4.6.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 183/7

KOHTU OTSUS,

24. november 2014,

kohtuasjas E-27/13

Sævar Jón Gunnarsson vs. Landsbankinn hf.

(Laenude indekseerimine – Direktiiv 87/102/EMÜ – Tarbijakrediidilepingud – Direktiiv 93/13/EMÜ – Ebaõiglased lepingutingimused – Kohustuslikud lepingutingimused)

(2015/C 183/08)

Kohtuasjas E-27/13, Sævar Jón Gunnarsson vs. Landsbankinn hf., on Reykjavíki ringkonnakohus (Héraðsdómur Reykjavíkur) esitanud kohtule EFTA järelevalveameti ja kohtu asutamist käsitleva EFTA riikide vahelise lepingu artikli 34 alusel TAOTLUSE nõukogu 22. detsembri 1986. aasta direktiivi 87/102/EMÜ (tarbijakrediit) ja nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiivi 93/13/EMÜ (ebaõiglased tingimused tarbijalepingutes) tõlgendamiseks. Kohus koosseisus esimees ja ettekandev kohtunik Carl Baudenbacher ning kohtunikud Per Christiansen ja Páll Hreinsson tegi 24. novembril 2014 otsuse, mille resolutiivosa on järgmine:

1.

Kui krediidileping on seotud tarbijahinnaindeksiga, ei ole direktiiviga 87/102/EMÜ kooskõlas arvestada krediidi kogukulu ja krediidi kulukuse aastamäära 0 % inflatsioonimäära alusel, kui on teada, et krediidilepingu sõlmimise hetkel ei ole inflatsioonimäär 0 %. Riikliku kohtu kohustus on määrata juhtumi kõiki asjaolusid arvesse võttes kindlaks sellise eksitava teabe esitamise õiguslikud tagajärjed ja parandusmeetmed, tingimusel et ei kahjustata direktiiviga 87/102/EMÜ kehtestatud kaitse taset, nagu seda on tõlgendanud EFTA kohus.

Olukorras, kus eelotsusetaotluse esitanud kohus ei käsita tarbijakrediidi tagasimaksete indekseerimist käsitlevaid tingimusi lepingutingimustena, mis põhinevad kohustuslikel põhikirjasätetel või õigusnormidel direktiivi 93/13/EMÜ artikli 1 lõike 2 tähenduses, vastatakse esitatud küsimustele järgmiselt:

2.

Direktiiviga 93/13/EMÜ ei keelata üldjuhul lisada tarnija ja tarbija vahelistesse lepingutesse laenude indekseerimist käsitlevaid tingimusi. Seda, kas konkreetne tingimus on ebaõiglane, hindab eelotsusetaotluse esitanud kohus. Hindamisel tuleb arvesse võtta EFTA kohtu „ebaõiglase tingimuse” tõlgendust.

3.

Direktiiviga 93/13/EMÜ ei piirata EMP riigi õigust määrata õigus- või haldusaktidega kindlaks tegurid, mille tõttu võidakse eelnevalt kindlaks määratud indeksit, näiteks Islandi tarbijahinnaindeksit muuta, ning kehtestada selliste muutuste mõõtmise meetodid, eeldusel et neid tegureid ja meetodeid kirjeldatakse sõnaselgelt ka lepingus.

4.

Pädeva riikliku kohtu ülesanne on teha kindlaks, kas konkreetne lepingutingimus on direktiivi 93/13/EMÜ artikli 3 tähenduses eraldi kokku lepitud.

5.

Pädeva riikliku kohtu ülesanne on teha kindlaks, kas laenu tagasimaksete indekseerimist käsitlevat lepingutingimust tuleb käsitada tingimusena, mida on tarbijale põhjalikult ja arusaadavalt selgitatud. Seda hinnates tuleb võtta arvesse asjaomase lepingutingimuse täpset sõnastust ja kõiki muid seotud asjaolusid, sealhulgas riikliku kohtu neljanda küsimuse punktides a ja b sätestatud tingimusi ning hinna indekseerimist käsitlevaid riiklikke õigusakte.

6.

Direktiivi 93/13/EMÜ artikli 6 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et juhul kui riiklik kohus käsitab konkreetset lepingutingimust ebaõiglase tingimusena direktiivi 93/13/EMÜ tähenduses, peab ta tagama, et selline tingimus ei oleks tarbijale siduv, eeldusel et lepingut on võimalik ilma kõnealuse ebaõiglase tingimuseta edasi kohaldada ja et lepingu sellisel kujul kohaldamise jätkamine on riiklike õigusnormide alusel juriidiliselt võimalik.