EFTA JÄRELEVALVEAMET (1),

ning arvestades järgmist:

I.   ASJAOLUD

1.   Menetlus

17. märtsi 2006. aasta kirjas esitas äriühing North European Aviation Resources AS (edaspidi „NEAR” või „kaebuse esitaja”) kaebuse Norra lennukolledžile ülevaadatud riigieelarvest abi andmise kohta. Järelevalveamet sai kirja kätte ja registreeris selle 20. märtsil 2006 (toiming nr 366921). 25. augusti 2006. aasta kirjas, mille järelevalveamet sai kätte ja registreeris 28. augustil (toiming nr 385471), laiendas NEAR oma kaebust toetustele, mida olid Norra lennukolledžile andnud Tromsi maakond ja Målselvi vald.

11. aprilli 2006. aasta kirjaga (toiming nr 369763) ja 7. septembri 2006. aasta kirjaga (toiming nr 385794) teavitas järelevalveamet Norra ametiasutusi kaebusest ja selle täiendusest ning kutsus neid üles selle kohta märkusi esitama.

Pärast märkustega tutvumist teavitas järelevalveamet Norra ametiasutusi 13. detsembri 2006. aasta kirjas (toiming nr 401508), et oli otsustanud algatada Tromsi maakonnas pilootide koolituseks antud abi kohta järelevalve- ja kohtulepingu 3. protokolli I osa artikli 1 lõikes 2 sätestatud menetluse (8). Norra valitsust kutsuti üles selle otsuse kohta märkusi esitama. Norra ametiasutused esitasid oma märkused 15. veebruari 2007. aasta kirjas, mille järelevalveamet sai kätte ja registreeris 19. veebruaril 2007 (toiming nr 410248).

Otsus nr 389/06/COL ametliku uurimismenetluse algatamise kohta avaldati Euroopa Liidu Teatajas ja selle EMP kaasandes. Järelevalveamet kutsus huvitatud isikuid üles märkusi esitama (9).

Järelevalveametile laekusid huvitatud isikutelt kahed märkused. Järelevalveamet edastas need Norra ametiasutustele 10. oktoobri 2007. aasta kirjaga (toiming nr 446322) ning andis neile võimaluse vastata. Norra ametiasutused esitasid oma märkused 13. novembri 2007. aasta kirjaga (toiming nr 451773).

2.   Kavandatava meetme kirjeldus

2.1.   Uuritavad meetmed

a)   Norra lennukolledžile antud toetus

Norra valitsuse väitel kehtestas parlament 2005. aasta juunis 4,5 miljoni Norra krooni suuruse toetuse „pilootide koolitamiseks Tromsø/Bardufossi piirkonnas”. Selle toetuse eraldas Norra lennukolledžile 8. juulil 2005 otse haridus- ja teadusministeerium.

Ka 2006. aasta riigieelarvesse kirjutati 4,5 miljoni Norra krooni suurune summa, samuti oli see ette nähtud 2007. aasta eelarveprojektis. Norra valitsuse andmetel teavitati parlamenti aga kaebusest ja edasised eraldised Norra lennukolledžile peatati kuni küsimuse lahendamiseni.

b)   Projektitoetus Norsk Luftfartshøgskolele

Tromsi maakond kinnitas, et oma 6. juuli 2006. aasta otsusega eraldas ta 1,9 miljoni Norra krooni suuruse projektitoetuse Norsk Luftfartshøgskolele, mis on Norra ametiasutuste sõnul Põhja-Norras pilootide koolituse hõlbustamiseks asutatud mittetulunduslik sihtasutus.

c)   Tromsi maakonna laen Norra lennukolledžile ja selle järgnev kustutamine

Tromsi maakonna andmetel andis ta Norra lennukolledžile 1999. aastal piirkondliku laenukava alusel 400 000 Norra krooni suuruse laenu, millest teavitati järelevalveametit ja milleks viimane loa andis. Algsete laenutingimustega nähti ette, et laen makstakse kehtivate intressimääradega tagasi pärast esialgset kolmeaastast ajavahemikku. Pärast tagasimaksetähtaja pikendamisi kustutas Tromsi maakond laenu oma 6. juuli 2006. aasta otsusega, tingimusel et Norra lennukolledži võlgade saneerimises osalevad kõik teised võlausaldajad.

d)   Laenugarantii

Tromsi maakond kinnitas, et andis Norra lennukolledži võla jaoks 500 000 Norra krooni suuruses summas garantii ajavahemikuks 1. septembrist 2002 kuni 1. septembrini 2012, ilma et oleks seejuures nõudnud Norra lennukolledžilt garantiipreemia maksmist.

e)   Målselvi valla laen Norra lennukolledžile

Målselvi vald märkis, et oma 19. juuli 2006. aasta otsusega andis ta Norra lennukolledžile 1,3 miljoni Norra krooni suuruse allutatud laenu intressimääraga 8,5 % aastas, mis tuli tasuda täies ulatuses koos intressidega hiljemalt 2007. aasta lõpuks. Oma 24. aprilli 2008. aasta otsusega pikendas Målselvi vald tagasimaksetähtaega 31. detsembrini 2008. Hiljem kinnitasid Norra ametiasutused, et laen oli määratud Norsk Luftfartshøgskolele ja tollele ka välja makstud.

