võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, (1) eelkõige selle artikleid 61–63 ja protokolli nr 26,

võttes arvesse järelevalveameti ja Euroopa Kohtu loomist käsitleva EFTA riikide kokkulepet, (2) eelkõige selle artiklit 24 ja protokolli nr 3,

võttes arvesse järelevalveameti suuniseid (3) EMP lepingu artiklite 61 ja 62 kohaldamiseks ja tõlgendamiseks,

kutsudes asjast huvitatud isikuid esitama ülaltoodud sätete kohta (4) märkusi,

Norra delegatsiooni 26. märtsi 2003. aasta kirjas Euroopa Liidule (Dok nr: 03-1846 A), millega edastati kaubandus- ja tööstusministeeriumi 25. märtsi 2003. aasta kiri, rahandusministeeriumi 25. märtsi 2003. aasta kiri ja kohaliku omavalitsuse ja regionaalarengu ministeeriumi 25. märtsi 2003. aasta kiri, mis kõik sai järelevalveamet kätte ja registreeris 26. märtsil 2003. aastal, teatasid Norra ametivõimud üleminekuajast piirkondlikult diferentseeritud sotsiaalkindlustusmaksetele ja uuele transpordi otsetoetuskavale.

16. mai 2003. aasta kirjas (Dok nr: 03-2951 D) kinnitas järelevalveamet ülalmainitud kirjade kättesaamist ja palus lisateavet.

Norra delegatsiooni 10. juuni 2003. aasta kirjas Euroopa Liidule (Dok nr: 03-3707 A), millega edastati rahandusministeeriumi 5. juuni 2003. aasta kiri, mille järelevalveamet sai kätte ja registreeris 11. juunil 2003. aastal, andsid Norra ametivõimud täiendavat teavet.

Norra delegatsiooni 19. juuni 2003. aasta kirjas Euroopa Liidule (Dok nr: 03-3976 A), millega edastati kaubandus- ja tööstusministeeriumi 10. juuni 2003. aasta kiri, mille järelevalveamet sai kätte ja registreeris 20. juunil 2003. aastal, esitasid Norra ametivõimud uuringutulemused, milles kajastati täiendavaid veokulusid. (5)

16. juuli 2003. aasta kirjas (Dok nr: 03-4598 D) teatas järelevalveamet Norra ametivõimudele oma otsusest alustada järelevalveameti ja kohtu loomist käsitleva kokkuleppe protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõikes 2 sätestatud menetlust piirkondlikult diferentseeritud sotsiaalkindlustusmaksetena ja transpordi otsetoetustena antava riigiabi suhtes (edaspidi uurimise alustamise otsus).

Uurimise alustamise otsus avaldati Euroopa Liidu Teatajas. (6) Järelevalveamet kutsus huvitatud isikuid esitama märkusi asjaomase toetuskava kohta.

Norra ametivõimude ametlik vastus uurimise alustamise otsusele saadi kaubandus- ja tööstusministeeriumi 17. septembri 2003. aasta faksiga, millega edastati rahandusministeeriumi 17. septembri 2003. aasta kiri (Dok nr: 03-6381 A). Rahandusministeeriumi 17. septembri 2003. aasta kiri edastati ka Norra delegatsiooni 18. septembri 2003. aasta kirjaga, mille järelevalveamet sai kätte ja registreeris 19. septembril 2003. aastal (Dok nr: 03-6451 A). Rahandusministeeriumi kiri sisaldas muuhulgas järelevalveametile 19. juuni 2003. aasta kirjas esitatud täiendavate transpordikulude kohta läbi viidud uuringu laiendatud versiooni.

Järelevalveamet sai uurimise alustamise otsuse kohta märkusi 10 huvitatud isikult.

16. oktoobri 2003. aasta (Dok nr: 03-7071 D) ja 17. oktoobri 2003. aasta kirjas (Dok nr: 03-7135) esitas järelevalveamet Norra ametivõimudele kolmandate isikute märkused.

21. oktoobri 2003. aasta faksiga edastas kaubandus- ja tööstusministeerium rahandusministeeriumi 21. oktoobril 2003. aastal koostatud vastuse (Dok nr: 03-7243 A) kolmandate isikute märkustele. Norra delegatsiooni 23. oktoobri 2003. aasta kirjaga, mille järelevalveamet sai kätte ja registreeris 24. oktoobril 2003. aastal (Dok nr: 03-7360 A), edastati järelevalveametile ka rahandusministeeriumi kiri.

Norra delegatsiooni 22. oktoobri 2003. aasta kirjas Euroopa Liidule, millega edastati kohaliku omavalitsuse ja regionaalarengu ministeeriumi 20. oktoobri 2003. aasta kiri, mis mõlemad sai järelevalveamet kätte ja registreeris 24. oktoobril 2003. aastal (Dok nr: 03-7362 A), teatasid Norra ametivõimud 25. märtsi 2003. aasta kirjas teatatud transpordi otsetoetuseks kõlbliku geograafilise piirkonna laiendamisest.

19. detsembri 2003. aasta kirjas (Dok nr: 03-8952 D) palus järelevalveamet lisateavet ja selgitusi eelkõige teatatud kavas sisalduvate kumulatsioonieeskirjade kohta.

