TEADE AVALIKU KONKURSI KORRALDAMISE KOHTA

EPSO/AD/398/22 – INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOGIA (IKT) EKSPERDID (AD 7 / AD 8) JÄRGMISTES VALDKONDADES:

1) IKT-TARISTUD, PILV, VÕRGUD JA VAHEVARA (AD 7)

2) DIGITAALNE TÖÖKOHT, BÜROOAUTOMAATIKA JA MOBIIL-ANDMETÖÖTLUS (AD 7)

3) IT-JUHTIMINE JA ANDMEHALDUS, PROGRAMMI-/PORTFELLI- JA PROJEKTIJUHTIMINE, PROJEKTIJUHTIMISE BÜROO (PMO), ÄRI- JA ETTEVÕTTEARHITEKTUUR (AD 7)

4) IT-RAKENDUSTE JA VALMISLAHENDUSTE KAVANDAMINE, VÄLJATÖÖTAMINE/KONFIGUREERIMINE, TESTIMINE, KÄITAMINE JA HOOLDUS; ANDMEHALDUS, ANDMEANALÜÜS JA TEHISINTELLEKT (AD 7)

5) IKT TURVALISUS (AD 8)

(2022/C 76 A/01)

Kandideerimisavalduste esitamise lõppkuupäev: 22. märts 2022 kell 12.00 päeval Brüsseli aja järgi

SISUKORD

ÜLDSÄTTED

AMETIÜLESANDED

OSALEMISTINGIMUSED

3.1.

Üldtingimused

3.2.

Eritingimused: keeled

3.3.

Eritingimused: kvalifikatsioon ja töökogemus

KONKURSI KORRALDUS

4.1.

Ülevaade konkursi etappidest

4.2.

Konkursi keeled

4.2.1.

Keelenõuded

4.2.2.

Kandideerimisavaldus ja testidel/katsetel kasutatavad keeled

4.2.3.

Teabevahetuses kasutatavad keeled

4.3.

Konkursi etapid

4.3.1.

Kandideerimisavaldus

4.3.2.

Osalemistingimuste täitmise kontrollimine

4.3.3.

Talent screener

4.3.4.

Hindamiskeskus

4.3.5.

Tõendavate dokumentide kontrollimine ja reservnimekirjade koostamine

VÕRDSED VÕIMALUSED JA MÕISTLIKUD ABINÕUD

I LISA.

– Tavapärased ametiülesanded

II LISA.

– Avalike konkursside üldeeskirjad

III LISA.

– Näited miinimumkvalifikatsiooni kohta

IV LISA.

– Etapp „Talent Screener“: valikukriteeriumid ja -menetlus

1. ÜLDSÄTTED

Euroopa Personalivaliku Amet (EPSO) korraldab kvalifikatsioonil ning testidel ja katsetel põhineva avaliku konkursi eesmärgiga koostada reservnimekirjad, mille alusel Euroopa Liidu (EL) institutsioonid ja asutused saavad võtta avalikku teenistusse tööle administraatoreid (AD 7 ja AD 8 tegevusüksus).

Käesolev konkursiteade ja selle lisad moodustavad käesolevate konkursimenetluste siduva raamistiku.

Reservnimekirja kantavate kandidaatide arv:

1. valdkond	IKT-taristud, pilv, võrgud ja vahevara	AD 7	71
2. valdkond	Digitaalne töökoht, bürooautomaatika ja mobiil-andmetöötlus	AD 7	49
3. valdkond	IT-juhtimine ja andmehaldus, programmi-/portfelli- ja projektijuhtimine, projektijuhtimise büroo (PMO), äri- ja ettevõttearhitektuur	AD 7	70
4. valdkond	IT-rakenduste ja valmislahenduste kavandamine, väljatöötamine/konfigureerimine, testimine, käitamine ja hooldus; Andmehaldus, andmeanalüüs ja tehisintellekt	AD 7	73
5. valdkond	IKT turvalisus	AD 8	87

Käesolev konkursiteade hõlmab viit valdkonda. Kandideerida saab ainult ühele neist. Valik tuleb teha registreerumisel ja seda ei saa pärast kandideerimisavalduse kinnitamist enam muuta.

2. AMETIÜLESANDED

Lisateave tavapäraste ametiülesannete kohta, mille täitmist edukatelt kandidaatidelt eeldatakse, on esitatud I lisas.

Edukad kandidaadid peavad olema valmis läbima avalike konkursside üldeeskirjade punktis 5 osutatud julgeolekukontrolli menetluse (käesoleva konkursiteate II lisa).

3. OSALEMISTINGIMUSED

Kandidaadid peavad avalduste esitamise tähtpäeval täitma kõik allpool esitatud üld- ja eritingimused.

3.1. Üldtingimused

Sobival kandidaadil peavad olema

a)	ühe ELi liikmesriigi kõik kodanikuõigused,

b)	täidetud kõik oma riigi sõjaväeteenistust reguleerivate seadustega ettenähtud kohustused,

c)	töökohustuste täitmiseks vajalikud isikuomadused.

3.2. Eritingimused: keeled

Punkti 4.2 kohaselt peab kandidaat osalemistingimuste täitmiseks oskama vähemalt kahte ELi ametlikku keelt (24st).

3.3. Eritingimused: kvalifikatsioon ja töökogemus

1.–4. valdkonnas kandideerimiseks peab kandidaadil olema kas

haridustase, mis vastab diplomiga tõendatud vähemalt nelja-aastasele lõpetatud ülikooliõppele IKT ja/või sellega seotud valdkonnas, ning diplomi omandamisele järgnenud vähemalt kuueaastane (millest vähemalt kolm aastat valitud valdkonnas) erialane töökogemus IKT alal, mis on seotud käesoleva konkursiteate I lisas kirjeldatud asjaomase valdkonna ametiülesannetega,

või

haridustase, mis vastab diplomiga tõendatud vähemalt kolmeaastasele lõpetatud ülikooliõppele IKT ja/või sellega seotud valdkonnas, ning diplomi omandamisele järgnenud vähemalt seitsmeaastane (millest vähemalt neli aastat valitud valdkonnas) erialane töökogemus IKT alal, mis on seotud käesoleva konkursiteate I lisas kirjeldatud asjaomase valdkonna ametiülesannetega.

5. valdkonnas kandideerimiseks peab kandidaadil olema kas

haridustase, mis vastab diplomiga tõendatud vähemalt nelja-aastasele lõpetatud ülikooliõppele IKT ja/või sellega seotud valdkonnas, ning diplomi omandamisele järgnenud vähemalt üheksa-aastane (millest vähemalt kolm aastat IKT turvalisuse valdkonnas) erialane töökogemus IKT alal, mis on seotud käesoleva konkursiteate I lisas kirjeldatud 5. valdkonna ametiülesannetega,

või

haridustase, mis vastab diplomiga tõendatud vähemalt kolmeaastasele lõpetatud ülikooliõppele IKT ja/või sellega seotud valdkonnas, ning diplomi omandamisele järgnenud vähemalt kümneaastane (millest vähemalt neli aastat IKT turvalisuse valdkonnas) erialane töökogemus IKT alal, mis on seotud käesoleva konkursiteate I lisas kirjeldatud 5. valdkonna ametiülesannetega.

Näited miinimumkvalifikatsiooni kohta on esitatud III lisas.

4. KONKURSI KORRALDUS

4.1. Ülevaade konkursi etappidest

Käesolev konkurss koosneb järgmistest etappidest:

—	kandideerimisavalduste esitamine (vt punkt 4.3.1);

—	osalemistingimuste täitmise kontrollimine (vt punkt 4.3.2);

—	talent screener (kvalifikatsiooni hindamine) (vt punkt 4.3.3);

—	hindamiskeskus: mõtlemisoskuse testid, üldvõimete ja -oskuste hindamise katsed (juhtumianalüüs ja olukorra lahendamist käsitlev intervjuu) ning valdkonnapõhine intervjuu (vt punkt 4.3.4);

—	tõendavate dokumentide kontrollimine ja reservnimekirjade koostamine (vt punkt 4.3.5).

Testide ja katsete toimumise viis (kaugvormis/kohapeal) ning muud vajalikud üksikasjad ja juhised täpsustatakse testidel või katsetel osalemise kutsetes.

Kui testid või katsed toimuvad kohapeal, tagab EPSO, et nende sooritamise tingimused on kooskõlas asjaomaste tervishoiuasutuste (Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus ning muud rahvusvahelised, Euroopa ja liikmesriikide asutused) soovitustega.

Mõtlemisoskuse testide ja juhtumianalüüsi sooritamiseks tuleb aeg kinni panna, järgides EPSO antud juhiseid. EPSO pakub tavaliselt mõtlemisoskuse testide tegemiseks välja mitu kuupäeva ja juhtumianalüüsiks ühe kuupäeva. Ajavahemik, mille jooksul on võimalik katseteks ja testideks aega kinni panna ja neid sooritada, on piiratud.

4.2. Konkursi keeled

4.2.1. Keelenõuded

Konkursil osalev kandidaat peab täitma kaks järgmist nõuet:

a)	oskama väga hästi üht ELi 24 ametlikust keelest (vähemalt C1-tasemel). Edaspidi viidatakse sellele keelele kui 1. keelele;

b)	oskama rahuldavalt inglise või prantsuse keelt (vähemalt B2-tasemel). Edaspidi viidatakse sellele keelele kui 2. keelele. 2. keel peab olema muu kui 1. keel.

Eespool osutatud keeleoskuse miinimumtaseme nõue kehtib kõikide kandideerimisavalduses nõutud keeleoskuse osaoskuste (rääkimine, kirjutamine, lugemine ja kuulamine) kohta. Need osaoskused on kooskõlas Euroopa keeleõppe raamdokumendis käsitletud oskustega.

Konkursi keelenõuetes võetakse arvesse ELi institutsioonide keskkonnas töötavate IKT-töötajate ametiülesannete eripära. Samu nõudeid kohaldatakse kõigi käesoleva konkursiteatega hõlmatud valdkondade puhul.

Muude keelte oskus võib küll olla eeliseks, kuid oma töös hakkavad edukad kandidaadid kasutama peamiselt inglise ja prantsuse keelt.

Inglise keel on IT valdkonnas enim kasutatav suhtlus- ja arenduskeel nii rahvusvahelisel kui ka ELi institutsioonide tasandil. Inglise keelt kasutatakse peamiselt suhtluses väliste sidusrühmadega, aruannete koostamisel ning IT-toodete ja -keskkondade analüüsimisel. Tehnilised juhendid ja standardid, seadmete käsiraamatud ja muud viitedokumendid ning koolitusmaterjalid, mille on välja andnud IT-seadmete tootjad, on sageli kättesaadavad vaid inglise keeles. Lisaks pakutakse käesoleva konkursiteatega hõlmatud IT valdkondades koolitusi ja enesetäiendamise võimalusi sageli ainult inglise keeles (eelkõige IT-turbe valdkonnas).

Inglise ja prantsuse keel on peamised keeled, mida kasutatakse uute IT-seadmete, -süsteemide ja -tarkvara tehniliste ja talitluskirjelduste koostamiseks. Kõigis kehtivates raamlepingutes, mis on sõlmitud IT-teenuste ning ostu-, paigaldus- ja hooldusteenuste osutamiseks, on raamlepingus ette nähtud keeled inglise ja prantsuse keel. See tähendab, et välistöövõtjate meeskonnad töötavad ainult inglise või prantsuse keeles.

ELi institutsioonide töötajate kasutatavad mitmesugused IT-vahendid (nt ARES, BASIS, DECIDE, EU Learn, SYSPER jne) ja uutele töötajatele nende integreerimise eesmärgil pakutavad üldkoolitused on saadaval vaid inglise ja prantsuse keeles.

