14.12.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 305/19

A.

Käesolev teatis on avaldatud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule (edaspidi “EMP leping”) ja EFTA riikide vahelist järelevalveameti ja kohtu asutamist käsitlevale lepingule (edaspidi “järelevalve- ja kohtuleping”).

B.

Euroopa Komisjon (edaspidi “komisjon”) on välja andnud teatise komisjoni ja ELi liikmesriikide kohtute vahel tehtava koostöö kohta EÜ asutamislepingu artiklite 81 ja 82 kohaldamisel (1). Nimetatud mittesiduv õigusakt sisaldab põhimõtteid ja eeskirju, mida komisjon konkurentsi valdkonnas järgib. Õigusaktis seletatakse ka, kuidas on kavandatud, et koostöö komisjoni ja ELi liikmesriikide kohtute vahel peaks toimima.

C.

EFTA järelevalveamet leiab, et eespool nimetatud õigusakt on EMPs kohaldatav. Võrdsete konkurentsitingimuste säilitamiseks ja EMPi konkurentsieeskirjade ühtseks kohaldamiseks kogu Euroopa Majanduspiirkonnas võttis EFTA järelevalveamet vastu käesoleva teatise talle järelevalve- ja kohtulepingu artikli 5 lõike 2 punktiga b antud volituste alusel.

D.

Käesoleva teatise eesmärk on eelkõige selgitada, kuidas EFTA järelevalveamet kavatseb teha koostööd EFTA riikide kohtutega (2) EMP lepingu artiklite 53 ja 54 kohaldamisel üksikjuhtumide suhtes (3). Kõikidel juhtudel tuleb arvestada riiklike kohtute sõltumatust.

1.

Käesolev teatis käsitleb EFTA järelevalveameti ja EFTA riikide kohtute vahelist koostööd EMP lepingu artiklite 53 ja 54 kohaldamisel. Käesoleva teatise kohaldamisel on EFTA riigi kohtud (edaspidi “riigi kohtud”) need EFTA riigis asuvad kohtud, kellel on õigus kohaldada EMP lepingu artikleid 53 ja 54 ning kellel on õigus vastavalt järelevalve- ja kohtulepingu artiklile 34 esitada EFTA kohtule eelotsusetaotlus EMP lepingu ning järelevalve- ja kohtulepingu tõlgendamise kohta (4).

2.

Riigi kohtult võidakse taotleda EMP lepingu artiklite 53 ja 54 kohaldamist eraõiguslike isikute vahelistes kohtuasjades, näiteks seoses lepingute või kahjutasunõuetega. Nad võivad tegutseda ka täitevasutuse või apellatsioonikohtuna. Riiklikku kohut võib isegi määrata EFTA riigi konkurentsiasutuseks (edaspidi “riiklik konkurentsiasutus”) vastavalt järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 4 II peatüki (edaspidi “II peatükk”) (EMP lepingu artiklites 53 ja 54 sätestatud konkurentsieeskirjade kohaldamise kohta) artikli 40 lõikele 1 (5). Sellisel juhul hõlmab EFTA järelevalveameti ja riigi kohtute vahelist koostööd lisaks käesolevale teatisele ka teatis koostöö kohta EFTA konkurentsiasutuste võrgustikus (6).

3.

Euroopa Ühenduste Kohtu kohaselt on riigi kohtutel kohustus sarnaselt riigi õigusaktides sätestatud kohustusele tõstatada õigusküsimus riigi siduva õigusakti alusel, mida pooled ei ole esile toonud, õigusküsimuse tõstatamiseks ka siduvate ühenduse eeskirjade, näiteks konkurentsieeskirjade alusel. Olukorras, kus riigi õigusaktid annavad riigi kohtule diskretsiooni omal algatusel kohaldada siduvaid õigusakte, kehtib sama põhimõte: riigi kohtud peavad kohaldama konkurentsieeskirju, seda isegi juhul, kui kõnealuste sätete kohaldamisest huvitatud pool ei ole nendele toetunud, aga riigi õigusaktide kohaselt on selline kohaldamine riigi kohtus lubatud. Vaatamata sellele ei nõua ühenduse õigus riigi kohtutelt esildise tegemist küsimustes, mis käsitlevad ühenduse õiguse sätete rikkumist juhul, kui kõnealuse küsimuse uurimine kohustaks neid loobuma neile määratut passiivsest rollist ja minema kaugemale poolte kindlaksmääratud vaidlusasja ulatusest ning toetuma muudele asjaoludele ja olukordadele kui kõnealuste sätete kohaldamisest huvitatud pool on oma nõude aluseks valinud (10). EFTA järelevalveamet on arvamusel, et EFTA riikide kohtutel on samasugune kohustus juhul, kui kohaldatud on EMP kõnealuseid eeskirju (11).

