiramise meetmed ei tohiks põhjustada turustruktuuri halvenemist. Struktuurimeetmed peaksid seetõttu üldjuhul kujutama endast iseseisvate elujõuliste üksuste võõrandamist tegevuse jätkuvuse põhimõttel, nii et nad sobiva ostja poolt käitatuna suudaksid pikas perspektiivis tulemuslikult konkureerida. Kui sellist üksust ei ole, võib abisaaja eraldada ja seejärel võõrandada olemasoleva ja asjakohaselt rahastatud tegevuse, luues uue ja elujõulise majandusüksuse, mis peaks olema suuteline turul konkureerima. Struktuurimeetmed, mis seisnevad üksnes varade võõrandamises ega too kaasa elujõulise, turul konkurentsivõimelise majandusüksuse loomist, on konkurentsi säilitamise seisukohast vähem tulemuslikud ning seega võib neid heaks kiita üksnes erandjuhtudel, kui asjaomane lepinguosaline tõendab, et struktuurimeetmed ei oleks ühelgi muul kujul teostatavad või et muud struktuurimeetmed võiksid tõsiselt ohustada ettevõtja elujõulisust.

(81)

Abisaaja peaks hõlbustama võõrandamisi, näiteks tegevuste eraldamise kaudu ning nõustudes võõrandatava ettevõtja kliente mitte üle meelitama.

(82)

Kui ilmneb, et abisaaja võõrandatavatele varadele ostja leidmine osutub keerukaks, peab abisaaja otsekohe, kui see selgub, määrama kindlaks alternatiivsed võõrandamised või meetmed, mis tuleb võtta seoses asjaomase turu või turgudega, kui esmane võõrandamine nurjub.

(83)

Käitumuslike meetmete eesmärk on tagada, et abi kasutatakse ainult pikaajalise elujõulisuse taastamiseks ning seda ei kuritarvitata tõsiste ja püsivate turu struktuuri moonutuste pikendamiseks või abisaaja kaitsmiseks eluterve konkurentsi eest.

(84)

Järgmisi käitumuslikke meetmeid tuleb kohaldada kõikidel juhtudel, et vältida struktuurimeetmete mõju kahjustamist, ja neid tuleks põhimõtteliselt kohaldada ümberkorralduskava kehtivuse jooksul.

(85)

Erandjuhul võib abisaajatelt nõuda sellise äritegevuse vältimist, mille eesmärk on kasvatada kiiresti oma turuosa konkreetse tootega seotud või geograafilisel turul, pakkudes tingimusi (näiteks hinnad ja muud äritingimused), mida ei saa endale lubada konkurendid, kes riigiabi ei saa. Selliseid piiranguid rakendatakse üksnes juhul, kui ükski teine struktuurne ega käitumuslik parandusmeede ei võimalda kindlaks tehtud konkurentsimoonutusi adekvaatselt ära hoida ning kui selline meede ise ei piira konkurentsi asjaomasel turul. Sellise nõude rakendamiseks võrdleb järelevalveamet abisaaja pakutavaid tingimusi tingimustega, mida pakuvad märkimisväärset turuosa omavad usaldusväärsed konkurendid.

(86)

Oma üldhinnangus kaalub järelevalveamet võimalikke lepinguosalise võetavaid kohustusi selliste meetmete rakendamiseks (kas liikmesriigi enda või abisaaja poolt), mille eesmärk on edendada avatud, usaldusväärseid ja konkurentsivõimelisi turge, näiteks soodustades turule tulekut ja turult väljumist. See võiks hõlmata eelkõige meetmeid, millega avatakse teatavad turud, mis on otseselt või kaudselt seotud abisaaja tegevusega, teistele EMP ettevõtjatele, järgides EMP õigust. Sellised algatused võivad asendada muid konkurentsimoonutuste piiramise meetmeid, mida abisaaja on tavaliselt kohustatud võtma.

(87)

Konkurentsimoonutusi piiravad meetmed peaksid olema suunatud niihästi moraaliriskile kui ka võimalikele konkurentsimoonutustele turgudel, kus abisaaja tegutseb. Nende meetmete ulatus sõltub mitmest tegurist, eelkõige: abi suurus ja laad ning tingimused ja asjaolud, mille alusel abi antakse; abisaaja suurus (38) ja osatähtsus turul ning asjaomase turu omadused; samuti see, millisel määral jääb moraalirisk püsima pärast omapanuse tegemist ja koormuse jagamise meetmeid.

