1.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiiviga 2003/87/EÜ (2) loodi liidus kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem (ELi HKS) ning direktiiviga 2009/29/EÜ (3) täiustati ja laiendati ELi HKSi alates 1. jaanuarist 2013. Direktiivi 2003/87/EÜ selle muudetud kujul (4) nimetatakse edaspidi HKSi direktiiviks. Direktiiv 2009/29/EÜ on osa seadusandlikust paketist, mis hõlmab kliimamuutustega võitlemise ning taastuvenergia ja vähese süsinikdioksiidiheitega energia edendamise meetmeid. Pakett koostati eelkõige selleks, et saavutada liidu üldine keskkonnaalane eesmärk vähendada 2020. aastaks kasvuhoonegaaside heidet võrreldes 1990. aastaga 20 % ja suurendada taastuvenergia osakaalu 2020. aastaks liidu energia kogutarbimises 20 %ni.

2.

HKSi direktiiviga on teatavatele ettevõtjatele ette nähtud järgmised eri- ja ajutised meetmed: abi, et hüvitada elektrihinna suurenemist, mis johtub ELi HKSiga seotud kasvuhoonegaaside heitkoguste kulude (kaudsed heitkoguste kulud) kaasamisest, investeerimisabi suure tõhususega elektrijaamadele, sealhulgas uutele elektrijaamadele, mis on valmis süsinikdioksiidi keskkonnaohutult koguma ja geoloogiliselt säilitama (millel on süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise valmidus), mõnes EFTA riigis (5) üleminekuperioodil elektritootjatele tasuta saastekvootide eraldamisega seotud abi ning teatud väikeste käitiste ELi HKSist väljajätmine juhul, kui kasvuhoonegaaside heitkoguseid on võimalik vähendada väiksemate halduskuludega väljaspool ELi HKSi raamistikku.

3.

HKSi direktiivi rakendamisel ette nähtud eri- ja ajutised meetmed hõlmavad riigiabi EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses. Kooskõlas järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 2. osa II jaoga peavad EFTA riigid EFTA järelevalveametile riigiabist teatama ja ei või seda rakendada enne, kui EFTA järelevalveamet on selle heaks kiitnud.

4.

Läbipaistvuse ja õiguskindluse tagamiseks selgitatakse käesolevates suunistes riigiabimeetmete kokkusobivuse kriteeriume kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemis, nagu seda on täiendatud ja laiendatud direktiiviga 2009/29/EÜ.

5.

Kooskõlas 2005. aasta riigiabi tegevuskavas (6) sõnastatud tasakaalustatuse kriteeriumiga on riigiabi kontrollimise põhieesmärk heitkogustega kauplemise süsteemi rakendamisel tagada, et riigiabimeetmetest tulenev kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine oleks suurem kui ilma abita, ning tagada, et abi positiivne mõju kaaluks üles konkurentsimoonutuste negatiivse mõju siseturul. Riigiabi peab olema vajalik ELi HKSi keskkonnaeesmärgi saavutamiseks (abi vajalikkus) ja piirduma miinimumiga, mis on nõutav nimetatud keskkonnakaitse eesmärgi saavutamiseks (abi proportsionaalsus), vältides põhjendamatuid konkurentsimoonutusi ja kaubanduse häirimist siseturul.

6.

Kuna direktiivis 2009/29/EÜ kehtestatud sätteid kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2013, ei saa pidada nimetatud direktiivi alusel koormuse vähendamiseks antud riigiabi enne seda kuupäeva vajalikuks. Seepärast saab käesolevate suunistega hõlmatud meetmeid lubada vaid alates 1. jaanuarist 2013 tekkinud kulude puhul, välja arvatud tasuta kvootide eraldamine elektritootmise uuendamiseks üleminekuperioodil (mõnes EFTA riigis), kuna see võib teatavatel tingimustel hõlmata riiklikus kavas sisalduvaid investeeringuid, mida on tehtud alates 25. juunist 2009.

7.

