EFTA JÄRELEVALVEAMET (1),

Ning arvestades järgmist:

I.   ASJAOLUD

1.   Menetlus

Norra riigihalduse- ja reformiministeeriumi 9. märtsi 2007. aasta kirjas Euroopa Liidule (millega edastati rahandusministeeriumi 8. märtsi 2007. aasta kiri), mille järelevalveamet sai kätte ja registreeris 9. märtsil 2007 (toiming nr 412984), teatasid Norra ametiasutused vastavalt järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõikele 3 mineraalsetele maavaradele kehtestatud süsinikdioksiidimaksu kavandatavast muutmisest. Norra ametiasutused kavatsevad muuta süsinikdioksiidimaksu selliselt, et sellega maksustataks ka maagaas ja veeldatud naftagaas, millele praegu ei ole süsinikdioksiidimaksu kehtestatud.

Pärast kirjavahetust (7) teatas järelevalveamet 23. novembri 2007. aasta kirjas Norra ametiasutustele, et on otsustanud seoses kõnealuste sätetega algatada protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõikes 2 sätestatud menetluse.

Järelevalveameti otsus nr 597/07/COL ametliku uurimismenetluse algatamise kohta avaldati Euroopa Liidu Teatajas ning EMP kaasandes (8). Järelevalveamet kutsus huvitatud isikuid esitama selle kohta märkusi.

Järelevalveamet sai huvitatud isikutelt kaks märkust: esimese Norsk Bioenergiforening’ilt (Norra Bioenergeetika Assotsiatsioon) 11. juulil 2008 (toiming nr 485500) ning teise organisatsioonidelt Norger Naturvernforbund, Zero Emission Resource Organisation ja Natur og Ungdom 16. juulil 2008 (toiming nr 486001).

Norra ametiasutused esitasid samuti täiendavaid märkusi 20. detsembril 2007 (toiming nr 458478) ja 13. märtsil 2008 (toiming nr 512262) ning on hiljem osalenud ka mitteametlikes aruteludes järelevalveametiga.

2.   Kavandatava meetme kirjeldus

2.1.   Ülevaade

Norra riik kehtestab süsinikdioksiidi heitkogustele maksu, mida võetakse teatud mineraalsete maavarade kasutamiselt. Praegu on Norras kehtestatud süsinikdioksiidimaks üksnes mineraalõli ja bensiini kasutamisele. Ettepaneku kohaselt laiendatakse kõnealune maks maagaasi ja veeldatud naftagaasi kasutamisele, kuid üksnes juhul, kui gaasi kasutatakse hoonete kütmiseks.

Süsinikdioksiidimaks on kehtestatud Norra maksupeatükis nimetatud toodetele. Maksustatud on nii imporditud kui ka kodumaised tooted. Süsinikdioksiidimaks sisaldub mineraalsetele maavaradele kehtestatud keskkonnamaksu käsitlevas eelarve peatükis pealkirja all „Om miljøavgifter på mineralske produkter mv”. Nimetatud peatüki rubriigis A käsitletakse mineraalsete maavarade süsinikdioksiidi heitkogustele kehtestatud süsinikdioksiidimaksu (avgift på mineralske produkter). Punktis A1 on sätestatud maksu kehtestamine mineraalõlile ja bensiinile. See on sõnastatud järgmiselt (9):

„ Fra 1. januar 2007 skal det i henhold til lov 19 mai 1933 nr. 11 om særavgifter betales CO2-avgift til statskassen på følgendende mineralske produkter etter følgende satser:[…]

a)	Mineralolje: kr 0,47 per liter.[…]

b)	Bensin: kr 0,80 per liter,”,

mille ingliskeelne tõlge on järgmine:

„ From 1 January 2007, according to Act of 19 May 1933 No 11 regarding special duties, CO2 tax shall be paid to the Exchequer on the following mineral products at the following rates…

a)	Mineral oil: NOK 0,47 per litre. […]

b)	Petrol: NOK 0,80 per litre.”

[Eestikeelne tõlge:

„ 1. jaanuarist 2007 makstakse kooskõlas 19. mai 1933. aasta seadusega nr 11 erimaksude kohta riigikassale süsinikdioksiidimaksu järgmistelt mineraalsetelt maavaradelt järgmiste maksumäärade järgi […]

a)	mineraalõli: 0,47 Norra krooni liitri kohta; […]

b)	bensiin: 0,80 Norra krooni liitri kohta.”]

