4.8.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CA 297/1


Osalemiskutse Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti (FRA) teaduskomitee liikmete kohtadele kandideerimiseks

Viide: CEI-SCIE-2022

(2022/C 297 A/01)

Selle kutsega teatab Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (FRA) võimalusest kandideerida oma teaduskomitees 11 ametikohale. Uute liikmete ametiaeg algab 4. juunil 2023 ja lõpeb 3. juunil 2028.

FRA on Euroopa Liidu eksperdiamet, mille ülesanne on anda ELi institutsioonidele ja ELi liikmesriikidele (tegutsemisel ELi õiguse raames) tõenduspõhist nõu põhiõiguste valdkonnas.

Kuigi FRA kuulub ELi üldisesse haldussüsteemi, on ta eraldi asutus asukohaga Viinis. Ameti praegune teaduskomitee koosneb hinnatud ja rahvusvaheliselt tunnustatud inimõiguste ekspertidest. Selle liikmed, kellest enamik on ülikooliprofessorid, esindavad eri valdkondi ja on töötanud kõrgetel ametikohtadel, sealhulgas Euroopa Inimõiguste Kohtu asepresidendina, riiklike inimõiguste kaitse asutuste eesistujatena, ÜRO eriraportööridena, rahvusvaheliste seirekomisjonide liikmetena ning muudel sarnastel kohtadel.

Teaduskomitee on silmapaistvate inimõigusekspertide keskus, kes jälgib Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti tegevust.

Ameti teaduskomitee liikme ametikoht on väga prestiižne ning nõuab pühendumist ja palju aega. Teaduskomitee tagab FRA tegevuse teaduskvaliteedi kõigi põhiõiguste valdkonnas. Liikmed kohtuvad vähemalt neli korda aastas ameti asukohas Viinis või sidevahendite kaudu.

1.   AMET

FRA on Euroopa Liidu asutus asukohaga Viinis (Austria) (1).

Ameti eesmärk on pakkuda seoses põhiõigustega abi ja teadmisi ühenduse asjakohastele institutsioonidele, organitele, ametkondadele ja asutustele ning ühenduse liikmesriikidele, kui need rakendavad ühenduse õigust, et aidata neil nende vastavates pädevusvaldkondades meetmete võtmisel või tegevuskavade kujundamisel täielikult järgida põhiõigusi (2).

FRA keskendub põhiõiguste olukorrale ELis ja selle 27 liikmesriigis. Osalema võidakse kutsuda ka kandidaatriike ning riike, kellega Euroopa Liit on sõlminud stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu (3).

Ameti koosseis on järgmine:

—

haldusnõukogu

—

juhatus

—

teaduskomitee

—

direktor

—

ameti töötajad

2.   TEADUSKOMITEE

Osalemiskutsega kutsutakse ameti teaduskomitee liikme kohale kandideerima eksperte, kellel on vajalikud kogemused vähemalt ühes põhiõigustega seotud teadusvaldkonnas.

Vastavalt määruse (EÜ) nr 168/2007 (mida on muudetud nõukogu määrusega (EL) 2022/555 (4) (edaspidi „määrus“) ja millega asutatakse Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (edaspidi „amet“)) artikli 14 lõikele 1 nimetab ameti haldusnõukogu ametisse teaduskomitee, mis koosneb üheteistkümnest põhiõiguste valdkonnas eriti pädevast sõltumatust isikust, kellel on piisav pädevus teadusliku kvaliteedi ja teadustöö metoodika alal.

Teaduskomitee ülesanded

Kooskõlas määruse artikli 14 lõikega 5 tagab teaduskomitee ameti töö teadusliku kvaliteedi ning nõustab direktorit ja ametit ameti tegevuses kasutatava teadustöö metoodika valdkonnas.