4.

Olenevalt riigi õigusega neile omistatud ülesannetest võidakse riigi kohtutel paluda kohaldada EMP lepingu artikleid 53 ja 54 haldus-, tsiviil- või kriminaalasjas (12). Kui füüsiline või juriidiline isik taotleb kohtult oma isiklike õiguste kaitset, on kohtul EMP lepingu artiklite 53 ja 54 jõustamises oluline roll. See erineb EFTA järelevalveameti või riikide konkurentsiasutuste rollist jõustada kõnealuseid artikleid avalikkuse huvides (13). Riigi kohtud saavad tõesti lepingute õigustühiseks tunnistamise või kahjutasude määramisega jõustada EMP lepingu artikleid 53 ja 54.

5.

Riigi kohtud võivad kohaldada EMP lepingu artikleid 53 ja 54, ilma et samaaegselt oleks vaja kohaldada riigi konkurentsialaseid õigusakte. Sellele vaatamata peavad riigi kohtud juhul, kui nad kohaldavad riigi konkurentsialaseid õigusakte kokkulepete, ettevõtjate ühenduste otsuste või kooskõlastatud tegevuste suhtes, mis võivad mõjutada EMP lepingu osalisriikide vahelist kaubandust EMP lepingu artikli 53 lõike 1 tähenduses (14), või EMP lepingu artiklis 54 keelatud kuritarvituste suhtes, kohaldama kõnealuste kokkulepete, otsuste ja tegevuste (15) suhtes EMP konkurentsieeskirju.

6.

II peatükk mitte ainult ei volita riigi kohtuid kohaldama EMP konkurentsiõigust. Riigi konkurentsiõiguse samaaegne rakendamine kokkulepete, ettevõtjate ühenduste otsuste ja kooskõlastatud tegevuste suhtes, mis võivad mõjutada EMP lepingu osalisriikide vahelist kaubandust, ei pruugi viia erineva tulemuseni, võrreldes EMP konkurentsiõigusega. II peatüki artikli 3 lõikes 2 sätestatakse, et kokkulepped, otsused ja kooskõlastatud tegevused, mis ei riku EMP lepingu artikli 53 lõiget 1 või mis vastavad EMP lepingu artikli 53 lõikes 3 esitatud tingimustele, ei tohi samuti olla keelustatud riigi konkurentsiõigusega (16). Teisest küljest on EMP lepingus sätestatud, et riikliku ja EMP õiguse üheaegselt rakendamisel tekkivaid probleeme tuleb lahendada nii, et EMP õigus oleks ülimuslik. Kokkuleppeid, otsuseid ja kooskõlastatud tegevusi, mis rikuvad artikli 51 lõiget 1 ja ei vasta artikli 53 lõikes 3 sätestatud tingimustele, ei saa riigi õigusega lubada (17). Riigi konkurentsiõiguse ja EMP lepingu artikli 54 samaaegse kohaldamise puhul ühepoolse tegevusega seotud kohtuasjas ei näe II peatüki artikkel 3 ette sarnast lähenemist. Vastuoluliste sätete puhul aga tuleks riigi kohtutelt nõuda, et need ei kohaldaks riigi õiguse sätteid, mis rikuvad EMP eeskirju olenemata sellest, kas riigi õiguse sätted võeti vastu enne või pärast EMP eeskirju (18).

7.

Lisaks EMP lepingu artiklite 53 ja 54 kohaldamisele on riigi kohtud pädevad kohaldama ka EMP lepingusse inkorporeeritud õigusakte, EFTA kohtu ja EFTA järelevalveameti otsuseid. Seega peavad riigi kohtud jõustama järelevalveameti otsuseid (19) või EMP lepingusse inkorporeeritud õigusakte, millega kohaldatakse EMP lepingu artikli 53 lõiget 3 teatavat liiki kokkulepete, otsuste või kooskõlastatud tegevuste suhtes. EMP konkurentsieeskirjade kohaldamisel tegutsevad riigi kohtud EMP õiguse raames ja on selle tulemusel kohustatud järgima EMP õiguse üldpõhimõtteid (20).