HKSi direktiivi artikli 10a lõike 6 kohaselt võivad EMP riigid anda riigiabi sellistele sektoritele või allsektoritele, mille puhul leitakse, et seal esineb märkimisväärne kasvuhoonegaaside heite ülekandumise oht kasvuhoonegaaside heitkogustest põhjustatud kulude (edaspidi „kaudsed heitkoguste kulud”) elektrihindadesse kandmise tõttu, et hüvitada neid kulusid kooskõlas riigiabi eeskirjadega. Käesolevates suunistes käsitletakse kasvuhoonegaaside heite ülekandumise all maailma kasvuhoonegaaside heitkoguste võimalikku suurenemist juhul, kui äriühingud viiksid tootmise väljapoole EMPd, sest neil ei ole võimalik ELi HKSist tulenevate kulude suurenemist üle kanda oma klientidele, ilma et nad kaotaksid märkimisväärse turuosa.

8.

Kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohu ärahoidmine kannab keskkonnaeesmärki, sest abiga püütakse vältida maailma kasvuhoonegaaside heitkoguse suurenemist tootmise EMPst väljaviimise tagajärjel, kuna kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kohta puudub siduv rahvusvaheline kokkulepe. Samal ajal võib kaudsete heitkogustega seotud kuludega abi mõjuda negatiivselt ELi HKSi tõhususele. Kui selline abi on halvasti suunatud, vabastaks see abisaaja kaudsete heitkogustega seotud kuludest, piirates seejuures stiimulit heitkoguste vähendamiseks ja innovatsiooniks selles valdkonnas. Selle tulemusena aga jääksid heitkoguste vähendamisega seotud kulud peamiselt teiste majandussektorite kanda. Peale selle võib selline riigiabi oluliselt moonutada konkurentsi siseturul, eelkõige juhul, kui sama valdkonna ettevõtjaid koheldakse erinevatest eelarvepiirangutest tulenevalt EMP riikides erinevalt. Seepärast tuleb käesolevates suunistes käsitleda kolme konkreetset eesmärki: kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohu minimeerimine, ELi HKSi eesmärgi säilitamine, et saavutada CO2-heite kulutasuv vähendamine, ja konkurentsimoonutuste minimeerimine siseturul.

9.

Direktiivi 2009/29/EÜ vastuvõtmisel tegi komisjon avalduse, (7) mis käsitles riigiabiga seotud kaudsete heitkoguste kulude suhtes kohaldatavaid peamisi põhimõtteid, et vältida konkurentsi põhjendamatuid moonutusi.

10.

Komisjon hindas liidu tasandil, millises ulatuses on sektoril või allsektoril võimalik kaudseid heitkoguste kulusid tootehindadesse üle kanda, ilma et see tooks kaasa märkimisväärse turuosa loovutamise süsinikdioksiidiheite seisukohast vähem tõhusatele ELi-välistele käitistele.

11.

EMP riikidele antav maksimaalne abisumma tuleb kindlaks määrata valemi alusel, milles võetakse arvesse käitise võrdlusaluseks olevaid tootmistasemeid või käitise võrdlusaluseks oleva elektrienergia tarbimise tasemeid vastavalt käesolevates suunistes kindlaksmääratule ning eri geograafiliste piirkondade põletusseadmetes toodetud elektri CO2-heite koefitsiente. Riigiabi ei anta, kui elektrienergia tarnelepingud ei sisalda CO2-kulusid. Sellise valemiga tagatakse, et abi on proportsionaalne, ja säilitatakse stiimul elektritõhususe poole püüdlemiseks ja üleminekuks nn hallilt elektrilt rohelisele elektrile kooskõlas direktiivi 2009/29/EÜ põhjendusega 27.

12.

Selleks et minimeerida konkurentsimoonutusi siseturul ja säilitada ELi HKSi eesmärk saavutada CO2-heite kulutasuv vähendamine, ei tohi abiga hüvitada kõiki elektrihindades kajastuvaid ELi saastekvoodi kulusid. Lisaks peaks abi olema ajas kahanev. Abi kahanevus on riigiabi puhul äärmiselt oluline, et ära hoida sõltuvuse tekkimist. Lisaks sellele säilitatakse kahaneva abimääraga nii pikaajaline stiimul võtta arvesse keskkonnakulusid kui ka lühiajaline stiimul minna üle vähem CO2-heidet tekitavatele uutele tehnoloogiatele, rõhutades samal ajal abi ajutist iseloomu ning aidates kaasa üleminekule vähese CO2-heitega majandusele.

13.

Kooskõlas komisjoni avaldusega (8) Euroopa Ülemkogule HKSi direktiivi artikli 10 lõike 3 kohta, mis käsitleb saastekvootide enampakkumistest saadud tulu kasutamist, võivad EMP riigid ajavahemikul 2013–2016 kasutada saastekvootide enampakkumistest saadud tulu suure tõhususega elektrijaamade, sealhulgas selliste uute elektrijaamade ehitamise toetamiseks, millel on süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise valmidus. Nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiivi 2009/31/EÜ (milles käsitletakse süsinikdioksiidi geoloogilist säilitamist) (9) artikli 33 kohaselt peavad EMP riigid tagama, et käitajad, kes käitavad vähemalt 300 megavatise elektrilise nimivõimsusega põletusseadmeid, on hinnanud teatavate tingimuste täitmist, eelkõige seda, kas sobivad säilitamiskohad on kättesaadavad, kas transpordivahendite kasutamine on tehniliselt ja majanduslikult teostatav ning kas süsinikdioksiidi kogumise moderniseerimine on tehniliselt ja majanduslikult võimalik. Kui tingimused on täidetud, tuleb käitise asukohas süsinikdioksiidi kogumiseks ja kompressiooniks vajalike seadmete jaoks eraldada piisavalt ruumi (10).

14.

Abi peab olema suunatud keskkonnakaitse parandamisele, et vähendada CO2-heidet võrreldes sellega, mis on võimalik olemasoleva tehnika taseme juures, ning ära hoida turutõrkeid, suurendades oluliselt keskkonnakaitset. Abi peab olema vajalik, sisaldama stiimulit ja olema proportsionaalne. Abi süsinikdioksiidi kogumiseks ja säilitamiseks ei kuulu käesolevate suuniste reguleerimisalasse ja seda hinnatakse juba muude olemasolevate riigiabi eeskirjade, eelkõige keskkonnakaitseks antavat riigiabi käsitlevate suuniste vastava peatüki (11) alusel.

15.

Abi proportsionaalsuse tagamiseks peab maksimaalne abimäär sõltuma uue elektrijaama panusest keskkonnakaitsesse ja CO2-heite vähendamisse (HKSi direktiivi eesmärk). Seepärast tuleb premeerida enne 2020. aastat maapõues säilitamise eesmärgil süsinikdioksiidi kogumise, transportimise ja säilitamise ahela (st CO2 kogumise, transpordi ja säilitamisega seotud ehitus ja tegevuse reaalne alustamine) rakendamist võrreldes uute käitistega, millel on süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise valmidus, kuid kus seda ei rakendata enne 2020. aastat. Lisaks peaks kahe sarnase süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise valmidusega projekti kaalumisel maksimaalse lubatava abi osatähtsus olema suurem abi puhul, mida antakse pärast selgetel, läbipaistvatel ja mittediskrimineerivatel kriteeriumidel põhineva võistupakkumise korraldamist, mis tagab tõhusalt, et abi piirdub eesmärgi saavutamiseks vajaliku miinimumiga ning edendab konkurentsi elektritootmise turul. Sellistel asjaoludel võib eeldada, et erinevad pakkumused peegeldavad kõiki võimalikke eeliseid, mis võivad täiendavast investeeringust tuleneda.

16.

HKSi direktiivi artikli 10c kohaselt võib EMP riik, kes täidab teatavad tingimused, mis on seotud riigi elektrivõrgu ühenduvuse või fossiilkütuse osaga elektritootmises ja SKP suurusega elaniku kohta võrreldes liidu keskmisega, ajutiselt kalduda kõrvale täieliku enampakkumise põhimõttest ning eraldada tasuta saastekvoote 31. detsembril 2008 elektrienergiat tootvatele käitistele või nendele elektrienergiat tootvatele käitistele, millesse uuendamisinvesteeringute tegemist alustati reaalselt 31. detsembril 2008. Vastutasuks tasuta saastekvootide eest elektrienergiat tootvatele käitistele peab asjaomane EMP riik esitama riikliku investeerimiskava (edaspidi „riiklik kava”), milles nähakse ette tasuta saastekvoote saanud või muu ettevõtja investeeringud infrastruktuuri moderniseerimisse, ajakohastamisse ja puhastesse tehnoloogiatesse ning energiakasutuse struktuuri ja tarneallikate mitmekesistamisse.

17.

Selline täielikust enampakkumise põhimõttest erandi tegemine üleminekuperioodil tasuta saastekvootide eraldamise näol hõlmab riigiabi EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses, sest tasuta saastekvoote eraldades loobub EMP riik tulust ja annab valikulise eelise elektrienergia käitajatele, kes võivad konkureerida teiste käitajatega muudes EMP riikides, mis võib aga moonutada või ähvardab moonutada konkurentsi ja kaubandust siseturul. Riigiabi hõlmab ka investeeringuid, mida tasuta saastekvoodi saajad teevad väiksema kuluga.

18.

HKSi direktiivi artikli 27 kohaselt võivad EMP riigid arvata ELi HKSist välja väikesed käitised ja haiglad, kui nende suhtes kohaldatakse meetmeid, millega saavutatakse samaväärne panus heitkoguste vähendamisse. EMP riigid võivad teha ettepaneku väikeste käitiste ja haiglate suhtes kohaldatavate meetmete kohta, millega saavutatakse samaväärne panus heitkoguste vähendamisse kui ELi HKSiga. Sellise ELi HKSist väljaarvamise võimaluse andmisega tahetakse saavutada suhteliselt suurem sääst halduskulude vähendamisel iga HKSist välja arvatud süsinikdioksiidi ekvivalendi tonni kohta.

19.

Väikeste käitiste ja haiglate ELi HKSist väljaarvamise näol võib olla tegemist riigiabiga. EMP riikidel on ulatuslik otsustamisõigus, kas ja milliste väikeste käitiste puhul ELi HKSist väljaarvamist kasutada ning kui seda teha, siis millist tüüpi käitiste puhul seda teha ja milliseid meetmeid kasutada. Seepärast ei saa välistada, et EMP riikide kehtestatud meetmed võivad viia ELi HKSist väljaarvatud väikestele käitistele ja haiglatele majandusliku eelise tekkimiseni, mis tõenäoliselt moonutab või ähvardab moonutada konkurentsi ja mõjutab kaubandust siseturul.

20.

Käesolevaid suuniseid kohaldatakse üksnes konkreetsete riigiabimeetmete suhtes, mis on ette nähtud HKSi direktiivi rakendamiseks. Riigiabi suuniste keskkonnakaitseks antavat riigiabi käsitlev peatükk (12) nende meetmete suhtes ei kehti.

21.

Käesolevates suunistes kasutatakse I liites sätestatud mõisteid.

22.

Keskkonnakaitseks antavat riigiabi võib pidada siseturuga kokkusobivaks EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti c tähenduses, kui sellega suurendatakse keskkonnakaitset (kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine), kahjustamata seejuures kaubandustingimusi määral, mis oleks üldiste huvidega vastuolus. Abimeetme kokkusobivuse hindamisel võrdleb EFTA järelevalveamet abimeetme positiivset mõju ühise huvi eesmärgi saavutamisel ja selle võimalikke negatiivseid kõrvalmõjusid, nagu kaubanduse ja konkurentsi moonutamine. Seepärast ei tohi abikava kesta kõnealuste suuniste kehtivusest kauem. See ei piira EFTA riigi võimalust teatada uuesti meetmest, mis kestab abikava kohta langetatud EFTA järelevalveameti otsuses kehtestatud ajapiirangust kauem.

23.

Kõnealuste suuniste II liites loetletud sektorite ja allsektorite puhul käsitatakse abi, mida antakse pärast 1. jaanuari 2013 HKSi direktiivi rakendamisest tuleneva saastekvoodi kulude ülekandumise hüvitamiseks, EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti c tähenduses siseturuga kokkusobivana, tingimusel et kõnealuses jaotises loetletud tingimused on täidetud.

24.

Kõnealuste suuniste tähenduses on selle abi eesmärk ära hoida abisaaja kasvuhoonegaaside heite ülekandumise märkimisväärne oht, mis on seotud HKSi direktiivi rakendamisest tuleneva ELi saastekvoodi kulude ülekandumisega elektrihinda, kui tema kolmandate riikide konkurentide elektrihindades samasugused CO2-kulud ei kajastu ja kui abisaajal ei ole võimalik kanda neid kulusid üle tootehinda, ilma et ta kaotaks märkimisväärse turuosa.

25.

Kõnealuste suuniste tähenduses on kasvuhoonegaaside heite ülekandumise oht märkimisväärne üksnes juhul, kui abisaaja tegutseb nende suuniste II liites loetletud rahastamiskõlblikus sektoris või allsektoris.

26.

Abi ülemmäär ei tohi 2013., 2014. ja 2015. aasta rahastamiskõlblikest kuludest ületada 85 %, 2016., 2017. ja 2018. aasta rahastamiskõlblikest kuludest 80 % ning 2019. ja 2020. aasta rahastamiskõlblikest kuludest 75 %.

27.

Kõnealuste suuniste II liites loetletud sektoritesse või allsektoritesse kuuluvate toodete tootmise eest käitisele makstav maksimaalne abisumma tuleb arvutada järgmise valemi alusel:

a)

kui abisaaja toodetavate toodete suhtes kohaldatakse kõnealuste suuniste III liites loetletud elektrienergia tarbimise tõhususe võrdlusaluseid, on käitise kohta makstav maksimaalne abisumma aastal t tekkinud kulude puhul: Selles valemis kasutatakse järgmisi tähiseid: Ait on abi osatähtsus aastal t, väljendatuna kümnendmurruna (nt 0,8); Ct on kohaldatav CO2-heite koefitsient (tCO2/MWh) (aastal t); Pt–1 on ELi forvardhind aastal t–1 (EUR/tCO2); E on kohaldatav tootepõhine elektrienergia tarbimise tõhususe võrdlusalus, mis on määratletud III liites ning BO on võrdlustoodang. Need mõisted on määratletud I liites;

b)

kui abisaaja toodetavate toodete suhtes ei kohaldata kõnealuste suuniste III liites loetletud elektrienergia tarbimise tõhususe võrdlusaluseid, on käitise kohta makstav maksimaalne abisumma aastal t tekkinud kulude puhul: Selles valemis kasutatakse järgmisi tähiseid: Ait on abi osatähtsus aastal t, väljendatuna kümnendmurruna (nt 0,8); Ct on kohaldatav CO2-heite koefitsient (tCO2/MWh) (aastal t); Pt–1 on ELi forvardhind aastal t–1 (EUR/tCO2); EF on elektrienergia tarbimise tõhususe varuvõrdlusalus ja BEC on võrdlusaluseks olev elektrienergia tarbimine (MWh). Need mõisted on määratletud I liites.

28.

Kui käitis valmistab tooteid, mille suhtes kohaldatakse III liites loetletud elektrienergia tarbimise tõhususe võrdlusaluseid, ja tooteid, mille suhtes kohaldatakse elektrienergia tõhususe varuvõrdlusalust, tuleb iga toote puhul tarbitud elektrienergia jagada vastavalt iga toote toodangumahuga (väljendatuna tonnides).

29.

Kui käitises toodetakse nii rahastamiskõlblikke tooteid (st tooteid, mis kuuluvad II liites loetletud rahastamiskõlblikesse sektoritesse või allsektoritesse) kui ka tooteid, mis ei ole rahastamiskõlblikud, arvutatakse maksimaalne väljamakstav abisumma üksnes rahastamiskõlblike toodete jaoks.

30.

Abi võib abisaajale maksta kulude tekkimise või sellele järgneval aastal. Kui abi makstakse kulude tekkimise aastal, tagatakse järelmaksu kohandamismehhanismi abil, et kõik ülemääraselt makstud summad makstakse tagasi enne 1. juulit järgmisel aastal.

31.

Ergutava mõju nõue on täidetud, kui kõik jaotise 3.1 tingimused on täidetud.

32.

Ajavahemikus 1. jaanuarist 2013 kuni 31. detsembrini 2016 käsitatakse uutele suure tõhususega elektrijaamadele antud investeerimisabi siseturuga kokkusobivana EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti c tähenduses, kui on täidetud kõnealuses jaotises sätestatud tingimused.

33.

Uutele suure tõhususega elektrijaamadele võib anda investeerimisabi üksnes juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:

34.

EFTA riigid peavad tõendama, et abi on suunatud turutõrke kõrvaldamisele, suurendades oluliselt keskkonnakaitset. Abi peab sisaldama stiimulit abisaaja käitumise muutmiseks. Seda tehakse faktivõrdlusanalüüsi alusel, tõendades, et ilma abita ei oleks abisaaja seda investeeringut teinud. Lisaks ei tohi abi saava projektiga alustada enne abitaotluse esitamist. Viimaks peab EFTA riik tõendama, et abi ei mõjuta ebasoovitavalt kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega, eelkõige juhtudel, kus abi on koondunud piiratud arvule abisaajatele või kui abi tugevdab tõenäoliselt abisaajate turupositsiooni (kontserni tasandil).

35.

Rahastamiskõlblikud kulud piirduvad uue käitise investeeringute kogukuludega (materiaalne ja immateriaalne vara), mis on uue elektrijaama ehitamiseks tingimata vajalikud. Lisaks, kui tegemist on süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise valmidusega elektrijaama ehitamisega, on rahastamiskõlblikud need kulud, mis on seotud tõendamisega, et maapõues säilitamise eesmärgil süsinikdioksiidi kogumise, transportimise ja säilitamise ahela rakendamine on tehniliselt ja majanduslikult teostatav. Kogumis-, transpordi- ja säilitamisseadmete paigaldamisega seotud kulud ei ole kõnealuste suuniste alusel rahastamiskõlblikud, sest süsinikdioksiidi kogumist ja säilitamist hinnatakse juba keskkonnakaitseks antavat riigiabi käsitlevate suuniste alusel.

36.

Uute suure tõhususega elektrijaamade puhul, millel on süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise valmidus ja kus maapõues säilitamise eesmärgil süsinikdioksiidi kogumise, transportimise ja säilitamise ahela rakendamisega alustatakse enne 2020. aastat, ei tohi abi ületada 15 % rahastamiskõlblikest kuludest.

37.

Uute suure tõhususega elektrijaamade puhul, millel on süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise valmidus, kuid kus maapõues säilitamise eesmärgil süsinikdioksiidi kogumise, transportimise ja säilitamise ahela rakendamisega ei alustata enne 2020. aastat ning millele on abi antud pärast tõelist võistupakkumist ning mis edendavad i) kõige keskkonnahoidlikuma tehnoloogia kasutamist uues jaamas, mille tulemusena väheneb CO2-heide võrreldes sellega, mis on võimalik olemasoleva tehnika taseme juures, ja ii) konkurentsi elektritootmise turul, ei tohi abi ületada 10 % rahastamiskõlblikest kuludest. Võistupakkumine peab põhinema selgetel, läbipaistvatel ja mittediskrimineerivatel kriteeriumidel ning tagama osavõtvate ettevõtjate piisava arvu. Lisaks peab võistupakkumises osalemisel olema siduvaks piiranguks eelarve, st mitte kõik osalejad ei pea abi saama.

38.

Uutes suure tõhususega elektrijaamades, kus punktides 36 ja 37 loetletud tingimused on täitmata, ei tohi abi ületada 5 % rahastamiskõlblikest kuludest.

39.

Kui maapõues säilitamise eesmärgil süsinikdioksiidi kogumise, transportimise ja säilitamise ahela rakendamisega ei alustata enne 2020. aastat, vähendatakse abi 5 %-le investeeringu rahastamiskõlblikest kuludest, või kui jaotise 3.2 punktis 37 seatud tingimused on täidetud, siis 10 %-le. Kui abi on antud ettemakse vormis, nõuab EFTA riik ülemäärase abisumma tagasi.

40.

Ajavahemikus 1. jaanuarist 2013 kuni 31. detsembrini 2019 peetakse riigiabi, mis hõlmab elektritootmise uuendamiseks üleminekuperioodil tasuta kvootide eraldamist ja riiklike kavadega hõlmatud investeeringuid, kooskõlas HKSi direktiivi artikliga 10c siseturuga kokkusobivaks EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti c tähenduses, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

41.

Rahastamiskõlblikud kulud piirduvad riiklikus investeerimiskavas loetletud investeerimise kogukuludega (materiaalne ja immateriaalne vara), ületamata tasuta saastekvootide turuväärtust (mis on arvutatud kooskõlas komisjoni 29. märtsi 2011. aasta teatisega (17) või abi suhtes kohaldatava muu asjaomase juhenddokumendiga) tasuta saastekvoote saanud ettevõtja kohta, sõltumata vastava käitise tegevuskuludest ja kasumist.

42.

Abi ei tohi ületada 100 % rahastamiskõlblikest kuludest.

43.

Abi väikestele käitistele ja haiglatele, mis jäetakse ELi HKSi reguleerimisalast välja, peetakse alates 1. jaanuarist 2013 siseturuga kokkusobivaks EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti c tähenduses, tingimusel et väikeste käitiste ja haiglate suhtes kohaldatakse meetmeid, millega saavutatakse samaväärsete heitkoguste vähendamine HKSi direktiivi artikli 27 tähenduses, ja tingimusel et EFTA riik täidab HKSi direktiivi artiklis 27 sätestatud tingimused.

44.

Ergutava mõju nõue on täidetud, kui kõik jaotise 3.4 tingimused on täidetud.

45.

EFTA riik peab tõendama, et abisaajale antav abisumma piirdub vajaliku miinimumiga. Eelkõige võib EFTA riik anda kõnealustes suunistes sätestatust väiksemat abi.

46.

Kõnealustes suunistes kehtestatud abi ülemmäärasid ei tohi ületada olenemata sellest, kas toetust rahastatakse täies ulatuses riigi vahenditest või rahastab seda osaliselt liit.

47.

Kõnealuste suuniste kohaselt kokkusobivana käsitatavat abi ei või kombineerida muu riigiabiga EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses või muu liidu rahastamisvormiga, kui sellise kumuleerumise tulemusena oleks abi osatähtsus kõnealustes suunistes lubatust suurem. Kui aga kulud, mis on rahastamiskõlblikud nende suunistega hõlmatud meetmete rakendamiseks, õigustavad täielikult või osaliselt ka muu abi andmist, kohaldatakse vastava ühisosa suhtes kõige soodsamat kohaldatavates eeskirjades sätestatud ülemmäära.

48.

Kooskõlas järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 II osa (18) ja 14. juuli 2004. aasta otsusega nr 195/04/COL (19) peavad EFTA riigid esitama EFTA järelevalveametile aastaaruande.

49.

Lisaks järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 II osas ja otsuses nr 195/04/COL kehtestatud nõuetele tuleb keskkonnaabimeetmeid käsitlevates aastaaruannetes esitada heakskiidetud abikavade kohta lisateavet. Eelkõige peavad EFTA riigid lisama oma aastaaruannetesse järgmise teabe:

50.

EFTA järelevalveamet teostab korrapäraselt järelevalvet abi üle, mida antakse ettevõtjatele sektorites või allsektorites, mille puhul leitakse, et seal esineb jaotises 3.1 kirjeldatud märkimisväärne kasvuhoonegaaside heite ülekandumise oht kasvuhoonegaaside heitkogustest põhjustatud kulude elektrihindadesse ülekandmise tõttu. Seda tehes ajakohastab EFTA järelevalveamet tema käsutuses olevat teavet ülekantud kaudsete kulude suuruse ja võimalike tagajärgede kohta kasvuhoonegaaside heite ülekandumisele.

51.

Uute suure tõhususega elektrijaamade puhul, sealhulgas selliste elektrijaamade puhul, millel on süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise valmidus, peavad EFTA riigid lisama oma aastaaruannetesse järgmise teabe:

52.

EFTA järelevalveamet leiab, et riigiabi läbipaistvuse parandamiseks EFTA riikides on vaja võtta lisameetmeid. Eelkõige tuleb tagada, et EFTA riikidel, majandustegevuses osalejatel, huvitatud isikutel ja EFTA järelevalveametil oleks lihtne juurdepääs kõikide kohaldatavate keskkonnaalaste abikavade täistekstile.

53.

Seda on võimalik saavutada linkidega ühendatud veebilehtede abil. Seepärast nõuab EFTA järelevalveamet abikavasid hinnates, et asjaomane EFTA riik avaldaks kõikide lõplike abikavade täieliku teksti internetis ja teataks EFTA järelevalveametile kõnealuse veebilehe aadressi.

54.

EFTA riigid peavad tagama üksikasjaliku dokumentatsiooni säilitamise kõikidele meetmetele antud abi kohta. Nimetatud dokumentatsioon peab sisaldama kogu teavet, mis võimaldab teha kindlaks, kas on peetud kinni rahastamiskõlblikest kuludest ja lubatud abi suurimast osatähtsusest, ning seda tuleb säilitada kümme aastat alates abi andmise kuupäevast ja esitada taotluse korral EFTA järelevalveametile.

55.

EFTA järelevalveamet kohaldab kõnealuseid suuniseid alates esimesest päevast pärast nende avaldamist Euroopa Liidu Teatajas ja EMP kaasandes.

56.

Kõnealuseid suuniseid kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2020. Pärast EFTA riikidega konsulteerimist võib EFTA järelevalveamet olulistel konkurentsi- või keskkonnapoliitikaga seotud kaalutlustel või lähtudes EMP muust poliitikast või rahvusvahelistest kohustustest teha suunistes muudatusi enne nimetatud kuupäeva. Sellised muudatused võivad eelkõige olla vajalikud, pidades silmas tulevikus sõlmitavaid kliimamuutust käsitlevaid rahvusvahelisi lepinguid ja kliimamuutust käsitlevate EMP õigusaktide arengut. EFTA järelevalveamet võib kõnealused suunised läbi vaadata iga kahe aasta tagant pärast nende vastuvõtmist.

57.

EFTA järelevalveamet kohaldab kõnealuseid suuniseid kõikide teatatud abimeetmete suhtes, mille kohta ta peab tegema otsuse pärast seda, kui suunised on Euroopa Liidu Teatajas ja EMP kaasandes avaldatud, isegi kui projektidest on teatatud enne suuniste avaldamist. EFTA järelevalveamet kohaldab ebaseaduslikult antud abi suhtes eeskirju, mis on sätestatud riigiabi suuniste peatükis kohaldatavate eeskirjade kohta õigusvastase riigiabi hindamiseks (20).