21. jaanuari 2004. aasta faksiga edastas kaubandus- ja tööstusministeerium kohaliku omavalitsuse ja regionaalarengu ministeeriumi samal kuupäeval koostatud kirja (Juhtum nr: 187224), mis sisaldas lisateavet. Norra delegatsiooni 23. jaanuari 2004. aasta kirjaga Euroopa Liidule, mis saadi kätte ja registreeriti 26. jaanuaril 2004. aastal (Juhtum nr: 188041), edastati kõnealune kiri järelevalveametile.

9. veebruari 2004. aasta faksiga edastas kaubandus- ja tööstusministeerium kohaliku omavalitsuse ja regionaalarengu ministeeriumi samal kuupäeval koostatud kirja (Juhtum nr: 189794). Norra delegatsiooni 11. veebruari 2004. aasta kirjas Euroopa Liidule, mis saadi kätte ja registreeriti 12. veebruaril 2004. aastal (Juhtum nr: 191138), edastati sama kiri järelevalveametile. Kohaliku omavalitsuse ja regionaalarengu ministeeriumi 9. veebruari 2004. aasta kiri sisaldas vähetähtsaid muudatusi seoses kava haldamisega.

25. märtsi 2003. aasta teates ja uurimise alustamise otsuses käsitleti kolmeaastast üleminekuaega, 2004.–2007. aastani, piirkondlikult diferentseeritud sotsiaalkindlustusmaksetele, samuti uue transpordi otsetoetuskava kasutuselevõtmist. 12. novembril 2003. aastal otsustas järelevalveamet positiivse otsusega lõpetada piirkondlikult diferentseeritud sotsiaalkindlustusmaksetele kolmeaastase üleminekuaja uurimise (otsus nr: 218/03/COL). (7)

Järelikult käsitletakse käesolevas otsuses transpordi otsetoetuskavaga seotud kahte asjaolu. Esiteks, 25. märtsi 2003. aasta teadet ja sellele järgnenud uurimise alustamise otsust. Teiseks, 22. oktoobri täiendavat teadet kava geograafilise laiendamise kohta.

Norra ametivõimud juhivad tähelepanu sellele, et piirkonna keskustes asuvate ettevõtetega võrreldes on piirkonna äärealadel või hõredalt asustatud aladel asuvate ettevõtete jaoks täiendavad veokulud või suurematest vahemaadest tingitud halvema olukorra tõttu tekkivad kulud üheks jäävaks puuduseks. Seega on Norra ametivõimude sõnul uue kava eesmärk osaliselt kõrvaldada ebasoodne konkurentsiolukord, mida täiendavad veokulud oma turustamiskohast kaugel asuvate ettevõtete jaoks tekitavad.

Järgmisi maakondi/haldusüksusi peeti kõlblikeks saama riiklikku transpordi otsetoetust.

Transpordi otsetoetuse saamiseks kõlblikena esitatud piirkonnad asuvad 17. detsembril 1999. aastal järelevalveameti poolt kinnitatud piirkonnas, mis on kõlblik saama piirkondlikku abi. (327/99/COL), välja arvatud haldusüksused Herøy (8 374 elanikku), Ulsteini (6 664 elanikku), Hareidi (4 780 elanikku) ja Aukra (3 026 elanikku) Møre og Romsdali maakonnas. Piirkondlikku abi saav ala hõlmab Norras 25,2 % kogurahvastikust, (8) samas kui 25. oktoobri 2003. aasta teate kohaselt uueks transpordi otsetoetuskavaks pakutud piirkond hõlmab 16,0 % kogurahvastikust (721 079 elanikku).

Norra ametivõimud sedastavad, et piirkondlikku transporditoetust saavate alade kindlaksmääramise aluseks on riigiabi suuniste XI lisa, milles on kehtestatud kriteeriumid abi andmiseks, hüvitamaks täiendavaid veokulusid väikese rahvastikutihedusega piirkondades, s.t piirkondades, kus on vähem kui 12,5 elanikku ruutkilomeetri kohta.

Tromsi, Nordlandi, Nord-Trøndelagi ja Sogn og Fjordane’i maakondades on rahvastikutihedus väiksem kui 12,5 elanikku ruutkilomeetri kohta.

Sør-Trøndelagi ja Møre og Romsdali maakonnad ei ole väikese rahvastikutihedusega, kuid kõnealuste maakondade osad, mis pakuti välja kõlblikena saama transpordi otsetoetust, on väikese rahvastikutihedusega (vastavalt 4,1 ja 9,6 elanikku ruutkilomeetri kohta). Transpordi otsetoetuse saamiseks väljapakutud piirkonnas asuvate nimetatud kahe maakonna haldusüksuste kogurahvastik on 179 792.

Oma teates sedastavad Norra ametivõimud, et olemasolev transpordi kaudne toetuskava (geograafiliselt diferentseeritud sotsiaalkindlustusmaksete kava) hõlmab 23,55 % elanikkonnast võrreldes 16,01 % elanikkonnast, mida hõlmab uus väljapakutud piirkond ja see on kooskõlas piirkondliku riigiabi andmiseks riigiabi suuniste XI lisa viienda taande esimese tingimusega (vaata II.3.1 jagu allpool).

Teates esitatu kohaselt võib abi anda vaid kaupade riigisisesel veol tehtud täiendavate veokulude suhtes, mida arvutatakse tootmis- ja töötlemiskoha ning lähima turustusvõimaluse vahel oleva kõige otsema ja odavama veomooduse alusel. Kaupade veol sihtkohta Rootsis ja Soomes arvestatakse veo kogupikkuse arvutamisel ka Rootsis ja Soomes läbitud vahemaid. Abi antakse siiski vaid riigisiseselt kantud veokulude hüvitamiseks.