(88)

Eelkõige kaalub järelevalveamet abi suurust, vajaduse korral kasutades lähendusi, ja abi laadi nii absoluutväärtuses kui ka võrdluses abisaaja varadega ja turu kui terviku suurusega.

(89)

Järelevalveamet hindab abisaaja suurust ja osatähtsust kõnealusel turul või kõnealustel turgudel nii enne kui ka pärast ümberkorraldamist, et hinnata abi tõenäolist mõju sellistele turgudele, võrreldes tõenäolise olukorraga, kui riigiabi ei antaks. Meetmeid kavandatakse vastavalt konkreetse turu omadustele, (39) et tagada tõhusa konkurentsi säilimine.

(90)

Seoses moraaliriskiga hindab järelevalveamet ka omapanuse suurust ja osalemist koormuse jagamises. Kui omapanus ja osalemine koormuse jagamises on suurem kui jaos 3.5.2 nõutud, võidakse vähendada konkurentsimoonutuste piiramise meetmete ulatust, sest selline tegevus piirab abisummat ja vähendab moraaliriski.

(91)

Kuna ümberkorraldustegevus võib siseturgu kahjustada, hinnatakse positiivselt konkurentsimoonutuste piiramise meetmeid, millega aidatakse kaasa riiklike turgude püsimisele avatuna ja konkurentsialtina.

(92)

Konkurentsimoonutusi piiravad meetmed ei tohiks ohustada abisaaja elujõulisuse taastamise väljavaateid, mis võib juhtuda, kui meede on väga kulukas või (asjaomase lepinguosalise poolt nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel) vähendaks abisaaja tegevust sellisel määral, et selle elujõulisuse taastamine oleks ohustatud, samuti ei tohiks meetmed mõjutada tarbijaid ega konkurentsi.

(93)

Abi, mis on suunatud punktides 32–35 kirjeldatud ümberkorraldusega seotud sotsiaalkulude hüvitamiseks, tuleb ümberkorralduskavas selgesti täpsustada, sest koondatavate töötajate heaks võetavaid sotsiaalmeetmeid ei võeta arvesse konkurentsimoonutusi piiravate meetmete ulatuse kindlaksmääramisel. Ühist huvi silmas pidades tagab järelevalveamet ümberkorralduskava raames, et muudes lepinguosalistes kui abi andvas lepinguosalises piiratakse ümberkorraldamise sotsiaalseid mõjusid miinimumini.

(94)

Kui raskustes olev ettevõtja on varem saanud ebaseaduslikku abi, mille suhtes on järelevalveamet teinud negatiivse otsuse koos sissenõudekorraldusega, ning protokolli nr 3 (40) II osa artiklit 14 on rikutud, st sissenõudmist ei ole toimunud, võetakse samale ettevõtjale käesolevate suuniste kohaselt abi andmise üle otsustamisel arvesse esiteks vana ja uue abi kumulatiivset mõju ning teiseks tõsiasja, et vana abi ei ole tagasi makstud (41).

(95)

Järelevalveamet võib kehtestada tingimused ja kohustused, mida ta peab vajalikuks, tagamaks, et abi ei moonutaks konkurentsi ühiste huvidega vastuolus oleval määral, kui asjaomane lepinguosaline ei ole võtnud endale kohustust sellised sätted vastu võtta. Näiteks võib järelevalveamet nõuda, et lepinguosaline võtaks ise teatavad meetmed, kehtestaks abisaajale teatavad kohustused või hoiduks andmast abisaajale ümberkorraldusperioodil muud liiki abi.

(96)

Lepinguosalised tagavad järgmise teabe avaldamise ülevaatlikul riigiabi veebisaidil riiklikul või piirkondlikul tasandil:

Sellest nõudest võib loobuda alla 500 000 euro suuruse üksikabi puhul. Maksusoodustusena antava abi korral võidakse teave üksikabi summade (43) kohta esitada järgmistes vahemikes (miljonites eurodes): [0,5–1], [1–2], [2–5], [5–10], [10–30], [30 ja enam].