2.2.   Uuritavate meetmete eesmärk

a)   Toetus

Norra valitsuse sõnul on viimastel aastatel kahanenud nii õhujõudude suutlikkus koolitada väljaspool relvajõude töötavaid piloote kui ka lennuettevõtja SAS rahaline toetus pilootide koolitamiseks. Vaidlustatud rahastamist võib käsitada nende muutuste tagajärjena. Toetust võib kasutada üksnes Norra lennukolledžis juba pakutava pilootide koolituse jätkumise tagamiseks, kuna eesmärk on säilitada Norras olemasolev suutlikkus piloote koolitada ja vältida kriisi pilootide värbamisel.

b)   Projektitoetus Norsk Luftfartshøgskolele

Tromsi maakonna andmetel on projektitoetuse eesmärk tagada maakonna lennundusalase pädevuse arendamine ja tugevdamine.

c)   Tromsi maakonna laen Norra lennukolledžile ja selle järgnev kustutamine

Tromsi maakonna andmetel oli laenu tagasimaksmise tähtaega vaja pikendada ja laen lõpuks täielikult kustutada Norra lennukolledži finantsolukorra tõttu.

d)   Laenugarantii

Norra lennukolledži omanikelt nõuti nende osalusmäärale vastavat garantiid lennusimulaatori rahastamiseks võetud laenule.

e)   Målselvi valla laen Norra lennukolledžile

Selle laenu eesmärke ei täpsustatud.

2.3.   Abimeetme riiklik õiguslik alus

4,5 miljoni Norra krooni suurune otsetoetus nähti ette 2005. aasta ülevaadatud riigieelarves (ptk 281, 1. kirje). See eelarverida sisaldab ka 574 000 Norra krooni suurust summat muudeks eesmärkideks, mis ei ole uuritavate meetmetega seotud.

Ülejäänud meetmed tulenevad Tromsi maakonnanõukogu või Målselvi valla täitevkomitee otsustest.

2.4.   Abisaajad

Norra lennukolledž on piiratud vastutusega äriühing, mis on Norras registreeritud 1993. aastal. Selle omanikud olid SAS (60 %), Norsk Luftfartshøgskole (29 %) ja väikeaktsionärid. 2006. aasta novembris suurendas Norsk Luftfartshøgskole oma osalust Norra lennukolledžis 95,65 %-le. Ülejäänud aktsiad (4,35 %) kuuluvad äriühingule Hurtigruten AS.

Tromsø/Bardufossi piirkonnas ainsana pilootide koolitust pakkuv Norra lennukolledž oli ainus abisaaja, kellel oli võimalik parlamendi toetust saada.

Ka Tromsi maakond andis konkreetselt Norra lennukolledžile laenu (mis hiljem kustutati) ja laenugarantii. Norsk Luftfartshøgskole sai projektitoetust Tromsi maakonnalt ja laenu Målselvi vallalt.

Norsk Luftfartshøgskole on sihtasutus, mis on Norras registreeritud 1997. aastal. Selle asutajaliikmed on Troms fylkeskommune, SASi lennuakadeemia (SAS Flight Academy) ning Bardu ja Målselvi vallad. Selle mittetulundusliku sihtasutuse registreeritud tegevusala on kinnisvara rentimine ning eesmärgiks on seatud Põhja-Norras pilootide koolituse hõlbustamine koolituspakkumiste koostamise, algatamise ja kooskõlastamise ning vajalike ruumide tagamise kaudu.

3.   Ametliku uurimismenetluse algatamise otsus

Ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses jõudis järelevalveamet esialgsele järeldusele, et riigiabi olemasolu ei saanud välistada ning et kättesaadava teabe põhjal kaheldi kõnealuse abi kokkusobivuses EMP lepinguga.

4.   Norra ametiasutuste märkused otsuse kohta

Norra ametiasutused leidsid, et vaidlustatud rahastamine ei ole riigiabi, kuna koolituse pakkumine Norra lennukolledžis ei ole majandustegevus ega kuulu seepärast hindamisele EMP lepingu artikli 61 alusel. Samuti väitsid Norra ametiasutused, et isegi juhul, kui selline tegevus kuuluks kõnealuse sätte reguleerimisalasse, oleks vaidlustatud rahastamise puhul tegemist hüvitisega üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise eest EMP lepingu artikli 59 lõike 2 tähenduses.

Norra ametiasutused leiavad, et haridust võib mittemajandusliku tegevusena käsitada ka siis, kui see ei kuulu riikliku haridussüsteemi alla. Norra lennukolledži pakutava kursuse sisu ja tase on kehtestatud riikliku seaduse, nimelt Norra lennundusseadusega. Peale selle uuritakse praegu võimalust kaasata pilootide koolitus riiklikku haridussüsteemi. Norra ametiasutused osutavad võimalikule värbamisprobleemile seoses sellega, et praegu jäetakse koolituskulud rohkem õpilaste kanda (tavapäraselt jagunesid kulud lennuettevõtja ja õpilase vahel). Sellise koolituse pakkumine on kulukas ning kuigi koolitust pakuvad eraettevõtjad, ei tundu see olevat kasumlik majandustegevus (10). Seepärast leiavad Norra ametiasutused, et kooskõlas Euroopa Kohtu praktikaga tähendas vaidlustatud rahastamine üksnes seda, et riik täitis elanike ees oma kohustust haridusvaldkonnas.

Teisalt on Norra ametiasutused seisukohal, et EMP lepingu artikli 59 lõikest 2 lähtudes on vaidlustatud rahastamise puhul tegemist seadusliku abiga. Nad rõhutavad riigi õigust määratleda, mis kuulub „üldist majandushuvi pakkuva teenuse” alla, ning leiavad, et see põhimõte kehtib Norra lennukolledži pakutud piloodikoolituse suhtes. Siinkohal toonitavad Norra ametiasutused, et Norra lennukolledži pakutaval erikoolitusel, mis on Norras ainus terviklik liinipilootide koolitusprogramm, on võtmeroll Norra turgu teenindavate pilootide värbamisel. Seega on Norra lennukolledži pilootide koolitamise toetamine riikliku hariduspoliitika küsimus, mis on otseselt seotud avalikkuse pikaajalise kasuga, ning ei ole diskrimineeriv, kuna Norras ei ole teisi tervikliku koolituse pakkujad.