Toetus arvutamisel võib aluseks võtta ainult dokumenteeritud veokulud. Toetus arvutatakse protsendina vedude kogukuludest. Veokulud peavad olema kindlaks määratud saatekirjas või samaväärses dokumendis, kus on kajastatud riigisisese veo pikkus, kaupade kaal ja liik, veotasud või muud tegeliku veoga seotud tasud. Hüvitust makstakse ettevõtete avalduse alusel veokulude kandmisele järgneval aastal.

Abi osatähtsus erineb vastavalt kahele geograafilisele veopiirkonnale ja veo pikkusele (miinimum 350 km). Abi osatähtsus on suurim Tromsi, Nordlandi ja Nord-Trøndelagi (tsoon 1) puhul. Sør-Trøndelagi, Møre og Romsdali ja Sogn og Fjordane’i (tsoon 2) puhul on osatähtsus väiksem. Alljärgnevas tabelis 1 on esitatud erinevused abi osatähtsuses.

10. juuni 2003. aasta kirjas esitas kaubandus- ja tööstusministeerium Transpordimajanduse Instituudi (TØI) (9) uuringu täiendavate veokulude kohta transporditoetuse saamiseks väljapakutud piirkonnas. Uuring põhines kuude valimisse jaotatud (geograafilised piirkonnad) 33 ettevõttega läbi viidud intervjuudel. Kõnealused 33 ettevõtet valiti välja Norra Statistikaameti (10) asutuste ja ettevõtete keskregistrist, kasutades statistilise meetodina juhuslikku valimit. TØI jõudis järeldusele, et 1. valimi (kolm kõige põhjapoolsemat maakonda (Troms, Nordland ja Nord-Trøndelag)) ja 2. valimi puhul (Lääne-Norra maakonnad (Sør-Trøndelag, Møre og Romsdal ja Sogn og Fjordane)) ületavad keskmised veokulud inimaasta kohta nii kogukulu kui ka 350 kilomeetrit ületavate vedudega seotud kulude osas märkimisväärselt võrdluspiirkonna võrreldavaid kuluandmeid. Võrdluspiirkonnaks on geograafiliselt diferentseeritud sotsiaalkindlustusmaksete kava 1. piirkond (peamiselt Oslo ja selle ümberkaudsed piirkonnad).

Hinnanguline eelarve on umbes 200 miljonit Norra krooni (umbes 24,5 miljonit eurot) aastas.

Määrates abi osatähtsuse ülemmäära kindlaks protsendina veo kogukuludest (vaata 1. tabel ülalpool) tagavad Norra ametivõimud enda väitel selle, et ettevõtetele ei maksta ülemäärast hüvitist. Juhul kui ettevõtjad saavad samal ajavahemikul kasu vähendatud sotsiaalkindlustusmaksete tõttu, siis kõnealusest vähendamisest saadav soodustus arvatakse maha transporditoetusest, mida arvutatakse vastavalt 1. tabelile. Lisaks sellele ei saa ettevõtjad transporditoetust vastavalt uuele transpordi otsetoetuskavale ja vähendatud sotsiaalkindlustusmaksetele kokku rohkem kui summa väärtuses, mida nad oleksid saanud olemasolevast sotsiaalkindlustusmaksete erinevusest tingituna.

2.8 Valdkonnad, mis ei ole kavaga hõlmatud ja tundlikud valdkonnad, mille suhtes on kehtestatud teatamise erinõuded

Allpool nimetatud majandustegevused ei saa vastavalt antud teabele transpordi otsetoetust.

Mootorsõidukitööstusele ja sünteetilise kiu tööstuslikule tootmisele antavast transpordi otsetoetusest tuleb vastavalt antud teabele kooskõlas riigiabi suunistega eelnevalt teatada ja saada järelevalveameti heakskiit.

Järelevalveamet väljendas 16. juuli 2003. aasta uurimise alustamise otsuses otsetoetuskava suhtes kahesugust kahtlust.

Esiteks märkis järelevalveamet, et transpordi otsetoetuse saamiseks kõlblikena nimetatud haldusüksustest neli asuvad väljaspool heakskiidetud piirkondliku abi kaarti (Herøy, Ulstein, Hareid ja Aukra). Kuna Norra ametivõimud ei ole teatanud toetust saavate piirkondade kaardi muudatustest, peab järelevalveamet transpordi otsetoetuse andmist neljale kõnealusele haldusüksusele EMP lepingu riigiabi sätetega kokkusobimatuks.

Teiseks arvas järelevalveamet, et Norra ametivõimude esitatud dokumendid ei tõenda piisavalt täiendavate veokulude olemasolu Norra lõunaosa geograafilistes piirkondades, mille suhtes tehti ettepanek käsitleda neid kõlblikena saama transpordi otsetoetust (Sogn og Fjordane, Møre og Romsdal ja Sør-Trøndelag).

