1)

Hulgilaenuturgude toimimine on 2007. aasta keskpaigast alates olnud tugevalt häiritud. Selle tulemuseks on olnud pangandussektori likviidsuse kokkukuivamine ja pankade soovimatus üksteisele ja ettevõtjatele laiemalt laenu anda. Laenuturu olukorra halvenemine viimase 18 kuu jooksul on süvendanud finantskriisi ning maailmamajandust on tabanud ränk langus.

2)

Finantskriisi lahendust ja maailmamajanduse taastumist on raske ette kujutada ilma pangandussektori ja laiema finantssüsteemi stabiilsuse tagamiseta. Ainult siis taastub investorite usaldus ning pangad alustavad taas laenuandmist. Seetõttu on EMP riigid võtnud meetmeid oma pangandussektori stabiilsuse ning laenuandmise toetamiseks. Meetmed hõlmavad näiteks uue kapitali kaasamist riiklikest vahenditest ning valitsuse tagatisi pankade võetud laenudele.

3)

Mitu EMP riiki on teatanud kavatsusest täiendada oma olemasolevaid toetusmeetmeid, andes pankadele seoses väärtust kaotanud varadega teatavas vormis abi. Kõnealused teated koos Ameerika Ühendriikide sarnase algatusega on käivitanud EMPs laiema debati selle üle, kas selliste valitsuse toetusmeetmete vormis abi andmine pankadele on põhjendatud. Seoses kõnealuse debatiga on Euroopa Komisjoni talitused koostöös Euroopa Keskpangaga koostanud teatise, mis on kooskõlas EFTA järelevalveameti riigiabi suuniste käesoleva peatükiga ning põhineb eurosüsteemi 5. veebruaril 2009 esitatud soovitustel (vt 1. lisa).

4)

Käesolevas peatükis keskendutakse küsimustele, mida EFTA riigid peavad langenud väärtusega varade suhtes võetavate toetusmeetmete kaalumisel, kavandamisel ja rakendamisel arvestama. Üldises plaanis hõlmavad kõnealused küsimused finantsstabiilsuse kindlustamist ja laenuandmise toetamist käsitlevate meetmete põhimõtteid; pangandussektori elujõulisust käsitlevaid pikemaajalisi kaalutlusi ja eelarve jätkusuutlikkust, mida tuleb arvestada toetusmeetmete võtmisel; ning vajadust ühtse ja kooskõlastatud, kogu EMPd hõlmava lähenemisviisi järele, et langenud väärtusega varade toetusmeetmete võtmisel oleksid tagatud võrdsed tingimused. Sellise kogu EMPd hõlmava lähenemisviisi raames antakse käesolevas peatükis ka konkreetsemaid juhiseid riigiabi eeskirjade kohaldamise kohta toetusmeetmete võtmisel langenud väärtusega varade suhtes, keskendudes sellistele küsimustele nagu i) läbipaistvuse ja avalikustamise nõuded; ii) vastutuse jagamine riigi, sidusrühmade ja võlausaldajate vahel; iii) toetusesaajatele tehtavate soodustuste ühtlustamine avaliku poliitika eesmärkidega; iv) toetusmeetmete kavandamisel kohaldatavad põhimõtted, mis käsitlevad langenud väärtusega varade abikõlblikkust, hindamist ja haldamist, ning v) varade suhtes kohaldatavate toetusmeetmete, muude riigi toetusmeetmete ja pankade ümberkorraldamise vaheline seos.

5)

2008. aastal EMP riikide välja kuulutatud päästepakettide esmane eesmärk on tagada finantsstabiilsus ja toetada laenuandmist reaalmajandusele. Praegu on liiga vara teha lõplikke järeldusi osutatud pakettide tõhususe kohta, kuid on selge, et tänu nendele on suudetud vältida finantssektori täielikku kokkuvarisemist ning on toetatud oluliste pankadevaheliste turgude toimimist. Teisalt on reaalmajandusele suunatud laenamise areng toetuspakettide väljakuulutamise järel olnud ebasoodus, kuna värskeimate andmete kohaselt on laenuandmine teravalt vähenenud. (2) Paljudes EMP riikides teatatakse massiliselt juhtumitest, kus ettevõtjad ei saa pangast laenu, ning tundub, et laenusaamise karmistumist ei ole võimalik enam seletada ainult tsükliliste muutustega.

6)

Kõige olulisem ebapiisava krediidivoo põhjus on ebakindlus langenud väärtusega vara väärtuse ja asukoha suhtes, mis on tekitanud pangandussektoris probleeme finantskriisi algusest peale. Varade väärtusega seotud ebakindlus on pangandussektori usaldusväärsuse jätkuva õõnestamise kõrval nõrgestanud ka valitsuste seni võetud toetusmeetmete mõju. Näiteks pankade rekapitaliseerimine on pehmendanud varade väärtuse langust, kuid suurem osa kapitalipuhvrist on pankadel kulunud selleks, et luua reservid varade väärtuse tulevase languse puhuks. Pangad on juba võtnud samme langenud väärtusega varade küsimuse lahendamiseks. Nad on varade väärtust märkimisväärselt alla hinnanud, (3) võtnud meetmeid kahjumite piiramiseks varade ümberliigitamise kaudu oma bilansis ning pannud järk-järgult kõrvale lisakapitali oma maksevõime tugevdamiseks. Probleemi ei ole siiski suudetud piisaval tasemel lahendada ning majanduse ootamatult suure langusega kaasneb arvatavasti jätkuv ja ulatuslikum pangavarade krediidikvaliteedi halvenemine.