Punkt A2 sisaldab maksuvabastusi olenevalt toote kasutusotstarbest. Punktis A2.1 on sätestatud üldine maksuvabastus eri tegevuste puhul, eelkõige mineraalõli toorainena kasutamisel tootmisprotsessi (punkti A2.1 alapunkt c). Punktides A2.2 ja A2.3 on sätestatud täiendavad maksuvabastused seoses mineraalõli ja bensiini kasutamisega.

2007. aasta eelarve ettepanekus tegi Norra valitsus ettepaneku asjaomase eelarve peatüki muutmise kohta, mille parlament heaks kiitis. Ettepanek esitati seaduseelnõus St.prp. nr 1 (2006–2007), mille II osa rubriigid A ja B on sõnastatud järgmiselt:

„A Fra 1 juli 2007 gjøres følgende endringer: § 1 første ledd nye bokstaver c og d skal lyde: c) Naturgass: kr 0,47 pr. standardkubikkmeter d) LPG: kr 0,60 pr. kg.

B §2 første ledd ny nr. 4 skal lyde: 4. Gass til annen bruk en oppvarming mv. i boliger og næringsbygg.”

mille ingliskeelne tõlge on järgmine:

„ A As of 1 July 2007 the following amendments shall apply: In section 1, first paragraph, new letters c and d shall read: c) Gas: NOK 0,47 per standard cubic metre d) LPG: NOK 0,60 per kilogram

B Section 2, first paragraph, new number 4 shall read: Gas used for purposes other than heating of houses and commercial buildings. ”

[Eestikeelne tõlge:

„A Alates 1. juulist 2007 kohaldatakse järgmisi muudatusi. Punkti 1 esimesse lõiku lisatakse järgmised alapunktid c ja d: c) gaas: 0,47 Norra krooni standardse kuupmeetri kohta; d) veeldatud naftagaas: 0,60 Norra krooni kilogrammi kohta.

B Punkti 2 esimesse lõiku lisatakse järgmine alapunkt 4: 4. Muuks otstarbeks kui elu- ja ärihoonete kütmiseks kasutatav gaas.”]

Uute alapunktide c ja d lisamisega punkti 1 (rubriigis A) laiendatakse süsinikdioksiidimaksu maagaasile ja veeldatud naftagaasile. Rubriigile B lisatava uue sättega kehtestatakse maksuvabastus maagaasi ja veeldatud naftagaasi kasutamisele mis tahes muuks otstarbeks kui elu- ja ärihoonete kütmiseks.

Norra ametiasutused väidavad, et maksu muutmisega püütakse soodustada maagaasi ja veeldatud naftagaasi keskkonnasäästlike alternatiivide kasutamist hoonete kütmiseks. Nad märgivad, et maagaasile ja veeldatud naftagaasile süsinikdioksiidimaksu kehtestamine üldise ja mitte erimaksuna tuleneb üksnes tehnilistest põhjustest; nimelt suureneb ametiasutuste kontrollitoimingute ulatus üldise maksu kehtestamisega. Norra ametiasutused märgivad, et üksnes juhul, kui meedet rakendatakse üldise maksuna, on kõik maksustatava kauba tootjad kohustatud end ametiasutustes maksukohustuslasena registreerima ja oma müügi üle arvet pidama. Norra ametiasutuste ütluste kohaselt ei oleks hoonete kütmisele piiratuma maksu kehtestamise korral maagaasi ja veeldatud naftagaasi muuks otstarbeks kui hoonete kütmiseks müüvatel ettevõtjatel olnud kohustust end registreerida ega müügi üle arvet pidada.

2.2.   Maksu eesmärk

Süsinikdioksiidimaksu eesmärk on vähendada süsiniku heitkoguseid – Norra ametiasutuste väitel on eesmärk „määrata hind maksustatavate toodete kasutamisest põhjustatud keskkonnakahjule ja soodustada vähem keskkonnakahjulike toodete kasutamist. Maksu rakendatakse ressursside tõhusama kasutamise tagamiseks ja seega avaldab see positiivset keskkonnamõju. Maks on üldine.”

Süsinikdioksiidimaksu maagaasile ja veeldatud naftagaasile laiendamise eesmärki kirjeldatakse ka 2007. aasta eelarve ettepanekus, milles viidatakse nn Soria Moria avaldusele (10):

2.3.   Abimeetme riiklik õiguslik alus

Süsinikdioksiidimaksu laiendamise maagaasile ja veeldatud naftagaasile on heaks kiitnud Norra Stortinget (parlament). Valitsuse ettepanek esitati eelnõus St.prp. nr 1 (2006–2007) Skatte-, avgifts- og tollvedtak ja parlament võttis selle vastu 28. novembril 2006.