Norra ametiasutused leiavad, et EMP lepingu artikli 59 lõike 2 esimene tingimus, nimelt teenuste osutamise usaldamine, on täidetud konkreetse eelarveeraldisega „liinipilootide koolitamiseks Tromsi maakonnas / Bardufossis” ning Norra lennundusseadusega. Norra ametiasutused väidavad, et teine tingimus tähendab ilmsete vigade esinemise, mitte „eesmärgi ja selle saavutamiseks kasutatud vahendite põhjendatud seose” kontrollimist. Nad leiavad, et erandit kohaldatakse juhul, kui see on vajalik selleks, et võimaldada ettevõtjal täita oma ülesandeid vastuvõetavatel finantstingimustel (11). Norra ametiasutused välistavad ülemäärase hüvitamise võimaluse, nentides, et 4,5 miljoni Norra krooni suurune eraldis katab ainult 20 % pilootide koolitusprogrammi kuludest.

Norra ametiasutused toonitavad, et riigiabi olemasolu kindlakstegemisel EMP lepingu artikli 61 lõike 1 alusel ei ole EMP lepingu artikli 59 lõikes 2 esitatud nõue, mille kohaselt kaubandust ei tohi mõjutada „määral, mis oleks vastuolus lepinguosaliste huvidega”, nii range kui kaubandusele avalduvat mõju käsitlev kriteerium. Nad viitavad Euroopa Kohtu praktikas (12) osutatud tasakaalustamisele ning leiavad, et kõnealuses küsimuses on tõendamiskohustus järelevalveametil (13).

Tromsi maakonna erimärkused

Tromsi maakond on seisukohal, et nõuetekohase pilootide koolituse tagamine on riikliku tähtsusega küsimus. Maakond peab nii oma otsest (laenugarantii ja laenu kustutamine) kui ka kaudset osalemist (Norsk Luftfartshøgskole omanikuna) Norra lennukolledži rahalises ümberkorraldamises tavapäraseks turupraktikaks ning rõhutab, et tema toetuse tingimuseks oli ka teiste võlausaldajate osalemine võla ümberkorraldamises (14).

Tromsi maakond selgitas, et garantiiga tagatakse lennusimulaatori rahastamiseks võetud laenu. Ettemaksu vältimiseks pidid Norra lennukolledži omanikud laenu tagama. Tromsi maakonna garantii moodustab 12,27 % laenusummast. Tromsi maakond rõhutab maakonna ja Norra lennukolledži vahelist ema- ja tütarettevõtja suhet. Samuti väidab ta, et garantiipreemiate nõudmise korral ei oleks need ületanud vähese tähtsusega abi piirmäära.

Målselvi valla erimärkused

Målselvi vald toonitab, et laenu võtmise ajal peeti Norra lennukolledži finantsraskusi ajutiseks ning et vald osales huvitatud isikuna käimasolevas refinantseerimisprotsessis. Vald leiab, et kui laenu andmise ajal hinnati riske piisavalt ja objektiivselt, ei ole järelevalveametil vaja kindlaksmääratud intressitaset läbi vaadata, välja arvatud juhul, kui tundub, et puudusid objektiivsed põhjused heas usus põhjendatult oodata, et erainvestor oleks kõnealuse juhtumi asjaolude puhul raha laenanud.

5.   Huvitatud kolmandate isikute esitatud märkused

3. mai 2007. aasta kirjas, mille järelevalveamet sai kätte ja registreeris samal päeval (toiming nr 420011), esitas ametliku uurimismenetluse algatamise otsuse kohta märkusi Rørosfly AS. See äriühing toetab kaebuse esitajat ja osutab konkurentsieelisele, mis ainult ühe lennukooli riikliku toetamisega kaasneb.

4. mai 2007. aasta kirjas, mille järelevalveamet sai kätte ja registreeris samal päeval (toiming nr 420422), esitas ametliku uurimismenetluse algatamise otsuse kohta märkusi kaebuse esitaja. Sissejuhatava märkusena lükkab kaebuse esitaja ümber Norra ametiasutuste esitatud kirjelduse pilootide koolitussüsteemi kohta ning väidab, et nii temal kui ka Norra lennukolledžil on sama litsents (mille on väljastanud Norra tsiviillennundusamet) ning et mõlemad pakuvad Norras terviklikku liinipilootide koolitust (15).

Osutades väitele, et Norra lennukolledž ei tegele majandustegevusega, tuletab kaebuse esitaja meelde termini „ettevõtja” ulatust, väites, et kontrollida tuleb seda, kas üksus tegeleb turul kaupade või teenuste pakkumist hõlmava majandustegevusega, mida võiks vähemalt põhimõtteliselt teostada eraõiguslik äriühing kasumi teenimiseks (16). Kaebuse esitaja arvamuse kohaselt tegeleb Norra lennukolledž tavapärase äritegevusega, millel on ilmselge majanduslik eesmärk. Selle seisukoha põhjendamiseks osutab kaebuse esitaja Norra lennukolledži ulatuslikule reklaamitegevusele, mis on iseloomulik turuosalistele. Samuti nendib NEAR, et tema õpilaste vastuvõtt on alates Norra lennukolledži likvideerimisest kasvanud – see asjaolu kajastab konkureerivat suhet kahe lennukooli vahel.