7)

Varade suhtes kohaldatavad toetusmeetmed aitaksid otseselt lahendada pankade bilansi kvaliteediga seotud ebakindluse probleemi ning toetaksid seega usalduse taastumist kõnealuses sektoris. See aitaks ka vältida olukorda, kus panku tuleb korduvalt rekapitaliseerida, kuna reaalmajanduse halvenedes varade väärtuse languse ulatus laieneb. Seetõttu on mitu EMP riiki aktiivselt kaalumas muude meetmete täiendamiseks langenud väärtusega pangavaradega seotud abi andmist.

8)

Toetusmeetmeid tuleb kavandada ja rakendada viisil, mis on finantsstabiilsuse tagamise ja laenuandmise toetamise esmaste eesmärkide saavutamiseks kõige tõhusam. Kõnealuses kontekstis on oluliseks küsimuseks toetusmeetmete võtmisel piisava osaluse tagamine, määrates kindlaks asjakohase hinnakujunduse ja tingimused. Vajaduse korral toimub see kohustusliku osalemise kaudu. Toetusmeetmete kavandamisel ja rakendamisel ei tuleks siiski piirduda ainult kõnealuste esmaste eesmärkidega. On oluline, et arvesse võetakse ka pikemaajalisi kaalutlusi.

9)

Kui toetusmeetmeid ei teostata viisil, mis pakub vastavalt EFTA järelevalveameti riigiabi suunistele kaitset suurte konkurentsimoonutuste ohu eest pankade vahel (nii EFTA riikides kui ka piiriüleselt), sealhulgas vajaduse korral abisaajate ümberstruktureerimise kaudu, on tulemuseks struktuuriliselt nõrgem EMP pangandussektor, mis hakkab negatiivselt mõjutama majanduse tootmispotentsiaali. Samuti võib meetmete väärrakendamine viia selleni, et valitsus peab korduvalt sekkuma sektoris toimuvasse, mille tagajärjena koormus riigirahandusele aina kasvab. Arvestades oletatavat riigi kohustuste ulatust, on osutatud ohud märkimisväärsed. Kõnealuse pikaajalise ohu piiramiseks peaks valitsuse sekkumine pangandussektorisse olema asjakohaselt suunatud ning sellega peaksid kaasnema sektori tegevust reguleerivad kaitsemeetmed, millega pankade stiimulid viiakse vastavusse riigi omadega. Need meetmed peaksid moodustama ühtse meetmete paketi, millega taastatakse vajaliku ümberkorraldamise alusel pangandussektori elujõulisus. Vajadust pangandussektori ümberkorraldamise järele vastutasuks valitsuse toetuse eest on üksikasjalikumalt arutatud riigiabi eeskirjade kontekstis allpool 5. ja 6. osas.

10)

Samuti on toetusmeetmete kavandamise ja rakendamise kaalumisel oluline, et EFTA riigid arvestaksid eelarveraamistikku. Varade väärtuse allahindamise prognoositav kogusumma näitab, et varade suhtes kohaldatavate toetusmeetmete eelarvekulud (tegelikud, tingimuslikud või mõlemad) võivad olla suured nii absoluutarvudes kui ka suhtes EFTA riikide sisemajanduse koguprodukti (SKP). Varade suhtes kohaldatavate toetusmeetmete (ja muude meetmete) kaudu antav valitsuse abi ei peaks saavutama taset, mis sunniks tundma muret riigi rahanduse jätkusuutlikkuse, näiteks ülelaenamise või rahastamisprobleemide pärast. Osutatud kaalutlused on eriti olulised praeguses olukorras, kus eelarvepuudujääk ja riigivõlg suureneb ning võlakirjade väljastamisega seoses on palju lahendamata probleeme.

11)

EFTA riikide eelarveseisundit tuleb lisaks arvesse võtta eriti siis, kui otsustatakse toetusmeetmetega hõlmatavate varade haldamise korra üle: varade ostmise, kindlustamise, vahetamise või nende võimaluste kombineerimise üle. (4) Eri lähenemisviisidel põhinevate toetusmeetmete mõju eelarve usaldusväärsusele ei pruugi oluliselt erineda, kuna finantsturud hindavad võimalikke kahjumeid alla tõenäoliselt samadel alustel. (5) Sellisel lähenemisviisil, mis nõuaks langenud väärtusega vara kohest ostmist, oleks siiski vahetu mõju eelarveseisundile ja rahastamisele. Kuigi iga EFTA riik valib ise viisi, kuidas langenud väärtusega vara hallata, võiks kaaluda ka kombineeritud meetmete võtmist, kus langenud väärtusega varad paigutatakse pankade bilansist ümber eraldi üksustesse (kas pankade sees või väljaspool neid), millele antakse mingis vormis riiklik tagatis. Selline lähenemisviis on atraktiivne, kuna kätkeb endas vara ostmisega kaasnevaid eeliseid, taastades pangandussüsteemis usalduse, kuid piirates samal ajal vahetut mõju eelarvele.

