10.4.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 107/69

EFTA JÄRELEVALVEAMETI OTSUS

nr 303/13/COL,

10. juuli 2013,

seoses tšarterlendude fondi kava loomisega Põhja-Norras (Norra)

EFTA JÄRELEVALVEAMET (EDASPIDI „JÄRELEVALVEAMET”),

VÕTTES ARVESSE Euroopa Majanduspiirkonna lepingut (edaspidi „EMP leping”), eriti selle artiklit 61 ja selle protokolli nr 26,

VÕTTES ARVESSE EFTA järelevalveameti ja kohtu asutamist käsitlevat EFTA riikide vahelist lepingut (edaspidi „järelevalve- ja kohtuleping”), eriti selle artiklit 24,

VÕTTES ARVESSE järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 (edaspidi „protokoll nr 3”), eriti selle I osa artikli 1 lõiget 2 ja II osa artiklit 6 ja artikli 7 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

I. ASJAOLUD

1. Menetlus

(1)	2. mai 2012. aasta kirjaga ning pärast eelteatamise etapis toimunud läbirääkimisi järelevalveametiga teatasid Norra ametiasutused Põhja-Norra tšarterlendude fondi loomise kavast vastavalt protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõikele 3 (1).

(2)	27. juuni 2012. aasta kirjaga (2) teavitas järelevalveamet Norra ametiasutusi oma otsusest algatada protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõikes 2 ja II osa artikli 6 lõikes 1 sätestatud ametlik uurimismenetlus abi eraldamise suhtes Põhja-Norra tšarterlendude fondi kava raames.

(3)	Järelevalveameti otsus nr 246/12/COL menetluse algatamise kohta avaldati Euroopa Liidu Teatajas ja selle juurde kuuluvas EMP kaasandes (3).

(4)	Norra ametiasutused esitasid oma märkused otsuse nr 246/12/COL kohta 27. augusti 2012. aasta kirjaga (4).

(5)	Ametile laekusid märkused otsuse nr 246/12/COL kohta kaheksalt huvitatud kolmandalt isikult (5).

(6)	Norra ametiasutused esitasid oma märkused kolmandate isikute tähelepanekute kohta 15. novembri 2012. aasta (6) ja 23. aprilli 2013. aasta kirjadega (7).

2. Kavandatava meetme kirjeldus

2.1. Tšarterlendude fondi kava

(7)

Meetmega luuakse tšarterlendude fondi abikava (edaspidi „tšarterlendude fond” või „abikava”), millest antakse abi reisikorraldajatele, kes pakuvad tšarterlendusid (8) Põhja-Norra kolme maakonda: Nordlandi, Tromsi ja Finnmarki (edaspidi „maakonnad”). Tšarterlendude fond oleks mittetulundusühing, kelle ülesanne on abi vahendada. Fondi rahastatakse nimetatud kolme maakonna eelarvevahenditest.

(8)	Kava hõlmab kõiki Põhja-Norra lennujaamadesse suunduvaid tšarterlende. Norra ametiasutused on märkinud, et nad loevad asjakohaseks üksnes suuri lennukeid, (9) kuna vaid suured lennukid on tšarterlendudeks sobivad (10). Kõigi Põhja-Norra lennujaamade vastuvõtuvõime on praegu alakasutatud.

(9)	Abi antakse reisikorraldaja tšarterlendude kogukuludest kuni 25 % suuruse maksena ning see on piiratud vaid tšarterlennu kuludega (11).

(10)

Norra ametiasutuste prognooside kohaselt kaetakse tšarterlendude fondist esimesel aastal 16 tšarterlendude seeriat, (12) seejuures seitse edasi-tagasi lendu seeria kohta ehk kokku 112 edasi-tagasi lendu. Halvimaks stsenaariumiks peetakse lennuki 60 % täituvust, (13) sel juhul oleks abi osatähtsus kõige suurem (14). 60 % keskmise täituvuse korral oleks tšarterlendude fondist eraldatav aastane abisumma hinnanguliselt umbes 8 400 000 Norra krooni (15).

(11)

Abikava moodustab osa Norra ametiasutuste ühtsest regionaalarengu strateegiast. Norra nn Põhja regiooni poliitika üks peaeesmärke on panna tugevam alus kogu riigi tööhõivele, väärtuse kasvatamisele ja heaolule piirkondliku ja riikliku jõupingutuse tulemusena ning koostöös välispartnerite ja põliselanikega (16). Põhja-Norra poliitika keskendub täpsemalt turismi arendamisele, et luua töökohti turismitööstuses ja hoida sellega ära kohaliku elanikkonna lahkumist. Ka Norra valitsuse turismistrateegias viidatakse tšarterlendude fondile (17). Turismi arendamine on Nordlandi, Tromsi ja Finnmarki maakonnavalitsustele oluline, et hoida ära maapiirkondade rahvastikukadu (18).

(12)	Tšarterlendude fond asutatakse tõenäoliselt äriühinguna, mis kuulub ühiselt kolmele maakonnale. Fondi juhatus nimetab töörühma, kes hakkab kiitma heaks taotlusi abikavast vahendite eraldamiseks, kui on täidetud teatavad kriteeriumid.

2.2. Abimeetme eesmärk ja võimalik mõju

(13)	Tšarterlendude fondi eesmärk on leida Põhja-Norra lennujaamadele suuremat rakendust ning aidata seeläbi kaasa piirkonna majanduslikule arengule. Abimeetmega loodetakse vähendada Põhja-Norrasse suunduvate tšarterlendude korraldamise majanduslikku riski (mitteregulaarlennud).

(14)	Nimetatud maakonnad on hõreda asustusega alad, mille keskmine rahvastikutihedus on 4,2 inimest ruutkilomeetri kohta — seega kuuluvad need määratluse „hõredalt asustatud piirkonnad” alla, nagu on sätestatud ameti regionaalabi suunistes (19). Lisaks on suureks probleemiks maakondade rahvastikukadu.

(15)

Minevikus on Põhja-Norrasse korraldatud piiratud arvul tšarterreise, mis ei osutunud edukaks (20). See võis tuleneda tšarterlendude suhtes kehtivatest tühistamiseeskirjadest. Hilises etapis tühistamine on väga kulukas. Tšarterlennu tühistamise otsus tuleb teha mitu kuud enne tšarterlendude seeria alustamist. Kui selleks kuupäevaks on piletimüük olnud kehv, siis sageli tšarterlendude seeria tühistatakse. Vastasel korral riskeerib reisikorraldaja tühistamistasu maksmise või välja müümata istekohtadest tekkiva kahjumiga. Turismiettevõtjate arvates jääksid paljud lennud nimetatud riski vähenemisel alles ning võiksid isegi kasumit tuua. Paistab, et reisikorraldajad eelistavad välja müümata istekohtade arvust lähtuvalt pigem lennu tühistada kui oodata ja loota, et hilisem müük lennu kasumlikuks muudab.

(16)

2010. aastal oli turismi hinnanguline mõju kolmele maakonnale umbes 14 miljardit Norra krooni. See hõlmab turismi vahetut ja ka kaudset mõju (21). Alltoodud tabel annab teatava ettekujutuse, kuidas jaotuvad turistide kulutused kolme maakonna eri tegevusharude vahel (22).

Maakond/tegevusharu	Toit/jook	Reisijatevedu	Teenused, aktiivne puhkus	Toit/jook	Rõivad ja jalanõud	Suveniirid, maakaardid jne
Finnmark	311,7 mln	470,8 mln	51,1 mln	192,9 mln	45,8 mln	23,2 mln
Troms	453,9 mln	1457,8 mln	80,0 mln	250,8 mln	59,6 mln	31,6 mln
Nordland	664,0 mln	2654,6 mln	110,3 mln	428,7 mln	101,9 mln	46,6 mln

(17)

Põhja-Norra hotellitööstus vaevleb alatäituvuse ja väikeste tegevusmarginaalide käes. Lisaks on hotellide täituvus aasta lõikes väga ebaühtlane. Turismitööstuse üks probleeme on arvukad hooajalised töökohad. Norra ametiasutused loodavad, et kava suurendab turismi madalhooajal ning mõjutab positiivselt eelkõige turismitööstuse tööhõivet. 2012. aastal kulutasid turistid Põhja-Norras hinnanguliselt 9 000 Norra krooni inimese kohta (23). Norra ametiasutused leiavad, isegi vähene abi tšarterlendude fondist tagaks selle, et suur hulk turistide kulutatavast rahast jääks abikava sihtpiirkonda. Seda illustreerib alltoodud tabel (24).