Euroopa Kontrollikotta ja Euroopa Kohtusse tööle asumise eelduseks on hea prantsuse keele oskus, kuna nende institutsioonide üks töökeel on prantsuse keel. Euroopa Kohtus kasutatakse prantsuse keelt tavapäraselt kohtu liikmete aruteludes, õigusuuringuteks kasutatavate vahendite ja enamike institutsioonisiseste IT-rakenduste puhul. Seepärast toimub ka suhtlemine lõppkasutajate ja sidusrühmadega ning teabevahetus projektimeeskondades peamiselt prantsuse keeles.

Eespool loetletud põhjustel peavad kandidaadid valdama kas inglise või prantsuse keelt. Selle valiku aluseks on teenistuse huvid: edukas kandidaat, kes kõnealust nõuet ei täida, ei oleks kohe töövalmis.

Neil põhjustel on määratud kindlaks ka keeled, milles kandidaat peab täitma kandideerimisavalduse punkti „Talent Screener“ ning sooritama testid ja katsed (vt punkt 4.2.2).

4.2.2. Kandideerimisavaldus ja testidel/katsetel kasutatavad keeled

Konkursi eri etappides kasutatakse keeli järgmiselt:

Konkursi etapp	Test/katse	Keel
Kandideerimisavaldus	—	Ükskõik milline ELi 24 ametlikust keelest, välja arvatud punkt „Talent Screener“, mis tuleb täita kandidaadi 2. keeles.
Hindamiskeskus	Mõtlemisoskuse testid	1. keel
	Olukorra lahendamist käsitlev intervjuu	2. keel
	Juhtumianalüüs	2. keel
	Valdkonnapõhine intervjuu	2. keel

4.2.3. Teabevahetuses kasutatavad keeled

Kandidaatide ja EPSO vahelist teabevahetust reguleerivad järgmised eeskirjad.

a)	EPSO ja nõuetele vastava avalduse esitanud kandidaatide vahel EPSO kasutajakonto või e-posti kaudu toimuvas teabevahetuses võtab EPSO asjaomase kandidaadiga ühendust ühes neist keeltest, mille kohta kandidaat on kandideerimisavalduses märkinud, et oskab seda B2- või kõrgemal tasemel.

b)	Avalike konkursside üldeeskirjade (käesoleva konkursiteate II lisa) punktides 4.2.1 ja 4.2.2 osutatud taotluste ja kaebuste korral soovitatakse kandidaatidel esitada taotlusi ja kaebusi 2. keeles. EPSO vastab neile vastavalt punktile a.

c)	Kõikide muude küsimuste puhul, mis kandidaadid EPSO-le elektroonilise kontaktivormi kaudu esitavad, võivad kandidaadid EPSOga ühendust võtta ükskõik millises ELi 24 ametlikust keelest ning EPSO vastab neile ühes neist keeltest, mille kohta kandidaat on teatanud, et soovib selles vastust saada.

4.3. Konkursi etapid

4.3.1. Kandideerimisavaldus

Kandideerimisavalduse esitamiseks peab kandidaadil olema EPSO kasutajakonto. Kui kandidaadil seda veel ei ole, peab ta kasutajakonto looma. Kandidaat võib kõigi EPSO kandideerimisavalduste jaoks luua ainult ühe kasutajakonto.

Kandideerimisavaldus tuleb esitada elektrooniliselt EPSO veebisaidil https://epso.europa.eu/job-opportunities hiljemalt

22. märtsiks 2022 kella 12.00ks Brüsseli aja järgi.

Elektroonilise kandideerimisavalduse vorm on kättesaadav ELi 24 ametlikus keeles. Kandidaat võib avalduse täita ükskõik millises ELi 24 ametlikust keelest, välja arvatud punkt „Talent Screener“, mis tuleb täita kandidaadi 2. keeles.

Kandideerimisavaldust kinnitades kinnitab kandidaat ühtlasi ka seda, et täidab kõik punktis „Osalemistingimused“ nimetatud tingimused. Kui avaldus on kinnitatud, ei saa seda enam muuta. Kandidaat vastutab selle eest, et avaldus oleks tähtajaks täidetud ja kinnitatud.

Kui ei ole ette nähtud teisiti, peab kandidaat oma EPSO kasutajakontole üles laadima kandideerimisavalduses, sh punktis „Talent Screener“, esitatud teavet tõendavate dokumentide skannitud koopiad. EPSO esitab selle kohta täiendavad üksikasjad ja juhised.

4.3.2. Osalemistingimuste täitmise kontrollimine

Osalemistingimuste täitmise kontrolli käigus kontrollitakse, kas kandidaat täidab käesoleva konkursiteate punktis 3 („Osalemistingimused“) esitatud tingimusi. Seda tehakse kandidaadi poolt kandideerimisavalduses esitatud teabe alusel.

4.3.3. Talent screener

Tingimusi täitvate kandidaatide hulgast teeb valikukomisjon kvalifikatsioonil põhineva valiku. Selleks võrdleb ta kandideerimisavalduse punktis „Talent Screener“ esitatud vastuste põhjal kõigi tingimustele vastavate kandidaatide võimeid ja oskusi. Üksikasjad on esitatud käesoleva teate IV lisas. Sellise võrdleva hindamise tulemusena saadud koondpunktide põhjal koostab valikukomisjon iga valdkonna kohta kandidaatide nimekirja. Suurima punktisummaga kandidaadid kutsutakse hindamiskeskuse testidele ja katsetele.

4.3.4. Hindamiskeskus

Hindamiskeskuse etappi kutsutud kandidaatide arv on valdkonna kohta maksimaalselt kolm korda suurem kui reservnimekirja kantavate kandidaatide arv.

Hindamiskeskuses hinnatakse mõtlemisoskusi, kaheksat üldvõimet ja -oskust ja valdkonnapõhiseid oskusi.

a) Mõtlemisoskuse testid

Mõtlemisoskuse testid, mis korraldatakse järgmiselt:

Test	Keel	Küsimused	Kestus	Punktiskaala	Minimaalne nõutav punktisumma
Verbaalne mõtlemine	1. keel	20 küsimust	35 minutit	0–20	20/40
Matemaatiline mõtlemine		10 küsimust	20 minutit	0–10
Abstraktne mõtlemine		10 küsimust	10 minutit	0–10

Testi kohta minimaalset nõutavat punktisummat seatud ei ole, kuid koondhinne peab olema vähemalt 20/40 kõigi testide peale kokku.

Neil testidel saadud punktid ei lähe arvesse lõpliku koondpunktisumma arvutamisel.

b) Üldvõimete ja -oskuste hindamise katsed

Kaheksat üldvõimet ja -oskust hinnatakse kahe katse kaudu, mille kandidaat sooritab oma 2. keeles: juhtumianalüüs ja olukorra lahendamist käsitlev intervjuu vastavalt järgmisele tabelile:

Võime/oskus

Katse

Punktiskaala

Minimaalne nõutav punktisumma

1.	Analüüsivõime ja probleemide lahendamine

Juhtumianalüüs

1–10

Kombineeritud minimaalne nõutav punktisumma: 40/80

2.	Suhtlemisoskus

Juhtumianalüüs

1–10

3.	Kvaliteedi ja tulemuste tagamine

Juhtumianalüüs

1–10

4.	Õppimis- ja arenemisvõime

Olukorra lahendamist käsitlev intervjuu

1–10

5.	Prioriteetide seadmine ja organiseerimine

Juhtumianalüüs

1–10

6.	Pingetaluvus

Olukorra lahendamist käsitlev intervjuu

1–10

7.	Meeskonnatöö

Olukorra lahendamist käsitlev intervjuu

1–10

8.	Juhtimisoskus

Olukorra lahendamist käsitlev intervjuu

1–10

Iga võimet ja oskust hinnatakse punktiskaalal 0–10. Võime või oskuse kohta minimaalset nõutavat punktisummat seatud ei ole, kuid koondhinne peab olema vähemalt 40/80 kõigi võimete ja oskuste peale kokku.

Neil katsetel saadud punktid lähevad arvesse lõpliku koondpunktisumma arvutamisel.

c) Valdkonnapõhine intervjuu

Valdkonnapõhine intervjuu toimub kandidaadi 2. keeles. Tulemust hinnatakse punktiskaalal 0–100. Kandidaat peab saama vähemalt minimaalse nõutava punktisumma (60/100).

Valdkonnapõhisel intervjuul saadud punktid lähevad arvesse lõpliku koondpunktisumma arvutamisel.

d) Hindamiskeskuse testide ja katsete korraldamine

Kandidaate teavitatakse mõtlemisoskuste testide tulemustest niipea, kui see testide etapp on lõppenud ja tulemused töödeldud. Kui kandidaat ei saa mõtlemisoskuse testide eest vähemalt nõutavat minimaalset punktisummat, tühistatakse automaatselt talle saadetud kutse muudel hindamiskeskuse testidel ja katsetel osalemiseks ja/või nendeks kinnipandud aeg ning ta ei soorita neid teste ja katseid. Kui kandidaat on vahepeal ühe või mitu neist testidest või katsetest sooritanud, nende katsete ja testide tulemusi ei töödelda ja kandidaadile nende tulemustest ei teatata.

Kõigil hindamisekeskuse testidel ja katsetel minimaalse nõutava punktisumma ning üldvõimete ja -oskuste hindamise katsetel ja valdkonnapõhisel intervjuul ühe suurematest punktisummadest saanud kandidaatide tõendavaid dokumente kontrollitakse vastavalt punktis 4.3.5 kirjeldatule.

4.3.5. Tõendavate dokumentide kontrollimine ja reservnimekirjade koostamine

Valikukomisjon kontrollib kandidaatide tõendavaid dokumente pärast hindamiskeskuse etappi ja enne reservnimekirjade koostamist. Kontrollitakse muu hulgas seda, kas kandidaatide kandideerimisavalduses, sealhulgas punktides „Haridus ja koolitus“, „Erialane töökogemus“ ja „Talent Screener“ esitatud teavet on võimalik tõendada kandidaadi EPSO kasutajakontole üleslaaditud dokumentide alusel.

Reservnimekirjade koostamiseks kontrollib valikukomisjon suurima punktisumma saanud kandidaatide dokumente saadud punktide järgi kahanevas järjestuses, kuni jõutakse iga nimekirja kohta vajaliku kandidaatide arvuni. Ülejäänud kandidaatide dokumente ei kontrollita.

Reservnimekirjadesse kantakse ainult nende osalemistingimusi täitvate kandidaatide nimed, kes on kõigi testide ja katsete eest saanud vähemalt nõutava minimaalse punktisumma ning üldvõimete ja -oskuste hindamise katse ja valdkonnapõhise intervjuu eest kokku kõige rohkem punkte 180st.

Kandidaatide nimed esitatakse tähestikjärjestuses. Reservnimekirjad tehakse kättesaadavaks värbavatele talitustele.

Edukate kandidaatide oskuste passid, mis sisaldavad valikukomisjoni kvalitatiivset tagasisidet, tehakse kättesaadavaks värbavatele talitustele ja asjaomastele edukatele kandidaatidele.

Reservnimekirja kandmine ei anna õigust töökohta saada ega mingeid tagatisi selleks.

5. VÕRDSED VÕIMALUSED JA MÕISTLIKUD ABINÕUD

EPSO püüab tagada võrdsed võimalused kõigile kandidaatidele.

Kui kandidaadil on puue või terviseprobleem, mis võib testide või katsete sooritamist mõjutada, tuleb see ära märkida kandideerimisavalduses ja järgida mõistlike abinõude taotlemise menetlust, nagu on kirjeldatud käesolevale konkursiteatele lisatud üldeeskirjades (vt II lisa punkt 1.3). EPSO vaatab taotluse ja asjakohased tõendavad dokumendid läbi ning võib vajaduse korral pakkuda mõistlikke abinõusid.