12)

Nappide eelarvevahendite kontekstis võib olla sobilik keskenduda toetusmeetmetele piiratud arvul pankades, mis on finantssüsteemi jaoks eriti tähtsad. Mõne EFTA riigi puhul võivad pankade vara suhtes kohaldatavate toetusmeetmete võtmise võimalusi oluliselt kitsendada riigi eelarvepiirangud ja/või pankade bilansi suurus võrreldes SKPga.

13)

Toetusmeetmete teatavat vormi kaaludes tuleb finantsstabiilsust ja laenuandmist käsitlevad esmased eesmärgid ühitada vajadusega vältida pikaajalist kahju EMP pangandussektorile, EMP turule ja majandusele laiemalt. Seda on võimalik kõige tõhusamalt saavutada ühise ja kooskõlastatud, kogu EMPd hõlmava lähenemisviisi kaudu, millel on järgmised laiemad eesmärgid:

14)

Kooskõlastamine EMP riikide vahel oleks vajalik ainult üldisel tasandil ja samal ajal võiks säilida piisav paindlikkus, et võtta meetmeid, mis on koostatud eri pankade olukorda täpselt arvestades. Piisava eelkooskõlastamise puudumisel saavutatakse paljud osutatud eesmärgid ainult täiendavate riigiabi kontrollinõuete kaudu tagantjärele. Toetusmeetmete peamisi omadusi käsitlevad ühtsed suunised aitaksid seetõttu minimeerida riigiabi eeskirjade alusel tehtavatest hindamistest tulenevate paranduste ja kohanduste tegemise vajadust. Osutatud suunised esitatakse järgmistes osades.

15)

Kõikidel pankadel on kohustus hinnata omandatud varadega seotud ohte ja tagada, et nad suudavad katta võimalikud kahjud. (6) Langenud väärtusega varade suhtes kohaldatavaid toetusmeetmeid võib aga pidada finantsstabiilsust toetavateks meetmeteks. Riigi võetud toetusmeetmed kujutavad endast riigiabi juhul, kui need vabastavad abi saava panga kohustusest kajastada langenud väärtusega varadest tulenevat kahjumit või võimaliku kahjumiga seotud reserve (või hüvitavad need) ja/või vabastavad normkapitali muudeks otstarveteks. See kehtib näiteks siis, kui langenud väärtusega varasid ostetakse või kindlustatakse turuhinnast kõrgema hinnaga või kui tagatise hind ei ole piisavalt suur, et hüvitada võimalik maksimaalne kohustus, mida riik peab tagatise raames täitma. (7)

16)

Toetusmeetmete raames antav abi peaks siiski vastama abi vajalikkust, proportsionaalsust ja konkurentsimoonutuste minimeerimist käsitlevatele üldpõhimõtetele. Selline abi võib märkimisväärselt moonutada konkurentsi abi saavate pankade ja muude pankade vahel ning abi saavate pankade vahel, kellel on erinevad vajadused. Pangad, kes abi ei saa, sest neil ei ole probleeme, võivad jõuda järeldusele, et nad peavad turul konkurentsis püsimiseks riigilt abi paluma. Samalaadset konkurentsimoonutust võib esineda ka EMP riikide vahel: oht seisneb selles, et EMP riigid hakkavad toetuste andmisel omavahel võistlema (soovitakse päästa enda panku, arvestamata selle mõju teiste EMP riikide pankadele) ning toimub pööre finantsprotektsionismi ja siseturgude killunemise suunas. Seetõttu tuleks toetusmeetmete kohaldamiseks kehtestada selgelt määratletud objektiivsed kriteeriumid, et üksikud pangad ei saaks põhjendamatut eelist.

17)

EFTA järelevalveamet (edaspidi „järelevalveamet”) kehtestas finantsasutuste suunistes põhimõtted, millega reguleeritakse riigiabi eeskirjade ja eeskätt EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti b kohaldamist pankadele ülemaailmse finantskriisi olukorras suunatud toetusmeetmete suhtes. (8) Seejärel esitas järelevalveamet riigiabi suuniste uues peatükis üksikasjalikumad suunised kõnealuste põhimõtete kohaldamise kohta rekapitaliseerimise suhtes. (9) Alljärgnevates suunistes, mis toetuvad samadele põhimõtetele, esitatakse langeva väärtusega varade suhtes kohaldatavate toetusmeetmete või -kavade olulisemad omadused, millest oleneb nende tõhusus ja mõju konkurentsile. Kõnealuseid suuniseid kohaldatakse võrdselt kõikide pankade suhtes, kellele toetust antakse, sõltumata nende individuaalsest olukorrast. Suuniste kohaldamine võib praktikas siiski erineda sõltuvalt abisaaja riskiprofiilist ja elujõulisusest. Suuniste põhimõtteid kohaldatakse mutatis mutandis juhul, kui vähemalt kaks EMP riiki kooskõlastavad omavahel meetmeid, et anda abi piiriüleselt tegutsevatele pankadele.