Lisaks parlamendis vastu võetud õigusnormidele on kavas muuta ka aktsiisimakse käsitlevat määrust (Forskrift om endring av Forskrift om særavgifter). Määruse uue punktiga 3-6-5 nähakse ette muuks otstarbeks kui hoonete kütmiseks kasutatava maagaasi ja veeldatud naftagaasi vabastus süsinikdioksiidimaksust. Punkti 3-6-5 alapunktis 1 on sätestatud, et muuks otstarbeks kui hoonete, ärihoonete ja muude eluruumide kütmiseks kasutatav maagaas ja veeldatud naftagaas on maksust vabastatud. Maksuvabastus ei hõlma otsest ega kaudset kütmist (11). Määruse punkti 3-6-5 alapunkti 2 kohaselt on maksust vabastatud gaas, mida kasutatakse väiksemates kogustes kui 20 kg.

2.4.   Abisaaja

Norra ametiasutused märgivad, et 94 % tarbitavast maagaasist ja veeldatud naftagaasist kasutatakse muuks otstarbeks kui hoonete kütmiseks. Vaid väike osa (Norra) sisetarbimisest on seotud hoonete kütmisega, kuna maagaasi kasutatakse peamiselt tööstuslikul eesmärgil, millest valdava osa moodustab tootmissektor. Norra Statistikaameti andmetel seondub ligikaudu 80 % gaasi sisetarbimisest tootmise ja maavarade kaevandamisega. Lisaks sellele märgivad Norra ametiasutused, et poole tootmises kasutatavast gaasist tarbib StatoilHydro Tjeldbergoddenis asuv metanoolitehas. Teine suurtarbija on Hydro, kes kasutab gaasi alumiiniumi tootmisel.

2.5.   Eelarve ja kestus

Norra ametiasutused ei ole teatanud järelevalveametile maksuvabastuse konkreetset kestust ega eelarvet.

2.6.   Menetluse algatamise põhjused

Järelevalveamet väljendas kahtlust, kas maksuvabastus on üldine meede, nagu Norra ametiasutused on väitnud. Järelevalveamet tundis muret, et meede soodustab (vähemalt kaudselt) teatavaid majandussektoreid teiste kahjuks. Kuna maksuvabastust kohaldatakse üksnes teatud ettevõtjate või teatud toodete tootmise suhtes, leidis järelevalveamet, et maksuvabastusega vabastati ettevõtjad konkurentsi kahjustaval ja EMP-sisest kaubandust mõjutaval viisil kuludest, mida nad oleksid muidu pidanud kandma.

Eeldusel, et maksuvabastus kujutas endast riigiabi EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses, väljendas järelevalveamet kahtlust, kas täielikku maksuvabastust võib pidada lepingu artikli 61 lõikega 2 või 3 kokkusobivaks.

3.   Kolmandate isikute märkused

Järelevalveamet sai kolmandatelt isikutelt kaks märkust.

Norra Bioenergeetika Assotsiatsioon (12) nõustus järelevalveameti ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses esitatud esialgsete järeldustega, et meede kujutab endast tõepoolest riigiabi artikli 61 lõike 1 tähenduses, väites eriti, et meede on valikuline ning ei ole kooskõlas maksusüsteemi olemuse ja üldise ülesehitusega. Kõnealune organisatsioon lisas üldisemalt, et nende arvates ei ole Norra süsinikdioksiidimaksu süsteem tervikuna loogiline, viidates järjekindluse puudumisele seoses maksustatavate sektorite ja energiaallikatega (küsides näiteks, miks transpordisektor ja töötlev tööstus on maksust tegelikult vabastatud) ning vastavate maksumääradega.

Järelevalveamet sai ka kirja, mis sisaldas ühiseid märkusi kolmelt keskkonnakaitseorganisatsioonilt: Norges Naturvernforbund, (13) Natur og Ungdom (14) ja Zero Emission Resources Organisation (15). Nimetatud organisatsioonid väidavad, et süsinikdioksiidimaks tuleks kehtestada kõigile süsinikdioksiidi heitkogustele ning leiavad, et maksustada tuleks ka transpordisektor ja töötlev tööstus. Samuti teevad nad ettepaneku kehtestada õigusaktides sätestatutest erinevad maksumäärad.

4.   Norra ametiasutuste märkused

Kahes kirjas, mis saadeti järelevalveametile pärast ametliku uurimismenetluse algatamist, kordasid Norra ametiasutused oma seisukohti, et meede on tegelikult (kui ka mitte ametlikult) hoonete kütmisele kehtestatud erimaks, mitte maagaasile ja veeldatud naftagaasile kehtestatud üldine maks, millest on mõned kasutusotstarbed vabastatud, ning et kõnealune meede ei ole valikuline, kuna hoonete kütmisele kehtestatud maksu maksavad kõik gaasi tarbivad sektorid ja ettevõtjad.