Selline teave tuleb avaldada pärast abi andmise otsuse tegemist, seda tuleb säilitada vähemalt kümme aastat ja see peab olema üldsusele piiranguteta kättesaadav (44). Lepinguosalistelt ei nõuta eespool toodud teabe avaldamist enne 1. juulit 2016 (45).

(97)

Vastavalt EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punktidele a ja c võib järelevalveamet teatavate ebasoodsas olukorras olevate EMP piirkondade majandusarengu edendamiseks antavat riigiabi pidada EMP lepingu toimimisega kokkusobivaks. Seepärast võtab järelevalveamet abistatavates piirkondades antava ümberkorraldusabi hindamisel arvesse ka regionaalarengu vajadusi. Raskustes oleva ettevõtja paiknemine abistatavas piirkonnas ei ole siiski küllaldane põhjus, et ümberkorraldusabi õigustada: äriühingute kunstlik toetamine ei aita piirkonda keskmises või pikas perspektiivis. Peale selle on regionaalarengu edendamiseks piirkonna enda huvides see, kui ta kasutab omaenda ressursse selleks, et arendada kiiresti välja elujõulised ja püsivad tegevusvaldkonnad. Ühtlasi tuleb konkurentsi moonutamist minimeerida isegi sel juhul, kui abi antakse abistatavates piirkondades tegutsevatele ettevõtjatele. Sel taustal tuleb arvesse võtta ka võimalikku kaasnevat kahjulikku toimet, mis võib esineda asjaomases piirkonnas ja muudel abistatavatel aladel.

(98)

Seega kohaldatakse abistatavate piirkondade suhtes 3. peatükis loetletud kriteeriume ka siis, kui võetakse arvesse regionaalarengu vajadusi. Ent kui konkreetse sektori riigiabi eeskirjad ei näe ette teisiti, rakendab järelevalveamet jaos 3.6.2 sätestatud konkurentsimoonutusi piiravaid meetmeid abistatavates piirkondades siiski nii, et süsteemne kahjulik mõju tervele piirkonnale jääks piiratuks. See võib tähendada eelkõige leebemaid nõudeid võimsuse või turupositsiooni vähendamise alal. Tehakse vahet EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti a kohaselt regionaalabikõlblike piirkondade ja artikli 61 lõike 3 punkti c kohaselt abikõlblike piirkondade vahel, et võtta arvesse esimesena nimetatud piirkondade sügavamaid regionaalprobleeme. Kui abistatava piirkonna eriolukord seda nõuab (nt on abisaajal abistatavas piirkonnas paiknemise tõttu väga keeruline saada turult finantseeringuid), võib järelevalveamet lubada omapanust, mis on vähem kui 50 % ümberkorralduskuludest punkti 64 tähenduses.

(99)

Raskustes olevatele üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutajatele antava riigiabi puhul võtab järelevalveamet arvesse üldist majandushuvi pakkuvate teenuste erilist iseloomu ja eelkõige vajadust tagada teenuse järjepidevus vastavalt EMP lepingu artikli 59 lõikele 2.

(100)

Üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutajad võivad vajada riigiabi, et jätkata kõnealuste teenuste osutamist tingimustel, mis on kooskõlas nende pikaajalise elujõulisusega. Punkti 47 kohaldamisel võib pikaajalise elujõulisuse taastamine seepärast põhineda eeldusel, et iga riigiabi, mis vastab kokkusobivusnõuetele, mis on sätestatud üldist majandushuvi pakkuvate teenuste raamistikus, (46) üldist majandushuvi pakkuvate teenuste otsuses, (47) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1370/2007, (48) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1008/2008, (49) lennunduse riigiabisuunistes (50) või nõukogu määruses (EMÜ) nr 3577/92 (51) ja meretranspordi riigiabisuunistes (52), on kättesaadav iga enne ümberkorraldusperioodi või selle ajal sõlmitud lepingu kohaldamisajal.