18)

Käesolevate suunistega soovitakse määrata kindlaks kooskõlastatud põhimõtted ja tingimused, millega tagatakse toetusmeetmete maksimaalne tõhusus EMP turul, võttes arvesse pikaajalist eesmärki taastada normaalsed turutingimused. Seejuures on suunised piisavalt paindlikud, et arvestada üksikjuhtude või riikide tasandil teatavaid erijooni või näha ette lisameetmeid või algatada menetlusi finantsstabiilsuse tagamiseks. Tõhusate toetusmeetmetega peaks olema võimalik tagada laenamise jätkumine reaalmajandusele.

19)

Enne toetusmeetmete võtmist peab olema selgelt kindlaks tehtud panga varadega seotud probleemide ulatus, panga tegelik maksevõime enne toetuse saamist ning tema võimalused elujõulisuse taastamiseks, kusjuures nõuetekohaselt tuleb arvestada ka kõiki muid valikuvõimalusi, et lihtsustada vajalikku ümberkorraldusprotsessi, ennetada kõigile osalejatele pakutavate stiimulite moonutamist ning vältida riigi vahendite raiskamist, tagades, et toetusmeetmetega edendatakse naasmist tavaolukorda, kus reaalmajandusele antakse jälle laenu.

20)

Vältimaks ohtu, et samad abisaajad vajavad korduvalt riigiabi, peaks langeva väärtusega vara suhtes antavat abi taotlev pank täitma järgmised eeltingimused:

21)

Põhimõtteliselt peaksid pangad kandma võimalikult suure osa langeva väärtusega varadega seotud kahjumist. See eeldab esiteks langeva väärtusega varade kohta läbipaistvate ja täielike andmete eelnevat avalikustamist, varade väärtuse korrektset hindamist enne valitsuse meetmeid ning valitsusele mis tahes vormis toetusmeetme eest makstavat asjakohast hüvitist, millega tagatakse aktsionäride võrdväärne vastutus ja kulude jagamine sõltumata sellest, milline mudel valiti. Kõik osutatud tegurid kokku peaksid tagama vastutuse jagamise sidususe eri vormis riigiabi meetmete puhul, võttes arvesse abimeetmete eripära. (12)

22)

Kui pärast langenud väärtusega varade väärtuse nõuetekohast hindamist ja kahjumi kindlaksmääramist (13) selgub, et pank oleks ilma riigi sekkumiseta tehniliselt maksevõimetu, tuleks määrata pangale pankrotihaldur või pank vastavalt EMP ja riiklikele õigusaktidele likvideerida. Sellises olukorras võib olla asjakohane pakkuda võlakirjade omanikele kaitset või garantiisid, (14) et tagada finantsstabiilsus ja usaldusväärsus.

23)

Kui pangale pankrotihalduri määramine või likvideerimine ei ole finantsstabiilsuse seisukohast hea lahendus, (15) võiks pankadele abi anda üksnes vajaliku miinimumiga piirduva tagatise või varade ostmise vormis, et nad oleksid võimelised oma tegevust jätkama, kuni on võimalik koostada kava, mis hõlmaks panga ümberkorraldamist või likvideerimist. Sellistes olukordades peaksid ka aktsionärid kahjumit kandma vähemalt seni, kuni panga kapitali adekvaatsus jõuab seadusega ettenähtud tasemele. Kaaluda võib ka riigistamise võimalust.

24)

Kui kulude täielikku jaotamist ei ole võimalik eelnevalt saavutada, tuleks pangalt nõuda, et ta osaleks hiljem kahjumi või riskide katmisel näiteks tagastusklauslite kaudu. Kindlustuskava puhul võiks kasutada esmakahjumi klauslit, mis käsitleb panga kanda jäävat osa (tavaliselt vähemalt 10 %), ning ülejäänud kahjumi jagamise klauslit, mille kaudu pank osaleb teatava protsendi ulatuses (tavaliselt vähemalt 10 %) võimalikes muudes kahjudes. (16)

25)

Üldiselt on nii, et mida vähem pank eelnevalt kuludes osaleb, seda suurem peab olema aktsionäride panus hiljem, kusjuures hüvitamine peab toimuma valitsuse kahjumi panga aktsiateks muutmise kaudu ja/või võttes muid täiendavaid hüvitusmeetmeid, millega piiratakse konkurentsimoonutusi võimalike ümberkorralduste hindamisel.

26)

Langenud väärtusega varade suhtes kohaldatavate abikavadega liitumiseks peaks üldiselt kehtestama kuuekuulise tähtaja alates abikava väljakuulutamisest riigi poolt. Nii on võimalik piirata pankade võimalusi viivitada kohustuslike andmete esitamisega lootuses, et hiljem antaks veelgi suuremat toetust. Samal ajal tagatakse pankade probleemide kiire lahendamine enne, kui majanduslangus jõuab olukorda veelgi halvendada. Kuuekuulise tähtaja jooksul oleks pankadel võimalus esitada andmed abikõlblike varade kohta, mille suhtes toetusmeetmeid taotletakse, võimalusega toetusmeetmeid pikendada. (17)

27)

Vajaduse korral tuleb luua asjakohased mehhanismid tagamaks, et valitsuse meetmetes osalevad pangad, kes vajavad abi kõige rohkem. Sellised mehhanismid võiksid hõlmata kohustuslikku osalemist abikavas ning peaksid vähemalt nägema ette kohustuse avalikustada andmed järelevalveasutustele. Kõiki pankasid siduv kohustus teatada oma varadega seotud probleemide ulatusest aitab kaasa abikava vajalikkuse ja ulatuse kindlaksmääramisele EFTA riikide tasandil.