II.   HINNANG

1.   Riigiabi olemasolu

Riigiabi EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses

EMP lepingu artikli 61 lõikes 1 on sätestatud:

1.1.   Riigi ressursside olemasolu

Abimeede peab olema antud riigi poolt või riigi ressursside kaudu. Maksuvabastuse andmine tähendab maksutulu kaotust, mis on võrdväärne riigi ressursside andmisega (vt järelevalveameti äriühingute maksustamist käsitlevate riigiabi suuniste punkti 3 alapunkt 3).

1.2.   Teatud ettevõtjate või teatud kaupade tootmise soodustamine

Esiteks peab abimeede andma abisaajatele eelised, mis vabastavad nad kuludest, mida nad peaksid oma eelarvest tavaliselt kandma. Maksustamine on selline kulu ning vabastamine sellest annab abisaajatele eelise.

Teiseks peab abimeede olema valikuline, soodustades „teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist”.

Keskkonnamaks ei ole riigiabi EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses, kui tegemist on üldise meetmega, mis ei soodusta konkreetseid ettevõtjaid või tööstusharusid. Üldisest maksust tehtavad erandid kuuluvad siiski artikli 61 lõike 1 kohaldamisalasse, kui need on suunatud teatud ettevõtjatele või sektoritele ja kui neid erandeid ei saa õigustada maksusüsteemi olemuse või üldise ülesehitusega.

Norra ametiasutused väidavad, et maksu piiramisel hoonete kütmisega on tegemist kõigile ettevõtjatele ja sektoritele suunatud üldise meetmega. Kõik sektorid ja ettevõtjad, kes kasutavad hoonete kütmiseks maagaasi või veeldatud naftagaasi, on kohustatud selle kasutamise eest maksu maksma, samal ajal kui sektorid ja ettevõtjad, kes kasutavad maagaasi või veeldatud naftagaasi (ka) tootmisprotsessis või mis tahes muuks otstarbeks peale hoonete kütmise, ei pea nendeks muudeks otstarveteks kasutatava gaasi eest maksu maksma. Tootja, kes kasutab maagaasi või veeldatud naftagaasi muu hulgas näiteks haldushoonete kütmiseks, maksaks selle kasutamise eest maksu samamoodi nagu teised ettevõtjad, kuid ta ei maksaks maksu tootmisprotsessis kasutatava maagaasi või veeldatud naftagaasi eest.

Nagu eespool märgitud, on Norra ametiasutused ka väitnud, et nende arvates ei ole teatatud meede teatud sektorite vabastamine gaasi süsinikdioksiidimaksust, vaid see on pigem piiratud maksu kehtestamine gaasi kasutamisele hoonete kütmiseks, st et maks (hoonete kütmiselt) on pigem koorem nende jaoks, kellele see kehtestatakse, mitte maksuvabastus või eelis paljude jaoks, kes tarbivad gaasi viisil, mis ei ole maksustatud. Norra ametiasutused rõhutavad, et 94 % Norras tarbitavast gaasist kasutatakse muuks otstarbeks kui hoonete kütmiseks, mis teisisõnu tähendab, et maksustatakse üksnes 6 % tarbitavast gaasist.

Järelevalveamet märgib siiski, et maagaas ja veeldatud naftagaas on Norra põhiseaduse alusel lisatud uute toodetena mineraalsete maavarade süsinikdioksiidimaksu sätestava eelarve peatüki punkti 1 ning et maksuvabastus muude otstarvete puhul peale hoonete kütmise on lisatud maksuvabastusi käsitlevasse eelarve peatüki punkti. Samuti on järelevalveamet teadlik EFTA kohtu otsusest Norra elektrimaksust vabastuse kohtuasjas, (16) milles Norra Kuningriik väitis, et hoolimata õigusnormidest, mis osutasid teatud sektorite (kaevandamine ja tootmine) vabastamisele elektrimaksust, olid tegelikult vabastatud üksnes elektri teatud kasutusotstarbed. EFTA kohus viitas väljakujunenud kohtupraktikale, mille kohaselt on otsustav on abi mõju, mitte vorm, ning tegi ka (oma otsuse punktis 79) järgmise järelduse:

Peale selle on järelevalveamet teadlik põhimõttest, mida Euroopa Kohtu kinnitas taas oma otsuses kohtuasjas British Aggregates (17). Euroopa Kohus (lükates sellega seoses kõrvale Esimese Astme Kohtu otsuse) kinnitas, et EÜ lepingu artikli 87 lõike 1 kohaldatavuse hindamisel ei saa võtta arvesse konkreetse meetme otstarvet või eesmärki ning et valikulisuse hindamisel on ainus kriteerium see, millises ulatuses kujutab meede endast eelist teatud ettevõtjatele võrreldes teiste võrreldavas õiguslikus ja faktilises olukorras olevate ettevõtjatega. Oma ettepanekus (18) kõnealuses kohtuasjas asetas kohtujurist Mengozzi kahtluse alla ka Esimese Astme Kohtu keskendumise hinnatava meetme formaalsele aspektile, öeldes: „Konkurentsimõju seisukohast ei ole siiski olulist erinevust ühtse maksu, millest tehakse kindlaksmääratud isikutele erand, ja kindlaksmääratud isikute suhtes kehtestatud maksukohustuse vahel, millest tehakse teiste võrreldavas olukorras olevate isikute suhtes erand”  (19).

Hinnates seda, kas meede on valikuline või kujutab endast üldist meedet, nagu väidavad Norra ametiasutused, peab järelevalveamet tegema kindlaks võrdlussüsteemi, st ta peab võrdlema maksuvabastusest kasu saavate ettevõtjate seisundit teiste ettevõtjate seisundiga, kes on sarnases õiguslikus ja faktilises olukorras ja kes kõnealust kasu ei saa (20). Järelevalveamet teeb seega võrdlussüsteemina kindlaks kõik süsinikdioksiidimaksuga maksustatavad sektorid ja ettevõtjad, st need, kes tarbivad või toodavad mineraalõli, bensiini, veeldatud naftagaasi või maagaasi.

Kuna maksuvabastust kohaldatakse üksnes veeldatud naftagaasi ja maagaasi kasutamisele (ja lisaks sellele üksnes veeldatud naftagaasi ja maagaasi teatud kasutusotstarvetele), leiab järelevalveamet, et meede on valikuline, kuna soodustab üksnes teatud ettevõtjaid ja teatud kaupade tootmist. Samuti viitab järelevalveamet sellega seoses Euroopa Kohtu otsusele kohtuasjas Adria Wien Pipeline GmbH, (21) milles kohus leidis, et vabastus energiamaksust (mida kohaldati üksnes peamiselt kaupade tootmisega tegelevate ettevõtjate suhtes) oli valikuline, märkides, et „ei abikõlblike ettevõtjate suur arv ega sektorite mitmekesisus ja suurus, millesse need ettevõtjad kuuluvad, anna põhjust järeldada, et riigi algatus on üldine majanduspoliitiline meede”.

Kuna meede on valikuline, peab järelevalveamet seega hindama, kas valikulisus on õigustatud maksusüsteemi olemuse ja üldise ülesehitusega. Selleks peab järelevalveamet kõigepealt hindama kõnealuse maksu eesmärki ja seejärel otsustama, kas maksuvabastus on selle loogikaga kooskõlas. Süsinikdioksiidimaksu eesmärk on vähendada süsiniku heitkoguseid. Käesoleval juhul kuuluvad kõik mineraalsed maavarad (mineraalõli, bensiin, maagaas ja veeldatud naftagaas) sama õigusnormi kohaldamisalasse, millega kehtestatakse keskkonnakaitse eesmärgil maksustamine. Järelevalveametile ei ole selge, kuidas süsiniku heitkoguste mõjule hinna määramise keskkonnakaitsel põhinevat loogikat saab sobitada süsteemiga, mis jätab maksustamise alt välja maagaasi või veeldatud naftagaasi tarbivad sektorid, kui need sektorid võiksid olla suutelised vähendama süsinikdioksiidi heitkoguseid, piirates gaasi kasutamist või asendades selle keskkonnasäästlikumate toodetega. Sellise diferentseerimise kehtestatud EMP liikmesriik peab näitama, et seda õigustab asjaomase süsteemi olemus või üldine ülesehitus (22). Norra ametiasutused ei ole väitnud, et maksuvabastus tuleneb maksu olemusest või üldisest ülesehitusest ning kuna sellist põhjendust ei ole esitatud (või see ei ole ilmne), järeldab järelevalveamet, et süsinikdioksiidimaksu süsteemi olemus ja üldine ülesehitus ei õigusta sellist meedet.

Seetõttu leiab järelevalveamet, et kõnealune meede on valikuline, kuna soodustab teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ning seda ei saa õigustada maksusüsteemi olemuse või üldise ülesehitusega.

1.3.   Konkurentsi kahjustamine ja mõju lepinguosaliste vahelisele kaubandusele

Abimeede peab ähvardama kahjustada konkurentsi ja mõjutama lepinguosaliste vahelist kaubandust.

Ettevõtjate maksumäärade vähendamine tugevdab nende majanduslikku seisundit võrreldes konkurentidega. Abikava kohaldatakse kõigi sektorite suhtes ning võimalikud abisaajad tegutsevad paljudel turgudel, kus toimub EMP-sisene kaubandus. Näiteks kaks abisaajat on Hydro ja StatoilHydro, kes on rahvusvahelisel tasandil tegutsevad ettevõtjad. Seepärast tuleb maksuvabastust käsitada meetmena, mis mõjutab lepinguosaliste vahelist kaubandust ja võib kahjustada konkurentsi (23).

2.   Menetlusnõuded

Vastavalt protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõikele 3 „[tuleb] EFTA järelevalveametit […] piisava ajavaruga teavitada igasugusest abi andmisest või abi muutmise kavast, et järelevalveametil oleks võimalik esitada märkusi. Asjaomane EFTA riik ei tohi kavandatavat meedet rakendada enne lõpliku otsuse langetamist”.

Teatades Norra riigihalduse- ja reformiministeeriumi 9. märtsi 2007. aasta kirjas gaasile kehtestatud süsinikdioksiidimaksust vabastamisest, on Norra ametiasutused täitnud teatamisnõude. Samuti on Norra ametiasutused kinnitanud, et maksu ja maksuvabastust veel ei rakendata.

Järelevalveamet võib seega järeldada, et Norra ametiasutused on täitnud enda järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõikest 3 tulenevad kohustused.

3.   Abi kokkusobivus

Toetusmeetmed EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses on üldiselt EMP lepingu toimimisega kokkusobimatud, kui need ei vasta EMP lepingu artikli 61 lõikes 2 või 3 sätestatud erandi tingimustele. EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punktis c on sätestatud, et riigiabi võib pidada EMP lepingu toimimisega kokkusobivaks, kui see soodustab teatud majandustegevuse või teatud majanduspiirkondade arengut ega kahjusta kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega.

Pärast meetme suhtes ametliku uurimismenetluse algatamise otsuse tegemist on järelevalveamet artikli 61 lõike 3 punkti c alusel vastu võtnud keskkonnakaitseks antavat riigiabi käsitlevad uued suunised (24). Vastavalt suuniste punktile 204 kohaldab järelevalveamet uusi suuniseid kõikide teatatud abimeetmete suhtes, mille kohta ta peab tegema otsuse pärast seda, kui suunised on vastu võetud, isegi kui projektidest on teatatud enne suuniste avaldamist.

Vastavalt keskkonnakaitseks antavat riigiabi käsitlevatele suunistele võib keskkonnamaksu vähendamise või sellest vabastamise vormis antavat abi käsitada EMP lepingu toimimisega kokkusobivana tingimusel, et maksuvähendus või -vabastus: i) aitab vähemalt kaudselt kaasa keskkonnakaitse paranemisele, ii) ei õõnesta taotletavat üldist eesmärki ja iii) on Euroopa Ühenduses, eelkõige direktiivi 2003/96/EÜ (energiatoodete ja elektrienergia maksustamise kohta, edaspidi „energiamaksu direktiiv”) (25) kaudu ühtlustatud maksude puhul kooskõlas asjakohaste ühenduse õigusaktide põhimõtetega ning vastavad neis sätestatud piirangutele ja tingimustele (26).

i)	Kas maksuvähendus või -vabastus parandab keskkonnakaitset?

ii)	Kas maksuvähendus või -vabastus õõnestab maksu üldist eesmärki?

Kuigi see, kuidas energiamaksu vähendus võib keskkonnakaitset parandada või maksu üldise eesmärgiga kooskõlas olla, ei ole ilmselge, on keskkonnakaitseks antavat riigiabi käsitlevates suunistes märgitud, et võimalus teatud keskkonnamaksudest teatud sektorite või ettevõtjate rühmade puhul kõrvale kalduda võib anda riiklikele ametiasutustele võimaluse säilitada keskkonnamaksu kõrgem üldine määr. Seega võib see aidata rohkem kaasa keskkonnakulu kajastamisele kuludes ning luua täiendavaid stiimuleid keskkonnakaitse parandamiseks (27).