Keskmine täituvus	Turistide arv esimesel aastal	Tšarterlendude fondist eraldatav abi	Turistide kulutused	Tšarterlendude fondi kulud/turistide kulutused
60 %	10 714	8 400 000	96 422 400	8,7 %
61 %	10 892	7 980 000	98 029 440	8,1 %
62 %	11 071	7 560 000	99 636 480	7,6 %
63 %	11 249	7 140 000	101 243 520	7,1 %
64 %	11 428	6 720 000	102 850 560	6,5 %
65 %	11 606	6 300 000	104 457 600	6,0 %
66 %	11 785	5 880 000	106 064 640	5,5 %
67 %	11 964	5 460 000	107 671 680	5,1 %
68 %	12 142	5 040 000	109 278 720	4,6 %
69 %	12 321	4 620 000	110 885 760	4,2 %
70 %	12 499	4 200 000	112 492 800	3,7 %
71 %	12 678	3 780 000	114 099 840	3,3 %
72 %	12 856	3 360 000	115 706 880	2,9 %
73 %	13 035	2 940 000	117 313 920	2,5 %
74 %	13 213	2 520 000	118 920 960	2,1 %
75 %	13 392	2 100 000	120 528 000	1,7 %
76 %	13 571	1 680 000	122 135 040	1,4 %
77 %	13 749	1 260 000	123 742 080	1,0 %
78 %	13 928	840 000	125 349 120	0,7 %
79 %	14 106	420 000	126 956 160	0,3 %
80 %	14 285	0	128 563 200	0,0 %

2.3. Abimeetme riiklik õiguslik alus

(18)	Maakonnad teevad kapitalisüstid tšarterlendude fondi oma eelarvetest. Abi eraldamise õigusliku aluse moodustavad maakondade vastavad otsused (25).

(19)	Tšarterlendude fond eraldab abi oma põhikirja alusel ning fond sõlmib abisaajatega standardlepingud.

2.4. Abisaajad

(20)

Tšarterlendude fondist saavad abi reisikorraldajad, näiteks tšarterlennu korraldajad. Kõik tšarterlendude fondile esitatavad taotlused peavad kinnitama kolm osalist:

—	reisikorraldaja, kes on vahetu abisaaja;

—

sihtkoha teenuseosutaja, nagu sihtkoha haldusettevõte, hotell, turismibüroo või mis tahes muu turismiteenuse kaubanduslik pakkuja. Tšarterlendude fondist ei anta abi üksnes lendu sisaldavatele pakettidele. Vajalik on tõendada, et reisipakett sisaldab maapealseid teenuseid abikava sihtkohas, mille väärtus on vähemalt 800 Norra krooni turisti kohta;

—	lennuettevõtja, kes esitab kõik kulud, tähtajad, trahvid, kohustused ja vastutuse, mis tšarterlendude seeria suhtes kehtivad.

(21)

Tšarterlendude fondi taotluste läbivaatamise rühm võib taotluse tagasi lükata järgmistel juhtudel:

—	piirsummad, mille juhatus on fondi vahendite suhtes teatavaks ajavahemikuks kehtestanud, on ammendatud;

—	abisaaja mõne toetuspartneri suhtes on kahtlus, et ta ei suuda täita taotluses kirjeldatud majanduslikke kohustusi;

—	taotlus on puudulik või ei ole kooskõlas tšarterlendude fondi avaldatud suunistega.

(22)	Tšarterlendude fondist toetatakse Põhja-Norrasse tšarterlende korraldavaid reisikorraldajaid. Reisikorraldajad võivad asuda Põhja-Norras või sellest väljaspool või EMPs või sellest väljaspool.

2.5. Abi osakaal, abikõlblikud kulud, kattumine muude abikavadega

(23)	Abi antakse reisikorraldaja tšarterlendude kogukuludest kuni 25 % ulatuses ning see on piiratud vaid tšarterlennu kuludega (nt turismikorraldaja ja lennuettevõtja vahelises lepingus võetud rahalised kohustused). Reisikorraldajate muud kulud ei ole abikavaga hõlmatud.

(24)

Abisumma arvutatakse välja vastavalt tšarterlendude seerias osaleva „lennuki keskmisele täituvusele” v.a planeeritud tühisõidud (empty legs) (26). Täituvus määratakse kindlaks reisijate reaalse arvu järgi lennukis, mis jagatakse lennuki maksimaalse istekohtade arvuga. Reisijaandmed põhinevad Norra lennujaamade valdajate registreeritud ametlikel arvandmetel. Planeeritud tühisõite ei võeta arvesse keskmise täituvuse, küll aga tšarterlendude seeria abikõlblike kogukulude arvutamisel.

(25)

Reisikorraldajatele kehtestatakse nõue sätestada säästuläveks 80 % täituvusest (27). Kui müük näitab täituvust 60 % või vähem, hüvitatakse reisikorraldajale fondist 25 % tšarterlennu kuludest ning see on maksimaalne abi osatähtsus. Seega antakse maksimaalset toetust (25 %) täituvuse puhul kuni 60 %. Kui täituvus on vähemalt 80 %, abi ei anta. Seda illustreerib alljärgnev tabel (28).

Täituvus	Müügitulu (NOK)	Tšarterlendude fondist eraldatav abi (NOK)
50 %	187 500	75 000
55 %	206 250	75 000
60 %	225 000	75 000
65 %	243 750	56 250
70 %	262 500	37 500
75 %	281 250	18 750
80 %	300 000	0

(26)	Kui tšarterlendude seeria raames lendava lennuki täituvus on 60–80 %, kaetakse fondi vahenditest reisikorraldajale tšarterlendude seeriaga seotud kahjum. Tšarterlendude fondi toimimist illustreerib alltoodud joonis (29).

(27)	Nagu on näidatud ülaltoodud joonisel, kaotab reisikorraldaja raha juhul, kui täituvus on väiksem kui 60 %, sest müügitulu ja abi osatähtsus 25 % ei ole piisav säästuläve saavutamiseks. Fondi rahaline toetus katab reisikorraldaja kahjumi vaid juhul, kui täituvus on 60–80 %.

(28)	Fond maksab reisikorraldajatele abi välja alles pärast seda, kui tšarterlendude seeria Põhja-Norrasse on lõppenud ja tšarterlendude fondi taotluste läbivaatamise rühm on analüüsinud ja kinnitanud kõigi abikõlblikkuse kriteeriumide täitmist.

(29)

Fondi abi on lubatud kombineerida muude abimeetmetega. Samade abikõlblike kulude rahastamine muudest abikavadest kooskõlastatakse tšarterlendude fondiga ning kehtivates suunistes sätestatud abi piirmäärasid ei tohi ületada. Tšarterlendude fondi tegevusabi ei ole lubatud kombineerida de minimis erandi alla kuuluva abiga samade abikõlblike kulude puhul, et pidada kinni regionaalabi suunistes kehtestatud abi osatähtsuse määradest.

2.6. Järelevalve ja reklaam

(30)	Teave tšarterlendude fondi kohta avaldatakse Avinor AS kodulehekülje alalehel (30) ning veebiaadressil www.visitnorthnorway.com.

(31)	Fond tagab, et igal aastal avaldatakse nimekiri abi saanud reisikorraldajatest, kusjuures iga abisaaja kohta tuuakse välja avaliku sektori vahendite päritolu, abisaaja nimi, makstud abisumma ja seotud reisijate arv.

(32)	Kui reisikorraldaja ei suuda täita kriteeriume, mis tšarterlendude fond on kehtestanud abi eraldamisel, kohaldatakse trahvi.

2.7. Eelarve ja kehtivusaeg

(33)

Tšarterlendude fondi kolme esimese tegevusaasta eelarve on kokku 30 miljonit Norra krooni. Vajaduse korral tehakse pärast seda täiendavaid kapitalisüste. Maksimaalne regulatiivne kapital ei ole suurem kui 30 miljonit Norra krooni. Fondist eraldatav maksimaalne võimalik abisumma on 15 miljonit Norra krooni aastas (absoluutne abi piirsumma). Hinnanguliselt jääb fondist eraldatav abisumma siiski väiksemaks kui 10 miljonit Norra krooni aastas.

(34)	Norra ametiasutused on märkinud, et fondi kehtivusaeg on 10 aastat.

2.8. Ametliku uurimismenetluse algatamise põhjused

(35)

Lähtudes Norra ametiasutuste esitatud teabest, leiab järelevalveamet, et täidetud on EMP lepingu artikli 61 lõike 6 tingimused ning et teatatud abikava kujutab endast riigiabi. Ameti otsuses nr 246/12/COL väljendas järelevalveamet kahtlust seoses kava vastavusega EMP lepingu artikli 61 lõikele 3, kui vaadelda seda järelevalveameti regionaalabi suuniste taustal. Kahtlused olid seotud eelkõige küsimusega, kas on lubatud anda abi vahetutele abisaajatele väljaspool Põhja-Norrat.

3. KOLMANDATE ISIKUTE MÄRKUSED

(36)

Järelevalveametile laekus märkuseid kaheksalt huvitatud kolmandalt isikult, kellest seitse väljendas tšarterlendude fondile toetust (Innovative Experiences, (31) NHO Reiseliv, (32) Avinor, VinterTroms AS, (33) Northern Norway Tourist Board Ltd, hotelliketid Rica Hotels ja Thon Hotel, Voigt Travel b.v.) ning üks vastuseisu (NHO Luftfart) (34).

(37)

Kõik tšarterlendude fondi loomist toetanud kolmandad isikud väljendasid fondi suhtes suurt poolehoidu ning avaldasid arvamust, et see on Põhja-Norra regionaalarengu ja turismisihtkohana arendamise seisukohast ülimalt tähtis. Laekusid näiteks järgmised märkused.