Rahandusministeeriumi 17. septembri 2003. aasta kirjas esitasid Norra ametivõimud märkused järelevalveameti uurimise alustamise otsuse kohta. Norra ametivõimud teatasid, et transporditoetuse saamiseks teatatud piirkondades täiendavate veokulude kohta varasemalt esitatud dokumentide kehtivuse tagamiseks on nad 19. juuni 2003. aasta kirjas esitatuga võrreldes läbi viinud palju põhjalikuma uuringu (lisatud märkustele). Norra ametivõimude väitel kinnitas kõnealune uuring eelmise uuringu tulemusi.

Põhjalikum uuring (11) hõlmab 39 ettevõtet, sealhulgas ettevõtteid piirkondadest, mille suhtes ei ole tehtud ettepanekut kuulutada need kõlblikeks saama uut riiklikku transpordi otsetoetust. Geograafiliselt diferentseeritud sotsiaalkindlustusmaksete kava 1. piirkonna veokulud võetakse võrdlusandmeteks transpordi otsetoetuse saamiseks kõlblikena välja pakutud piirkondade täiendavate veokulude suhtes. Norra ametivõimude väitel kinnitavad uuringu tulemused, et Tromsi, Nordlandi, Nord-Trøndelagi, Sør-Trøndelagi, Møre og Romsdali ja Sogn ja Fjordane’i maakondades asuvate ettevõtete keskmised veokulud on nii kogukulu kui 350 kilomeetrit ületavate vedudega seotud kulude osas märkimisväärselt suuremad kui võrdluspiirkonnas asuvatel ettevõtetel. 350 kilomeetrit ületavate vedude puhul on Tromsi, Nordlandi ja Nord-Trøndelagi maakondades veokulud 220 % suuremad kui võrdluspiirkonnas. Sør-Trøndelagi, Møre og Romsdali ja Sogn og Fjordane’i maakondades on 350 kilomeetrit ületavate vedude puhul veokulud 143 % suuremad kui võrdluspiirkonnas.

Uurimise alustamise otsuse kohta esitasid märkusi kümme Norra organisatsiooni ja ettevõtjat. Enamikes märkustes käsitleti geograafiliselt diferentseeritud sotsiaalkindlustusmaksete kava (üleminekuaeg). Transpordi otsetoetuskava kohta märkusi tehes teatasid huvitatud isikud muuhulgas, et nad ei tea, kuidas transpordi otsetoetuskava toimima hakkab või milline on selle mõju. Mõnedes märkustes väideti, et uus transpordi otsetoetuskava vähendab Norra äärealadel asuvate ettevõtete täiendavaid veokulusid vaid piiratud ulatuses.

23. oktoobri 2003. aasta Norra delegatsiooni kirjas Euroopa Liidule, millega edastati kaubandus- ja tööstusministeeriumi 21. oktoobri 2003. aasta kiri ja rahandusministeeriumi 21. oktoobri 2003. aasta kiri, mis kõik sai järelevalveametkätte ja registreeris 24. oktoobril (Dok nr: 03-7360 A), kommenteerisid Norra ametivõimud kolmandate isikute märkusi. Norra ametivõimud märkisid, et kolmandate isikute märkustes esitatud tähelepanekud ja andmed tõestavad järelevalveametile varasemalt esitatud väiteid. Norra ametivõimud märgivad ka, et kolmandad isikud ei ole kõnealuse transpordi otsetoetuskava suhtes esitanud ühtegi vastuväidet.

22. oktoobril 2003. aastal teatasid Norra ametivõimud 25. märtsil 2003. aastal teada antud kava geograafilise ulatuse laiendamisest. Tehti ettepanek, et ka allpool nimetatud 13 haldusüksust oleksid kõlblikud saama riiklikku transpordi otsetoetust:

Kõnealuse 13 haldusüksuse kogurahvastik on 37 271 isikut. Nii Hedmarki kui Opplandi rahvastikutihedus on väiksem kui 12,5 elanikku ruutkilomeetri kohta. Rahvastikutihedus Hedmarki piirkonnas, mille suhtes tehti ettepanek nimetada see kõlblikuks saama transpordi otsetoetust, on 1,5 elanikku ruutkilomeetri kohta, samas kui Opplandi maakonnas on rahvastikutihedus piirkonnas, mille suhtes tehti ettepanek nimetada see kõlblikuks saama kõnealust toetust, 2,0 elanikku ruutkilomeetri kohta.

3.2 Põhjenduste muutmine haldusüksuste kaasamiseks suure rahvastikutihedusega maakondadest (Møre og Romsdal ja Sør-Trøndelag)

22. oktoobri 2003. aasta teates muutsid Norra ametivõimud oma põhjendusi haldusüksuste kaasamiseks maakondadest, kus rahvastikutihedus piirkondades, mille suhtes tehti ettepanek nimetada nad kõlblikeks saama transpordi otsetoetust, ei ole piisavalt väike (vaata eespool punkti I.2.2 viimast lõiku).

