|
10.5.2006 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 123/37 |
EFTA JÄRELEVALVEAMETI OTSUS nr 195/04/COL,
14. juuli 2004,
EFTA riikide vahelise järelevalveameti ja kohtu asutamise lepingu 3. protokolli II osa artiklis 27 osutatud rakendussätete kohta
EFTA JÄRELEVALVEAMET,
VÕTTES ARVESSE Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, (1) eriti selle artikleid 61–63 ja protokolli nr 26,
VÕTTES ARVESSE EFTA riikide vahelist järelevalveameti ja kohtu asutamise lepingut, (2) eriti selle artikli 5 lõike 2 punkti a, artiklit 24 ning 3. protokolli II osa artiklit 27, (3)
OLLES KONSULTEERINUD riigiabi nõuandekomiteega vastavalt 8. juulil 2004. aastal järelevalve- ja kohtulepingu 3. protokolli II osa artiklis 29 kehtestatud menetlusele
NING ARVESTADES JÄRGMIST:
|
(1) |
21. aprillil 2004 võttis Euroopa Komisjon vastu määruse (EÜ) nr 794/2004 (4) millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 659/99, millega sätestatakse EÜ asutamislepingu (endise) artikli 93 (praegune artikkel 88) (5) üksikasjalikud rakenduseeskirjad. |
|
(2) |
30. aprillil 2004. aastal avaldas Euroopa Komisjon aegumise teatise teatava riigiabipoliitikat käsitleva dokumendi kohta, mille kohaldamine on kavas lõpetada. (6) |
|
(3) |
EMP riigiabi eeskirjade ühtne rakendamine tuleb tagada kogu Euroopa majanduspiirkonnas. |
|
(4) |
Selleks, et hõlbustada EFTA riikidel riigiabi teatiste ettevalmistamist ja järelevalveametil nende hindamist, on soovitav kehtestada teatise kohustuslik vorm. |
|
(5) |
Nii teatise tüüpvorm kui ka kokkuvõtliku teabe leht ja täiendava teabe lehed hõlmavad riigiabi valdkonna kõiki suuniseid. |
|
(6) |
Määratud abi muutmiseks tuleks sätestada lihtsustatud teatamissüsteem. Selline lihtsustatud kord tuleks heaks kiita üksnes siis, kui asjassepuutuva määratud abi rakendamisest on komisjoni korrapäraselt teavitatud. |
|
(7) |
Õiguskindluse huvides on vaja selgitada, et abikava algsest eelarvest eelkõige inflatsiooni mõjul kuni 20 % moodustavatest väikestest suurenemistest ei ole vaja ametit teavitada, sest kui abikava muid tingimusi ei muudeta, ei mõjuta need tõenäoliselt ameti algset kokkusobivuse hinnangut. |
|
(8) |
Järelevalve- ja kohtulepingu 3. protokolli II osa artiklis 21 nõutakse EFTA riikidelt, et nad peavad ametile esitama aastaaruanded, mis käsitlevad olemasolevaid abikavasid või väljaspool heakskiidetud abikava antud üksiktoetusi, mille kohta ei ole tingimusliku otsusega kehtestatud konkreetseid aruandmiskohustusi. |
|
(9) |
Et amet saaks täita oma kohustusi abi kontrollimisel, peavad EFTA riigid talle edastama täpsed andmed abi nende liikide ja summade kohta, mida nad on olemasolevate abikavade alusel saanud. |
|
(10) |
Aastaaruannetes nõutud teabe eesmärk on võimaldada ametil jälgida abi üldmäära ja kujundada üldpilt erinevate toetuste mõjust konkurentsile. Selleks võib amet vajaduse korral paluda EFTA riikidel esitada valitud teemade kohta täiendavaid andmeid. Teema valikut arutatakse eelnevalt EFTA riikidega. |
|
(11) |
Käesolevas otsuses sätestatud teatamist ja aruandlust kohaldatakse üksnes abi suhtes valdkondades, mida hõlmab EMP leping ja mis on ameti pädevuses. |
|
(12) |
Järelevalve- ja kohtulepingu 3. protokolli kohaldamisel tuleb tähtajad arvutada EMP lepingu XVI lisa punktis 6 viidatud õigusakti (edaspidi: “Tähtaegade õigusakt”) (7) kohaselt, mida on täiendatud käesoleva otsuse erieeskirjaga. Eelkõige on vaja kindlaks teha sündmused, mis määravad riigiabimenetlustes kohaldatava tähtaja alguse. Käesolevas otsuses sätestatud eeskirju tuleks kohaldada varem kehtinud tähtaegade puhul, mis otsuse jõustumise ajaks ei ole aegunud. |
|
(13) |
Tagasinõudmise eesmärk on taastada olukord, mis valitses enne abi ebaseaduslikku andmist. Võrdse kohtlemise tagamiseks tuleks eeliseid hinnata objektiivselt alates sellest hetkest, kui abi on seda saavale ettevõttele kättesaadav, sõltumata nimetatud ettevõtte hiljem tehtud äriotsustest. |
|
(14) |
Üldiste finantstavade alusel on asjakohane kindlaks määrata tagastamise intressimäär p.a. |
|
(15) |
Pankadevaheliste ülekannete mahu ja sageduse alusel kujuneb järjekindlalt mõõdetav ning statistiliselt oluline intressimäär, mis peaks olema tagastamise intressimäära alus. Pankadevahelist valuutatehingute vahetuskurssi (swap-kurss) tuleks siiski kohandada nii, et see kajastaks pangandussektorist väljaspool valitseva suurenenud äririski üldist määra. Pankadevaheliste valuutatehingute vahetuskurssi käsitleva teabe põhjal peaks amet kõikidele EFTA riikidele kehtestama ühtse tagastamise intressimäära. Õiguskindluse ja võrdse kohtlemise huvides on asjakohane kinnitada täpne meetod, mille alusel tuleb intressimäära arvutada, ja avaldada nii konkreetsel hetkel kohaldatav tagastamise intressimäär kui ka eelnevalt kohaldatud asjaomased määrad. |
|
(16) |
Riigiabi vähendab kõigi eelduste kohaselt abi saava ettevõtte rahastamisvajadust keskpikas ajavahemikus. Neil eesmärkidel ja kooskõlas üldiste finantstavadega võib keskpikaks ajaks pidada viit aastat. Tagastamise intressimäär peaks seepärast olema kooskõlas viieks aastaks kindlaks määratud aastase protsendimääraga. |
|
(17) |
Arvestades eesmärki taastada olukord, mis kehtis enne abi ebaseaduslikku andmist, ja kooskõlas üldiste finantstavadega, tuleks igal aastal liita tagastamise intressimäärad, mis amet kindlaks määrab. Samadel põhjustel tuleks kohaldada esimesel viiel tagasimaksmise aastal tagastamise intressimäära, mida kohaldatakse esimesel tagasimaksmise aastal, ja järgneval viiel aastal tuleks kohaldada kuuendal tagasimaksmise aastal kohaldatavat tagastamise intressimäära jne. |
|
(18) |
Käesolevat otsust tuleks kohaldada tagastamisotsuste korral, millest on teatatud pärast otsuse jõustumiskuupäeva, |
ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:
Artikkel 1
Reguleerimisala
1. Otsuses sätestatakse järelevalve- ja kohtulepingu 3. protokolli II osas viidatud teadete ja aastaaruannete vormi, sisu ning muud üksikasjad. Samuti sätestatakse kõikide riigiabimenetluste tähtaegade ja intressimäärade arvutamine ebaseadusliku abi tagastamisel.
2. Otsust kohaldatakse abi suhtes kõikides valdkondades, mis on EMP lepinguga hõlmatud ja ameti pädevuses.
Artikkel 2
Teatise vorm
Kui ei ole sätestatud teisiti, esitatakse järelevalve- ja kohtulepingu 3. protokolli II osa artikli 2 lõike 1 kohaseid teatisi käesoleva otsuse I lisas sätestatud teatise vormis. Täiendav teave, mis on vajalik meetme hindamiseks juhul, kui riigiabi suhtes kohaldatakse teisi eeskirju, esitatakse I lisa III osas sätestatud täiendava teabe lehtedel. Kui suuniseid muudetakse või asendatakse, kohandab amet vastavalt I lisa III osas esitatud asjakohaseid teabelehti.
Artikkel 3
Teatiste edastamine
1. Euroopa Liidu juures asuv asjaomase EFTA riigi esindus edastab ametile teatise. See adresseeritakse ameti konkurentsi ja riigiabi direktoraadile. Ameti konkurentsi ja riigiabi direktoraat võib teatiste vastuvõtmiseks nimetada kontaktisikud.
2. Kogu järgnev kirjavahetus saadetakse vastutavale konkurentsi ja riigiabi direktoraadile või nimetatud kontaktisikule.
3. Amet saadab oma kirjavahetuse Euroopa Liidu juures asuvale asjaomase EFTA riigi esindusele või kõnealuse EFTA riigi määratud aadressil.
4. Kuni 31. detsembrini 2005 esitatakse teatised ametile paberkandjal. Võimaluse korral edastab EFTA riik ka teatise elektroonilise koopia. Alates 1. jaanuarist 2006 edastatakse teatised elektrooniliselt, välja arvatud juhul, kui amet ja teatist esitav EFTA riik lepivad kokku teisiti. Samuti edastatakse elektrooniliselt kogu kirjavahetus, mis on seotud teatisega, mis on esitatud elektrooniliselt pärast 1. jaanuari 2006.
5. Vastuvõtva poole määratud numbril saadetud faksi edastamiskuupäeva käsitatakse paberkoopia edastamiskuupäevana, kui allkirjastatud originaal saadakse kätte hiljemalt kümne päeva jooksul pärast faksi saatmist.
6. Pärast konsulteerimist EFTA riikidega avaldab amet hiljemalt 30. septembriks 2005Euroopa Liidu Teataja EMP osas ja EMP-kaasandes üksikasjad teatiste elektrooniliseks edastamiseks, sealhulgas aadressid ja konfidentsiaalse teabe kaitset käsitleva korra.
Artikkel 4
Lihtsustatud teatamise kord teatavate muudatuste tegemisel olemasolevas abis
1. Järelevalve- ja kohtulepingu 3. protokolli II osa artikli 1 lõike c kohaldamisel on olemasoleva abi muutmine igasugune muudatus, välja arvatud üksnes formaalset või halduslikku laadi, mis ei mõjuta abimeetme ühisturuga kokkusobivuse hindamist. Olemasoleva abikava algse eelarve suurenemist 20 % võrra ei peeta olemasoleva abi muutmiseks.
2. Erandina artiklist 2 teatatakse käesoleva otsuse II lisas sätestatud lihtsustatud teatise vormis järgmistest muudatustest olemasolevas abis:
|
(a) |
heakskiidetud abikava eelarve kasv üle 20 %; |
|
(b) |
heakskiidetud abikava pikendamine kuni kuue aasta võrra eelarve suurendamisega või ilma; |
|
(c) |
heakskiidetud abikava kohaldamiskriteeriumide karmistamine, abi osatähtsuse vähendamine või abikõlblike kulude vähendamine. |
Amet annab endast parima, et ühe kuu jooksul vastu võtta otsus abi kohta, millest on teatatud lihtsustatud teatise vormis.
3. Lihtsustatud teatamise korda ei kasutata abikavade sellistest muudatustest teatamiseks, mille kohta EFTA riigid ei ole esitanud artiklite 5, 6 ja 7 kohaselt aastaaruandeid, välja arvatud juhul, kui aastaaruanded aastate kohta, millal abi on antud, esitatakse teatisega koos.
Artikkel 5
Aastaaruannete vorm ja sisu
1. Ilma et see piiraks järelevalve -ja kohtulepingu 3. protokolli II osa artikli 7 lõike 4 alusel vastu võetud tingimusliku otsuse konkreetseid täiendavaid nõudeid aruannetele või asjaomaste EFTA riikide abi heakskiitmise otsusega seoses võetud kohustusi, koostavad EFTA riigid järelevalve- ja kohtulepingu 3. protokolli II osa artikli 21 lõikes 1 nimetatud olemasoleva abikava aastaaruande, mis on käesoleva otsuse III lisas sätestatud aruandluse standardvormi kohane iga täieliku või osalise kalendriaasta kohta, millal abi kohaldatakse.
2. Amet võib paluda EFTA riikidel esitada täiendavaid andmeid valitud teemade kohta, mida tuleb eelnevalt arutada EFTA riikidega.
Artikkel 6
Aastaaruannete edastamine ja avaldamine
1. Iga EFTA riik edastab oma aastaaruande ametile elektroonilisel kujul hiljemalt aruandes käsitletud aastale järgneva aasta 30. juuniks. Põhjendatud juhtudel võivad EFTA riigid esitada hinnangulised andmed, tingimusel et tegelikud andmed edastatakse hiljemalt koos järgmist aastat käsitlevate andmetega.
2. Igal aastal avaldab amet riigiabi käsitleva ülevaate, milles on kokkuvõte eelmisel aastal esitatud aastaaruannete teabest.
Artikkel 7
Aastaaruannete õiguslik seisund
Aastaaruannete edastamist ei käsitata abi meetmetest teatamise kohustuse täitmisena enne, kui need meetmed jõustatakse järelevalve- ja kohtulepingu 3. protokolli I osa artikli 1 lõike 3 kohaselt, ning selline edastamine ei piira mingil viisil järelevalve- ja kohtulepingu 3. protokolli II osa III jaos sätestatud menetluse kohaselt läbiviidud väidetavalt ebaseaduslikku abi käsitleva uurimise tulemust.
Artikkel 8
Tähtaegade arvutamine
1. Järelevalve- ja kohtulepingu 3. protokolli II osas ja käesolevas otsuses sätestatud või ameti järelevalve- ja kohtulepingu 3. protokolli I osa artikli 1 kohaselt kindlaksmääratud tähtajad arvutatakse tähtaegasid käsitlevas õigusaktis (8) ja käesoleva artikli lõigetes 2–5 sätestatud erieeskirjade kohaselt. Vastuolude ilmnemise korral kohaldatakse käesoleva otsuse sätteid.
2. Tähtajad määratakse kuudes või tööpäevades.
3. Tähtaegade õigusakti artikli 3 lõike 1 kohaldamisel arvestatakse ameti tegevuse suhtes kehtestatud tähtaegu alates käesoleva otsuse artikli 3 lõike 1 ja artikli 3 lõike 2 kohase teatise või sellega seotud kirjavahetuse tegelikust kättesaamisest. Pärast 31. detsembrit 2005 edastatud teatiste ja neid käsitleva kirjavahetuse puhul aga alates Euroopa Liidu Teataja EMP osas või EMP-kaasandes avaldatud vastaval aadressil saadetud elektroonilise teatise või teadaande tegelikust kättesaamisest.
4. Tähtaegade õigusakti artikli 3 lõike 1 kohaldamisel arvestatakse EFTA riikide tegevuse suhtes kehtestatud tähtaegu alates käesoleva otsuse artikli 3 lõike 3 kohase ameti teatise või tema kirjavahetuse tegelikust kättesaamisest.
5. Tähtaegade õigusakti artikli 3 lõike 1 kohaldamisel arvestatakse tähtaegu, mis on kehtestatud kolmandate poolte suhtes ja selliste EFTA riikide suhtes, kes ei ole menetlusega otseselt seotud, ja kes esitavad märkusi pärast järelevalve- ja kohtulepingu 3. protokolli II osa artikli 6 lõikes 1 osutatud ametliku uurimismenetluse alustamist, alates uurimismenetluse alustamisteate avaldamisest Euroopa Liidu TeatajaEMP osas ja EMP-kaasandes.
6. Kõik tähtaja pikendamise taotlused peavad olema põhjendatud ja kirjalikult esitatud tähtaega kinnitava osapoole määratud aadressil vähemalt kaks tööpäeva enne tähtaja lõppu.
Artikkel 9
Intressimäära fikseerimise meetod
1. Kui eriotsuses ei sätestata teisiti, kehtestatakse järelevalve- ja kohtulepingu 3. protokolli I osa artikli 1 lõikega 3 vastuolus oleva riigiabi tagastamiseks iga kalendriaasta kohta fikseeritud aastane intressimäär. See arvutatakse pankadevaheliste viie aasta valuutatehingute vahetuskursside (eelneva aasta septembri, oktoobri ja novembri) keskmise põhjal, millele lisatakse 75 baaspunkti. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib komisjon ühe või mitme EFTA riigi määra suurendada rohkem kui 75 baaspunkti.
2. Kui pankadevaheliste valuutatehingute vahetuskursside viie aasta viimase kolme kuu keskmine, millele on lisatud 75 baaspunkti, erineb rohkem kui 15 % riigiabi tagastamisel kehtivast intressimäärast, arvutab amet intressimäära ümber. Uus määr kehtib ameti ümberarvestusele järgneva kuu esimesest päevast. Amet teatab ümberarvestusest ja selle kohaldamiskuupäevast EFTA riikidele kirja teel.
3. Intressimäär määratakse kindlaks iga EFTA riigi jaoks eraldi või kahe või enama EFTA riigi jaoks ühiselt.
4. Usaldusväärsete või võrdväärsete andmete puudumisel või erandjuhtudel võib amet tihedas koostöös kõnealuse EFTA riigi või riikidega määrata riigiabi tagastamise intressimäära ühe või enama EFTA riigi jaoks erineva meetodi alusel ja talle kättesaadava teabe põhjal.
Artikkel 10
Avaldamine
Amet avaldab kehtivad ja varasemad asjaomased riigiabi tagastamise intressimäärad Euroopa Liidu Teataja EMP osas ja EMP-kaasandes ning teadmiseks Internetis.
Artikkel 11
Intressi arvutamise meetod
1. Kohaldatakse intressimäära, mis kehtis sellel kuupäeval, kui ebaseaduslik abi anti esmakordselt selle saaja käsutusse.
2. Intressimäära rakendatakse liitintressina kuni abi tagastamise kuupäevani. Varasemal aastal kogunenud intressilt arvutatakse intressi igal järgneval aastal.
3. Punktis 1 nimetatud intressimäära rakendatakse kogu aja jooksul kuni tagastamise päevani. Kui tagastamise päevast on ebaseadusliku abi esmakordsest andmisest saaja käsutusse möödunud rohkem kui viis aastat, arvutatakse intressimäär uuesti iga viie aasta kohta, võttes aluseks määrad, mis kehtivad ümberarvutamise päeval.
Artikkel 12
Läbivaatamine
Amet vaatab EFTA riikidega nõu pidades käesoleva otsuse kohaldamise läbi nelja aasta jooksul selle jõustumisest alates.
Artikkel 13
Ameti riigiabi suuniste osade aegumine
Ameti riigiabi suuniseid (eelkõige peatükid 3–8, 32 ja 34), (9) mis võivad erineda käesoleva otsuse sätetest, muutuvad kehtetuks pärast käesoleva otsuse jõustumist.
Artikkel 14
Jõustumine ja kohaldamine
1. Otsus on adresseeritud Islandi Vabariigile, Liechtensteini Vürstiriigile ja Norra Kuningriigile.
2. Käesolev otsus jõustub ameti poolt otsuse vastuvõtmisele järgneval päeval.
3. Artikleid 2–4 kohaldatakse teatiste puhul, mis on ametile edastatud viie kuu jooksul pärast käesoleva otsuse vastuvõtmist.
4. Artikleid 5–7 kohaldatakse aastaaruannete puhul, mis hõlmavad alates 1. jaanuarist 2003 antud abi.
5. Artiklit 8 kohaldatakse iga tähtaja puhul, mis on kindlaks määratud, kuid ei ole otsuse jõustumise kuupäevaks lõppenud.
6. Artikleid 9 ja 11 kohaldatakse iga tagastamisotsuse puhul, millest teatatakse pärast otsuse jõustumise kuupäeva.
7. Käesolev otsus on autentne inglise keeles.
Brüssel, 14. juuli 2004
EFTA järelevalveameti nimel
president
Hannes HAFSTEIN
kolleegiumi liige
Einar M. BULL
(1) Edaspidi: “EMP leping”.
(2) Edaspidi: “järelevalve- ja kohtuleping”.
(3) Järelevalve- ja kohtulepingu 3. protokoll, mida muutsid EFTA riigid 10. detsembril 2001. Muudatused jõustusid 28. augustil 2003.
(4) ELT L 140, 30.4.2004, lk 1.
(5) EÜT L 83, 27.3.1999, lk 1.
(6) ELT C 115, 30.4.2004, lk 1.
(7) 3. juuni 1971. aasta nõukogu määrus (EMÜ, EURATOM) nr 1182/71, millega määratakse kindlaks ajavahemike, kuupäevade ja tähtaegade suhtes kohaldatavad eeskirjad (EÜT L 124, 8.6.1971, lk 1).
(8) 3. juuni 1971. aasta nõukogu määrus (EMÜ, EURATOM) nr 1182/71, millega määratakse kindlaks ajavahemike, kuupäevade ja tähtaegade suhtes kohaldatavad eeskirjad; avaldatud EÜT L 124, 8.6.1971, lk 1, EMP lepingusse inkorporeeritud EMP lepingu XVI lisa punkti 6 põhjal.
(9) Niivõrd, kui käesoleva otsuse artiklite 9 kuni 11 sätted kohalduvad EFTA riikidele üksnes pärast käesoleva otsuse jõustumist teavitatud ebaseadusliku abi tagastamise korraldustele, kehtib EFTA riikide poolt enne nimetatud kuupäeva teavitatud tagastamise korralduste täitmisel järelevalveameti riigiabi suuniste 34. peatükk, mis käsitleb ebaseadusliku riigiabi tagastamise korral kohaldatavaid intressimäärasid.
I LISA
STANDARDVORM RIIGIABIST TEATAMISEKS JÄRELEVALVE- JA KOHTULEPINGU 3. PROTOKOLLI I OSA ARTIKLI 1 LÕIKE 3 KOHASELT NING EBASEADUSLIKKU RIIGIABI KÄSITLEVA TEABE ESITAMISEKS
Käesolevat vormi kasutavad EFTA riigid uutest abikavadest ja individuaalsest abist teatamiseks järelevalve- ja kohtulepingu 3. protokolli I osa artikli 1 lõike 3 kohaselt. Õiguskindluse huvides kasutatakse seda ka ameti teavitamiseks meetmetest, mida ei käsitleta abina.
EFTA riikidel palutakse käesolevat vormi kasutada ka siis, kui amet nõuab väidetava ebaseadusliku abi kohta põhjalikku teavet.
Vorm koosneb kolmest osast:
|
I. |
Üldteave: täidetakse alati |
|
II. |
Kokkuvõtlik teave Euroopa Liidu Teatajas avaldamiseks |
|
III. |
Täiendava teabe leht olenevalt abi liigist |
Palun pöörake tähelepanu sellele, et valesti täidetud vormi käsitatakse puudulikuna ja teatis võidakse tagasi saata. Täidetud vormi edastab asjaomase EFTA riigi esindus või EMP kooskõlastamisüksus ametile paberil. See adresseeritakse ameti konkurentsi ja riigiabi direktoraadile.
Kui EFTA riik soovib ära kasutada teistes riigiabile kohaldatavates eeskirjades sätestatud erimenetlusi, tuleb teatise koopia saata ka ameti konkurentsi ja riigiabi direktoraadi direktorile.
I OSA
ÜLDTEAVE
TEATISE STAATUS
Kas käesolevas vormis edastatud teave seondub jängnurega:
|
|
järelevalve- ja kohtulepingu 3. protokolli I osa artikli 1 lõike 3 kohase teatisega; |
|
|
võimaliku ebaseadusliku abiga. (1) Kui jah, siis palun täpsustage abi jõustamise kuupäev. Palun täitke nii käesolev vorm kui ka asjakohased täiendavad vormid; |
|
|
meetmega, mida ei käsitata abina, ja millest teavitatakse ametit õiguskindluse huvides? |
Allpool palun märkige põhjused, miks teatist esitav EFTA riik leiab, et meede ei kujuta endast EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses riigiabi. Täitke palun käesoleva vormi asjakohased osad ja esitage kõik vajalikud tõendavad dokumendid.
Meede ei kujuta endast riigiabi, kui EMP lepingu artikli 61 lõikes 1 sätestatud üks tingimustest ei ole täidetud. Esitage palun täielik hinnang meetme kohta, pidades silmas järgmisi kriteeriume ja keskendudes eelkõige sellele kriteeriumile, mida teie arvates ei ole täidetud:
|
— |
ei kanta üle riigiressursse (näiteks kui Teie arvates ei ole tegu riigi meetmega või kui võetakse kasutusele reguleerivad meetmed ilma riigiressursside ülekandmiseta), |
|
— |
eeliste puudumine (näiteks turumajanduse erainvestori põhimõtte järgimise korral), |
|
— |
valikulisuse puudumine (näiteks kui meede on territoriaalsete piiranguteta ja otsustusõiguseta kättesaadav kõigile ettevõtetele kõigis majandusharudes), |
|
— |
konkurentsi ei ole kahjustatud / EMP-sisest kaubandust ei ole mõjutatud (näiteks kui tegevus ei ole majanduslikku laadi või kui majandustegevus on üksnes kohalik). |
1. Toetuse andja
1.1. Asjaomane EFTA riik …
1.2. Asjaomane piirkond (asjaomased piirkonnad) (vajaduse korral) …
1.3. Vastutav ametiasutus …
Vastutav kontaktisik
Nimi: …
Aadress: …
Telefon: …
Faks: …
E-post: …
1.4. Vastutav kontaktisik esinduse või EMP kooskõlastusüksuse juures
Nimi: …
Telefon: …
Faks: …
E-post: …
1.5. Kui soovite, et amet edastaks koopia EFTA riikidele saadetud ametlikust kirjavahetusest ka teistele riigisisestele ametiasutustele, märkige nende nimi ja aadress.
Nimi: …
|
Aadress: |
… … … |
1.6. Märkige EFTA riik, mille soovite lisada ameti saadetud kirjavahetuse saajate hulka.
2. Abi
2.1. Abi nimetus (individuaalse abi korral abisaaja äriühingu nimi)
…
2.2. Abi eesmärgi lühikirjeldus.
Märkige peamine eesmärk ja vajaduse korral lisaeesmärk või -eesmärgid:
|
|
Peamine eesmärk (tehke rist ainult ühte kasti) |
Lisaeesmärk (2) |
|
Regionaalareng |
|
|
|
Uurimis- ja arendustegevus |
|
|
|
Keskkonnakaitse |
|
|
|
Raskustes olevate ettevõtete päästmine |
|
|
|
Raskustes olevate ettevõtete ümberstruktureerimine |
|
|
|
Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted |
|
|
|
Tööhõive |
|
|
|
Koolitus |
|
|
|
Riskikapital |
|
|
|
Ekspordi ja rahvusvahelise tegevuse edendamine |
|
|
|
Üldist majandushuvi esindavad teenused |
|
|
|
Valdkondlik arendustegevus (3) |
|
|
|
Sotsiaaltoetus üksiktarbijatele |
|
|
|
Loodusõnnetuste või erakorraliste sündmuste tekitatud kahju korvamine |
|
|
|
Üleeuroopalist huvi pakkuva tähtsa projekti elluviimine |
|
|
|
Tõsise häire kõrvaldamine majanduses |
|
|
|
Kultuuripärandi säilitamine |
|
|
|
Kultuur |
|
|
Kava – Individuaalne abi (4)
2.3.1. Kas teatis on seotud abikavaga? Jah Ei
|
— |
Kui jah, kas kavaga muudetakse olemasolevat abikava? Jah Ei |
|
— |
Kui jah, kas EFTA järelevalveameti otsuse nr 195/04/COL artikli 4 lõike 2 kohase lihtsustatud teatamismenetluse tingimused on täidetud?
|
|
— |
Kui jah, kasutage palun lihtsustatud teatise vormi ja täitke see seal nõutud teabega (vaata II lisa). |
|
— |
Kui ei, jätkake palun käesoleva vormi täitmist ja täpsustage, kas esialgsest kavast, mida muudetakse, on ametit teavitatud.
Kui jah, täpsustage abi number: … kuupäev, millal amet selle heaks kiitis (viide ameti otsusele (otsus nr …/…/…)): … algse kava kestus: … Täpsustage, milliseid algse kava tingimusi muudetakse ja miks: … … |
2.3.2. Kas teatis on seotud individuaalse abiga? Jah Ei
Kui jah, tehke rist sobivasse kasti.
|
|
Abi, mis põhineb kaval, millest tuleb eraldi teavitada. Kinnitatud kava andmed Nimetus: … Abi number: … Ameti heakskiitev otsus: … |
|
|
Individuaalne abi, mis ei põhine kaval. |
2.3.3. Kas teatis on seotud individuaalse abiga või kavaga, millest on teatatud erandeid käsitleva määruse kohaselt? Kui jah, tehke sobivasse kasti rist.
|
|
Komisjoni 12. jaanuari 2001 määrus EÜ nr 70/2001 , mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes, (5) mis on lisatud EMP lepingusse EMP ühiskomitee 25. juuni 2002. aasta otsusega nr 88/2002. (6) Palun täitke III.1 osas esitatud täiendava teabe leht. |
|
|
Komisjoni 12. jaanuari 2001 määrus EÜ nr 68/2001 , mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist koolitusabi suhtes, (7) mis on lisatud EMP lepingusse EMP ühiskomitee 25. juuni 2002. aasta otsusega nr 88/2002. (8) Palun täitke III.2 osas esitatud täiendava teabe leht. |
|
|
Komisjoni 12. detsembri 2002 määrus EÜ nr 2204/2002, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist tööhõivealase riigiabi suhtes, (9) mis on lisatud EMP lepingusse EMP ühiskomitee 20. juuni 2003. aasta otsusega nr 83/2003. (10) Palun täitke III.3 osas esitatud täiendava teabe leht. |
3. Riiklik õiguslik alus
3.1. Nimetage rakendussätted ja nende viiteallikad ning muu riiklik õiguslik alus.
|
Nimetus: |
… … … … |
|
Viide (vajaduse korral): |
… … … … |
3.2. Nimetage teatisele lisatud dokument (dokumendid)
|
|
Koopia õigusliku aluse lõpliku teksti (lõplike tekstide) asjakohastest väljavõtetest (ja võimaluse korral veebilink) |
|
|
Koopia õigusliku aluse eelnõu(de) teksti(de) asjakohastest väljavõtetest (ja olemasolu korral veebilink) |
3.3. Kui tegu on lõpliku tekstiga, siis kas see sisaldab klauslit, mille kohaselt saab abiandev asutus abi anda ainult pärast seda, kui amet on abi kinnitanud (meetmete rakendamiskeeld)?
|
|
Jah |
|
Ei |
4. Abisaajad
4.1. Abisaaja(te) asukoht
|
|
Piirkonnas (piirkondades), mida ei toetata |
|
|
Piirkonnas (piirkondades), mis EMP lepingu artikli 63 lõike 3 punkti a alusel on abikõlblik(ud) (NUTS 3. või madalam) |
|
|
Piirkonnas (piirkondades), mis artikli 61 lõike 3 punkti a alusel on abikõlblikud (NUTS 2. või madalam) |
|
|
Segapiirkonnas (täpsustage): … |
4.2. Abisaaja(te) tegevusala(d)
|
|
Konkreetne tegevusala puudub |
||
|
|
B |
Mäetööstus |
|
|
|
10.1 |
Söekaevandus |
|
|
|
C |
Töötlev tööstus |
|
|
|
|
17 |
Tekstiil |
|
|
|
21 |
Tselluloosi- ja paberitööstus |
|
|
|
24 |
Keemia- ja farmaatsiatööstus |
|
|
|
24.7 |
Keemilised kiud |
|
|
|
27.1 |
Teras (11) |
|
|
|
29 |
Tööstusseadmed |
|
|
|
DL |
Elektri- ja optikaseadmed |
|
|
|
34.1 |
Mootorsõidukid |
|
|
|
35.1 |
Laevaehitus |
|
|
|
Muu tootmisvaldkond (täpsustage): … |
|
|
|
D |
Elektri-, gaasi- ja veevarustus |
|
|
|
E |
Ehitus |
|
|
|
52 |
Jaemüügiteenused |
|
|
|
F |
Hotellid ja restoranid (turism) |
|
|
|
G |
Transport |
|
|
|
|
60 |
Maismaatransport ja torutransport |
|
|
|
60.1 |
Raudteed |
|
|
|
60.2 |
Muu maismaatransport |
|
|
|
61.1 |
Mere- ja rannaveotransport |
|
|
|
61.2 |
Siseveetransport |
|
|
|
62 |
Õhutransport |
|
|
64 |
Post ja telekommunikatsioon |
|
|
|
H |
Finantsvahendus |
|
|
|
72 |
Arvutid ja nendega seotud tegevus |
|
|
|
92 |
Meelelahutus, kultuur ja sport |
|
|
|
Muu, täpsustage NACE rev. 1.1 klassifikaatori (12) kohaselt: … |
||
4.3. Individuaalse abi korral
Abisaaja nimi: …
Abisaaja liik: …
|
|
Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted |
Töötajate arv: …
Aastakäive: …
Aastabilanss …
Sõltumatus …
(Lisage deklaratsioon, mis on kooskõlas väikesi ja keskmise suurusega ettevõtteid käsitleva EÜ Komisjoni soovitusega, (13) või esitage mõni muu tõend eespool esitatud kriteeriumide kohta):
…
…
…
|
|
Suur ettevõte |
|
|
Raskustes olev ettevõte (14) |
4.4. Abikava puhul
Abisaaja liik
|
|
Kõik ettevõtted (suured ning väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted) |
|
|
Ainult suured ettevõtted |
|
|
Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted
|
|
|
Järgmised abisaajad: … |
Abisaajate hinnanguline arv
|
|
Vähem kui 10 |
|
|
11–50 |
|
|
51–100 |
|
|
101–500 |
|
|
501–1 000 |
|
|
Enam kui 1 000 |
5. Abi maht / aastane kulu
Individuaalse abi korral märkige kõigi asjaomaste meetmete üldmaht: …
Kava korral märkige eelarve ettenähtud aastane maht ja üldmaht (omavääringus): …
Maksumeetmete puhul märkige maksusoodustustest tingitud hinnanguline maksude alalaekumine aastas ja kokku ajavahemikul, mida teatis hõlmab: …
Kui eelarvet ei võeta vastu igal aastal, täpsustage millist perioodi see hõlmab: …
Kui teatis käsitleb olemasoleva kava muutmist, kajastage teatises esitatud kavas tehtavate muudatuste mõju eelarvele:
…
…
6. Abi vorm ja rahastamisvahendid
Täpsustage abisaajale antud abi vorm (kui see on vajalik, siis iga meetme kohta)
|
|
Otsetoetus |
|
|
Sooduslaen (sealhulgas laenu tagamise üksikasjad) |
|
|
Intressitoetus |
|
|
Maksusoodustus (nt maksutoetus, maksubaasi vähendamine, maksumäära vähendamine, maksude ajatamine). Täpsustage: … |
|
|
Sotsiaalkindlustusmaksete vähendamine |
|
|
Riskikapitali eraldamine |
|
|
Võla mahakandmine |
|
|
Garantii (sealhulgas teave laenu või mõne muu finantstehingu kohta, mis hõlmab garantiid, nõutud kindlustust või makstavat preemiat) |
|
|
Muu (täpsustage): … |
Iga abimeetme puhul kirjeldage palun täpselt selle kohaldamisreegleid ja -tingimusi, eelkõige toetuse määra, toetuse maksustamist ja kas abi antakse kindlate objektiivsete kriteeriumide täitmise korral automaatselt (kui jah, märkige see kriteerium) või kas abi andvad ametiasutused kasutavad oma kaalutlusõigust.
…
…
Täpsustage abi rahastamine: kui abi ei rahastata riigi/piirkonna/haldusüksuse üldeelarvest, selgitage, kuidas seda rahastatakse:
|
|
Maksuiseloomuga lõivudest või maksudest, mille saaja ei ole riik. Palun esitage kõik üksikasjad lõivude ja toodete/tegevuste kohta, millelt neid tasutakse. Täpsustage eelkõige, kas toodetelt, mida imporditakse EMP teistest riikidest, tuleb tasuda neid lõive. Lisage koopia lõivude kehtestamise õiguslikust alusest. … … |
|
|
Kogunenud reservidest |
|
|
Riigi- või kohaliku omavalitsuse ettevõtete vahenditest |
|
|
Muul viisil (täpsustage) … |
7. Kestus
7.1. Individuaalse abi korral
Märkige kuupäev, millal abi jõustatakse (Kui abi antakse osakaupa, märkige iga osa eraldamise kuupäev)
…
Vajaduse korral märkige abimeetme kestus
…
7.2. Kava korral
Märkige kuupäev, millest alates võib abi anda …
Märkige viimane kuupäev, milleni abi võib anda …
Kui abi kestus ületab kuut aastat, näidake palun miks on pikem ajavahemik kava eesmärkide saavutamiseks hädavajalik: …
…
8. Erinevat liiki abide kumulatsioon
Kas samade abikõlblike kulude katmiseks saab abi liita teiste kohalike, riiklike ja ühenduse kavade alusel antava abiga?
|
|
Jah |
|
Ei |
Kui jah, kuidas tagatakse kumulatsioonireeglite järgimine:
…
9. Ametisaladus
Kas teatis sisaldab konfidentsiaalset teavet, mida ei tohi avaldada kolmandatele isikutele?
|
|
Jah |
|
Ei |
Kui jah, märkige, millised osad on konfidentsiaalsed, ja selgitage, miks:
…
…
Kui ei, avaldab amet oma otsuse EFTA riigilt luba küsimata.
10. Abi kokkusobivus
Palun täpsustage, milline olemasolevatest riigiabi suhtes kohaldatavatest eeskirjadest moodustab abi kinnitamiseks sõnaselge õigusliku aluse (vajaduse korral iga meetme kohta) ja täitke III osas toodud asjaomane täiendava teabe leht.
|
|
Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete abi
|
|
|
Koolitusabi
|
|
|
Tööhõivealane abi
|
|
|
Piirkondlik abi |
|
|
Mitut valdkonda hõlmav piirkondliku abi raamprogramm suurte investeerimisprojektide puhul |
|
|
Uurimis- ja arendustegevuse abi |
|
|
Raskustes olevate ettevõtete päästmisabi |
|
|
Raskustes olevate ettevõtete ümberstruktureerimisabi |
|
|
Abi audiovisuaalsete toodete tootmisele |
|
|
Abi keskkonnakaitsele |
|
|
Riskikapitali abi |
|
|
Abi transpordi valdkonnas |
|
|
Abi laevaehituses |
Kui olemasolevad riigiabi suhtes kohaldatavad eeskirjad ei anna sõnaselget alust selles vormis esitatud abi kinnitamiseks, esitage palun põhjendatud kaalutlus, miks võib abi pidada EMP lepinguga kokkusobivaks, viidates EMP lepingu kohaldatavatele eranditele (artikli 59 lõige 2, artikli 61 lõike 2 punkt a või b, artikli 61 lõike 3 punktid a, b ja c) ja teistele erisätetele, mis käsitlevad transporti.
11. Täitmata tagastamiskorraldused
Kui tegemist on individuaalse abiga, kas mõni potentsiaalne abisaaja on saanud riigiabi, mille kohta amet on esitanud tagastamiskorralduse, mida ei ole täidetud?
|
|
Jah |
|
Ei |
Kui jah, esitage palun üksikasjad:
…
…
12. Muu teave
Palun märkige siia igasugune muu teave, mida peate riigiabi eeskirjades käsitletud meetme(te) hindamisel asjakohaseks.
13. Manused
Siin loetlege palun kõik teatisele lisatud dokumendid ja esitage nende paberkoopiad või otselingid asjaomastele dokumentidele internetis.
14. Deklaratsioon
Kinnitan, et käesolevas vormis, selle lisades ja manustes esitatud teave on mulle teadaolevatel andmetel täpne ja täielik.
Allkirjastamise aeg ja koht …
Allkiri:
Allkirjastanud isiku nimi ja ametikoht
II OSA
EUROOPA LIIDU TEATAJAS AVALDATAV KOKKUVÕTLIK TEAVE
|
Abi number: |
(täidab järelevalveamet) |
||
|
EFTA riik: |
|
||
|
Piirkond: |
|
||
|
Abikava nimetus ja eesmärk või individuaalset abi saava äriühingu nimi (abi, mis põhineb kaval, kuid millest tuleb eraldi teatada, ja abi, mis ei põhine kaval): |
|
||
|
Õiguslik alus: |
|
||
|
Kavas ettenähtud aastased kulud või antud individuaalse abi üldsumma: (omavääringus): |
Abikava |
Ettenähtud aastased kulud: |
… miljonit eurot |
|
|
Üldsumma: |
… miljonit eurot |
|
|
Individuaalne abi |
Iga meetme üldsumma: |
… miljonit eurot |
|
|
Kestus: |
|
|
|
|
Individuaalse abi või abikava suurim abi osatähtsus: |
|
|
|
|
Majandusharud: |
Kõik tegevusalad: |
|
|
|
või piirdutakse konkreetsete tegevusaladega, mida käsitletakse “Üldteabes” (I osa, lõige 4.2.) |
|
||
|
Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress |
Nimi: |
||
III OSA
TÄIENDAVA TEABE LEHT
Täidetakse vajaduse korral, olenevalt asjaomase abi liigist.
|
1. |
Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete abi |
|
2. |
Koolitusabi |
|
3. |
Tööhõivealane abi |
|
4. |
Piirkondlik abi |
|
5. |
Mitut valdkonda hõlmava raamprogrammi alla kuuluv abi |
|
6. |
Uurimis- ja arendustegevuse alane abi
|
|
7. |
Raskustes olevate ettevõtete päästeabi
|
|
8. |
Raskustes olevate ettevõtete ümberkorraldamisabi
|
|
9. |
Abi audiovisuaalsete toodete tootmiseks |
|
10. |
Abi keskkonnakaitsele |
|
11. |
Riskikapitali abi |
|
12. |
Abi transpordi valdkonnas
|
III.1 OSA
TÄIENDAVA TEABE LEHT – VÄIKESTE JA KESKMISE SUURUSEGA ETTEVÕTETE ABI
Täiendava teabe lehte tuleb kasutada EMP ühiskomitee 25. juuni 2002. aasta otsusega nr 88/2002. (18) EMP lepingusse lisatud määruse (EÜ) nr 70/2001 (19) artikli 6 kohasest igasugusest individuaalsest abist teatamiseks. Seda tuleb õiguskindluse huvides kasutada ka ameti teavitamiseks igasugusest individuaalsest abist või kavast.
1. Individuaalse abi või kava liik
Kas individuaalne abi või kava on seotud
|
|
investeeringuabiga. |
|
|
nõustamise, messidel osalemise ning muude teenuste või tegevustega. |
|
|
uurimis- ja arendustegevuse kuluga? (20)
|
2. Abi esialgseks investeeringuks
2.1. Kas abi põhikapitali investeerimiseks on seotud
|
|
uue ettevõtte loomisega, |
|
|
olemasoleva ettevõtte laiendamisega, |
|
|
uue tegevusega, millega kaasneb põhjalik muudatus olemasoleva ettevõtte toodangus või tootmisprotsessis (täiustamise, mitmekesistamise või ajakohastamise teel), |
|
|
sellise ettevõtte ostmisega, mis on suletud või mis oleks suletud, kui seda ei oleks ostetud? Kas asendusinvesteering on välistatud? Jah Ei |
2.2. Kas abi arvutatakse protsendina
|
|
investeeringu abikõlblikest kuludest, |
|
|
investeeringu abil loodud töökohtade palgakuludest (abi töökohtade loomiseks). |
|
|
Investeerimine materiaalsesse põhivarasse: … Kas investeeringu väärtus arvutatakse protsendina järgmiste tegurite põhjal:
Kirjeldage lühidalt. … … Kui ettevõtte peamine majandustegevus on seotud transpordiga, kas transpordivahendid ja -seadmed on abikõlblike kulude hulgast välistatud (välja arvatud raudteeveerem)?
Kui ei, täpsustage, millised transpordivahendid või -seadmed on abikõlblikud. … … |
|
|
Tegevuse lõpetanud või ostmata jäämise korral tegevuse lõpetada võiva ettevõtte ostuhind |
|
|
Mittemateriaalne investeering Mittemateriaalse põhivara investeeringute abikõlblikeks kuludeks peetakse tehnoloogia soetamise kulusid.
Kirjeldage lühidalt. (21) … |
|
|
Palgakulud: … Kas abi summa on esitatud protsendina loodud töökohtade kahe aasta palgakuludest?
|
Abi osatähtsus
2.4.1. Artikli 61 lõike 3 punkti c ja artikli 61 lõike 3 punkti a kohased väljapoole abisaavaid piirkondi jäävate investeerimisprojektide objektid on
|
väikesed ettevõtted |
|
keskmise suurusega ettevõtted |
|
Kui suur on investeerimisprojektide abi brutoosatähtsus? …
Täpsustage: …
2.4.2. Artikli 61 lõike 3 punkti c ja artikli 61 lõike 3 punkti a kohased abisaavasse piirkonda jäävate investeerimisprojektide objektid on
|
väikesed ettevõtted |
|
keskmise suurusega ettevõtted |
|
Kui suur on investeerimisprojektide abi brutoosatähtsus? …
Täpsustage: …
3. Abi kumuleerumine
3.1. Kui suur on kumuleerunud abi ülemmäär? …
Täpsustage: …
4. Eritingimused töökohtade loomise abile
4.1. Kas abi andmisel on tagatud, et abi töökohtade loomiseks on seotud algsete investeeringutega materiaalsesse ja mittemateriaalsesse varasse?
|
|
Jah |
|
Ei |
4.2. Kas abi andmisel on tagatud, et abi töökohtade loomiseks on seotud töökohtade loomisega kolme aasta jooksul investeerimisest alates?
|
|
Jah |
|
Ei |
Kui üks kahest eelnevast küsimusest on saanud eitava vastuse, selgitage, kuidas kavatsevad ametiasutused neid nõudeid täita.
…
4.3. Kas loodud tegelike töökohtade arv asjaomases käitises suureneb eelnenud kaheteistkümne kuu keskmisega võrreldes?
|
|
Jah |
|
Ei |
4.4. Kas abi andmisel on tagatud, et abikõlblikus piirkonnas loodud töökohti säilitatakse vähemalt viis aastat?
|
|
Jah |
|
Ei |
Kui jah, millised on tagatised? …
4.5. Kas abi andmisel on tagatud, et võrdlusperioodil kaotatud töökohtade arv on lahutatud sama perioodi jooksul loodud töökohtade arvust?
|
|
Jah |
|
Ei |
5. Suuremat abi saavate piirkondade investeerimisprojektide eritingimused
5.1. Kas abi antakse tingimusel, et abisaaja annab koguinvesteeringu rahastamiseks vähemalt 25 % ja kõnealune summa on igasuguse abi hulgast välja arvatud?
|
|
Jah |
|
Ei |
5.2. Kuidas tagatakse algsete investeeringute (nii materiaalsesse kui ka mittemateriaalsesse põhivarasse) abi tingimuse täitmine, mille kohaselt investeeringut ei võeta välja vähemalt viie aasta jooksul?
…
…
6. Abi nõustamiseks ja muudeks teenusteks
6.1. Kas abikõlblikud kulud piirduvad
|
|
väliste konsultantide ja muude teenusepakkujate teenuste kuludega? Täpsustage, kui kõnealuste teenuste kasutamine ei ole pidev või korrapärane ega seotud ettevõtte tavaliste tegevuskuludega, nagu tavapärased maksukonsultatsioonid, korrapärased õigusabiteenused või reklaam. … … |
|
|
messidel ja näitustel osalevate ettevõtete kuludega? Täpsustage, kui abi on seotud täiendavate kuludega, mis on tekkinud väljapanekukoha üürimise, ülespaneku ja haldamise tõttu. … Kas messil või näitusel osalemine on esmakordne?
|
|
|
Muude kuludega (eelkõige juhtudel, kus abi antakse otse teenus(t)e osutaja(te)le või konsultandile (konsultantidele)). Täpsustage, milliste tingimuste korral. … |
6.2. Märkige abi brutoosatähtsuse ülemmäär. …
Kui abi brutoosatähtsus ületab 50 %, näidake üksikasjalikult, miks on vaja abi sellist osatähtsust.
…
…
6.3. Märkige abi kumuleerumise ülemmäär. …
7. Abi vajalikkus
7.1. Kas abi korral nähakse ette abitaotluse esitamine enne projektiga alustamist?
|
|
Jah |
|
Ei |
7.2. Kui ei, kas EFTA riik on võtnud vastu õigusnormid, millega antakse seaduslik õigus abi saamiseks objektiivsete kriteeriumide kohaselt, ilma et EFTA riik peaks täiendavalt kasutama oma kaalutlusõigust?
|
|
Jah |
|
Ei |
8. Muu teave
Märkige siia muu teave, mida peate EMP ühiskomitee 25. juuni 2002. aasta otsusega nr 88/2002 (22) EMP lepingusse lisatud määruses (EÜ) nr 70/2001 käsitletud asjaomaste meetmete hindamisel asjakohaseks.
III.2 OSA
TÄIENDAVA TEABE LEHT – KOOLITUSABI
Täiendava teabe lehte tuleb kasutada EMP ühiskomitee 25. juuni 2002. aasta otsusega nr 88/2002 (23) EMP lepingusse lisatud määruse (EÜ) nr 68/2001 (24) artikli 5 kohasest individuaalsest abist teatamiseks. Seda tuleb õiguskindluse huvides kasutada ka ameti teavitamiseks igasugusest individuaalsest abist või kavast.
1. Individuaalse abi või kava ulatus
1.1. Kas abi andmine meretranspordi valdkonnale on ette nähtud?
|
|
Jah |
|
Ei |
Kui jah, vastake järgnevatele küsimustele.
Kas koolitatav on pardal mittekooseisuline töötaja ega ole laevapere tegevliige?
|
|
Jah |
|
Ei |
Kas koolitus toimub EMP riikides registreeritud laevade pardal?
|
|
Jah |
|
Ei |
1.2. Kui suur on abi brutoosatähtsus? Täpsustage.
…
…
2. Abikava või individuaalse abi liik
Kas kava või individuaalne abi on seotud
2.1. erikoolitusega: Jah Ei
Kui jah, siis kirjeldage erikoolitusega seotud meedet. …
…
2.2. üldkoolitusega: Jah Ei
Kui jah, siis kirjeldage üldkoolitusega seotud meedet. …
…
2.3. abiga ebasoodsas olukorras töötajate koolitamiseks: Jah Ei
Kui jah, siis kirjeldage ebasoodsas olukorras olevate töötajatega seotud meedet. …
…
Abi osatähtsus
Abi üldkoolituseks
|
|
Eraldatud väljaspool abisaavat piirkonda EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti a ja EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti c alusel. |
Kui jah, siis täpsustage, kui suur on brutoosatähtsus
|
— |
suurtele ettevõtetele: … |
|
— |
väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele: … |
Kui jah, siis täpsustage, kui suur on ebasoodsas olukorras töötajate koolituse abi osatähtsus: …
|
|
Eraldatud abisaavas piirkonnas EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti a ja EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti c alusel |
Kui jah, siis täpsustage, kui suur on brutoosatähtsus
|
— |
suurtele ettevõtetele: … |
|
— |
väikestele või keskmise suurusega ettevõtetele: … |
Kui jah, siis täpsustage, kui suur on ebasoodsas olukorras töötajate koolituse abi osatähtsus: …
Abi erikoolituseks
|
|
Eraldatud väljaspool abisaavat piirkonda EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti a ja EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti c alusel |
Kui jah, siis täpsustage, kui suur on brutoosatähtsus
|
— |
suurtele ettevõtetele: … |
|
— |
väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele: … |
Kui jah, siis täpsustage, kui suur on ebasoodsas olukorras töötajate koolituse abi osatähtsus: …
|
|
Eraldatud abisaavas piirkonnas EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti a ja EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti c alusel |
Kui jah, siis täpsustage, kui suur on brutoosatähtsus
|
— |
suurtele ettevõtetele: … |
|
— |
väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele: … |
Kui jah, siis täpsustage, kui suur on ebasoodsas olukorras töötajate koolituse abi osatähtsus: …
3. Abikõlblikud kulud
Millised kulud on abikava kohaselt või individuaalse abi jaoks abikõlblikud?
|
|
Koolitajate tööjõukulu |
|
|
Koolitajate ja koolitatavate sõidukulud |
|
|
Muud jooksvad kulud, näiteks kulud õppevahenditele ja tarvikutele |
|
|
Tööriistade ja varustuse kulum niivõrd, kuivõrd neid kasutatakse üksnes koolituseks |
|
|
Koolitusega seotud juhendamis- ja nõustamisteenuste maksumus |
|
|
Koolitatavate tööjõukulu |
|
|
Kaudsed kulud (haldus-, rendi-, üld-, transpordi- ja osalejate õppekulud) |
Programmi alusel antud ajutise individuaalse abi korral esitage kõikide abikõlblike kulude kohta läbipaistvad ja liigendatud dokumentaalsed tõendid.
…
…
4. Kumuleerumine
Kas kavas ettenähtud või individuaalne abi võib kumuleeruda?
|
|
Jah |
|
Ei |
Kui jah, kas selline kumuleerumine võib ületada EMP ühiskomitee 25. juuni 2002. aasta otsusega nr 88/2002 (25) EMP lepingusse lisatud määruse nr 68/2001 artiklis 4 sätestatud abi osatähtsust?
|
|
Jah |
|
Ei |
5. Muu teave
Märkige siia muu teave, mida peate EMP ühiskomitee 25. juuni 2002. aasta otsusega nr 88/2002 (25) EMP lepingusse lisatud määruses (EÜ) nr 68/2001 käsitletud asjaomaste meetmete hindamisel asjakohaseks.
III.3 OSA
TÄIENDAVA TEABE LEHT – TÖÖHÕIVEALANE ABI
Täiendava teabe lehte tuleb kasutada EMP ühiskomitee 20. juuni 2003. aasta otsusega nr 83/2003 (26) EMP lepinguss lisatud määruse (EÜ) nr 2204/2002 (27) artikli 9 kohasest igasugusest individuaalsest abist või abikavast teatamiseks. Seda tuleb õiguskindluse huvides kasutada ka ameti teavitamiseks igasugusest individuaalsest abist või kavast. Seda täiendava teabe lehte tuleb kasutada ka transpordivaldkonda jäävast tööhõivealasest abist teatamiseks (mida antakse väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid käsitleva määruse (28) artikli 4 lõike 6 või ameti piirkondliku abi suuniste kohaselt).
1. Töökohtade loomine
1.1. Kas abi osatähtsuse arvutamisel on arvestatud loodud töökohtade palgakulusid kahe aasta jooksul?
|
|
Jah |
|
Ei |
Kas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtetele luuakse töökohti väljapool EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkt c ja artikli 61 lõike 3 punkt a kohaseid abisaavaid piirkondi või valdkondi?
|
|
Jah |
|
Ei |
Kui jah, täpsustage brutoosatähtsuse määr.
…
…
Kas töökohti luuakse EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkt c ja artikli 61 lõike 3 punktí a kohastes abisaavates piirkondades või valdkondades?
|
|
Jah |
|
Ei |
1.2.1. Kas abi määratakse osatähtsusena standardsete võrdluskulude kohaselt?
|
|
Jah |
|
Ei |
Kas abi maksustatakse?
|
|
Jah |
|
Ei |
Kui suur on abi netoosatähtsus?
…
Kas seepärast, et abi või abikava saab kohaldada ka väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete suhtes, suurendatakse selle ülemmäära?
|
|
Jah |
|
Ei |
Kui jah, täpsustage, kui suur on brutomääras väljendatud suurenemine. …
…
1.2.2. Kas abi saaja peab tegema omafinantseeringu, mille eest toetust ei maksta ja mis moodustab vähemalt 25 % abikõlblikest kuludest?
|
|
Jah |
|
Ei |
1.2.3. Kas suurte ettevõtete puhul on abi saamise eelduseks töökohtade säilitamine vähemalt kolme aasta jooksul?
|
|
Jah |
|
Ei |
Kas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete puhul on abi saamise eeldus see, et piirkondliku abi saamiseks kehtestatud piirkondades või valdkondades asuvaid töökohti säilitatakse vähemalt kaks aastat?
|
|
Jah |
|
Ei |
Kui jah, siis kuidas tagatakse algse investeeringuga seotud või sidumata abi saamiseks töökohtade säilitamine kahe või kolme aasta jooksul?
1.2.4. Kas loodud töökohtade tõttu suureneb eelnenud 12 kuu keskmisega võrreldes nii asjaomase käitise kui ka asjaomase ettevõtte töötajate arv?
|
|
Jah |
|
Ei |
1.2.5. Kas tööle võetud uutel töötajatel ei ole kunagi tööd olnud, nad on töö kaotanud või eelmist tööd kaotamas?
|
|
Jah |
|
Ei |
1.2.6. Kas kava puhul tuleb abitaotlus esitada enne asjaomaste töökohtade loomist?
|
|
Jah |
|
Ei |
Kui ei, kas siis EFTA riik on võtnud vastu õigusnormid, millega antakse seaduslik õigus abi saamiseks objektiivsete kriteeriumide alusel, ilma et EFTA riik peaks täiendavalt kasutama oma kaalutlusõigust?
|
|
Jah |
|
Ei |
1.2.7. Kas juhul, kui töökohti luuakse materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse investeerimise projekti elluviimiseks kolme aasta jooksul investeeringu tegemisest alates (väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete puhul on kolm aastat lühim ajavahemik), tuleb abitaotlus esitada enne investeerimisprojekti alustamist?
|
|
Jah |
|
Ei |
2. Ebasoodsas olukorras olevate või puudega isikute töölevõtmine
2.1. Kas abi osatähtsuse arvutamisel arvestatakse loodud töökohtade palgakulusid ühe aasta jooksul?
|
|
Jah |
|
Ei |
Kas ebasoodsas olukorras olevate ja puudega inimeste töölevõtmisega seotud kogu abi brutoosatähtsus ületab vastavalt 50 % või 60 %?
|
|
Jah |
|
Ei |
2.2. Kas töölevõtmise tulemusena suureneb asjaomase käitise töötajate arv?
|
|
Jah |
|
Ei |
Kui ei, kas ametikoht või kohad on vabanenud vabatahtliku lahkumise, vanaduspensionile jäämise, tööaja vabatahtliku lühendamise või töötaja üleastumisest tingitud seaduspärase töölt vabastamise, mitte aga koondamise tõttu?
|
|
Jah |
|
Ei |
2.3. Kas abi piirdub artikli 2 punktis f nimetatud ebasoodsas olukorras olevate töötajatega?
|
|
Jah |
|
Ei |
2.4. Kas abi piirdub artikli 2 punktis g nimetatud puudega töötajatega?
|
|
Jah |
|
Ei |
Kui abi ei piirdu artikli 2 punktides f ja g nimetatud ebasoodsas olukorras olevate ja puudega töötajatega, selgitage üksikasjalikult, miks peaks teie arvates töötajate sihtkategooriaid käsitama ebasoodsas olukorras olevatena. …
…
3. Puudega töötajate töölevõtmise lisakulud
3.1. Kas abi on seotud üksikute puudega inimeste töölevõtmise ja lisakuludega selle tõttu?
|
|
Jah |
|
Ei |
Kui jah, näidake, et artikli 6 lõike 2 tingimused on täidetud. …
…
3.2. Kas abi on seotud kaitstud töökohaga?
|
|
Jah |
|
Ei |
Kui jah, näidake, et abi ei ületa asjaomase käitise ehitamise, sisseseadmise või laiendamise kulusid ning haldus- ja transpordikulusid puudega töötajate töölevõtmise tõttu. …
…
4. Kumuleerumine
4.1. Kas artiklites 4, 5 ja 6 määratud abi ülemmäärasid kohaldatakse olenemata sellest, et abi rahastatakse täielikult riigisisestest vahenditest või osaliselt ühenduse programmidest, milles EFTA riigid osalevad?
|
|
Jah |
|
Ei |
4.2. Kas uute töökohtade loomiseks ettenähtud abi, millest teatatakse, tohib palgakulude puhul kumuleeruda EMP lepingu artikli 61 lõikes 1 määratletud muu riigiabi või muude vahenditega ühenduse programmidest, milles EFTA riigid osalevad?
|
|
Jah |
|
Ei |
Kui jah, kas abi kumuleerumise tulemusel tohib abi osatähtsus ületada artikli 4 lõigetes 2 ja 3 määratud abi osatähtsust (ebasoodsas olukorras ja puudega töötajate abi arvesse võtmata)?
|
|
Jah |
|
Ei |
4.3. Kas kõnealuse määruse artiklis 4 nimetatud abi töökohtade loomiseks, millest teavitatakse, tohib kumuleeruda EMP lepingu artikli 61 lõikes 1 määratletud muu riigiabiga sellise investeeringu korral, millega loodud töökohad on seotud ja mis ei ole töökohtade loomise ajal veel lõpetatud või mis lõpetati töökohtade loomisele eelneva kolme aasta jooksul?
|
|
Jah |
|
Ei |
Kui jah, kas siis kumuleerunud abi osatähtsus ületab asjaomast piirkondliku investeerimisabi ülemmäära, mis on kindlaks määratud piirkondlikku investeerimisabi käsitlevates suunistes ja ameti igale EFTA riigile kehtestatud kaardil või EMP ühiskomitee 25. juuni 2002. aasta otsusega nr 88/2002 EMP lepingusse lisatud määruses (EÜ) nr 70/2001, mis reguleerib vabastust, kehtestatud ülemmäära? (29)
|
|
Jah |
|
Ei |
4.4. Kas artiklites 5 ja 6 sätestatud ebasoodsas olukorras ja puudega isikute töölevõtmise abi tohib samade palgakulude korral kumuleeruda artikli 4 kohaselt töökohtade loomise abiga ja/või vahenditega ühenduse programmidest, milles EFTA riigid osalevad?
|
|
Jah |
|
Ei |
Kui jah, kuidas siis tagatakse, et kõnealuse kumuleerumise tulemusel ei ületa abi brutoosatähtsus 100 % palgakuludest ajavahemikul, milleks töötaja või töötajad on tööle võetud?
4.5. Kas määruse artiklites 5 ja 6 sätestatud ebasoodsas olukorras ja puudega isikute töölevõtmise abi tohib samade palgakulude korral muudel eesmärkidel kui töökohtade loomiseks määruse artikli 4 kohaselt kumuleeruda muu riigiabi ja/või vahenditega ühenduse programmidest, milles EFTA riigid osalevad?
|
|
Jah |
|
Ei |
Kui jah, selgitage, millised on “muud eesmärgid”. …
Kui jah, kas siis on tagatud, et kõnealuse kumuleerumise tulemusel ei ületa abi brutoosatähtsus 100 % palgakuludest ajavahemikul, milleks töötaja või töötajad on tööle võetud?
|
|
Jah |
|
Ei |
5. Muu teave
Märkige siia muu teave, mida peate asjakohaseks EMP ühiskomitee 20. juuni 2003. aasta otsusega EÜ nr 83/2003 (30) EMP lepingusse lisatud määruses (EÜ) nr 2204/2002 käsitletud asjaomaste meetmete hindamisel.
III.4 OSA
TÄIENDAVA TEABE LEHT – PIIRKONDLIK ABI
Täiendava teabe lehte tuleb kasutada ameti riigiabi suuniste kohasest igasugusest individuaalsest abist või abikavast teatamiseks. (31)
Käesolevat lisa ei saa siiski kasutada uutest piirkondliku abi kaartidest teavitamiseks. Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete. (32) ning tööhõiveabi (33) grupierandeid käsitlevate määruste reguleerimisalasse kuuluv individuaalne abi või kavad on loomulikult vabastatud teatamiskohustusest. Seepärast palutakse EFTA riikidel selgeks teha oma teatise reguleerimisala; kui see hõlmab nii suuri ettevõtteid kui ka väikesi ja keskmise suurusega ettevõtteid, võivad nad abi kinnitamist taotleda ainult esimese osas.
Piirkondlik abi on suuniste kohaselt abi erivorm, sest see on mõeldud konkreetsetel piirkonnale. Piirkondlik abi on mõeldud vähemsoodsate piirkondade arendamiseks, mis soodustab investeeringute ja töökohtade loomisega jätkusuutlikkust.
Piirkondliku abi korral võib EMP lepingu kokkusobimatuse põhimõttest teha erandeid üksnes juhul, kui on tagatud sellest tulenevate konkurentsikahjustuste ja arengueeliste tasakaal.
1. Abikava või individuaalse abi liik
Abikava või individuaalne abi on seotud
|
|
Algse investeeringuga |
|
|
Abi arvutatakse protsendina investeeringu väärtusest |
|
|
Abi arvutatakse protsendina palgatud isikute palgakuludest |
|
|
Tegevusabiga |
|
|
Mõlemaga |
1.4. Abi antakse:
|
|
automaatselt, kui kavale esitatud tingimused on täidetud |
|
|
ametiasutuste otsuse põhjal kaalutlusõigust kasutades |
Kui abi antakse iga üksikjuhtumi korral eraldi, esitage järgitavate kriteeriumide lühikirjeldus ja lisage koopia abi andmiseks kohaldatavate haldusnormide kohta.
…
…
…
1.5. Kas abi andmise puhul järgitakse abi andmise ajal kehtiva piirkondliku abi kaardi kohaseid piirkondlikke ülemmäärasid, sealhulgas neid, mis tulenevad mitut valdkonda hõlmava raamprogrammi meetmetest? (34)
|
|
Jah |
|
Ei |
Kas kava hõlmab viidet kehtivatele piirkondliku abi kaartidele?
|
|
Jah |
|
Ei |
Kui jah, täpsustage. …
…
2. Abi alginvesteeringuks (35)
2.1. Kas abikava hõlmab investeeringuid põhikapitali või töökohtade loomiseks ning on seotud
|
|
uue käitise rajamisega |
|
|
olemasoleva käitise laiendamisega |
|
|
uue tegevusega, millega kaasneb põhjalik muutus olemasoleva käitise toodangus või tootmisprotsessis (täiustamise, mitmekesistamise või ajakohastamise teel) |
|
|
sellise käitise ostmisega, mis on suletud või mis oleks suletud, kui seda ei oleks ostetud? |
2.2. Kas abi antakse tingimusel, et abisaaja annab koguinvesteeringu rahastamiseks vähemalt 25 % ja kõnealune summa on igasuguse abi hulgast välja arvatud?
|
|
Jah |
|
Ei |
2.3. Kas abi puhul nähakse ette abitaotluse esitamist enne projekti alustamist?
|
|
Jah |
|
Ei |
Kui mõni neist punktidest eespool on täitmata, selgitage, miks ja kuidas kavatsevad ametiasutused järgida neid tingimusi.
…
…
Kas abikavas määratakse abi suurus suhtena võrdlushinda?
|
|
Jah |
|
Ei |
Kas abi maksustatakse?
|
|
Jah |
|
Ei |
Kui suur on abi brutoosatähtsus?
…
Milliste näitajate alusel abi osatähtsus arvutatakse?
…
|
|
Toetus Kehtiv kulumi käsitlus: … Ettevõtte kasumile kehtestatud maksumäära vähendamine: … |
|
|
Madala intressiga laenud ja intressitoetused Intressitoetuse ülemmäär: … Pikim laenutähtaeg: … Suurim laenuga hõlmatud investeeringu osa: (36) … Pikim maksepuhkuse periood: … Madala intressiga laenude korral täpsustage palun väikseim intressimäär: … Riigilaenu korral
|
|
|
Garantiisüsteem |
Märkige laenude liigid, mille eest garantiid võib anda ja määratud tasud (vrd eelmise punktiga).
…
…
…
Milline on viivise määr? …
Esitage teave, mille alusel arvutatakse garantiidena antava abi osatähtsus, sealhulgas kestus, osa ja maht.
…
…
…
2.5. Kas asendusinvesteeringud jäävad kavast välja? (37)
|
|
Jah |
|
Ei |
Kui ei, palutakse ametiasutustel täita tegevusabi osa.
2.6. Kas raskustes olevate ettevõtete abistamine (38) ja/või finantsalane ümberstruktureerimine jäävad kavast välja?
|
|
Jah |
|
Ei |
Kui sellele küsimusele vastatakse eitavalt, kas siis teavitatakse eraldi suurele ettevõttele investeeringuks antavast abist ümberstruktureerimise ajal?
|
|
Jah |
|
Ei |
Kas kava kohased abikõlblikud kulud on seotud
|
|
materiaalsesse põhivarasse tehtava investeeringuga? |
Kas investeeringu väärtus arvutatakse protsendina järgmiste mõjurite põhjal: (39)
|
|
maa |
|
|
ehitised |
|
|
masinad või seadmed (varustus)? |
Kirjeldage lühidalt. (40)
…
…
…
Kas sellise käitise ostmise korral, milleks investeerimisabi ette on nähtud, on tagatud, et asjaomane käitis ei kuulu raskustes olevate ettevõtete hulka?
|
|
Jah |
|
Ei |
Kas on tagatud, et varade omandamiseks minevikus antud abi on piirkondliku abi juhendi punkti 4.5. kohaselt arvesse võetud või maha arvatud?
|
|
Jah |
|
Ei |
Kas on tagatud, et tehingud toimuvad turu tingimuste kohaselt?
|
|
Jah |
|
Ei |
Kui ühele eelnevatest küsimustest vastati eitavalt, selgitage, kuidas kavatsevad ametiasutused järgida vajalikke tingimusi.
…
…
…
|
|
Immateriaalsesse põhivarasse tehtavad investeeringud |
Investeeringute väärtus arvutatakse kulude põhjal järgmise tehnoloogiasiirdega seotud vara omandamiseks:
|
|
patendid |
|
|
tegevusload või patenteeritud oskusteabe litsentsid |
|
|
patenteerimata oskusteave |
Kirjeldage lühidalt. (41)
…
…
…
Kas kavas on klausel, mille kohaselt abikõlblikud kulud immateriaalsesse põhivarasse investeerimiseks ei tohi suurte ettevõtete puhul ületada 25 % normikohasest alusest?
|
|
Jah |
|
Ei |
Kui ei, siis selgitage, miks ja kuidas kavatsevad ametiasutused kõnealust nõuet järgida. …
…
…
Kas kavaga tagatakse, et suurte ettevõtete puhul
|
|
kasutatakse abikõlblikke varasid eranditult abisaavas käitises |
|
|
käsitatakse abikõlblikke varasid amortiseeritava varana |
|
|
ostetakse abikõlblikke varasid kolmandatelt isikutel turu tingimuste kohaselt? |
Kui ükski neist tingimustest ei ole kavas sõnaselgelt kajastatud, esitage selle põhjused ja kuidas ametiasutused kavatsevad tagada, et abikõlblikud immateriaalsed varad jäävad abisaavasse piirkonda ja neid ei siirata teistesse piirkondadesse, mis sellest kasu saaks.
…
…
…
Kuidas tagatakse, et täidetakse alginvesteeringuks (nii materiaalsesse kui ka immateriaalsesse põhivarasse) ettenähtud abi tingimus, mille kohaselt investeeringut ei võeta välja vähemalt viie aasta jooksul?
…
…
…
2.8. Kui abi algse investeeringu tegemiseks on seotud tööhõiveabiga, kas siis ametiasutus tagab kumulatsioonireeglite järgimise?
…
Abi alginvesteeringuga seotud töökohtade loomiseks
2.9.1. Kas meetmega tagatakse, et abi töökohtade loomiseks on seotud algsete investeeringute projekti elluviimisega?
|
|
Jah |
|
Ei |
Kas meetmega tagatakse, et töökohad luuakse kolme aasta jooksul investeeringu tegemisest alates?
|
|
Jah |
|
Ei |
Kui ühele eelnevatest küsimustest vastati eitavalt, siis selgitage, kuidas kavatsevad ametiasutused kõnealuseid nõudeid järgida.
…
…
…
Kui investeering ei ole seotud uue käitise loomisega, selgitage, millist võrdlusperioodi kasutatakse loodud töökohtade arvu leidmiseks.
…
…
…
2.9.2. Kas meetmega tagatakse, et töökohtade loomine tähendab konkreetse käitise töötajate arvu suurenemist perioodi keskmisega võrreldes?
|
|
Jah |
|
Ei |
Kas meetmega tagatakse, et võrdlusperioodi jooksul kaotatud töökohad arvatakse sama perioodi jooksul loodud töökohtade arvust maha? (42)
|
|
Jah |
|
Ei |
Kui ühele eelnevatest küsimustest vastatakse eitavalt, siis selgitage, kuidas kavatsevad ametiasutused kõnealuseid nõudeid järgida.
…
…
…
2.9.3. Kas abi arvutatakse
|
|
protsendina palgakuludest loodud töökoha kohta |
|
|
kindla summa põhjal loodud töökoha kohta |
|
|
muu põhjal (nt kasvav määr loodud töökoha kohta)? Palun täpsustage. … |
Selgitage, milliseid näitajaid abi osatähtsuse arvutamiseks kasutatakse.
…
…
…
2.9.4. Kas meetmega tagatakse, et loodud töökohti säilitatakse vähemalt viis aastat?
…
…
3. Tegevusabi
3.1. Milline on tegevusabi osa piirkondlikus arengus?
…
…
…
3.2. Millist struktuurilist halvemust püütakse tegevusabiga heastada?
…
…
…
3.3. Kuidas tagatakse, et abi laad ja määr on võrdelised ebasoodsate tingimustega, mida üritatakse leevendada?
…
…
…
3.4. Mida on tehtud abi järkjärguliseks vähendamiseks ja ajaliseks piiratuseks?
…
…
…
4. Äärealade või väikese rahvastikutihedusega piirkondade eriküsimused
Kui abi järk-järgult ei vähendata ja ajaliselt ei piirata, siis täpsustage, kas järgmised tingimused on täidetud.
4.1.1. Kas abi toob kasu äärealale või väikese rahvastikutihedusega piirkonnale?
|
|
Jah |
|
Ei |
4.1.2. Kas abi on ette nähtud täiendavate veokulude osaliseks hüvitamiseks?
|
|
Jah |
|
Ei |
Esitage tõendid täiendavate kulude ja nende määra kindlakstegemiseks kasutatava arvutusmeetodi kohta. (43)
…
…
…
Märkige, kui suur on abi ülemmäär (“abi ühe kilomeetri kohta” või “abi ühe kilomeetri ja abi ühe massiühiku kohta”) ja täiendavate kulude protsent, mille ulatuses abi antakse.
…
…
…
5. Kava kohaldamisala
5.1. Kas kava kohaldatakse transpordivaldkonnas?
|
|
Jah |
|
Ei |
Kui vastus sellel küsimusele on jaatav, kas siis on kavas sätestatud, et transpordivahendid (vallasvara) on abikõlblikest investeerimiskuludest välja arvatud? (44)
|
|
Jah |
|
Ei |
6. Valdkondlike ja mitut valdkonda hõlmavate raamprogrammide sätetest kinnipidamine
6.1. Kas kava järgib erisätteid, näiteks keeldu anda abi terasesektorile (45) ja/või sünteeskiudude toomiseks (46)?
|
|
Jah |
|
Ei |
6.2. Pärast 1. jaanuari 2003. aastal antud abi kohta: kas kava näeb ette 2002. aastal mitut valdkonda hõlmava raamprogrammi punkti 26A alapunkti 3.1 sätestatud eraldi teatamise kohustuse järgimist? (47)
|
|
Jah |
|
Ei |
6.3. Enne 1. jaanuari 2004. aastal antud abi kohta: kas kavas on säte, mille kohaselt ulatuslikele investeerimisprojektidele antavast igasugusest abist tuleb teavitada eraldi?
|
|
Jah |
|
Ei |
Kui ühele neist küsimustest vastati eitavalt, selgitage, kuidas kavatsevad ametiasutused täita vajalikke tingimusi.
…
…
7. Muu teave
Märkige siia muu teave, mida peate EFTA järelevalveameti piirkondliku riigiabi juhendi alusel asjaomaste meetmete hindamisel asjakohaseks.
III.5 OSA
TÄIENDAVA TEABE LEHT – ABI MITUT VALDKONDA HÕLMAVA RAAMPROGRAMMI ALUSEL (48)
Täiendava teabe lehte tuleb kasutada mitut valdkonda hõlmava raamprogrammi alusel ulatuslikele investeerimisprojektidele antavast piirkondlikust abist teavitamiseks. (49)
1. Täiendavad andmed abisaajate kohta
Projekti investeeriva(te) äriühingu(te) struktuur
1.1.1. Abisaaja
1.1.2. Kui abisaaja on projekti rahastava(te)st ettevõtja(te)st või abi saava(te)st ettevõtja(te)st erinev juriidiline isik, selgitage erinevusi.
…
…
…
1.1.3. Esitage andmed abisaaja emakontserni kohta ning kirjeldage iga emaettevõtja kontsernistruktuuri ja omandistruktuuri.
…
…
…
Esitage projekti investeeriva(te) äriühingu(te) viimase kolme majandusaasta kohta järgmised andmed.
1.2.1. Käive kogu maailmas, käive EMPs, käive asjaomastes EFTA riikides: …
…
1.2.2. Kasum pärast maksustamist ja rahavoog (konsolideeritud alusel): …
…
1.2.3. Tööhõive kogu maailmas, EMPs ja asjaomastes EFTA riikides: …
…
1.2.4. Müügituru jagunemine asjaomases EFTA riigis, ülejäänud EMP territooriumil ja väljaspool EMP territooriumi: …
…
1.2.5. Viimase kolme aasta auditeeritud raamatupidamisaruanded ja majandusaasta aruanded: …
…
Kui investeering tehakse olemasolevasse tootmisrajatisse, esitage kõnealuse üksuse viimase kolme majandusaasta kohta järgmised andmed.
1.3.1. Kogukäive: …
1.3.2. Kasum pärast maksustamist ja rahavoog: …
1.3.3. Tööhõive: …
1.3.4. Müügituru jagunemine: asjaomases EFTA riigis, EMP ülejäänud territooriumil ja väljaspool EMP territooriumi: …
2. Abi
Esitage iga abi kohta järgmine teave.
Summa
2.1.1. Toetuse nominaalsumma ning toetuse bruto- ja netoekvivalent: …
2.1.2. Kas abimeede maksustatakse ettevõtte tulumaksuga (või mõne muu otsese maksuga)? Kui osaliselt, siis mil määral? …
2.1.3. Esitage pakutud abi täielik maksegraafik. Pakutud riigiabi paketi kohta esitage järgmised andmed:
…
…
Abimeetmete kirjeldus:
2.2.1. Kas abipakett hõlmab veel määratlemata meetmeid?
|
|
Jah |
|
Ei |
Kui jah, palun täpsustage: …
…
2.2.2. Milliseid eespool nimetatud meetmeid ei käsitleta riigiabina? Esitage põhjendus(ed).
…
…
…
Rahastamine ühenduse vahenditest (EIP, ESTÜ vahendid, Euroopa Sotsiaalfond, Euroopa Regionaalarengu Fond, muud allikad)
2.3.1. Kas mõningaid eespool nimetatud meetmetest kaasrahastatakse ühenduse programmidest? Selgitage.
…
…
…
2.3.2. Kas samale projektile taotletakse lisatoetust muudest Euroopa või rahvusvahelistest rahastamisasutustest?
|
|
Jah |
|
Ei |
Kui jah, siis mil määral? …
3. Toetatav projekt
3.1. Projekti kestus (uue tootmise kavandatav alguskuupäev ning aasta, millal tootmine saavutab eeldatavalt täisvõimsuse): …
…
Projekti kirjeldus
3.2.1. Täpsustage projekti liik ja kas tegemist on uue käitise rajamise, olemasoleva võimsuse laiendamise või mõne muu projektiga.
…
…
…
3.2.2. Kirjeldage projekti lühidalt.
…
…
…
…
Projektikulude jaotus
3.3.1. Esitage projekti kestuse ajal investeeritavate ja kulumina maha arvestatud kapitalikulude kogusumma.
…
…
…
3.3.2. Esitage investeerimisprojektiga seotud kapitalikulude ja muude kulude üksikasjalik jaotus.
…
…
…
3.4. Projekti kogumaksumuse rahastamine
…
…
…
4. Toote- ja turukirjeldus
Projektiga hõlmatud too(de)te kirjeldus:
4.1.1. Täpsustage toetatavas tootmisrajatises pärast investeeringut toodetav toode või tooted ning asjaomane allharu või -harud, kuhu toode või tooted kuuluvad (märkida PRODCOM-kood, teenusesektorite puhul CPA-nomenklatuur).
…
…
…
4.1.2. Millist toodet või tooteid uus toode asendab? Kui asendatavaid tooteid ei valmistata samas tootmisrajatises, märkige nende praegune tootmiskoht.
…
…
…
4.1.3. Millist muud toodet või tooteid saab valmistada samade uute vahendite abil väheste lisakuludega või lisakuludeta?
…
…
…
Tootmisvõimsus
4.2.1. Määrake projekti mõju abisaaja olemasolevale koguvõimsusele EMPs (ka kontserni tasandil) iga vaatlusaluse toote või toodete puhul (ühikutes aasta kohta investeerimise algusaastale eelneval aastal ja projekti lõpetamisaastal).
…
…
…
4.2.2. Esitage kõigi EMP tootjate prognoositav koguvõimsus iga asjaomase toote kohta.
…
…
…
Andmed turu kohta
4.3.1. Esitage andmed vaatlusaluse toote või toodete tarbimise kohta viimasel kuuel majandusaastal. Võimaluse korral lisage vastuse illustreerimiseks teiste allikate koostatud statistika.
…
…
…
4.3.2. Esitage vaatlusaluse toote või toodete tarbimise arenguprognoos järgmiseks kolmeks majandusaastaks. Võimaluse korral lisage vastuse illustreerimiseks sõltumatute allikate koostatud statistika.
…
…
…
4.3.3. Kas asjaomane turuosa väheneb ja miks?
…
…
…
4.3.4. Abisaaja või kontserni, kuhu abisaaja kuulub, turuosade prognoos (väärtusena) investeerimise algusaastale eelneval aastal ja projekti lõpetamisaastal.
…
…
5. Muu teave
Märkige muu teave, mida peate mitut valdkonda hõlmava raamprogrammi alusel asjaomaste meetmete hindamisel asjakohaseks.
III.6.a OSA
TÄIENDAVA TEABE LEHT – ABI UURIMIS- JA ARENDUSTEGEVUSEKS: ABIKAVAD
Täiendava teabe lehte tuleb kasutada uurimis- ja arendustegevuseks antavat abi käsitlevate ameti riigiabi suuniste kohasest igasugusest abikavast teavitamiseks. (50) Seda tuleb kasutada ka niisugustele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele uurimis- ja arendustegevuseks antavast abist teavitamiseks, mida ei ole väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete grupierandi määruses käsitletud. (51)
1. Uurimisetapp
Uurimis- ja arendustegevuse abikõlblikud etapid
1.1. Teostatavuse uuringud: Jah Ei
Kui jah, siis millisele uurimisetapile uuring viitab?
|
|
Alusuuringule |
|
|
Tööstusuuringule |
|
|
Konkurentsieelsele arendustegevusele |
Kui jah, tooge näiteid suuremate projektide kohta. …
…
1.2. Alusuuring: Jah Ei
Kui jah, tooge näiteid suuremate projektide kohta. …
…
1.3. Tööstusuuring: Jah Ei
Kui jah, tooge näiteid suuremate projektide kohta. …
…
1.4. Konkurentsieelne arendustegevus: Jah Ei
Kui jah, tooge näiteid suuremate projektide kohta. …
…
1.5. Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete patenditaotlused ja nende uuendamine: Jah Ei
Kui jah, siis millist uurimistegevuse etappi need käsitlevad?
|
|
Alusuuringut |
|
|
Tööstusuuringut |
|
|
Konkurentsieelset arendustegevust |
2. Täiendav teave abisaaja kohta
2.1. Kõrgkoolid või uurimisasutused
|
|
Jah |
|
Ei |
Kui jah, esitage asutuste hinnanguline arv. …
Kui jah, märkige, kas muud ettevõtted saavad abi. Jah Ei
Kas nimetatud kõrgkoolid ja uurimisasutused on avalikus sektoris?
|
|
Jah |
|
Ei |
2.2. Muud (täpsustage): …
3. Ühised uurimisprojektid
Selleks, et amet saaks kontrollida, kas avalik-õiguslike uurimisasutuste panus uurimis- ja arendustegevuse projekti kujutab endast abi, vastake palun järgmistele küsimustele.
3.1. Kas projekti tingimuseks on see, et avalik-õiguslikud mittetulunduslikud uurimisasutused või kõrgkoolid teevad uuringu tööstuse nimel või koostöös tööstusega?
|
|
Jah |
|
Ei |
Kui jah, täpsustage.
|
— |
Kas avalik-õiguslikud mittetulunduslikud uurimisasutused või kõrgkoolid saavad osutatud teenuse eest tasu turuhinna alusel
või |
|
— |
kas tööstuse esindajad kannavad kõik projekti kulud
või |
|
— |
kui võib levitada uurimistulemusi, millega ei kaasne intellektuaalse omandi õiguse teke, kas siis avalik-õiguslikele mittetulunduslikele asutustele on antud intellektuaalse omandi õigused,
või |
|
— |
Kas avalik-õiguslikud mittetulunduslikud asutused saavad tööstuse esindajatelt (kes on uurimisprojekti käigus tekkiva intellektuaalse omandi õiguse omanik) nende hüvitist õiguste ja tulemuste eest, millega ei kaasne intellektuaalse omandi õigusi ja mida võib laialdaselt levitada asjast huvitatud kolmandatele isikutele?
|
3.2. Kas projekte viiakse ellu koostöös mitme ettevõttega?
|
|
Jah |
|
Ei |
Kui jah, siis millised on sellist koostööd reguleerivad tingimused? …
…
4. Uurimistegevus, mille tulemuse omandab riik
4.1. Kas projektis on sätestatud, et avalik-õiguslikud asutused võivad ettevõtetelt tellida uurimis- ja arendustegevust?
|
|
Jah |
|
Ei |
Kui jah, kas selleks kasutatakse avatud pakkumismenetlust? Jah Ei
4.2. Kas projektis on sätestatud, et avalik-õiguslikud asutused võivad ettevõtetelt osta uurimis- ja arendustegevust?
|
|
Jah |
|
Ei |
Kui jah, kas selleks kasutatakse avatud pakkumismenetlust? Jah Ei
5. Abi liik
|
|
Tööstusettevõttega sõlmitud uurimis- ja arendustegevust käsitleva lepinguga seotud abi (täpsustage): … |
|
|
Tagasimakstav ettemaks, kui projekt on edukas (täpsustage tagasimakse summa ja maksmise kord ning eelkõige “edu” mõõtmise kriteeriumid): … … |
|
|
Muu (täpsustage): … |
6. Abikõlblikud kulud
|
|
Eranditult uurimistegevuseks tööle võetud personali kulud: … |
|
|
Põhivara kestva kasutamise kulud niivõrd, kui need on seotud uurimisprojektiga (vahendid ja seadmed): … |
|
|
Maa ja ehitiste kestva kasutamise kulud niivõrd, kui need on seotud uurimisprojektiga (välja arvatud nende üleminek kaubanduslikul eesmärgil): … |
|
|
Kulutused uurimistulemustele, tehnilistele teadmistele, patentidele jne, mis ostetakse välisallikatest, ja konsultatsiooniteenustele ning muudele samaväärsetele teenustele, mida kasutatakse üksnes uurimistegevuseks: … |
|
|
Otseselt uurimistegevuse tulemusel tekkinud üldkulud: … … |
Vajaduse korral esitage uurimistegevuse kulude jaotus abi saava ning abi mittesaava uurimis- ja arendustegevuse lõikes.
…
Esitage eelarve jaotus ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide vahel.
…
|
|
Muud pidevad kulutused (materjalide, varude jms toodetega seotud kulutused, mis tekivad otseselt uurimistegevuse tulemusena) |
7. Abi osatähtsus
7.1. Abi brutoosatähtsus
Määratlusetapp või teostatavuse uuringud: …
Alusuuring: …
Tööstusuuring: …
Konkurentsieelne arendustegevus: …
7.2. Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtetele patendi taotlemiseks ja selle uuendamiseks antava abi puhul märkige uurimistegevus, mille tulemusena anti esmakordselt välja asjaomane patent: …
Planeeritud osatähtsus: …
7.3. Kas sama uurimis- ja arendustegevus hõlmab mitut uurimisetappi?
|
|
Jah |
|
Ei |
Kui jah, siis milliseid? …
Milline on rakendatud abi osatähtsus: …
7.4. Kohaldatavad soodustused (nende olemasolu korral)
Väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava abi puhul märkige kohaldatav soodustus (selle olemasolu korral): …
Kas uurimistegevused on kooskõlas ühenduse praeguse uurimistegevust ja tehnoloogia arengut käsitleva raamprogrammi käigus elluviidava konkreetse projekti või tegevuskavaga?
|
|
Jah |
|
Ei |
Kui jah, siis millist soodustus kohaldatakse? …
Märkige ühenduse praeguse uurimistegevust ja tehnoloogia arengut käsitleva raamprogrammi käigus elluviidava konkreetse projekti või tegevuskava täpne nimetus, kasutades võimaluse korral “pakkumiskutse tunnust” või CORDISe veebilehte: www.cordis.lu).
Kas ühenduse praeguse uurimistegevust ja tehnoloogia arengut käsitleva raamprogrammi käigus elluviidava konkreetse projekti või tegevuskavaga kooskõlas olev projekt hõlmab ettevõtete ja avalik-õiguslike uurimisasutuste või vähemalt kahe sõltumatu partneri piiriülest koostööd vähemalt kahes riigis, kus projekti tulemusi laialt levitatakse ja avaldatakse?
|
|
Jah |
|
Ei |
Kui jah, siis millist soodustust kohaldatakse? …
Kas abi määramise ajal toimub uurimis- ja arendustegevus, millele abi antakse, EMP lepingu artikli 63 lõike 3 punktides a ja c nimetatud abikõlblikes piirkondades?
|
|
Jah |
|
Ei |
Märkige kohaldatav soodustus. …
Kui uurimistegevused ei ole ühenduse praeguse uurimistegevust ja tehnoloogia arengut käsitleva raamprogrammi käigus elluviidava konkreetse projekti või programmiga kooskõlas, selgitage, kas vähemalt üks järgmistest tingimustest on täidetud:
|
— |
projekt hõlmab vähemalt kahe kahes riigis asuva sõltumatu partneri tegelikku piiriülest koostööd, eelkõige riigisiseses uurimistegevuses ja tehnoloogia arenduse põhisuundade kooskõlastamisel
|
|
— |
projekt hõlmab ettevõtete ja avalik-õiguslike uurimisasutuste tegelikku koostööd, eelkõige riigisiseses uurimistegevuses ja tehnoloogia arenduse põhisuundade kooskõlastamisel
|
|
— |
projekti tulemusi levitatakse laialt ning avaldatakse, antakse patendilitsentse või tehakse midagi muud ühenduse uurimistegevuse ja tehnoloogia arendustegevuse tulemuste levitamise tingimuste kohaselt
|
Kui vähemalt üks eespool nimetatud tingimustest on täidetud, märkige kohaldatav soodustus. …
7.5. Kui abile lisanduvad soodustused, märkige abi osatähtsuse ülemmäär, mida iga uurimisetapi korral kohaldatakse. …
8. Abi ergutav mõju
8.1. Esitage teave, mis võimaldaks meil hinnata abi ergutavat mõju suurtele ettevõtetele.
…
…
8.2. Kas kavas on sätestatud, et suurte ettevõtete korral kirjeldatakse rakendamist käsitlevas aastaaruandes abi ergutavat mõju pärast iga üksiku kava rakendamist?
|
|
Jah |
|
Ei |
9. Rahvusvaheline külg
9.1. Kas projektidel (kava/programm) on rahvusvahelisi külgi?
|
|
Jah |
|
Ei |
Kui jah, siis täpsustage. …
9.2. Kas uurimis- ja arendustegevuse projektid hõlmavad koostööd partneritega teistest riikidest?
|
|
Jah |
|
Ei |
Kui jah, siis märkige:
|
a) |
millisest teisest EMP riigist või millistest teistest EMP riikidest: … |
|
b) |
millisest kolmandast riigist või millistest kolmandatest riikidest: … |
|
c) |
millise teise riigi ettevõttega või milliste teiste riikide ettevõtetega: … |
9.3. Esitage partneri kogukulude jaotus: …
10. Juurdepääs tulemustele
Kellele kuuluvad kõnealuse uurimis- ja arendustegevuse tulemused?
…
10.1. Kas litsentside andmine sõltub tulemustest?
…
10.2. Kas uurimis- ja arendustegevuse tulemuste üldine avaldamine või levitamine on reguleeritud eeskirjadega?
|
|
Jah |
|
Ei |
10.3. Kirjeldage tulemuste kasutamiseks või arenduseks kavandatud meetmeid: …
…
10.4. Kas riiklikult rahastatud uurimis- ja arendustegevuse projektide tulemused tuleb asjakohaste sätete alusel EMP siseselt tööstusele kättesaadavaks teha võrdsetel alustel?
|
|
Jah |
|
Ei |
11. Teabe- ja kontrollimeetmed
11.1. Märkige teabe- ja kontrollimeetmed, mille kasutamine tagab, et abi saavad projektid on kooskõlas asjaomaste õigusaktidega.
…
…
11.2. Täpsustage kord, mille alusel teavitatakse ametit kohaldatavast kavast.
…
…
11.3. Loodud või säilitatud töökohtade arv ja muu kasulik teave.
…
…
12. Muu teave
Palun märkige muu teave, mida peate uurimis- ja arendustegevusele antavat riigiabi käsitlevate ameti suuniste alusel asjaomas(t)e meetme(te) hindamisel asjakohaseks.
III.6.b OSA
TÄIENDAVA TEABE LEHT – UURIMIS- JA ARENDUSTEGEVUSE INDIVIDUAALNE ABI
Täiendava teabe lehte tuleb kasutada uurimis- ja arendustegevuse riigiabi käsitlevate ameti suuniste kohasest igasugusest abikavast teavitamiseks. (52) Seda tuleb kasutada ka sellisest väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete uurimis- ja arendustegevuse individuaalsest abist teavitamiseks, mida ei ole väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete grupierandi määruses käsitletud. (53)
1. Uurimisetapp
Uurimis- ja arendustegevuse abikõlblikud etapid
1.1. Teostatavuse uuringud: Jah Ei
Kui jah, siis millist uurimistegevuse etappi need käsitlevad?
|
|
Alusuuringut |
|
|
Tööstusuuringut |
|
|
Konkurentsieelset arendustegevust |
Kui jah, tooge näiteid suuremate projektide kohta. …
1.2. Alusuuring: Jah Ei
Kui jah, tooge näiteid suuremate projektide kohta. …
1.3. Tööstusuuring: Jah Ei
Kui jah, tooge näiteid suuremate projektide kohta. …
1.4. Konkurentsieelne arendustegevus: Jah Ei
Kui jah, tooge näiteid suuremate projektide kohta. …
1.5. Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete patenditaotlused ja nende uuendamine: Jah Ei
Kui jah, siis millist uurimistegevuse etappi need käsitlevad?
|
|
Alusuuringut |
|
|
Tööstusuuringut |
|
|
Konkurentsieelset arendustegevust |
2. Täiendav teave abisaaja kohta
2.1. Kõrgkoolid või uurimisasutused
|
|
Jah |
|
Ei |
Kui jah, esitage asutuste hinnanguline arv. …
Kui jah, märkige, kas muud ettevõtted saavad abi: Jah Ei
Kas nimetatud kõrgkoolid ja uurimisasutused on avalikus sektoris?
|
|
Jah |
|
Ei |
2.2. Muud (täpsustage): …
3. Ühised uurimisprojektid
Selleks, et amet saaks kontrollida, kas avalik-õiguslike uurimisasutuste panus uurimis- ja arendustegevuse projekti kujutab endast abi, vastake järgmistele küsimustele,
3.1. Kas projekti tingimus on, et avalik-õiguslikud mittetulunduslikud uurimisasutused või kõrgkoolid korraldavad uuringu tööstuse nimel või koostöös tööstusega?
|
|
Jah |
|
Ei |
Kui jah, täpsustage
|
— |
kas avalik-õiguslikud mittetulunduslikud uurimisasutused või kõrgkoolid saavad osutatud teenuse eest tasu turuhinna alusel
või |
|
— |
kas tööstuse esindajad kannavad kõik projekti kulud
või |
|
— |
kui võib levitada uurimistulemusi, millega ei kaasne intellektuaalse omandi õiguse teke, kas siis intellektuaalse omandi õigused omistatakse täielikult avalik-õiguslikele mittetulunduslikele asutustele
või |
|
— |
kas avalik-õiguslikud mittetulunduslikud asutused saavad tööstuse esindajatelt (kellele kuulub uurimisprojekti käigus tekkiva intellektuaalse omandi õigus) hüvitist nende õiguste ja tulemuste eest, millega ei kaasne intellektuaalse omandi õigusi ja mida võib laialdaselt levitada asjast huvitatud kolmandatele isikutele?
|
3.2. Kas projektid viiakse ellu koostöös mitme ettevõttega?
|
|
Jah |
|
Ei |
Kui jah, siis millised on sellist koostööd reguleerivad tingimused? …
…
4. Uurimistegevus, mille tulemuse omandab riik
4.1. Kas projektis on sätestatud, et avalik-õiguslikud asutused võivad ettevõtetelt tellida uurimis- ja arendustegevust?
|
|
Jah |
|
Ei |
Kui jah, kas selleks kasutatakse avatud pakkumismenetlust? Jah Ei
4.2. Kas projektis on sätestatud, et avalik-õiguslikud asutused võivad ettevõtetelt osta uurimis- ja arendustegevust?
|
|
Jah |
|
Ei |
Kui jah, kas selleks kasutatakse avatud pakkumismenetlust?
|
|
Jah |
|
Ei |
5. Abi liik
|
|
Tööstusettevõttega sõlmitud uurimis- ja arendustegevust käsitleva lepinguga seotud abi (täpsustage). … |
|
|
Tagasimakstav ettemaks, kui projekt on edukas (täpsustage tagasimakse summa ja maksmise kord ning eelkõige “edu” mõõtmise tingimused). … |
|
|
Muu (täpsustage). … |
6. Abikõlblikud kulud
|
|
Ainult uurimistegevuseks tööle võetud personali kulud: … … |
|
|
Püsivarade kestva kasutamise kulud, mis on ainult uurimisprojektiga seotud (vahendid ja seadmed): … … |
|
|
Maa ja ehitiste kestva kasutamise kulud, mis on ainult uurimisprojektiga seotud (välja arvatud nende üleminek kaubanduslikul eesmärgil): … … |
|
|
Kulutused uurimistegevusele, tehnilistele teadmistele, patentidele jne, mis ostetakse välisallikatest, ja konsultatsiooniteenustele ning muudele samaväärsetele teenustele, mida kasutatakse üksnes uurimistegevuseks: … … |
|
|
Otseselt uurimistegevuse tulemusel tekkinud üldkulud: … … |
Vajaduse korral esitage uurimistegevuse kulude jaotus abistatava ning abi mittesaava uurimis- ja arendustegevuse lõikes.
…
Esitage eelarve jaotus ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide vahel.
…
7. Abi osatähtsus
7.1. Abi brutoosatähtsus
Määratlusetapp või teostatavuse uuringud: …
Alusuuring: …
Tööstusuuring: …
Konkurentsieelne arendustegevus: …
7.2. Abi puhul väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele patendi taotlemiseks ja uuendamiseks märkige uurimistegevus, mille tulemusena anti esmakordselt välja asjaomane patent: …
Planeeritud osatähtsus: …
7.3. Kas sama uurimis- ja arendustegevus hõlmab mitut uurimisetappi?
|
|
Jah |
|
Ei |
Kui jah, siis milliseid? …
Milline on määratud abi osatähtsus: …
7.4. Kohaldatavad soodustused (nende olemasolu korral)
Abi korral väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele märkige kohaldatav soodustus (selle olemasolu korral). …
Kas uurimistegevused on kooskõlas ühenduse praeguse uurimistegevust ja tehnoloogia arengut käsitleva raamprogrammi käigus elluviidava konkreetse projekti või tegevuskavaga?
|
|
Jah |
|
Ei |
Kui jah, siis milline on kohaldatav soodustus? …
Esitage ühenduse praeguse uurimistegevust ja tehnoloogia arengut käsitleva raamprogrammi käigus elluviidava konkreetse projekti või tegevuskava täpne nimetus, kasutades võimaluse korral “pakkumiskutse tunnust” või CORDISe veebilehte: www.cordis.lu).
Kas ühenduse praeguse uurimistegevust ja tehnoloogia arengut käsitleva raamprogrammi käigus elluviidava konkreetse projekti või tegevuskavaga kooskõlas olev projekt hõlmab ettevõtete ja avalik-õiguslike uurimisasutuste või vähemalt kahe sõltumatu partneri piiriülest koostööd vähemalt kahes riigis, kus projekti tulemusi laialt levitatakse ja avaldatakse?
|
|
Jah |
|
Ei |
Kui jah, siis milline on kohaldatav soodustus? …
Kas abi määramise ajal toimub uurimis- ja arendustegevus, millele abi antakse, EMP lepingu artikli 63 lõike 3 punktides a ja c nimetatud abikõlblikes piirkondades?
|
|
61 lg 3 p a |
|
61 lg 3 p c |
Märkige kohaldatav soodustus. …
Kui uurimistegevused ei ole ühenduse praeguse uurimistegevust ja tehnoloogia arengut käsitleva raamprogrammi käigus elluviidava konkreetse projekti või programmiga kooskõlas, selgitage, kas vähemalt üks järgmistest tingimustest on täidetud:
|
— |
projekt hõlmab vähemalt kahe kahes riigis asuva sõltumatu partneri tegelikku piiriülest koostööd, eelkõige riigisiseses uurimistegevuses ja tehnoloogia arenduse põhisuundade kooskõlastamisel,
|
|
— |
projekt hõlmab ettevõtete ja avalik-õiguslike uurimisasutuste tegelikku koostööd, eelkõige riigisiseses uurimistegevuses ja tehnoloogia arenduse põhisuundade kooskõlastamisel,
|
|
— |
projekti tulemusi levitatakse laialt ning avaldatakse, antakse patendilitsentse või tehakse midagi muud ühenduse uurimistegevuse ja tehnoloogia arendustegevuse tulemuste levitamise tingimuste kohaselt.
|
Kui vähemalt üks eespool nimetatud tingimustest on täidetud, märkige kohaldatav soodustus. …
Kui abile lisanduvad soodustused, märkige abi osatähtsuse ülemmäär, mida iga uurimisetapi korral kohaldatakse. …
8. Abi ergutav mõju
8.1. Kuivõrd on uurimis-ja arendustegevuse kulud suurenenud või vähenenud?
…
8.2. Kas abi kasutatakse abisaaja tavapärastest tegevustest erinevateks uurimis- ja arendustegevuseks?
|
|
Jah |
|
Ei |
8.3. Kas abi kasutatakse teaduslike ja/või tehnoloogiaalaste uurimis- ja arendustegevuste alustamiseks?
|
|
Jah |
|
Ei |
8.4. Kuidas on uurimis- ja arendustegevusega tegelevate inimeste arv muutunud?
…
8.5. Kas loodi töökohti, mis on seotud uurimis- ja arendustegevusega?
|
|
Jah |
|
Ei |
Kui jah, siis märkige loodud töökohtade arv. …
8.6. Kas uurimis- ja arendustegevuse tulemusel on töökohti säilitatud?
|
|
Jah |
|
Ei |
8.7. Kui suur on ettevõtte käive? …
8.8. Kas täiendavad kulud on seotud piiriülese koostööga?
|
|
Jah |
|
Ei |
8.9. Kirjeldage uurimistöö tulemuste täielikuks või osaliseks kasutamiseks kavandatud meetmeid.
…
…
8.10. Kas on kavas võtta meetmeid, mis võimaldavad väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel programmis osaleda?
|
|
Jah |
|
Ei |
Kui jah, siis milliseid? …
8.11. Muud ergutavad tegurid, näiteks äri- ja tehnoloogiline risk: …
…
8.12. Mida on uurimis- ja arendustegevusele abi ergutava mõju tagamiseks arvesse võetud suurettevõtete üksikute, turutingimustele lähedaste uurimisprojektide korral?
…
8.13. Näidake, et abitaotlus on esitatud enne uurimis- ja arendustegevuse alustamist.
…
…
9. Rahvusvaheline külg
9.1. Kas projektidel (kava või programm) on rahvusvahelisi külgi?
|
|
Jah |
|
Ei |
Kui jah, siis täpsustage. …
9.2. Kas uurimis- ja arendustegevuse projektid hõlmavad koostööd partneritega teistest riikidest?
|
|
Jah |
|
Ei |
Kui jah, siis märkige
|
a) |
millisest teisest EMP riigist või millistest teistest EMP riikidest: … |
|
b) |
millisest kolmandast riigist või millistest kolmandatest riikidest: … |
|
c) |
millise teise riigi ettevõttega või milliste teiste riikide ettevõtetega: … |
9.3. Märkige partneri kogukulude jaotus: …
…
10. Ligipääs tulemustele
10.1. Kellele kuuluvad kõnealused uurimis- ja arendustegevuse tulemused?
…
10.2. Kas litsentside andmine sõltub tulemustest?
…
10.3. Kas uurimis- ja arendustegevuse tulemuste üldine avaldamine või levitamine on reguleeritud eeskirjadega?
|
|
Jah |
|
Ei |
10.4. Kirjeldage tulemuste järgnevaks kasutamiseks või arenduseks kavandatud meetmeid: …
10.5. Kas riiklikult rahastatud uurimis- ja arendustegevuse projektide tulemused tuleb asjakohaste sätete alusel EMP-siseselt tööstusele kättesaadavaks teha võrdsetel alustel?
|
|
Jah |
|
Ei |
11. Teabe- ja kontrollimeetmed
11.1. Märkige teabe- ja kontrollimeetmed, mille kasutamine tagab, et abi saavad projektid on kooskõlas asjaomaste õigusaktidega.
…
…
11.2. Täpsustage kord, mille alusel ametit teavitatakse kohaldatavast kavast.
…
…
Loodud või säilitatud töökohtade arv ja muu kasulik teave:
…
…
12. Muu teave
Märkige muu teave, mida peate uurimis- ja arendustegevuse abi käsitlevate ameti riigiabi suuniste alusel asjaomas(t)e meetme(te) hindamisel asjakohaseks.
III.7.a OSA
TÄIENDAVA TEABE LEHT – RASKUSTES OLEVATE ÄRIÜHINGUTE PÄÄSTMISABI: ABIKAVAD
Täiendava teabe lehte tuleb kasutada raskustes olevate äriühingute päästmise ja ümberkorraldamise riigiabi käsitlevate ameti suuniste kohasest päästmisabi kavast teavitamiseks. (54)
1. Abikõlblikkus
Kas kava kohaldatakse ainult äriühingute suhtes, mis vastavad vähemalt ühele allpool toodud abikõlblikkuse tingimusele?
1.1.1. Kas kava kohaldatakse ainult äriühingute suhtes, mis on kaotanud üle poole registreeritud kapitalist ja üle veerandi sellest kapitalist viimase 12 kuu jooksul?
|
|
Jah |
|
Ei |
1.1.2. Kas äriühingud on piiramatu vastutusega äriühingud, mis on kaotanud üle poole äriühingu raamatupidamises näidatud kapitalist ja üle veerandi sellest kapitalist viimase 12 kuu jooksul?
|
|
Jah |
|
Ei |
1.1.3. Kas äriühingud vastavad siseriikliku õiguse kohaselt kõiki võlakohustusi hõlmava maksejõuetusmenetluse kohaldamise tingimustele?
|
|
Jah |
|
Ei |
1.2. Kas kava piirdub selliste raskustes olevate väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete päästmisega, mis vastavad EMP väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete määratlusele?
|
|
Jah |
|
Ei |
2. Abi vorm
2.1. Kas abi antakse kava alusel laenugarantiide või laenu kujul?
|
|
Jah |
|
Ei |
2.2. Kui jah, kas siis laenu intressimäära saab võrrelda heas majanduslikus olukorras olevatelt ettevõtetelt võetava intressiga ja eelkõige ameti vastuvõetud viiteintressiga?
|
|
Jah |
|
Ei |
Esitage üksikasjalik teave.
2.3. Kas abi kava alusel on seotud laenudega, mis tuleb tagasi maksta kaheteistkümne kuu jooksul pärast viimase osamakse tegemist kõnealusele äriühingule?
|
|
Jah |
|
Ei |
3. Muud üksikasjad
3.1. Kas abi andmist kava alusel saab põhjendada tõsiste sotsiaalsete raskustega? Põhjendage.
…
…
3.2. Kas kava alusel antava abi korral on välistatud lubamatu kõrvalmõju teistele riikidele? Põhjendage.
…
…
3.3. Selgitage, miks teie arvates piirdub abikava miinimumiga (s.t abi piirdub summaga, mida on vaja äriühingu tegevuse jätkamiseks ajavahemikul, milleks abi on lubatud. See ei tohi ületada kuute kuud).
…
…
3.4. Kas kinnitate, et kuue kuu jooksul pärast abi andmist kiidate ümberkorraldamis- või likvideerimiskava heaks või nõuate abisaajalt laenu ning riskimakse suuruse abi väljamaksmist?
|
|
Jah |
|
Ei |
Täpsustage päästmistoimingu osana äriühingule antava abi ülemmäär. …
…
3.5. Esitage kogu asjakohane teave abi kohta, mida antakse päästmisabi kõlblikele ettevõtetele samal ajavahemikul.
…
…
4. Aastaaruanne
4.1. Kas olete kohustatud vähemalt kord aastas esitama kava rakendamise kohta aruande teabega, mis on täpsustatud ameti juhendis ühtsete aruannete kohta?
|
|
Jah |
|
Ei |
4.2. Kas olete kohustatud esitama kõnealustes aruannetes lisaks abisaavate äriühingute loetelule vähemalt järgmist teavet:
|
(a) |
ärinimi; |
|
(b) |
valdkonnakood, kasutades NACE (55) kahenumbrilisi valdkonna klassifikatsioonikoode; |
|
(c) |
töötajate arv; |
|
(d) |
aastakäive ja bilansiline maksumus; |
|
(e) |
antud abi suurus; |
|
(f) |
vajaduse korral äriühingule varem antud ümberkorraldamisabi või muu asjakohane toetus; |
|
(g) |
teave selle kohta, kas abisaaja äriühing on enne ümberkorraldamisperioodi lõppu tegevuse lõpetanud või kas tema suhtes on algatatud kõiki võlakohustusi hõlmav maksejõuetusmenetlus.
|
5. Muu teave
Märkige muu teave, mida peate raskustes olevate äriühingute päästmise ja ümberkorraldamise riigiabi käsitlevate ameti suuniste alusel asjaomas(t)e meetme(te) hindamisel asjakohaseks.
III.7.b OSA
TÄIENDAVA TEABE LEHT – RASKUSTES OLEVATE ÄRIÜHINGUTE INDIVIDUAALNE PÄÄSTMISABI
Täiendava teabe lehte tuleb kasutada raskustes olevate äriühingute päästmise ja ümberkorraldamise riigiabi käsitlevate ameti suuniste kohasest individuaalsest päästmisabist teavitamiseks. (56)
1. Abikõlblikkus
1.1. Kas ettevõte on piiratud vastutusega äriühing, mis on kaotanud üle poole osa- või aktsiakapitalist ja üle veerandi sellest kapitalist viimase 12 kuu jooksul?
|
|
Jah |
|
Ei |
1.2. Kas ettevõte on piiramatu vastutusega äriühing, mis on kaotanud üle poole äriühingu raamatupidamises näidatud kapitalist ja üle veerandi sellest kapitalist viimase 12 kuu jooksul?
|
|
Jah |
|
Ei |
1.3. Kas äriühingud vastavad riigisisese õiguse kohaselt kõiki võlakohustusi hõlmava maksejõuetusmenetluse kohaldamise tingimustele?
|
|
Jah |
|
Ei |
Kui olete mõnele eespool esitatud küsimusele vastanud jaatavalt, siis lisage palun asjaomased dokumendid (viimane kasumiaruanne koos bilansiga või kohtu otsus alustada äriühingu uurimist riigisisese äriühinguõiguse kohaselt).
Kui te olete kõikidele eespool esitatud küsimustele vastanud eitavalt, siis esitage palun tõendid selle kohta, et äriühing on raskustes ja päästmisabi kõlblik.
1.4. Millal äriühing loodi? …
1.5. Mis ajast alates äriühing tegutseb? …
1.6. Kas äriühing kuulub suuremasse kontserni?
|
|
Jah |
|
Ei |
Kui vastus oli jaatav, esitage kõik andmed kontserni kohta (organisatsiooniline ülesehitus liikmetevahelisi sidemeid näidates ning üksikasjalikud andmed kapitali ja hääleõiguse kohta) ja esitage tõendid, et raskused on ainult äriühingusisesed ega tulene kontsernisisesest omavolilisest kulude paigutusest ning on nii tõsised, et kontsern ei saa neist ise üle.
1.7. Kas äriühing (või kontsern, kuhu ta kuulub) on varem päästmisabi saanud?
|
|
Jah |
|
Ei |
Kui jah, esitage kõik üksikasjad (kuupäev, summa, vajaduse korral viide ameti varasemale otsusele jne).
…
…
2. Abi vorm
2.1. Kas abi antakse kava alusel laenugarantiide või laenu kujul? Esitage ka asjakohaste dokumentide koopiad.
|
|
Jah |
|
Ei |
2.2. Kui jah, kas siis laenu intressimäär on võrreldav heas majanduslikus olukorras olevatelt ettevõtetelt võetava intressiga ja eelkõige ameti vastuvõetud viiteintressiga?
|
|
Jah |
|
Ei |
Esitage üksikasjalik teave.
2.3. Kas abi kava alusel on seotud laenudega, mis tuleb tagasi maksta kaheteistkümne kuu jooksul pärast viimase osamakse tegemist kõnealusele äriühingule?
|
|
Jah |
|
Ei |
3. Muud üksikasjad
3.1. Kas abi kava alusel saab põhjendada tõsiste sotsiaalsete raskustega? Põhjendage.
…
3.2. Kas kava alusel antava abi korral on välistatud lubamatu kõrvalmõju teistele riikidele? Põhjendage.
…
3.3. Selgitage, miks teie arvates piirdub abikava miinimumiga (s.t abi piirdub summaga, mida on vaja äriühingu tegevuse jätkamiseks ajavahemikul, milleks abi on lubatud). Võrdlus tuleb teha kuue järgmise kuu likviidsusplaani ning viimase 12 kuu tegevus- ja finantseerimiskulude põhjal.
…
…
3.4. Kas olete kohustatud esitama ametile kuue kuu jooksul pärast päästmisabi meetme määramist ümberkorraldamis- või likvideerimiskava või tõendi laenu täieliku tagasimaksmise ja/või garantii lõppemise kohta?
|
|
Jah |
|
Ei |
4. Muu teave
Märkige muu teave, mida peate raskustes olevate äriühingute päästmise ja ümberkorraldamise riigiabi käsitlevate ameti suuniste alusel asjaomas(t)e meetme(te) hindamisel asjakohaseks.
III.8.a OSA
TÄIENDAVA TEABE LEHT – RASKUSTES OLEVATE ÄRIÜHINGUTE ÜMBERKORRALDAMISABI: ABIKAVAD
Täiendava teabe lehte tuleb kasutada raskustes olevate äriühingute päästmise ja ümberkorraldamise riigiabi käsitlevate ameti suuniste kohasest ümberkorraldamisabi kavast teavitamiseks. (57)
1. Abikõlblikkus
Kas kava kohaldatakse ainult äriühingute suhtes, mis vastavad vähemalt ühele allpool toodud abikõlblikkuse tingimusele?
1.1.1. Kas kava kohaldatakse ainult äriühingute suhtes, mis on kaotanud üle poole oma registreeritud kapitalist ja üle veerandi sellest kapitalist viimase 12 kuu jooksul?
|
|
Jah |
|
Ei |
1.1.2. Kas äriühingud on piiramatu vastutusega äriühingud, mis on kaotanud üle poole äriühingu raamatupidamises näidatud kapitalist ja üle veerandi sellest kapitalist viimase 12 kuu jooksul?
|
|
Jah |
|
Ei |
1.1.3. Kas äriühingud vastavad riigisisese õiguse kohaselt kõiki võlakohustusi hõlmava maksejõuetusmenetluse kohaldamise tingimustele?
|
|
Jah |
|
Ei |
1.2. Kas kava piirdub selliste raskustes olevate väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete ümberkorraldamisega, mis vastavad EMP väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete määratlusele?
|
|
Jah |
|
Ei |
2. Elujõulisuse taastamine
Tuleb rakendada ümberkorraldamiskava, mis tagab elujõulisuse taastamise. See peaks sisaldama vähemalt järgmist teavet.
2.1. Turuülevaatest tulenevate erinevate turueelduste esitlemine.
2.2. Põhjus(t)e analüüs selle kohta, miks äriühing raskustesse sattus.
2.3. Äriühingu kavandatav tulevikustrateegia ja kuidas see taastab elujõulisuse.
2.4. Mitmesuguste kavandatud ümberkorraldamismeetmete üksikasjalik kirjeldus ja ülevaade nende maksumusest.
2.5. Erinevate meetmete rakendamise ajakava ning ümberkorraldamiskava täieliku rakendamise lõpptähtaeg.
2.6. Teave äriühingu tootmisvõimsuse ja eelkõige selle kasutamise ning vähendamise kohta.
2.7. Ümberkorraldamise rahastamise täpne kirjeldus, sealhulgas
|
— |
olemasoleva kapitali kasutamine; |
|
— |
tütarettevõtete varade müük, et abistada ümberkorraldamise rahastamist; |
|
— |
aktsionäride ja kolmandate isikute rahalised kohustused (näiteks krediidiandjad, pangad); |
|
— |
sotsiaalabi määr ja selle kasutamise vajadus. |
2.8. Järgmise viie aasta hinnangulised kasumiaruanded ning kapitali hinnanguline tasuvus ja erinevatel stsenaariumidel põhinev tundlikkusanalüüs.
2.9. Ümberkorraldamiskava autori (autorite) nimi (nimed) ja kava koostamise kuupäev.
3. Põhjendamatu konkurentsi kahjustamise vältimine
Kas kavas on sätestatud, et abisaaja äriühing ei tohi ümberkorraldamiskava kohaldamise jooksul võimsust suurendada?
|
|
Jah |
|
Ei |
4. Vajaliku miinimumini piiratud abi
Kirjeldage, kuidas tagatakse, et abi kava alusel piirdub vajaliku miinimumiga.
5. Ühekordse abi põhimõte
Kas on tagatud, et äriühingud saavad ümberkorraldamisabi ainult üks kord kümne aasta jooksul?
|
|
Jah |
|
Ei |
Kõikidest juhtudest, kus seda põhimõtet ei järgita, tuleb teavitada eraldi.
6. Abi määr
6.1. Täpsustage äriühingule ümberkorraldamistoimingu osana antava abi ülemmäär. …
6.2. Esitage kogu asjakohane teave abi kohta, mida antakse ümberkorraldamisabi kõlblikutele äriühingutele.
…
7. Aastaaruanne
7.1. Kas kinnitate, et esitate vähemalt kord aastas kava rakendamise kohta aruande teabega, mis on täpsustatud ameti juhendis ühtsete aruannete kohta?
|
|
Jah |
|
Ei |
7.2. Kas kinnitate, et esitate kõnealustes aruannetes lisaks abisaavate äriühingute loetelule vähemalt järgmist teavet:
|
(a) |
ärinimi; |
|
(b) |
valdkonnakood, kasutades NACE (58) kahenumbrilisi valdkonna klassifikatsioonikoode; |
|
(c) |
töötajate arv; |
|
(d) |
aastakäive ja bilansiline maksumus; |
|
(e) |
antud abi suurus; |
|
(f) |
vajaduse korral äriühingule varem antud ümberkorraldamisabi või muu asjakohane toetus; |
|
(g) |
teave selle kohta, kas abisaaja äriühing on enne ümberkorraldamisperioodi lõppu tegevuse lõpetanud või kas tema suhtes on algatatud kõiki võlakohustusi hõlmav maksejõuetusmenetlus? |
|
|
Jah |
|
Ei |
8. Muu teave
Palun märkige muu teave, mida peate raskustes olevate äriühingute päästmise ja ümberkorraldamise riigiabi käsitlevate ameti suuniste alusel asjaomas(t)e meetme(te) hindamisel asjakohaseks.
III.8.b OSA
TÄIENDAVA TEABE LEHT – RASKUSTES OLEVATE ÄRIÜHINGUTE INDIVIDUAALNE ÜMBERKORRALDAMISABI
Täiendava teabe lehte tuleb kasutada raskustes olevate äriühingute päästmise ja ümberkorraldamise riigiabi käsitlevate ameti suuniste kohasest individuaalsest ümberkorraldamisabist teavitamiseks. (59)
1. Abikõlblikkus
1.1. Kas ettevõte on piiratud vastutusega äriühing, mis on kaotanud üle poole osa- või aktsiakapitalist ja üle veerandi sellest kapitalist viimase 12 kuu jooksul?
|
|
Jah |
|
Ei |
1.2. Kas ettevõte on piiramatu vastutusega äriühing, mis on kaotanud üle poole äriühingu raamatupidamises näidatud kapitalist ja üle veerandi sellest kapitalist viimase 12 kuu jooksul?
|
|
Jah |
|
Ei |
1.3. Kas äriühing vastab riigisisese õiguse kohaselt kõiki võlakohustusi hõlmava maksejõuetusmenetluse kohaldamise tingimustele?
|
|
Jah |
|
Ei |
Kui olete mõnele eespool esitatud küsimusele vastanud jaatavalt, siis lisage asjaomased dokumendid (viimane kasumiaruanne koos bilansiga või kohtu otsus alustada äriühingu uurimist riigisisese äriühinguõiguse kohaselt).
Kui olete kõikidele eespool esitatud küsimustele vastanud eitavalt, siis esitage tõendid selle kohta, et ettevõte on raskustes ja on ümberkorraldamisabi kõlblik.
1.4. Millal äriühing asutati? …
1.5. Mis ajast alates äriühing tegutseb? …
1.6. Kas äriühing kuulub suuremasse kontserni?
|
|
Jah |
|
Ei |
Kui vastus oli jaatav, esitage palun kõik andmed kontserni kohta (organisatsiooniline ülesehitus liikmetevahelisi sidemeid näidates ning üksikasjalikud andmed kapitali ja hääleõiguse kohta) ja esitage tõendid, et raskused on ainult äriühingusisesed ega tulene kontsernisisesest omavolilisest kulude paigutusest ning on nii tõsised, et kontsern ei saa neist ise üle.
1.7. Kas äriühing (või kontsern, kuhu ta kuulub) on varem ümberkorraldamisabi saanud?
|
|
Jah |
|
Ei |
Kui jah, esitage kõik üksikasjad (kuupäev, summa, vajaduse korral viide ameti varasemale otsusele nr xx/xx/COL jne). …
2. Ümberkorraldamise kava
Esitage koopia turuülevaatest (turgude ülevaatest), kus raskustes olev äriühing tegutseb, lisades turuülevaate teinud organisatsiooni nime. Turuülevaates tuleb eeskätt esitada järgmine teave.
2.1.1. Toote ja geograafilise turu (turgude) täpne määratlus.
2.1.2. Äriühingu peamiste konkurentide nimed ja nende osa maailma-, EMP või siseturust.
2.1.3. Äriühingu turuosa areng viimastel aastatel.
2.1.4. Hinnang üldise tootmisvõimsuse ja nõudluse kohta EMP tasandil ning järeldus ülevõimsuse olemasolu kohta turul.
2.1.5. Prognoosid turu arengusuundumuste, summaarse tootmisvõimsuse ja hindade kohta EMPs järgmisel viiel aastal.
Lisage palun ümberkorraldamiskava. See peab sisaldama vähemalt järgnevat teavet:
2.2.1. Turuülevaatest tulenevate erinevate turueelduste esitlemine.
2.2.2. Põhjus(t)e analüüs, miks äriühing raskustesse sattus.
2.2.3. Äriühingu kavandatav tulevikustrateegia ja kuidas see taastab äriühingu elujõulisuse.
2.2.4. Mitmesuguste kavandatud ümberkorraldamismeetmete üksikasjalik kirjeldus ja ülevaade nende maksumusest.
2.2.5. Erinevate meetmete rakendamise ajakava ning ümberkorraldamise kava täieliku rakendamise lõpptähtaeg.
2.2.6. Teave äriühingu tootmisvõimsuse ja eelkõige selle kasutamise ning vähendamise kohta.
2.2.7. Ümberkorraldamise rahastamise täpne kirjeldus, sealhulgas
|
— |
olemasoleva kapitali kasutamine; |
|
— |
tütarettevõtete varade müük, et abistada ümberkorraldamise rahastamist; |
|
— |
aktsionäride ja kolmandate isikute rahalised kohustused (näiteks krediidiandjad, pangad); |
|
— |
sotsiaalabi määr ja selle kasutamise vajadus. |
2.2.8. Järgmise viie aasta hinnangulised kasumiaruanded ning kapitali hinnanguline tasuvus ja erinevatel stsenaariumidel põhinev tundlikkusanalüüs.
2.2.9. Ümberkorraldamise kava autori (autorite) nimi (nimed) ja kava koostamise kuupäev.
2.3. Kirjeldage EMP tasandil konkurentsi kahjustava mõju leevendamiseks kavandatud kompensatsioonimeetmeid.
2.4. Esitage kogu asjakohane teave abi (kava alusel või ilma kavata) kohta, mis antakse ümberkorraldamisabi saavale äriühingule enne ümberkorraldamise lõppemist.
3. Muu teave
Palun märkige muu teave, mida peate raskustes olevate äriühingute päästmise ja ümberkorraldamise riigiabi käsitlevate ameti suuniste alusel asjaomas(t)e meetme(te) hindamisel asjakohaseks.
III.9 OSA
TÄIENDAVA TEABE LEHT – AUDIOVISUAALSE TOODANGU VALMISTAMISE ABI
Täiendava teabe lehte tuleb kasutada kinematograafiateoste ja muude audiovisuaalsete teoste loomise abist teavitamiseks. (60)
1. Abikava
1.1. Palun kirjeldage võimalikult täpselt abi eesmärki ja kohaldamisala, vajaduse korral iga meetme kohta.
1.2. Kas abist saab vahetult kasu kultuuriteos (kino või televisioon)?
|
|
Jah |
|
Ei |
1.3. Kas mõnes õigusaktis on säte, mis tagab, et abi antakse kultuuri toetamiseks?
…
…
1.4. Kas abi toetab tööstuslikku investeeringut?
|
|
Jah |
|
Ei |
2. Abikõlblikkuse tingimused
2.1. Märkige kavandatud abi abikõlblikkuse tingimused …
Abisaajad
2.2.1. Kas kavas eristatakse abisaajate kategooriaid (nt füüsiline või juriidiline isik, sõltuv või sõltumatu filmitootja või ringhäälinguorganisatsioon jne)?
…
2.2.2. Kas kavas eristatakse abisaajaid kodakondsuse või elukoha järgi?
…
2.2.3. Kui tegevus toimub EMP riigi territooriumil, kas siis peavad abisaajad vastama ka mõnele muule tingimusele lisaks sellele, et neid peab esindama püsiv esindus? Pange tähele, et asukoht peab olema määratud EMP riigi territooriumi, mitte nimetatud riigi osaga.
…
2.2.4. Kui abi on maksustatud, kas siis tuleb abisaajal täita muid kohustusi ja tingimusi lisaks sellele, et maksustatav kasum peab asuma EMP riigi territooriumil?
…
3. Territoriaalne hõlmatus
3.1. Kas mõnes õigusaktis on sätestatud kohustused, et kulutusi tuleb teha EMP riigi territooriumil või selle ühes osas.
…
3.2. Kas abikõlblikkuse tingimus on minimaalne territoriaalne hõlmatus?
|
|
Jah |
|
Ei |
3.3. Kas nõutav territoriaalne hõlmatus arvutatakse filmi üldeelarve või abi määra põhjal?
|
|
Jah |
|
Ei |
3.4. Kas territoriaalse hõlmatuse tingimust kohaldatakse tootmiseelarve teatavate konkreetsete punktide suhtes?
|
|
Jah |
|
Ei |
3.5. Kas abi absoluutsummat saab võrdeliselt kohandada EFTA riigi territooriumil tehtud kulutustega?
|
|
Jah |
|
Ei |
3.6. Kas abi osatähtsus on otseselt seotud tegeliku territoriaalse hõlmatusega?
|
|
Jah |
|
Ei |
3.7. Kas abi saab võrdeliselt kohandada nõutava territoriaalse hõlmatusega?
|
|
Jah |
|
Ei |
4. Abikõlblikud kulud
4.1. Täpsustage kulud, mida abi summa määramisel võidakse arvesse võtta. …
4.2. Kas abikõlblikud kulud on vahetult seotud kinematograafiateose või audiovisuaalse teose loomisega?
|
|
Jah |
|
Ei |
5. Abi osatähtsus
5.1. Näidake, kas kavas kasutatakse keeruka ja väikese eelarvega filmi mõistet abi saamiseks, mille osatähtsus ületab 50 % tootmiseelarvest.
…
5.2. Kui jah, siis märkige filmide kategooriad, mida see mõiste hõlmab.
…
5.3. Palun märkige, kas abiga võib liita teisi abikavasid (“abi kumuleerumine”) või teisi abi käsitlevaid sätteid. Kui jah, siis kuidas on kumulatsioon piiratud või tagatud, et kumulatsiooni korral ei ületa abi osatähtsus selle ülemmäära.
…
6. Kokkusobivus
6.1. Tõendage, et abi sobib komisjoni teatise põhimõtetega, mis käsitleb kinematograafiateoste ja audiovisuaalsete teoste õiguslikke külgi.
…
…
7. Muu teave
Märkige muu teave, mida peate asjakohaseks kinematograafiateoste ja audiovisuaalsete teoste õiguslikke külgi käsitleva teatise alusel asjaomas(t)e meetme(te) hindamisel.
III.10 OSA
TÄIENDAVA TEABE LEHT – KESKKONNAKAITSE ABI
Täiendava teabe lehte tuleb kasutada keskkonnakaitse riigiabi käsitlevate ameti suuniste kohasest abist teavitamiseks. (61)
1. Abi eesmärk
1.1. Milliseid keskkonnakaitsealaseid eesmärke soovitakse saavutada? Esitage kava iga osa üksikasjalik kirjeldus.
…
…
Kui kõnealust meedet on varem juba kohaldatud, siis milliseid keskkonnaalaseid tulemusi on saadud?
…
…
1.2. Kui meede on uus, siis milliseid keskkonnaalaseid tulemusi ja mis aja jooksul oodatakse?
…
…
2. Uute normatiividega kohanemise või olemasolevate ületamise investeerimisabi
Ühenduse uute normatiividega kohanemise abi
2.1.1. Kas abi antakse ühenduse nende normatiivide täitmiseks, mis on vastu võetud teatamise ajaks?
|
|
Jah |
|
Ei |
Kui vastus oli jaatav, siis millised on kõnealused normatiivid?
…
…
Täpsustage kuupäev, millal EMP pädev asutus normatiivid vastu võttis: …
Kinnitage, et abi ei anta suurtele ettevõtetele ühenduse vastuvõetud, kuid veel jõustumata normatiivide täitmiseks:
|
|
Jah |
|
Ei |
Kui ühenduse normatiivid on sätestatud direktiivis, siis millal on nende ülevõtmise tähtaeg?
…
2.1.2. Millised on abikõlblikud kulud?
…
…
Selgitage, kuidas tagatakse, et abikõlblikud kulud piirduvad üksnes täiendavate kuludega keskkonnakaitse eesmärkidel ja kuidas võetakse arvesse investeeringu esimese viie aasta jooksul kokku hoitud kulusid.
…
…
Kuidas võetakse arvesse kasu tootmisvõimsuse võimalikust kasvust ja kõrvaltoodetest?
…
…
2.1.3. Kui suur on kavandatud abi puhul brutoosatähtsuse ülemmäär? …
Riigiabi ühenduse normatiivide ületamiseks või nende puudumise korral.
…
2.2.1. Kui ühenduse normatiivid on kehtestatud, kirjeldage neid.
…
Kui ühenduse normatiive ei ole kehtestatud, kas siis on sätestatud riiklikud normatiivid?
|
|
Jah |
|
Ei |
Kui jah, lisage asjakohaste tekstide koopiad.
Kinnitage, et ettevõttele antakse abi tema tegevuse kooskõlla viimiseks riigisiseste normatiividega, mis on ühenduse normatiividest rangemad, või vastu võetud ühenduse normatiivide puudumise tõttu üksnes siis, kui ettevõte vastab kõnealustele normatiividele riigisisestes meetmetes sätestatud lõpptähtajaks.
…
Tooge näiteid abikõlblike investeeringute kohta. …
Kui tegemist on riigisiseste normatiividega, kas need on siis rangemad kui ühenduse normatiivid?
|
|
Jah |
|
Ei |
Kui jah, siis täpsustage palun: …
2.2.2. Millised on abikõlblikud kulud? …
Selgitage, kuidas tagatakse, et abikõlblikud kulud piirduvad üksnes täiendavate kuludega keskkonnakaitse eesmärkidel, ja kuidas arvestatakse investeeringu esimese viie aasta jooksul kokkuhoitud kulusid.
…
…
Kuidas võetakse arvesse kasu tootmisvõimsuse võimalikust kasvust ja kõrvaltoodetest?
…
…
2.2.3. Esitage kavandatud meetme kohta abi brutoosatähtsuse ülemmäär. …
Milline on kavandatud meetme tavapärane abi brutoosatähtsuse ülemmäär? …
Kas abikavas on sätestatud soodustused ettevõtetele, mis asuvad piirkondliku riigiabi kõlblikus piirkonnas?
|
|
Jah |
|
Ei |
Kui jah, siis millised soodustused on ette nähtud? …
Kas abikavas on sätestatud soodustused väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele?
|
|
Jah |
|
Ei |
Kui jah, esitage üksikasjad. …
…
Kas soodustus võib kumuleeruda teiste soodustustega abistatavas piirkonnas asuvatele ettevõtetele?
|
|
Jah |
|
Ei |
Kui jah, kirjeldage kumuleerumise määra. …
…
3. Energeetika valdkonna investeerimisabi
Energia säästmiseks investeerimise abi
3.1.1. Kui suur on energiasääst, mida eeldatakse abi tulemusena ajutise abi või abikava alusel?
…
Kas eeldatava säästu suurust hindab sõltumatu ekspert? Tooge näiteid abikõlblike investeeringute kohta.
…
…
3.1.2. Kui suur on CO2 sääst, mida eeldatakse abi tulemusel ajutise abi või abikava alusel?
…
3.1.3. Millised on abikõlblikud kulud? …
Selgitage, kuidas tagatakse, et abikõlblikud kulud piirduvad üksnes täiendavate kuludega keskkonnakaitse eesmärkidel, ja kuidas arvestatakse investeeringu esimese viie aasta jooksul kokkuhoitud kulusid.
…
…
Kuidas võetakse arvesse kasu tootmisvõimsuse võimalikust kasvust ja kõrvaltoodetest?
…
…
Kui suur on kavandatud abi puhul brutoosatähtsuse ülemmäär? …
Kas projektis on sätestatud soodustused ettevõtetele, mis asuvad piirkondliku riigiabi kõlblikus piirkonnas?
|
|
Jah |
|
Ei |
Kui jah, millised soodustused on ette nähtud? …
Kas abikavas on sätestatud soodustuse väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele?
|
|
Jah |
|
Ei |
Kui jah, siis millised soodustused? …
Kas soodustus võib kumuleeruda teiste soodustustega abistatavas piirkonnas asuvatele ettevõtetele?
|
|
Jah |
|
Ei |
Kui jah, siis milliste tingimuste korral? …
Soojuse ja elektri ühistootmise abi
3.2.1. Millist primaarenergia allikat kasutatakse tootmisprotsessis?
…
3.2.2. Milline on kõnealusest meetmest tulenev kasu keskkonnale?
…
Kui energia muundamise kasutegur on eriti suur, siis esitage võrreldav keskmine.
…
Milline on abikõlblike kombineeritud elektri- ja küttejaamade väikseim energia muundamise kasutegur?
…
Kui meetmete rakendamine võimaldab energia tarbimist vähendada, siis kui palju?
…
Kas sätted töötas välja sõltumatu ekspert?
…
Kui tootmisprotsess kahjustab keskkonda vähem, siis mida ja kui palju?
…
3.2.3. Millised on abikõlblikud kulud? …
Millised oleksid elektri tootmise rajatise (või kütte tootmise rajatise) paigaldamise investeerimiskulud sama mahuga energiasäästliku tootmisrajatise paigaldamise korral?
…
Kuidas võetakse suuremate investeerimiskulude vähendamiseks arvesse soojuse (kui rajatis on peamiselt mõeldud energia tootmiseks) või elektrienergia müümist (vastupidisel juhul)?
…
Kas olemasoleva rajatise asendamisel saadakse kasu tootmisvõimsuse suurendamise või kulude kokkuhoiu tõttu?
…
Kuidas seda kasu arvutatakse?
…
3.2.4. Milline on kavandatud abi brutoosatähtsuse ülemmäär? …
Milline on kavandatud meetme tavapärane abi brutoosatähtsuse ülemmäär? …
Kas abikavas on sätestatud soodustused ettevõtetele, mis asuvad abistatavas piirkonnas?
|
|
Jah |
|
Ei |
Kui jah, siis millised soodustused on ette nähtud? …
Kas väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele on ette nähtud soodustusi?
|
|
Jah |
|
Ei |
Kui jah, siis esitage üksikasjad. …
Kas soodustus võib kumuleeruda teiste soodustustega abistatavas piirkonnas asuvatele ettevõtetele?
|
|
Jah |
|
Ei |
Kui jah, siis millistel tingimustel? …
Taastuvenergia tootmisse investeerimise abi
3.3.1. Millised on kõnealuse energia liigid?
…
Kui investeeringute eesmärk on toota energiat kohalikule kogukonnale, piiritlege kogukond ning kirjeldage samaks otstarbeks varem kasutatud energialiike.
…
3.3.2. Millised on abikõlblikud kulud? …
Millised oleksid investeerimiskulud elektri tootmise rajatise paigaldamiseks sama mahuga energiasäästliku tootmisrajatise paigaldamise korral?
…
3.3.3. Milline on kavandatud abi brutoosatähtsuse ülemmäär? …
Kui abi võib anda kõikide abikõlblike kulude katmiseks, siis miks on selline abimäär hädavajalik?
…
Kuidas toodetud energiaga kaubeldakse, milliste turustajate kaudu ja milliste tariifidega, kui asjaolud oleksid samad?
…
Kas abikavas on sätestatud soodustused ettevõtetele, mis asuvad piirkondliku riigiabi kõlblikes piirkondades?
|
|
Jah |
|
Ei |
Kui jah, siis kui suur on soodustus? …
Kas väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele on ette nähtud soodustusi?
|
|
Jah |
|
Ei |
Kui jah, siis märkige üksikasjad: …
Kas soodustus võib kumuleeruda teiste soodustustega abistatavas piirkonnas asuvatele ettevõtetele?
|
|
Jah |
|
Ei |
Kui jah, siis milliste tingimuste korral? …
Kas teatatav abi investeeringuteks võib kombineerida EMP lepingu artikli 61 lõikes 1 määratletud muu riigiabiga või muude vahenditega ühenduse programmidest, milles EFTA riigid osalevad?
|
|
Jah |
|
Ei |
Kui jah, siis järgige keskkonnakaitse abi suunistes sätestatud abi osatähtsuse ülemmäära või muul otstarbel abi korral, mille abikõlblikud kulud on samad, kõige soodsamat abi ülemmäära. …
4. Saastatud tööstusalade puhastamise abi
4.1. Milline on kõnealune ala (ala kirjeldus) ja milline on saastatus?
Kas saaste olemust, määra ja ohtlikkust inimeste tervisele ning keskkonnale on hinnanud sõltumatu ekspert?
|
|
Jah |
|
Ei |
Kes? Lisage aruannete koopiad.
4.2. Ühekordse abi puhul vastake palun järgmistele küsimustele.
Kas ala kuulub praegu avalik-õiguslikule omanikule või eraomanikule?
…
Kui ala kuulub praegu avalik-õiguslikule omanikule, kas siis ostis avaliku halduse organ ala selle puhastamiseks?
|
|
Jah |
|
Ei |
Kas ala saaste eest vastutav isik on kindlaks määratud?
|
|
Jah |
|
Ei |
Kui ei, kirjeldage lühidalt erandlikke asjaolusid, mis vabastavad saaste tekitaja vastutusest.
…
Kas saastatud ala väärtus (enne puhastamist) on määratud sõltumatu eksperdihinnanguga?
|
|
Jah |
|
Ei |
Kui suur on ala turuväärtus enne puhastamist?
…
Kui suured on puhastustöödeks arvestatud kulud? …
Millised on esmased kulud avalik-õiguslike ametiasutuste maa ja ehitiste müümisega seotud riigiabi osa käsitlevate ameti suuniste mõistes?
…
Kas ala väärtus pärast puhastamist määrati sõltumatu eksperdihinnanguga?
|
|
Jah |
|
Ei |
Kui suur on puhastatud ala hinnanguline turuväärtus?
…
Kas avaliku halduse organil on kavas maa kolme aasta jooksul pärast selle omandamist müüa?
…
Kuidas kavatsetakse saastatud maad kasutada pärast selle puhastamist?
…
Milline on kavandatud abi ulatus?
…
Milline on kavandatud abi brutoosatähtsuse ülemmäär?
…
4.3. Abikava puhul selgitage palun
Milline on kavandatud abi ulatus?
…
Milline on kavandatud abi brutoosatähtsuse ülemmäär? …
Kas teie riigis on muude saastatud alade puhastamise rahastamiseks kohaldatud sarnaseid abikavasid? Selgitage, mitu ala on sarnaste abikavade alusel puhastatud ja kui suured olid selliste kavade summad?
…
…
5. Ettevõtete ümberpaigutamise abi
5.1. Kus asub ettevõte, mis saab kasu ümberpaigutamise abist?
…
Kui ettevõte asub Natura 2000 piirkonnas, siis milline õigusakt sätestab selle määratluse?
…
5.2. Miks ümberpaigutamine toimub?
…
Kirjeldage põhjalikult keskkonna, sotsiaalseid või rahvatervise asjaolusid, mis tingivad ümberpaigutamise. Kas ettevõtte omanik vastutab (riigisiseste või EMP õigusaktide alusel) saaste või keskkonnaprobleemi eest?
…
…
5.3. Kas ettevõtte ümberpaigutamist näeb ette haldus- või kohtuotsus?
|
|
Jah |
|
Ei |
Kui jah, lisage asjakohase otsuse koopia.
Kinnitage, et abisaaja järgib uues piirkonnas kohaldatavaid kõige rangemaid keskkonnanormatiive.
5.4. Millist kasu võib ettevõte oodata mahajäänud territooriumide või rajatiste müügist, sundvõõrandamisest või rendileandmisest?
…
5.5. Milliste kuludega tuleb arvestada mahajäänud rajatisega võrdse tootmisvõimsusega uue rajatise puhul?
…
Kas ümberpaigutamise tõttu tuleb maksta trahve territooriumi või ehitiste rendilepingu lõpetamise pärast?
…
Kas ümberpaigutamisega kaasneb uue tehnoloogia kasutuselevõtmine, mis toob tulu?
…
Kas ümberpaigutamisega kaasneb arvestuslikku tulu, mis tuleneb rajatise paremast kasutamisest?
…
Milline on kavandatud abi osatähtsuse ülemmäär? …
6. Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete keskkonnaalaste nõustamisteenuste toetus
6.1. Kes on võimalikud abisaajad?
…
Kas nad vastavad komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määruse (EÜ) nr 70/2001, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete riigiabi korral, lisas 1 nimetatud kõikidele tingimustele? (62)
|
|
Jah |
|
Ei |
6.2. Kas nõustamisteenuseid osutavad välised äriühingud?
|
|
Jah |
|
Ei |
Kas välistel äriühingutel on abisaajatega finantssidemed?
|
|
Jah |
|
Ei |
Kirjeldage täpselt nõustamisteenuseid:
…
7. Jäätmekäitluse ja energiasäästu edendamise tegevusabi
7.1. Millised on tootmise lisakulud ja millisele osale neist kohaldatakse abi?
…
Kui abi on kahanev, täpsustage palun selle tingimused?
…
7.2. Milline on taotletava abikava kohaldamise kavandatav kestus?
…
7.3. Konkreetsed küsimused jäätmekäitluse edendamise abi puhul
Kuidas tagatakse, et abisaaja rahastab osutatavat teenust võrdeliselt toodetavate jäätmete koguse ja/või käitlemise kuludega?
…
Kas tööstusjäätmete käitluse abi reguleerivad EMP normatiivid?
|
|
Jah |
|
Ei |
Kui jah, siis kirjeldage. …
Kui EMP normatiivid puuduvad, kas siis on olemas riigisisesed normatiivid?
|
|
Jah |
|
Ei |
Kui jah, siis kirjeldage. …
Kui jah, kas riigisisesed normatiivid on rangemad kui EMP normatiivid?
|
|
Jah |
|
Ei |
Kui jah, siis kirjeldage. …
8. Maksuvähenduse või maksuvabastuse vormis tegevusabi
Uue maksu kehtestamine
8.1.1. EFTA riigi kehtestatud erandid, mille puhul maksumäär on ühenduse õigusaktides kehtestatud miinimummäärast madalam
Millist maksu vähendatakse või millisest maksust vabastatakse?
…
Kuidas aitab maksustamine kaasa keskkonnakaitsele?
…
Milliseid tulemusi on maksustamisega saavutatud või tahetakse saavutada?
…
…
Miks on vaja kehtestada ühenduse õigusaktides sätestatud miinimummäärast madalamad määrad?
…
Kas maksuvähendusest kasu saavates valdkondades valitseb tugev EMP-sisene ja/või rahvusvaheline konkurents?
…
Kui palju ettevõtteid saab kasu sellest meetmest?
…
Kas kõnealused ettevõtted maksavad muid keskkonnakaitse makse?
…
8.1.2. EFTA riigi kehtestatud maksuvähendus, mille puhul maksumäär on ühenduse õigusaktides sätestatud miinimummäärast madalam
Millist maksu vähendatakse või millisest maksust vabastatakse?
…
Kuidas aitab maksustamine kaasa keskkonnakaitsele?
…
Milliseid tulemusi on maksustamisega saavutatud või tahetakse saavutada?
…
…
Kas erandeid tehakse tingimusel, et abisaaja ettevõtja ja EFTA riik sõlmivad keskkonnakaitse parandamiseks lepingud?
|
|
Jah |
|
Ei |
Milline on nende lepingute olemus?
…
Kas lepingud on liitumiseks avatud maksumeetmest kasu saavate kõikide majandusharude ettevõtjatele?
…
Kui lepingu allkirjastamine on vabatahtlik ja maksusoodustuse saamine sellest ei sõltu, siis kui suur on maksusoodustuse saajate (eeldatav) arv, kes lepingutega ühinevad? …
Kes tagab järelevalve ettevõtjate sõlmitud lepingute täitmise üle?
…
Milliseid sanktsioone nähakse ette, kui lepingukohustusi ei täideta?
…
Lisage kõnealuste lepingute koopiad ja kirjeldage neid üksikasjalikult.
Kui riigisisestel eeskirjadel on kõnealuste lepingutega võrreldes sama mõju, esitage eeskirjade koopiad.
Kui selliseid lepinguid ettevõtjate ja EFTA riikide vahel ei sõlmita, siis kui palju ettevõtjad tegelikult pärast maksuvähendust maksavad ja kui suur on erinevus ühenduse õigusaktides kehtestatud miinimummäärast?
…
8.1.3. Ühenduse maksu puudumise korral kehtestatavale uuele maksule kohaldatav erand
Kas erandeid tehakse tingimusel, et ettevõtjad ja EFTA riik sõlmivad keskkonnakaitse parandamiseks vabatahtlikud või kohustuslikud lepingud?
|
|
Jah |
|
Ei |
Milline on selliste lepingute olemus?
…
Kas lepingud on liitumiseks avatud maksumeetmest kasu saavate kõikide majandusharude ettevõtjatele?
|
|
Jah |
|
Ei |
Kui lepingu allkirjastamine on vabatahtlik ja maksusoodustuse saamine sellest ei sõltu, siis kui suur on maksusoodustuse saajate (eeldatav) arv, kes lepingutega ühinevad?
…
Kes tagab ettevõtjate võetud kohustuste täitmise?
…
Milliseid sanktsioone nähakse ette, kui lepingukohustusi ei täideta?
…
Lisage võimaluse korral lepinguprojektide koopiad ja kirjeldage nende sisu.
Kui riigisisestel eeskirjadel on kõnealuste lepingutega võrreldes sama mõju, esitage eeskirjade koopiad.
Kui selliseid lepinguid ettevõtjate ja EFTA riikide vahel ei sõlmita, siis kui palju ettevõtjad tegelikult pärast maksuvähendust maksavad ja kui suur on erinevus ühenduse õigusaktides kehtestatud miinimummäärast?
…
Esitage näitajad, mis võimaldavad ametil hinnata tegelikult makstud maksude osatähtsust.
…
Kui pikk on taotletava abikava kohaldamise kavandatav kestus?
…
8.1.4. Maksudele kohaldatavad erandid
Milline on meetmega seonduva asjaomase maksu mõju keskkonnale?
…
Millal maks kehtestati? …
Milliste kasusaajate jaoks?
…
Kas maksumäära alandamise otsus käesoleva teatisega hõlmatud abisaajatele tehti maksu olulise tõstmise tõttu?
|
|
Jah |
|
Ei |
Kui jah, näidake asjakohase maksumäära tõusu aja jooksul hinnatingimustest sõltumata.
…
…
Kas vajadus erandite järele tekkis majandustingimuste olulise muutumise tõttu?
Kirjeldage muutust. …
…
Kas kõnealune muutus on iseloomulik ühele EFTA riigile või toimus kõikides EFTA riikides?
…
Kui suur on maksude tõus majandustingimuste muutumise tõttu?
…
Kui pikk on kavandatava abikava, millest teavitatakse, kohaldamise kestus?
…
8.1.5. Energiatootmise ajakohastamise maksuvabastused, mille tagajärjel tõhustatakse energiakasutust
Milliseid traditsioonilisi energiaallikaid kasutatakse energia tootmiseks?
…
Kui suur on kasutegur traditsioonilise energiatootmisega võrreldes?
…
Milliseid täiendavaid kulusid kavandatav tootmine tekitab?
…
9. Taastuva energia tootmise tegevusabi
9.1. Millised on kõnealuse energia liigid?
…
9.2. Taastuva energia tootmiskulude ja turuhinna erinevuse kompenseerimise abi
Kas tegemist on uute jaamadega? Jah Ei
Millised on keskmised tootmiskulud ja erinevus keskmisest turuhinnast iga taastuva energiaallika puhul?