—

Selleks et arendada Põhja-Norras välja aastaringselt kasumlikku seiklusturismi, on väga tähtis jõuda oluliste rahvusvaheliste sihtrühmadeni. Tuleb suurendada talveturistide arvu ning seda aitavad saavutada mugavamad otselennud. Väljaspool suveaega toimuvaks lühiajalise puhkuse veetmiseks või külastuseks ei ole auto-, bussi- või rongisõit Põhja-Norrasse turistidele meelepärane valik. Põhja-Norra vajab aastaringset turismitegevust, et tagada turismitööstusele kogenud töötajad ning aktiivne ja ligitõmbav piirkond lähiaastateks. Esineb oluline sõltuvusside piirkonna kui asustatud ja ligitõmbava elukeskkonna ning Põhja-Norra kui säästliku, autentse ja aastaringse turismipiirkonna vahel.

—

Põhja-Norrat ohustab rahvastikukadu. Kui arvata välja Tromsø, siis on kõigil piirkonna lennujaamadel terminali läbilaskevõime seisukohast palju vaba ressurssi, mida saaks kasutada piirkonnale kasulike rahvusvaheliste lendude tarbeks. Teatatud meede muudaks Avinori lennujaamad Põhja-Norra kohalikeks tugevateks turismikanaliteks. See aitab luua piirkonnas rohkem töökohti ning turismi arendamine avaldab piirkonnale väga head mõju.

—	Põhja-Norra turismitööstuse eriline lahendamist vajav ülesanne on leida viis aastaringseks turismiks ja tagada piisav ning kindel ja kasumlik kliendibaas talvekuudeks.

—	Põhja-Norra taliturismi arendamises on tšarterlennud prioriteet. Tšarterlendude fond on määrava tähtsusega kasumlike talvereiside väljaarendamiseks ja aastaringsete töökohtade loomiseks piirkonna turismitööstuses.

—	Northern Norway Tourist Board Ltd eesmärk on suurendada piirkonna külastajate arvu 2018. aastaks ligi 100 % (2,9 miljonilt 5 miljonile). Selle eesmärgi saavutamiseks on tšarterlennud esikohal ja reisikorraldajate sõnul ainus viis sihtkohtade populariseerimiseks.

—	Reisikorraldajate ülesanne on mitte läbi kukkuda, kuna Põhja-Norra on uus sihtkoht ja paljud neist müüvad juba sarnaseid tooteid konkureerivatel turgudel. Tšarterlendude täituvuse ning reisi kasumlikkuse saavutamine õige hinnaga ei ole kerge ülesanne.

—	Asjaolu, et viimase paari aastaga on Euroopast Põhja-Norrasse toimunud bussiturism märkimisväärselt kahanenud, näitab, et see turismiliik tuleb asendada uuega, näiteks tšarterlendudega.

—	Tšarterlennud lähtuvad kliendile sobivast lennujaamast ning viivad otse valitud sihtkohta, hoides sellega ära mitme eri lennuliini kasutamise ja ümberistumistega kaasneva mõttetu ajakulu, hilinemised, kulutused ja energia raiskamise.

—	Tšarterreisid on väga kõrge riskiastmega reisid, sest lennu tühistamise tingimused ei lange kokku klientide reserveerimiskäitumisega. Riske vähendav algatus võib oluliselt suurendada reisimist Põhja-Norrasse kui uude (talve-)sihtkohta.

—	Põhja-Norrasse suunduvate traditsiooniliste liinilendude ettevalmistamine ja müümine ei ole absoluutselt huvipakkuv lahendus. Liinilende sisaldavad pakettreisid oleks täiesti teine toode ja tähendaks sisenemist täiesti teistsugusesse vaiksesse turusegmenti.

(38)

Tšarterlendude fondi suhtes vastumeelsust väljendanud kolmanda isiku põhimärkused olid kokkuvõtlikult järgmised (35).

—

Väide, et viimastel aastatel on suudetud edutult käitada vaid mõnda liini, ei ole õige. Näiteks on SAS käitanud juba palju aastaid tšarterlende Tromsøst, Evenesist ja Bodøst mitmetesse Euroopa linnadesse ning viimasel paaril aastal on toimunud igal aastal korrapärane kasv. Seega on võimalik käitada selliseid lende ärilistel alustel.

—	Eksitav on väita, et reisikorraldajate jaoks kujutavad tšarterlennud suurimat riski. Näiteks pakub SAS standardlepingut, mis võimaldab lisakuludeta tühistamist kuni 60 päeva enne lennu toimumist. Pärast seda rakendub kahjutasu.

—

Norra lennundussüsteem on rajatud „hub and spokes” põhimõttele (suurest kesklennujaamast väikestesse lennujaamadesse suunduvad lennud). Oslo Lufthavn Gardermoen on kõigi Norra sihtkohtade loomulik keskpunkt ning see on loonud aluse tugeva siselendude süsteemi väljaarendamisele. Seepärast esineb vahetu konkurentsisuhe praeguste Põhja-Norra suunal toimuvate lendude ja mis tahes uute tšarterlendude vahel, mida toetatakse tšarterlendude fondist. Tavaliinidel Põhja-Norrasse on juba praegu väga palju rahvusvahelisi reisijaid.

—	Abikaval on vahetud majanduslikud tagajärjed tavaliinidel tegutsevatele ettevõtetele.

—	Abikava on diskrimineeriv, kui kõrvutada abikõlblikke tšarterlende ja välisriikidest otse Põhja-Norrasse suunduvaid võimalikke uusi tavaliine. Tšarterlendude abikava takistaks uute liinilendude avamist ning ei oleks kooskõlas võrdse konkurentsi aluspõhimõttega.

—

Selleks et riigisisesed lennud oleksid kasumlikud, peab lennukite täituvus olema vähemalt 80 %. Et tagada häid lennupakkumisi Euroopast Norrasse, on otsustava tähtsusega baaslennujaamade asukoht. Näiteks selleks, et meelitada Briti turiste otse Põhja-Norra väiksematesse sihtkohtadesse, on oluline konkurentsieelis baaslennujaam Ühendkuningriigis. Seepärast soodustaks abikava praktikas välismaiseid lennuettevõtteid.

—	Norra ametiasutustel on täielik õigus osta lennuliine kooskõlas määrusega nr 1008/2008 (36).

4. Islandi ametiasutuste märkused

(39)	Norra ametiasutused esitasid oma märkused otsuse nr 246/12/COL kohta 27. augusti 2012. aasta kirjaga (37) ning seisukoha kolmandate isikute märkuste kohta 15. novembri 2012. aasta ja 23. aprilli 2013. aasta kirjadega (38).

(40)

Kõige arktilisemad piirkonnad, sh Norra põhjapoolsed alad kannatavad probleemide käes, mis on põhjustatud kohaliku tööstuse mitmekesisuse ebapiisavast tasemest, kaugusest ning pikkadest piirkonnasisestest ja -välistest vahemaadest, samuti karmidest ilmastikuoludest. Tšarterlendude fondi eesmärk on aidata mitmekesistada piirkonna tööstust, luues töökohti turismi- ja sellega seotud valdkondades. Sealsete maakondade seisukoha põhjal oleks fond oluline vahend piirkonna elanikkonna vähenemise pidurdamiseks.

(41)	Norra ametiasutuste arvates on abi andmine väljaspool asjaomast piirkonda asuvale ettevõttele täielikult kooskõlas regionaalabi suunistega, kui abi soovitud mõju avaldub regionaalabikõlblikus piirkonnas. Fond peab kava kohaselt avaldama mõju kolmes Põhja-Norra maakonnas.

(42)

Regionaalabi suunised ning suunised lennujaamade rahastamiseks ja stardiabi eraldamiseks piirkondlikest lennujaamadest lähtuvatele lennuettevõtjatele ei sisalda mingeid piiranguid tegevusabi andmisele vastavalt abisaaja asukohale, kui soovitav mõju avaldub asjaomases piirkonnas. Lisaks on Euroopa Komisjon ja järelevalveamet Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti c ja EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti c kohase väljakujunenud praktika alusel lubanud nii seoses piirkondlikele lennujaamadele tegevusabi kui ka stardiabi eraldamisega anda tegevusabi ilma mingite abisaaja asukohast tulenevate piiranguteta.

(43)	Abi ja sihtpiirkonna vahel on selge seos. Alltoodud tabelis on esitatud fondi kavandatav kasulik mõju Põhja-Norrale (39).

(44)

Tekkiv majandustegevus mõjub mitmeti. Lennuettevõtja saab tšarterlennu käitajalt sissetulekut seoses lennuki tellimisega. Reisikorraldaja saab sissetulekut tšarterlendudelt. Põhimõju avaldub Põhja-Norra majandusele, nagu on näidatud joonise all paremal nurgas asuvate noolte abil. Tšarterlendude fond ei kehtesta mingeid piiranguid tšarterlende korraldava reisikorraldaja asukoha suhtes, kuid viimane saab abi üksnes tingimusel, et tšarterlendude seeria toimub mõnda Põhja-Norra piirkondlikku lennujaama.

(45)	Abikava on vajalik ja asjakohane (40).

(46)

Maakonnad leiavad, et fond on kokkusobiv regionaalabi suunistega. Kui järelevalveamet peaks jõudma vastupidisele arvamusele, siis eeldavad maakonnad, et abikava on kokkusobiv vähemalt EMP lepinguga, olgu suuniste alusel, mis käsitlevad lennujaamade rahastamist ja stardiabi eraldamist piirkondlikest lennujaamadest lähtuvatele lennuettevõtjatele, või vahetult EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti c alusel.