Norra ametivõimud väidavad nüüd, et Sør-Trøndelagi ja Møre og Romsdali haldusüksuste kaasamine on vastavalt riigiabi suuniste XI lisale õigustatud, sest Sør-Trøndelagi ja Møre og Romsdali rahvaarv piirkondades, mille suhtes tehti ettepanek nimetada nad kõlblikeks saama transpordi otsetoetust, on 179 792 inimest, samas kui teiste väikese rahvastikutihedusega maakondade (12) piirkondliku abi kaardile vastava, kuid väljapoole kavandatava transporditoetuse kaarti jääva piirkonna rahvaarv on 172 322. Seega on Sør-Trøndelagi ja Møre og Romsdali maakondades (maakonnad, mille rahvastikutihedus on suurem kui 12,5 elanikku ruutkilomeetri kohta) transpordi otsetoetuse saamiseks kavandatavates piirkondades rahvaarv vaid veidi suurem (7 470 elanikku) kui väikese rahvastikutihedusega maakondade rahvaarv piirkonnas, mis vastab piirkondliku abi kaardile, kuid jääb väljapoole kavandatava transporditoetuse kaarti. Norra ametivõimud võtavad arvesse, et kavaga hõlmatud rahvaarvu piiratud suurendamise heakskiitmine on järelevalveameti diskretsiooniõigus.

22. oktoobri 2003. aasta muudetud teate ühe osana esitasid Norra ametivõimud uue uuringu, mis hõlmas ettevõtteid kõnealustes Hedmarki ja Opplandi haldusüksustes. Uuringus kasutati sama meetodit kui esimeses uuringuski (vaata eespool punkti 2.4).

Uuring, (13) mille viis samuti läbi TØI, hõlmas Hedmarki ja Opplandi maakonna 13 põhjapoolses haldusüksuses asuvat 13 ettevõtet. Engerdali haldusüksus jäi uuringust välja, kuid on nimetatud täiendavas teates. Norra ametivõimude väitel kinnitab uuring, et 12 kõnealuses haldusüksuses asuvate ettevõtete veokulud nii kogukulu kui ka 350 kilomeetrit ületavate vedudega seotud kulude osas on keskmiselt märkimisväärselt suuremad kui võrdluspiirkonnas asuvate ettevõtete kulud. Uuringus on võrdluspiirkond sama, mis esimeses uuringuski. Uuringutulemustest järeldub, et nimetatud 12 haldusüksuse veokulud 350 kilomeetrit ületavate vedude puhul on 120 % suuremad kui võrdluspiirkonnas.

“Kui käesolevas lepingus ei ole sätestatud teisiti, on igasugune EÜ liikmesriikide või EFTA riikide poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, käesoleva lepinguga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see mõjutab lepinguosaliste vahelist kaubandust.”

Teates kirjeldatud abi rahastatakse riigi ressurssidest ja see soodustab teatud ettevõtjaid EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses. Abist kasu saavad ettevõtted konkureerivad tegelikult või potentsiaalselt sarnaste ettevõtjatega Norras või teistes EMP riikides. Kuna kavandatud abi kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi ja mõjutab kaubandust EMPs, on toetuskava seepärast riigiabi EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses.

Järelevalveameti ja kohtu loomist käsitleva kokkuleppe protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõikes 3 on sätestatud: “EFTA järelevalveametile tuleb teatada piisavalt aegsasti kõigist abi andmise või muutmise kavadest, et järelevalveamet saaks esitada oma märkused.” Abi, mille andmisest ei teatata või abi, mille andmisest teatatakse hilinenult, s.t teatatakse pärast “jõustamist”, käsitletakse ebaseadusliku abina.

26. märtsi 2003. aasta (Dok nr. 03-1846 A), 10. juuni 2003. aasta (Dok nr: 03-3707 A), 22. oktoobri 2003. aasta (Dok nr: 03-7362 A), 23. jaanuari 2004. aasta (Juhtum nr: 188041) ja 11. veebruari 2004. aasta (Juhtum nr: 191138) Norra delegatsiooni kirjades Euroopa Liidule on Norra ametivõimud kinni pidanud oma järelevalveameti ja kohtu loomist käsitleva kokkuleppe protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõikest 3 tulenevast kohustusest, teatades abimeetmest enne selle jõustamist.

Norra asutused kvalifitseerisid oma teatesettevalmistatud kava alusel antava abi transporditoetusena.

Järelevalveameti riigiabi suuniste 25.4. peatüki artiklis 27 on sätestatud: “Väikese rahvastikutihedusega piirkondades, mille suhtes kohaldatakse artikli 61 lõike 3 punktis a või artikli 61 lõike 3 punktis c sätestatud erandit vastavalt 25.3 peatüki lõikes 17 osutatud rahvastikutiheduse kriteeriumidele, võib eritingimustest lähtudes anda abi, mis on mõeldud täiendavate veokulude (14) osaliseks hüvitamiseks. EFTA riigi ülesandeks on tõendada selliste täiendavate kulude olemasolu ja määrata kindlaks nende suurus.”

Väike rahvastikutihedus määratletakse riigiabi suuniste 25. peatüki 3. artikli lõikes 17 kui alla 12.5 elaniku ruutkilomeetri kohta.

Seoses eritingimustega piirkondade suhtes, millele kohaldatakse artikli 61 lõike 3 punktis c sätestatud erandit rahvastikutiheduse kriteeriumist, on suuniste 25.4. peatüki 27 artiklis viidatud XI lisale, milles on kindlaks määratud tingimused, mida tuleb täita abi saamiseks erandist lähtudes. Tingimused, mis peavad olema täidetud, on järgmised:

Riigiabi suuniste 25.5 peatüki 5 artiklis on EFTA piirkondlikus riigiabi kaartide suhtes sätestatud: “EFTA riigid võivad kaardi kehtivusaja jooksul taotleda selle kohandamist, kui tõendatakse, et sotsiaalmajanduslikud tingimused on märkimisväärselt muutunud. Need muutused võivad olla seotud abi osatähtsuse ja abikõlblike piirkondadega, tingimusel et võimalik uute abikõlblike piirkondade lisandumine tasakaalustatakse sama rahvaarvuga piirkondade kustutamisega piirkondliku abi kaardilt. Kohandatud kaardi kehtivus lõpeb originaalkaardile kehtestatud kuupäeval”.