EMP lepingu artikli 59 lõike 2 kohaldamisega seoses uurib kaebuse esitaja Norra ametiasutuste osutatud üldist majandushuvi pakkuva teenuse täpset sisu. Kõik Norra lennukoolid peavad vastama samadele riiklikele ja rahvusvahelistele eeskirjadele. Sellest tulenevalt ei saa Norra lennukolledži tegevust tervikuna käsitada üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamisena – teiste lennukoolidega võrreldes peab Norra lennukolledž pakkuma midagi enamat. Kaebuse esitaja peab ainsaks võimalikuks lisaelemendiks asjaolu, et Norra lennukolledž pakub tervet koolitust Norras. Samas, kuigi üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid iseloomustab see, et neid ei osutata ilma riikliku sekkumiseta, pakub ka NEAR terviklikku pilootide koolitust tervenisti Norras (madalamate hindadega kui Norra lennukolledž). Seepärast järeldab kaebuse esitaja, et kõnealuse teenuse liigitamine üldist majandushuvi pakkuvaks teenuseks on ilmne viga. Kaebuse esitaja väidab, et igal juhul ei ole EMP lepingu artikli 59 lõikes 2 sätestatud tingimused täidetud. Kaebuse esitaja vaidlustab Norra ametiasutuste väite, mille kohaselt toimus ülesande andmine ametliku aktiga Norra lennundusseaduse ja eelarveeraldise kaudu. Peale selle ei täpsustata seoses avalike teenuste eest hüvitise maksmist käsitlevate riigiabi suunistega üheski ametlikus aktis ei üldist majandushuvi pakkuva teenuse täpset olemust ega hüvitise arvutamise, kontrollimise või läbivaatamise parameetreid. Siinkohal märgib kaebuse esitaja, et Norra ametiasutused ei ole dokumenteerinud ühegi üldist majandushuvi pakkuva teenusega seotud kulusid (st kulusid, mis on seotud võimaliku kohustusega rakendada kogu lennukoolitus Norras). Kaebuse esitaja väidab tõepoolest, et NEAR võiks pakkuda sama koolitust madalama hinna eest (17).

Lõpuks teeb kaebuse esitaja märkuse turumajandusliku investori põhimõtte kohta. Väidetakse, et Norra lennukolledž on finantsraskustes olnud vähemalt sellest ajast alates, kui SAS selle toetamise 2005. aastal lõpetas, ning et investeeringute tegemise ajal ei olnud Norra ametiasutustel mingit alust oodata investeeritud kapitalilt põhjendatud tulu. Seoses asjaoluga, et Norra ametiasutustel oli lennukolledžis osalus, viitab kaebuse esitaja Euroopa Kohtu praktikale ja väidab, et vastupidiselt kohtupraktikale ei tehtud asjaomaseid investeeringuid abstraktselt, vaid arvestades sotsiaalseid, piirkondlikke ja sektoriga seotud kaalutlusi. Täpsemalt väidab kaebuse esitaja, et Norsk Luftfartshøgskolet tuleb käsitada ettevõtjana EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses ning et 1,9 miljoni Norra krooni suurune toetus kõnealusele üksusele on majanduslik soodustus, mis ähvardab moonutada konkurentsi. Peale selle ei saa kõnealuseid investeeringuid ilmselgelt pidada vastavaks turumajandusliku investori põhimõttele, pidades silmas, et tegemist on mittetulundusliku sihtasutusega. Kaebuse esitaja kordab eespool põhjendatud punkte ning järeldab, et Norsk Luftfartshøgskolele ei ole määratud avaliku teenindamise kohustust EMP lepingu artikli 59 lõike 2 alusel ning et toetussumma ei ole seotud väidetava üldist majandushuvi pakkuva teenuse kuludega.

Norra ametiasutuste märkuste põhjal ametliku uurimismenetluse algatamise otsusele osutab kaebuse esitaja veel kahele võimalikule abielemendile: Norsk Luftfartshøgskole vabastas Norra lennukolledži teatavaks ajaks kohustusest tasuda õpilaste ühiselamu eest üüri ning vähendas angaari ja haldusruumide eest võlgnetavaid makseid. Kaebuse esitaja leiab, et selline tegevus ei ole kooskõlas turumajandusliku investori põhimõttega ja et seepärast on tegemist Norsk Luftfartshøgskole poolse riigiabiga Norra lennukolledžile.

Seoses laenu kustutamisega (18) väidab kaebuse esitaja, et erainvestorite poolse laenude kustutamise tõendamisest ei piisa, ja kordab oma väidet, mille kohaselt on laenu kustutamine riigiabi, mis ei ole kooskõlas turumajandusliku investori põhimõttega. Eeskätt märgib kaebuse esitaja, et maakond ei ole esitanud mingeid tõendeid dokumenteeritud ümberkorraldamiskava kohta, mis tagaks investeeringutelt piisava tulu.

Laenugarantii puhul vaidlustab kaebuse esitaja Norra ametiasutuste väite, et tavaliselt ei nõua emaettevõtjad tütarettevõtjatele antud laenudelt garantiipreemiaid, ning viitab vastupidise väite põhjenduseks piiratud vastutusega äriühinguid käsitleva Norra seaduse jagudele 3-8 ja 3-9.

Lõpuks kordab kaebuse esitaja seoses Målselvi valla antud laenult nõutud 8,5 % suuruse intressimääraga turumajandusliku investori põhimõtte aluseks olevaid kaalutlusi ning järeldab, et Norra lennukolledži finantsolukorda silmas pidades ei kajasta intressimäär laenuga seotud riski ja et see tuleks liigitada toetuseks, mida erainvestor ei oleks andnud.

6.   Norra ametiasutuste märkused esitatud väidete kohta

Rørosfly ja kaebuse esitaja märkustele vastates rõhutasid Norra ametiasutused esiteks, et Norra lennukolledžit ei ole enam juriidilise isikuna olemas, ning teiseks, et kuna NEAR ei julgusta aktiivselt oma õpilasi tervet koolitust Norras läbima, nähti Norra lennukolledži toetamist parima viisina Norra lennunduskoolituse keskkonda panustamiseks.