(47)

Mis puutub kolmandate isikute märkustesse, siis on Norra ametiasutused peatunud põhjalikumalt NHO Luftfarti tähelepanekutel (41). Norra ametiasutuste arvamuse kohaselt tundub osa tähelepanekuid tuginevat käsitlusele, mis ei põhine faktidel.

—	Maakonnad ei ole kunagi seadnud kahtluse alla Põhja-Norrast lähtuvate ja Lõuna-Euroopa puhkekohtadesse suunduvate tšarterlendude olemasolu. Tegemist on igal juhul teise turuga. Käesoleval juhul on tegemist turuga, mis hõlmab nõudlust ja pakkumist tšarterlendudele, mis suunduvad Põhja-Norrasse.

—

Maakonnad ei ole teadlikud lepingutest, mis sisaldavad NHO Luftfarti viidatud soodsaid tühistamistingimusi. Muud selles valdkonnas tegutsevad reisikorraldajad ja -vahendajad märkisid tšarterlennu standardtingimusteks tagastamatu eeldeposiidi 5–10 % või 5–10 % tühistamistasu. Igal juhul tekitab 60päevane tasuta tühistamise tähtaeg reisikorraldajatele märkimisväärse riski, kuna on teada, et suurem reserveerimine algab hiljem.

—

Maakonnad ei ole kindlad NHO Luftfarti väites, et Norra lennundussüsteem on ehitatud üles „hub and spokes” põhimõttele (suur kesklennujaam ja väikesed lennujaamad). Tšarterlendude fondi eesmärk on elavdada uusi turismivorme ja mitte piirata olemasolevaid. Uus rahvusvaheline liiklus toetab turismi arendamist, uue infrastruktuuri loomist ning turismitööstuse jätkusuutlikkust ja tööhõivet. Maakondade arvates toetab see nõudlust liinilendude järele Oslost Põhja-Norrasse. Rahvusvahelised tšarterlennud ja kodumaised Oslo lennud on üksteist täiendavad teenused. Välismaalt lähtuvad tšarterlennud ei kahjusta Norra lennureisikorraldust. Lisaks moodustavad märkimisväärse osa Põhja-Norrasse suunduvatest reisidest ärireisid ning seda segmenti ei mõjuta abikava mingil määral.

—	Tundub, et NHO Luftfart liialdab regulaarlendudele avaldatava konkurentsimõju osas. Eri lennuliinid moodustavad eri turud. Lisaks moodustavad ka regulaarlennud ja mitteregulaarlennud eri turud.

—	Raske on ette kujutada, mil moel oleks teatatud meede diskrimineeriv. Uued regulaarlennud on saanud korduvalt toetust ning see on olnud tunduvalt suurem kui tšarterlendude fondist kavandatavad toetused.

—	Fondis puudub mehhanism, mis diskrimineeriks Norra lennuettevõtjaid. Norra regulaarlendude korraldajate baasid ei asu üksnes Norras, nagu väitis NHO Luftfart.

—	Mis puutub võimalusse, et lennuteenust pakutakse kahjumlikel suundadel määruse nr 1008/2008 tähenduses, siis ei pea maakonnad nimetatud märkust asjakohaseks.

II. HINDAMINE

1. Riigiabi olemasolu

1.1. Riigiabi EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses

(48)

EMP lepingu artikli 61 lõikes 1 on sätestatud järgmine:

„Kui käesolevas lepingus ei ole sätestatud teisiti, on igasugune EÜ liikmesriikide või EFTA riikide poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, käesoleva lepinguga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see mõjutab lepinguosaliste vahelist kaubandust.”

1.2. Riigi vahendite olemasolu

(49)	Meede peab olema antud riigi poolt või riigi vahenditest.

(50)	Norra ametiasutuste esitatud teabe kohaselt rahastatakse tšarterlendude fondi vahetult kolme maakonna eelarvetest (ei saa välistada ka vahetut Norra riigi poolset rahastamist).

(51)	Seega leiab järelevalveamet, et nimetatud tingimus on täidetud, kuna abikava rahastatakse kas maakondade või riigi eelarvest (42).

1.3. Teatavate ettevõtjate või teatavate kaupade tootmise soodustamine

(52)	Esiteks peab meede peab andma abisaajale eelise, millega ta vabastatakse kuludest, mida ta peaks oma eelarvest tavaliselt kandma.

(53)	Reisikorraldajad saavad abikavast vahetut abi, mis vähendab teatava tšarterlendude seeria raames toimuva tšarterlennu kulusid. Kolmes maakonnas asuvad teenuseosutajad, kellel on kasulik turistide arvu kasv piirkonnas, saavad abikavast kaudset kasu.

(54)	Teiseks peab abimeede olema valikuline, kuna sellega soodustatakse teatavaid ettevõtjaid või teatavate kaupade tootmist.

(55)	Abikavast saavad vahetut kasu üksnes Põhja-Norrasse tšarterlende korraldavad reisikorraldajad. Samamoodi saavad abikavast kasu üksnes teenuseosutajad, kes asuvad kolmes maakonnas.

(56)	Seega leiab järelevalveamet, et abimeede on valikuline.

1.4. Konkurentsi moonutamine

(57)

Riigiabi on hõlmatud EMP lepingu artikli 61 lõikega 1 juhul, kui see moonutab või tõenäoliselt moonutab konkurentsi ja mõjutab EMP lepingu osaliste vahelist kaubandust. Selleks et kohalduks EMP lepingu artikli 61 lõige 1, piisab sellest, et abi tõenäoliselt moonutab konkurentsi valikulise eelise andmise teel. Abi peetakse konkurentsi moonutavaks, kui seda antakse ettevõttele, kes oma tegevuses konkureerib teiste ettevõtetega.

(58)

Abikavast saavad vahetut kasu Põhja-Norrasse tšarterlende (mitteregulaarlende) korraldavad reisikorraldajad. Reisikorraldajad tegutsevad mitmes riigis ning sektoris, mida iseloomustab tugev konkurents. Abikavast kaudse kasu saajad on Põhja-Norra turismitööstuses tegutsevad teenuseosutajad, kelle puhul avaldub kasu välisturistide nõudluse suurenemise kaudu. Abi võib innustada turiste valima mõne muu riigi puhkekoha asemel reisi Põhja-Norrasse. Konkurentsi moonutamine ei leia aset üksnes reisikorraldajate, vaid ilmselt ka turismiteenuse pakkujate tasandil. Lisaks toimub rahvusvaheline konkurents lennujaamade vahel, kes soovivad meelitada ligi uusi lende ja lennuliine. Seega võib abi tõenäoliselt mõjutada ka lennujaamade vahelist konkurentsi.

(59)	Järelevalveamet on arvamusel, et abikava võib tugevdada abikavast vahetut või kaudset kasu saavate turuosaliste positsiooni konkurentide ees, kes abikavast kasu ei saa. Seega võib igasugust abikava alusel antud abi lugeda konkurentsi moonutavaks või tõenäoliselt konkurentsi moonutavaks.

1.5. Mõju lepinguosaliste vahelisele kaubandusele

(60)

Riigiabi konkreetsetele ettevõtjatele peetakse konkurentsi moonutavaks ja lepinguosaliste vahelist kaubandust mõjutavaks, kui abi saava ettevõtja majandustegevus hõlmab lepinguosaliste vahelist kaubandust. Abi antakse reisikorraldajatele, kes pakuvad puhkusepakette välisturistide toomiseks Põhja-Norrasse. See on juba olemuslikult piiriülene tegevus. Lisaks konkureerib Põhja-Norra turismitööstus, mis saab abikavast kaudselt kasu, teiste EMP riikide turismitööstustega.

(61)	Järelikult mõjutab teatatud abimeetme alusel antav riigiabi EMP lepingu osaliste vahelist kaubandust.

1.6. Järeldus

(62)	Järelevalveamet leiab, et täidetud on EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tingimused ning et teatatud abikava kujutab endast seega riigiabi. Riigiabi on kokkusobiv EMP lepinguga üksnes juhul, kui see kuulub EMP lepingu artikli 61 lõikes 3 osutatud erandite hulka.

2. Menetlusnõuded

(63)

Abikavaga kavandatud abimeede loetakse tegevusabiks. Regionaalabi suunistes on sätestatud, et regionaalabi kaardid ei hõlma tegevuskulude katmiseks antava abi kavasid, mida hinnatakse igal üksikjuhul eraldi EFTA riigi poolt järelevalveameti ja kohtu asutamise kohta sõlmitud EFTA riikide lepingu protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõike 3 kohaselt esitatud teatise alusel (43).

(64)	Protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõikes 3 on sätestatud, et „EFTA järelevalveametit tuleb teavitada kõikidest plaanidest abi määramise või muutmise kohta piisavalt aegsasti, et ta võiks avaldada oma arvamuse […]. … Asjaomane riik ei tohi oma kavandatud meedet jõustada enne lõpliku otsuse tegemist”.

(65)	Tšarterlendude fondi loomist käsitleva teatise esitamisega 2. mail 2012 (44) täitsid Norra ametiasutused protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõikes 3 sätestatud teatamisnõude.

(66)	Teatatud abikava mitterakendamisega pidasid Norra ametiasutused kinni protokolli nr 3 II osa artiklis 3 kehtestatud olukorra muutmise keelust.