(101)

Kui järelevalveamet hindab raskustes olevatele üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutajatele antavat abi käesolevate suuniste alusel, siis võetakse arvesse kogu riigiabi, mida kõnealune teenuste osutaja on saanud, sealhulgas hüvitisi avalike teenuste osutamise eest. Kuna üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutajad võivad suure osa oma tavatuludest saada avaliku teenuse hüvitistena, võib niimoodi kindlaks määratav abisumma olla väga suur võrreldes abisaaja suurusega ning seega võidakse üle hinnata riigi koormust seoses abisaaja ümberkorraldamisega. Jaos 3.5.2.1 nõutava omapanuse kindlaksmääramisel ei võta järelevalveamet seetõttu arvesse avalike teenuste hüvitisi, mis vastavad kokkusobivusnõuetele, mis on sätestatud üldist majandushuvi pakkuvate teenuste raamistikus, üldist majandushuvi pakkuvate teenuste otsuses, määruses (EÜ) nr 1370/2007, määruses (EÜ) nr 1008/2008, lennunduse riigiabisuunistes, nõukogu määruses (EMÜ) nr 3577/92 või meretranspordi riigiabisuunistes.

(102)

Niivõrd, kui varad on vajalikud üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamiseks, ei pruugi olla otstarbekas nõuda jaos 3.6.2 sätestatud konkurentsimoonutusi piiravate meetmetena selliste varade võõrandamist. Sellistel juhtudel võib järelevalveamet nõuda alternatiivsete meetmete võtmist, tagamaks, et konkurentsi ei moonutata sellises ulatuses, mis on vastuolus ühiste huvidega, eelkõige kindlustades seoses kõnealuse üldist majandushuvi pakkuva teenusega nii kiiresti kui võimalik ausa konkurentsi.

(103)

Kui üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutaja ei suuda täita käesolevate suuniste tingimusi, ei saa kõnealust abi pidada EMP lepingu toimimisega kokkusobivaks. Sellistel juhtudel võib järelevalveamet siiski lubada sellise abi väljamaksmist, mis on vajalik üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise järjepidevuse tagamiseks, kuni teenuse osutamine antakse üle uuele teenusepakkujale. Järelevalveamet lubab abi anda üksnes juhul, kui asjaomane lepinguosaline tõendab objektiivsetel alustel, et abi suurus ja kestus piirduvad rangelt hädavajalikuga uue teenusepakkuja leidmiseks.

(104)

Kui lepinguosaline soovib anda käesolevate suuniste kohaselt abi VKEdele või väiksematele riigiosalusega ettevõtjatele, tuleks sellist abi tavaliselt anda kavade alusel. Kavade kasutamine aitab piirata konkurentsi moonutamist, mis on seotud moraaliriskiga, ning võimaldab lepinguosalisel teha eelnevalt selge avalduse tingimuste kohta, mille alusel ta võib otsustada anda abi raskustes olevatele ettevõtjatele.

(105)

Kavades tuleb täpsustada ühele ettevõtjale päästmis- ja ümberkorraldusabina või ajutise ümberkorraldustoetusena antava abi maksimaalne suurus, kaasa arvatud ümberkorralduskava muutmise korral. Ühele ettevõtjale antava abi maksimaalne suurus, kaasa arvatud muudest allikatest või muude kavade raames antav abi, võib olla kuni 10 miljonit eurot.

(106)

Selliste kavade kokkusobivust EMP lepingu toimimisega hinnatakse üldiselt 3., 4. ja 5. peatükis sätestatud tingimuste järgi, kuid teatavates aspektides on asjakohane ette näha lihtsustatud tingimused, et võimaldada lepinguosalistel kohaldada neid tingimusi ilma järelevalveameti poole täiendavalt pöördumata ning vähendada VKEde ja väiksemate riigiosalusega ettevõtjate koormust, mida tingib nõutava teabe esitamine. Arvestades asjaomaste abisummade ja abisaajate väiksust, on järelevalveamet seisukohal, et oht konkurentsi oluliselt moonutada on selliste juhtumite puhul väiksem. Seepärast kohaldatakse selliste kavade suhtes 3., 4. ja 5. peatükki mutatis mutandis, välja arvatud juhul, kui jagudes 6.2, 6.3, 6.4 ja 6.5 on ette nähtud teisiti. Käesolevas peatükis on esitatud ka sätted ajutise ümberkorraldustoetuse kohta ning kavade kestuse ja hindamise kohta.