Sel eesmärgil kaasab direktor teaduskomitee kõikide dokumentide ettevalmistamisse, mis koostatakse seoses ametile antud ülesannete täitmisega, nimelt kooskõlas määruse artikli 4 lõike 1 punktidega a–f ja h:

—

amet kogub, dokumenteerib, analüüsib ja levitab asjakohast, objektiivset, usaldusväärset ja võrreldavat teavet ning andmeid, mis hõlmavad ka liikmesriikide, liidu institutsioonide, organite, ametite ja asutuste, uurimiskeskuste, riiklike asutuste, valitsusväliste organisatsioonide, kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide, eelkõige Euroopa Nõukogu pädevate organite edastatud teadusuuringute ja seire tulemusi;

—

amet töötab koostöös Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu liikmesriikidega välja meetodid ja standardid andmete võrreldavuse, objektiivsuse ja usaldusväärsuse suurendamiseks Euroopa tasandil;

—

amet viib läbi teadusuuringuid ja -vaatlusi, ettevalmistavaid ja teostatavusuuringuid, võtab nimetatud töödest osa või toetab neid, tehes seda – asjakohasel juhul ja kui see on kooskõlas tema prioriteetide ning iga-aastase ja mitmeaastase tööprogrammiga – Euroopa Parlamendi, nõukogu või komisjoni taotlusel;

—

amet koostab ja avaldab kas omal algatusel või Euroopa Parlamendi, nõukogu või komisjoni taotlusel konkreetseid teemasid käsitlevaid järeldusi ja arvamusi liidu institutsioonidele ja liikmesriikidele, kui nad rakendavad liidu õigust;

—

amet avaldab iga-aastase aruande ameti tegevusvaldkondadega hõlmatud põhiõiguste küsimustest, samuti toob välja näited headest tavadest;

—

amet avaldab analüüsil, uurimistööl ja vaatlustel põhinevaid temaatilisi aruandeid;

—

amet arendab kommunikatsioonistrateegiat ja edendab dialoogi kodanikuühiskonnaga, et parandada avalikkuse teadlikkust põhiõigustest ja levitada aktiivselt teavet oma töö kohta.

Teaduskomiteega konsulteeritakse arvamuse saamiseks ameti programmidokumendi kavandi kohta kooskõlas artikli 5a lõikega 3.

Teaduskomitee toimimine

Teisiti kui haldusnõukogu, on teaduskomitee nõuandev organ, kes ei ole kaasatud ameti haldamisse ega juhtimisse. Samal ajal on teaduskomitee tööorgan, kes osaleb ameti teadustöö protsessides. Sel põhjusel eeldatakse teaduskomitee liikmelt pühendumist, et ta panustaks suure osa oma ajast ja töömahust ameti töösse. Liikme ülesanne on esitada põhjendatud arvamusi ameti töö taseme kohta, eelkõige kasutatava teadustöö metoodika kohta, mis võib tähendada üksikasjalike kirjalike dokumentide koostamist.

Praeguste töömeetodite kohaselt võib komitee iga üksikliige vastutada ettekandjana ühe või mitme konkreetse teadusprojekti eest alates projekti ideefaasist kuni tulemuste avaldamiseni. Ameti töö teadusliku taseme otsuseid teevad teaduskomitee liikmed siiski ühiselt. Teaduskomiteed juhib esimees, (5) keda abistab ametis töötav kontaktisik.

Teaduskomitee koosseis

Kooskõlas määruse artikli 14 lõikega 1 koosneb teaduskomitee üheteistkümnest põhiõiguste valdkonnas eriti pädevast sõltumatust isikust. Haldusnõukogu nimetab liikmed ametisse pärast läbipaistvat kandideerimiskutse avaldamist ja valimismenetlust, olles eelnevalt konsulteerinud Euroopa Parlamendi pädeva komisjoniga (6).

Haldusnõukogu tagab ametisse nimetatavate teaduskomitee liikmete võrdse geograafilise esindatuse. Lisaks püüab haldusnõukogu saavutada naiste ja meeste tasakaalustatud osaluse teaduskomitees. Samuti pöörab ta nõuetekohast tähelepanu teadusvaldkondadele ja erialadele, et teaduskomitee eri pädevusalad oleksid kaetud, nagu on märgitud ameti programmidokumendis.

Vastavalt määruse artikli 14 lõikele 1 ei või ameti haldusnõukogu liikmed olla teaduskomitee liikmed.