(67)	Nagu nõuab ametlik menetlus, hindas järelevalveamet Norra ametiasutuste ning kolmandate isikute märkuseid.

3. Abi kokkusobivus

3.1. Abimeetme hindamine EMP lepingu artikli 61 lõike 3 kohaselt koostoimes järelevalveameti regionaalabi suunistega

(68)	EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punktis c sätestatud erandi kohaselt võib pidada EMP lepinguga kokkusobivaks abi teatava majandustegevuse arengu edendamiseks, kui see ei mõjuta ebasoovitavalt kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega.

(69)	Nagu juba osutatud, võeti abi kokkusobivuse hindamisel arvesse, et tegemist on tegevusabiga. Tegevusabi vabastab äriühingu kuludest, mida ta peaks tavaliselt oma igapäevase äritegevuse käigus kandma (45). Tegevusabi on üldjuhul keelatud.

(70)

Regionaalabi suunised näevad ette, et

„EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punktide a ja c kohaselt võib teatud ebasoodsas olukorras olevate Euroopa Majanduspiirkonna alade majandusarengu edendamiseks antavat riigiabi käsitleda kokkusobivana EMP lepingu põhimõtetega. „Regionaalabi koosneb suurtele ettevõtetele antavast investeeringuteks ettenähtud abist või teatud piiratud juhtumitel tegevuskulude katmiseks antavast abist, kusjuures mõlemal juhul on abi suunatud konkreetsetele piirkondadele piirkondlike erinevuste ühtlustamiseks” (allajoonimine lisatud) (46).

(71)

Lisaks on suunistes sätestatud, et

„erandina eelmisest lõikest võib tegevusabi, mis ei ole järk-järgult vähenev ja ajaliselt piiratud, heaks kiita ainult hõredalt asustatud piirkondades, kui abi eesmärk on vältida või vähendada edaspidist rahvastikukadu nendes piirkondades” (47). Hõredalt asustatud piirkonnad esindavad või kuuluvad NUTS II tasandi piirkondade hulka Norras ning NUTS IV tasandi piirkondade hulka Islandil, mille rahvastikutihedus on maksimaalselt 8 inimest km2 kohta ja mis piirnevad samasuguse rahvastikutihedusega väiksemate piirkondadega” (allajoonimine lisatud) (48).

3.2. Abi eraldamine üksnes hõredalt asustatud piirkondadele

3.2.1. Kolm asjaomast maakonda kuuluvad hõredalt asustatud piirkondade hulka

(72)

Riigiabi suunistes on sätestatud, et tegevusabi, mis ei ole järk-järgult vähenev ja ajaliselt piiratud, võib heaks kiita ainult hõredalt asustatud piirkondades, kui abi eesmärk on vältida või vähendada edaspidist rahvastikukadu nendes piirkondades. Hõredalt asustatud piirkonnad kuuluvad piirkondade hulka, mille rahvastikutihedus on maksimaalselt 8 inimest ruutkilomeetri kohta (49).

(73)	Kolme asjaomase maakonna rahvastikutihedus on 4,2 inimest ruutkilomeetri kohta. Seega vastavad need regionaalabi suuniste tingimustele, mille kohaselt ollakse selliste piirkondade tegevusabi kokkusobivuse hindamisel paindlikumad.

3.2.2. Abikavast vahetu kasu saajad ei asu tingimata hõredalt asustatud piirkondades — seos abimeetme ja Põhja-Norra regionaalarengu vahel

(74)	Abi eraldatakse reisikorraldajatele, kes võivad asuda Norrast/EMPst väljaspool. Vahetu abisaaja ei asu seega tingimata hõredalt asustatud piirkondades.

(75)

Ametliku uurimismentetluse algatamise otsuses avaldas järelevalveamet kahtlust, kas abikava raames tegevusabi eraldamist väljaspool hõredalt asustatud piirkondi asuvatele abisaajatele võib pidada kokkusobivaks regionaalabi suunistega. Järelevalveamet juurdles selle üle, kas asjaolu, et kaudselt saavad abikavast kasu piirkonna äriühingud, kujutab piisavalt tugevat seost regionaalarenguga.

(76)

Norra ametiühingute arvamusel on abi eraldamisel reisikorraldajatele ja Põhja-Norra regionaalarengu vahel piisavalt tugev seos järgmistel põhjustel:

—	abikava kehtib üksnes tšarterlendude korraldamiseks Põhja-Norrasse;

—	abikavast toetatakse vaid pakette, mis sisaldavad ka maapealseid teenuseid;

—	abi makstakse fondist reisikorraldajatele välja pärast lendude toimumist sihtkohta.

(77)

Järelevalveamet märgib, et reisikorraldaja saab abi üksnes tšarterlendude seeria korraldamiseks Põhja-Norra piirkondlikku lennujaama. Abi ei eraldata turistide veoks tšarterlennuga mujale kui nimetatud piirkonda. On selge, et abikava sihtkoht on Põhja-Norra, mis kuulub hõredalt asustatud Norra piirkondade hulka. Ka võtab järelevalveamet teadmiseks nõude, mille kohaselt kehtib abikava üksnes reisipakettide suhtes, mis sisaldavad maapealseid teenuseid. See tähendab, et abikava võib avaldada vahetut mõju piirkonnale, suunates sinna turiste, kes ei oleks muul juhul piirkonda külastanud. Maapealsete teenuste kokkulepetega tuleks tagada turistide püsimine kogu puhkuse ajal Põhja-Norras. Abikavas sisalduva maapealsete teenuste nõue hõlmab vähemalt 800 Norra krooni turisti kohta. Fondist eraldatakse abi alles pärast tšarterlendude seeria toimumist ning dokumentaalset kinnitust selle kohta, et abi saamise tingimused on täidetud. Üks abi saamise tingimusi on asjaolu, et taotlust peab toetama sihtkoha turismiteenuse pakkuja. Abi ei eraldata vaid lendu hõlmavatele reisipakettidele. Kolme asjaomase maakonna teenuseosutajad saavad kasu turistide arvu kasvust ning sellega seotud nõudluse suurenemisest nende teenuste järele. Seega saavad nad abikavast kaudselt kasu. I osa jaotises 2.2 esitatud tabelitest turistide kulutuste kohta piirkonnas nähtub, et turistide kasv avaldab vahetut majanduslikku mõju piirkonna turismindusele. Järelevalveamet peab tõenäoliseks, et abikava peamine majanduslik mõju avaldub kava sihtpiirkonnas.

(78)

Samuti märgib järelevalveamet, et Euroopa Komisjon on lubanud regionaalabi maksmist väljaspool abikõlblikke piirkondi tegutsevatele abisaajatele. Näiteks on komisjon oma otsuses Itaalia (Sitsiilia) kohta leidnud, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktiga a on kokkusobiv abi kulude katmiseks, mis on seotud turistide tšarterlennuveo soodustamisega. Abi oli mõeldud reisikorraldajatele, kes üürisid lennuki turistide veoks Sitsiiliasse. Kokkusobivaks peeti ka nii Itaalia kui ka välisriikide reisifirmadele makstud toetusi turistide veost tekkinud kulude katmiseks pakettreiside osana, aga ka turistide raudtee- ja laevatranspordi puhul (50).

(79)	Eelnevat arvesse võttes teeb järelevalveamet järelduse, et isegi kui vahetu abisaaja asub väljaspool Põhja-Norrat, sisaldab abikava piisavalt tugevat seost piirkonnaga, milles peaks soovitav mõju avalduma.

3.3. Abi vajalikkus ja asjakohasus edasise rahvastikukao vältimiseks või vähendamiseks

(80)	Abi vajalikkuse ja asjakohasuse tõendamine edasise rahvastikukao vältimiseks või vähendamiseks on asjaomase EFTA riigi ülesanne (51).

(81)	Selleks et teatatud abimeedet hinnataks vajalikuks, peavad Norra ametiasutused tõendama riigi sekkumise vajadust, saavutamaks eesmärki vähendada või vältida rahvastikukadu.

(82)

Norra ametiasutused on teavitanud järelevalveametit asjaolust, et Põhja-Norra, mis on üks Euroopa vähem asustatud piirkondi, on olnud ülimalt hõredalt asustatud ja kannatanud rahvastikukao käes juba aastakümneid. Seepärast leiavad Norra ametiasutused, et vaja on võtta tugevamaid meetmeid piirkonna elanikkonna stabiliseerimiseks ja rahvastiku edasise lahkumise ärahoidmiseks. Abikava on üks vahendeid nimetatud eesmärgi saavutamiseks. Norra ametiasutused tunnistavad, et tšarterlendude fondi loomine ei lahenda iseenesest rahvastikukao probleemi, kuid leiavad, et see aitab osana laiemast poliitikast suurendada piirkonna majandustegevust ning säilitada või luua uusi töökohti. Töövõimalused ja loodetav sissetulek on inimese elukohavaliku juures kõige otsustavamad tegurid.

(83)	Selleks et teatatud abimeedet hinnataks asjakohaseks, peavad Norra ametiasutused tõendama, et ei ole ilmne, et muud meetmed sobivad paremini hõredalt asustatud piirkondade rahvastikukao vältimise või vähendamise eesmärgi täitmiseks (52).

(84)

Norra ametiasutuste väitel on abikava asjakohane, kuna tegemist on parima olemasoleva meetmega turismi suurendamiseks ning turismitööstuses töökohtade loomiseks ja sel moel rahvastikukao vähendamisse panustamiseks piirkonnas. Nende seisukoht on, et traditsiooniline investeerimisabi ei ole alati parim vahend piirkonna eriliste probleemidega tegemiseks. Elanikkonna püsimajäämiseks on kõige tähtsam töökohtade olemasolu. Turism on kasvav majandusharu, mis on nii tööjõumahukas kui ka sõltub kohalikust tööjõust. Üks väljakutseid Põhja-Norra turismitööstuse arengus on kasumlikkus ning ka turismisektori tegevuse hooajalisus. Tšarterlendude fondi eesmärk on suurendada turistide arvu madalhooajal, aidates sellega säilitada aastaringseid töökohti. Norra ametiasutuste väitel ei tagaks üksnes piirkonna kohalikele ettevõtetele antav piiratud abi lendude arvu suurenemist asjaomastesse lennujaamadesse (ja seega turismi kasvu) ega hoiaks ära rahvastikukadu. Nende arvamusel on tšarterlendude fond kõige suurema eduvõimalusega vahend, millel on minimaalne konkurentsi moonutav mõju. Eelnevat arvesse võttes leiavad nad, et abikava on asjakohane.

(85)

Ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses väljendas järelevalveamet teatatud meetme suhtes kahtlust ning juurdles eelkõige selle üle, kas abikava eesmärke ei oleks võimalik saavutada muude vahenditega kui tegevusabi andmisega reisikorraldajatele, kes korraldavad tšarterlende (mitteregulaarlende) sisaldavaid puhkusepakette — näiteks regulaarlende sisaldavate pakettide kaudu.

(86)

Järelevalveamet leiab, et Norra ametiasutused on hajutanud osa nimetatud kahtlusi ning tõendanud, et olemas on riigi sekkumise vajadus ning et abikava on vajalik vahend Põhja-Norra rahvastikukao vältimiseks. Ühtlasi leiab järelevalveamet, et tšarterlendude fondi võib vaadelda kui vahendit turismi kasvatamiseks piirkonnas, mis omakorda suurendab tööhõivet Norra ühes kõige hõredamalt asustatud piirkonnas. Asjaomast tähelepanekut toetavad piirkonna turismisektori mitmesugustes valdkondades tegutsevad kolmandad isikud, kes on väljendanud oma toetust abikavale. Järelevalveamet on olnud aga kahtleval seisukohal seoses abikava asjakohasuse ja tõhususega piirkonna arengu ja rahvastikukao vältimiseks. Ei ole ilmselge, et neid eesmärke ei saa saavutada muude vahenditega, nagu näiteks regulaarlende sisaldavad reisipaketid.

(87)

Oma hinnangus on järelevalveamet võtnud arvesse regionaalabi suuniseid, milles on öeldud, et

„kui üksikule ettevõttele antakse erandkorras ühekordset erakorralist abi või kui abi antakse konkreetses tegevusvaldkonnas, siis peab liikmesriik näitama, et projekt annab panuse ühtse regionaalarengu strateegiasse” (allajoonimine lisatud) (53).

(88)

Põhja-Norrat peetakse regionaalarengu seisukohast prioriteediks ning Norra valitsuse eesmärk on vältida rahvastikukadu ja soodustada kõnealuse piirkonna asustuse püsimajäämist. Turismisektori toetamist peetakse piirkonna arengu võtmeteguriks ning Norra ametiasutuste väitel on töövõimaluste loomine eriliselt tähtis piirkonna rahvastikukao vältimise ja vähendamise eesmärgi saavutamiseks.

(89)	Transpordimajanduse instituudi hinnangu kohaselt kulutasid välismaised lennuturistid 2007. aastal 7 480 Norra krooni eelmakstud ostudele ning 6 730 Norra krooni kohalikele ostudele. Hinnanguliselt kulutavad turistid 2012. aastal Põhja-Norras 9 000 Norra krooni inimese kohta (54).

(90)

Eelnevat arvesse võttes leiab järelevalveamet, et turismitööstus võib mängida olulist rolli piirkonna arengus. Abikava võimalik majanduslik mõju Põhja-Norrale (turistide arvu ning piirkonna populaarsuse kasv rahvusvahelise turismisihtkohana) aitab ilmselt kaasa piirkonna elanikkonna stabiliseerimisele ja elanike arv võib suureneda.

(91)

Olgugi et regulaarlennud ja mitteregulaarsed lennud moodustavad kaks eraldi turgu, (55) leiab järelevalveamet väite puhul, et turismi suurendamisel piirkonda oleksid regulaarsed otselennud Põhja-Norrasse vähem elujõuline alternatiiv (eriti madalhooajal), et ei ole täiesti ilmselge, miks ei saa regulaarseid siselende kasutada osana puhkusepakettidest, näiteks ringsõidupakettidest. Järelevalveamet märgib, et Norral on olemas hästi välja arendatud detsentraliseeritud lennujaamade süsteem, kuna lennutransport on seal oluline transpordivahend, eelkõige EMP äärepoolsemate piirkondade jaoks (nagu seda on Põhja-Norra). Norra ametiasutused on tõepoolest määranud kindlaks teatavad siseliinid, mis on abikõlblikud avaliku teenuse eest hüvitise saamiseks, mis tähendab et riik maksab valitud lennuettevõtjale hüvitist selliste liinide käitamise eest, mis ei oleks teisiti majanduslikult elujõulised. Järelevalveameti arvamuse kohaselt ei ole täiesti selge, miks ei ole abikava eesmärki (edendada Norra ühe hõredama asustatusega piirkonna arengut abi andmisega tšarterlendude korraldamiseks välisriikidest Norrasse, et kasvatada turistide arvu madalhooajal ja aidates sellega luua rohkem aastaringseid töökohti) võimalik saavutada kasvõi osaliselt regulaarlendude kaudu.

(92)	Seda arvesse võttes jääb järelevalveameti arvates veel õhku kahtlusi selle suhtes, kas abikava on parim vahend eesmärkide saavutamiseks minimaalse konkurentsi moonutava mõjuga. Eeskätt leiab järelevalveamet, et abikaval on võimalik moonutav mõju regulaarlendude pakkumisele.

(93)

Seepärast leiab järelevalveamet, et abikava tuleb luua üksnes piiratud ajavahemikuks, et see aitaks tekitada Norra hõredaima asustusega piirkonnas elujõulist turismitööstust. Abikava kümneaastane kestus, mida Norra ametiasutused soovivad, tundub eesmärgi saavutamiseks liiga pikk. Järelevalveameti arvamusel tuleks abikava piirata kolmeaastase nn stardiajaga, mis annaks võimaluse hinnata kava asjakohasust. Selle ajavahemiku möödudes peaksid Norra ametiasutused seega hindama abikava mõju ning võtma arvesse nii selle kasulikku mõju kui ka mis tahes kahjulikku mõju konkurentsile,

3.4. Abi proportsionaalsus abikava eesmärgiga

(94)

EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti c kohaselt võib abi, mille eesmärk on hõlbustada teatud piirkondade arengut, pidada kokkusobivaks Euroopa Liidu toimimise lepinguga, „kui niisugune abi ei mõjuta ebasoovitavalt kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega”. Selleks et abikava oleks kokkusobiv ühisturuga, peab see olema proportsionaalne selles sätestatud eesmärkide suhtes.

(95)	Norra ametiasutuste seisukoha kohaselt on abikava koostatud nii, et abi eraldatakse üksnes vajalikul määral. Maksimaalset toetust (25 %) antakse lennu täituvuse puhul 60 % või vähem. Abi osatähtsus väheneb järk-järgult nullini, kui täituvus jõuab keskmiselt 80 %ni (56).

(96)	Norra ametiasutused eeldavad, et reisikorraldajate riski vähendav abikava viib lennu täituvuse 60 %ni ja üle selle, mistõttu on ebatõenäoline, et abi osatähtsus võrdub 25 %ga tšarterlennu kuludest.

(97)

Järelevalveamet leiab, et abikava peamine eesmärk on reisikorraldajatele kindlustunde andmine, et nad ei tühistaks lende madala täituvuse korral. Maksimaalne abimäär on 25 % tšarterlennu kuludest. Kui täituvus on väiksem kui 60 %, siis sellest tekkivaid lisakulusid ei hüvitata. Tšarterlendude fondist eraldatav aastane abisumma on hinnanguliselt veidi vähem kui 10 miljonit Norra krooni. Järelevalveameti arvamusel on see suhteliselt madal abisumma proportsionaalne. Nimetatud madala abisumma puhul on ebatõenäoline, et see avaldab kaubandusele ebamõistlikult kahjulikku mõju.

(98)

Abikava võib seega eristada Euroopa Komisjoni otsusest Kreeka reisikorraldajatele ette nähtud hüvitiskava kohta, (57) milles nähti reisikorraldajatele ette 40 eurot turisti kohta. Järelevalveamet saab nimetatud abikavast aru nii, et see ei olnud piiratud turistide veo puhul Kreekasse tekkivate transpordi lisakulude hüvitamisega (58). Olukord on vastupidine tšarterlendude fondi puhul, millega soovitakse julgustada reisikorraldajaid võtma lepingulisi kohustusi enne turistidelt broneeringute saamist, eraldades neile hüvitist juhul, kui turistide viimine Põhja-Norrasse ei kata nende transpordikulusid.