…
Kirjeldage täpset abisüsteemi ja eelkõige abisumma arvutamise meetodit
…
Kui pikk on jaamade ettenähtud amortisatsiooniperiood?
…
Näidake, et abi netonüüdisväärtus ei ületa elektrijaama või abist kasu saava elektrijaama-tüüpi jaama investeerimise kogukulude netonüüdisväärtust.
…
Kui abi antakse mitmeks aastaks, kuidas siis vaadatakse üle tootmiskulud ja turuhinnad?
…
Kas taastuvatest energiaallikatest energia tootmise jaamadel on õigus saada ka investeerimisabi?
|
|
Jah |
|
Ei |
Kui jah, siis kui suures ulatuses? …
Kuidas võetakse tegevusabi vajaduse väljaselgitamisel arvesse investeerimisabi?
…
Kas abi sisaldab ka kapitalitasuvuse koostisosa?
|
|
Jah |
|
Ei |
Kui jah, siis mil määral? Selgitage, miks seda oluliseks peetakse. Kas biomassi valdkonnas võib abi investeeringuid ületada?
…
…
9.3. Turumeetmete rakendamise abi
Kas tegemist on uute jaamadega? Jah Ei
Milline on kõnealustest taastuvatest energiaallikatest toodetud energia keskmine tootmiskulu ja selle erinevus energia keskmisest turuhinnast?
…
Kuidas meedet rakendatakse?
…
Kuidas tagatakse, et kõnealune meede ei mõjuta taastuva energia tootjaid loobuma konkurentsivõime parandamise püüdlusest?
…
Kuidas võtab meede arvesse elektrienergia importi ja eksporti?
…
Kas roheliste sertifikaatide puhul sekkub EFTA riik otseselt või kaudselt hinnakujundusse?
…
Kas EFTA riik saab soovi korral uusi sertifikaate turule tuua või neid osta?
|
|
Jah |
|
Ei |
Kas süsteem näeb kohustuste täitmata jätmise korral ette trahvide maksmist?
|
|
Jah |
|
Ei |
Kui jah, siis kuidas seda raha kogutakse, hallatakse ja kasutatakse?
…
…
Kuidas tagatakse kontroll osalevate firmade ülemäärase hüvitamise vältimiseks?
…
…
9.4. Kokkuhoitud väliskulude alusel arvutatud tegevusabi
Kas tegemist on uute jaamadega? Jah Ei
Kes ja kuidas arvutab kokkuhoitud väliskulusid? Esitage põhjendatud ja võrdlev kvantitatiivne kuluanalüüs ning konkureerivate energiatootjate ettevõtteväliste kulude hinnanguline arvestus.
…
…
Kui suur on abi ülemmäär kilovatt-tunni kohta? …
Kuidas tagatakse kontroll selle üle, et see osa abisummast, mis ületab 1. võimaluse alusel saadud abi, ka tegelikult taastuva energia allikatesse või valdkonda reinvesteeritakse?
…
10. Soojuse ja elektri ühendatud tootmise tegevusabi
10.1. Millist primaarenergia allikat tootmisprotsessis kasutatakse?
…
Milline on keskkonnakasu kavandatud meetmest?
…
Kui energia muundamise kasutegur on eriti kõrge, siis milline on võrreldav keskmine?
…
Kui suur on abikõlblike kombineeritud elektri- ja küttejaamade puhul energia muundamise väikseim kasutegur?
…
Kui üldse, siis mil määral arvestab meede energiatarbimise vähenemist?
…
Kas meetmeid on hinnanud sõltumatu ekspert?
…
Kui üldse, siis mille poolest ja mil määral kahjustab tootmisprotsess keskkonda vähem?
…
Millised on kavandatud abi üksikasjad?
…
Milline on toodetud energia keskmine tootmiskulu ja turuhind?
…
Kui suur on tavapärasel viisil toodetud energiaühiku keskmine turuhind?
…
Kui suur on kütte tootmisel saadud tulu soojuse ja elektrienergia ühendatud tööstuslikul tootmisel?
…
Kui abi antakse mitmeks aastaks, siis millised on tootmiskulude ja turuhindade kohandamise tingimused?
…
11. Muu teave
Märkige muu teave, mida peate keskkonnakaitse riigiabi käsitlevate ameti suuniste alusel asjaomas(t)e meetme(te) hindamisel asjakohaseks.
III.11 OSA
TÄIENDAVA TEABE LEHT – RISKIKAPITALI ABI
Täiendava teabe lehte tuleb kasutada riigiabi ja riskikapitali käsitlevate ameti suuniste kohasest abikavast teatamiseks. (63) Kui kava on muude suuniste kohane, tuleb sellest teatada kõnealuste suuniste kohast standardvormi kasutades.
1. Abisaaja
Kes on kava kohaselt abisaaja või abisaajad (tehke rist sobivasse ruutu või ruutudesse)?
|
|
Investorid, kes loovad fondi või investeerivad äriühingu või äriühingute omakapitali Täpsustage valikukriteeriumid. … … … |
|
|
Investeerimisfond või muu vahendaja Täpsustage valikukriteeriumid. … … … |
|
|
Ettevõtted, kuhu investeeritakse Täpsustage valikukriteeriumid. … … … |
2. Abi vorm
2.1. Kavas on ette nähtud järgmine meede või järgmised meetmed ja/või instrument või instrumendid (tehke rist sobivasse ruutu või ruutudesse).
|
|
Selliste investeerimisfondide (nt riskikapitalifondid) moodustamine, milles avalik-õiguslik ametiasutus on partner, investor või osaleb muul viisil Täpsustage. … … … |
|
|
Investeerimisfondide (nt riskikapitalifondid) toetused, mis katavad osaliselt nende haldus- ja juhtimiskulud Täpsustage. … … … |
|
|
Riskikapitali investorite või riskikapitali fondide tagatised, mis katavad osa investeerimiskahjust, või investorite või fondide riskikapitali investeeringute laenude tagatised. Täpsustage. … … … |
|
|
Riskikapitali investoreid või riskikapitali fonde toetavad muud finantsinstrumendid, mis pakuvad täiendavat investeerimiskapitali. Täpsustage. … … … |
|
|
Riskikapitali investeeringuteks investoritele antavad rahalised stiimulid. Täpsustage. … … … |
2.2. Eespool toodud meetme(te) ja/või instrumendi või instrumentide kombinatsioon ei too kaasa seda, et ettevõttele antakse kapitali ainult laenu vormis (sealhulgas allutatud laenud ja omakapitalilaenud) või muude instrumentidena, mis tagavad investorile või laenuandjale fondide või muude vahendite kaudu kindla miinimumkasumi.
Täpsustage.
…
…
…
3. Turuprobleemid
|
|
Abikava alusel ettevõttele makstava abi suurim osamakse ei ületa
|
|
|
Kui kava alusel ettevõtetele makstava abi suurimad osamaksed ületavad eespool nimetatud künnist, tuleb tõendada turul esinevaid probleeme asjakohases investeeringu valdkonnas. Täpsustage, esitades tõendavad dokumendid. … … … |
4. Abi peamised tunnused
4.1. Riiklikud rahalised vahendid piirduvad eranditult või valdavalt omakapitali investeeringutega
|
|
ettevõtetesse, mis asuvad EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti a ja/või EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti c kohastes abikõlblikes piirkondades; |
|
|
mikro- või väikeettevõtetesse; |
|
|
keskmise suurusega ettevõtetesse, mis on asutamisetapis, arengu muudes algetappides või asuvad piirkondades, millele antakse toetust. |
|
|
keskmise suurusega ettevõtetesse, mis on asutamisetapi või arengu algetapid läbinud või ei asu toetust saavas piirkonnas, iga ettevõtte kohta kehtib meetme kaudu pakutava rahastamise piirmäär. Täpsustage. … … … |
4.2. Kava on suunatud riskikapitalituru probleemide lahendamisele ja sellega nähakse ette ettevõtete rahastamine põhiliselt omakapitali või kvaasikapitali kaudu.
Vajaduse korral täpsustage.
…
…
…
Investeerimisotsused on suunatud kasumile ning investeerimise tulemuste ja investeerimisotsuste eest vastutavatele isikutele makstava tasu vahel on seos, mis kajastub järgmises.
|
|
Kogu sihtrühma ettevõtetesse investeeritud kapital pärineb turutingimustes tegutsevatelt investoritelt või |
|
|
sihtrühma ettevõtetesse investeeritud kapitalist pärineb märkimisväärne osa turutingimustes tegutsevatelt investoritelt. Täpsustage. … … … |
4.3.1. Investeerimisfondide puhul kajastub kasumile suunatus järgmises (tehke palun rist sobivasse ruutu või ruutudesse).
|
|
Vähemalt 50 % fondi kapitalist pärineb erainvestoritelt. |
|
|
Meetmete puhul, mida rakendatakse EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti a ja EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti c kohastes piirkondades, pärineb vähemalt 30 % fondi kapitalist erainvestoritelt. |
|
|
Muud tegurid, mis õigustavad erakapitali erinevat osalust. Kirjeldage. … … … |
|
|
Professionaalse fondijuhi ja fondis osalejate vahel on kokkulepe, milles nähakse ette fondijuhi tasu seotus tulemustega ning sätestatakse fondi eesmärgid ja investeeringute ajakava |
|
|
Turuinvestorid on otsuse tegemisel esindatud |
|
|
Fondi juhtimisel rakendatakse parimaid kogemusi ja ametlikku järelevalvet. |
|
|
Investorite ja investeerimisfondide konkurentsi kahjustamine on minimeeritud, mida näitab
|
|
|
Projekti elujõulisuse tagamiseks põhineb iga investeering üksikasjalikul äriplaanil. |
|
|
Kavas on sätestatud selge loobumissüsteem. Täpsustage. … … … |
|
|
Kas kavas on ette nähtud vahendite ümberjagamise võimalus kava siseselt? |
|
|
Valdkondlik lähenemine. Sihtrühma ettevõtted tegutsevad ainult teatud majandusvaldkonnas või majandusvaldkondades. Täpsustage valdkond või valdkonnad ja põhjendage riikliku poliitika ning kaubanduspoliitika seisukohalt. … … … |
5. Abi kumuleerumine
|
|
Kui kavas sätestatakse abi andmine ettevõtetele, kuhu investeeritakse, siis kas nad saavad abi juba mõne muu abikava alusel, sealhulgas mõne muu kinnitatud abikava alusel? Täpsustage. … … … |
|
|
Kui riskikapitalimeetme kaudu ettevõttele antavat kapitali kasutatakse alginvesteeringute, uurimis- ja arenduskulude või muude kulude katteks, mis on abikõlblikud teiste raamprogrammide alusel, kas siis asjakohaste abi ülemmäärade kohaldamisel võetakse arvesse ka riskikapitalimeetme abi? Täpsustage. … … … |
6. Muu teave
Märkige muu teave, mida peate riigiabi ja riskikapitali käsitlevate ameti suuniste alusel asjaomas(t)e meetme(te) hindamisel asjakohaseks.
III.12.a. OSA TTL (64)
LENNUNDUSE RASKUSTES OLEVATE ÄRIÜHINGUTE ÜMBERKORRALDAMISABI
Lisa tuleb kasutada raskustes olevate äriühingute päästmise ja ümberkorraldamise riigiabi käsitlevate ameti suuniste (65) ja lennunduse riigiabi käsitlevate ameti suuniste (66) kohasest individuaalsest lennuliinide ümberkorraldamisabist teatamiseks.
1. Abikõlblikkus
1.1. Kas ettevõte on piiratud vastutusega äriühing, mis on kaotanud üle poole oma osa-või aktsiakapitalist ja üle veerandi sellest kapitalist viimase 12 kuu jooksul?
|
|
Jah |
|
Ei |
1.2. Kas ettevõte on piiramatu vastutusega äriühing, mis on kaotanud üle poole äriühingu raamatupidamises näidatud kapitalist ja üle veerandi sellest kapitalist viimase 12 kuu jooksul?
|
|
Jah |
|
Ei |
1.3. Kas äriühing on riigisisese õiguse alusel kõiki võlakohustusi hõlmava maksejõuetusmenetluse kohaldamise nõuete kohane?
|
|
Jah |
|
Ei |
Kui olete mõnele eespool esitatud küsimusele vastanud jaatavalt, siis lisage asjaomased dokumendid (viimane kasumiaruanne koos bilansiga või kohtu otsus alustada riigisisese äriühinguõiguse kohaselt äriühingu uurimist).
Kui olete kõikidele eespool esitatud küsimustele vastanud eitavalt, siis esitage tõendid selle kohta, et ettevõte on raskustes ja on ümberkorraldamisabi kõlblik.
1.4. Millal äriühing asutati? …
1.5. Mis ajast alates äriühing tegutseb? …
1.6. Kas äriühing kuulub suuremasse kontserni?
|
|
Jah |
|
Ei |
Kui vastus oli jaatav, esitage kõik andmed kontserni kohta (organisatsiooniline struktuur liikmetevahelisi sidemeid näidates ning üksikasjalikud andmed kapitali ja hääleõiguse kohta) ja esitage tõendid, et raskused on ainult äriühingusisesed ega tulene kontsernisisesest omavolilisest kulude paigutusest ning on nii tõsised, et kontsern ei saa neist ise üle.
1.7. Kas äriühing (või kontsern, kuhu äriühing kuulub) on varem saanud ümberkorraldamisabi?
|
|
Jah |
|
Ei |
Kui jah, märkige kõik üksikasjad (kuupäev, summa, vajaduse korral viide ameti varasemale otsusele nr xx/xx/COL jne). …
2. Ümberkorraldamise kava
Esitage koopia ülevaatest turu (turgude) kohta, kus raskustes olev äriühing tegutseb, lisades turuülevaate teinud organisatsiooni nime. Turuülevaates tuleb eeskätt esitada.
2.1.1. Toote ja geograafilise turu (turgude) täpne määratlus.
2.1.2. Äriühingu peamiste konkurentide nimed ja nende osa maailma-, EMP- või siseturust.
2.1.3. Äriühingu turuosa areng viimastel aastatel.
2.1.4. Hinnang üldise tootmisvõimsuse ja nõudluse kohta EMP tasandil ning järeldus ülevõimsuse kohta turul.
2.1.5. Turu arengusuundumuste, summaarse tootmisvõimsuse ja hindade prognoosid EMPs järgmisel viiel aastal.
Lisage palun ümberkorraldamise kava. Abi peab moodustama osa kõikehõlmavast ümberkorraldusprogrammist, seetõttu peab teatis sisaldama vähemalt järgmist teavet:
2.2.1. Turuülevaatest tulenevate erinevate turueelduste esitlemine.
2.2.2. Äriühingu raskustesse sattumise põhjus(t)e analüüs.
2.2.3. Äriühingu kavandatav tulevikustrateegia ja, kuidas see taastab äriühingu elujõulisuse.
2.2.4. Mitmesuguste kavandatud ümberkorralduste üksikasjalik kirjeldus ja ülevaade nende maksumuse kohta.
2.2.5. Erinevate meetmete rakendamise ajakava ning ümberkorraldamise kava täieliku rakendamise lõpptähtaeg.
2.2.6. Teave äriühingu tootmisvõimsuse kohta ja eelkõige selle tootmisvõimsuse kasutamise ning vähendamise kohta, eeskätt juhul, kui neid on vaja äriühingu rahalise elujõulisuse ja/või olukorra taastamiseks turul.
2.2.7. Ümberkorraldamise rahastamiskorra täpne kirjeldus, sealhulgas
|
— |
olemasoleva kapitali kasutamine, |
|
— |
tütarettevõtete varade müük, et abistada ümberkorraldamise rahastamist, |
|
— |
aktsionäride ja kolmandate isikute rahalised kohustused (näiteks krediidiandjad, pangad), |
|
— |
sotsiaalabi määr ja selle kasutamise vajaduse näitamine. |
2.2.8. Järgmise viie aasta hinnangulised kasumiaruanded ning kapitali hinnanguline tasuvus ja erinevatel stsenaariumidel põhinev tundlikkusanalüüs.
2.2.9. EFTA riigi ametiasutuste kohustus mitte anda äriühingule edasist abi.
2.2.10. EFTA riigi ametiasutuste kohustus mitte sekkuda äriühingu juhtimisse muudel kui omandiõigusest lähtuvatel põhjustel ning võimaldada äriühingu juhtimist kaubanduspõhimõtete kohaselt.
2.2.11. EFTA riigi ametiasutuste kohustus, mille eesmärk on piirata abi andmist ainult ümberkorraldamise kavaga ning vältida seda, et äriühing omandab ümberkorralduste ajal teiste lennuettevõtjate osalusi.
2.2.12. Ümberkorraldamiskava autori (autorite) nimi (nimed) ja kava koostamise kuupäev.
2.3. Kirjeldage EMP tasandil kavandatud hüvitusmeetmeid konkurentsi kahjustava mõju leevendamiseks ja eelkõige äriühingu ümberkorraldamise kava veomahu ja pakkumise vähendamise mõju konkurentidele.
2.4. Märkige kogu asjakohane teave abi (kava alusel või kavata) kohta, mida ümberkorraldamise abi saavale äriühingule antakse enne ümberkorraldamise lõppemist.
2.5. Märkige kõik asjakohased andmed, mis kirjeldavad taotletava meetme kavandatavaid läbipaistvuse ja kontrolli üksikasju.
III.12.b. OSA TTL (67)
TRANSPORDI INFRASTRUKTUURI ABI
Täiendava teabe lehte tuleb kasutada transpordi infrastruktuuri individuaalsest abist või abikavast teatamiseks. Seda tuleb õiguskindluse huvides kasutada ka ameti teavitamiseks individuaalsest abist või abikavast.
1. Infrastruktuuri liik
1.1. Täpsustage, milline infrastruktuuri liik on meetme alusel abikõlblik.
…
…
1.2. Kas kõnealune infrastruktuur on avatud ja kõigile võimalikele kasutajatele kõiki võrdselt koheldes avatud või on see suunatud ühele või enamale kindlale ettevõttele?
…
1.3. Kas infrastruktuur on üldkasutatav ja hoitakse sellisena käigus või hoiab seda käigus või haldab avalikust ametiasutusest eraldiolev üksus?
…
1.4. Täpsustage, millistel tingimustel hoitakse infrastruktuuri käigus.
…
…
1.5. Kas kava või üksikmeede on seotud uue infrastruktuuriga või infrastruktuuri laiendamisega või ajakohastamisega?
…
2. Abikõlblikud kulud ja abi osatähtsus
2.1. Kas kava või individuaalne meede on seotud
|
|
investeerimiskuludega |
|
|
tegevuskuludega |
|
|
muudega (palun täpsustage) … |
2.2. Millised on kõnealuse projekti kogukulud ja mis ulatuses katab saaja need ise?
…
…
2.3. Kuidas on abisumma määratud, nt pakkumismenetluse, turu-uuringute vms teel?
…
…
2.4. Põhjendage, miks avaliku sektori panust on vaja, ning selgitage, kuidas tagatakse avaliku sektori väikseim vajalik osalus.
…
…
3. Abisaaja
3.1. Kuidas abisaaja valiti?
…
3.2. Kas abisaaja on ka infrastruktuuri operaator?
|
|
Jah |
|
Ei |
Kui ei, selgitage, kuidas operaator valiti. …
…
…
III.12.c. OSA TTL (68)
MERETRANSPORDI ABI
Täiendava teabe lehte tuleb kasutada meretranspordi abi käsitlevate ameti suuniste kohasest abikavast teavitamiseks. (69)
1. Kava liigid
Kas kava hõlmab järgmisi meetmeid:
|
a) |
|
|
b) |
|
|
c) |
|
|
d) |
|
|
e) |
|
|
f) |
|
|
g) |
|
|
h) |
|
|
i) |
|
|
j) |
|
2. Abikõlblikkus
Punktide a, b, c, d, e, f, g puhul
2.1. Millised on äriühingute abikõlblikkuse nõuded?
…
2.2. Millised on laevade abikõlblikkuse nõuded, eelkõige lipuga seotud kohustused?
…
2.3. Kui see on asjakohane, kirjeldage, millised on meremeeste abikõlblikkuse nõuded.
…
2.4. Kirjeldage abikõlblike tegevuste loetelu.
…
…
2.5. Kas kord käsitleb
|
|
pukseerimist |
|
süvendamist? |
2.6. Millised on kaitsemeetmed, et vältida abi ülekandumist sama äriühingu hilisematele tegevustele?
…
2.7. Punkti h puhul: millised on avalike teenuste osutajate kohustused, hüvitiste arvutamise meetod, pakkumismenetluses esitatud erinevad pakkumised ning määratud äriühingu valimise põhjused?
…
2.8. Punkti i puhul: millised on asjaomased marsruudid, kasutajate arv ja üksiktoetuste andmise tingimused?
…
…
3. Abi osatähtsus
Punkti a puhul
3.1. Milliste määrade põhjal arvutatakse maksustatav tulu 100 netotonni kohta?
Kuni 1 000 netotonni: …
1 001 kuni 10 000 netotonni: …
10 001 kuni 20 000 netotonni: …
Enam kui 20 001 netotonni: …
3.2. Kas äriühingute abikõlblike ja abikõlbmatute tegevuste kohta kehtib eraldi raamatupidamise nõue?
…
3.3. Kuidas tuleb käsitleda kontserne ja kontsernisiseseid tehinguid?
…
Punktide b, c, d, e puhul
3.4. Kui suur on abi osatähtsus arvutatuna sotsiaalmaksude, riigimaksude, maksude või tasude põhjal, mida meremees või laevaomanik oleks tavapäraselt pidanud maksma?: … %.
3.5. Millise kõrgeima tasemega on need maksed, tasud või maksud piiratud?
…
3.6. Punkti f puhul: kui suur on abi osatähtsus koolituskulude või koolitatava palgakulude põhjal?
…
3.7. Punkti g puhul: kui suur on abi määr tonnkilomeetri kohta? …
3.8. Punkti i puhul: kui suur on üksiktoetuste määr? …
III.12.d. OSA TTL (70)
KOMBINEERITUD TRANSPORDI ABI
Täiendava teabe lehte tuleb kasutada kombineeritud transpordi puhul kohaldatavast individuaalsest abist või abikavast teavitamiseks. Seda tuleb õiguskindluse huvides kasutada ka ameti teavitamiseks individuaalsest abist või abikavast.
1. Kava või meetme liik
Kas kava või üksikmeede on seotud:
1.1. Kombineeritud transpordi varustuse omandamisega:
|
|
Jah |
|
Ei |
Kui jah, esitage abikõlblike varade nimekiri.
…
…
…
1.2. Kombineeritud transpordi infrastruktuuri rajamisega:
|
|
Jah |
|
Ei |
Kui jah, kirjeldage meedet.
…
…
…
1.3. Kombineeritud transpordi teenuste kättesaadavuse kulude vähendamise tagastamatute toetustega:
|
|
Jah |
|
Ei |
Kui jah, märkige kõnealuse meetme rakendamist põhjendav uuring:
…
…
…
1.4. Muuga
…
…
…
2. Abikõlblikud kulud
2.1. Kas merekonteinerid (ISO 1) on kava põhjal abikõlblikud?
|
|
Jah |
|
Ei |
2.2. Kas vagunid ja vedurid on kava põhjal abikõlblikud?
|
|
Jah |
|
Ei |
Kui jah, täpsustage abisaajad.
…
…
…
2.3. Kas abikõlblikke vahendeid kasutatakse ainult kombineeritud transpordi toiminguteks?
|
|
Jah |
|
Ei |
2.4. Muud individuaalse abi või abikava alusel abikõlblikud kulud.
…
…
3. Abi osatähtsus
3.1. Kas kombineeritud transpordi varustuse abi osatähtsus ületab 30 % abikõlblikest kuludest?
|
|
Jah |
|
Ei |
3.2. Kas transpordi infrastruktuuri abi osatähtsus ületab 50 % abikõlblikest kuludest?
|
|
Jah |
|
Ei |
Kui jah, märkige dokumendid, mis seda tõendavad.
…
…
…
Kombineeritud transporditeenuste kättesaadavuse kulude vähendamise toetuste korral esitage kavandatud abi osatähtsust põhjendav uuring.
(1) Järelevalve- ja kohtulepingu 3. protokolli artikli 1 punkti f kohaselt tähendab “ebaseaduslik abi” uut abi, mis on jõustatud järelevalve- ja kohtulepingu 3. protokolli I osa artikli 1 lõiget 3 rikkudes.
(2) Lisaeesmärk on eesmärk, millele abi on lisaks peamisele eesmärgile eranditult suunatud. Näiteks kava puhul, mille peaeesmärk on uurimis- ja arendustegevus, võib lisaeesmärk olla seotud väikeste ja keskmise suurusega ettevõtetega, kui abi on eranditult suunatud väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele. Kui uurimis- ja arendustegevus toimub näiteks terasesektoris, võib lisaeesmärk olla ka valdkondlik.
(3) Täpsustage tegevusala punktis 4.2.
(4) Järelevalve- ja kohtulepingu 3. protokolli II osa artikli 1 punkti e kohaselt on “individuaalne abi” see, mida ei anta ja millest ei teavitata abikava põhjal.
(5) EÜT L 10, 13.1.2001, lk 33.Komisjoni määruse EÜ nr 364/2004 (mis käsitleb kohaldamisala laiendamist uurimis- ja arendustegevuseks antavale abile (EÜT L 63, 28.2.2004, lk 22)) muudatusi saab kohaldada alles siis, kui kõnealune määrus on EMP lepingusse lisatud.