Teaduskomitee liikmed on eksperdid ühes või mitmes inimõigustega seotud või inimõiguste seisukohalt olulises teadusvaldkonnas, muu hulgas järgmistes:

—

ühiskonnateadused; sh kandidaadid, kes tunnevad uurimismeetodeid ja kellel on mitut riiki hõlmava võrdleva kvalitatiivse ja/või kvantitatiivse teadusuuringu kogemus;

—

õigusteadus, sh võrdlev riigiõigus, Euroopa Liidu õigus ja rahvusvaheline õigus;

—

politoloogia;

—

statistika.

Ametiaeg

Teaduskomitee liikmete ametiaeg on viis aastat. Liikmeid ei või uuesti ametisse nimetada. Teaduskomitee liikmed on sõltumatud ja nad peavad täitma konfidentsiaalsuseeskirju.

Neid võib asendada ainult nende omal soovil või juhul, kui nad ei saa oma kohustusi alaliselt täita. Samas kui liige ei vasta enam sõltumatuse kriteeriumidele, peab ta kohe ametist lahkuma ning teavitama sellest komisjoni ja direktorit. Teise võimalusena võib haldusnõukogu ühe kolmandiku liikmete või Euroopa Komisjoni ettepanekul teatada, et isik ei ole sõltumatu, ja tunnistada tema ametisse nimetamise kehtetuks.

Sellisel juhul nimetab haldusnõukogu järelejäänud ametiajaks uue liikmena ametisse reservliikmete nimekirjast esimese vaba isiku. Kui järelejäänud ametiaeg on lühem kui kaks aastat, võib uue liikme ametiaega pikendada kogu viieaastaseks ametiajaks. Teaduskomitee liikmete nimekiri avalikustatakse ja amet ajakohastab seda oma veebilehel.

Teaduskomitee koosolekud

Kooskõlas määruse artikli 14 lõikega 6 koguneb teaduskomitee neli korda aastas täiskogu istungiks. Koosolekud toimuvad kas ameti asukohas (Viin) või videokonverentsina sidevahendite kaudu. Kokku võib kutsuda erakorralise koosoleku. Liikmetelt oodatakse koosolekutel osalemist ning oma aja ja töömahu panustamist, sealhulgas saadetud materjalide läbivaatamist ja nende kommenteerimist – eelistatavalt kirjalikult ja koos põhjendustega.

Teaduskomitee liikmed saavad teaduskomitee tegevuses osalemise eest hüvitist (7).

3.   PÄDEVUSE JA TÖÖKOGEMUSE NÕUDED, HINDAMISKRITEERIUMID

A.   Sobivuskriteeriumid

Teaduskomitee liikme kohale kandideerija peab vastama neljale kriteeriumile:

—

magistri- või doktorikraad asjakohases teadusvaldkonnas;

—

pärast eespool nimetatud kraadi omandamist seitsmeaastane tõendatud töökogemus põhiõigustega seotud valdkondades, näiteks ühiskonnateadustes, politoloogias, õigusteaduses ja/või statistikas;

—

ELi liikmesriigi või ameti töös vaatlejana osaleva riigi kodakondsus kooskõlas määruse (EÜ) nr 168/2007 (muudetud määrusega (EL) 2022/555) artikliga 28;

—

inglise keele põhjalik oskus (vähemalt tasemel C1) ja ELi muu keele rahuldav oskus (vähemalt tasemel B2) (8).

B.   Valikukriteeriumid

KOHUSTUSLIKUD NÕUDED

Teaduskomitee liikmed peavad täitma viis kohustuslikku nõuet:

—

teaduslik tipptase: teaduslik tipptase ameti pädevusvaldkondades, mida tõendavad avaldatud teaduspublikatsioonid asjakohastes valdkondades või muud tõendid vajaliku töökogemuse kohta asjaomastes valdkondades, näiteks õigusteaduses, ühiskonnateadustes, politoloogias, statistikas, geograafias, majanduses, antropoloogias või ajakirjanduses;

—

riigiülese võrdleva teadustöö kogemus: ulatuslik kogemus, mis on saadud töötamisel ja/või kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete võrdlevate teadusuuringute tegemisel mitmes riigis ameti tööga tihedalt seotud valdkondades;