Lisateave EPSO võrdsete võimaluste poliitika ning mõistlike abinõude taotlemise kohta on EPSO veebilehel.

I LISA

TAVAPÄRASED AMETIÜLESANDED

1. valdkond. IKT-taristud, pilv, võrgud ja vahevara (AD 7)

Kavandamine, arhitektuur, integreerimine, rakendamine, käitamine ja haldamine ettevõtte IKT-taristu, korporatiivsete andmekeskuste, era- ja avaliku pilve valdkonnas, eelkõige:

a)	füüsilised ja virtuaalsed komponendid: operatsioonisüsteemid, konteinerid, konteinerite orkestreerimise tarkvara, serverid, talletussüsteemid, andmebaasid, rakendusserverid, tarkvaraliselt määratletud võrgud;

b)	võrgu- ja telekommunikatsiooniteenused: kaugpääsu võimaldavad lahendused, internetiühendus, kõne-/andmeside, videokonverentsiteenused, mobiiltelefonside, laivõrgud, marsruutimine jne;

c)	võrgurakendused ja turvateenused: tulemüür, koormuse tasakaalustamine, pöördproksi/proksi, domeeninimesüsteemi (DNS) teenused;

d)	pilvandmetöötluse tehnoloogialahendused ja teenused, st serverivabad teenused;

e)	rakendus-/vahetarkvara taristuga seotud tehnoloogiad, nt andmebaasid ja/või sisu haldamise süsteemid ja rakendusserverid.

Operatiivtegevuse juhtimine ja koordineerimine hallatavate teenuslepingute kaudu, sh

a)	käideldavuse juhtimine,

b)	suutlikkuse ja tulemuslikkuse juhtimine,

c)	infoturvapoliitika ja selle juhtimine,

d)	muutuste juhtimine,

e)	teenindussoovi täitmine,

f)	intsidentide haldamine.

3.	Andmekeskuse juhtimise valdkonna projekti- ja/või teenusejuhtimine.

4.	Arenduse, turvalisuse ja käituse (DecSecOps) põhimõtete ja teenuste kavandamine, rakendamine ja käitamine, eelkõige nende jätkuv integreerimine, väljastamine ja kasutuselevõtt ning taristu automatiseerimine.

5.	Ettevõtte infoturvapoliitika ja talitluspidevuse raamistike kavandamise ja rakendamise toetamine IT-taristu teenuste või infosüsteemide puhul.

6.	Füüsiliste ja virtuaalsete komponentide IT-elutsükli ning tehnilise elutsükli juhtimine, sh infosüsteemide ja komponentide hankimine ning nende asjakohane integreerimine ja kohandamine.

7.	Tehnoloogiaseire ja kujunemisjärgus tehnoloogialahenduste kasutamine.

8.	Taristuprojektide portfellide jälgimine ja haldamine, projekti dokumentatsiooni läbivaatamine.

2. valdkond. Digitaalne töökoht, bürooautomaatika ja mobiil-andmetöötlus (AD 7)

1.	Lahenduste/teenuste kindlaksmääramine, arhitektuur, kavandamine, rakendamine, käitamine, arendamine ja toetamine sellistes valdkondades nagu bürooautomaatika (sh avatud lähtekoodiga tarkvaral põhinevad tooted), digitaalne töökoht, videokonverentsid, voogedastus ja mobiil-andmetöötlus.

2.	Tehnoloogiaseire ning tipptasemel lahenduste ja tehnoloogiate kindlakstegemine, et aidata kaasa uute strateegiate väljatöötamisele.

3.	Kõnealuseid teenuseid puudutava turvapoliitika rakendamine ja nende teenuste arendamiseks ettepanekute tegemine, et muutuvate ärivajaduste ja kujunemisjärgus tehnoloogiatega (sh üleminek pilvelahendustele) õigel ajal kohaneda.

4.	Uute lahenduste tehniline hindamine.

5.	Projekti dokumentatsiooni koostamine ja läbivaatamine.

6.	Infosüsteemide (korrigeeriva, arendava, ennetava) hoolduse rakendamine.

7.	Arhitektuuri, kasutuselevõtu ja integratsiooniga seotud tegevuste koordineerimine ning uute taristute ja lahenduste haldamine.

8.	Projekti- ja meeskonnajuhtimise alane tegevus, mis on seotud analüüsi, kavandamise, kulude hindamise, vajalike ressursside kindlakstegemise, kvantifitseerimise ja soetamisega, ajakava kindlaksmääramise, rakendamise järelmeetmete, muutuste juhtimise ja aruandlusega.

Ärivajaduste kindlaksmääramine, kavandamine, juhtimispoliitika, menetlused, rakendamine, järelevalve, tulemuslikkus ja turvalisus, lahenduste/teenuste arendamine ja toetamine sellistes valdkondades nagu digitaalne töökoht, bürooautomaatika, mobiil-andmetöötlus, sealhulgas seadmehalduslahendused, pilvepõhised rühmatarkvaralahendused ja avatud lähtekoodiga tarkvara.

3. valdkond. IT-juhtimine ja andmehaldus, programmi-/portfelli- ja projektijuhtimine, projektijuhtimise büroo (PMO), äri- ja ettevõttearhitektuur (AD 7)

Programmide ja IT-projektide juhtimine ja jälgimine kogu nende elutsükli jooksul (algatamine, planeerimine, elluviimine ja lõpetamine), sealhulgas rahaliste ja inimressursside eraldamine, projektide ulatuse ja riskide jälgimine, muutuste juhtimine ja aruandlus, projektijuhtimise büroo (PMO) juhtimine.

2.	Projektitegevuste või IT-teenuste pakkumise eest vastutava meeskonna töös osalemine/selle koordineerimine/juhtimine.

3.	Strateegilise tähtsusega horisontaalsete IT-algatuste koordineerimine ja/või juhtimine.

4.	Rakenduste portfelli loomine ja haldamine ja/või selle kontrollimine, et portfell/programm täidab oma eesmärgid ja et sinna kuuluvate projektidega kaasneb vajalik kasu.

5.	IT-juhtimise raamistike, poliitika ja strateegiate, andmehaldusraamistike, andmestandardite ja -suuniste kindlaksmääramine, koostamine ja rakendamine, sealhulgas uuringute ja hindamiste kaudu.

6.	Vajaduste kindlakstegemiseks ja lahenduste soovitamiseks vajaliku ärianalüüsi haldamine.

7.	Enne uute lahenduste kasutuselevõttu nende testimise haldamine, et tagada nende vastavus funktsionaalsetele, tehnilistele ja turvanõuetele.

8.	Ettevõttearhitektuuriga seotud toodete, sealhulgas korporatiivse (strateegilise) arhitektuuri ning seonduva valdkonnaspetsiifilise (tehnilise) arhitektuuri, tegevuskavade, äriprotsesside ja teenusekeskse arhitektuuri väljatöötamine ja valideerimine.

9.	Testimise põhimõtete, menetluste ja ajakava kavandamine, arendamine ja koordineerimine, sealhulgas tarkvaranõuete läbivaatamine ja testistsenaariumide ettevalmistamine.

10.	Tarkvara arendamise ja juurutamise kvaliteedi tagamine, sealhulgas tarkvara ja süsteemide analüüsimine, riski leevendamine ja tarkvaraprobleemide ennetamine.

11.	IT-strateegia raames IT-visiooni väljatöötamises osalemine, arvestades tehnoloogilisi võimalusi.

12.	Teenuslepingute haldamine.

4. valdkond. IT-rakenduste ja valmislahenduste kavandamine, väljatöötamine/konfigureerimine, testimine, käitamine ja hooldus; Andmehaldus, andmeanalüüs ja tehisintellekt (AD 7)

IT-rakenduste ja valmislahenduste kavandamise, väljatöötamise/konfigureerimise, testimise, käitamise ja hoolduse valdkonda kuuluvad ametiülesanded on muu hulgas peamiselt järgmised.

1.	Projektijuhtimine: analüüsitöö, ettepanekute esitamine, kavandamine, kulude hindamine, vajalike ressursside kindlakstegemine ja soetamine, ajakava kindlaksmääramine, rakendamise järelmeetmed, muutuste juhtimine ja aruandlus.

2.	Projektitegevuste või IT-teenuste pakkumise eest vastutava meeskonna töös osalemine/selle koordineerimine/juhtimine.

Kontseptsiooni väljatöötamine, arhitektuuri kavandamine, funktsionaalne ja tehniline analüüsimine, tehniliste ja ärinõuete kindlaksmääramine, tehnilise kirjelduse koostamine, prototüüpide loomine, arendamine, testimine, rakendamine, kvaliteedikontrolli tagamine, IT-rakenduste ja valmislahenduste jälgimine, integreerimine ja arendamine/hooldus mitmesuguste kasutajate jaoks kõrgtehnoloogilises kontekstis.

4.	Lahenduste rakendamine, kasutades pilv- ja servtehnoloogiat, konteinerdust ja muud tarkvara virtualiseerimise tehnoloogiat.

5.	Kulude, tähtaegade ja ressursside jälgimine, sealhulgas juhtimine, järelevalve ja meeskonnatöö paindlik koordineerimine.

6.	Muudatuste käsitlemise menetluse juhtimine.

7.	Koolitus- ja tugimenetluste kindlaksmääramine ja koostamine.

8.	Tehnoloogiaseire ja tehnoloogia hindamine.

Andmehalduse, andmeanalüüsi ja tehisintellekti valdkonda kuuluvad ametiülesanded on muu hulgas peamiselt järgmised.

Kontseptsiooni väljatöötamine (andmemudelid, arhitektuurikomponendid ja põhielemendid), analüüsimine, kontseptsiooni tõendus, tehniline ja haldusjärelevalve tehisintellekti, masinõppe (süvaõpe), andmeteaduse, täiustatud andmeanalüüsi, andmemudeli hindamise, andmete valideerimise ja andmete kvaliteedi valdkonnas.

2.	Suurandmete, georuumiliste andmete, struktureerimata teabe, dokumentide automatiseeritud klassifitseerimise ja võrdlusandmebaaside analüüsimine, hindamine ja haldamine.

3.	Andmepõhiste lahenduste loomine paljude lõppkasutajate jaoks kõrgtehnoloogilises kontekstis.

4.	Andmete, teabe ja teadmiste haldamine: lahenduste väljatöötamine, integreerimine ja rakendamine, kasutades vabasid linkandmeid ja semantilist tehnoloogiat, ontoloogiaid, metaandmete standardeid, võrdlusandmebaase, mitmekeelseid tesaurusi ja taksonoomiaid.

5.	Andmekaitse-, andmeturbe- ja paljastustõrjemeetmete väljatöötamine ja rakendamine.

6.	Andmete integreerimise lahenduste, andmejärvede, masinõppe (süvaõpe) algoritmide ja automatiseerimisprotsesside kindlaksmääramine ja kujundamine.

7.	Andmeallikate hankimine ja haldamine täiustatud eel- ja järeltöötlusvahendite (nt morfoloogiline ja süntaktiline analüüs, ümberpaigutamine, ümberhindamine, kvaliteedi hindamine) loomise eesmärgil ning paralleelkorpuste, võrreldavate korpuste ja ükskeelsete korpuste hankimine ja haldamine.

5. valdkond. IKT turvalisus (AD 8)

1.	Projektijuhtimine: analüüsitöö, ettepanekute esitamine, kavandamine, kulude hindamine, vajalike ressursside kindlakstegemine ja soetamine, ajakava kindlaksmääramine, rakendamise järelmeetmed, muutuste juhtimine ja aruandlus.