(99)

Järelevalveamet märgib ühtlasi, et nagu juba öeldud, võivad abikavast kasu saajad asuda nii Norras kui ka välisriikides ning neil on lubatud sõlmida lepinguid tšarterlennu kohta nii Norra kui ka muude lennuettevõtjatega. Sarnaseid olukordi käsitletakse abikavas sarnaselt. Sellistel tingimustel ei loe järelevalveamet abikava diskrimineerivaks.

(100)

Eelnevat arvesse võttes leiab järelevalveamet, et abi on proportsionaalne kava eesmärgiga.

4. Lubatud kestus

(101)

27. juuni 2012. aasta otsuses nr 246/12/COL väljendas järelevalveamet kahtlusi, kas abikava saab kinnitada ajavahemikuks pärast 31. detsembrit 2013. Saadud märkuste valguses on vaja rohkem aega mõõdetava mõju saavutamiseks piirkonna arengule. Võttes arvesse kahtlusi, mida järelevalveamet väljendas otsuses nr 246/12/COL seoses abikava mõjuga piirkonna arengule ja rahvastikukao ärahoidmisele, tundub asjakohasem näha kava kehtivusena ette kolm (3) aastat. Igal juhul tuleb korrapäraselt läbi vaadata tegevusabi vajadus ja tase, et tagada selle pikaajaline asjakohasus vaadeldava piirkonna jaoks (59). Pikem ajavahemik hõlbustab abikava kestva mõju hindamist.

(102)

Pärast kolmeaastast ajavahemikku peab Norra seega esitama aruande, milles analüüsitakse abikava mõju turismi arengule ja rahvastikukao ärahoidmisele piirkonnas, samuti konkurentsile. See võimaldab järelevalveametil hinnata abikava vajalikkust ja asjakohasust.

5. Järeldus

(103)

Järelevalveamet leiab, et täidetud on EMP lepingu artikli 61 lõike 1 kõik tingimused ning et teatatud tšarterlendude fondi abikava sisaldab seega riigiabi.

(104)

Eespool toodud hinnangust lähtuvalt leiab järelevalveamet, et tšarterlendude fondi abikava on kokkusobiv EMP lepinguga ning selle suhtes kehtib EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punktis c osutatud erand.

(105)

Järelevalveamet on olnud aga kahtleval seisukohal seoses abikava asjakohasuse ja tõhususega piirkonna arengu ja rahvastikukao vältimiseks. Eeskätt on järelevalveamet juurelnud selle üle, kas abikava eesmärke oleks võimalik saavutada muude vahenditega. Seepärast jõudis järelevalveamet järeldusele, et abikava saab kiita heaks kolmeaastaseks ajavahemikuks alates käesoleva otsuse kuupäevast. Lisaks kohustuvad Norra ametiasutused koostama ja avaldama hinnangu abikava kohta, dokumenteerima selle mõju turismi arengule, rahvastikukao ärahoidmisele ja konkurentsile. Hinnangu peab koostama sõltumatu ekspert ning see tuleb esitada järelevalveametile.

(106)

Norra ametiasutustele tuletatakse meelde protokolli nr 3 II osa artiklis 21 sätestatud kohustust koostoimes rakendussätteid käsitleva otsuse artiklitega 5 ja 6 (60) esitada aastaaruanded abikava elluviimise kohta.

(107)

Ühtlasi juhitakse Norra ametiasutuste tähelepanu asjaolule, et igasugustest abikava muutmise kavatsustest tuleb teavitada järelevalveametit,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Põhja-Norra tšarterlendude fondi kava, millest teatasid Norra ametiasutused, kujutab endast riigiabi EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses.

Artikkel 2

Abikava on kokkusobiv EMP lepinguga selle artikli 61 lõike 3 punkti c alusel tingimusel, et seda rakendatakse kolme (3) aasta jooksul pärast käesoleva otsuse kuupäeva. Nimetatud aja möödudes esitab Norra järelevalveametile aruande, mis sisaldab hinnangut kava mõju kohta turismi arengule, rahvastikukao ärahoidmisele piirkonnas ja konkurentsile.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud Norra Kuningriigile.

Artikkel 4

Ainult otsuse ingliskeelne tekst on autentne.

Brüssel, 10. juuli 2013

EFTA järelevalveameti nimel

Oda Helen SLETNES

esimees

Sverrir Haukur GUNNLAUGSSON

kolleegiumi liige

(1) Toimingud nr 632837 ja 322824.

(2) Toiming nr 638133.

(3) ELT C 291, 27.9.2012, lk 2, ja EMP kaasanne nr 53, 27.9.2012, lk 36.

(4) Toiming nr 644991.

(5) Innovative Experiences (toiming nr 650797), NHO Reiseliv (toiming nr 650549), NHO Luftfart (toiming nr 650733), Avinor (toiming nr 650806), VinterTroms AS (toiming nr 650827), Northern Norway Tourist Board Ltd (toiming nr 650958), hotellikett Rica Hotels ja Thon Hotels (toiming nr 650880) ja Voigt Travel b.v. (toiming nr 668161).

(6) Toimingud nr 653590 ja 653595.

(7) Toiming nr 669821.

(8) Tšarterlend on mitteregulaarlend.

(9) Boeing 737 või suurem.

(10) Suuri lennukeid suudavad praegu teenindada järgmised Põhja-Norra lennujaamad: Tromsø, Bodø, Harstad Narvik/Evenes, Alta, Kirkenes (Høybuktmoen), Bardufoss, Svalbard, Lakselv (Banak), Andøya (nn põhjavalguse lennujaamad). Mis puutub Svalbardi lennujaama, vt EMP lepingu protokoll 40.

(11) Abikava üksikasjalikum kirjeldus asub jaotises 2.5 allpool.

(12) Mõiste „tšarterlendude seeria” all peetakse silmas määratud ajavahemiku vältel kahe sihtkoha vahel korraldatud korduvaid tšarterlende (näiteks veebruarist aprillini toimuvad iganädalased lennud Bodø ja Londoni vahel).

(13) Täituvuse all peetakse silmas lennukisse müüdud istekohtade protsenti. Täituvus määratakse kindlaks reisijate reaalse arvu järgi lennukis, mis jagatakse lennuki maksimaalse istekohtade arvuga.

(14) Abikõlblikud on ka tšarterlendude seeriad, mille keskmine täituvus on väiksem kui 60 %, kuid maksimaalne abisumma moodustab sellegipoolest 25 % tšarterlendude kuludest, mis on tekkinud 60 % täituvuse puhul. Vähem kui 60 % täituvuse korral ei kata abi kogu tšarterlennu korraldaja kahjumit. Vt allpool asuva lõike 26 joonis.

(15) See tähendab 25 % abi osatähtsust tšarterlendude kogukuludest. Tšarterlendude kogukulud on hinnanguliselt 33 600 000 Norra krooni (300 000 edasi-tagasi lennu kohta, korrutatud 112ga).

(16) Vt Norra valitsuse valge raamat „Põhjaregioon. Visioon ja poliitikavahendid”, (Meld. St. 7 (2011–2012), lühiversioon, lk 25). Üks prioriteete on turismitööstuse arendamine Põhja-Norras ja Svalbardis ning tihedama koostöö ja kooskõla edendamine turismivaldkonna osaliste vahel, lk 37). (http://www.regjeringen.no/upload/UD/Vedlegg/Nordområdene/UD_nordomrodene_EN_web.pdf). Norra valitsuse poliitilises platvormis 2009–2013 tõstetakse esile turismi olulisust eriti Põhja-Norra jaoks: „Põhja-Norra on ainulaadne reisisihtkoht, mille võimalused tuleks valla lasta ja need ära kasutada” (lk 22) (http://arbeiderpartiet.no/file/download/4861/58544/file/soriamoria2_english.pdf).

(17) Vt Norra valitsuse turismistrateegia, milles on öeldud, et Avinor on loomas lennujaamavõrgustikku nimega Põhjavalgus, mis oleks Põhja-Norra suurimate lennujaamade ühtne kaubamärk […] Avinor toetab tšarterlendude fondi loomist Põhja-Norra jaoks […] Tšarterlendude fondi eesmärk on edendada tšarterreiside korraldamist nimetatud piirkonda. Tööstuselt saadud tagasiside kohaselt on tegemist olulise algatusega, millega elavdatakse lennureiside korraldamist nimetatud piirkonda („Sihtkoht Norra — riiklik turismistrateegia”, lk 76). (http://www.regjeringen.no/pages/37646196/Lenke_til_strategien-engelsk.pdf).

(18) Näiteks on Nordlandi maakond koostanud „Nordlandi turismistrateegia 2011–2015” (http://www.nfk.no/Filnedlasting.aspx?MId1=1266&FilId=11230).