8.

EMP lepingu artiklite 53 ja 54 kohaldamine riigi kohtute poolt sõltub tihti keerulistest majanduslikest ja õiguslikest hinnangutest (21). EMP konkurentsieeskirjade kohaldamisel peaksid riigi kohtud järgima EMP õiguse kindlaid põhimõtteid (22), kuid ka EMP lepingusse inkorporeeritud õigusakte, millega kohaldatakse EMP lepingu artikli 53 lõiget 3 teatavat liiki kokkulepete, otsuste või kooskõlastatud tegevuste suhtes (23). Kui EFTA järelevalveamet kohaldab EMP lepingu artikleid 53 ja 54 teatava asja suhtes, peavad seda tegema ka riigi kohtud, kui nad kohaldavad EMP konkurentsieeskirju sama asja suhtes komisjoniga samal ajal või pärast järelevalveametit (24). Sarnaselt peab riigi kohus kinni pidama komisjonipoolsest EMP lepingu artiklite 53 ja 54 kohaldamisest teatava asja suhtes juhul, kui riigi kohus kohaldab EMP konkurentsieeskirju sama asja suhtes komisjoniga samal ajal või pärast komisjoni. Ilma et see piiraks EFTA kohtu ja ühenduse kohtute EMP lepingu lõpliku tõlgendamise õigust, võivad riigi kohtud otsida juhiseid nii järelevalveameti ja komisjoni otsustest ja EMP lepingusse inkorporeeritud õigusaktidest, milles esineb arutluse all oleva kohtuasjaga sarnaseid elemente, kui ka järelevalveameti teatistest ja suunistest, mis on seotud EMP lepingu artiklite 53 ja 54 kohaldamisega (25).

9.

Riigi kohtute EMP konkurentsieeskirjade kohaldamise kord ja sanktsioonid, mida kohtud saavad kõnealuste eeskirjade rikkumise korral kehtestada, on suures osas kindlaks määratud riigi õiguses. Vaatamata sellele on ka EMP õiguses teatud ulatuses kindlaks määratud tingimused, mille alusel EMP konkurentsieeskirju jõustatakse. Järelevalve- ja kohtuleping annab riigi kohtutele õiguse kasutada teatavaid võimalusi, näiteks taotleda EFTA järelevalveameti arvamust küsimustes, mis käsitlevad EMP konkurentsieeskirjade rakendamist (26). Lepingu sätetega võidakse luua ka eeskirju, mis on kohustuslikud kohtus menetletavates asjades, näiteks lubada järelevalveametil ja liikmesriigi konkurentsiasutustel esitada kirjalikke märkusi (27). Kõnealune EMP õigus peaks olema ülimuslik riigi eeskirjade suhtes (28).

10.

Kui EMP õiguses puuduvad õigusnormid EMP konkurentsieeskirjade riigi kohtutes jõustamisega seotud korra ja sanktsioonide kohta, kohaldavad riigi kohtud riigi menetlusõigust ja määravad oma pädevuse ulatuses riigi õiguses sätestatud sanktsioone. Vaatamata sellele peab kõnealuste riigi õigusnormide kohaldamine olema kooskõlas EMP õiguse üldpõhimõtetega. Selles suhtes on kasulik vaadata EFTA kohtu ja Euroopa Ühenduste Kohtu kohtupraktikat, mille kohaselt:

11.

Riigi kohus võib kohaldada EMP konkurentsieeskirju kokkuleppe, otsuse, kooskõlastatud tegevuse või ühepoolse käitumise suhtes, mis mõjutab osalisriikide vahelist kaubandust, samal ajal EFTA järelevalveametiga (34) või pärast järelevalveametit (35). Järgmistes punktides kirjeldatakse kohustusi, mida riigi kohtud sellises olukorras täitma peavad.

12.

Kui riigi kohus teeb otsuse enne EFTA järelevalveametit, peab ta vältima sellise otsuse vastuvõtmist, mis võiks olla vastuolus järelevalveametis arutlusel oleva otsusega (36). Selleks võib riigi kohus küsida järelevalveametilt, kas viimane on alustanud menetlust samade kokkulepete, otsuste või tegevuste suhtes (37) ja juhul, kui see nii on, küsida ka kõnealuse asja menetluse käigu ja otsuse tõenäosuse kohta (38). Õiguskindluse kaalutlusel võib riigi kohus kaaluda vajadusel oma menetluse peatamist ajani, mil järelevalveamet on otsuseni jõudnud (39). Järelevalveamet omalt poolt üritab eelisjärjekorras arutada neid asju, mille suhtes ta on otsustanud algatada menetluse järelevalve- ja kohtulepingu III peatüki (edaspidi “III peatükk”) artikli 2 lõike 1 tähenduses ja mille suhtes on riigisisene menetlus peatatud, eriti juhul, kui sellest sõltub tsiviilasja tulemus. Kui riigi kohtul ei ole põhjust kahelda järelevalveametis arutlusel olevas otsuses või kui sarnases küsimuses on järelevalveamet juba otsuse vastu võtnud, võib riigi kohus siiski teha otsuse menetletavas asjas kooskõlas kõnealuse menetletava või varasema otsusega, ilma et oleks vaja küsida järelevalveametilt eespool nimetatud teavet või oodata järelevalveameti otsust.

13.

Kui järelevalveamet on vastu võtnud otsuse asjas, mida arutatakse riigi kohtus, ei tohi viimane võtta vastu otsust, mis oleks vastuolus järelevalveameti otsusega. Järelevalveameti otsuste siduv mõju ei piira loomulikult EMP õiguse tõlgendamist EFTA kohtu poolt. Seetõttu, kui riigi kohus kahtleb järelevalveameti otsuse õiguspärasuses, ei saa kohus vältida kõnealuse otsuse siduvust ilma EFTA kohtu vastupidise otsuseta (40). Sellest tulenevalt peab riigi kohus, kui ta otsustab vastu võtta järelevalveameti otsusega vastuoleva otsuse, esitama EFTA kohtule eelotsusetaotluse (järelevalve- ja kohtulepingu artikkel 34). Sellisel juhul otsustab EFTA kohus, kas järelevalveameti otsus on kooskõlas EMP õigusega. Siiski, kui järelevalveameti otsus vaidlustatakse EFTA kohtus vastavalt järelevalve-ja kohtulepingu artiklile 36 ja riigi kohtu vaidluse tulemus sõltub järelevalveameti otsuse kehtivusest, peaks riigi kohus peatama oma menetluse kuni EFTA kohtu kõnealuse kohtuasja lõpliku lahendini tühistamisasjas välja arvatud juhul, kui riigi kohus on kohtuasja asjaolude põhjal arvamusel, et EFTA kohtusse pöördumine järelevalveameti otsuse kehtivuse küsimuses eelotsuse saamiseks on põhjendatud (järelevalve- ja kohtulepingu artikkel 34) (41).

14.

Kui riigi kohus on oma menetluse peatanud, oodates järelevalveameti otsust (käesoleva teatise punktis 12 kirjeldatud olukord) või oodates EFTA kohtu lõplikku otsust tühistamisasjas või eelotsusemenetluses (punktis 13 kirjeldatud olukord), on riigi kohus kohustatud uurima, kas poolte huvide kaitseks on vaja võtta ajutisi meetmeid (42).

15.

EMP lepingu ning järelevalve- ja kohtulepingu põhitekstis ei nähta otseselt ette koostööd riigi kohtute ja EFTA järelevalveameti vahel, välja arvatud järelevalve- ja kohtulepingu artikli 34 kohane koostöömehhanism riigi kohtute ja EFTA kohtu vahel. Vaatamata sellele on EMP lepingu artiklis 3 (mis on kirjutatud EÜ asutamislepingu artikli 10 alusel ja suures osas seda ka jäljendab) sätestatud osalisriikide kohustus võtta kõik asjaomased meetmed, et hõlbustada EMP lepingust tulenevate kohustuste täitmist. Ühenduse kohtud leidsid, et EÜ asutamislepingu artikkel 10 kohustab Euroopa institutsioone ja liikmesriike tegema vastastikku lojaalselt koostööd, et saavutada EÜ asutamislepingu eesmärke. Seega tähendab asutamislepingu artikkel 10, et komisjon peab abistama riigi kohtuid, kui need kohaldavad ühenduse õigust (43). Järelevalveamet on arvamusel, et tal on samasugune kohustus teha EFTA riikide kohtutega lojaalselt koostööd vastavalt EMP lepingu artiklile 3 ning järelevalve- ja kohtulepingu artiklile 2. Samamoodi võivad riigi kohtud olla kohustatud abistama järelevalveametit selle ülesannete täitmisel (44).

16.

On samuti sobilik meeles pidada koostööd riigi kohtute ja riigi ametiasutuste, eriti konkurentsiasutuste vahel EMP lepingu artiklite 53 ja 54 kohaldamisel. Kuigi koostööd kõnealuste riigi ametiasutuste vahel reguleerivad eelkõige riigi eeskirjad, sätestatakse II peatüki artikli 15 lõikes 3, et riigi konkurentsiasutustel on võimalus esitada oma EFTA riigi kohtutele märkusi. Käesoleva teatise punktid 31 ja 33–35 kohaldatakse mutatis mutandis kõnealuste märkuste esitamise suhtes.

17.

Selleks et abistada riigi kohtuid EMP konkurentsieeskirjade kohaldamisel, on EFTA järelevalveamet kohustatud abistama riigi kohust juhul, kui viimane peab sellist abi vajalikuks otsuse tegemisel konkreetse juhtumi puhul. II peatüki artikkel 15 viitab kõnealuse abi kõige tavalisematele liikidele: teabe edastamine (punktid 21 kuni 26) ja järelevalveameti arvamused (punktid 27 kuni 30), mõlemad riigi kohtu taotlusel, ning järelevalveameti võimalus esitada märkusi (punktid 31 kuni 35). Et kõnealused abiliigid on II peatükis sätestatud, ei või neid EFTA riigi õigusaktidega piirata. Kuid sellise otstarbega ja kõnealuse abi hõlbustamiseks vajaliku ulatusega EMP menetluseeskirjade puudumisel peavad EFTA riigid vastu võtma sobivaid menetluseeskirju selleks, et võimaldada nii riigi kohtutel kui ka järelevalveametil täielikult kasutada II peatüki pakutud võimalusi (45).

18.

Riigi kohus võib oma kirjaliku abi taotluse saata järgmisel postiaadressil:

või saata selle elektrooniliselt aadressil

registry@eftasurv.int

19.

Tuleb meeles pidada, et hoolimata sellest, millises vormis hakatakse tegema koostööd riigi kohtutega, arvestab EFTA järelevalveamet riigi kohtute sõltumatust. Selle tulemusena ei ole järelevalveameti pakutav abi riigi kohtule siduv. Järelevalveamet peab ka tagama, et ta arvestab ametisaladuse kohustust ning kaitseb oma tegevust ja sõltumatust (46). EMP lepingu artiklis 3 ning järelevalve- ja kohtulepingu artiklis 2 sätestatud kohustuste täitmisel ja riigi kohtute abistamisel EMP konkurentsieeskirjade kohaldamisel on järelevalveamet abi andmisel kohustatud jääma neutraalseks ja objektiivseks. Järelevalveameti abi riigi kohtutele on üks osa kohustusest kaitsta avalikku huvi. Seetõttu ei ole järelevalveametil kavas kaitsta riigi kohtus menetletava asja poolte erahuve. Selle tulemusena ei kuula järelevalveamet riigi kohtule abi andes ära kohtuasja pooli. Juhul kui järelevalveametiga on ühendust võtnud kohtus menetletava asja pool kohtus tõstatatud küsimustes, teavitab järelevalveamet sellest riigi kohut olenemata sellest, kas ühendust võeti enne või pärast riigi kohtu koostöö taotlust.

20.

Vastavalt käesolevale teatisele avaldab EFTA järelevalveamet kokkuvõtte koostöö kohta riigi kohtutega oma aastaaruandes. Järelevalveamet võib oma arvamused ja märkused teha kättesaadavaks ka oma veebisaidil.

21.

EFTA järelevalveameti kohustus abistada riigi kohtuid EMP konkurentsieeskirjade kohaldamisel kajastub peamiselt järelevalveameti kohustuses edastada riigi kohtutele oma valduses olev teave. Riigi kohus võib näiteks küsida järelevalveameti valduses olevaid dokumente või menetlusealast teavet, mis võimaldaks kohtul kindlaks teha, kas konkreetne kohtuasi on järelevalveametis arutlusel, kas järelevalveamet on algatanud menetluse kohtuasja suhtes või kas järelevalveamet on kohtuasjas juba seisukoha võtnud. Riigi kohus võib järelevalveametilt ka küsida, millal võidakse võtta vastu otsus, et kindlaks teha menetluse võimaliku peatamise tingimused või vajadus võtta ajutisi meetmeid (47).

22.