II.   Hindamine

1.   Käesoleva otsuse reguleerimisala

Oma märkustes ametliku uurimismenetluse algatamise otsuse kohta kirjeldavad Norra ametiasutused Norsk Luftfartshøgskole ja Norra lennukolledži suhet ning mainivad, et viimase finantsraskusi silmas pidades peatas Norsk Luftfartshøgskole ajutiselt Norra lennukolledži kohustuse maksta talle renditava ühiselamu eest üüri ning vähendas angaari ja haldusruumide rentimise eest võlgnetavaid makseid.

Kaebuse esitaja käsitab neid samme veel kahe Norra lennukolledžile antud abi elementidena, samas kui Norra ametiasutused väidavad, et nendel asjaoludel oli selline toimimine tavapärane. Kõnealuseid samme ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses ei käsitletud.

Veelgi enam, võttes arvesse Norra ametiasutuste esitatud teavet Målselvi valla antud laenu saaja kohta, ei vasta see meede enam ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses esitatud kirjeldusele. Norra ametiasutused on kinnitanud ka seda, et nii kõnealune laen kui ka Tromsi maakonna poolt Norsk Luftfartshøgskolele eraldatud projektitoetus kanti Norra lennukolledžile üle „arendusprojekti elluviimiseks vajalike teenuste eest”. Ka seda vahendite ülekandmist ei mainita ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses.

Målselvi valla antud laenu saaja muutumise kohta leiab järelevalveamet, et vaidlustatud meede – soodusintressimääraga antud valla vahendid – on samane ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses kirjeldatuga, ning seepärast hinnatakse seda meedet seoses uue abisaaja, mitte Norra lennukolledžiga. Muude tõstatatud küsimuste puhul ei ole järelevalveamet aga kindel, et nende mitmesuguste meetmete kooskõla riigiabi eeskirjadega ei saa kahtluse alla seada. Sellest tulenevalt ei saa nende meetmete kohta järeldusi teha ning käesolevas otsuses neid enam ei käsitleta. Seepärast laieneb käesoleva otsuse reguleerimisala üksnes eespool I osa punkti 2.1 alapunktides a–e kirjeldatud meetmetele.

2.   Riigiabi olemasolu EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses

EMP lepingu artikli 61 lõike 1 sõnastus on järgmine:

Enne kõnealuste kriteeriumide ükshaaval vaatlemist tuleb sissejuhatavalt käsitleda Norra lennukolledži tegevuse, nimelt pilootide koolitamise olemust.

Tundub, et kõnealuse märkimisväärsete kuludega teenuse osutamiseks on olemas konkureeriv turg. Asjaolu, et teenusel on hariduslik külg, ei muuda iseenesest tegevuse majanduslikku olemust. Vastupidi, Norra valitsuse viidatud kohtupraktika tundub toetavat seisukohta, et kuigi riigi haridussüsteemis pakutavad kursused ei ole EÜ asutamislepingu artikli 50 (19) tähenduses teenused, jäävad põhiliselt eravahenditest, eeskätt õpilaste ja nende vanemate rahastatavad kursused selle artikli reguleerimisalasse (20). Samuti võib selle arutelu „teenuse” mõiste üle EÜ asutamislepingu artikli 49 ja EMP lepingu artikli 36 tähenduses kanda üle riigiabi valdkonda ning küsimuse valdkonda, kas tegemist on majandustegevusega, mida teostab ettevõtja EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses (21). Ei ole väidetud, et Norra lennukolledži kursust rahastataks peamiselt eravahenditest ning sellist järeldust ei toeta ka toimikus sisalduv teave. Seepärast järeldab järelevalveamet, et Norra lennukolledžis enne selle pankrotistumist pakutud piloodikoolitus oli majandustegevus ning et Norra lennukolledž on ettevõtja EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses.

2.1.   Riigi ressursside kasutamine

Abimeede peab olema antud riigi poolt või riigi ressurssidest.

Vaidlustatud rahastamine hõlmab ülevaadatud riigieelarve raames eraldatud otsetoetust ning kohalike ametiasutuste antud rahalisi vahendeid või soodustusi. Seepärast on selge, et vaidlustatud rahalised vahendid anti riigi poolt või riigi ressurssidest.

2.2.   Teatavate ettevõtjate või teatavate kaupade tootmise soodustamine

Esiteks peab abimeede andma selle saajale eelise, mis vabastab ta tavapäraselt tema eelarvest tehtavatest kuludest. EMP lepingu artikli 61 lõike 1 alusel tuleb hinnata aga vaid ettevõtjaid soodustavaid vahendite ülekandmisi. Seega tuleb enne konkreetse uuritava meetme käsitlemist kõigepealt kaaluda, kas toetuse saajad olid ettevõtjad kõnealuse sätte tähenduses.

Nagu eespool märgitud, on Norra lennukolledž ilmselgelt ettevõtja ning asjaolu, et ta täidab koolitusfunktsiooni, ei muuda käesoleva juhtumi puhul seda järeldust.