28)

Kui osalemine ei ole kohustuslik, võib kavasse lisada asjakohaseid stiimuleid (näiteks tagatiste või õiguste andmine praegustele aktsionäridele, et neil oleks tulevikus võimalus osaleda erakapitali osaluse suurendamises soodsamatel tingimustel), millega lihtsustatakse pankade osalemist, kahjustamata läbipaistvust ja avalikustamist, väärtuse õiglast hindamist ning vastutuse jagamist käsitlevate põhimõtete järgimist.

29)

Pärast kuuekuulise tähtaja möödumist on kavaga ühinemine võimalik ainult erandjuhtudel ja pangast mittesõltuvatel ettenägematutel asjaoludel (18) ning sel juhul kohaldatakse rangemaid tingimusi, nagu suurem hüvitis riigile ja/või suuremad kompensatsioonimeetmed.

30)

Juurdepääs toetusmeetmetele peaks alati sõltuma pankade tegevust reguleerivate piirangute järgimisest. Abi saavate pankade suhtes tuleks kohaldada kaitsemeetmeid, millega tagatakse, et abi kapitalimõjusid kasutatakse laenude andmiseks, mis vastavad äriliste kriteeriumite alusel ja ilma diskrimineerimiseta asjakohaselt nõudlusele ning millega ei rahastata kasvustrateegiat (eelkõige korralikult toimivate pankade ostmist), mis kahjustaks teisi konkurente.

31)

Kaaluda tuleks ka dividendipoliitikale piirangute seadmist ja juhtkonna palkadele ülempiiri määramist. Pankade tegevust reguleerivate piirangute kindlaksmääramisel tuleks lähtuda nende proportsionaalsuse hindamisest, võttes arvesse eri tegureid, mis võivad mõjutada ümberkorraldamise vajadust (vt 6. osa).

32)

Toetust vajavate abikõlblike varade ulatust kindlaks määrates tuleb leida tasakaal järgmiste eesmärkide vahel: vahetu finantsstabiilsuse tagamine ja turu normaalse toimimise taastumise tagamine keskpikas perspektiivis. Tundub, et väärtusetu vara (nt Ameerika Ühendriikide hüpoteegiga tagatud väärtpaberid, nendega seotud riskifondid ja tuletisinstrumendid), mis on käivitanud praeguse finantskriisi ning suures osas muutunud ebalikviidseteks või mille väärtust on tulnud märkimisväärselt alla hinnata, on suurim põhjus, miks pankade elujõulisusse suhtutakse ebakindluse ja skepsisega. Kui abikõlblike varade hulka kuuluksid ainult sellised varad, siis piiraks see riigi võimalikke kahjusid ja aitaks kaasa konkurentsimoonutuste ennetamisele. (19) Kui toetusmeetmete kohaldamisala on liiga kitsas, siis on aga olemas oht, et pangandussektori usaldusväärsust ei suudeta taastada, kuna EMP riikidel ja pankadel on erinevad probleemid ning väärtuse langus on nüüdseks ulatuslikult tabanud ka muid varasid. Seetõttu on vaja pragmaatilist ja paindlikku lähenemisviisi, mis tagaks, et muude varade suhtes oleks samuti võimalik kohaldada asjakohasel määral toetusmeetmeid, kui see on nõuetekohaselt põhjendatud.

33)

EMPs on toetusmeetmete kohaldamiseks sobivate langenud väärtusega varade kindlaksmääramiseks ühtset ja kooskõlastatud lähenemisviisi vaja selleks, et ennetada EMP riikide vahelisi ja EMP pangandussektori siseseid konkurentsimoonutusi ning anda mitmes riigis tegutsevatele pankadele vähem põhjust kasutada riikide pakutavaid toetusmeetmeid spekuleerimiseks. Selleks et tagada kõigis EMP riikides abikõlblike varade määratlemisel järjepidevus, tuleks välja töötada vararühmad, mis peegeldavad olemasoleva vara väärtuse languse ulatust. Üksikasjalikumad suunised selliste vararühmade kohta on esitatud 3. lisas. Selliste vararühmade kasutamine lihtsustaks pankade ning nende riskiprofiilide võrdlemist EMPs. EFTA riikide otsustada jääks sel juhul, millised vararühmad kuuluvad abikava kohaldamisalasse ja millises ulatuses, samal ajal kui järelevalveamet vaatab läbi valitud varade väärtuse languse ulatuse.