—

põhjalikud teadmised põhi- ja inimõiguste järgimise tegelikust olukorrast: ulatuslik töökogemus põhi- ja inimõiguste õiguslikul, sotsiaalteaduslikul, poliitika- ja/või praktilisel rakendamisel, näiteks välitööde ja andmeanalüüsi, valitsemise ja demokraatia, tehnilise nõustamise ja kohtuotsustega seotud töökogemus või töötamine rahvusvahelise valitsusorganisatsiooni või vabaühenduse, sh seireorganite jaoks;

—

arvamuste ja/või soovituste koostamine: arvamuste või soovituste koostamise kogemus riiklikul või rahvusvahelisel tasandil ametile huvi pakkuvates valdkondades;

—

suurepärane inglise teaduskeele valdamine: inglise keele suurepärane suuline ja kirjalik valdamine. Teaduskomitees kasutatakse inglise keelt (9) nii suulises kui ka kirjalikus suhtluses.

SOOVITATAVAD NÕUDED

Eelistatakse kandidaate, kes täidavad veel neli kriteeriumi:

—

varasem või praegune töökogemus korralise professorina või teadustegevusega seotud ametikohal akadeemilises asutuses;

—

doktorikraad;

—

töökogemus valdkondadevahelises keskkonnas, soovitatavalt rahvusvahelise taustaga asutuses;

—

kogemus uurimistulemuste uuenduslikul ja tõhusal levitamisel eri sihtrühmadele.

Esitatud faktide ja tõendite põhjal hinnatakse kandidaatide vastavust eelkõige eespool loetletud kohustuslikele nõuetele järgmise punktiskaala abil.

1.

Teaduslik tipptase (0–30 punkti):

—

asjakohased teaduspublikatsioonid – vähemalt kümme kõrgetasemelist publikatsiooni;

—

avaliku sektori asutustele antud asjakohased eksperdiarvamused, -soovitused või -järeldused;

—

asjakohased teadusprojektid Euroopa Liidu liikmesriikides;

—

asjakohane õpetamiskogemus Euroopa Liidu liikmesriikides ja rahvusvaheliste konverentside juhatamise, rahvusvahelistes töörühmades ja valdkondadevahelistes projektides osalemise kogemus.

2.

Riigiülese võrdleva teadustöö kogemus (0–15 punkti):

—

asjakohane töökogemus välitöödel, sh rahvusvahelistes uuringutes, nii kvantitatiivsete kui ka kvalitatiivsete andmete analüüsimisel;

—

asjakohane poliitika- ja õigusnõustamise kogemus rahvusvahelises või riikidevahelises keskkonnas;

—

asjakohane poliitiliste süsteemide võrdlemise ja võrdlevast riigiõiguse (EL) kogemus.

3.

Põhjalikud teadmised põhi-/inimõiguste tegelikust järgimisest ja poliitikast (0–15 punkti):

—

asjakohane töökogemus avalikus halduses või poliitikas, sh töötamine juhtival ametikohal;

—

asjakohane töökogemus kohtusüsteemis, sh töötamine juhtival ametikohal;

—

asjakohane töökogemus vabaühenduses, sh töötamine juhtival ametikohal;

—

asjakohane töökogemus riiklikus inimõiguste asutuses või muus inimõigustega tegelevas riiklikus organis, sh töötamine juhtival ametikohal;

—

asjakohane töökogemus põhiõiguste valdkonnas rahvusvahelisel tasandil, sh töötamine juhtival ametikohal.

4.

Arvamuste ja/või soovituste/järelduste koostamine (0–15 punkti):

—

ulatuslik töökogemus teadusuuringute teisendamisel praktilisteks soovitusteks;

—

avaliku halduse organitele ja vabaühendustele kokkuvõtliku ja poliitika suhtes asjakohase eksperdiarvamuse koostamise ulatuslik töökogemus;

—

ulatuslik töökogemus teadustoimetajana;

—

laiemale avalikkusele põhiõiguste selgitamise töökogemus.

5.

Suurepärane inglise teaduskeele valdamine (0–10 punkti):

—

inglise kirjaliku teaduskeele suurepärane valdamine;

—

ingliskeelsete teadustekstide kirjutamise ja toimetamise ulatuslik töökogemus.