Tundub aga, et Norsk Luftfartshøgskole ei tegele mingit liiki majandustegevusega, millega seoses talle rahalisi vahendeid antaks. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on majandustegevuse iseloomulikuks tunnuseks teenuste või kaupade pakkumine teataval turul (22). Järelevalveametile ei ole esitatud mingit teavet, mis viitaks sellele, et pilootide koolituse hõlbustamist Põhja-Norras võib sel viisil määratleda. Tõepoolest, kooskõlas väljakujunenud kohtupraktikaga tuleb teenustena EMP lepingu tähenduses käsitada üksnes selliseid teenuseid, mida tavaliselt osutatakse tasu eest (23). Lisaks sellele, et Norsk Luftfartshøgskolele ei maksta tema tegevuse eest, sarnanevad rahalised vahendid, mida ta kooskõlas oma eesmärgiga hõlbustada Põhja-Norras pilootide koolitamist jaotab, pigem sotsiaalsete eesmärkidega, mille EFTA kohus määras kindlaks Private Barnehagersi kohtuasjas, otsustades, et Norra riigi eesmärk ei olnud kasumlik tegevus, vaid et ta täitis elanikkonna ees oma kohustusi sotsiaal-, kultuuri- ja haridusvaldkonnas (24). Tõepoolest sarnanevad Tromsi maakonna poolt Norsk Luftfartshøgskolele antud rahalised vahendid pigem sisemise vahendite ülekandmisega, mille puhul vahendid on suunatud sihtotstarbeliseks kasutamiseks pilootide koolitamise edendamiseks selles geograafilises piirkonnas, mille eest maakond vastutab, kui osutatud teenuste eest tasumisega. Kõnealuste vahendite edasine väljamaksmine sellistele ettevõtjatele nagu Norra lennukolledž, kes tegeleb majandustegevuse ehk pilootide koolitamisega, võib tõepoolest olla riigiabi, kuid nagu eespool II osa punktis 1 märgitud, jääb see käesoleva otsuse reguleerimisalast välja. Seoses algsete väljamaksetega Norsk Luftfartshøgskolele järeldab järelevalveamet, et vähemalt väljamaksete tegemise ajal ei saanud Norsk Luftfartshøgskolet ennast lugeda abi saajaks ning et neid kahte Norsk Luftfartshøgskolele suunatud meedet ei pea enam täpsemalt käsitlema. Seepärast kaalub järelevalveamet eelise olemasolu ainult Norra lennukolledžile suunatud meetmete puhul, nimelt:

—	4,5 miljoni Norra krooni suurune toetus riigieelarvest;

—	Tromsi maakonna laen ja selle järgnev kustutamine;

—	Tromsi maakonna antud laenugarantii ilma garantiipreemia maksmiseta.

Ilmselgelt vastab sellele tingimusele tegevuskulude vähendamiseks mõeldud otsetoetus.

Norra ametiasutuste väitel andis Tromsi maakond 1999. aastal laenu piirkondliku laenukava alusel, millest teavitati järelevalveametit ja milleks viimane loa andis. Laenu kustutamine kahandab ka abisaaja neid finantskohustusi, mida ta vastasel korral peaks täitma. Kui selline tegevus lähtub aga tavalistest turupõhimõtetest, ei saa väita, et abisaajat soodustatakse EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses. Norra ametiasutuste esitatud teabe kohaselt olid 2005. aasta lõpul Norra lennukolledži pikaajalised tagatiseta võlausaldajad järgmised üksused: Sparebanken Finans Nord-Norge AS (2 877 000 Norra krooni), Tromsi maakond (400 000 Norra krooni), Indre Troms Samvirkelag BA (200 000 Norra krooni) ja Eriksen Eiendom (200 000 Norra krooni). Norra ametiasutused kinnitasid, et kaks viimast, keda mõlemat tuleb lugeda erainvestoriks, lubasid kustutada Norra lennukolledžile antud laenud, samas kui Sparebanken Finans Nord-Norge nõustus 2006. aasta teise poolaasta osamaksed edasi lükkama, kuid ei loobunud intressimaksete sissenõudmisest. Seega, kuna avalikud ametiasutused peavad oma võlglasi kohtlema sama jõuliselt kui erainvestorid ning kuna ka eraõiguslikud turuosalised kustutasid Norra lennukolledži tasumisele kuuluvaid laene, leiab järelevalveamet, et Tromsi maakonna sama tegevus ei ole riigiabi.

Riigigarantiisid käsitlevate riigiabi suuniste jaos 2.1 on sätestatud, et kui garantii eest ei maksta garantiipreemiaid, on tegemist soodustusega laenuvõtjale ja riigi vahendite raiskamisega. Seepärast tundub, et Tromsi maakonna poolt Norra lennukolledžile antud laenugarantii andis viimasele eelise, soodustades seega asjaomast ettevõtjat EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses.

Teiseks peab abimeede olema valikuline, soodustades „teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist”. Uuritavad meetmed olid suunatud otseselt Norra lennukolledžile ja seega selgelt valikulised.

2.3.   Konkurentsi moonutamine ja lepinguosaliste-vahelise kaubanduse mõjutamine

Meetmete puhul on riigiabiga tegemist juhul, kui need moonutavad konkurentsi ja mõjutavad lepinguosaliste-vahelist kaubandust. Kuna Norra lennukolledž konkureerib otseselt teiste asutustega, kes ühtsete Euroopa eeskirjade alusel (Ühinenud Lennuametite antav lennumeeskonna lennundusluba) Norras ja Euroopas pilootide koolitust pakuvad, tundub, et rahastamine tugevdab vahendite saaja positsiooni ning võib seega moonutada nende eri koolide vahelist konkurentsi ja mõjutada asjaomaste asukohariikide vahelist kaubandust.

2.4.   Järeldus

Eespool käsitletud kaalutluste põhjal järeldab järelevalveamet, et järgmised meetmed ei ole riigiabi EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses:

—	Tromsi maakonna projektitoetus Norsk Luftfartshøgskolele (I osa punkti 2.1 alapunkt b eespool);

—	Tromsi maakonna poolt Norra lennukolledžile antud laenu kustutamine (I osa punkti 2.1 alapunkt c eespool) ja

—	Målselvi valla laen Norsk Luftfartshøgskolele (I osa punkti 2.1 alapunkt e eespool),

ning et järgmised Norra lennukolledžile antud abimeetmed on riigiabi EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses:

—	4,5 miljoni Norra krooni suurune otsetoetus riigieelarvest (I osa punkti 2.1 alapunkt a eespool) ja

—	Tromsi maakonna antud laenugarantii ilma garantiipreemia maksmiseta (I osa punkti 2.1 alapunkt d eespool).

