14.3.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 75/13


OTSUS,

22. november 2012,

kohtuasjas E-17/11

Aresbank SA vs. Landsbankinn hf., Fjármálaeftirlitið (finantsjärelevalveamet) ja Islandi riik

(Direktiiv 94/19/EÜ – Direktiiv 2000/12/EÜ – Direktiiv 2006/48/EÜ – Vastuvõetavus – Siseriiklikud õigusaktid, millega võetakse vastu EMP õiguse sätted, millega reguleeritakse ainult riigisiseseid olukordasid – Hoiuse mõiste – Pankadevahelised laenud – Krediidiasutuste asutamise ja tegutsemise õiguse vastastikune tunnustamine – EMP Ühiskomitee otsuste kohaldatavus)

2013/C 75/07

Kohtuasjas E-17/11 Aresbank SA vs. Landsbankinn hf., Fjármálaeftirlitið (finantsjärelevalveamet) ja Islandi riik on Héraðsdómur Reykjavíkur (Reykjaviki ringkonnakohus) järelevalveameti ja kohtu asutamise kohta sõlmitud EFTA riikide lepingu artikli 34 alusel esitanud kohtule TAOTLUSE seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 94/19/EÜ (hoiuste tagamise skeemide kohta) artikli 1 lõike 1 tõlgendamisega. Kohus, koosseisus esimees Carl Baudenbacher, kohtunik Per Christiansen ja ettekandev kohtunik Páll Hreinsson, tegi 22. novembril 2012 otsuse, mille resolutiivosa on järgmine:

1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 94/19/EÜ (hoiuste tagamise skeemide kohta) artikli 1 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et rahalised vahendid, mille laenuandev krediidiasutus eraldab laenuvõtvale krediidiasutusele ning mille peab kindlaksmääratud ajal koos eraldi kokkulepitud intressiga tagastama, võib lugeda hoiuseks kõnealuse sätte tähenduses. Seda isegi juhul, kui nimetatud vahendeid ei paigutata laenuandva krediidiasutuse nimele registreeritud erikontole, laenuvõttev krediidiasutus ei ole väljastanud laenuandvale krediidiasutusele dokumente vahendite vastuvõtmise kohta ega maksnud vahenditelt kindlustustasu hoiustajate ja investeerijate tagatisfondile ning vahendid ei ole registreeritud laenuvõtva krediidiasutuse raamatupidamisarvestuses hoiusena.

Aga sellised ülekanded ühelt krediidiasutuselt teisele on vastavalt laenulepingule hoiused, mis ei kuulu direktiiviga 94/19/EÜ sätestatud tagatisskeemide alla. Seega ei kaasne nimetatud direktiivi kohaselt õigust selliste vahendite hüvitamisele. Seetõttu saab eristada direktiivi 94/19/EÜ kohast hüvituskõlblike hoiuste funktsionaalset määratlust, mis põhineb artikli 1 lõikel 1 koostoimes artikliga 2, ja tehnilist määratlust, mille alla kuuluvad ka direktiiviga 94/19/EÜ sätestatud tagatisskeemid, ning mida, seega, ei hüvitata. Siseriikliku kohtu ülesanne on kontrollida, kas kõnealuses kohtuasjas kohaldub siseriiklike õigusaktide kohaselt hoiuse tehniline või tõhus määratlus.

2)

Selleks et kindlaks teha, kas kahe krediidiasutuse vaheline laen EMPs on direktiivi 94/19/EÜ artikli 1 lõike 1 tähenduses hoius, ei oma tähtsust see, kas laenuvõtva panga koduriik on kasutanud direktiivi 94/19/EÜ artikli 7 lõikega 2 sätestatud õigust jätta finantseerimisasutuste hoiused kaitseta.

3)

Kui pankadevahelisel rahaturul laenuandvale krediidiasutusele on antud luba võtta elanikkonnalt hoiuseid, ei oma tema kvalifitseerimisel pankadevahelise laenu andjana teisele krediidiasutusele hoiuse andmise vormis direktiivi 94/19/EÜ artikli 1 lõike 1 tähenduses tähtsust asjaolu, et kõnealune krediidiasutus ei võta vastu selliseid hoiuseid, vaid rahastab oma tegevust omanikult saadavate maksetega ja emiteerides finantsinstrumente, mida ta laenab välja pankadevahelisel rahaturul, välja arvatud siis, kui pädev asutus on tühistanud kõnealuse asutuse asutamise ja tegutsemise õiguse.