Järelevalveamet on EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti c ja eespool nimetatud riigiabi suuniste asjakohaseid osi piirkondliku riigiabi kohta silmas pidades kontrollinud kahte teadet vastavalt 25. märtsist 2003. aastast ja 22. oktoobrist 2003. aastast.

16. juuli 2003. aasta uurimise alustamise otsuse aluseks olnud 25. märtsi 2003. aasta teate hindamine tõi kaasa järgmised tähelepanekud:

a) Abi antakse üksnes väikese rahvastikutihedusega piirkondadele, mis vastavad artikli 61 lõike 3 punktile c, välja arvatud neli haldusüksust (riigiabi suuniste peatüki 25.4. artikkel 27 ja peatüki 25.5. artikkel 5 ning XI lisa viies taane)

Norra ametivõimud on teates ära märkinud neli praeguselt piirkondliku abi kaardilt väljapoole jäävat haldusüksust (Herøy, Ulstein, Hareid ja Aukra).

Norra toetusi saavate piirkondade kaardi kinnitamine järelevalveameti poolt 1999. aastal (327/99/COL) tähendas abi andmise heakskiitmist ettevõtetele, mis vastavalt kinnitatud piirkondliku abi kavale olid ära toodud piirkondliku abi kaardil. Sellest järeldub, et piirkondlikku abi (näiteks transpordi otsetoetust) ei saa anda piirkondadele, mis jäävad välja toetusi saavate piirkondade kinnitatud kaardilt.

Selleks, et lisada kaardile uusi piirkondi kohustab riigiabi suuniste 25.5 peatüki artikkel 5 liikmesriike eemaldama kinnitatud piirkondliku abi kaardilt olemasolevaid piirkondi. Kuna Norra ametivõimud ei ole kooskõlas riigiabi suuniste 25.5 peatüki artikliga 5 teatanud toetusi saavate piirkondade kaardi kohandamisest, on piirkondliku abi (transpordi otsetoetuse) andmine piirkondliku abi kaardilt välja jäävale neljale haldusüksusele (Herøy, Ulstein, Hareid ja Aukra, kõik Møre og Romsdali maakonnas) EMP lepingu riigiabi sätetega kokkusobimatu. Sellest tulenevalt ei saa Norra ametivõimud teates märgitud toetuskava kõnealuse nelja haldusüksuse suhtes rakendada.

25. märtsi 2003. aasta teates märgitud kavaga hõlmatud elanikkonna koguarvuks oli 721 079 elanikku ehk 16,0 % kogu Norra rahvastikust. Herøy, Ulsteini, Hareidi ja Aukra kogurahvastik on 22 844 elanikku. Seega on kavaga hõlmatud elanikkonna koguarv ilma kõnealuse nelja haldusüksuseta 698 235 elanikku ehk 15,5 % kogurahvastikust.

Sør-Trøndelagi ja Møre og Romsdali (maakondade, mille rahvastikutihedus ei ole väike) kavaga hõlmatud elanike arv oli 25. märtsi 2003. aasta teate järgi 179 792 elanikku. Kui neli haldusüksust – Herøy, Ulstein, Hareid ja Aukra – välja arvata, oli kõnealuse kahe maakonna kavaga hõlmatud rahvaarvuks 156 948 (15) elanikku, mis on väiksem piirkondliku abi kaardiga hõlmatud elanikkonnast väikese rahvastikutihedusega maakondades, mille suhtes ei ole tehtud ettepanekut nimetada nad kõlblikuks saama transpordi otsetoetust (Hedmark, Oppland, Telemark ja Aust-Agder). Piirkondliku abi kaardiga hõlmatud kogurahvastik nimetatud neljas maakonnas on 209 593 elanikku.

Rahvastikutihedus Sør-Trøndelagi ja Møre og Romsdali maakonnas asuvates piirkondades, mille suhtes on tehtud ettepanek nimetada nad kõlblikuks saama transpordi otsetoetust, on väiksem kui 12,5 elaniku ruutkilomeetri kohta. Nad külgnevad maakondadega, mis vastavad väikese rahvastikutiheduse kriteeriumile (Nord-Trøndelag ja põhjapoolsemad alad). Sør-Trøndelagi ja Møre og Romsdali kavaga hõlmatud elanikkond (156 948 elanikku) moodustab 22,5 % plaanitud kavaga hõlmatud elanike koguarvust (698 235 elanikku).

Ülejäänud teates märgitud piirkonnad on vastavalt EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punktile c kõik väikese rahvastikutihedusega piirkonnad. Tingimused, mis on sätestatud 25.4. peatüki artiklis 27 ja XI lisa viiendas taandes on täidetud.

b) Norra ametivõimud on tõendanud täiendavate veokulude olemasolu ja määranud kindlaks nende suuruse (riigiabi suuniste 25.4. peatüki artikkel 27)

Täiendavate veokulude dokumenteerimiseks on Norra ametivõimud esitanud kaks uuringut. Esimene uuring esitati Norra delegatsiooni 19. juuni 2003. aasta kirjas Euroopa Liidule ning teine, millega laiendati esimest uuringut, esitati Norra delegatsiooni 18. septembri 2003. aasta kirjas Euroopa Liidule. Mõlemad uuringud on juhusliku valimiga uuringud, mille puhul ettevõtted valiti vastavalt statistilisele meetodile. Väljavalitud ettevõtetelt koguti andmed veokulude kohta.

Uurimise alustamise otsuses (16. juulil 2003. aastal) väljendas järelevalveamet kahtlusi Norra ametivõimude esitatud dokumentide (esimese uuringu) suhtes. Järelevalveamet arvas, et uuring ei tõenda piisaval määral täiendavate veokulude olemasolu Norra lõunaosa geograafilistes piirkondades, mille suhtes oli tehtud ettepanek nimetada nad kõlblikeks saama transpordi otsetoetust. (Sogn og Fjordane, Møre og Romsdal ja Sør-Trøndelag).

Teises uuringus suurendati ettevõtete arvu. Uuringu tulemused kinnitavad, et ettevõtetel, mis asusid transpordi otsetoetuse andmiseks kavandatud piirkondades, on täiendavad veokulud. Tromsi, Nordlandi, Nord-Trøndelagi, Sør-Trøndelagi, Møre og Romsdali ja Sogn ja Fjordane’i maakondades asuvate ettevõtete keskmised veokulud on nii kogukulu kui 350 kilomeetrit ületavate vedudega seotud kulude osas märkimisväärselt suuremad kui võrdluspiirkonnas asuvatel ettevõtetel. 350 kilomeetrit ületavate vedude puhul on Tromsi, Nordlandi ja Nord-Trøndelagi ettevõtete transpordikulud 220 % suuremad kui võrdluspiirkonnas asuvate ettevõtete vastavad kulud. Sør-Trøndelagi, Møre og Romsdali ja Sogn ja Fjordane’i ettevõtete veokulud 350 kilomeetrit ületavate vedude puhul on 143 % suuremad kui võrdluspiirkonna ettevõtete vastavad kulud.

Järelevalveamet arvab, et Norra ametivõimud on tõendanud täiendavate veokulude olemasolu ja seega on riigiabi suuniste 25.4. peatüki artikli 27 tingimus täidetud.

c) Abi võib kasutada üksnes täiendavate veokulude hüvitamiseks (riigiabi suuniste XI lisa esimene taane)

Ülalpool punktis I.2.3 esitatud 1. tabelis kajastatud abi osatähtsuse määrad tagavad selle, et ettevõtetel on võimalik saada abi kuni 40 % ulatuses nende veokuludest (vedude puhul, mis ületavad 701 kilomeetrit). Abikõlblikuks loetakse vaid vedusid, mis ületavad 350 kilomeetrit. Järelevalveamet leiab, et see on kooskõlas Norra ametivõimude esitatud uuringute tulemustega (vaata punkt 3.3 ülalpool) ning kava alusel ei anta abi, mis ületaks kõnealuste täiendavate veokulude katmiseks vajalikke hüvitusi.

Ettevõtete kulude ülemäärase hüvitamise vältimise tagamiseks arvestatakse igasugune sotsiaalkindlustusmakse määra vähendamisest saadav tulu ülalpool punktis I.2.3 esitatud 1. tabeli järgi arvutatud transporditoetusest maha.

d) Abi antakse üksnes kaupade veol asjaomase riigi piires (riigiabi suuniste XI lisa teine taane)

Kava kohaselt võib abi anda vaid kaupade siseriiklikul veol kantud täiendavata veokulude hüvitamiseks ja abi suuruse arvutamisel võetakse aluseks kõige säästvama veoliik ja lühim tee tootmis- või töötlemiskohast turustamiskohani. Kaupade veol sihtkohta Rootsis ja Soomes arvestatakse veo kogupikkuse arvutamisel ka Rootsis ja Soomes läbitud vahemaid, kuid abi antakse vaid riigisiseselt kantud veokulude hüvitamiseks.

e) Abi on eelnevalt erapooletult kindlaks määratav “abi ühe kilomeetri kohta” alusel ja “abi ühe massiühiku kohta” suhte alusel; täiendavate veokulude arvutamine põhineb kõige säästvamal veoliigil ja lühimal teel (riigiabi suuniste XI lisa kolmas ja neljas taane)

Kava, mille vastuvõtmiseks on tehtud ettepanek, rahuldab kõnealuseid nõudeid järgmisel viisil:

Seega on riigiabi suuniste XI lisa kolmanda ja neljanda taande tingimus täidetud.

f) Valdkonna-erikorraldustest tuleb kinni pidada (vastavalt riigiabi suuniste XI lisa kuuendale ja seitsmendale taandele)

Seega on riigiabi suuniste XI lisa kuuenda ja seitsmenda taande tingimused täidetud.

Norra delegatsiooni 22. oktoobri 2003. aasta kirjas Euroopa Liidule andsid Norra ametivõimud teada 25. märtsil 2003. aastal teavitatud kava geograafilisest laiendamisest (vaata ülalpool punkti I.3.1).