3.   Menetlusnõuded

Järelevalve- ja kohtulepingu 3. protokolli I osa artikli 1 lõike 3 kohaselt „teavitatakse EFTA järelevalveametit piisavalt aegsasti abi andmise või selle muutmise kavadest, et võimaldada tal esitada märkusi (…). Asjaomane riik ei tohi kavandatavat meedet rakendada enne lõpliku otsuse langetamist”.

Norra ametiasutused ei teavitanud järelevalveametit eespool kirjeldatud abimeetmetest. Seepärast järeldab järelevalveamet, et abina määratletud meetmete puhul (nimelt otsetoetus ja laenugarantii, mida on kirjeldatud eespool vastavalt I osa punkti 2.1 alapunktides a ja d) ei täitnud Norra ametiasutused oma järelevalve- ja kohtulepingu 3. protokolli I osa artikli 1 lõikest 3 tulenevat kohustust. Seepärast on antud toetus ebaseaduslik abi järelevalve- ja kohtulepingu 3. protokolli II osa artikli 1 punkti f tähenduses.

4.   Abi kokkusobivus

4.1.   Hindamine EMP lepingu artikli 61 alusel

Käesoleva juhtumi suhtes ei saa kohaldada ühtegi EMP lepingu artikli 61 lõikes 2 kirjeldatud olukorda.

Kõnealune piirkond ei kuulu EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti a reguleerimisalasse ning käesoleva juhtumi suhtes ei saa kohaldada EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti b.

Vaidlustatud rahastamine ei tundu otseselt edendavat ühenduse horisontaalseid eesmärke EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti c tähenduses, nagu teadus- ja arendustegevus, tööhõive, keskkond jne. Tegelikult ei ole Norra ametiasutused sellele erandile ka tuginenud. Seepärast leiab järelevalveamet, et vaidlustatud rahastamist ei saa lugeda EMP lepinguga kokkusobivaks kõnealuse punkti tähenduses.

4.2.   Hindamine EMP lepingu artikli 59 lõike 2 alusel

EMP lepingu artikli 59 lõike 2 kohaselt „ettevõtjad, kellele on usaldatud üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamine …, alluvad käesoleva lepingu eeskirjadele, eelkõige konkurentsieeskirjadele niivõrd, kuivõrd nimetatud eeskirjade kohaldamine ei takista juriidiliselt ega faktiliselt nendele määratud eriülesannete täitmist. Kaubanduse arengut ei tohi mõjutada määral, mis oleks vastuolus lepinguosaliste huvidega”.

Selle sätte kohaldamist on käsitletud avalike teenuse eest hüvitise maksmist käsitlevates riigiabi suunistes, mille punktis 25 on sätestatud, et suuniseid kohaldatakse pärast kõnealuste suuniste vastuvõtmist antud teatamata abi hindamise suhtes. Kõikidel muudel juhtudel kohaldatakse abi andmise ajal kehtivaid sätteid. Kaks uuritavat meedet võeti enne suuniste vastuvõtmist (20. detsember 2005).

Enne tollase riigiabi suuniste peatüki 18C (praegu nimetatakse seda lihtsalt avalike teenuste eest hüvitise maksmist käsitlevaks peatükiks) kehtestamist ei olnud paigas konkreetseid avalike teenuste eest hüvitise maksmist käsitlevaid eeskirju. Sellele vaatamata peab järelevalveamet asjakohaseks tugineda varasemate meetmete hindamisel komisjoni teatisele üldist majandushuvi pakkuvate teenuste kohta Euroopas (25) koostoimes abi andmisele eelneva Euroopa Kohtu praktikaga.

Peale selle leiab järelevalveamet, et riigiabi suuniste peatüki 18C sisu ei muutnud oluliselt hindamise aluseid, vaid lihtsalt selgitas mitmesuguste EMP lepingu artikli 59 lõikes 2 sisalduvate kriteeriumide täitmiseks vajalikke nõudeid.

Kahe uuritava meetme kokkusobivust hinnatakse seepärast järgmiste (kumulatiivsete) põhimõtete põhjal, võttes nõuetekohaselt arvesse meetmete võtmise aega ja asjaolu, et EMP lepingu artikli 59 lõike 2 puhul on tegemist erandiga ning seda tuleb seega tõlgendada kitsendavalt:

—	asjaomane teenus peab olema „üldist majandushuvi pakkuv teenus” ja sellena selgelt määratletud;

—	asjaomasele ettevõtjale peab olema antud ametlikult ülesanne kõnealust teenust osutada;

—	konkurentsieeskirjade kohaldamine takistaks kõnealusele ettevõtjale määratud konkreetsete ülesannete täitmist;

—	kaubanduse arengut ei tohi mõjutada määral, mis oleks vastuolus lepinguosaliste huvidega.

Üldist majandushuvi pakkuv teenus

EFTA riikidel on üldist majandushuvi pakkuvate teenuste taseme kindlaksmääramisel suur otsustusõigus ning vajaduse korral võivad nad selle taseme tagamiseks kehtestada avaliku teenindamise kohustused. Riigi üldist majandushuvi pakkuvate teenuste määratlust kontrollitakse ainult ilmsete vigade vältimiseks. EMP lepingu artikli 59 lõikes 2 sisalduva erandi kohaldamiseks peab avaliku teenuse osutamine olema aga kõikidel juhtudel selgelt määratletud.

Seoses sellega järeldub kohtupraktikast, et „üldist majandushuvi pakkuvate teenuste” mõiste hõlmab teenuseid, millel on üldise majandustegevuse majandusliku huviga võrreldes teatavad eritunnused (26). Üks selliseid eritunnuseid võib olla asjaolu, et ametiasutused leiavad teenuse osutamise olevat vajaliku ka juhul, kui turul puuduvad selleks piisavad stiimulid (27). Seega, kui teatavad teenused loetakse üldhuviteenusteks ning turujõud ei taga selliste teenuste rahuldavat osutamist, võib asjaomane riik kehtestada teatava teenuste taseme tagamiseks konkreetsed avaliku teenindamise kohustused.