2.	Projektitegevuste või IT-teenuste pakkumise eest vastutava meeskonna töös osalemine/selle koordineerimine/juhtimine.

3.	IT turvalisuse poliitika, standardite ja suuniste koostamine.

4.	Infoturbeintsidentidega tegeleva rühma (CERT) teenuste kontseptsiooni väljatöötamine, analüüsimine, selle pakkumine ja toetamine.

5.	IT-turbe raamistike läbivaatamine ning IT-turbe ja riskijuhtimise protsesside täiustamise toetamine.

6.	Suutvusküpsusmudelite arendamine, läbivaatamine ja täiustamine IT turvalisuse, küberturvalisuse ja IT-riskide juhtimise hindamiseks.

7.	Tehisintellekti ja masinõppe rakenduste arendamise uurimine ja koordineerimine IT-turbe, küberturbe ja IT-turbe riskijuhtimise valdkonnas.

IT turvaarhitektuuri arendamise koordineerimine ja selle integreerimine IT-süsteemide elutsüklisse. Sellega seoses hinnangulisele riskitasemele vastavate turvakontrollide arhitektuuri kavandamine, analüüsimine, neid käsitlevate tehniliste, poliitiliste ja õigusalaste dokumentide koostamine ning nende rakendamine ja tulemuslikkuse/tõhususe hindamine.

9.	IT-turbe integreerimine pilvepõhiste IT-süsteemide elutsükli kõikidesse etappidesse.

10.	Infoturbetoodete kindlakstegemine, hindamine ja integreerimine, spetsiifiliste turbevahendite väljatöötamine või täiustamine, kuna need põhinevad vastavus- ja riskijuhtimisel.

11.	Kodeerimine (turvaline kodeerimine), koodi auditeerimine, krüptograafia ja krüptograafilised võtmehaldussüsteemid ja -tooted.

12.	IT-turbe riskijuhtimisvahendite arendamine ja täiustamine, sealhulgas IKT turvakontrollide rakendamise ja tulemuslikkuse jälgimine ja hindamine.

13.	Tegevuse korraldamine ja haldamine turvalisuse perioodilisel hindamisel, IT turvalisuse testimisel, läbistustestimisel, IT turvalisuse nõrkusehalduses ning identiteedi- ja pääsuhalduses.

14.	Tegevuse korraldamine ja haldamine seire ja tuvastamise valdkonnas, ohtude avastamisel, intsidentide lahendamisel ja analüüsimisel, kriminalistikaanalüüsis ja turbeoperatsioonide kavandamisel.

15.	Küberturvalisuse alase teadlikkuse suurendamise meetmete väljapakkumine ja rakendamine ning IT turvalisuse koolituste täiustamine.

16.	Nõustamine identiteedi- ja pääsuhalduse ning e-allkirja valdkonnas.

17.	Osalemine funktsionaalsetes ja tehnilistes töörühmades ja tehniliste ettepanekute läbivaatamine, et tagada vastavus turvastandarditele ja parimatele tavadele.

I LISA lõpp. Tagasi põhiteksti juurde saamiseks klõpsake siia.

II LISA

AVALIKE KONKURSSIDE ÜLDEESKIRJAD

ÜLDTEAVE

EPSO valikumenetlustes ei eristata kandidaate soo järgi.

Juhul kui konkursi mis tahes etapis saab viimasena edasipääsemist võimaldava punktisumma mitu kandidaati, kutsutakse nad kõik konkursi järgmisesse etappi. Pärast kaebuse rahuldamist konkursile tagasi lubatud kandidaadid kutsutakse samuti järgmisesse etappi.

Juhul kui viimasena reservnimekirja pääsemist võimaldava punktisumma saab mitu kandidaati, kantakse nad kõik reservnimekirja. Kandidaadid, kes lubatakse pärast kaebuse rahuldamist konkursile tagasi menetluse selles etapis, kantakse samuti reservnimekirja.

1. OSALEMISTINGIMUSED

1.1. Üld- ja eritingimused

Iga valdkonna või profiili puhul nõutavad üld- ja eritingimused, sealhulgas keelteoskus, on esitatud punktis „Osalemistingimused“.

Olenevalt asjaomasest profiilist on kvalifikatsiooni, erialast töökogemust ja keelteoskust käsitlevad eritingimused erinevad. Kandidaadi avaldus peaks sisaldama võimalikult palju teavet tema ametiülesannetega seotud kvalifikatsiooni ja erialase töökogemuse (kui see on nõutav) kohta vastavalt käesoleva konkursiteate punktis „Osalemistingimused“ kirjeldatule.

Diplomid ja/või tunnistused: nii ELi liikmesriikides kui ka ELi mittekuuluvates riikides välja antud diplomid peavad olema tunnustatud mõne ELi liikmesriigi ametiasutuse, nt ELi liikmesriigi haridusministeeriumi poolt. Valikukomisjon võtab arvesse haridussüsteemide erinevusi.

Keskharidusjärgse hariduse ja tehnilise või erialase koolituse või erikursuse korral tuleb märkida õpingute käigus käsitletud teemad, õpingute kestus ja see, kas tegemist oli täis- või osaajaga koolituse või õhtuse õppega.

Erialast töökogemust (kui see on nõutav) võetakse arvesse üksnes juhul, kui see on konkursiteates kirjeldatud ametiülesannete puhul asjakohane ja kui:

—	tegemist on tegeliku ja tõendatava töötamisega;

—	töö on tasustatud;

—	tööga kaasneb alluvussuhe või teenuse pakkumine ja

—

see vastab järgmistele tingimustele:

—	vabatahtlik töö: kui see on tasustatud ning selle töötundide arv nädalas ja kestus on võrreldavad tavalise töökohaga;

—	praktika: kui see on tasustatud;

—	kohustuslik sõjaväeteenistus: kui see on läbitud enne või pärast nõutava diplomi saamist, maksimaalselt selle aja ulatuses, mis on seadusega ette nähtud liikmesriigis, mille kodanik kandidaat on;

—	rasedus- ja sünnituspuhkus/isapuhkus/lapsendamispuhkus: kui seda võetakse töölepingu raames;

—	doktoriõpe: maksimaalselt kolm aastat, sõltumata sellest, kas selle eest maksti tasu või mitte, tingimusel et doktorikraad ka omandati, ja

—	osaajatöö: arvestatuna tegelikult töötatud aja alusel. Näiteks kui kandidaat on töötanud poole kohaga kuus kuud, siis läheb arvesse kolm kuud.

1.2. Tõendavad dokumendid

Valikumenetluse eri etappides peavad kandidaadid kodakondsuse tõendamiseks esitama ametliku dokumendi, nt passi või isikutunnistuse, mis peab olema kehtiv kandideerimisavalduse esitamise lõppkuupäeval (kaheosalise kandideerimismenetluse korral kandideerimisavalduse esimese osa esitamise lõppkuupäeval).

Iga erialase tegevuse perioodi kohta tuleb esitada järgmiste dokumentide originaalid või kinnitatud ärakirjad:

—	endis(t)e ja praegus(t)e tööandja(te) tõendid, kuhu on märgitud täidetud ametiülesannete laad ja tase ning nende täitmise algus- ja lõppkuupäev ning millel on ettevõtte ametlik päis ja pitser ning vastutava isiku nimi ja allkiri, või

—	tööleping(ud) ning esimene ja viimane palgaleht koos täidetud tööülesannete täpse kirjeldusega;

—	(mittepalgalistel ametikohtadel – nt füüsilisest isikust ettevõtjad, vabade elukutsete esindajad – töötamise korral) arved või teostatud tööde tellimused või mis tahes muud asjakohased ametlikud tõendavad dokumendid;

—	(konverentsitõlkide puhul, kui nõutakse erialast töökogemust) dokumendid, mis tõendavad konkreetselt konverentsitõlke alal töötatud päevade arvu ning keeli, millest ja millesse tõlgiti.

Üldjuhul ei nõuta keelteoskuse dokumentidega tõendamist, välja arvatud teatavate keeleerialade või spetsialistide konkursside puhul.

Kandidaatidelt võidakse küsida lisateavet või -dokumente menetluse mis tahes etapis. EPSO teatab kandidaatidele, millised tõendavad dokumendid nad esitama peavad ja millal seda teha tuleb.

1.3. Võrdsed võimalused ja mõistlikud abinõud

Kui kandidaadil on puue või terviseprobleem, mis võib testide või katsete sooritamist takistada, tuleb see ära märkida kandideerimisavalduses ja anda teada, millist laadi mõistlikke eritingimusi on vaja. Kui puue või probleem tekib pärast kandideerimisavalduse kinnitamist, tuleb EPSOt sellest võimalikult kiiresti teavitada, lähtudes allpool esitatud teabest.

Selleks et asjaomast taotlust arvesse võetaks, tuleb EPSO-le saata riikliku asutuse antud tõend või arstitõend. Tõendavad dokumendid vaadatakse läbi ja vajaduse korral võidakse kandidaadile pakkuda mõistlikke eritingimusi.

Juurdepääsuga seotud probleemide korral või lisateabe saamiseks tuleks võtta ühendust juurdepääsuküsimusi käsitleva EPSO üksusega (EPSO-accessibility team), kasutades üht järgmistest võimalustest:

—	e-post (EPSO-accessibility@ec.europa.eu); või

—

postiaadress:

European Personnel Selection Office (EPSO)

EPSO ACCESSIBILITY

L107 02/DCS

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

2. KANDIDAATIDE HINDAMINE

Selleks et konkursiteates ettenähtud nõuete põhjal kandidaate nende võimete, oskuste ja kvalifikatsiooni alusel võrrelda ja parimad välja selgitada, moodustatakse valikukomisjon. Selle liikmed määravad kindlaks ka konkursil kasutatavate testide ja katsete raskusastme ja kinnitavad EPSO ettepanekute põhjal nende sisu.

Valikukomisjoni sõltumatuse tagamiseks on kandidaatidel ja kõigil valikukomisjoni mittekuuluvatel isikutel keelatud valikukomisjoni liikmetega ühendust võtta, välja arvatud seoses testide ja katsetega, mis eeldavad vahetut suhtlust kandidaatide ja valikukomisjoni vahel.

Kandidaadid, kes soovivad esitada oma seisukohti või kaitsta oma õigusi, peavad seda tegema kirjalikult, saates valikukomisjonile mõeldud kirja EPSO-le, kes selle seejärel adressaadile edastab. Kandidaatide otsene või kaudne ühendusevõtmine kõnealust korda eirates on keelatud ja võib kaasa tuua konkursilt eemaldamise.

Eelkõige perekondlik side või alluvussuhe kandidaadi ja valikukomisjoni liikme vahel võib põhjustada huvide konflikti. Valikukomisjonidel palutakse sellisest olukorrast EPSO-le teada anda niipea, kui nad sellest teada saavad. EPSO hindab iga juhtumit eraldi ja võtab asjakohaseid meetmeid. Eespool nimetatud eeskirjade eiramise korral võib valikukomisjoni liikmete suhtes kohaldada distsiplinaarmeetmeid ja kandidaatidele võib see kaasa tuua konkursilt eemaldamise (vt punkt 4.4).

Valikukomisjoni liikmete nimed avaldatakse EPSO veebisaidil (www.eu-careers.eu) enne hindamiskeskuse/-etapi katsete algust.

3. TEABEVAHETUS

3.1. Teabevahetus EPSOga

Selleks et jälgida konkursi kulgu, peaks kandidaat vaatama EPSO kasutajakontot vähemalt kaks korda nädalas. Kui kandidaadil ei ole võimalik kasutajakontole ligi pääseda EPSO veebilehe tehniliste probleemide tõttu, tuleb sellest EPSO-le viivitamata teatada üksnes EPSO veebisaidi kaudu (https://epso.europa.eu/help_et).