(107)

Üksiku VKE maksejõuetus (53) ei too tõenäoliselt kaasa selliseid sotsiaalprobleeme ega turutõrkeid, mida on nimetatud punktis 44, aga suuremat muret teeb VKEde puhul see, et väärtused võivad hävida, kui VKEdele, kes on suutelised end ümber korraldama pikaajalise elujõulisuse taastamiseks, ei anta selleks võimalust likviidsusprobleemide tõttu. Seoses abi andmisega abikavade alusel on seepärast piisav, kui lepinguosaline teeb kindlaks, et abisaaja maksejõuetus tooks tõenäoliselt kaasa sotsiaalprobleeme või turutõrkeid, eelkõige, et:

(108)

Erandina punktist 50 ei pea kavade alusel abi saajad esitama turuülevaadet.

(109)

Punkti 55 alapunktis d sätestatud nõue loetakse täidetuks, kui päästmisabi antakse kõige rohkem kuueks kuuks, mille jooksul tuleb analüüsida abisaaja seisundit. Enne selle ajavahemiku lõppu:

(110)

Erandina punktist 57 ei ole lepinguosalised kohustatud hindama, kas tasu, mis määratakse kindlaks vastavalt punktile 56, on sobiv võrdlusalus.

(111)

Erandina punktist 64 võib lepinguosaline lugeda omapanuse piisavaks, kui see moodustab keskmise suurusega ettevõtja puhul vähemalt 40 % ümberkorralduskuludest ja väikeettevõtja puhul vähemalt 25 % ümberkorralduskuludest.

(112)

Lepinguosaline, kes kavatseb anda päästmis- või ümberkorraldusabi või ajutist ümberkorraldustoetust, peab kontrollima, kas ainukordse abi põhimõte, mis on sätestatud jaos 3.6.1, on täidetud. Selleks peab lepinguosaline kindlaks tegema, kas asjaomane ettevõtja on minevikus juba saanud päästmis- või ümberkorraldusabi või ajutist ümberkorraldustoetust, kaasa arvatud abi, mis on antud enne käesolevate suuniste jõustumist, või muud abi, millest ei ole teatatud. Kui ta on seda saanud ning kui päästmis- või ümberkorraldusabi või ajutise ümberkorraldustoetuse andmisest või ümberkorraldusperioodi lõppemisest või ümberkorralduskava peatamisest (olenevalt sellest, mis on hiliseim) on möödunud alla 10 aasta, ei lubata anda edasist päästmis- või ümberkorraldusabi või ajutist ümberkorraldustoetust, välja arvatud:

(113)

Konkurentsimoonutuste piiramiseks võetavatel meetmetel on tõenäoliselt ebaproportsionaalne mõju väikeettevõtjatele, arvestades eelkõige selliste meetmete rakendamisega seotud koormust. Erandina punktist 76 ei ole lepinguosalistel seepärast kohustust nõuda selliseid meetmeid väikeettevõtjatelt, välja arvatud juhul, kui teatavas sektoris antavat riigiabi käsitlevates eeskirjades on ette nähtud teisiti. Väikeettevõtjad ei tohiks oma võimsust ümberkorraldamise käigus üldjuhul siiski suurendada.

(114)

Teatavatel juhtudel võib olla võimalik, et ettevõtja viib ümberkorralduse lõpule ilma ümberkorraldusabi vajamata tingimusel, et ta saab hankida pikema kestusega likviidsustoetust kui päästmisabi korral. Lepinguosalised võivad kehtestada kavad, millega antakse likviidsusabi kauem kui kuus kuud (edaspidi „ajutine ümberkorraldustoetus”) allpool sätestatud tingimustel.

(115)

Ajutine ümberkorraldustoetus peab vastama järgmistele tingimustele:

(116)

Ajutise ümberkorraldustoetuse puhul kehtestatav tasumäär ei tohiks olla väiksem kui viitemäär, mis on sätestatud viitemäärade suunistes tavalisi tagatisi pakkuva madala reitingukategooria ettevõtja jaoks (praegu ühe aasta IBOR pluss 400 baaspunkti) (54). Väljumisstiimulite pakkumiseks tuleks määra suurendada vähemalt 50 baaspunkti võrra pärast 12 kuu möödumist esimese väljamakse tegemisest abisaajale (millest on maha arvatud vahetult eelnenud päästmisabi periood).