(6) EÜT L 266, 3.10.2002, lk 56 ja EMP kaasanne nr 49, vrd. EMP lepingu XV lisa punkt 1f.
(7) EÜT L 10, 13.1.2001, lk 20.Komisjoni EÜ määruses nr 363/2004, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist koolitusabi suhtes (ELT L 63, 28.2.2004, lk 20) muudatusi saab kohalda alles siis, kui kõnealune määrus on EMP lepingusse lisatud.
(8) EÜT L 266, 3.10.2002, lk 56 ja EMP kaasanne nr 49, vrd. EMP lepingu XV lisa punkt 1d.
(9) EÜT L 337, 13.12.2002, lk 3 ja EÜT L 349, 24.12.2002, lk 126.
(10) ELT L 257, 9.10.2003, lk 39 ja EMP kaasanne nr 51, vrd EMP lepingu XV lisa punkt 1g.
(11) EFTA järelevalveameti suuniste peatüki 26A, mis käsitleb mitut valdkonda hõlmavat raamprogrammi piirkondliku abi andmiseks ulatuslikele investeerimisprojektidele, lisa B (ei ole veel avaldatud).
(12) NACE Rev.1.1 on Euroopa Ühenduse majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator.
(13) Komisjoni 6. mai 2003 361/2003/EÜ. aasta soovitust, mis käsitleb mikroettevõtete, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete määratlust, ELT L 124, 20.5.2003, lk 36 ja Komisjoni määrust EÜ nr 364/2004, millega muudetakse määrust EÜ nr 70/2001 (seoses selle kohaldamisala laiendamisega uurimis- ja arendustegevuseks antavale abile (ELT L 63, 28.2.2004, lk 22)), kohaldatakse pärast nende lisamist EMP lepingusse.
(14) Määratletud EFTA järelevalveameti suuniste 16. peatükis (EÜT L 274, 26.10.2000 ja EMP kaasanne nr 48).
(15) EÜT L 266, 3.10.2002 ja EMP kaasanne nr 49, vrd. EMP lepingu XV lisa punkt 1f.Komisjoni määrust EÜ nr 364/2004, millega muudetakse määrust EÜ nr 70/2001 kohaldamisala laiendamise tõttu abile uurimis- ja arendustegevuseks, kohaldatakse alles pärast EMP lepingusse lisamist.
(16) EÜT L 266, 3.10.2002 ja EMP kaasanne nr 49, vrd. EMP lepingu XV lisa punkt 1d. Komisjoni määrus EÜ nr 363/2004, millega muudetakse määrust EÜ nr 68/2001 EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta koolitusabi suhtes, kohaldatakse alles pärast EMP lepingusse lisamist.
(17) ELT L 257, 9.10.2003 ja EMP kaasanne nr 51, vrd EMP lepingu XV lisa punkt 1g.
(18) EÜT L 266, 3.10.2002 ja EMP kaasanne nr 49, vrd. EMP lepingu XV lisa punkt 1f.
(19) Komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määrus EÜ nr 70/2001, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes, EÜT L 10, 13.1.2001, lk 33. Kõnealust määrust on muudetud Komisjoni määrusega EÜ nr 364/2004 kohaldamisala laiendamise tõttu uurimis- ja arendustegevuse abile, ELT L 63, 28.2.2004, lk 22. Seda saab kohaldada alles pärast EMP lepingusse lisamist.
(20) Seda punkti saab kohaldada alles pärast uurimis- ja arendustegevuse abi kohaldamisala laiendamist käsitleva Komisjoni määruse EÜ nr 364/2004 lisamist EMP lepingusse.
(21) See kirjeldus peaks näitama, kuidas ametiasutused kavatsevad tagada EFTA järelevalveameti suuniste 25. peatüki, mis käsitleb piirkondlikku riigiabi, punktide 25.4. alapunktide 10 kuni 12 täitmist (EÜT L 111, 29.4.1999 ja EMP kaasanne nr 18), mille muudatused on avaldatud EÜT L 274, 26.10.2000 ja EMP-kaasandes nr 26.
(22) EÜT L 266, 3.10.2002 ja EMP kaasanne nr 49, vrd. EMP lepingu XV lisa punkt 1f.
(23) Komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määrus (EÜ) nr 68/2001, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist koolitusabile (EÜT L 10, 13.1.2001, lk 20). Komisjoni määruse EÜ nr 363/2004 (EÜT L 63, 28.2.2004, lk 20) muudatusi saab kohaldada alles pärast kõnealuse määruse lisamist EMP lepingusse.
(24) EÜT L 266, 3.10.2002 ja EMP kaasanne nr 49, vrd. EMP lepingu XV lisa punkt 1d.
(25) EÜT L 266, 3.10.2002 ja EMP kaasanne nr 49, vrd. EMP lepingu XV lisa punkt 1d.
(26) ELT L 257, 9.10.2003 ja EMP kaasanne nr 51, vrd. EMP lepingu XV lisa punkt 1g.
(27) Komisjoni 12. detsembri 2002. aasta määrus EÜ nr 2204/2002, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist tööhõivealasele riigiabile (EÜT L 337, 13.12.2002, lk 3 ja EÜT L 349, 24.12.2002, lk 126).
(28) EMP ühiskomitee 25. juuni 2002. aasta otsusega nr 88/2002 EMP lepingusse lisatud Komisjoni määrus EÜ nr 70/2001, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete riigiabile (EÜT L 266, 3.10.2002 ja EMP kaasanne nr 49), vrd. EMP lepingu XV lisa punkt 1f. EÜ Komisjoni määrusega nr 364/2004 (seoses kohaldamisala laiendamisega uurimis- ja arendustegevuse abile (ELT L 63, 28.2.2004, lk 22)) tehtud muudatusi saab kohaldada alles pärast kõnealuse määruse lisamist EMP lepingusse.
(29) EÜT L 266, 3.10.2002 ja EMP kaasanne nr 49, vrd. EMP lepingu XV lisa punkt 1f.
(30) ELT L 257, 9.10.2003 ja EMP kaasanne nr 51, vrd. EMP lepingu XV lisa punkt 1g.
(31) EFTA järelevalveameti suuniste peatükk 25, mis sisaldab piirkondliku riigiabi suuniseid (EÜT L 111, 29.4.1999 ja EMP kaasanne nr 18, koos muudatustega avaldatud EÜT L 274, 26.10.2000 ja EMP kaasanne nr 26).
(32) Komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määrus EÜ nr 70/2001 (mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes (EÜT L 10, 13.1.2001, lk 33)) on EMP ühiskomitee 25. juuni 2002. aasta otsusega nr 88/2002 lisatud EMP lepingusse (EÜT L 266, 3.10.2002 ja EMP kaasanne nr 49, vrd. EMP lepingu XV lisa punkt 1f). Komisjoni määrusega EÜ nr 364/2004 (seoses kohaldamisala laiendamisega uurimis- ja arendustegevuseks antavale abile (ELT L 63, 28.2.2004, lk 22)) tehtud muudatusi saab kohaldada alles pärast määruse lisamist EMP lepingusse.
(33) Komisjoni 12. detsembri 2002. aasta määrus EÜ nr 2204/2002, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist tööhõivealase riigiabi suhtes (EÜT L 337, 13.12.2002, lk 3 ja EÜT L 349, 24.12.2002, lk 126), mis on EMP ühiskomitee 20. juuni 2003. aasta otsusega nr 83/2003 EMP lepingusse lisatud (ELT L 257, 9.10.2003 ja EMP kaasanne nr 51, vrd. EMP lepingu XV lisa punkt 1g).
(34) EFTA järelevalveameti nõukogu 18. detsembri 2002. aasta otsus nr 263/02/COL peatüki 26A kohta, mis käsitleb mitut valdkonda hõlmava raamprogrammi alusel piirkondliku abi andmist ulatuslikele investeerimisprojektidele.
(35) Seda tuleb mõista EFTA järelevalveameti suuniste riiklikku piirkondlikku abi käsitleva 25. peatüki punkti 4 alapunkt 1 tähenduses (EÜT L 111, 29.4.1999 ja EMP kaasanne nr 18), mille kohaselt “piirkondliku abi eesmärk on tagada tootlikud investeeringud (alginvesteeringud) või investeeringutega seotud töökohtade loomine. Seega ei eelista see meetod kapitali ega tööjõudu”.
(36) Laenu suurus protsendina või osana abikõlblikust investeeringust.
(37) Asendusinvesteering jääb tegevusabi kategooriasse ega ole seega alginvesteering.
(38) Nagu on määratletud EFTA järelevalveameti juhendi peatükis 16, mis käsitleb raskustes olevate ettevõtete päästmist ja ümberstruktureerimist (EÜT L 274, 26.10.2000 ja EMP kaasanne nr 48).
(39) Transpordivaldkonnas ei kuulu transpordivahendite ostmiseks tehtud kulud ühtsesse kululiikide kogumisse. Kõnealused kulud ei ole alginvesteeringuks ettenähtud abi kõlblikud.
(40) Kirjelduses peaks kajastuma see, kuidas ametiasutused kavatsevad tagada kooskõla EFTA järelevalveameti piirkondliku riigiabi suuniste 25. peatüki punkti 25.4 alapunktidega 6 kuni 9 EÜT L 111, 29.4.1999.
(41) Kirjelduses peaks kajastuma, kuidas ametiasutused kavatsevad tagada kooskõla EFTA järelevalveameti piirkondliku riigiabi suuniste 25. peatüki punkti 25.4 alapunktidega 10–12, EÜT L 111, 29.4.1999.
(42) Töökohtade arv on aasta tööjõuühikute (ATÜ) arv ehk täistööajaga töötajate arv, kes on aasta jooksul tööl, osaaja- ja hooajatööd mõõdetakse ATÜ murdosades.
(43) Kirjelduses peaks kajastuma, kuidas ametiasutused kavatsevad tagada, et abi antakse üksnes kaupade riigisisesel veol täiendavate veokulude korral, mis arvutatakse kõige säästlikuma veoliigi ja lühima vahemaa põhjal tootmis- ja turustamiskoha vahel, ning mida ei saa anda selliste ettevõtete toodete veoks, millel puudub alternatiivne asukoht.
(44) Välja arvatud raudteeveerem Komisjoni määruse EÜ nr 70/2001 artikli 4 lõike 5 tähenduses, EÜT L 10, 13.1.2001, lk 33, mis on EMP lepingusse lisatud EMP ühiskomitee 25. juuni 2002. aasta otsusega nr 88/2002. Komisjoni määrusega EÜ nr 364/2004 (seoses selle kohaldamisala laiendamisega uurimis- ja arendustegevuseks antavale abile (ELT L 63, 28.2.2004, lk 22)) tehtud muudatusi saab kohaldada pärast määruse lisamist EMP lepingusse.
(45) Mitut valdkonda hõlmava raamprogrammi alusel piirkondliku abi andmist ulatuslikele investeerimisprojektidele käsitleva EFTA järelevalveameti juhendi peatüki 26A lisa B (ei ole veel avaldatud).
(46) Mitut valdkonda hõlmavate raamprogrammide alusel piirkondliku abi andmist ulatuslikele investeerimisprojektidele käsitlev EFTA järelevalveameti juhendi peatüki 26A lisa D (ei ole veel avaldatud).
(47) EFTA järelevalveameti suuniste peatüki 26A kohaselt, mis käsitleb mitut valdkonda hõlmava raamprogrammi alusel piirkondliku abi andmist ulatuslikele investeerimisprojektidele, “peavad EFTA riigid teatama kõigist piirkondliku investeerimisabi andmise juhtudest, kui ettepandud abi ületab punktis 26A alapunktis 3.1 sätestatud jaotuses ja eeskirjades investeeringule kehtestatud suurima lubatava abisumma”.
(48) Väljaspool kinnitatud kavasid antava abi korral peab EFTA riik esitama teabe, mis kirjeldab üksikasjalikult abi mõju asjaomasele piirkonnale.
(49) EFTA järelevalveameti suuniste peatükk 26A, mis käsitleb mitut valdkonda hõlmava raamprogrammi alusel piirkondliku abi andmist ulatuslikele investeerimisprojektidele (ei ole veel ELTs avaldatud, kuid on kättesaadav järelevalveameti koduleheküljel).
(50) EFTA järelevalveameti riigiabi suuniste 14. peatükk, mis käsitleb riigiabi uurimis- ja arendustegevuseks (EÜT L 245, 26.9.1996), EMP kaasanne nr 43 ja järgnevad muudatused (EÜT C 293, 28.11.2002), EMP kaasanne nr 59.
(51) Määrus EÜ nr 70/2001, mis käsitleb asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes (EÜT L 10, 13.1.2001, lk 33). Kõnealune grupierand on EMP lepingusse lisatud EMP ühiskomitee 25. juuni 2002. aasta otsusega nr 88/2002, EÜT L 266, 3.10.2002, lk 56. Komisjoni 25. veebruari 2004. aasta määruse EÜ nr 364/2004 (mis käsitleb kohaldamisala laiendamist uurimis- ja arendustegevuse abile) muudatusi saab kohaldada alles siis, kui kõnealune määrus on EMP lepingusse lisatud.
(52) EFTA järelevalveameti riigiabi suuniste 14. peatükk, mis käsitleb riigiabi uurimis- ja arendustegevuseks (EÜT L 245, 26.9.1996), EMP kaasanne nr 43 ja järgnevad muudatused (EÜT C 293, 28.11.2002), EMP kaasanne nr 59.
(53) Määrus nr 70/2001, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes (EÜT L 10, 13.1.2001, lk 33). Kõnealune grupierand on EMP lepingusse lisatud EMP ühiskomitee 25. juuni 2002. aasta otsusega nr 88/2002 (EÜT L 266, 3.10.2002, lk 56). Komisjoni 25. veebruari 2004. aasta määruse EÜ nr 364/2004 (mis käsitleb kohaldamisala laiendamist uurimis- ja arendustegevuse abile) muudatusi saab kohaldada alles siis, kui kõnealune määrus on EMP lepingusse lisatud.
(54) EFTA järelevalveameti suuniste 16. peatükk, milles käsitletakse raskustes olevate äriühingute päästmise ja ümberkorraldamise riigiabi (EÜT L 274, 26.10.2000, EMP kaasanne nr 48).
(55) Euroopa Ühenduse majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator, mille avaldas Euroopa Ühenduste Statistikaamet.
(56) EFTA järelevalveameti suuniste 16. peatükk, milles käsitletakse raskustes olevate äriühingute päästmise ja ümberkorraldamise riigiabi (EÜT L 274, 26.10.2000, EMP kaasanne nr 48).
(57) EFTA järelevalveameti suuniste 16. peatükk, milles käsitletakse raskustes olevate äriühingute päästmise ja ümberkorraldamise riigiabi (EÜT L 274, 26.10.2000, EMP kaasanne nr 48).
(58) Euroopa Ühenduse majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator, mille avaldas Euroopa Ühenduste Statistikaamet.
(59) EFTA järelevalveameti riigiabi suuniste 16. peatükk, milles käsitletakse raskustes olevate äriühingute riigiabi (EÜT L 274, 26.10.2000, EMP kaasanne nr 48).
(60) Vaata siinkohal komisjoni teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile, majandus- ja sotsiaalkomiteele ning regioonide komiteele, mis käsitleb kinematograafiateoste ja teiste audiovisuaalsete teoste teatavaid õiguslikke aspekte (EÜT C 43, 16.2.2002, lk 6).
(61) EFTA järelevalveameti suuniste peatükk 15, mis käsitleb keskkonnakaitse riigiabi (EÜT L 21, 24.1.2002, EMP kaasanne nr 6).
(62) Määrus nr 70/2001, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes, EÜT L 10, 13.1.2001, lk 33. See grupierandit käsitlev määrus on EMP lepingusse lisatud EMP ühiskomitee 25. juuni 2002. aasta otsusega nr 88/2002, EÜT L 266, 3.10.2002, lk 56. EÜ Komisjoni 25. veebruari 2004. aasta määruse nr 364/2002 muudatusi kohaldatakse alles pärast kõnealuse määruse lisamist EMP lepingusse.
(63) EFTA järelevalveameti suuniste peatükk 10A, mis käsitleb riigiabi ja riskikapitali (EÜT L 140, 30.5.2002, EMP kaasanne nr 27).
(64) Täiendava teabe leht.
(65) EFTA järelevalveameti suuniste 16. peatükk, milles käsitletakse raskustes olevate äriühingute riigiabi (EÜT L 274, 26.10.2000, EMP kaasanne nr 26).
(66) EFTA järelevalveameti suuniste 30. peatükk, milles käsitletakse lennunduse riigiabi (EÜT L 124, 23.5.1996, EMP kaasanne nr 48).
(67) Täiendava teabe leht.
(68) Täiendava teabe leht.
(69) EFTA järelevalveameti suuniste peatükk 24A, milles käsitletakse meretranspordi abi, muudetud nõukogu otsusega 62/04/COL (ei ole veel avaldatud).
(70) Täiendava teabe leht.
II LISA
LIHTSUSTATUD TEATISE VORM
Vormi võib kasutada lihtsustatud teatamiseks EFTA järelevalveameti 14. juuli 2004. aasta otsuse nr 195/04/COL, millega kohaldatakse järelevalve- ja kohtulepingu 3. protokolli II osa, artikli 4 lõike 2 kohaselt.
1. Eelnevalt kinnitatud abikava (1)
1.1. Ameti määratud abi number: …
1.2. Nimetus: …
1.3. Kinnitamise kuupäev [viitega ameti kirjale]: …
1.4. Euroopa Liidu Teatajas avaldamine: …
1.5. Peamine eesmärk (täpsustage üks): …
…
1.6. Õiguslik alus: …
1.7. Üldeelarve: …
1.8. Kestus: …
2. Abinõu, millest teatatakse
|
|
Uus eelarve (täpsustage üldeelarve ja aastaeelarve suurus asjaomase riigi vääringus): … … |
|
|
Uus kestus (täpsustage kuupäev, millest alates abi võib anda ja kuupäev, milleni abi võib anda): … … |
|
|
Nõuete kitsendamine (näidake kas muudatused hõlmavad abi osatähtsuse või abikõlblike kulude vähendamist ja esitage üksikasjad): … … … |
Lisage õigusliku aluse lõpliku teksti (lõplike tekstide) asjakohaste väljavõtete koopia (või veebilink).
(1) Kui abikavast on ametit teavitatud rohkem kui üks kord, esitage palun ameti viimase heakskiidetud teatise üksikasjad.
III A LISA
ANTUD RIIGIABI STANDARDTEATIS
Riigiabi üldise aruandlussüsteemi lihtsustamiseks, parandamiseks ja sujuvamaks muutmiseks asendatakse standardne aruandluskord aruannete iga-aastase uuendamisega. Amet saadab igal aastal 1. märtsiks EFTA riikidele eelvormindatud tabeli, kus on üksikasjalikud andmed kõikide abikavade ja individuaalsete abide kohta. EFTA riigid tagastavad tabeli komisjonile elektroonilisel kujul kõnealuse aasta 30. juuniks. See võimaldab komisjonil avaldada aastal t riigiabi andmed aasta t-1 kohta. (1)
Suurema osa eelvormindatud tabelist täidab amet abi kinnitamise ajal esitatud andmete põhjal. EFTA riigid peavad iga kava või individuaalse abi andmeid kontrollima ja vajaduse korral muutma ning lisama viimase aasta (t-1) kulutused. Lisaks näitavad EFTA riigid, millised kavad on lõppenud või milliste kõik maksed on lõpetatud ning kas kava kaasrahastatakse ühenduse programmidest, milles EFTA riigid osalevad või ei osale.
Andmed, näiteks abi eesmärk, valdkond, millele abi on suunatud jms, viitavad abi kinnitamise ajale, mitte abi lõppsaajatele. Näiteks sellise kava, mis abi kinnitamise ajal on ette nähtud ainult väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, peamine eesmärk on abi andmine väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele. Kui aga abi kinnitamise ajal on kava avatud kõikidele ettevõtetele, ei peeta seda väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele suunatuks isegi juhul, kui kogu abi lõpuks viimastele välja antakse.
Tabelis on järgmised näitajad. Näitajad 1–3 ja 6–12 täidab amet ning EFTA riigid kontrollivad neid. Näitajad 4, 5 ja 13 täidavad EFTA riigid.
|
1) |
Nimetus |
|
2) |
Abi number |
|
3) |
Kõik eelnevad abi numbrid (nt kava uuendamise tõttu) |
|
4) |
Lõpp EFTA riikidel tuleb nimetada kavad, mis on lõppenud või mille maksed on lõppenud. |
|
5) |
Kaasrahastamine Kuigi on välistatud rahastamine ühenduse programmidest, kus EFTA riigid osalevad, hõlmab iga EFTA riigi kogu riigiabi abimeetmeid, mida kaasrahastatakse ühenduse programmidest, kus EFTA riigid osalevad. Selleks, et määrata kindlaks, milliseid kavasid kaasrahastatakse, ning hinnata sellise abi osatähtsust kogu riigiabis, peavad EFTA riigid näitama, kas kava kaasrahastatakse või ei kaasrahastata, ning kaasrahastamise korral peab esitama selle protsentuaalse osa abist. Kui see ei ole võimalik, tuleb esitada kaasrahastatava abi hinnanguline kogusumma. |
|
6) |
Valdkond Valdkondade klassifikatsioon põhineb peamiselt NACE-l (2) (kolmenumbrilisel tasandil) |
|
7) |
Peamine eesmärk |
|
8) |
Lisaeesmärk Lisaeesmärk on see, millele abi (või märkimisväärne osa abist) selle kinnitamise ajal lisaks peamisele eesmärgile oli ette nähtud. Näiteks kava puhul, mille peamine eesmärk on uurimis- ja arendustegevus, võib lisaeesmärk olla abi andmine väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, kui abi on mõeldud ainult neile. Kava puhul, mille peamine eesmärk on väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted, võivad lisaeesmärgid olla koolitus ja tööhõive, kui abi kinnitamise ajal nähti x % abist ette koolituseks ja y % tööhõiveks. |
|
9) |
Piirkond või piirkonnad Abi võib kinnitamise ajal ette näha üksnes teatavale piirkonnale või piirkondade rühmale. Asjakohasel juhul tuleb eristada artikli 61 lõike 3 punktis a ja artikli 61 lõike 3 punktis c nimetatud piirkondi. Kui abi on ette nähtud ühe konkreetse piirkonna jaoks, tuleb see määratleda NUTS-i (3) II tasandil. |
|
10) |
Abinõu või abinõude liigid Eristatakse kuute liiki (toetus, maksumäära alandamine või maksuvabastus, aktsiakapitalis osalemine, sooduslaen, maksutähtaja pikendamine, tagatis). |
|
11) |
Abinõu kirjeldus riigikeeles |
|
12) |
Abi liik Eristatakse kolme liiki: kava, kava individuaalne kohaldamine, individuaalne abi, mida antakse kavaväliselt (ajutine abi). |
|
13) |
Kulutused Üldiselt tuleb näitajad esitada tegelike kulutuste põhiselt (maksukulude korral tegelikult saamata jäänud tulu põhiselt). Maksete puudumise korral esitatakse ja märgitakse kohustused või eelarveeraldised. Kava või üksiktoetuse iga abinõu kohta esitatakse arvulised näitajad (nt toetus, sooduslaen jms). Arvulised näitajad esitatakse aruandlusperioodil kehtinud riigivääringus. Kulutused esitatakse perioodide t-1, t-2, t-3, t-4 ja t-5 kohta. |
(1) t on aasta, millal andmeid nõutakse.
(2) NACE Rev.1.1 on Euroopa ühenduse majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator.
(3) NUTS on ühenduse territoriaalsete üksuste statistiline liigitus.
III B LISA
AMETILE ESITATAVA AASTAARUANDE TEAVE
Aruanded tuleb esitada elektroonilisel kujul. Neis peab olema järgmine teave:
|
1. |
Abikava nimetus, ameti antud abi number ja viide ameti otsusele |
|
2. |
Kulutused. Summad peavad olema esitatud eurodes või vajaduse korral riigi vääringus. Maksukulude korral tuleb esitada iga-aastane saamata jäänud maksutulu. Kui täpseid näitajad ei ole võimalik saada, tuleb esitada hinnanguline saamata jäänud tulu. Aruandeaastal tuleb näidata kava iga abinõu (nt toetus, sooduslaen, garantii jms) eraldi. |
|
2.1. |
Uute abiprojektide kohustused, (hinnanguline) saamata jäänud maksu- või muu tulu, andmed tagatiste jms kohta. Tagatiskava korral tuleb esitada antud uute tagatiste koguarv. |
|
2.2. |
Uute ja käimasolevate projektide tegelikud maksed, (hinnanguline) saamata jäänud maksu- ja muu tulu, andmed tagatiste jm kohta. Tagatiskavade korral tuleb esitada järgmised andmed: kehtivate tagatiste kogusumma, tulu kindlustusmaksetelt, tagasinõutud summad, makstud hüvitised, kava töötulemus vaadeldaval aastal. |
|
2.3. |
Abistatavate projektide ja/või ettevõtete arv. |
|
2.4. |
Järgmised hinnangulised üldsummad:
|
|
2.5. |
Punktis 2.1. kirjeldatud summade jaotus 1. eesmärgiga hõlmatud piirkondade ja muude piirkondade kaupa |
|
3. |
Muud andmed ja märkused |