Selleks et tagada tõhus koostöö riigi kohtutega, üritab EFTA järelevalveamet esitada riigi kohtule taotletud teabe ühe kuu jooksul taotluse saamise kuupäevast. Juhul kui järelevalveamet peab taotlema riigi kohtult täiendavat selgitust kõnealuse taotluse kohta või kui järelevalveamet peab konsulteerima nendega, keda teabe edastamine otseselt mõjutab, loetakse perioodi alguseks päeva, mil järelevalveametini jõuab vajalik teave.

23.

Teabe edastamisel riigi kohtutele peab EFTA järelevalveamet kinni pidama EMP lepingu artikliga 122 ning järelevalve- ja kohtulepingu artikliga 14 füüsilistele ja juriidilistele isikutele antud tagatistest (48). Järelevalve- ja kohtulepingu artikkel 14 keelab järelevalveameti liikmetel, ametnikel ja muudel teenistujatel avaldada ametisaladuse hoidmise kohustuse alla kuuluvat teavet. EMP lepingu artikkel 122 keelab osalisriikide esindajatel, delegaatidel ja asjatundjatel, samuti ametnikel ja muudel teenistujatel ka pärast ametikohustuste lõppemist avaldada ametisaladuse hoidmise kohustuse alla kuuluvat teavet, iseäranis teavet, mis puudutab majandustegevuses osalejaid, nende ärisuhteid või nende kulutuste komponente. Kõnealune kohustus on sätestatud ka II peatüki artiklis 28. Ametisaladuse alla kuuluv teave võib olla nii salajane teave kui ka ärisaladus. Ärisaladus on teave, mille edastamine isikule, kes ei ole kõnealust teavet andud, lisaks üldsusele avalikuks tegemisele, võib tõsiselt kahjustada teavet andud isikut (49).

24.

EMP lepingu artiklite 3 ja 122 ning järelevalve- ja kohtulepingu artikli 14 koos lugemine ei tähenda, et EFTA järelevalveametil on täielikult keelatud edastada riiklikele kohtutele teavet, mis kuulub ametisaladuse hoidmise kohustuse alla. Ühenduse kohtute praktika kinnitab komisjoni lojaalse koostöö kohustust ja samal moel on järelevalveamet arvamusel, et lojaalse koostöö kohustus kohustab järelevalveametit edastama riigi kohtutele igasugust teavet, mida viimane on taotlenud, sealhulgas ametisaladuse alla kuuluvat teavet. Siiski ei tohi järelevalveamet riigi kohtutele koostöövõimalust pakkudes mingil tingimusel kahjustada EMP lepingu artikliga 122 ja järelevalve- ja kohtulepingu artikliga 14 sätestatud tagatisi.

25.

Selle tulemusena tuletab EFTA järelevalveamet enne ametisaladuse hoidmise kohustuse alla kuuluva teabe edastamist riigi kohtutele meelde kohtu kohustust vastavalt EMP õigusele kinni pidada EMP lepingu artiklis 122 ning järelevalve- ja kohtulepingu artiklis 14 füüsilistele või juriidilistele isikutele antud õigusest ja küsib kohtult, kas viimane saab ja kavatseb tagada salajase teabe ja ärisaladuse kaitse. Kui riigi kohus ei saa kõnealust tagatist anda, ei edasta järelevalveamet riigi kohtule ametisaladuse hoidmise kohustuse alla kuuluvat teavet (50). Ainult juhul, kui riigi kohus on andud tagatise kaitsta salajast teavet ja ärisaladusi, edastab järelevalveamet taotletud teabe ning märgib, milline osa teabest kuulub ametisaladuse alla ja milline mitte, ning mida võib seetõttu avalikustada.

26.

EFTA järelevalveameti teabe avaldamisel riigi kohtutele on veel teisi erandeid. Järelevalveamet võib keelduda riigi kohtutele teabe edastamisest kaalukatel põhjustel, mis on seotud EMP huvide kaitsmisega, või selleks, et vältida EMP toimimisse ja sõltumatusesse sekkumist ja eriti talle usaldatud ülesannete täitmise ohustamist (51). Seetõttu ei edasta järelevalveamet riigi kohtutele leebema kohtlemise taotleja vabatahtlikult esitatud teavet ilma taotleja nõusolekuta.

27.