Järelevalveamet on siiski mures, et täielik vabastus energiamaksust ei pruugi olla asjakohase kriteeriumiga kooskõlas, hoolimata sellest, et see võib võimaldada kehtestada kõrgema maksumäära muudele energiaallikatele. Seepärast leiab järelevalveamet, et vastused neile küsimustele sõltuvad teatud määral sellest, kas on järgitud energiamaksu direktiivi põhimõtteid (28).

iii)	Kas maks vastab energiamaksu direktiiviga ühtlustatud maksule ning kui jah, siis kas on järgitud direktiivi põhimõtteid?

Järelevalveameti keskkonnakaitseks antavat riigiabi käsitlevate suuniste punktis 10 märgitakse, et kuigi energiamaksude direktiiv ei ole veel EMP lepingusse inkorporeeritud, kohaldab järelevalveamet selle hindamisel, kas keskkonnakaitseks antav riigiabi on EMP lepingu toimimisega kokkusobiv, üldiselt ühenduse suunistes sätestatutega sarnaseid kriteeriume, et tagada riigiabi eeskirjade ühtne kohaldamine ja võrdsed konkurentsitingimused kogu EMPs (29).

Vastavalt (järelevalveameti) keskkonnakaitseks antavat riigiabi käsitlevate suuniste punktile 153 on abi, mis seisneb ühenduses ühtlustatud keskkonnamaksu määra alandamises või sellest vabastamises, EMP lepingu toimivusega kokkusobiv kümneaastase ajavahemiku jooksul, tingimusel et abisaajad maksavad vähemalt asjaomases kohaldatavas direktiivis sätestatud ühenduse madalaima maksumääraga võrdse summa. Süsinikdioksiidimaks on toodete kasutamisele kehtestatud maks, mille suhtes kehtib vähemalt osaliselt energiamaksu direktiiviga ette nähtud ühendust hõlmav ühtlustamine. Vastavalt energiamaksu direktiivi artikli 17 lõikele 1 võib teatud juhtudel vähendada energiatoodete tarbimise maksu kuni direktiivis sätestatud miinimummäärani. Veeldatud naftagaasi puhul on miinimummäär praegu 41 eurot 1 000 kg kohta ja maagaasi puhul 0,3 eurot gigadžauli kohta (tööstuslik või äriline kasutus).

Käesoleval juhul ei maksta maagaasi ja veeldatud naftagaasi kasutamisel muuks otstarbeks kui hoonete kütmiseks üldse maksu ning selle tulemusel ei järgita ühenduse energiamaksu miinimummäärasid (30). Maksumäära vähendamist nullini võimaldab üksnes energiamaksu direktiivi artikli 17 lõige 2. Nimetatud artiklit kohaldatakse vaid energiamahukatele ettevõtetele (31) tehtavate maksuvabastuste suhtes (vastavalt artikli 17 lõike 4 tingimustele). Teatatud maksuvabastus ei ole piiratud selliste kasutajatega.

Eespool esitatud põhjustel leiab järelevalveamet, et maksuvabastus ei ole kooskõlas energiamaksu direktiivis sätestatud maksuvabastuse kriteeriumidega ning seda ei saa seega pidada keskkonnakaitseks antavat riigiabi käsitlevate suuniste punkti 153 alusel EMP lepinguga kokkusobivaks.

Vastavalt keskkonnakaitseks antavat riigiabi käsitlevate suuniste punktile 154 võib abi, mis seisneb keskkonnamaksu määra alandamises või keskkonnamaksust vabastamises, välja arvatud punktis 153 loetletud maksude puhul (käesoleval juhul on asjakohased maksuvabastused, mis jäävad ühenduse minimaalsest maksumäärast allapoole, ning kohaldatavas ulatuses maksud, mida ühenduse õigusaktidega ei reguleerita), lugeda EMP lepingu toimimisega kokkusobivaks kümneaastase ajavahemiku jooksul, eeldusel et suuniste punktides 155–159 sätestatud tingimused on täidetud. Nende puhul tuleb täiendavalt analüüsida riigiabi vajalikkust ja proportsionaalsust.