EPSO jätab endale õiguse mitte edastada teavet, mis on juba käesolevas konkursiteates, selle lisades või EPSO veebisaidil, sealhulgas korduma kippuvates küsimustes, selgelt esitatud.

Kandideerimisavaldusega seotud kirjavahetuses tuleb alati märkida kandidaadi nimi EPSO kasutajakontol esitatud kujul, kandidaadinumber ning valikumenetluse viitenumber.

EPSO-l on õigus lõpetada igasugune ebasobilik (korduv, solvav ja/või mitteasjakohane) teabevahetus.

3.2. Teabega tutvumine

Kandidaadil on õigus tutvuda teatavate teda isiklikult puudutavate andmetega. See õigus tuleneb põhjendamiskohustusest. Seeläbi tagatakse, et on võimalik esitada kaebus keeldumise otsuse kohta.

Põhjendamiskohustuse ja valikukomisjoni menetluste konfidentsiaalsuse vahel peab olema tasakaal, et tagada valikukomisjoni sõltumatus ja valikumenetluse objektiivsus. Konfidentsiaalsuse tõttu ei ole võimalik avaldada valikukomisjonide liikmete seisukohti seoses kandidaatide individuaalse või võrdleva hindamisega.

Kõnealune andmetega tutvumise õigus on ainult avalikul konkursil osalevatel kandidaatidel. Üldsuse juurdepääsu dokumentidele käsitlevad õigusaktid ei anna käesolevas punktis kirjeldatud õigusest laiemaid õigusi.

3.2.1. Teabe automaatne avalikustamine

Pärast asjaomase konkursi tarbeks korraldatud valikumenetluse iga etappi saavad kandidaadid oma EPSO kasutajakonto kaudu automaatselt järgmise teabe:

—	arvutipõhised valikvastustega testid: kandidaadi tulemused ja tabel, milles on välja toodud tema vastused ja õiged vastused järjestatuna viitenumbri või -tähe kaupa. Juurdepääs testi küsimuste ja vastuste sõnastusele on sõnaselgelt välistatud;

—	osalemistingimuste täitmine: kas kandidaadil lubatakse konkursil osaleda; kui ei lubata, täitmata jäänud osalemistingimused;

—	Talent Screener (kvalifikatsiooni hindamine): kandidaadi tulemused ja tabel, kus on välja toodud küsimuste kaal, kandidaadi vastuste eest antud punktid ja punktide kogusumma;

—	eeltestid ja -katsed: kandidaadi tulemused;

—	vahetestid ja -katsed: kandidaadi tulemused, kui ta ei ole järgmisse etapi kutsutud kandidaatide hulgas;

—

hindamiskeskus/-etapp: kui kandidaati ei ole konkursilt eemaldatud, siis tema oskuste pass, milles on näidatud iga oskuse ja võime eest saadud koondpunktisumma koos valikukomisjoni märkustega, milles on esitatud nii kvantitatiivne kui ka kvalitatiivne tagasiside hindamiskeskuses/-etapis saavutatud tulemuste kohta.

EPSO ei edasta kandidaatidele üldjuhul lähtetekste või testide või katsete ülesandeid, sest neid on kavas tulevastel konkurssidel uuesti kasutada. Teatavate testide ja katsete puhul võib EPSO siiski lähtetekstid või ülesanded erandlikult oma veebisaidil avaldada, juhul kui

—	testid ja katsed on sooritatud;

—	tulemused on kinnitatud ja kandidaatidele teatavaks tehtud ja

—	lähtetekste/ülesandeid ei ole kavas edaspidi uuesti kasutada.

3.2.2. Taotluse korral esitatav teave

Kandidaadid võivad taotleda oma vastuste parandamata koopiat nende kirjalike testide puhul, mille sisu ei ole kavas edaspidi uuesti kasutada. See õigus ei hõlma sõnaselgelt e-dokumentide halduse katse ja juhtumianalüüsi vastuseid.

Parandatud vastused ja eelkõige hindamise üksikasjad on hõlmatud valikukomisjoni menetluste konfidentsiaalsusega ning neid ei avalikustata.

EPSO püüab teha kandidaatidele kättesaadavaks võimalikult palju teavet, lähtudes põhjendamiskohustusest, valikukomisjoni menetluste konfidentsiaalsusest ja isikuandmete kaitse eeskirjadest. Kõigi teabepäringute hindamisel lähtutakse kõnealustest kohustustest.

Kõik teabepäringud tuleb esitada EPSO veebisaidi kaudu (https://epso.europa.eu/help_et) kümne kalendripäeva jooksul alates tulemuste EPSO kasutajakontol avaldamisele järgnevast päevast.

4. KAEBUSED JA PROBLEEMID

4.1. Tehnilised ja korralduslikud probleemid

Kui kandidaat puutub valikumenetluse mis tahes etapis kokku oluliste tehniliste või korralduslike probleemidega, tuleb selleks, et küsimust saaks uurida ja võtta parandusmeetmeid, EPSOt üksnes EPSO veebisaidi kaudu (https://epso.europa.eu/help_et) teavitada.

Kirjavahetuses tuleb alati märkida kandidaadi nimi (EPSO kasutajakontol esitatud kujul), kandidaadinumber ja valikumenetluse viitenumber.

Kui probleem esineb testimiskeskuses või kaugtesti või -katse ajal, tuleb:

—	sellest järelevaatajatele viivitamata teada anda, et probleemi saaks lahendada. Igal juhul tuleb kandidaadil paluda järelevaatajatel kaebus kirjalikult dokumenteerida ja

—	võtta EPSOga EPSO veebisaidi kaudu (https://epso.europa.eu/help_et) ühendust kolme kalendripäeva jooksul pärast testide sooritamist, saates teate asjaomase probleemi lühikirjeldusega.

Väljaspool testimiskeskusi esinevate probleemide korral (nt testideks aja kinnipanekuga seotud probleemid või kaugtesti või -katse ajal enne järelevaatajaga ühenduse saamist esinevad tehnilised probleemid), tuleks järgida EPSO kasutajakontol ja EPSO veebisaidil esitatud juhiseid ja võtta EPSOga viivitamata ühendust EPSO veebisaidi kaudu (https://epso.europa.eu/help_et).

Kandideerimisavaldusega seotud küsimuste puhul tuleb võtta EPSOga ühendust EPSO veebisaidi kaudu (https://epso.europa.eu/help_et) viivitamata, kuid igal juhul enne kandideerimisavalduste esitamise tähtaja möödumist. Kui päring on saadetud vähem kui viis tööpäeva enne kandideerimisavalduste esitamise tähtaega, ei pruugi sellele enne kõnealust tähtaega vastust saada.

4.2. Ametisisene läbivaatamismenetlus

4.2.1. Vead arvutipõhistes valikvastustega testides

EPSO ja valikukomisjonid kontrollivad arvutipõhiste valikvastustega testide küsimuste andmebaasi pidevalt ja põhjalikult.

Kui kandidaat leiab, et ühes või mitmes küsimuses, mis talle arvutipõhistes valikvastustega testides esitati, oli viga, mis mõjutas negatiivselt tema võimalusi küsimusele vastata, võib ta taotleda, et valikukomisjon vaataks küsimuse(d) läbi (arvestamata jätmise menetluse raames).

Selle menetluse raames võib valikukomisjon otsustada veaga küsimuse tühistada ja jagada punktid asjaomase testi ülejäänud küsimuste vahel. Ümberarvutamine mõjutab ainult neid kandidaate, kellele asjaomane küsimus esitati. Käesoleva konkursiteate asjaomastes punktides osutatud testide hindamise kord ei muutu.

Arvutipõhiste valikvastustega testide kohta kaebuse esitamise kord on järgmine:

—	menetlus: võtke EPSOga ühendust üksnes EPSO veebisaidi kaudu (https://epso.europa.eu/help_et);

—	tähtaeg: kolm kalendripäeva pärast arvutipõhiste testide toimumise kuupäeva;

—	lisateave: asjaomas(t)e küsimus(t)e tuvastamiseks kirjeldage küsimust (selle sisu) ning selgitage võimalikult arusaadavalt, milles väidetav viga seisnes.

Kaebusi, mis esitatakse pärast tähtaja möödumist või milles ei ole selgelt kirjeldatud vaidlusalust küsimust (küsimusi) ja väidetavat viga, arvesse ei võeta.

Eelkõige ei võeta arvesse kaebusi, mis puudutavad näiteks vaid väidetavaid tõlkega seotud probleeme ja milles ei esitata probleemi selget kirjeldust.

Sama läbivaatamismenetlust kohaldatakse e-dokumentide halduse katses esinevate vigade suhtes.

4.2.2. Läbivaatamistaotlused

Taotleda võib kõikide selliste valikukomisjoni või EPSO otsuste läbivaatamist, millega kinnitatakse kandidaadi tulemused ja/või määratakse kindlaks, kas ta pääseb edasi konkursi järgmisesse etappi või arvatakse valikumenetlusest välja.

Läbivaatamistaotluse aluseks võib olla

—	oluline eeskirjade eiramine konkursimenetluses ja/või

—	asjaolu, et valikukomisjon või EPSO ei ole järginud personalieeskirju, konkursiteadet, selle lisasid ja/või kohtupraktikat.

Kandidaadil ei ole õigust vaidlustada valikukomisjoni hinnangut oma testitulemustele või kvalifikatsiooni ja erialase töökogemuse asjakohasusele. Tegemist on valikukomisjoni antud hinnanguga ja kandidaadi mittenõustumine valikukomisjoni hinnanguga tema testidele ja katsetele, kogemusele ja/või kvalifikatsioonile ei tõenda, et komisjon on teinud vea. Selle alusel esitatud läbivaatamistaotlustele ei järgne positiivset tulemust.

Läbivaatamistaotluse esitamise kord on järgmine:

—	menetlus: võtke ühendust EPSOga üksnes EPSO veebisaidi kaudu (https://epso.europa.eu/help_et);

—	tähtaeg: kümme kalendripäeva pärast vaidlusaluse otsuse avaldamist kandidaadi EPSO kasutajakontol;

—	lisateave: selgelt tuleb märkida, millist otsust soovitakse vaidlustada ja mis põhjusel.

Taotlusi, mis saadakse pärast tähtaja möödumist, arvesse ei võeta.

Kandidaadile saadetakse 15 tööpäeva jooksul teade taotluse kättesaamise kohta. Vaidlustatava otsuse langetanud organ (kas valikukomisjon või EPSO) analüüsib kandidaadi taotlust ja langetab selle kohta otsuse ning kandidaadile saadetakse niipea kui võimalik põhjendatud vastus.

Kui tulemus on positiivne, kaasatakse kandidaat valikumenetlusse alates etapist, mil ta menetlusest välja arvati, olenemata sellest, kui kaugele konkurss on vahepeal arenenud.

4.3. Muud vaidlustamise vormid

4.3.1. Halduskaebused

Avalikul konkursil osaleval kandidaadil on õigus esitada EPSO direktorile kui ametisse nimetavale ametiisikule halduskaebus.

Kandidaadil on õigus esitada EPSO direktorile kaebus otsuse (või otsuse tegemata jätmise) peale, mis otseselt ja vahetult mõjutab kandidaadi õiguslikku staatust, ainult juhul, kui valikumenetluse eeskirju on selgelt rikutud. EPSO direktor ei saa valikukomisjoni hinnangupõhist otsust tühistada ega muuta (vt punkt 4.2.2).

Halduskaebuse esitamise kord on järgmine:

—	menetlus: võtke ühendust EPSOga üksnes EPSO veebisaidi kaudu (https://epso.europa.eu/help_et);

—	tähtaeg: kolm kuud alates sellest, kui vaidlustatav otsus teatavaks tehti, või alates päevast, mil otsus oleks tulnud teha;

—	lisateave: selgelt tuleb märkida, millist otsust soovitakse vaidlustada ja mis põhjusel.

Kaebusi, mis esitatakse pärast tähtaja möödumist, arvesse ei võeta.

4.3.2. Kaebused kohtule

Avalikul konkursil osaleval kandidaadil on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 270 ning personalieeskirjade artikli 91 alusel õigus esitada kaebus Euroopa Liidu Üldkohtule.

Kandidaadi tähelepanu juhitakse sellele, et Euroopa Liidu Üldkohtule saab esitada kaebuse otsuste kohta, mille on teinud EPSO (ja mitte valikukomisjon), üksnes juhul, kui eelnevalt on personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 alusel esitatud halduskaebus (vt punkt 4.3.1). Eelkõige kehtib see üldisi osalemistingimusi käsitlevate otsuste puhul, mille on teinud EPSO, mitte valikukomisjon.

Kohtule kaebuse esitamise kord on järgmine:

—	menetlus: vt Euroopa Liidu Üldkohtu veebisait (https://curia.europa.eu/jcms/).

4.3.3. Euroopa Ombudsman

Euroopa Ombudsmanile võivad kaebuse esitada kõik ELi kodanikud ja elanikud.

Ombudsmanile kaebuse esitamisele peavad eelnema asjaomaste institutsioonide ja asutuste asjakohased haldusmenetlused (vt punktid 4.1–4.3).

Ombudsmanile kaebuse esitamine ei pikenda tähtaegu, mis on ette nähtud halduskaebuse esitamiseks või kohtule kaebuse esitamiseks.

Ombudsmanile kaebuse esitamise kord on järgmine:

—	menetlus: vt ombudsmani veebisait (https://www.ombudsman.europa.eu/).

4.4. Valikumenetlusest eemaldamine

Kandidaat võidakse valikumenetluse mis tahes etapis konkursilt eemaldada, kui EPSO avastab, et ta:

—	on loonud rohkem kui ühe EPSO kasutajakonto;

—	on registreerunud valdkondade või profiilide raames, mis üksteist välistavad;

—	ei täida kõiki osalemistingimusi;

—	on esitanud valeandmeid või andmed on asjakohaste dokumentidega tõendamata;

—	on jätnud punkti „Talent Screener“ kõigile küsimustele vastamata;

—	ei ole järginud kaugtestide või -katsete tingimusi;

—	ei ole testideks aega kinni pannud või mõnda testi või katset sooritanud;

—	on testides või katsetes sohki teinud;

—	ei ole oma kandideerimisavalduses nimetanud käesolevas konkursiteates nõutavaid keeli või nende keelte puhul nõutavat vähemalt miinimumtasemel oskust;

—	on lubamatult püüdnud võtta ühendust mõne valikukomisjoni liikmega;

—	ei ole andnud EPSO-le teada võimalikust huvide konfliktist valikukomisjoni liikmega;

—	on esitanud avalduse muus/muudes kui käesoleva konkursiteatega ette nähtud keel(t)es (erandina võib muu keele kasutamine olla lubatud pärisnimede, tõendavates dokumentides esitatud ametlike nimede ja ametinimetuste või diplomite/tunnistuste puhul) ja/või

—	on anonüümselt hinnatavad kirjalikud või praktilised testid või katsed allkirjastanud või märgistanud.

Kui kandidaadil oli kaugtesti või -katse ajal probleeme ühendusega, kuid ta ei loonud enne seda prooviühendust, on EPSO-l õigus keelduda määramast testiks või katseks uut aega.

Kandidaadid, kes soovivad asuda tööle ELi institutsioonides, peavad tõendama oma igakülgset usaldusväärsust. Igasugune pettus või pettuse üritamine võib kaasa tuua karistuse ja kahjustada kandidaadi võimalusi osaleda tulevastel konkurssidel.

5. JULGEOLEKUKONTROLL

Töötajatel, kes töötlevad tundlikku ja salastatud teavet, mis eeldab suurt konfidentsiaalsust („ELi salastatud teave“), peab olema asjakohase taseme julgeolekuluba (1). See võib tähendada, et konkursil edukalt osalenud kandidaatidelt võidakse nõuda, et nad läbiksid julgeolekukontrolli menetluse, mille korraldab selle liikmesriigi pädev asutus, mille kodanikud nad on.

Kandidaatidel soovitatakse end kõnealuse menetlusega enne konkursil osalemist kurssi viia.

See nõue esitatakse selgelt asjaomase ametikoha kohta esitatavas vaba ametikoha teates.

6. ANDMEKAITSE

Isikuandmeid töödeldakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/1725 (2).

Vt ka isikuandmete kaitse põhimõtted avatud konkursi puhul (3).

II LISA lõpp. Tagasi põhiteksti juurde saamiseks klõpsake siia.

(1) Sellest tulenevalt võidakse teatavate ametikohtade puhul eeldada, et konkursil edukalt osalenud kandidaatidel oleks kehtiv juurdepääsutõend või võimalus selline tõend ettenähtud aja jooksul hankida.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).

(3) https://epso.europa.eu/content/specific-privacy-statement-personal-data-protection-within-framework-open-competition_et

III LISA

NÄITED MIINIMUMKVALIFIKATSIOONI KOHTA, MIDA LIIKMESRIIKIDES JA ÜHENDKUNINGRIIGIS ERI PALGAASTMETE PUHUL TAVALISELT NÕUTAKSE

Käesolevate näidete hõlpsasti loetavas vormingus vaatamiseks klõpsake siia.

RIIK

AST-SC 1 – AST-SC 6

AST 1 – AST 7

AST 3 – AST 11

AD 5 – AD 16

Keskharidus (mis võimaldab omandada keskharidusjärgset haridust)

Keskharidusjärgne haridus (keskeriharidus või vähemalt kaheaastase normaalõppeajaga ülikoolikursus)

Ülikoolitaseme haridus (vähemalt 3aastase normaalõppeajaga)

Ülikoolitaseme haridus (4aastase või pikema normaalõppeajaga)

Belgique — België — Belgien

Certificat de l’enseignement secondaire supérieur (CESS)/Diploma secundair onderwijs

Diplôme d’aptitude à accéder à l’enseignement supérieur (DAES)/Getuigschrift van hoger secundair onderwijs

Diplôme d’enseignement professionnel/Getuigschrift van het beroepssecundair onderwijs

Candidature/Kandidaat

Graduat/Gegradueerde

Bachelor/Professioneel gerichte Bachelor

Bachelor académique (180 crédits)

Academisch gerichte Bachelor (180 ECTS)

Licence/Licentiaat

Master

Diplôme d’études approfondies (DEA)

Diplôme d’études spécialisées (DES)

Diplôme d’études supérieures spécialisées (DESS)

Gediplomeerde in de Voortgezette Studies (GVS)

Gediplomeerde in de Gespecialiseerde Studies (GGS)

Gediplomeerde in de Aanvullende Studies (GAS)

Agrégation/Aggregaat

Ingénieur industriel/Industrieel ingenieur

Doctorat/Doctoraal diploma

България

Диплома за завършено средно образование

Специалист по …

Диплома за висше образование

Бакалавър

Магистър

Česko

Vysvědčení o maturitní zkoušce

Vysvědčení o absolutoriu (Absolutorium) + diplomovaný specialista (DiS.)

Diplom o ukončení bakalářského studia (Bakalář)

Diplom o ukončení vysokoškolského studia

Magistr

Doktor

Danmark

Bevis for:

Studentereksamen

Højere Forberedelseseksamen (HF)

Højere Handelseksamen (HHX)

Højere Afgangseksamen (HA)

Bac pro: Bevis for Højere Teknisk Eksamen (HTX)

Videregående uddannelser

= Bevis for = Eksamensbevis som (erhvervsakademiuddannelse AK)

Bachelorgrad (BA eller BS)

Professionsbachelorgrad

Diplomingeniør

Kandidatgrad/Candidatus

Master/Magistergrad (mag.art)

Licenciatgrad

ph.d.-grad

Deutschland

Abitur/Zeugnis der allgemeinen Hochschulreife

Fachabitur/Zeugnis der Fachhochschulreife

Fachhochschulabschluss

Bachelor

Hochschulabschluss/Fachhochschulabschluss/Master

Magister Artium/Magistra Artium

Staatsexamen/Diplom

Erstes Juristisches Staatsexamen

Doktorgrad

Eesti

Gümnaasiumi lõputunnistus + Hochschulabschlussriigieksamitunnistus

Lõputunnistus kutsekeskhariduse omandamise kohta

Tunnistus keskhariduse baasil kutsekeskhariduse omandamise kohta

Bakalaureusekraad (min 120 ainepunkti)

Bakalaureusekraad (< 160 ainepunkti)

Rakenduskõrghariduse diplom

Bakalaureusekraad (160 ainepunkti)

Magistrikraad

Arstikraad

Hambaarstikraad

Loomaarstikraad

Filosoofiadoktor

Doktorikraad (120–160 ainepunkti)

Éire/Ireland

Ardteistiméireacht, Grád D3, I 5 ábhar/Leaving Certificate Grade D3 in 5 subjects

Gairmchlár na hArdteistiméireachta (GCAT)/Leaving Certificate Vocational Programme (LCVP)

Teastas Náisiúnta/National Certificate

Gnáthchéim bhaitsiléara/Ordinary bachelor degree

Dioplóma náisiúnta (ND, Dip.)/National diploma (ND, Dip.)

Ardteastas (120 ECTS)/Higher Certificate (120 ECTS)

Céim onóracha bhaitsiléara (3 bliana/180 HochschulabschlussECTS) (BA, B.Sc, B.Eng)/Honours bachelor degree (3 years/180 ECTS) (BA, B.Sc, B.Eng)

Céim onóracha bhaitsiléara (4 bliana/240 ECTS)/Honours bachelor degree (4 years/240 ECTS)

Céim ollscoile/University degree

Céim mháistir (60-120 ECTS)/Master’s degree (60-120 ECTS)

Dochtúireacht/Doctorate

Ελλάδα

Απολυτήριο Γενικού Λυκείου Απολυτήριο Κλασικού Λυκείου

Απολυτήριο Τεχνικού Επαγγελματικού Λυκείου

Απολυτήριο Ενιαίου Πολυκλαδικού Λυκείου

Απολυτήριο Ενιαίου Λυκείου

Απολυτήριο Τεχνολογικού Επαγγελματικού Εκπαιδευτηρίου

Δίπλωμα επαγγελματικής κατάρτισης (ΙΕΚ)

Πτυχίο ΑΕΙ (πανεπιστημίου, πολυτεχνείου, ΤΕΙ)

Μεταπτυχιακό Δίπλωμα Ειδίκευσης (2ος κύκλος)

Διδακτορικό Δίπλωμα (3ος κύκλος)

España

Bachillerato + Curso de Orientación Universitaria (COU)

Bachillerato

BUP

Diploma de Técnico especialista

FP grado superior (Técnico superior)

Diplomado/Ingeniero técnico

Licenciatura

Máster

Ingeniero

Título de Doctor

France

Baccalauréat

Diplôme d’accès aux études universitaires (DAEU)

Brevet de technicien

Diplôme d’études universitaires générales (DEUG)

Brevet de technicien supérieur (BTS)

Diplôme universitaire de technologie (DUT)

Diplôme d’études universitaires scientifiques et techniques (DEUST)

Licence

Maîtrise

Maîtrise des sciences et techniques (MST), maîtrise des sciences de gestion (MSG), diplôme d’études supérieures techniques (DEST), diplôme de recherche technologique (DRT), diplôme d’études supérieures spécialisées (DESS), diplôme d’études approfondies (DEA), master 1, master 2 professionnel, master 2 recherche

Diplôme des grandes écoles

Diplôme d’ingénieur

Doctorat

Hrvatska

Svjedodžba o državnoj maturi

Svjedodžba o završnom ispitu

Stručni pristupnik/pristupnica

Baccalaureus/Baccalaurea (sveučilišni prvostupnik/prvostupnica)

Stručni specijalist

Magistar struke

Magistar inženjer/magistrica inženjerka (mag. ing)

Doktor struke

Doktor umjetnosti

Italia

Diploma di maturità (vecchio ordinamento)

Perito ragioniere

Diploma di superamento dell’esame di Stato conclusivo dei corsi di studio di istruzione secondaria superiore

Diploma universitario (DU)

Certificato di specializzazione tecnica superiore

Attestato di competenza (4 semestri)

Diploma di laurea — L (breve)

Diploma di laurea (DL)

Laurea specialistica (LS)

Master di I livello

Dottorato di ricerca (DR)

Κύπρος

Απολυτήριο

Δίπλωμα = Programmes offered by Public/Private Schools of Higher Education (for the latter accreditation is compulsory)

Higher Diploma

Πανεπιστημιακό Πτυχίο/Bachelor

Master

Doctorat

Latvija

Atestāts par vispārējo vidējo izglītību

Diploms par profesionālo vidējo izglītību

Diploms par pirmā līmeņa profesionālo augstāko izglītību

Bakalaura diploms (min. 120 kredītpunktu)

Bakalaura diploms (160 kredītpunktu)

Profesionālā bakalaura diploms

Maģistra diploms

Profesionālā maģistra diploms

Doktora grāds

Lietuva

Brandos atestatas

Aukštojo mokslo diplomas

Aukštesniojo mokslo diplomas

Profesinio bakalauro diplomas

Aukštojo mokslo diplomas

Bakalauro diplomas

Magistro diplomas

Daktaro diplomas

Meno licenciato diplomas

Luxembourg

Diplôme de fin d’études secondaires et techniques

BTS

Brevet de maîtrise

Brevet de technicien supérieur

Diplôme de premier cycle universitaire (DPCU)

Diplôme universitaire de technologie (DUT)

Bachelor

Diplôme d’ingénieur technicien

Master

Diplôme d’ingénieur industriel

DESS en droit européen

Magyarország

Gimnáziumi érettségi bizonyítvány

Szakközépiskolai érettségi-képesítő bizonyítvány

Felsőfokú szakképesítést igazoló bizonyítvány (Higher Vocational Programme)

Főiskolai oklevél

Alapfokozat (Bachelor degree 180 credits)

Egyetemi oklevél

Alapfokozat (Bachelor degree 240 credits)

Mesterfokozat (Master degree) (Osztatlan mesterképzés)

Doktori fokozat

Malta

Advanced Matriculation or GCE Advanced level in 3 subjects (2 of them grade C or higher)

Matriculation certificate (2 subjects at Advanced level and 4 at Intermediate level including Systems of Knowledge with overall grade A-C) + Passes in the Secondary Education Certificate examination at Grade 5

2 À Levels (passes A-C) + a number of subjects at Ordinary level, or equivalent

MCAST diplomas/certificates

Higher National Diploma

Bachelor’s degree

Master of Arts

Doctorate

Nederland

Diploma VWO

Diploma staatsexamen (2 diploma’s)

Diploma staatsexamen voorbereidend wetenschappelijk onderwijs (Diploma staatsexamen VWO)

Diploma staatsexamen hoger algemeen voortgezet onderwijs (Diploma staatsexamen HAVO)

Kandidaatsexamen

Associate degree (AD)

Bachelor (WO)

HBO bachelor degree

Baccalaureus of «Ingenieur»

HBO/WO Master’s degree

Doctoraal examen/Doctoraat

Österreich

Matura/Reifeprüfung

Reife- und Diplomprüfung

Berufsreifeprüfung

Kollegdiplom/Akademiediplom

Fachhochschuldiplom/Bakkalaureus/Bakkalaurea

Universitätsdiplom

Fachhochschuldiplom

Magister/Magistra

Master

Diplomprüfung, Diplom-Ingenieur

Magisterprüfungszeugnis Rigorosenzeugnis

Doktortitel

Polska

Świadectwo dojrzałości

Świadectwo ukończenia liceum ogólnokształcącego

Dyplom ukończenia kolegium nauczycielskiego

Świadectwo ukończenia szkoły policealnej

Licencjat/Inżynier

Magister/Magister inżynier

Dyplom doktora

Portugal

Diploma de Ensino Secundário

Certificado de Habilitações do Ensino Secundário

Bacharel Licenciado

Licenciado

Mestre

Doutorado

România

Diplomă de bacalaureat

Diplomă de absolvire (colegiu universitar)

Învățământ preuniversitar

Diplomă de licenţă

Diplomă de inginer

Diplomă de urbanist

Diplomă de master

Certificat de atestare (studii academice postuniversitare)

Diplomă de doctor

Slovenija

Maturitetno spričevalo (spričevalo o poklicni maturi) (spričevalo o zaključnem izpitu)

Diploma višje strokovne šole

Diploma o pridobljeni visoki strokovni izobrazbi

Univerzitetna diploma

Magisterij

Specializacija

Doktorat

Slovensko

Vysvedčenie o maturitnej skúške

Absolventský diplom

Diplom o ukončení bakalárskeho štúdia (Bakalár)

Diplom o ukončení vysokoškolského štúdia

Bakalár (Bc.)

Magister

Magister/Inžinier

ArtD.

Suomi/Finland

Ylioppilastutkinto tai peruskoulu + kolmen vuoden ammatillinen koulutus – Studentexamen eller grundskola + treårig yrkesinriktad utbildning

Todistus yhdistelmäopinnoista (Betyg över kombinationsstudier)

Ammatillinen opistoasteen tutkinto – Yrkesexamen på institutnivå

Kandidaatin tutkinto – Kandidatexamen/Ammattikorkeakoulututkinto – Yrkeshögskoleexamen (min. 120 opintoviikkoa – studieveckor)

Maisterin tutkinto – Magisterexamen/Ammattikorkeakoulututkinto – Yrkeshögskoleexamen (min. 160 opintoviikkoa – studieveckor)

Tohtorin tutkinto (Doktorsexamen) joko 4 vuotta tai 2 vuotta lisensiaatin tutkinnon jälkeen – antingen 4 år eller 2 år efter licentiatexamen

Lisensiaatti/Licentiat

Sverige

Slutbetyg från gymnasieskolan (3-årig gymnasial utbildning)

Högskoleexamen (80 poäng)

Högskoleexamen, 2 år, 120 högskolepoäng

Yrkeshögskoleexamen/Kvalificerad yrkeshögskoleexamen, 1–3 år

Kandidatexamen (akademisk examen omfattande minst 120 poäng, varav 60 poäng fördjupade studier i ett ämne + uppsats motsvarande 10 poäng)

Meriter på grundnivå: Kandidatexamen, 3 år, 180 högskolepoäng (Bachelor)

Magisterexamen (akademisk examen omfattande minst 160 poäng, varav 80 poäng fördjupade studier i ett ämne + uppsats motsvarande 20 poäng eller två uppsatser motsvarande 10 poäng vardera)

—	Licentiatexamen

—	Doktorsexamen

Meriter på avancerad nivå:

—	Magisterexamen, 1 år, 60 högskolepoäng

—	Masterexamen, 2 år, 120 högskolepoäng

Meriter på forskarnivå:

—	Licentiatexamen, 2 år, 120 högskolepoäng

—	Doktorsexamen, 4 år, 240 högskolepoäng

United Kingdom

General Certificate of Education Advanced level — 2 passes or equivalent (grades A to E)

BTEC National Diploma

General National Vocational Qualification (GNVQ), advanced level

Advanced Vocational Certificate of Education, À level (VCE À level)

Higher National Diploma/Certificate (BTEC)/SCOTVEC

Diploma of Higher Education (DipHE)

National Vocational Qualifications (NVQ)

Scottish Vocational Qualifications (SVQ) level 4

(Honours) Bachelor degree

NB: Master’s degree in Scotland

Honours Bachelor degree

Master’s degree (MA, MB, MEng, MPhil, MSc)

Doctorate

NOTE:

UK diplomas awarded in 2020 (until 31 December 2020) are accepted without an equivalence. UK diplomas awarded as from 1 January 2021 must be accompanied by an equivalence issued by a competent authority of an EU Member State.

III LISA lõpp. Tagasi põhiteksti juurde saamiseks klõpsake siia

IV LISA

ETAPP „TALENT SCREENER“: VALIKUKRITEERIUMID JA -MENETLUS

A. Etapi „Talent Screener“ valikukriteeriumid

Valikukomisjon kohaldab konkursi etapis „Talent Screener“ järgmisi valikukriteeriume.

1. valdkond. IKT-taristud, pilv, võrgud ja vahevara (AD 7)

Erialane töökogemus andmekeskusteenuste kavandamisel, rakendamisel ja käitamisel traditsioonilises ja/või pilvepõhises režiimis, nt andmekeskuste füüsilised rajatised, varad ja kaablid, operatsioonisüsteemid, andmetöötlusplatvormi teenused, konteinerid, konteinerite orkestreerimise tarkvara, virtualiseerimistarkvara, serverid, andmebaaside haldamine ja andmete talletamine, varundussüsteemid, arhiveerimissüsteemid, rakendustaristu teenused, tarkvara väljastamise metoodika, arendamine ja käitamine (DevOps), automatiseerimistarkvara.

2.	Erialane töökogemus rakendus-/vahevara taristuga seotud tehnoloogia alal, nt andmebaasi ja/või sisu haldamise süsteemid ja rakendusserverid.

3.	Erialane töökogemus avalike ja privaatsete pilvetaristute ja -teenuste valdkonnas, sealhulgas pilveintegratsioon.

4.	Erialane töökogemus võrgutaristute valdkonnas: laivõrgud (suurlinnapiirkonna või mandriosa WAN-võrgud), kohtvõrgud (LAN), ruuterid, tulemüürid, pääsupunktid, vaheserverid jne.

5.	Erialane töökogemus telekommunikatsiooniteenuste valdkonnas, sealhulgas ühtsed kommunikatsiooniteenused, videokonverentsid, multimeedia- ja voogedastusteenused, autentimine, identiteedi- ja pääsuhaldus.

6.	Erialane töökogemus andmekeskuse juhtimise valdkonna projekti- ja/või teenusejuhtimisel.

7.	Erialane töökogemus teenuslepingute haldamisel ühes või mitmes andmekeskuse teenuste valdkonnas.

8.	Erialane töökogemus infoturvaraamistike/-teenuste ning nende võrgu-, telekommunikatsiooni-, videokonverentsi-, multimeedia- ja voogedastusteenuste suhtes kohaldamise valdkonnas seoses andmekeskustega, sealhulgas kaugpääsu võimaldavad lahendused.

9.	Erialane töökogemus selliste kujunemisjärgus tehnoloogiate alal nagu robotjuhitav protsessiautomaatika, plokiahel, virtuaalreaalsus, liitreaalsus, asjade internet ja kõrgjõudlusega andmetöötlus.

10.	Sertifikaat projektijuhtimise ja/või teenuste haldamise metoodika alal.

2. valdkond. Digitaalne töökoht, bürooautomaatika ja mobiil-andmetöötlus (AD 7)

Erialane töökogemus sellistel aladel nagu äri- ja turvavajaduste kindlaksmääramine, juhtimispoliitika, kavandamine, hindamine, arendamine, lahenduste/teenustega seotud menetlused suuremahulistes projektides, nt digitaalne töökoht, bürooautomaatika ja mobiil-andmetöötlus, sealhulgas videokonverentsid ja voogedastus.

Erialane töökogemus prototüüpide loomisel, juurutamisel/integreerimisel (sealhulgas turvapoliitika rakendamine), käitamisel, tulemuslikkuse jälgimisel ning taristute ja lahenduste toetamisel digitaalse töökoha, bürooautomaatika ja mobiil-andmetöötlusega (sh videokonverentsid ja voogedastus) seotud suuremahulistes projektides.

3.	Erialane töökogemus teenuste edasiarendamise juhtimisel, et kohaneda uute ärivajaduste ja kujunemisjärgus tehnoloogiatega, nt üleminek pilvelahendustele.

4.	Erialane töökogemus digitaalse töökoha, bürooautomaatika ja mobiil-andmetöötluse, sh videokonverentsid ja voogedastuskeskkonnad, (korrigeerival, arendaval, ennetaval) hooldamisel.

5.	Erialane töökogemus seadmehalduslahenduste (ettevõtte liikuvuse haldus (EMM), mobiilseadmete halduse (MDM) või lõppseadmete ühtlustatud halduse (UEM)) ja/või pilvepõhiste rühmatarkvaralahenduste valdkonnas.

6.	Erialane töökogemus avatud lähtekoodiga tarkvaratoodetega tegelemisel digitaalse töökoha, bürooautomaatika ja mobiil-andmetöötluse valdkonnas.

7.	Sertifikaat projektijuhtimise ja/või teenuste haldamise metoodika alal.

3. valdkond. IT-juhtimine ja andmehaldus, programmi-/portfelli- ja projektijuhtimine, projektijuhtimise büroo (PMO), äri- ja ettevõttearhitektuur (AD 7)

1.	Erialane töökogemus IT-strateegia ja/või IT-juhtimise raamistike ning andmehalduse, andmestandardite ja -suuniste alal.

2.	Erialane töökogemus portfelli- ja/või programmijuhtimises, sealhulgas rakenduste portfelli loomine, jälgimine ja haldamine ja/või eesmärkide saavutamise kontrollimine kogu elutsükli jooksul (algatamine, planeerimine, elluviimine ja lõpetamine).

Erialane töökogemus infotehnoloogia valdkonna projektide juhtimisel ja/või teenuste haldamisel, nt analüüsitöö, ettepanekute esitamine, kavandamine, kulude hindamine, vajalike ressursside kindlakstegemine ja soetamine, ajakava kindlaksmääramine, rakendamise järelmeetmete võtmine, muutuste juhtimine ja aruandlus.

4.	Erialane töökogemus tehnoloogiaseire, tipptasemel lahenduste ja tehnoloogiate kindlakstegemise ja tehnilise hindamise alal.

5.	Erialane töökogemus IT-projektide ja -teenustega seotud teenuslepingute haldamisel IT-juhtimise, projektijuhtimise büroo (PMO), projekti-, portfelli-, programmijuhtimise ning äri- ja ettevõttearhitektuuri alal.

6.	Erialane töökogemus IT-poliitika ja -strateegiate kindlaksmääramisel ja rakendamisel ning uuringute ja hindamiste korraldamisel IT-juhtimise, projektijuhtimise büroo (PMO), projekti-, portfelli-, programmijuhtimise ning äri- ja ettevõttearhitektuuri alal.

7.	Erialane töökogemus ettevõttearhitektuuriga seotud toodete, sealhulgas korporatiivse (strateegilise) arhitektuuri ning seonduva valdkonnaspetsiifilise (tehnilise) arhitektuuri, tegevuskavade ja teenusekeskse arhitektuuri väljatöötamisel ja valideerimisel.

8.	Kvalifikatsioon projektijuhtimise ja/või teenuste haldamise metoodika ja/või ettevõttearhitektuuri põhimõtete ja tavade alal, nt avatud rühma arhitektuuriraamistik (TOGAF) ja/või info- ja sellega seotud tehnoloogia kontrollieesmärgid (COBIT).

4. valdkond. IT-rakenduste ja valmislahenduste kavandamine, väljatöötamine/konfigureerimine, testimine, käitamine ja hooldus; Andmehaldus, andmeanalüüs ja tehisintellekt (AD 7)

1.	Erialane töökogemus selliste projektide ja teenustega, mis on seotud ärivajaduste ja -protsesside analüüsi, modelleerimise, funktsionaalprojekteerimise, tarkvaralahenduste arhitektuuri, tehnilise kirjelduse koostamise, ressursside hindamise, kavandamise ja jaotamisega.

2.	Erialane töökogemus ettevõttesisese tarkvara arendamisel või kasutusvalmis tarkvara konfigureerimisel, sealhulgas tarkvara paigaldamine, projekti dokumentatsiooni koostamine ja muutuste juhtimine.

Erialane töökogemus testimise ja juurutamisega seotud poliitikameetmete ja kvaliteedi tagamise alal, nt testimistegevuse planeerimine, väljatöötamine ja koordineerimine, riski leevendamine, testide valideerimine seoses nende funktsionaalsuse, kasutatavuse, turvalisuse, liikuvuse, tulemuslikkuse ja ergonoomilisusega.

4.	Erialane töökogemus IT-rakenduste ja valmislahenduste haldamisel ja hooldamisel.

5.	Erialane töökogemus pilv- ja servtehnoloogia ning tarkvara väljatöötamise/konfigureerimisega seotud konteinerduse alal.

6.	Erialane töökogemus andmeteenuste ja -halduse alal.

7.	Erialane töökogemus suurandmetaristu projekteerimisel, haldamisel ja hooldamisel, kasutades uuemaid tehnoloogiad.

8.	Erialane töökogemus mudelite ja algoritmide arendamisel, kasutades muu hulgas tänapäevast tehnoloogiat, nagu tehisintellekt, tekstikaeve, masinõpe (süvaõpe), loomuliku keele töötlus (NLP).

9.	Erialane töökogemus andmeanalüüsi, suurandmete ja struktureerimata teabe haldamise ning täiustatud töövahendite, meetodite, raamistike ja tehnoloogiate kasutamisel.

10.	Sertifikaat projektijuhtimise ja/või teenuste haldamise metoodika, andmeteaduse või tehisintellekti alal.

5. valdkond. IKT turvalisus (AD 8)

Erialane töökogemus hinnangulisele riskitasemele vastavate IT-alaste turvakontrollide kavandamisel, analüüsimisel, neid käsitlevate tehniliste ja õigusalaste dokumentide koostamisel ja nende rakendamisel (sh tulemuslikkuse ja tõhususe hindamine) ning küberturvalisuse alase teadlikkuse suurendamise kampaaniate ja meetmete alal.

2.	Erialane töökogemus IT turvalisuse konkreetsete vajaduste arvesse võtmise eesmärgil uute infoturbetoodete kindlakstegemisel, hindamisel ja väljapakkumisel.

3.	Erialane töökogemus IT turvariskide juhtimise süsteemide ja vastavate rahvusvaheliste standardite, parimate tavade ja riskihindamismeetodite väljatöötamisel, käitamisel ja pideval täiustamisel, sealhulgas sidusrühmadele ja juhtkonnale aruannete esitamine.

4.	Erialane töökogemus turvalisuse perioodilisel hindamisel, IT turvalisuse testimisel, läbistustestimisel, infoturvaintsidentide lahendamisel ja analüüsimisel, kriminalistikaanalüüsis, nõrkusehalduses ning identiteedi- ja pääsuhalduses.

5.	Erialane töökogemus ja/või akadeemiline kogemus tehisintellekti rakendustega IT turvalisuse tagamisel.

6.	Erialane töökogemus turvalisel kodeerimisel, koodi auditeerimisel, krüptograafias ning krüptograafiliste võtmehaldussüsteemide ja -toodete valdkonnas.

7.	Erialane töökogemus suutvusküpsusmudelite arendamisel ja kohaldamisel küberturvalisuse, IT-turbe ja/või turvariskide juhtimise jaoks.

8.	Erialane töökogemus IT-turbe integreerimisel pilvepõhiste IT-süsteemide elutsükli kõikidesse etappidesse ja nende rakendamisel.

9.	Sertifikaat info- või küberturbe haldamise süsteemide alal (nt ISO27001:2013 või ISO27032:2012) IT-turbe riskijuhtimise, pilveturbe, kriminalistika, turvaintsidentide lahendamise, turvaseire, läbistustestimise, turvaarhitektuuri arendamise, projektijuhtimise ja/või teenusejuhtimise valdkonnas.

B. Menetlus

B.1. Kandideerimisavalduste hindamise järjekorra kindlaksmääramine

Kandideerimisavalduse punktis „Erialane töökogemus“ peab kandidaat iga kande puhul märkima protsentides, kui palju aega tal kulus ühele või mitmele ametiülesandele, mis valitakse eespool punktis A loetletud valikukriteeriumide loetelust. See võimaldab arvutada konkreetse ametiülesandega seotud kogemuse kogukestuse (päevades).

2.	Valikukomisjon määrab igale ametiülesandele ja igale punkti „Talent Screener“ küsimusele (vt punkti B.2 alapunkt 1) kaalu (1–3) nende suhtelise tähtsuse alusel.

3.	Seejärel korrutatakse konkreetse ametiülesande täitmiseks kulunud päevade koguarv (vt eespool alapunkt 1) kaaluga, mille valikukomisjon on sellele ülesandele määranud. Nii saadakse iga kandidaadi punktisumma iga ametiülesande eest ja koondpunktid kõigi ametiülesannete eest.

4.	Kandidaadid järjestatakse koondpunktide järgi kahanevas järjestuses.

5.	Punkti B.1 kohaselt antud punkte ja koostatud järjestust ei võeta arvesse selleks, et otsustada, millised kandidaadid pääsevad edasi konkursi järgmisesse etappi. Otsuse kutsuda kandidaat konkursi järgmisesse etappi teeb valikukomisjon üksnes punkti B.2 kohaselt antud kaalutud punktide alusel.

B.2. Kandidaatide valimine etapis „Talent Screener“

Kandideerimisavalduse punkti „Talent Screener“ täitmisel peavad kõik kandidaadid vastama samadele küsimustele ja esitama nõutud teabe. Küsimused põhinevad eespool punktis A loetletud valikukriteeriumidel. Kvalifikatsioonil põhineva valiku tegemisel kasutatakse üksnes punktis „Talent Screener“ esitatud teavet. Kandidaadid peavad punkti „Talent Screener“ küsimustele vastates esitama kogu asjakohase teabe, isegi kui sama teave on juba esitatud kandideerimisavalduse teistes punktides. Viiteid kandidaadi EPSO kasutajakontole üles laaditud dokumentidele või muid viiteid (nt lingid veebisaitidele) arvesse ei võeta. Arvesse läheb ainult tekst, mille kandidaat on asjakohastel väljadel esitanud vastusena punkti „Talent Screener“ küsimustele.

2.	Valikukomisjon hindab kandidaatide poolt kandideerimisavalduse punktis „Talent Screener“ antud vastuseid kahanevas järjekorras vastavalt punkti B.1 kohaselt koostatud paremusjärjestusele.

Valikukomisjon vaatab läbi kõikide kandidaatide poolt punktis „Talent Screener“ antud vastused ja annab igale vastusele 0–4 punkti. Seejärel korrutatakse need punktid kaaluga, mille valikukomisjon on igale punkti „Talent Screener“ küsimusele määranud (vt eespool punkti B.1 alapunkt 2). Lõpuks liidetakse igale punkti „Talent Screener“ küsimusele antud kaalutud punktid kokku, et saada koondpunktisumma.

4.	Valikukomisjon koostab valdkonna kohta kandidaatide nimekirja neile vastavalt alapunktile 3 antud koondpunktide põhjal.

5.	Suurima punktisummaga kandidaadid kutsutakse konkursi järgmisesse etappi.

IV LISA lõpp. Tagasi põhiteksti juurde saamiseks klõpsake siia