Kui riigi kohtult taotletakse menetletavas kohtuasjas EMP konkurentsieeskirjade kohaldamist, võib kohus kõigepealt juhiseid leida EFTA kohtu praktikast, EMP õigusest, EFTA järelevalveeameti otsustest, teatistest ja suunistest, mis käsitlevad EMP lepingu artiklite 53 ja 54 kohaldamist (52), ning ka ühenduse kohtute asjaomasest kohtupraktikast ja komisjoni asjaomastest otsustest, mis käsitlevad EMP õiguse kohaldamist, ja vastavast ühenduse õigusest. Juhul kui kõnealustest vahenditest ei saa piisavalt abi, võib riigi kohus EMP konkurentsieeskirjade kohaldamise küsimustes taotleda järelevalveameti arvamust. Riigi kohtud võivad taotleda järelevalveameti arvamust majandus-, fakti- ja õigusküsimustes (53). Viimane väide ei piira loomulikult riigi kohtu võimalust või kohustust taotleda EFTA kohtu eelotsust EMP õiguse tõlgendamise või kehtivuse kohta kooskõlas järelevalve- ja kohtulepingu artikliga 34.

28.

Selleks, et komisjon saaks anda riigi kohtule kasuliku arvamuse, võib komisjon riigi kohtult taotleda täiendavat teavet (54). Selleks et tagada tõhus koostöö riigi kohtutega, püüab järelevalveamet esitada riigi kohtule taotletud arvamuse nelja kuu jooksul taotluse saamise kuupäevast. Kui järelevalveamet on taotlenud riigi kohtult täiendavat teavet selleks, et sõnastada oma arvamus, loetakse perioodi alguseks päeva, mil järelevalveametini jõuab kõnealune täiendav teave.

29.

Oma arvamuses riigi kohtule piirdub EFTA järelevalveamet palutud faktilise teabe või majandusliku või õigusliku selgitusega ega anna hinnangut riigi kohtus arutlusel olevale kohtuasjale. Lisaks sellele ei ole järelevalveameti arvamus riigi kohtule siduv.

30.

Kooskõlas käesoleva teatise punktiga 19 ei kuula EFTA järelevalveamet pooli ära enne riigi kohtule saadetava arvamuse sõnastamist. Riigi kohus peab käsitlema järelevalveameti arvamust kooskõlas asjaomaste riigi menetluseeskirjadega, mis peavad arvestama EMP õiguse üldpõhimõtteid.

31.

Vastavalt II peatüki artikli 15 lõikele 3 võivad riiklikud konkurentsiasutused ja EFTA järelevalveamet esitada EMP lepingu artiklite 53 ja 54 kohaldamisega seotud märkusi riigi kohtule, kellelt on taotletud kõnealuste sätete kohaldamist. II peatükis eristatakse kirjalikke märkusi, mida riigi konkurentsiasutused ja järelevalveamet võivad esitada omal algatusel, ja suulisi märkusi, mida on võimalik esitada ainult riigi kohtu loal (55).

32.

II peatükis täpsustakse, et EFTA järelevalveamet esitab märkusi ainult juhul, kui EMP lepingu artiklite 53 ja 54 ühtne kohaldamine seda nõuab. Selle eesmärgil märkusi esitades piirdub järelevalveamet ainult majandusliku ja õigusliku analüüsiga riigi kohtus arutlusel oleva juhtumi asjaolude kohta.

33.

Selleks et võimaldada EFTA järelevalveametil esitada kasulikke märkusi, võidakse riigi kohtult taotleda järelevalveametile kõnealuse kohtuasja hindamiseks vajalike dokumentide koopiate edastamist või sellise edastamise tagamist. Kooskõlas II peatüki artikli 15 lõike 3 teise taandega kasutab EFTA järelevalveamet kõnealuseid dokumente ainult oma märkuste ettevalmistamiseks (56).

34.

Et II peatükis ei ole sätestatud märkuste esitamise menetluslikke reegleid, määratakse kõnealused reeglid kindlaks EFTA riikide menetluseeskirjade ja –tavaga. Juhul kui EFTA riik ei ole veel kindlaks määranud asjaomast menetlusraamistikku, otsustab riigi kohus, millised menetluseeskirjad on kohased märkuste esitamiseks kohtus menetletavas asjas.

35.

Menetlusraamistik peaks arvestama käesoleva teatise punktis 10 sätestatud põhimõtteid. See tähendab muu hulgas, et menetlusraamistik märkuste esitamiseks seoses EMP lepingu artiklite 53 ja 54 kohaldamisega

36.

Kuna lojaalse koostöö kohustus tähendab ka seda, et EFTA riikide ametiasutused abistavad EFTA järelevalveametit EMP lepingu eesmärkide saavutamisel (58), sätestatakse II peatükis kõnealuse abi kolm liiki: 1) hindamiseks vajalike dokumentide edastamine kohtuasjas, mille kohta järelevalveamet soovib märkusi esitada (vt punkt 33), 2) EMP lepingu artikleid 53 ja 54 kohaldavate kohtuotsuste edastamine ja 3) riigi kohtute roll järelevalveameti kontrollides

37.

Vastavalt II peatüki artikli 15 lõikele 2 saadavad EFTA riigid EFTA järelevalveametile viivitamata pärast pooltele teatamist koopia EMP lepingu artikleid 53 ja 54 kohaldava riigi kohtu kirjalikust otsusest. Riigi kohtute selliste otsuste, milles kohaldatakse EMP lepingu artikleid 53 või 54, ja sellest tuleneva teabe edastamine riigi kohtu menetluse kohta võimaldab järelevalveametil eelkõige saada õigeaegset teavet kohtuasjadest, mille kohta järelevalveametil oleks sobilik esitada märkusi juhul, kui üks pooltest kohtuotsuse edasi kaebab.

38.

Riigi kohtud võivad osaleda EFTA järelevalveameti teostatavates ettevõtjate ja ettevõtjate ühenduste kontrollides. Riigi kohtute roll oleneb sellest, kas kontrolle viiakse läbi äriruumides või väljaspool äriruume.

39.

Seoses kontrolli teostamisega väljaspool äriruume võib vastavalt riigi õigusele vaja minna riigi kohtu luba selle kohta, et riigi õiguskaitseorgan võib EFTA järelevalveameti asjaomase ettevõtja vastuseisu korral abistada. Sellist luba võib taotleda ka ettevaatusabinõuna. Taotlust arutades on riigi kohtul õigus kontrollida, kas järelevalveameti kontrollialane otsus on autentne ja kas sunnimeetmed ei ole meelevaldsed ega liigsed kõnealuse kontrolli objekti arvestades. Sunnimeetmete proportsionaalsuse kontrollimiseks võib riigi kohus paluda järelevalveametilt otse või riigi konkurentsiasutuse kaudu üksikasjalikke selgitusi eelkõige põhjuste kohta, mille alusel järelevalveamet kahtlustab EMP lepingu artiklite 53 ja 54 rikkumist, ja ka kahtlustatava rikkumise tõsiduse ning asjaomase ettevõtja osalemise kohta (59).

40.

Väljaspool äriruume toimuva kontrolli puhul nõutakse II peatükiga riigi kohtu luba enne, kui võib EFTA järelevalveameti sellekohase otsuse täide viia. Sellisel juhul kontrollib riigi kohus järelevalveameti otsuse autentsust ning seda, et kavandatud sunnimeetmed ei oleks meelevaldsed ega liigsed, võttes eelkõige arvesse kahtlustatava rikkumise tõsidust, otsitud tõendusmaterjalide tähtsust, asjaomase ettevõtja osalemist ning tõenäosust, et kontrolli sisuga seotud raamatupidamis- ja äridokumente hoitakse ruumides, millega seoses luba taotletakse. Riigi kohus võib otse või riigi konkurentsiasutuse kaudu paluda järelevalveametilt üksikasjalikku selgitust kõnealuste elementide kohta, mida on vaja kavandatud sunnimeetmete proportsionaalsuse kontrollimiseks (60).

41.

Punktides 39 ja 40 kirjeldatud juhtude korral ei või riigi kohus küsimärgi alla seada EFTA järelevalveameti otsuse seaduslikkust või kontrollimise vajalikkust ega nõuda, et talle esitatakse järelevalveameti toimikus olev teave (61). Lisaks sellele peab riigi kohus vastavalt lojaalse koostöö nõudele oma otsuse vastu võtma mõistliku aja jooksul, mis võimaldaks järelevalveametil tõhusalt läbi viia oma kontroll (62).

42.

Käesolev teatis on välja antud selleks, et aidata riigi kohtutel kohaldada EMP lepingu artikleid 53 ja 54. Teatis ei ole riigi kohtutele siduv ega mõjuta EFTA riikide ja füüsiliste või juriidiliste isikute õigusi ja kohustusi vastavalt EMP õigusele.

43.

Käesolev teatis asendab 1995. aasta teatise riigi kohtute ja EFTA järelevalveameti vahelise koostöö kohta EMP lepingu artiklite 53 ja 54 kohaldamisel (63).