34)

Välja tuleb töötada proportsionaalne lähenemisviis, mis võimaldaks EFTA riigil, kelle pangandussektorit mõjutavad ka muud tegurid, mis ohustavad kogu finantsstabiilsust (näiteks kinnisvaramulli lõhkemine), ilma koguseliste piiranguteta laiendada abikõlblikkust teatavate selgelt kindlaks määratud ja kõnealusele süsteemsele ohule vastavatele vararühmadele, esitades nõuetekohased põhjendused.

35)

Võimalik on kaaluda veelgi paindlikumat lähenemisviisi, mis annaks pankadele võimaluse vabaneda eespool osutatud abikõlblikkuse tingimustele mittevastavatest langenud väärtusega varadest, ilma et oleks vaja esitada täiendavaid põhjendusi. See hõlmaks toetusmehhanismis osaleva panga koguvaradest maksimaalselt 10–20 % ning arvesse võetaks EFTA riikide ja pankade olukorra eripära. Toetusmeetmed ei tohiks siiski hõlmata varasid, mille väärtust ei saa praegu pidada langenuks. Toetusmeetmete eesmärk ei ole pakkuda piiramatut kindlustust majanduslanguse võimalike tulevaste tagajärgede vastu.

36)

Üldiselt tuleks lähtuda põhimõttest, et mida laiemad abikõlblikkuse kriteeriumid kehtestatakse ja mida suurem on kõnealuste varade osa panga portfellist, seda põhjalikumad peavad olema ümberkorraldus- ja parandusmeetmed põhjendamatute konkurentsimoonutuste vältimiseks. Igal juhul ei kaalu järelevalveamet toetusmeetmete võtmist selliste varade suhtes, mis on kantud abi saava panga bilanssi pärast abikava väljakuulutamisele eelnenud konkreetset tähtaega. (20) Vastasel korral võib tulemuseks olla varade enda huvides kasutamine ja vastuvõetamatu moraalse ohu suurenemine, kuna pankadel on suurem ahvatlus jätta laenuandmise ja muude investeeringutega seotud ohud tulevikus asjakohaselt hindamata ning seega korrata samu vigu, mis on põhjustanud praeguse kriisi. (21)

37)

Konkurentsi põhjendamatu moonutamise vältimiseks ja EMP riikide vahelise võistluse ennetamiseks toetuste andmisel on oluline töötada välja sobiv ja järjepidev lähenemisviis, mille abil oleks võimalik hinnata varade väärtust, sealhulgas keerukate ja vähelikviidsete varade väärtust. Väärtuse hindamisel tuleks järgida EMP tasandil kehtestatud üldist meetodit ning järelevalveamet peaks seda eelnevalt EFTA riikide seas igati kooskõlastama, et tagada toetusmeetme maksimaalne tõhusus ning vähendada moonutuste ohtu ja spekuleerimise kahjustavat mõju, eeskätt mitmes riigis tegutsevate pankade puhul. Samuti võib vaja minna alternatiivseid meetodeid, et arvesse võtta erilisi asjaolusid, mis on seotud näiteks asjakohase teabe kättesaadavusega, tingimusel, et tagatakse sama suur läbipaistvus. Igal juhul peaksid abikõlblikud pangad hindama oma portfelle igapäevaselt ning edastama korrapäraste ja lühikeste ajavahemike tagant teavet riiklikele ametiasutustele ja järelevalveasutustele.

38)

Kui varade väärtuse hindamine osutub eriti keerukaks, võib kaaluda selliste alternatiivsete lähenemisviiside kasutamist nagu nn hea panga loomine, mille raames riik ostab langenud väärtusega varade asemel ära säilinud väärtusega varad. Alternatiivseks lahenduseks võib olla panga riigi omandisse võtmine (ka riigistamine), mille puhul varade väärtuse hindamine toimuks aja jooksul ümberkorraldamise või nõuetekohase likvideerimise käigus, kõrvaldades nii igasuguse ebaselguse asjaomaste varade tegeliku väärtuse suhtes. (22)

39)

Esimese sammuna tuleks varad hinnata võimaluse korral nende praeguse turuhinna alusel. Üldiselt kujutavad endast riigiabi kõik juhtumid, kus abikavaga hõlmatavate varade üleandmisel on kasutatud turuhinnast kõrgemat hinda. Praegune turuväärtus võib käesolevas olukorras siiski olla üpris erinev asjaomaste varade arvestuslikust väärtusest või turu puudumisel võib turuhinna määratlemine olla võimatu (teatavate varade puhul võib väärtus olla isegi null).

40)

Teiseks on langenud väärtusega varadele abikava raames määratav väärtus (nn üleandmise väärtus) toetava mõju saavutamiseks paratamatult kõrgem kui praegused turuhinnad. Selleks et abi kokkusobivuse hindamine oleks järjepidev, lähtub järelevalveamet üleandmise väärtusest kui sobivast võrdluspunktist, mis peegeldab varade pikaajalist majanduslikku väärtust (st tegelikku majanduslikku väärtust) rahavoogude ja pikemate ajavahemike alusel ning näitab, et abisumma langeb kokku nõutava miinimumiga. Teatavate vararühmade suhtes tuleks võimaluse korral kaaluda ühtse allahindamise kohaldamist, et ühtlustada selliste varade tegelikku majanduslikku väärtust, mis on nii keerukad, et nende tulevast arengut on võimatu täpselt prognoosida.

