Teade vaba ametikoha kohta – järelevalvenõukogu esimees

(2023/C 175 A/01)

 

1.   Sissejuhatus

Euroopa Keskpank (EKP) otsib sobivat kandidaati EKP järelevalvenõukogu esimehe koha täitmiseks alates 1. jaanuarist 2024, kes oleks raha- ja pangandusküsimustes tunnustatud ning vastavate erialaste kogemustega.

Nõukogu 15. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 1024/2013 (1) („SSMi määrus“) andis EKP-le eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga ja asutas ühtse järelevalvemehhanismi (SSM). Ühtse järelevalvemehhanismi moodustavad EKP ja pädevad ametiasutused liikmesriikides, mille rahaühik on euro, ning võimalik on alustada tihedat koostööd ka pädevate ametiasutustega liikmesriikides, mille rahaühik ei ole euro. EKP vastutab ühtse järelevalvemehhanismi üldise toimimise eest.

EKP-le antud järelevalveülesandeid kavandab ja teostab järelevalvenõukogu, mis on EKP siseüksus. Järelevalvenõukogu moodustavad esimees, aseesimees, neli EKP esindajat ja üks esindaja iga ühtses järelevalvemehhanismis osaleva liikmesriigi riiklikust pädevast asutusest („osalev liikmesriik“). Kui pädev ametiasutus ei ole keskpank, võib järelevalvenõukogu liige otsustada kaasata ka esindaja liikmesriigi keskpangast. Oma liikmete hulgast moodustas järelevalvenõukogu oma tegevuse toetamiseks, sealhulgas järelevalvenõukogu koosolekute ettevalmistamiseks, väiksemas koosseisus juhtkomitee. Juhtkomitee koosseisu kuuluvad 8 liiget, sealhulgas esimees, aseesimees ja üks EKP esindaja. Kõik järelevalvenõukogu liikmed tegutsevad liidu kui terviku huvides.

Valiku ja ametisse nimetamise puhul järgitakse soolise tasakaalu, kogemuste ja kvalifikatsiooni põhimõtet.

EKP teavitab Euroopa Parlamenti ja Euroopa Liidu Nõukogu valikumenetluse kulgemisest asjakohasel viisil kooskõlas institutsioonidevahelise lepinguga, mis on sõlmitud Euroopa Parlamendiga 6. novembril 2013, ja vastastikuse mõistmise memorandumiga, mis on sõlmitud Euroopa Liidu Nõukoguga 11. detsembril 2013.

2.   Ülesanded

Kooskõlas SSMi määrusega ja ilma et see mõjutaks muid ülesandeid, mida EKP nõukogu võib EKP järelevalvenõukogu esimehele ja aseesimehele panna, on eesistuja konkreetsed ülesanded järgmised:

—	järelevalvenõukogu juhtimine;

—	järelevalvenõukogu juhtkomitee juhtimine;

—	oma järelevalveülesannete teostamist käsitleva EKP aastaaruande esitamine avalikult Euroopa Parlamendile ja eurorühmale, kui kohal viibivad ka esindajad liikmesriikidest, mille rahaühik ei ole euro;

—	eurorühma taotlusel eurorühma poolt kokku kutsutud kohtumistel osalemine, kus käsitletakse EKP järelevalveülesannete teostamist, kui kohal viibivad ka esindajad liikmesriikidest, mille rahaühik ei ole euro;

—

Euroopa Parlamendi taotlusel Euroopa Parlamendi pädevate komisjonide koosolekutel osalemine, kus käsitletakse EKP järelevalveülesannete teostamist; taotluse korral osalemine konfidentsiaalse aruteluga EKP järelevalveülesandeid käsitlevatel kinnistel koosolekutel Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni esimehe ja aseesimeestega, kui see on vajalik Euroopa Parlamendi pädevuse teostamiseks Euroopa Liidu toimimise lepingu alusel;

—	osaleva liikmesriigi parlamendi kutsel osalemine mõttevahetuses riikliku pädeva asutuse esindajatega, kus käsitletakse krediidiasutuste järelevalvet selles liikmesriigis.

Lisaks, EKP-le SSMi määrusega pandud ülesannete teostamisel osalevate töötajate aruandlus toimub EKP järelevalvenõukogu esimehele kooskõlas EKP nõukogu ja juhatuse poolt määratud tingimustega.

Järelevalvenõukogu esimees täidab oma ametikohustusi tihedas koostöös aseesimehega.

3.   Kvalifikatsioon, kogemus ja oskused

Oluline on kandidaatide vastavus järgmistele kriteeriumidele (mis peavad olema täidetud avalduste esitamise tähtaja lõpuks):

—	Euroopa Liidu ühe liikmesriigi täieõiguslik kodakondsus;

—	tunnustatus raha- ja pangandusküsimustes ning vastavad erialased kogemused, sealhulgas märkimisväärsed erialased kogemused finantsjärelevalve või makrotasandi järelevalve valdkonnas või mõlemas;

—	põhjalikud kogemused juhtimismeeskonna juhtimises ja kujundamises, millega kaasnevad selged tõendid tulemuste kohta nii strateegilisel kui operatiivtasandil;

—	märkimisväärne juhtimisrolli kogemus, mis hõlmab kõrge professionaalsusega, soovitavalt mitmekeelse ja multikultuurse töötajaskonna edukat juhtimist;

—	hea inglise keele oskus;

—	ei ole EKP nõukogu liige.

Lisaks on soovitav kandidaatide:

—	põhjalik arusaamine ELi institutsioonidest ja ELi otsustusmenetlusest, samuti muudest EKP tegevuses asjakohastest Euroopa ja rahvusvahelistest menetlusest;

—	põhjalik arusaamine EKP ülesannetest ja toimimisest;

—	kõrgetasemeliste komisjonide/rühmade juhtimise kogemus, soovitavalt rahvusvahelises keskkonnas;

—	suurepärane eneseväljendus- ja suhtlemisoskus, oskus mõjutada ja läbi rääkida, millega kaasneks võime luua Euroopa Liidu väliste huvipooltega usalduslikke tööalaseid suhteid;

—	vähemalt ühe muu ELi ametliku keele oskus keskmisel tasemel.

4.   Töölepingutingimused

Järelevalvenõukogu esimehe töölepingutingimused, eelkõige tema palk, pension ja sotsiaalkindlustustagatised kinnitab EKP nõukogu.

Ametiaeg on viis aastat ja seda ei saa pikendada.

Töökoha asukoht on Frankfurt am Main (Saksamaa), kus asub EKP.

5.   Sõltumatus ja eetikanõuded

Esimees peab tegutsema sõltumatult ja erapooletult ELi kui terviku huvides ning ei tohi taotleda ega saada juhiseid ELi institutsioonidelt või asutustelt, liikmesriikide valitsustelt ega muudelt avaliku või erasektori asutustelt.

Ametisse nimetamisel saab esimehest täistööajaga spetsialist ning tal ei tohi olla ametikohustusi üheski riigi pädevas asutuses.

Esimehelt eeldatakse kõrgeimate eetikanõuete täitmist, mis näitab tema vastutust kaitsta EKP ja ühtse järelevalvemehhanismi usaldusväärsust ning mainet. Esimehel on ametisaladuse hoidmise kohustus ning tema ametiaja lõppemisel kohaldatakse piiranguid (nn jahtumisperiood), et hinnata etteulatuvalt ja vältida võimalikke huvikonflikte ja nn pöördukse efekti, mis kaasnevad edasiste töösuhetega kahe aasta jooksul pärast esimehe ametiaja lõppu kooskõlas EKP kõrgetasemeliste töötajate tegevusjuhendiga.

6.   Valikumenetlus ja ametisse nimetamine

Järelevalvenõukogu esimehe valikumenetlus ja ametisse nimetamine toimuvad kooskõlas SSMi määruses sätestatud nõuetega ning eespool osutatud demokraatliku vastutusega Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu ees. Valikumenetlus hõlmab järgmist:

1)   Eelvalik

EKP nõukogu loodav eelvaliku komisjon hindab taotlusi käesoleva vaba ametikoha teate kriteeriumide alusel. Taotluste hindamise alusel kutsub eelvaliku komisjon kõige sobivamad kandidaadid vestlusele ja nad osalevad välise teenuseosutaja poolt läbi viidavas juhirolli hindamises. Hindamised ja vestlused viiakse läbi esmaspäeval, 26. juunil ja esmaspäeval, 3. juulil 2023 algavatel nädalatel.

Eelvaliku komisjon esitab edasivalitud sobivate kandidaatide nimekirja ja hindamisaruande EKP nõukogule kaalumiseks.

2)   Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu teavitamine

EKP teatab Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu pädevale komisjonile esimehe kohale taotluse esitanud kandidaatide kogumi tulemused (taotluste arv, kandidaatide erialaoskused, sugu, kodakondsus jne) ning esitab edasivalitud kandidaatide nimekirja, mille on kinnitanud EKP nõukogu. Edasivalitute nimekiri esitatakse ka EKP järelevalvenõukogule.

3)   EKP nõukogu ettepanek ja Euroopa Parlamendi heakskiit

Olles ära kuulanud EKP järelevalvenõukogu, esitab EKP nõukogu Euroopa Parlamendile heakskiitmiseks ettepaneku nimetada esimehena ametisse eelvaliku komisjoni edasivalitute nimekirjast valitud kandidaat, millele lisatakse kirjalikud põhjendused kaalutluste kohta.

4)   Ametisse nimetamine Euroopa Liidu Nõukogu poolt

Pärast EKP nõukogu ettepaneku heaks kiitmist Euroopa Parlamendi poolt, võtab Euroopa Liidu Nõukogu vastu rakendusotsuse järelevalvenõukogu esimehe ametisse nimetamise kohta. Euroopa Liidu Nõukogu teeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega ning ei arvesta mitteosalevate liikmesriikide esindajate hääli.

7.   Taotluste esitamise kord

Kandidaadid peavad taotlused, millele on lisatud curriculum vitae (CV), saatma tähitud kirja või kullerteenusega hiljemalt 23. juunil 2023 (arvestatakse tähitud kirja postitempli või kullerteenuse poolt märgitud kuupäeva) järgmisel aadressil:

European Central Bank, President’s office, Sonnemannstraße 20, 60314 Frankfurt, Germany.

Postiteenustega seotud võimalike viivituste tõttu tuleb tähitud kirja või kullerteenusega saadetud taotlused ja CVd saata ka elektroonilises vormis e-posti aadressile SBSelection@ecb.europa.eu 23. juuniks 2023.

EKP jätab endale õiguse pikendada vabale ametikohale taotluste esitamise tähtaega, avaldades uue lõppkuupäeva.

8.   Isikuandmete kaitse

EKP töötleb kõikide kandidaatide isikuandmeid koskõlas ELi andmekaitse õigusaktidega (2). EKP on vaba ametikoha teate valikumenetlusega seotud isikuandmete vastutav töötleja. Töötlejaks on EKP personali peadirektoraadi juht. Andmetöötluse eesmärk on korraldada EKP järelevalvenõukogu esimehe valimine ja ametisse nimetamine. Kõiki isikuandmeid töödeldakse ainult sellel eesmärgil. Kandidaatide isikuandmete saajad on eelvaliku komisjoni liikmed, EKP nõukogu liikmed ja järelevalvenõukogu liikmed. Väljavalitud kandidaatide isikuandmed edastatakse Euroopa Parlamendi pädevale komisjonile ja Euroopa Liidu Nõukogule. Lisaks sellele edastab EKP asjakohased isikuandmed ka välisele ettevõtjale, Deloitte Consulting GmbH, Munich, Germany, kes viib läbi asjakohase juhtimispädevuse eraldi hindamise ja kes on kohustunud järgima rangeid konfidentsiaalsus- ja andmekaitsenõudeid.

Lisateavet selle kohta, kuidas EKP töötleb isikuandmeid oma värbamismenetluses, leiate isikuandmete kaitse põhimõtetest.

---

(1)  Nõukogu 15. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 1024/2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga (ELT L 287, 29.10.2013, lk 63).

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39), ja Euroopa Keskpanga 5. mai 2020. aasta otsus (EL) 2020/655, millega võetakse vastu Euroopa Keskpanga andmekaitse rakendussätted ja tunnistatakse kehtetuks otsus EKP/2007/1 (EKP/2020/28) (ELT L 152, 15.5.2020, lk 13).