(19) Järelevalveameti suunised ajavahemiku 2007–2013 riikliku regionaalabi kohta (EÜT L 231, 3.9.1994, lk 1) ning EMP kaasanne nr 32, 3.9.1994, lk 42, kättesaadav ka http://www.eftasurv.int/state-aid/legal-framework/state-aid-guidelines/. Suuniste kõige viimane muutmine on toimunud 6. aprillil 2006, avaldatud ELT L 54 28.2.2008, lk 1, ja EMP kaasandes nr 11, 28.2.2008, lk 1. Suunised on kooskõlas Euroopa Komisjoni vastu võetud dokumendiga „Regionaalabi suunised aastateks 2007–2013”, avaldatud ELT C 54, 4.3.2006, lk 13 (edaspidi „regionaalabi suunised”). Kolm maakonda on selles määratletud kui NUTS II piirkonnad. Kõige hõredama asustusega on Finnmark, mille rahvastikutihedus on 1,6 inimest ruutkilomeetri kohta.

(20) 2009. aastal kiitis järelevalveamet heaks abikava Põhja-Norra teise suurema linna Bodø liinide arendamiseks, vt järelevalveameti otsus nr 179/09/COL („Bodø liinide arendamise fond”). Bodø liinide arendamise fondist ei ole abikava raames veel rahalisi vahendeid eraldatud. Lennuettevõtja „Norwegian” korraldas kolm aastat liinilende Tromsø ja Euroopa ühe suurima linna vahel. Hoolimata Avinori toetusest ei olnud liin kasumlik ning see suleti 2011. aasta märtsis. Air Baltic korraldas Tromsø ja Riia vahelisi hooajalende (1. aprillist kuni 30. septembrini), mis toimusid kaks korda nädalas. 2011. aastal liin suleti. SASil on Tromsø ja Stockholmi vaheline lennuliin, lennatakse kaks korda nädalas 1. juulist 15. augustini. Lisaks lendab Tromsøst Venemaale Murmanskisse kolm korda nädalas Vene lennuettevõtja. Võttes arvesse rahvusvaheliste lennuliinide piiratud arvu, võib eeldada, et Põhja-Norra lennujaamade ja Euroopa linnade vahelised liinid ei ole lennuettevõtjate jaoks majanduslikult piisavalt tasuvad (toiming nr 632837).

(21) Vahetu mõju tähendab turistide tarbimist oma raha eest. Kaudne mõju tähendab turistide kulutamise väärtust laiemas tähenduses, näiteks kaupade ja teenuste nõudlust allhankelepingute kujul.

(22) Kõik arvandmed on esitatud Norra kroonides. Arvandmed põhinevad aruandel „Turismi majanduslik mõju Trøndelagis ja Põhja-Norras 2010”, mille koostasid ühiselt Põhja-Norra maakonnavalitsus (Landsdelsutvalget) ja Norra hotelliliit (NHO Reiseliv Nord-Norge).

(23) Teatis, lk 11 (toiming nr 632837), milles viidatakse transpordimajanduse instituudi aruandele (Transportøkonomisk institutt, TØI) 2007 nr 941/2008 (https://www.toi.no/getfile.php/Publikasjoner/T%C3%98I%20rapporter/2008/941-2008/941-hele%20%20rapporten%20elektronisk-ny.pdf).

(24) Norra ametiasutused on teatanud, et arvude näol on tegemist prognoosidega, mille eesmärk oli koostada tšarterlendude fondi eelarve. Ümardamiste tõttu ei ole tabelis esitatud arvud täpsed.

(25) Norra riik võib anda veidi toetust riigieelarvest.

(26) Planeeritud tühisõidud (empty legs) on lennud, mille lennuk teeb tšarterlendude seeria esimesse väljumiskohta jõudmiseks ja viimasest lahkumiseks. Tühjaks jäävad esimese väljumise tagasilend ning viimaste reisijate kojutoomiseks tehtav kohalesõit. Planeeritud tühisõidud moodustavad märkimisväärse osa tšarterlendude seeria kuludest.

(27) 80 % täituvust peetakse turismitööstuses säästuläveks.

(28) Tabeli on koostanud tšarterlendude fond ning selles näidatakse, mil moel abikava toimib lendude puhul Londonist Põhja-Norrasse Boeing 737-800ga. Hinnanguliselt on lennuettevõtja esitatav puhaskulu reisikorraldajale 300 000 Norra krooni edasi-tagasi lennu kohta. Säästuläve saavutamiseks (80 % lennuki puhul, mis mahutab 186 reisijat) peab olema pileti ostnud 149 inimest.

(29) Joonise on koostanud tšarterlendude fond näitlikustamise eesmärgil (toiming nr 632837).

(30) Avinor AS on riigiettevõte, mis käitab enamikku Norra tsiviillennujaamu.

(31) Innovative Experiences esindab 33 Põhja-Norra kogenud turismiettevõtet.

(32) NHO Reiseliv (Norra hotelliliit) esindab rohkem kui 2 500 ettevõtet, milles töötab kokku umbes 55 000 töötajat. NHO Reiselivi Põhja-Norra filiaalil on 400 liiget.

(33) VinterTroms AS kuulub kuuele Põhja-Norra reisiettevõttele.

(34) NHO Luftfart esindab Norral lennusektorit ja muid huvitatud ettevõtteid.

(35) NHO Luftfart (toiming nr 650733) (mitteametliku tõlke alusel norra keelest inglise keelde).

(36) Määrus (EÜ) nr 1008/2008, 24. september 2008, ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta (ELT L 293, 31.10.2008, lk 3). Lisatud EMP lepingusse III lisa punktina 64a.

(37) Toiming nr 644991.

(38) Toimingud nr 653590/653595 ja toiming nr 669821.

(39) Joonise on koostanud tšarterlendude fond näitlikustamise eesmärgil (toiming nr 644991).

(40) Vt allpool II osa jaotis 3.3.

(41) Norra ametiasutuste 15. novembri 2012. aasta kiri (toimingud nr 653590/653595).

(42) Norra ametiasutused on ka maininud, et mõnes hilisemas järgus on võimalik, et fondi kaasrahastavad ka eraettevõtjad. Järelevalveamet ei võtnud oma hindamisel seda võimalust arvesse, kuna see tundub üsna ebakindel.

(43) Regionaalabi suuniste lõige 81.

(44) Toimingud nr 632837 ja 322824.

(45) Vt kohtuasjad T-348/04 SIDE vs. komisjon [2008] EKL II-625, punkt 99; T-162/06 Kronoply GmbH vs. komisjon [2009] EKL II-1, punkt 75.

(46) Regionaalabi suuniste lõige 1.

(47) Kavandatava abi vajalikkuse ja asjakohasuse tõendamine edasise rahvastikukao vältimiseks või vähendamiseks on EFTA riikide ülesanne (vt regionaalabi suuniste joonealust märkust nr 65).

(48) Regionaalabi suuniste lõige 69.

(49) Regionaalabi suuniste lõike 22 punkt a.

(50) Otsus 1999/99/EÜ, 3.6.1998, mis käsitleb Sitsiilia piirkondlikku seadust nr 25/93 erakorraliste tööhõivemeetmete kohta (EÜT L 32, 5.2.1999, lk 18).

(51) Vt regionaalabi suuniste joonealune märkus 65.

(52) Vt nt järelevalveameti otsus nr 228/06/COL, 19.7.2006, teatatud abikava kohta, mis käsitleb piirkondlikult erinevaid sotsiaalkindlustusmakseid. Selles on sätestatud, et lähtudes Norra ametiasutuste esitatud teabest, leiab järelevalveamet, et ei ole ilmne, et tegevusabist erinevad meetmed sobiksid paremini hõredalt asustatud piirkondade rahvastikukao vältimise või vähendamise eesmärgi täitmiseks (lk 23).

(53) Regionaalabi suuniste lõige 10.

(54) Vt viide transpordimajanduse instituudi aruandele nr 941/2008 joonealuses märkuses nr 23 ning teatis lk 11 (toiming nr 632837).

(55) Oma otsustes ühinemise kohta on Euroopa Komisjon sätestanud, et regulaarlennud ja mitteregulaarsed lennud moodustavad kaks eraldi turgu. Vt nt juhtum COMP/M.5141 — KLM/Martinair, milles komisjon käsitles lennukikohtade müüki reisikorraldajatele (hulgimüügiturg) regulaarleenuteenuse pakkumisest lõppkasutajatele eraldi turuna. Komisjon märkis, et lennukikohtade müük reisikorraldajatele on lennukikohtade müügist üksikisikutele eraldiseisev ja eelnev turg. Seepärast on selle turu konkurentsitingimused nähtavalt erinevad, sest reisikorraldajatel on teistsugused nõuded kui üksikisikutel (näiteks ostavad nad palju istekohti korraga, toimuvad hinnaläbirääkimised, võetakse arvesse klientide vajadusi seoses lennuaegadega jne) (ELT C 51, 4.3.2009, lk 4).

(56) Vt abikava kirjeldus eespool I osa jaotises 2.5.

(57) Decision 2003/262/EC of 27.11.2002 on a premium scheme for tour operators in Greece [Otsus 2003/262/EÜ, 27.11.2002, mis käsitleb hüvitisskeemi Kreeka reisikorraldajate tarbeks] (ELT L 103, 24.4.2003, lk 63).

(58) Nimetatud juhul oli Euroopa Komisjon ka arvamusel, et Kreeka ametiasutused ei esitanud komisjonile teavet abi asjakohasuse hindamise kohta seoses selle panusega regionaalarengusse (vt otsuse punkt 22).

(59) Regionaalabi suuniste lõige 71.

(60) Kättesaadav aadressil http://www.eftasurv.int/media/decisions/195-04-COL.pdf.