41)

Sellest tulenevalt peaks varade ostu või varade kindlustamist (23) käsitlevate meetmete üleandmise väärtuse aluseks olema nende tegelik majanduslik väärtus. Peale selle tagatakse riigile piisav hüvitis. Kui EFTA riigid peavad tehnilise maksevõimetuse vältimiseks vajalikuks kasutada varade üleandmise väärtust, mis ületab nende tegelikku majanduslikku väärtust, on abi osakaal meetmes vastavalt suurem. See on lubatud ainult siis, kui sellega kaasneb ulatuslik ümberkorraldamine ja selliste tingimuste kehtestamine, mis võimaldavad osutatud lisaabi hilisemat tagasinõudmist näiteks tagastusmehhanismi kaudu.

42)

Hindamismenetlus peaks nii turuväärtuse, tegeliku majandusliku väärtuse kui ka riigile makstava hüvitise puhul järgima 4. lisas loetletud juhtpõhimõtteid ja menetlusi.

43)

Hinnates EFTA riikide esitatud toetusmeetmete hindamismeetodeid ja nende rakendamist üksikjuhtumitel, võib järelevalveamet konsulteerida hindamisekspertidega. (24) Järelevalveamet võtab hindamismeetodite järjepidevuse tagamiseks arvesse ka olemasolevate ELi tasandi asutuste erialateadmisi.

44)

Kõige asjakohasema mudeli pankade vabastamiseks langenud väärtusega varadest peavad valima EFTA riigid, valides 4. osas esitatud võimaluste vahel, pidades sealjuures silmas varade väärtuse langemise probleemi ulatust, iga asjaomase panga olukorda ja eelarvelisi kaalutlusi. Riigiabi kontrolli eesmärk on tagada, et valitud mudeli omadused oleksid välja töötatud selliselt, et tagatud oleks võrdne kohtlemine ja välditaks konkurentsi põhjendamatut moonutamist.

45)

Kuigi abimeetmete täpsem hinnakujunduse kord võib olla erinev, ei tohiks selle erijooned avaldada tuntavat mõju asjakohasele koormuse jagamisele riigi ja abi saavate pankade vahel. Korrektsele hindamisele tuginedes peaks varahaldusettevõtja, kindlustusseltsi või „segalahenduse” rahastamismehhanism tervikuna tagama, et pank võtab enda kanda sama osakaalu kahjumist. Selles kontekstis võib kaaluda tagastusklauslite kasutamist. Üldiselt peavad kõik kavad tagama, et abi saavad pangad kannavad varade üleandmisel tekkinud kahjumit (vt ka punkt 50 ja joonealune märkus nr 11).

46)

Milline mudel ka ei valitaks, tuleb selleks, et pangal oleks lihtsam keskenduda oma elujõulisuse taastamisele, ja võimalike huvide konfliktide vältimiseks tagada abi saava panga ja tema langenud väärtusega varade selge funktsionaalne ja organisatsiooniline eraldamine üksteisest; eeskätt tuleks eraldada nii nende juhtimine, personal kui ka kliendid.

47)

Üksikasjalikud juhised käesolevate suuniste mõju kohta riigiabi menetlusele nii esialgse abist teatamise kui ka vajaduse korral ümberkorralduskavade hindamise seisukohast on esitatud 5. lisas.

48)

Eespool esitatud põhimõtted ja tingimused moodustavad raamistiku varade toetusmeetmete väljatöötamiseks kooskõlas riigiabi eeskirjadega. Käesolevas olukorras seatakse riigiabi meetmete eesmärgiks tagada miinimumiga piirduv ja vähimal määral konkurentsi moonutava mõjuga toetus eraldi rühmadesse kuuluvate varadega seonduvate riskide kõrvaldamiseks abi saavates pankades, et valmistada ette tugev kandepind ilma riigi toetuseta pikaajalise elujõulisuse taastamisele. Kuigi langenud väärtusega varade käsitlemine eespool kirjeldatud põhimõtete kohaselt on pankade elujõulisuse taastamiseks vajalik samm, ei piisa ainult sellest osutatud eesmärgi saavutamiseks. Olenevalt oma konkreetsest olukorrast ja majanduslikest näitajatest peavad pangad võtma ka ise asjakohaseid meetmeid, et vältida sarnaste probleemide kordumist ja tagada jätkusuutlik kasumlikkus.

49)

Riigiabi eeskirjade kohaselt, eelkõige päästmise ja ümberkorraldamisega seotud eeskirjade kohaselt on selline varade toetamine käsitletav struktuurimeetmetena ning nõuab kolme tingimuse hoolikat hindamist: i) abisaaja piisav panus langenud väärtusega varade programmi kuludesse; ii) asjakohane tegevus, mis tagab elujõulisuse taastumise, ja iii) konkurentsimoonutuste heastamiseks vajalikud meetmed.

50)

Esimese tingimuse täitmine peaks üldjuhul saavutatama eelmistes peatükkides esitatud nõuete täitmisega, eelkõige avalikustamise, väärtuse hindamise, hinnakujunduse ja koormuse jagamisega. See tagab, et abisaaja panus katab vähemalt kogu varade riigile üleandmisega seoses tekkiva kahjumi. Kui see ei ole praktikas võimalik, võib erandkorras abi siiski lubada, kui ülejäänud kahele tingimusele seatakse rangemad nõuded.