(117)

Ajutine ümberkorraldustoetus peab piirduma summaga, mis on vajalik abisaaja tegevuse jätkamiseks 18 kuu jooksul; summa kindlakstegemisel tuleks arvesse võtta I lisas esitatud valemi rakendamise tulemusi; mis tahes abi, mis ületab kõnealuse arvutuse tulemust, võib anda üksnes juhul, kui see on nõuetekohaselt põhjendatud likviidsuskavas, milles on sätestatud abisaaja likviidsusvajadus eelseisva 18 kuu jooksul.

(118)

Järelevalveamet võib nõuda, et lepinguosalised piiraksid teatavate kavade kestust (tavaliselt nelja aastani või alla selle) ja viiksid läbi nende kavade hindamise.

(119)

Hindamine on nõutav kavade puhul, millega võivad kaasneda eriti suured moonutused, st mis võivad konkurentsi märkimisväärselt piirata, kui nende rakendamist õigel ajal läbi ei vaadata.

(120)

Võttes arvesse hindamise eesmärke ja vältimaks lepinguosaliste ülemäärast koormamist väiksemate abiprojektide korral, kohaldatakse seda üksnes selliste abikavade suhtes, millel on suur eelarve või uudseid omadusi, või kui on ette näha märkimisväärseid muutusi turul, tehnoloogias või õigusraamistikus. Hindamise peab läbi viima riigiabi andvast asutusest sõltumatu ekspert ühise metoodika (55) alusel ja hindamise tulemused avalikustatakse. Hindamise tulemused esitatakse järelevalveametile aegsasti, et oleks võimalik hinnata abikava võimalikku pikendamist, ent igal juhul abikava lõppedes. Hindamise täpne ulatus ja selle läbiviimise viis määratakse kindlaks abimeetme heakskiitmise otsusega. Kõigi edaspidiste samalaadse eesmärgiga abimeetmete puhul tuleb arvesse võtta kõnealuse hindamise tulemusi.

(121)

Võimaluse korral püüab järelevalveamet ühe kuu jooksul langetada otsuse päästmisabi kohta, mis vastab kõikidele 3. peatükis sätestatud tingimustele ja järgmistele kumuleeruvatele nõuetele:

(122)

Abisaaja peab ümberkorralduskava täielikult rakendama ning täitma kõik muud järelevalveameti abiandmise otsuses ettenähtud kohustused. Järelevalveamet loeb kõik kava rakendamata jätmised ja muude kohustuste täitmata jätmised abi kuritarvitamiseks, ilma et see piiraks protokolli nr 3 II osa artikli 23 kohaldamist ja EFTA kohtusse kaebamise võimalust vastavalt protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõikele 2.

(123)

Kui ümberkorraldamistoimingud kestavad mitu aastat ja hõlmavad suuri abisummasid, võib järelevalveamet nõuda ümberkorraldamisabi jaotamist osamakseteks ning seada iga osamakse tasumise tingimuseks, et:

(124)

Kui ümberkorraldamisabi on heaks kiidetud, võib asjaomane lepinguosaline ümberkorraldamisperioodil paluda järelevalveametil nõustuda ümberkorraldamiskavas ja abi suuruses tehtavate muudatustega. Järelevalveamet võib selliseid muudatusi lubada, kui need vastavad järgmistele tingimustele:

(125)

Kui järelevalveameti seatud tingimusi või lepinguosalise võetud kohustusi leevendatakse, tuleb vastavalt vähendada abisummat või võib seada muid tingimusi.

(126)

Kui asjaomane lepinguosaline teeb heakskiidetud ümberkorralduskavasse muudatusi ilma järelevalveametile nõuetekohaselt teatamata või abisaaja kaldub heakskiidetud ümberkorralduskavast kõrvale, algatab järelevalveamet protokolli nr 3 II osa artikli 4 lõike 4 alusel menetluse, mis on sätestatud protokolli nr 3 II osa artiklis 16 (abi kuritarvitamine), ilma et see piiraks protokolli nr 3 II osa artikli 23 kohaldamist ja võimalust anda asi protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõike 2 kohaselt EFTA kohtusse.