Soovitatavate nõuete täitmise eest antakse 0–5 punkti.

Valikuetapis arvestatakse ka vajadust tagada õiglane geograafiline ja sooline tasakaal.

4.   AVALDUSTE ESITAMINE

Kandidaatidel tuleb esitada avaldused elektrooniliselt ameti veebilehel

http://fra.europa.eu/en/about-fra/recruitment/vacancies

Vastu võetakse ainult veebis esitatud kandideerimisavaldusi. Avaldus loetakse vastuvõetavaks üksnes siis, kui selles on

—

kaaskiri (kuni üks lehekülg);

—

käesoleva osalemiskutsega seotud registreerimisvorm, mille link on ameti veebilehel;

—

raamatutes ja erialaajakirjades avaldatud teaduspublikatsioonide loetelu, sh viie kõige asjakohasema artikli kokkuvõtted (nendest kolm kokkuvõtet peavad olema inglise keeles).

Hilisemas etapis võidakse paluda muid tõendavaid dokumente.

Osalemiskutse ja kandideerimismenetluse kohta saab küsida selgitusi aadressil

selection-scientific-committee@fra.europa.eu

5.   VALIKUMENETLUS, AMETISSE NIMETAMINE JA AMETIAEG

Eelvalikumenetlus

Direktor jälgib teaduskomitee liikmete nimel eelvalikukomisjoni tööd. Direktor juhatab ka eelvalikukomisjoni, mis koosneb ameti üksuste juhatajatest ja Euroopa Nõukogu määratud isikust. Ameti haldusnõukogu kaks liiget, samuti üks praeguse teaduskomitee liige võivad osaleda eelvalikukomisjoni töös vaatlejana.

Eelvalikukomisjon kontrollib kandidaatide vastavust sobivuskriteeriumidele. Kui kandidaat ei vasta mõnele kriteeriumile, ei pääse ta valikumenetluse järgmistesse etappidesse.

Seejärel hindab eelvalikukomisjon iga sobiva kandidaadi vastavust valikukriteeriumidele.

Direktor esitab ameti juhatusele eelvaliku tulemused, sealhulgas teabe sobimatute kandidaatide kohta.

Valikumenetlus

Ameti juhatus hindab kõiki kandidaate kindlaksmääratud valikukriteeriumide alusel.

Hindamisel arvestab juhatus

—

eelvalikukomisjoni tegevust;

—

vajadust tagada, et teaduskomitee liikme erialateadmised hõlmaksid ameti tegevuse kõige olulisemaid valdkondi;

—

vajadust tagada õiglane geograafiline ja sooline tasakaal.

Ameti juhatus esitab oma esimehe kaudu haldusnõukogule sobivaimate kandidaatide nimekirja. Kandidaatide arv nimekirjas peaks olema üle 11 ja kuni 22. Nimekirjas on samuti kandidaatide eelised, järeldus iga kohta, kas ta sobib teaduskomitee liikmeks, märge kandidaatide kohta, kes ei ole kantud eelmainitud nimekirjadesse, ja kandidaatide kohta, keda ei peeta sobivaks.

Ameti talitused pakuvad valikumenetluseks vajalikku tehnilist ja logistilist abi.

Ametisse nimetamine

Pärast Euroopa Parlamendi pädeva komisjoniga konsulteerimist kinnitab haldusnõukogu juhatuse esitatud nimekirja alusel reservliikmete paremusjärjestuse ja nimetab ametisse 11 teaduskomitee liiget.

Määruse artikli 14 lõike 2 kohaselt on teaduskomitee liikme ametiaeg viis aastat ja seda ei pikendata.

Võimalikud kandidaadid peavad arvestama, et kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni istungite avaliku menetluse tõttu võib komisjon otsustada avaldada kandidaatide nimed ja elulookirjeldused. Võimalikel kandidaatidel on õigus olla vastu isikuandmete avaldamisele. Selleks tuleb saata e-kiri aadressile selection-scientific-committee@fra.europa.eu.

6.   KOHUSTUSTE, HUVIDE JA KONFIDENTSIAALSUSE DEKLARATSIOON

Teaduskomitee liikmed määratakse individuaalselt. Liikmed peavad tegutsema mis tahes välismõjust sõltumata. Selle kinnituseks tuleb neil esitada kohustuste ja huvide deklaratsioon (10).

Ühtlasi nõutakse neilt konfidentsiaalsusdeklaratsiooni, millega nad kinnitavad, et täidavad konfidentsiaalsuseeskirju, kui töötavad teabega, mille amet on nimetanud piiratud juurdepääsuga või konfidentsiaalseks teabeks (11).

7.   VÕRDSED VÕIMALUSED

Amet julgustab kandideerima kõiki, kes täidavad kandidaatidele esitatud nõudeid ja on huvitatud ameti teaduskomitee liikmeks saamisest.

FRA on võrdseid võimalusi pakkuv tööandja ja tagab, et tema värbamismenetlus ei diskrimineeri kedagi soo, rassi, nahavärvi, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste tunnuste, usu või uskumuste, poliitilise veendumuse või muu maailmavaate, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puude, vanuse, soolise identiteedi või seksuaalse sättumuse alusel. Ametile on oluline sooline tasakaal ja seetõttu julgustatakse kandideerima eeskätt naiskandidaate.

8.   ISIKUANDMETE KAITSE

NB! Amet ei tagasta avaldusi kandidaatidele.

Isikuandmeid, mida FRA nõuab avalduse esitajatelt, töödeldakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/1725 (12). See kehtib eelkõige selliste andmete konfidentsiaalsuse ja turvalisuse kohta.

Kui kandidaadil on küsimusi isikuandmete töötlemise kohta, tuleb need esitada aadressil selection-scientific-committee@fra.europa.eu.

Isikuandmete töötlemise lisateave on FRA privaatsusteates.

Ameti andmekaitseametnikuga saab ühendust e-posti aadressil dpo@fra.europa.eu.

Kandidaadid võivad abi küsimiseks alati pöörduda ka Euroopa Andmekaitseinspektori poole (https://edps.europa.eu; EDPS@edps.europa.eu), kui nad arvavad, et amet on isikuandmete töötlemisel rikkunud nende õigusi, mis tulenevad määrusest (EL) 2018/1725.

9.   AVALDUSTE ESITAMISE TÄHTPÄEV

Avalduste esitamise tähtpäev on 19. september 2022 kl 13.00 (kohaliku aja järgi, GMT + 1).

NB! Taotluste suure arvu tõttu võib taotluste esitamise tähtpäeva lähenedes tekkida süsteemis suure koguse andmete töötlemisel tõrkeid, mispärast soovitame saata avaldused aegsasti enne tähtpäeva.


(1)  Asutamismäärus: nõukogu 15. veebruari 2007.aasta määrus (EÜ) nr 168/2007, millega asutatakse Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (ELT L 53, 22.2.2007, lk 1).

(2)  Määruse (EÜ) nr 168/2007 artikkel 2.

(3)  Vt määruse (EÜ) nr 168/2007 artikkel 28.

(4)  Nõukogu 5. aprilli 2022. aasta määrus (EL) 2022/555, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 168/2007, millega asutatakse Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (ELT L 108, 7.4.2022, lk 1).

(5)  Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti kodukorra artikkel 19.

(6)  Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon (LIBE-komisjon).

(7)  Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti kodukorra artikkel 24; koosolekule kutsutud eksperdid.

(8)  NB! Ameti ja teaduskomitee kõigi koosolekute ja dokumentide keel on inglise keel. Amet tõlgib teistesse Euroopa Liidu keeltesse üksnes oma dokumentide lõppversioonid. Kandidaatidelt eeldatakse seepärast väga head inglise keele (C1 tase Euroopa keeleõppe raamdokumendi alusel) kuulamise, lugemise ja kirjutamise oskust, sest komitee töös ei ole võimalik korraldada kirjalikku ega suulist tõlget.

(9)  Ameti kodukorra artikli 4 lõige 2.

(10)  Ameti kodukorra artikli 27 lõige 2.

(11)  Ameti kodukorra artikli 26 lõige 2.

(12)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).