51)

Elujõulisuse taastamisele esitatavad nõuded ja konkurentsimoonutuste heastamiseks võetavate meetmete vajadus määratakse kindlaks iga juhtumi puhul eraldi. Tuleks tähele panna, et varade toetamine võib aidata kaasa teisest tingimusest tuleneva eesmärgi saavutamisele, st vajadusele taastada pikaajaline elujõulisus. Elujõulisuse kontroll peaks pärast igakülgset hindamist ja võimalike riskitegurite arvesse võtmist tõendama, milline on panga tegelik ja prognoositav kapitali adekvaatsus. (25)

52)

Hinnates varade toetusmeetmete esialgse lubamise järel vajaliku ümberkorralduse ulatust, tugineb järelevalveamet järgmistele kriteeriumidele: järelevalveameti riigiabi suunistes pankade rekapitaliseerimise kohta sätestatud kriteeriumid; panga nende varade osakaal, mille jaoks toetust antakse; selliste varade üleandmishind võrreldes turuhinnaga; langenud väärtusega varadele antava toetuse erijooned; riigi riskipositsiooni kogusuurus panga riskiga kaalutud varade puhul; abi saava panga probleemide laad ja tekkepõhjused; panga ärimudeli ja investeerimisstrateegia usaldusväärsus. Arvesse võetakse ka mis tahes täiendavat riigitagatise andmist või riigipoolset rekapitaliseerimist, et saada abi saava panga olukorrast täielik ülevaade. (26)

53)

Pikaajaline elujõulisus tähendab, et pank on võimeline ellu jääma ilma riigi toetuseta, mis eeldab selget kava selle kohta, kuidas kogu riigilt saadud kapital välja osta ja riigitagatistest loobuda. Olenevalt kõnealuse hinnangu tulemustest tuleb ümberkorralduse raames põhjalikult läbi vaadata panga strateegia ja tegevus, sealhulgas näiteks keskendumine põhitegevusele, ärimudelite ümberorienteerimine, allüksuste või tütarettevõtjate sulgemine või nende loovutamine, muutused varade ja kohustuste haldamises ja muud muutused.

54)

Eeldatakse, et põhjalikku ümberkorraldust on vaja juhul, kui osas 5.5 ja 4. lisas sätestatud põhimõtete kohaselt teostatud langenud väärtusega varade asjakohase hindamise tulemusel leitakse, et ilma riigi sekkumiseta on omakapital negatiivne või ettevõtja tehniliselt maksejõuetu. Sellisele põhjaliku ümberkorralduse vajadusele osutavad üldjuhul korduvad abitaotlused ja eespool kirjeldatud üldpõhimõtetest kõrvalekaldumine.

55)

Põhjalik ümberkorraldus on nõutav ka juhul, kui pank on eelnevalt saanud juba mis tahes vormis riigiabi, mis kas aitab kaasa kahjumi katmisele või vältimisele või mis on suurem kui 2 % panga riskiga kaalutud koguvaradest, võttes nõuetekohaselt arvesse iga abisaaja olukorra eripära. (27)

56)

Elujõulisuse taastamiseks nõutavate mis tahes meetmete ajastamisel võetakse arvesse asjaomase panga konkreetset olukorda, samuti pangandussektori olukorda tervikuna, ning vajalike kohandustega ei viivitata põhjendamatult.

57)

Kolmandaks tuleb kaaluda vajalike kompensatsioonimeetmete ulatust, võttes arvesse abist tulenevaid konkurentsimoonutusi. See võib hõlmata ettevõtja kasumlike üksuste või tütarettevõtjate suuruse vähendamist või nende loovutamist või äritegevuse laiendamist piiravate kohustuste võtmist.

58)

Eeldatakse, et kompensatsioonimeetmed on vajalikud, kui abi saav pank ei täida eespool sätestatud, eelkõige avalikustamisele, väärtuse hindamisele, hinnakujundusele ja koormuse jagamisele esitatavaid tingimusi.

59)

Järelevalveamet hindab nõutavate kompensatsioonimeetmete ulatust, tuginedes hinnangule, mille ta on andnud abist tulenevatele konkurentsimoonutustele, ja eelkõige järgmistele teguritele: abi kogusumma (sealhulgas tagatis- ja rekapitaliseerimismeetmetest saadud abi); meetmest kasu saavate langenud väärtusega varade maht; varast tuleneva kahjumi osakaal; panga üldine usaldusväärsus; toetusmeetmetega hõlmatud varade riskiprofiil; panga riskijuhtimise kvaliteet; maksevõime suhtarvude tase abi puudumisel; abi saava panga turupositsioon ja panga turul tegutsemise jätkumisest tulenevad konkurentsimoonutused; abi mõju pangandussektori struktuurile.

60)

Käesolevat riigiabi suuniste peatükki kohaldatakse alates selle vastuvõtmise kuupäevast, võttes arvesse viivitamatut tegutsemist nõudnud finants- ja majandusolukorda.