Täiendavate veokulude dokumenteerimiseks on Norra ametivõimud esitanud uuringu, mis tõendab täiendavate veokulude olemasolu Hedmarki ja Opplandi maakonna 13 abikõlblikuna väljapakutud haldusüksuses. Uuringu tulemused näitasid, et 13 kõnealuses haldusüksuses asuvate ettevõtete veokulud on nii kogukulu kui ka 350 kilomeetrit ületavate vedudega seotud kulude osas keskmiselt märkimisväärselt suuremad kui võrdluspiirkonnas asuvate ettevõtete kulud (120 % 350 kilomeetrist pikemate vedude puhul).

Järelevalveamet leiab, et uuring tõendab täiendavate veokulude olemasolu teates märgitud 13 haldusüksuses.

Järelevalveamet märgib, et kava geograafilisel laiendamisel saab sellega hõlmatud elanikkonna koguarvuks kuni 735 506 elanikku (16) ehk 16,3 % kogurahvastikust (Herøy, Ulsteini, Hareidi ja Aukra haldusüksused välja arvatud).

Järelevalveamet märgib ka seda, et rahvastikutihedus Hedmarki ja Opplandi maakonnas asuvates abikõlblikena väljapakutud piirkondades on väiksem kui 12,5 elanikku ruutkilomeetri kohta.

Lisaks sellele on piirkondliku abi kaardiga hõlmatud rahvaarv väikese rahvastikutihedusega maakondades, mille suhtes ei ole tehtud ettepanekut nimetada nad kõlblikeks saama transpordi otsetoetust, 172 322 elanikku, (17) mis on suurem kui elanike arv Møre og Romsdali ja Sør-Trøndelagi (maakonnad, mille rahvastikutihedus ei ole väike) maakondades asuvates piirkondades, mille suhtes tehti ettepanek nimetada nad kõlblikeks saama transpordi otsetoetust (156 948 elanikku).

22. oktoobri 2003. aasta teatega seoses tegi järelevalveamet järelduse, et 13 haldusüksuse rahvastikutihedus on väiksem kui 12,5 elanikku ruutkilomeetri kohta ja olemasolev piirkondliku abi kaart hõlmab kõnealuseid haldusüksusi. Nimetatud 13 haldusüksuse kavaga liitmine ei tõsta kavaga hõlmatud elanikkonna arvu Møre og Romsdali ja Sør-Trøndelagi maakondades, mille rahvastikutihedus ei ole väike (156 948 elanikku), kõrgemale kavaga hõlmatud elanike arvust väikese rahvastikutihedusega Hedmarki, Opplandi, Telemarki and Aust-Agderi maakondades, mida ei ole välja pakutud kõlblikena saama transpordi otsetoetust (172 322 elanikku). Norra ametivõimud on samuti tõendanud täiendavate veokulude olemasolu veel 13 haldusüksuses. Ülejäänud nõuete osas, mida tuleb täita, viitab järelevalveamet eespool punktis 4 kirjeldatud hindamisele, mille nõuded on 13 haldusüksuse kavaga liitmisel võrdselt kehtivad.

Järelevalveamet teeb ülaltoodud väidetele viidates järelduse, et neljale haldusüksusele Herøy, Ulstein, Hareid ja Aukra transpordi otsetoetuse andmine on EMP lepingu riigiabi sätetega kokkusobimatu ja nelja kõnealuse haldusüksuse suhtes abi andmist ei jõustata. Muus osas sobib teatatud transpordi otsetoetuskava kokku EMP lepinguga.

Norra ametivõimudele tuletatakse meelde, et nad on kohustatud järelevalveametile teatama igast kava muutmise või laiendamise plaanist. Samuti palutakse Norra ametivõimudel esitada aastaaruanne, mis sisaldab üksikasjalikku teavet kava rakendamise kohta ja “abi ühe kilomeetri kohta” või eelkõige “abi ühe kilomeetri kohta” ja “abi ühe massiühiku kohta” suhet.

Brüssel, 25. veebruar 2004

EFTA järelevalveameti nimel

eesistuja

Hannes HAFSTEIN

kolleegiumi liige

Einar M. BULL

(3) EFTA järelevalveameti 19. jaanuaril 1994 vastu võetud ja avaldatud riigiabi menetlus- ja materiaalõigusnormid (riigiabi suunised). Avaldatud EÜT L 231, 3.9.1994, lk 1 Suuniseid on viimati muudetud 18. veebruaril 2004 (seni avaldamata).

(5) Transpordimajanduse Instituut (TØI). Arbeidsdokument av 4.6.2003. U-2899. TR1180/2003.

(8) Kõik käesolevas otsuses kasutatud rahvaarvud on esitatud 1. jaanuari 2002. aasta seisuga. Norra kogurahvastik 1. jaanuaril 2002. aastal oli 4 503 436 elanikku.

(9) Interju av industribedrifter i aktuelle transportstøttesoner og i referansesoner. Arbeidsdokument av 4.6.2003.

(12) Väikese rahvastikutihedusega maakondade Aust-Agderi, Telemarki, Hedmarki ja Opplandi rahvaarv.

(14) Täiendavate veokulude all on mõeldud lisakulusid, mis on tekkinud kaupade veol asjaomase riigi piires. Mingil juhul ei tohi abi olla ekspordiabi, samuti ega tohi olla tegemist meetmega, millel on samaväärne mõju impordi koguselistele piirangutele EMP lepingu artikli 11 tähenduses.

(%)
Veo pikkus kilomeetrites	1. piirkond	2. piirkond
350–700	30	20
701–	40	30