4,5 miljoni Norra krooni suuruse otsetoetuse kohta märgib järelevalveamet, et asjaomase kirjega 2005. aasta riigieelarves eraldati rahalisi vahendeid „pilootide koolitamiseks Tromsø/Bardufossi piirkonnas”. Järelevalveamet on seisukohal, et see ei ole avaliku teenuse osutamise selge määratlus. Peale selle märgib amet, et isegi juhul, kui väita, et teenuse eritunnus on terve koolituse toimumine Norras ning et see ongi teenusega kaasnev „üldine huvi”, ei sea mitte miski eelarves ega muudes järelevalveametile esitatud dokumentides sellist tunnust toetuse maksmise tingimuseks.

Seepärast on järelevalveamet seisukohal, et käesoleval juhul esineb üldist majandushuvi pakkuva teenuse määratlemisel ilmne viga. Seega ei ole praegusel juhul täidetud EMP lepingu artikli 59 lõike 2 kohaldamise tingimus (st et ettevõtja osutab üldist majandushuvi pakkuvat teenust).

Lõpuks, eespool I osa punkti 2.1 alapunktis d kindlaksmääratud meetme asjus on järelevalveamet seisukohal, et üldiselt ei saa teatavale võlasummale garantii andmisega tagada konkreetse üldist majandushuvi pakkuva ülesande täitmist ning seepärast ei peaks kõnealust meedet hindama EMP lepingu artikli 59 lõike 2 alusel.

Teenuste osutamise usaldamine

Isegi kui kõnealune teenus oleks olnud EMP lepingu artikli 59 lõike 2 kohaldamiseks nõuetekohaselt määratletud, peab avaliku teenindamise kohustus olema ametiasutuste aktiga konkreetselt ülesandeks tehtud. Järelevalveamet märgib, et mõlemad uuritavad meetmed tunduvad andvat Norra lennukolledžile rahalist soodustust, määramata sellele vastutasuks rahastamise eest mingit avaliku teenindamise kohustust. Seoses Norra ametiasutuste väitega komisjoni praktika kohta on järelevalveamet seisukohal, et selle organi otsuste põhjal ei saa järeldada, et ainuüksi riigilt rahaliste vahendite saamine ongi ülesande andmine, kui ei ole esitatud avaliku teenuse kirjeldust või selle tagamise tingimusi (28). Siinkohal osutab järelevalveamet veel kord asjaolule, et kui Norra lennukolledži pakutud koolituse eritunnus on terve koolituse toimumine Norras ja see ongi teenusega kaasnev „üldine huvi”, ei sea mitte miski eelarves ega muudes järelevalveametile esitatud dokumentides sellist tunnust toetuse maksmise tingimuseks.

Seega, isegi kui oleks selge, et Norra ametiasutused pidasid pilootide koolituse sektori rahastamise otsust tehes silmas konkreetse avaliku teenuse osutamist, ei ole järelevalveametil mingeid tõendeid selle kohta, et Norra lennukolledžile anti konkreetne ülesanne teenust osutada. Sellest tulenevalt ei saa EMP lepingu artikli 59 lõiget 2 käesoleva olukorra suhtes kohaldada.

Proportsionaalsus

EMP lepingu artikli 59 lõike 2 viimased kaks elementi moodustavad üheskoos proportsionaalsuse hindamise. Kaaludes, kas vastuvõetud meetmed ületavad avaliku teenindamise kohustuse tõhusa täitmise tagamiseks vajalikku, märgib järelevalveamet esiteks, et rahastamise vajalikkus on kaheldav, kuna sellega ei kaasnenud mingeid tingimusi, ning teiseks ei tehtud vajalike vahendite suhtes nähtavasti mingit objektiivset hindamist. Seepärast järeldab järelevalveamet, et isegi kui muud kriteeriumid oleks olnud täidetud, ei ole kõnealune EMP lepingu artikli 59 lõike 2 element käesoleva juhtumi puhul täidetud.

4.3.   Järeldus

Järelevalveamet järeldab, et ei otsetoetus (I osa punkti 2.1 alapunkt a eespool) ega laenugarantii (I osa punkti 2.1 alapunkt d eespool) vasta EMP lepingu artikli 59 lõike 2 kohaldamise tingimustele ning seepärast on mõlemad meetmed EMP lepinguga kokkusobimatud.

5.   Järeldus

Järelevalveamet järeldab, et järgmised meetmed ei ole riigiabi EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses:

—	Tromsi maakonna antud projektitoetus (I osa punkti 2.1 alapunkt b eespool);

—	Tromsi maakonna antud laenu kustutamine (I osa punkti 2.1 alapunkt c eespool) ja

—	Målselvi valla antud laen (I osa punkti 2.1 alapunkt e eespool).

Järelevalveamet järeldab aga, et Norra ametiasutused on ebaseaduslikult rakendanud järgmisi abimeetmeid:

—	4,5 miljoni Norra krooni suurune otsetoetus riigieelarvest (I osa punkti 2.1 alapunkt a eespool) ja

—	Tromsi maakonna antud laenugarantii ilma garantiipreemiate maksmiseta (I osa punkti 2.1 alapunkt d eespool),

rikkudes järelevalve- ja kohtulepingu 3. protokolli I osa artikli 1 lõiget 3.

Kirjeldatud abimeetmed ei vasta EMP lepingu artikli 59 lõike 2 kohaldamise tingimustele ega sobi seepärast kokku EMP lepinguga.

Järelevalve- ja kohtulepingu 3. protokolli II osa artiklist 14 lähtudes otsustab järelevalveamet, et ebaseaduslik ja EMP lepingu alusel riigiabi eeskirjadega kokkusobimatu abi tuleb abi saajatelt tagasi nõuda,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE: