LISA

RIIGIABI EESKIRJADE KOHALDAMINE ALATES 1. JAANUARIST 2012 PANKADE KASUKS FINANTSKRIISI KONTEKSTIS VÕETAVATE TOETUSMEETMETE SUHTES

1.   Sissejuhatus

(1)

Pärast ülemaailmse finantskriisi algust 2008. aasta sügisel on EFTA järelevalveamet (edaspidi „järelevalveamet”) avaldanud neljad suunised, (1) milles on esitatud üksikasjalikud juhised kriteeriumide kohta, mille alusel peetakse riigi toetust finantseerimisasutustele Euroopa Majanduspiirkonna lepingu (edaspidi „EMP leping”) artikli 61 lõike 3 punktis b sätestatud nõuetega kooskõlas olevaks (2). Kõnealused suuniste peatükid käsitlevad järgmist: riigiabi eeskirjade kohaldamine meetmete suhtes, mida on võetud seoses finantsasutustega praeguse ülemaailmse finantskriisi olukorras (3) (edaspidi „pangandussuunised”); finantsasutuste rekapitaliseerimine praeguses finantskriisis: piirdumine minimaalselt vajaliku abiga ja kaitsemeetmed põhjendamatute konkurentsimoonutuste vastu (4) (edaspidi „rekapitaliseerimissuunised”); langenud väärtusega varade käsitlemine Euroopa Majandusühenduse pangandussektoris (5) (edaspidi „langenud väärtusega varade suunised”) ning finantssektori elujõulisuse taastamine ja ümberkorraldamismeetmete hindamine praeguse kriisi olukorras vastavalt riigiabi eeskirjadele (6) (edaspidi „ümberkorraldamissuunised”). Neist kolmedes suunistes – pangandussuunistes, rekapitaliseerimissuunistes ja langenud väärtusega varade suunistes – esitatakse eeltingimused EFTA riikide antava abi peamiste liikide (kohustustele antavad tagatised, rekapitaliseerimis- ja varade toetusmeetmed) siseturuga kokkusobivuse kohta, ümberkorraldamisteatises aga esitatakse üksikasjad spetsiifiliste tunnusjoonte kohta, mis peavad sisalduma ümberkorraldamiskavades (või elujõulisuse taastamise kavades), mis on koostatud EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti b alusel pankadele kriisiga seoses antava riigiabi erikontekstis.

(2)

2. märtsil 2011 võttis järelevalveamet vastu viiendad suunised riigiabi eeskirjade kohaldamise kohta alates 1. jaanuarist 2011 pankade kasuks finantskriisi kontekstis võetavate meetmete toetamise suhtes (7) (edaspidi „pikendussuunised”). Pikendussuunistega pikendati ümberkorraldamissuuniste (ainus neljadest suunistest, millel oli kindlaksmääratud aegumiskuupäev) kehtivusaega muudetud tingimustel kuni 31. detsembrini 2011. Järelevalveamet osutas pikendussuunistes ka sellele, et ta on arvamusel, et nõuded, mis peavad olema täidetud riigiabi heakskiitmiseks EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti b alusel, mis võimaldab erandjuhtudel riigiabi andmist ELi liikmesriigi või EFTA riigi majanduses tõsise häire kõrvaldamiseks, olid endiselt täidetud, ja et pangandussuunised, rekapitaliseerimissuunised ja langenud väärtusega varade suunised peaksid jääma kehtima, et anda suuniseid kriteeriumite kohta, mille alusel kriisiga seoses pankadele antav abi on EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti b kohaselt siseturuga kokkusobiv.

(3)

2011. aastal aset leidnud pingete teravnemine riigivõlakirja turgudel on pannud EMP pangandussektori veelgi suurema surve alla, seda eriti seoses tähtajalise rahastamise turgudele juurdepääsuga. Panganduspaketis, milles riigipead või valitsusjuhid leppisid kokku oma 26. oktoobri 2011. aasta kohtumisel, (8) on eesmärgiks seatud usalduse taastamine pangandussektori suhtes, pakkudes keskpika tähtajaga rahastamisele garantiisid ja luues ajutise kapitalipuhvri, mis vastab omavahendite suhtarvule 9 % kõrgeima kvaliteediga kapitaliinstrumentidest pärast riigi võlakohustustest tulenevate riskipositsioonide turuväärtuse arvessevõtmist. Kõnealustele meetmetele vaatamata on järelevalveamet seisukohal, et nõuded, millele riigiabi peab artikli 61 lõike 3 punkti b alusel heakskiitmiseks vastama, on jätkuvalt täidetud ka pärast 2011. aasta lõppu.

(4)

Seda silmas pidades jäävad pangandus-, rekapitaliseerimis- ja langenud väärtusega varade suunised jõusse ka pärast 31. detsembrit 2011. Samuti pikendatakse ümberkorraldamissuuniste kehtivusaega, et kohaldada neid ka pärast 31. detsembrit 2011 (9). Järelevalveamet jätkab olukorra jälgimist finantsturgudel ja niipea, kui turutingimused seda võimaldavad, võtab EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti b alusel meetmeid püsivamate riigiabi eeskirjade kehtestamiseks pankade päästmise ja ümberkorraldamise kohta.

(5)

Selleks et hõlbustada panganduspaketi rakendamist ja võtta arvesse pankade riskiprofiili arengut alates kriisi algusest, on soovitav eeskirjade teatavaid punkte täpsemalt selgitada ja ajakohastada. Käesolevates suunistes esitatakse muudatused, mis on vaja teha alates 1. jaanuarist 2012 pankadele kriisiga seoses antava riigiabi ühisturuga kokkusobivuse parameetrites. Käesolevate suunistega eelkõige: a) täiendatakse rekapitaliseerimissuuniseid, andes üksikasjalikumad juhised asjakohase tulu tagamiseks kapitaliinstrumentide puhul, mis ei ole fikseeritud tulumääraga; b) selgitatakse, kuidas järelevalveamet viib läbi pankade pikaajalise elujõulisuse proportsionaalse hindamise panganduspaketi kontekstis, ning c) nähakse ette läbivaadatud metoodika selle tagamiseks, et pankade kohustustele antud garantiide eest makstavad tasud oleksid piisavad selleks, et antav abi piirduks minimaalselt vajalikuga, eesmärgiga tagada, et metoodikas võetaks arvesse pankade krediidiriski vahetustehingute riskimarginaalide viimase aja suuremat diferentseeritust ja asjassepuutuvate EFTA riikide krediidiriski vahetustehingute riskimarginaalide diferentseerituse mõju.

2.   Riigipoolse kapitaliseerimise hinnastamine ja tingimused

(6)

Rekapitaliseerimissuunistes antakse üldised suunised kapitalisüstide hinnastamiseks. Kõnealustes suunistes käsitletakse peamiselt fikseeritud tuluga kapitaliinstrumente.

(7)

Pidades silmas regulatiivseid muudatusi ja muutuvat turukeskkonda, prognoosib järelevalveamet, et tulevikus võib olla levinum see, et riikide kapitalisüstid tehakse muutuva tuluga aktsiate vormis. Soovitav on selgitada kapitalisüstide hinnastamise eeskirjasid, võttes arvesse, et sellistelt aktsiatelt saadakse tulu (ebakindlate) dividendide ja kapitalikasumi näol, mis muudab sellistelt instrumentidelt saadava tulu otsese eelhindamise raskeks.

(8)

Seetõttu hindab järelevalveamet selliste kapitalisüstide eest saadava tulu hinnastamist aktsiate emissioonihinna alusel. Kapitalisüstide raames tuleks aktsiaid märkida aktsiahinna suhtes tehtava piisava diskontoga (mida on korrigeeritud lahjendusefekti (10) arvesse võtmiseks) vahetult enne kapitalisüsti väljakuulutamist, et anda riigi saadava asjakohase tulu suhtes piisav kindlus (11).

(9)

Börsil noteeritud pankade puhul peaks võrdlusalusena kasutama emiteeritavate aktsiatega seonduvate õigustega võrdväärsete õigustega aktsiate noteeritud turuhinda. Börsil noteerimata pankadel selline turuhind puudub ja EFTA riigid peaksid kasutama asjakohast turuhinnal põhinevat hindamismeetodit (sh võrdlusrühma P/E meetodit või muid üldtunnustatud hindamismetoodikaid). Aktsiaid tuleks märkida kõnealuse turuväärtuse (või turuhinnapõhise väärtuse) suhtes asjakohase diskontoga.

(10)

Kui EFTA riigid märgivad hääleõiguseta aktsiaid, võib olla vaja nõuda suuremat diskontot, mille suurus peaks kajastama hääleõigusega ja hääleõiguseta aktsiate hinnastamise erinevust valitsevate turutingimuste kontekstis.

(11)

Rekapitaliseerimismeetmed peavad sisaldama asjakohaseid stiimuleid pankadele riigi toetuse alt võimalikult kiiresti väljumiseks. Kui muutuva tuluga aktsiate puhul on väljumisstiimulid kavandatud viisil, mis piirab EFTA riigi jaoks kasumipotentsiaali, näiteks olemasolevatele aktsionäridele ostutähtede väljaandmise teel, et võimaldada neil osta uued emiteeritud aktsiad riigilt tagasi hinnaga, millest tuleneb riigile mõistlik aastane tulumäär, on piiratud kasumipotentsiaali arvesse võtmiseks nõutav suurem diskonto.

(12)

Kõigil juhtudel peab diskonto suurus peegeldama kapitalisüsti suurust võrreldes olemasolevate esimese taseme omavahenditega. Suurem kapitali puudujääk võrreldes olemasolevate omavahenditega näitab, et risk on riigi jaoks suurem, ja seetõttu on sel juhul nõutav suurem diskonto.

(13)

Hübriidinstrumendid peaksid põhimõtteliselt sisaldama n.ö alternatiivset kupongimaksete rahuldamise mehhanismi, mille kohaselt kupongimaksed, mida ei saa rahas välja maksta, makstakse riigile välja uute emiteeritud aktsiatena.

(14)

Järelevalveamet nõuab EFTA riikidelt ka edaspidi, et nad esitaksid ümberkorraldamiskava (või olemasoleva ümberkorraldamiskava ajakohastatud versiooni) kuue kuu jooksul alates kuupäevast, mil järelevalveamet on teinud otsuse, millega kiidetakse heaks päästmisabi andmine mis tahes pangale, kes saab avalikult sektorilt rekapitaliseerimise või langenud väärtusega varade meetmete vormis toetust. Kui panga suhtes on tehtud varem päästmisabi käsitlev otsus eeskirjade alusel, mis reguleerivad pankadele antava abi kokkusobivust EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punktiga b, kas osana samast või muust ümberkorraldamisest, võib järelevalveamet nõuda ümberkorraldamiskava esitamist lühema kui kuuekuulise perioodi jooksul. Järelevalveamet viib läbi pankade pikaajalise elujõulisuse proportsionaalse hindamise, võttes täielikult arvesse asjaolusid, mis osutavad sellele, et pangad suudavad olla pikaajaliselt elujõulised ilma märkimisväärse ümberkorraldamise vajaduseta, seda eelkõige juhul, kui kapitali puudujääk tuleneb põhiolemuslikult riigivõlakirjade usalduskriisist; avaliku sektori kapitalisüst piirdub summaga, mis on vajalik EMP lepinguga liitunud riikide riigivõlakirjade turuhinnas hindamisest tuleneva kahjumi tasakaalustamiseks pankades, mis on muus osas elujõulised; ja analüüs näitab, et kõnealused pangad ei võtnud riigivõlakirjade soetamisel ülemääraseid riske.

3.   Riigi garantiide hinnastamine ja tingimused

(15)

Pangad võivad saada kasu riigi garantiist, mis antakse emiteeritud uutele tagatud või tagamata võlainstrumentidele, välja arvatud instrumentidele, mis kvalifitseeruvad kapitalina. Kuna pankade rahastamisele avalduv surve on keskendunud tähtajalise rahastamise turgudele, peaks riigi garantiisid üldiselt andma vaid võlgadele, mille lõpptähtaeg jääb vahemikku üks kuni viis aastat (seitse aastat tagatud võlakirjade puhul).

(16)

Alates kriisi algusest on riigi garantiide hinnastamine olnud seotud abisaaja krediidiriski vahetustehingu riskimarginaali mediaanväärtusega ajavahemikus 1. jaanuarist 2007 kuni 31. augustini 2008. Kõnealust hinnastamist suurendati alates 1. juulist 2010, et võtta paremini arvesse individuaalsete abisaajate riskiprofiili (12).

(17)

Selleks et võtta arvesse pankade krediidiriski vahetustehingute riskimarginaalide riski viimase aja suuremat diferentseeritust, tuleks kõnealust hinnastamisvalemit ajakohastada, et lähtuda selles krediidiriski vahetustehingute riskimarginaali mediaanväärtusest kolmeaastase perioodi jooksul, mis lõpeb üks kuu enne garantiide andmist. Kuna krediidiriski vahetustehingute riskimarginaalide suurenemine viimastel aastatel tuleneb osaliselt mõjudest, mis ei ole seotud ühegi pangaga eraldivõetuna, eelkõige aga suurenevatest pingetest riigivõlakirjade turgudel ja pangandussektoris tajutava riski üldisest suurenemisest, tuleks valemis isoleerida individuaalsete pankade sisemine risk ja turu kui terviku risk EMP riikide krediidiriski vahetustehingute riskimarginaalide diferentseerituse mõju muutustest. Samuti tuleks valemis arvesse võtta asjaolu, et tagatud võlakirjadele antud garantiidest tuleneb garantii andjale oluliselt väiksem risk kui tagamata võlakirjadele antud garantiidest.

(18)

Kooskõlas punktis 17 nimetatud põhimõtetega nähakse lisas esitatud läbivaadatud hinnastamismudelis ette minimaalsed garantiitasud, mida tuleks kohaldada riigi garantiide andmisel riigi tasandil, ilma garantiisid EFTA riikide vahel koondamata. Järelevalveamet kohaldab seda valemit kõigi riigi garantiide suhtes, mis on antud pankade minimaalselt üheaastase lõpptähtajaga kohustustele, mis on võetud pärast 1. jaanuari 2012.

(19)

Kui garantiid on antud kohustustele, mis ei ole nomineeritud garantii andja omavääringus, tuleks garantii andja valuutariski katteks kohaldada täiendavat tasu.

(20)

Kui on vaja anda garantiisid võlale, mille lõpptähtaeg on lühem kui üks aasta, kohaldab järelevalveamet jätkuvalt hinnastamismudelit, mis on esitatud käesoleva dokumendi liites. Järelevalveamet ei kiida heaks garantiisid, mida soovitakse anda alla kolmekuuse lõpptähtajaga võlale, välja arvatud erandjuhtudel, mil sellised garantiid on vajalikud finantsstabiilsuse tagamiseks. Neil juhtudel võtab järelevalveamet asjakohase tulu hindamisel arvesse vajadust asjakohaste stiimulite järele riigi toetuse alt võimalikult kiireks väljumiseks.

(21)

Kui EFTA riigid otsustavad kehtestada pankade kohustustele antud garantiide koondamise korra, vaatab järelevalveamet seda silmas pidades oma suunised läbi eelkõige selle tagamiseks, et EFTA riikide krediidiriski vahetustehingute riskimarginaalidele omistatav kaal jääks asjakohastesse piiridesse.

(22)

Selleks et järelevalveametil oleks võimalik hinnata läbivaadatud hinnastamisvalemi kohaldamist praktikas, peaksid EFTA riigid uutest või pikendatud garantiikavadest teatamisel näitama iga kõnealuste garantiide saamise tingimustele vastava panga puhul ära orienteeruva tasu, tuginedes valemi kohaldamisele hiljutisi turuandmeid kasutades. Samuti peaksid EFTA riigid teatama järelevalveametile kolme kuu jooksul pärast garanteeritud võlakirjade iga emissiooni tegeliku garantiitasu, mida nad on iga garanteeritud võlakirjade emissiooniga seoses nõudnud.

---

(1)  Suunised EMP lepingu artiklite 61 ja 62 ning järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 artikli 1 kohaldamiseks ja tõlgendamiseks (edaspidi „riigiabi suunised”), mille EFTA järelevalveamet võttis vastu ja avaldas 19. jaanuaril 1994 ning mis on avaldatud Euroopa Ühenduste Teatajas L 231, 3.9.1994, lk 1, ja EMP kaasandes nr 32, 3.9.1994, lk 1. Suuniseid muudeti viimati 2. märtsil 2011. Nende suuniste ajakohastatud versioon on avaldatud järelevalveameti veebisaidil: http://www.eftasurv.int/state-aid/legal-framework/state-aid-guidelines/

(2)  Lugemise hõlbustamiseks nimetatakse käesolevas dokumendis finantsasutusi lihtsalt „pankadeks”.

(3)  Kättesaadav aadressil http://www.eftasurv.int/?1=1&showLinkID=16604&1=1

(4)  Kättesaadav aadressil http://www.eftasurv.int/?1=1&showLinkID=16015&1=1

(5)  Kättesaadav aadressil http://www.eftasurv.int/?1=1&showLinkID=16604&1=1

(6)  Kättesaadav aadressil http://www.eftasurv.int/media/state-aid-guidelines/Part-VIII—Return-to-viability-and-the-assessment-of-restructuring-measures-in-the-financial-sector.pdf

(7)  Kättesaadav aadressil http://www.eftasurv.int/media/state-aid-guidelines/Part-VIII—Financial-Crisis-Guidelines-2011.pdf

(8)  ELi riigipeade ja valitsusjuhtide 26. oktoobri 2011. aasta avaldus (http://www.consilium.europa.eu/uedocs/cms_Data/docs/pressdata/en/ec/125621.pdf).

(9)  Kooskõlas järelevalveameti varasema praktikaga pikendatakse olemasolevaid pankade toetuskavasid või kiidetakse heaks uued pankade toetuskavad (olenemata sellest, milliseid toetusvahendeid need sisaldavad – garantiisid, rekapitaliseerimist, likviidsusmeetmeid, varade toetamist vm) üksnes kuueks kuuks, et 2012. aasta keskel oleks võimalik teha täiendavaid kohandusi, kui see peaks vajalikuks osutuma.

(10)  Lahjendusefekti saab kvantifitseerida turul üldtunnustatud meetodite (nt teoreetiline hind märkimisõiguseta (TERP)) abil.

(11)  Kui EFTA riigid tagavad aktsiate emissiooni, peaks emiteeriv asutus maksma emissiooni tagamise eest piisava tasu.

(12)  Vt konkurentsi peadirektoraadi 30. aprilli 2010. aasta töödokument riigiabi eeskirjade kohaldamise kohta riigi garantiikavade suhtes, mis käsitlevad pärast 30. juunit 2010 emiteeritavaid pankade võlakirjasid (http://ec.europa.eu/competition/state_aid/studies_reports/phase_out_bank_guarantees.pdf).