(127)

Käesolevate suuniste alusel antud ümberkorraldusabi hindamisel võib iga muu ümberkorraldusperioodil antav abi, isegi kui seda saadakse juba lubatud kava alusel, mõjutada järelevalveameti hinnangut vajalike konkurentsimoonutusi piiravate meetmete ulatuse kohta.

(128)

Seepärast tuleb ümberkorraldusabi käsitlevates teatistes täpsustada kogu muu abi, mida kavatsetakse abisaajale ümberkorraldusperioodil anda, kui selle suhtes ei kohaldata vähese tähtsusega abi reeglit või erandimäärusi. Järelevalveamet võtab sellist abi arvesse ümberkorraldamisabi hindamisel.

(129)

Järelevalveametile tuleb eraldi teatada igasugusest ümberkorraldusperioodil tegelikult antud abist, kaasa arvatud heakskiidetud kava kohaselt antud abist, juhul kui ümberkorraldusabi andmise otsuse tegemise ajaks ei ole järelevalveametile sellest teatatud.

(130)

Järelevalveamet tagab, et heakskiidetud kavade alusel antava abi puhul ei hoiduta kõrvale käesolevate suuniste nõuetest.

(131)

Vastavalt protokollile nr 3 peavad lepinguosalised esitama järelevalveametile aastaaruande. Nimetatud aastaaruanded avaldatakse järelevalveameti veebisaidil.

(132)

Käesolevate suuniste alusel otsust tehes võib järelevalveamet kehtestada täiendava aruandluskohustuse seoses antava abiga, et kontrollida, kas abimeetme heakskiitmise otsust on järgitud. Teatavatel juhtudel võib järelevalveamet nõuda seirehalduri, võõrandamise eest vastutava isiku või mõlema määramist, et tagada abi heakskiitmisega seotud tingimuste ja kohustuste täitmine.

(133)

Vastavalt EMP lepingu artikli 62 lõikele 1 ja protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõikele 1 teeb järelevalveamet ettepaneku, et lepinguosalised vajaduse korral muudaksid oma olemasolevaid abikavasid, et viia need vastavusse käesolevate suunistega hiljemalt 1. veebruariks 2015. Järelevalveamet seab igasuguse edaspidise abikava lubamise tingimuseks neile sätetele vastavuse.

(134)

Lepinguosalisi kutsutakse üles väljendama oma selget ja tingimusteta nõusolekut punktis 133 esitatud asjakohaste meetmetega kahe kuu jooksul alates käesolevate suuniste avaldamisest järelevalveameti veebisaidil. Kui mõni lepinguosaline ei vasta, eeldab järelevalveamet, et ta ei ole kavandatud meetmetega nõus.

(135)

Järelevalveamet kohaldab käesolevaid suuniseid alates nende vastuvõtmise kuupäevast kuni 31. detsembrini 2020.

(136)

Teatised, mis järelevalveamet registreerib enne käesolevate suuniste vastuvõtmise kuupäeva, vaadatakse läbi teatise esitamise ajal kehtivate kriteeriumide alusel.

(137)

Järelevalveamet uurib igasuguse ilma tema loata antud ning seetõttu protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõikega 3 vastuolus oleva päästmis- või ümberkorraldusabi kokkusobivust EMP lepingu toimimisega käesolevate suuniste alusel, kui osa sellest abist või kogu abi on antud pärast suuniste avaldamist järelevalveameti veebisaidil.

(138)

Ülejäänud juhtudel lähtub järelevalveamet uurimisel abi andmise ajal kehtinud suunistest.

(139)

Olenemata punktide 136, 137 ja 138 sätetest kohaldab järelevalveamet 5. peatüki sätteid alates käesolevate suuniste vastuvõtmise kuupäevast, kui uuritakse raskustes olevatele üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutajatele antavat abi, sõltumata sellest, millal abist on teatatud või millal see on antud.

(140)

Kui järelevalveamet uurib vastavalt üldist majandushuvi pakkuvate teenuste raamistiku punktile 9 käesolevate suuniste alusel abi, mis on antud raskustes olevatele üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutajale enne 31. jaanuari 2012, loeb ta sellise abi EMP lepingu toimimisega kokkusobivaks, kui see on kooskõlas üldist majandushuvi pakkuvate teenuste raamistiku sätetega, välja arvatud punktid 9, 14, 19, 20, 24, 39 ja 60.