Vastavalt keskkonnakaitseks antavat riigiabi käsitlevate suuniste punktile 158 käsitab järelevalveamet abi vajalikuna juhul, kui täidetud on kõik järgmised tingimused: 1) abisaaja valik peab põhinema objektiivsetel ja läbipaistvatel kriteeriumidel ja abi tuleb põhimõtteliselt anda ühtemoodi kõikidele konkurentidele, kes tegutsevad ühes sektoris/ühel asjaomasel turul, kui konkurentide faktiline olukord on sarnane, 2) alandamata keskkonnamaksumäär peab kaasa tooma tootmiskulude olulise suurenemise ning 3) suuremaid tootmiskulusid ei tohi kanda üle tarbijatele, ilma et müük selle tagajärjel märkimisväärselt väheneks. Võttes arvesse Norra ametiasutuste väljendatud seisukohta, mille kohaselt maksu laiendamisega maagaasile ja veeldatud naftagaasile püüti kehtestada maks kütmisele, et soodustada keskkonnasäästlikumaid alternatiive, tunneb järelevalveamet käesoleval juhul muret, kas abisaajad (st ettevõtjad, kes kasutavad maagaasi ja veeldatud naftagaasi muuks otstarbeks kui kütmiseks) valiti tõepoolest objektiivsete ja läbipaistvate kriteeriumide alusel. Igal juhul ei ole järelevalveametile esitatud teavet selle kohta, millisel määral tooks süsinikdioksiidimaks kaasa tootmiskulude olulise suurenemise, mida ei tohi kanda üle tarbijatele, ning kahtleb seetõttu abi vajalikkuses. Järelevalveametil ei ole seega tõendeid (näiteks prognoose käibe või turuosa võimaliku vähenemise kohta), mis võimaldaksid teha järeldust, et maksuvabastus on vajalik, kuna maksutõusu ei saa kanda üle tarbijatele, ilma et müük selle tagajärjel märkimisväärselt väheneks.

Abi proportsionaalsusega seoses peaks iga abisaaja (vastavalt keskkonnakaitseks antava riigiabi suuniste punktile 159) vastama ühele järgmistest kriteeriumidest: 1) ta peab maksma sellise osa riiklikust maksust, mis üldjoontes vastab iga üksiku abisaaja tegevuse keskkonnamõjule võrreldes tegevusega, mille puhul kasutatakse EMPs parimaid tulemusi saavutanud tehnikat (abisaajad saavad kõige rohkem kasu maksuvähendusest, mis vastab parimaid tulemusi saavutanud tehnikat kasutades maksust tulenenud tootmiskulude suurenemisele ja mida ei tohi tarbijatele üle kanda), 2) ta peab maksma vähemalt 20 % riiklikust maksust, välja arvatud juhul, kui madalam määr on õigustatud, või 3) ta peab sõlmima EFTA liikmesriigiga lepingud, milles ta kohustub saavutama keskkonnakaitse eesmärke, millel on võrdne mõju olukorraga, kus kohaldatakse punkte 1 või 2 või ühenduse madalaimat maksumäära. Käesoleval juhul ei ole järelevalveametil teavet parimaid tulemusi saavutanud tehnika kohta, kuigi on selge, et see ei ole maksumeetme nõue; riiklikust maksust 20 % maksmise tingimus ei ole asjakohane, kuna see tähendaks igal juhul energiamaksu direktiivi kohasest miinimummäärast oluliselt suuremat summat; järelevalveametil ei ole teavet selliste Norra ametiasutustega sõlmitud lepingute olemasolu kohta, millega võiks saavutada samu keskkonnakaitse eesmärke. Järelevalveamet ei leia seepärast, et maksuvabastus on proportsionaalne.

4.   Järeldus

Järelevalveamet otsustab seega, et maksuvabastuse vajalikkus või proportsionaalsus ei ole tõestatud ning see ei ole kooskõlas järelevalveameti keskkonnakaitseks antavat riigiabi käsitlevate suunistega.

Järelevalveamet ei välista siiski, et teatud olukorras võib rohkem piiratud maksuvabastust lugeda EMP lepinguga kokkusobivaks. Näiteks võiks teatud juhul käsitada maksuvabastust, mis piirdub ettevõtjatega, kes kannavad Norra heitkogustega kauplemise süsteemis osalemise tõttu netokahju, selle kahju katmisega piiratud ulatuses vajaliku ja proportsionaalsena (32).

Lisaks sellele saaks energiamaksu direktiiviga kooskõlas olevaid erandeid, mis on piiratud kümneaastase ajavahemikuga ja mille puhul abisaajad maksavad vähemalt ühenduse madalaimat maksumäära, rakendada vastavalt EMP lepingusse inkorporeeritud komisjoni 6. augusti 2008. aasta määruse (EÜ) nr 800/2008 (EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks) (33) artiklile 25.

Norra ametiasutuste ettepanekud ei sisalda siiski selliseid piiranguid ning seepärast ei ole järelevalveamet neid võimalusi põhjalikumalt hinnanud. Järelevalveamet leiab seega, et meede ei ole EMP lepinguga kokkusobiv,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE: