TEADE AVALIKU KONKURSI KORRALDAMISE KOHTA

EPSO/AD/391/21 – LIIKMESRIIKIDE STRUKTUURIREFORMIDELE PAKUTAVA TEHNILISE TOE EKSPERDID JA SCHENGENI ACQUIS’ EKSPRERDID (AD 7)

(2021/C 120 A/01)

Kandideerimisavalduse esitamise tähtaeg: 11. mai 2021 kell 12.00 päeval Brüsseli aja järgi

Euroopa Personalivaliku Amet (EPSO) korraldab kvalifikatsioonil ning testidel ja katsetel põhineva avaliku konkursi eesmärgiga koostada kaks reservnimekirja, mille alusel peamiselt Euroopa Komisjoni struktuurireformide toe peadirektoraat (DG REFORM) ning rände ja siseasjade peadirektoraat (DG HOME) saavad võtta avalikku teenistusse tööle administraatoreid (AD tegevusüksus).

Käesolev konkursiteade ja selle lisad moodustavad käesoleva valikumenetluse siduva õigusraamistiku.

Avalike konkursside üldeeskirjad on esitatud III LISAS.

Reservnimekirjadesse kantavate kandidaatide arv:

1.	struktuurireformide tugi: 45

2.	Schengeni acquis: 25

Käesolev konkursiteade hõlmab kaht valdkonda. Kandideerida saab vaid ühes neist. Valik tuleb teha elektroonilisel registreerumisel ja seda ei saa pärast elektroonilise kandideerimisavalduse kinnitamist enam muuta.

Valikumenetluse käigus kutsutakse kandidaadid mitmetele käesolevas konkursiteates nimetatud testidele ja katsetele. EPSO tagab, et testide ja katsete sooritamise tingimused on kooskõlas asjaomaste tervishoiuasutuste (Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus ning muud rahvusvahelised, Euroopa ja liikmesriikide asutused) soovitustega.

AMETIÜLESANDED

1) Struktuurireformide tugi

Selles konkursivaldkonnas on peamine värbaja struktuurireformide toe peadirektoraat. Tööle võetud ekspertide ülesanne on liikmesriikide haldus- ja struktuurireformide toetamise eesmärgil kavandada, rakendada ja hinnata tehnilise toe projekte järgmistes pädevusvaldkondades/sektorites:

—	avalik haldus;

—	kohtusüsteem;

—	finantssektor;

—	avaliku sektori tulude haldus;

—	kulude haldus;

—	ettevõtluskeskkond;

—	energia- ja kliimasektor;

—

keskkond;

—	haridussektor;

—	tervishoiusektor;

—	sotsiaalhoolekande süsteemid;

—	digiüleminek.

Eeldatakse, et tööle võetud struktuurireformide ekspert on kohe töövalmis ja et tal on suur pädevus ühe või mitme eespool nimetatud valdkonna/sektori reformi alal. Ta peab suutma pakkuda avaliku sektori asutustele nõu ja toetust reformide kavandamisel, rakendamisel ja hindamisel.

2) Schengeni acquis

Selles konkursivaldkonnas on peamine värbaja rände ja siseasjade peadirektoraat. Tööle võetud ekspertidel peab olema asjakohane õiguslik, poliitiline või praktiline pädevus ja vastavad teadmised ning nende ülesanne on kehtiva õigus- ja poliitikaraamistiku tugevdamise eesmärgil kavandada, rakendada ja hinnata Schengeni acquis’d liikmesriikides järgmistes pädevusvaldkondades/sektorites:

—	integreeritud piirihaldus;

—	välispiiride haldus;

—	politseikoostöö Schengeni acquis’ rakendamise valdkonnas;

—	viisapoliitika;

—	suuremahulised infosüsteemid piiri, rände ja julgeoleku valdkonnas, nende süsteemide koostalitlusvõime ja automaatne piirikontrollisüsteem;

—	rändehalduse sektor, sealhulgas tagasisaatmine.

Eeldatakse, et tööle võetud Schengeni ekspert on kohe töövalmis ja et tal on suur pädevus ühes või mitmes eespool nimetatud valdkonnas/sektoris. Ta peab suutma pakkuda nõu ja toetust – sageli lühikese tähtaja jooksul – Schengeni acquis’ võimaliku reformi kontekstis poliitika kavandamisel, rakendamisel ja hindamisel. Tööle võetud eksperdi ametiülesannete hulka kuulub liikmesriikide sage külastamine, et teha kohapealseid hindamisi või osaleda kohtumistel liikmesriikide ja ELi asutustega.

Lisateave tavapäraste ametiülesannete kohta on esitatud I LISAS.

OSALEMISTINGIMUSED

Kandidaat peab elektroonilise kandideerimisavalduse esitamise lõppkuupäeval täitma KÕIK järgmised üld- ja eritingimused.

1) Üldtingimused

—	Kandidaadil peavad olema ühe ELi liikmesriigi kõik kodanikuõigused.

—	Kandidaat peab olema täitnud kõik oma riigi sõjaväeteenistust reguleerivate seadustega ettenähtud kohustused.

—	Kandidaadil peavad olema töökohustuste täitmiseks vajalikud isikuomadused.

2) Eritingimused: keeled

Kandidaadilt nõutakse vähemalt kahe ELi ametliku keele oskust: neist ühe keele oskust vähemalt Euroopa keeleõppe raamdokumendis määratletud C1-tasemel (väga hea oskus) ning teise keele oskust vähemalt B2-tasemel (rahuldav oskus).

Eespool osutatud keeleoskuse miinimumtaseme nõue kehtib kõikide kandideerimisavalduses nimetatud keeleoskuse osaoskuste (rääkimine, kirjutamine, lugemine ja kuulamine) kohta. Need osaoskused on kooskõlas Euroopa keeleõppe raamdokumendis (https://rm.coe.int/CoERMPublicCommonSearchServices/DisplayDCTMContent?documentId=090000168045bb55) käsitletud oskustega.

Käesolevas konkursiteates on keeled määratletud järgmiselt:

—	1. keel: arvutipõhistel valikvastustega testidel kasutatav keel;

—	2. keel: kvalifikatsiooni hindamisel („Talent Screener“) ja hindamiskeskuse testidel ja katsetel kasutatav keel. See peab olema muu kui 1. keel.

EPSO ja nõuetele vastava avalduse esitanud kandidaatide vahel EPSO kasutajakonto kaudu toimuvas teabevahetuses kasutatakse ühte neist keeltest, mille kohta kandidaadid on kandideerimisavalduses märkinud, et oskavad seda B2- või kõrgemal tasemel.

2. keel peab olema inglise või prantsuse keel.

Käesoleva konkursi eesmärk on struktuurireformide toe peadirektoraadi ning rände ja siseasjade peadirektoraadi vajaduste täitmine. Allpool loetletud põhjustel peavad nendesse peadirektoraatidesse tööle võetavad edukad kandidaadid oskama rahuldavalt (vähemalt B2-tasemel) inglise või prantsuse keelt .

Muude keelte oskus võib olla eeliseks, kuid struktuurireformide toe ning rände ja siseasjade peadirektoraadis kasutatakse analüütilises töös, sisesuhtluses, suhtluses väliste sidusrühmadega ning väljaannete, aruannete ja õigusaktide koostamisel (I lisa punktis „Ametiülesanded“ loetletud ülesanded) peamiselt inglise keelt ja vähemal määral prantsuse keelt. Ka suhtlemisel teiste institutsioonidega kasutatakse struktuurireformide toe ning rände ja siseasjade peadirektoraadis peamiselt neid kahte keelt.

Struktuurireformide toe peadirektoraadi ning rände ja siseasjade peadirektoraadi töötajate kasutatavate keeltega seoses tuleks rõhutada järgmisi aspekte.

—

Nende peadirektoraatide töötajate vahelises suhtluses ning sisekoosolekutel ja -koolitustel kasutatakse peamiselt inglise ja prantsuse keelt. Inglise keelt kasutatakse laialdaselt analüütilises töös, suhtlemisel väliste sidusrühmadega ning väljaannete, aruannete ja seadusandlike ettepanekute koostamisel. Ülevaated ja kõned koostatakse samuti valdavalt inglise keeles.

—	Kohtumistel komisjoni muude talitustega, talitustevahelistes konsultatsioonides ja auditimenetlustes kasutavad nende kahe peadirektoraadi töötajad enamasti inglise ja prantsuse keelt.

—	Uutele töötajatele mõeldud sisekoolitused toimuvad samuti inglise ja prantsuse keeles.

Töötajad võivad kasutada muid keeli kui inglise ja prantsuse keel näiteks konkreetse riigiga seotud töös ja muude keelte oskust peetakse kasulikuks. Konkursiteate asjaomases osas ja I lisas osutatud ametiülesannete täitmiseks ning selleks, et olla pärast värbamist kohe töövalmis, peavad edukad kandidaadid oskama inglise või prantsuse keelt vähemalt B2-tasemel.

Mis puudutab osa „VALIKUMENETLUS“ punkti 4, siis see on põhjus, miks kvalifikatsiooni hindamisel („Talent Screener“) ning hindamiskeskuse testidel ja katsetel tuleb kasutada inglise või prantsuse keelt. Lisaks kasutab valikukomisjon osa „Talent Screener“ kandidaatide võrdlevaks hindamiseks ja viitedokumendina hindamiskeskuses toimuval valdkonnapõhisel intervjuul. Kui kandidaat on konkursi edukalt läbinud, kasutatakse seda värbamismenetluse käigus. Seepärast on nii teenistuse kui ka kandidaatide huvides, et osa „Talent Screener“ oleks täidetud 2. keeles (inglise või prantsuse keel).

3) Eritingimused: kvalifikatsioon ja töökogemus

Haridustase, mis vastab diplomiga tõendatud vähemalt nelja-aastasele lõpetatud ülikooliõppele, ja selle omandamisele järgnenud vähemalt kuueaastane erialane töökogemus , mis on otseselt seotud valitud valdkonna ametiülesannetega, mis on loetletud I lisas,

või

haridustase, mis vastab diplomiga tõendatud vähemalt kolmeaastasele lõpetatud ülikooliõppele, ja selle omandamisele järgnenud vähemalt seitsmeaastane erialane töökogemus , mis on otseselt seotud valitud valdkonna ametiülesannetega, mis on loetletud I lisas.

Näited miinimumkvalifikatsiooni kohta on esitatud IV LISAS.

VALIKUMENETLUS

1) Kandideerimisavalduste esitamine

Kandideerimisavalduse täitmisel tuleb kandidaadil

—

valida 1. ja 2. keel:

—	1. keel peab olema üks ELi 24 ametlikust keelest ja

—	2. keel peab olema inglise või prantsuse keel;

—	kinnitada, et ta täidab konkursil osalemise tingimused;

—	esitada konkursi valdkonna seisukohast vajalikku täiendavat teavet (näiteks diplomid, töökogemus ja vastused valdkonnapõhistele küsimustele („Talent Screener“)).

Kandideerimisavalduse (välja arvatud selle osa „Talent Screener“ ) täitmiseks võib valida ELi 24 ametlikust keelest ükskõik millise. Osa „Talent Screener“ tuleb täita 2. keeles (inglise või prantsuse keel) .

Kandideerimisavaldust kinnitades kinnitab kandidaat ka, et täidab kõik punktis „Osalemistingimused“ nimetatud tingimused. Kui avaldus on kinnitatud, ei saa seda enam muuta. Kandidaat vastutab selle eest, et avaldus oleks täidetud ja kinnitatud tähtajaks .

2) Arvutipõhised valikvastustega testid

Kui registreerunud kandidaatide arv ületab valdkonna kohta teatava künnise , mille on määranud kindlaks EPSO kui ametisse nimetava asutuse direktor, kutsutakse kõik kandideerimisavalduse esitamise lõppkuupäevaks oma avalduse kinnitanud kandidaadid arvutipõhistele valikvastustega testidele, mis toimuvad kas mõnes EPSO akrediteeritud keskuses või kaugvormis.

Kui ei ole ette nähtud teisiti, tuleb arvutipõhiste valikvastustega testide sooritamiseks aeg kinni panna , järgides EPSO antud juhiseid. Tavaliselt pakutakse kandidaadile võimalust valida mitme kuupäeva ja mitme koha vahel. Ajavahemik, mille jooksul on võimalik testideks aega kinni panna ja neid sooritada, on piiratud .

Kui kandidaatide arv jääb künnisest allapoole , korraldatakse need testid hindamiskeskuse etapis (vt punkt 5).

Arvutipõhised valikvastustega testid korraldatakse järgmiselt:

Test	Keel	Küsimused	Kestus	Hindamine	Minimaalne nõutav punktisumma
Verbaalne mõtlemine	1. keel	20 küsimust	35 min	Kokku 20 punkti	10/20
Matemaatiline mõtlemine	1. keel	10 küsimust	20 min	Kokku 10 punkti	Matemaatiline ja abstraktne mõtlemine kokku 10/20
Abstraktne mõtlemine	1. keel	10 küsimust	10 min	Kokku 10 punkti	Matemaatiline ja abstraktne mõtlemine kokku 10/20

Nende testide alusel arvatakse kandidaate konkursist välja ja nende eest saadud punkte ei lisata muude hindamiskeskuses korraldatavate testide ja katsete tulemustele.

3) Osalemistingimuste täitmise kontrollimine

Eespool punktis „Osalemistingimused“ nimetatud tingimuste täitmist kontrollitakse kandidaatide elektroonilises kandideerimisavalduses esitatud andmete alusel. EPSO kontrollib, kas kandidaat täidab osalemise üldtingimused, ja valikukomisjon kontrollib, kas kandidaat täidab osalemise eritingimused, mis on nimetatud kandidaadi elektroonilise kandideerimisavalduse punktis „Haridus ja koolitus“ ning „Erialane töökogemus“, võttes arvesse I lisas mainitud ametiülesandeid.

On kaks võimalust:

—

Kui eelnevalt on korraldatud arvutipõhised valikvastustega testid, kontrollib valikukomisjon vastavalt konkursiteate tingimustele kõigil testidel vähemalt minimaalse nõutava punktisumma saanud kandidaatide osalemistingimuste täitmist neil testidel saadud punktide järgi kahanevas järjestuses. Kandidaatide osalemistingimuste täitmist kontrollitakse seni, kuni osalemistingimused täitnud kandidaatide arv jõuab teatava künniseni, mille EPSO kui ametisse nimetava asutuse direktor on enne testide toimumist kindlaks määranud. Konkursi järgmisse etappi kutsutakse ainult need kandidaadid. Ülejäänud kandidaatide osalemistingimuste täitmist ei kontrollita.

—	Kui eelnevalt ei ole korraldatud arvutipõhiseid valikvastustega teste, kontrollitakse kõikide tähtajaks oma avalduse kinnitanud kandidaatide osalemistingimuste täitmist.

Kandidaatide tõendavaid dokumente kontrollitakse hilisemas etapis (vt punkt 6 allpool).

4) Kvalifikatsiooni hindamine („Talent Screener“)

Et valikukomisjon saaks kõikide kandidaatide võimeid ja oskusi struktureeritult ja objektiivselt võrrelda, peavad kõik käesoleval konkursil samas valdkonnas osalevad kandidaadid vastama samadele avaldusvormi osas „Talent Screener“ esitatud küsimustele 2. keeles. Kvalifikatsiooni hindamisel vaadatakse läbi ainult punkti 3 kohaselt osalemistingimusi täitvate kandidaatide andmed, mis on esitatud kandideerimisavalduse osas „Talent Screener“. Seepärast tuleb kandidaatidel esitada osa „Talent Screener“ vastustes kogu asjakohane teave, isegi kui see on kandideerimisavalduse muudes osades juba esitatud. Küsimused põhinevad käesolevas konkursiteates esitatud valikukriteeriumidel.

Valikukriteeriumid on esitatud II LISAS.

Kvalifikatsiooni hindamisel määrab valikukomisjon kõigepealt vastavalt iga valikukriteeriumi suhtelisele tähtsusele kindlaks selle kaalu (1–3) ja annab kandidaadi igale vastusele 0–4 punkti. Selleks et teha kindlaks, milliste kandidaatide profiil vastab kõige paremini ametiülesannete laadile, liidab valikukomisjon vastavalt iga kriteeriumi kaaluga korrutatud punktid kokku.

Järgmisesse etappi pääsevad üksnes kandidaadid, kes on saanud kvalifikatsiooni hindamise („Talent Screener“) lõppedes ühe suurematest koondpunktisummadest.

5) Hindamiskeskus

Sellesse etappi kutsutavate kandidaatide arv on iga valdkonna kohta maksimaalselt kolm korda suurem kui reservnimekirja kantavate kandidaatide arv. Kandidaadid, kes vastavalt elektroonilises kandideerimisavalduses esitatud andmetele täidavad konkursil osalemise tingimused ja kes on saanud kvalifikatsiooni hindamisel ühe suurematest koondpunktisummadest , kutsutakse (veebis või kohapeal toimuvatele) hindamiskeskuse testidele ja katsetele, mis korraldatakse ühe või mitme päeva jooksul kandidaatide 2. keeles (inglise või prantsuse keel) . Juhtumianalüüs ja valdkonnapõhine kirjalik katse võidakse korraldada kas mõnes EPSO akrediteeritud keskuses või kaugvormis. Täiendavad üksikasjad ja juhised lisatakse kandidaadi kutsele.

Kui eelnevalt ei ole korraldatud punktis 2 kirjeldatud arvutipõhiseid valikvastustega teste, tuleb need sooritada hindamiskeskuse etapis kas mõnes EPSO akrediteeritud keskuses või kaugvormis. Nende testide alusel arvatakse kandidaate konkursist välja ja nende eest saadud punkte ei lisata koondpunktisumma arvutamisel muude hindamiskeskuses korraldatavate testide ja katsete punktidele.

Kui ei ole ette nähtud teisiti, peavad kandidaadid oma EPSO kasutajakontole üles laadima tõendavate dokumentide skannitud koopiad. Täiendavad üksikasjad ja juhised lisatakse kandidaadi kutsele.

Hindamiskeskuses hinnatakse kaheksat üldvõimet ja -oskust ja käesoleva konkursi puhul nõutavaid valdkonnapõhiseid oskusi viie katse abil (üldvõimetel ja -oskustel põhinev intervjuu, juhtumianalüüs, olukorra lahendamist käsitlev intervjuu, valdkonnapõhine intervjuu ja valdkonnapõhine kirjalik katse) vastavalt järgmistele tabelitele.

Võime/oskus

Katse

1.	Analüüsivõime ja probleemide lahendamine

Olukorra lahendamist käsitlev intervjuu

Juhtumianalüüs

2.	Suhtlemisoskus

Juhtumianalüüs

Üldvõimetel ja -oskustel põhinev intervjuu

3.	Kvaliteedi ja tulemuste tagamine

Juhtumianalüüs

Üldvõimetel ja -oskustel põhinev intervjuu

4.	Õppimis- ja arenemisvõime

Olukorra lahendamist käsitlev intervjuu

Üldvõimetel ja -oskustel põhinev intervjuu

5.	Prioriteetide seadmine ja organiseerimine

Olukorra lahendamist käsitlev intervjuu

Juhtumianalüüs

6.	Pingetaluvus

Olukorra lahendamist käsitlev intervjuu

Üldvõimetel ja -oskustel põhinev intervjuu

7.	Meeskonnatöö

Olukorra lahendamist käsitlev intervjuu

Üldvõimetel ja -oskustel põhinev intervjuu

8.	Juhtimisoskus

Olukorra lahendamist käsitlev intervjuu

Üldvõimetel ja -oskustel põhinev intervjuu

Minimaalne nõutav punktisumma: 3/10 iga võime või oskuse eest, koondhinne peab olema vähemalt 40/80.

Võime/oskus	Katse	Minimaalne nõutav punktisumma
Valdkonnapõhised oskused	Valdkonnapõhine intervjuu	25/50
Valdkonnapõhised oskused	Valdkonnapõhine kirjalik katse	25/50

6) Reservnimekiri

Pärast kandidaatide tõendavate dokumentide kontrollimist nende elektroonilises kandideerimisavalduses esitatud teabe alusel koostab valikukomisjon iga valdkonna kohta reservnimekirja , kuhu kantakse vajalik arv kandidaate, kes on hindamiskeskuse etapi lõppedes saanud kõikide testide ja katsete eest vähemalt minimaalse nõutava punktisumma ja kokku kõige rohkem punkte. Kandidaatide nimed esitatakse tähestikjärjestuses.

Reservnimekirjad ja edukate kandidaatide oskuste passid, mis sisaldavad valikukomisjoni kvalitatiivset tagasisidet, tehakse kättesaadavaks ELi institutsioonidele töölevõtmisprotsessi ja tulevase teenistuskäigu kavandamise eesmärgil. Reservnimekirja kandmine ei anna õigust töökohta saada ega mingeid tagatisi selleks.

VÕRDSED VÕIMALUSED JA ERITINGIMUSED

EPSO püüab tagada võrdsed võimalused ning võrdse kohtlemise ja juurdepääsu kõigile kandidaatidele.

Kui kandidaadil on puue või terviseprobleem, mis võib testide või katsete sooritamist takistada, tuleb see ära märkida kandideerimisavalduses ja anda teada, millist laadi eritingimusi on vaja.

Lisateavet võrdsete võimaluste poliitika ja eritingimuste taotlemise menetluse kohta saab EPSO veebisaidilt (https://epso.europa.eu/how-to-apply/equal-opportunities_et) ja käesolevale konkursiteatele lisatud üldeeskirjadest (vt punkt 1.3 „Võrdsed võimalused ja eritingimused“).

KANDIDEERIMISAVALDUSE ESITAMINE

Kandideerimisavalduse esitamiseks tuleb kõigepealt luua EPSO kasutajakonto. Kandidaat võib luua ainult ühe kasutajakonto, mille kaudu on võimalik esitada kõik EPSO kandideerimisavaldused.

Kandideerimisavaldus tuleb esitada elektrooniliselt EPSO veebisaidil https://jobs.eu-careers.eu hiljemalt

11. maiks 2021 kell 12.00 päeval Brüsseli aja järgi.

I LISA

AMETIÜLESANDED

1. Struktuurireformide tugi

Euroopa Komisjon soovib võtta tööle administraatoreid, kellel on põhjalikud teadmised ja pädevus struktuurireformide alal. Tööle võetud administraatoritelt oodatakse allpool kirjeldatud ametiülesannete täitmist ühes või mitmes järgmises pädevusvaldkonnas/sektoris:

—	avalik haldus;

—	kohtusüsteem;

—	finantssektor;

—	avaliku sektori tulude haldus;

—	kulude haldus;

—	ettevõtluskeskkond;

—	energia- ja kliimasektor;

—

keskkond;

—	haridussektor;

—	tervishoiusektor;

—	sotsiaalhoolekande süsteemid;

—	digiüleminek.

Nendes pädevusvaldkondades/sektorites võivad administraatorite peamised ametiülesanded hõlmata järgmisi ülesandeid:

—	anda liikmesriikide ametiasutustele otsest nõu tehnilisel ja poliitilisel tasandil (arutades reformivajadusi), luua liikmesriikide toetustaotluste alusel tehnilise toe projekte ja panustada nende edukasse rakendamisse kohapeal;

—	kavandada ja koordineerida tehnilise toe projekte, nagu on liikmesriikidega kokku lepitud, kooskõlas komisjoni muude talituste ja tehnilise toe pakkujatega (muude liikmesriikide ametnikud, rahvusvahelised organisatsioonid, avaliku sektori asutused, erasektori eksperdid);

—	pakkuda otsest tehnilist tuge reformide kavandamisel ja rakendamisel;

—	hallata liikmesriikidele antavat tehnilist tuge käsitlevaid keerulisi lepinguid või kokkuleppeid, sealhulgas koostada pädevusraamistik ja meetmete kirjeldus;

—	jälgida liikmesriikidele antava tehnilise toe operatiivset rakendamist;

—	aidata hinnata tehnilise toe projektide ja asjaomaste reformide tulemusi;

—	esindada komisjoni liikmesriikide ja muude sidusrühmadega (eelkõige tehnilise toe pakkujatega) toimuvatel aruteludel;

—	analüüsida üldiselt pädevusvaldkonna/sektori poliitika arengut;

—	tagada tehnilise toe projektide tulemuste kasutamine Euroopa Liidu juhtimisprotsessides, nagu Euroopa poolaasta.

2. Schengeni acquis

Euroopa Komisjon soovib võtta tööle administraatoreid, kellel on põhjalikud teadmised ja pädevus Schengeni acquis’ alal. Schengeni acquis koosneb mitmesugustest ja kiiresti arenevatest normidest välispiiride haldamise kohta, hulgast kõrval- ja kompensatsioonimeetmest ning tugevast hindamis- ja järelevalvemehhanismist. Schengeni acquis käsitleb eri poliitikavaldkondi/-sektoreid, milles on komisjonis vaja spetsiifilist pädevust, et töötada välja uusi poliitikameetmeid ja pakkuda liikmesriikidele tehnilist tuge (hindamise ja järelevalve kontekstis).

Tööle võetud administraatoritelt oodatakse allpool kirjeldatud ametiülesannete täitmist ühes või mitmes järgmises pädevusvaldkonnas/sektoris:

—	integreeritud piirihaldus;

—	välispiiride haldus;

—	politseikoostöö Schengeni acquis’ rakendamise valdkonnas;

—	viisapoliitika ja reisidokumendid;

—	suuremahulised infosüsteemid piiri, rände ja julgeoleku valdkonnas, nende süsteemide koostalitlusvõime ja automaatne piirikontrollisüsteem;

—	rändehalduse sektor, sealhulgas tagasisaatmine.

Nendes pädevusvaldkondades/sektorites võivad administraatorite peamised ametiülesanded hõlmata järgmisi ülesandeid:

—	valmistada Schengeni acquis’ kohta ette seadusandlikke algatusi ja osaleda läbirääkimistel kaasseadusandjaga;

—	aidata kavandada ja rakendada Schengeni acquis’ga seotud uusi poliitikaalgatusi;

—	analüüsida üldiselt pädevusvaldkonna/sektori poliitika arengut;

—	hinnata kehtivaid Schengeni acquis’ õigusakte;

—	teha kindlaks uued vajadused ja kohandada kehtivaid Schengeni acquis’ õigusakte nende hindamise tulemuse põhjal;

—

valmistada ette ja koordineerida Schengeni hindamismissioone, mis puudutavad Schengeni acquis’ rakendamist liikmesriikide ja Schengeni lepinguga ühinenud riikide poolt; juhtida ekspertide rühma ja võtta seoses hinnatud liikmesriikidega järelmeetmeid kooskõlas komisjoni muude talituste ja tehnilise toe pakkujatega (rahvusvahelised organisatsioonid; ELi detsentraliseeritud asutused, s.t CEPOL, Europol, eu-LISA ja Frontex);

—	jälgida Schengeni acquis’ operatiivset rakendamist liikmesriikide ja ELi asutuste poolt;

—	anda liikmesriikide ametiasutustele otsest nõu tehnilisel ja poliitilisel tasandil, arutades vajadust parandada Schengeni acquis’ rakendamist;

—	aidata hinnata Schengeni acquis’ rakendamist toetavaid projekte;

—	panustada integreeritud piirihalduse fondi ning Varjupaiga- ja Rändefondi raames piirihalduse ja viisade instrumendi kontekstis rakendatavatesse projektidesse;

—	esindada komisjoni liikmesriikide, Euroopa Parlamendi ja muude sidusrühmadega, sealhulgas tehnilise toe pakkujatega toimuvatel aruteludel.

I LISA lõpp. Tagasi põhiteksti juurde saamiseks klõpsake siia.

II LISA

VALIKUKRITEERIUMID

1. Struktuurireformide tugi

Kvalifikatsiooni hindamisel võtab valikukomisjon arvesse järgmist.

Erialane töökogemus avaliku sektori reformi kavade/projektide kavandamisel ühes või mitmes järgmises pädevusvaldkonnas/sektoris:

—	avalik haldus;

—	kohtusüsteem;

—	finantssektor;

—	avaliku sektori tulude haldus;

—	kulude haldus;

—	ettevõtluskeskkond;

—	energia- ja kliimasektor;

—

keskkond;

—	haridussektor;

—	tervishoiusektor;

—	sotsiaalhoolekande süsteemid;

—	digiüleminek.

Erialane töökogemus avaliku sektori reformi kavade/projektide rakendamisel ühes või mitmes järgmises pädevusvaldkonnas/sektoris:

—	avalik haldus;

—	kohtusüsteem;

—	finantssektor;

—	avaliku sektori tulude haldus;

—	kulude haldus;

—	ettevõtluskeskkond;

—	energia- ja kliimasektor;

—

keskkond;

—	haridussektor;

—	tervishoiusektor;

—	sotsiaalhoolekande süsteemid;

—	digiüleminek.

Erialane töökogemus rakendatud avaliku sektori reformide toimimise hindamisel ühes või mitmes järgmises pädevusvaldkonnas/sektoris:

—	avalik haldus;

—	kohtusüsteem;

—	finantssektor;

—	avaliku sektori tulude haldus;

—	kulude haldus;

—	ettevõtluskeskkond;

—	energia- ja kliimasektor;

—

keskkond;

—	haridussektor;

—	tervishoiusektor;

—	sotsiaalhoolekande süsteemid;

—	digiüleminek.

Erialane töökogemus avaliku sektori reformide alal, mis on omandatud, töötades ühes või mitmes järgmises asutuses või ühe või mitme järgmise asutuse heaks:

—	liikmesriigi haldusasutus;

—	avaliku sektori asutus;

—	rahvusvaheline organisatsioon;

—	eraettevõte;

—	Euroopa Liidu institutsioon või asutus.

5.	Erialane töökogemus muutuste juhtimise strateegiate toetamisel või koordineerimisel.

6.	Erialane töökogemus liikmesriigi või Euroopa Liidu institutsiooniga või tema nimel toimunud läbirääkimistel, milles käsitleti selle konkursivaldkonna pädevusvaldkonna/sektori reformi.

7.	Erialane töökogemus riigihangete valdkonnas või projektijuhtimises.

8.	Erialane töökogemus akadeemilises teadustegevuses ja/või õpetamistegevuses, mis käsitles selle konkursivaldkonna reformi.

9.	Akadeemiline kraad (magistri- või doktorikraad) erialal, milles on spetsialiseerutud selle konkursivaldkonna reformile (lisaks konkursil osalemiseks nõutavale diplomile).

10.	Diplom/tõend muutuste juhtimises (lisaks konkursil osalemiseks nõutavale diplomile).

2. Schengeni acquis

Kvalifikatsiooni hindamisel võtab valikukomisjon arvesse järgmist.

Erialane töökogemus ühes või mitmes järgmises pädevusvaldkonnas/sektoris:

—	integreeritud piirihaldus;

—	välispiiride haldus;

—	politseikoostöö Schengeni acquis’ rakendamise valdkonnas;

—	viisapoliitika ja reisidokumendid;

—	ELi suuremahulised infosüsteemid piiri, rände ja julgeoleku valdkonnas, nende süsteemide koostalitlusvõime ja automaatne piirikontrollisüsteem;

—	rändehalduse sektor, sealhulgas tagasisaatmine.

Erialane töökogemus liikmesriikide tulemuste hindamisel seoses Schengeni õigusraamistiku rakendamisega (nt Schengeni hindamise korraldamine riiklikul või ELi tasandil, riiklikud või ELi auditid) ühes või mitmes järgmises pädevusvaldkonnas/sektoris:

—	integreeritud piirihaldus;

—	välispiiride haldus;

—	politseikoostöö Schengeni acquis’ rakendamise valdkonnas;

—	viisapoliitika ja reisidokumendid;

—	ELi suuremahulised infosüsteemid piiri, rände ja julgeoleku valdkonnas, nende süsteemide koostalitlusvõime ja automaatne piirikontrollisüsteem;

—	rändehalduse sektor, sealhulgas tagasisaatmine.

3.	Erialane töökogemus Schengeni acquis’ poliitika või õigusaktide ettevalmistamisel ja väljatöötamisel, muu hulgas algusetappides, nagu poliitikateatised, mõjuhinnangud, avalikud konsultatsioonid, seisukohtade kooskõlastamine ja esindamine komiteedes või eksperdirühmades.

4.	Erialane töökogemus Schengeni acquis’ poliitika või õigusaktide rakendamisel või jõustamisel.

5.	Erialane töökogemus integreeritud piirihalduse strateegiate väljatöötamisel riiklikul või ELi tasandil.

6.	Erialane töökogemus ELi piiri, rände ja julgeoleku valdkonna suuremahuliste infosüsteemide toimimise ja koostalitlusvõime arendamisel ja jälgimisel või nendega seotud poliitika ja õigusraamistike kavandamisel ja asjaomastel läbirääkimistel.

7.	Erialane töökogemus liikmesriigi või Euroopa Liidu institutsiooniga või tema nimel selle konkursivaldkonna pädevusvaldkonnas/sektoris toimunud läbirääkimistel.

8.	Akadeemiline kraad (magistri- või doktorikraad) pädevusvaldkonnas/sektoris, mis on soetud selle konkursivaldkonnaga (lisaks konkursil osalemiseks nõutavale diplomile).

II LISA lõpp. Tagasi põhiteksti juurde saamiseks klõpsake siia.

III LISA

AVALIKE KONKURSSIDE ÜLDEESKIRJAD

ÜLDTEAVE

EPSO valikumenetlustes ei eristata kandidaate soo järgi.

Juhul kui konkursi mis tahes etapis saab viimasena edasipääsemist võimaldava punktisumma mitu kandidaati, kutsutakse nad kõik konkursi järgmisesse etappi. Pärast kaebuse rahuldamist konkursile tagasi lubatud kandidaadid kutsutakse samuti järgmisesse etappi.

Juhul kui viimasena reservnimekirja pääsemist võimaldava punktisumma saab mitu kandidaati, kantakse nad kõik reservnimekirja. Kandidaadid, kes lubatakse pärast kaebuse rahuldamist konkursile tagasi menetluse selles etapis, kantakse samuti reservnimekirja.

1. OSALEMISTINGIMUSED

1.1. Üld- ja eritingimused

Iga valdkonna või profiili puhul nõutavad üld- ja eritingimused, sealhulgas keelteoskus, on esitatud punktis „Osalemistingimused“.

Olenevalt asjaomasest profiilist on kvalifikatsiooni, erialast töökogemust ja keelteoskust käsitlevad eritingimused erinevad. Kandidaadi avaldus peaks sisaldama võimalikult palju teavet tema ametiülesannetega seotud kvalifikatsiooni ja erialase töökogemuse (kui see on nõutav) kohta vastavalt käesoleva konkursiteate punktis „Osalemistingimused“ kirjeldatule.

Diplomid ja/või tunnistused: nii ELi liikmesriikides kui ka ELi mittekuuluvates riikides välja antud diplomid peavad olema tunnustatud mõne ELi liikmesriigi ametiasutuse, nt ELi liikmesriigi haridusministeeriumi poolt. Valikukomisjon võtab arvesse haridussüsteemide erinevusi.

Keskharidusjärgse hariduse ja tehnilise või erialase koolituse või erikursuse korral tuleb märkida õpingute käigus käsitletud teemad, õpingute kestus ja see, kas tegemist oli täis- või osaajaga koolituse või õhtuse õppega.

Erialast töökogemust (kui see on nõutav) võetakse arvesse üksnes juhul, kui see on konkursiteates kirjeldatud ametiülesannete puhul asjakohane ja tegemist on

—	tegeliku ja tõendatava töötamisega,

—	tasustatud tööga,

—	alluvussuhte või teenuse pakkumisega ning

—

kui see vastab järgmistele tingimustele:

—	vabatahtlik töö: kui see on tasustatud ning selle töötundide arv nädalas ja kestus on võrreldavad tavalise töökohaga;

—	praktika: kui see on tasustatud;

—	kohustuslik sõjaväeteenistus: kui see on läbitud enne või pärast nõutava diplomi saamist, maksimaalselt selle aja ulatuses, mis on seadusega ette nähtud liikmesriigis, mille kodanik kandidaat on;

—	rasedus- ja sünnituspuhkus / isapuhkus / lapsendamispuhkus: kui seda võetakse töölepingu raames;

—	doktoriõpe: maksimaalselt kolm aastat, sõltumata sellest, kas selle eest maksti tasu või mitte, tingimusel et doktorikraad ka omandati, ning

—	osaajatöö: arvestatuna tegelikult töötatud aja alusel. Näiteks kui kandidaat on töötanud poole kohaga kuus kuud, siis läheb arvesse kolm kuud.

1.2. Tõendavad dokumendid

Valikumenetluse eri etappides peavad kandidaadid kodakondsuse tõendamiseks esitama ametliku dokumendi, nt passi või isikutunnistuse, mis peab olema kehtiv kandideerimisavalduse esitamise lõppkuupäeval (kaheosalise kandideerimismenetluse korral kandideerimisavalduse esimese osa esitamise lõppkuupäeval).

Iga erialase tegevuse perioodi kohta tuleb esitada järgmiste dokumentide originaalid või kinnitatud ärakirjad:

—	endis(t)e ja praegus(t)e tööandja(te) tõendid, kuhu on märgitud täidetud ametiülesannete laad ja tase ning nende täitmise algus- ja lõppkuupäev ning millel on ettevõtte ametlik päis ja pitser ning vastutava isiku nimi ja allkiri, või

—	tööleping(ud) ning esimene ja viimane palgaleht koos täidetud tööülesannete täpse kirjeldusega;

—	(mittepalgalistel ametikohtadel – nt füüsilisest isikust ettevõtjad, vabade elukutsete esindajad – töötamise korral) arved või teostatud tööde tellimused või mis tahes muud asjakohased ametlikud tõendavad dokumendid;

—	(konverentsitõlkide puhul, kui nõutakse erialast töökogemust) dokumendid, mis tõendavad konkreetselt konverentsitõlke alal töötatud päevade arvu ning keeli, millest ja millesse tõlgiti.

Üldjuhul ei nõuta keelteoskuse dokumentidega tõendamist, välja arvatud teatavate keeleerialade või spetsialistide konkursside puhul.

Kandidaatidelt võidakse küsida lisateavet või -dokumente menetluse mis tahes etapis. EPSO teatab kandidaatidele, millised tõendavad dokumendid nad esitama peavad ja millal seda teha tuleb.

1.3. Võrdsed võimalused ja eritingimused

Kui kandidaadil on puue või terviseprobleem, mis võib testide või katsete sooritamist takistada, tuleb see ära märkida kandideerimisavalduses ja anda teada, millist laadi eritingimusi on vaja. Kui puue või probleem tekib pärast kandideerimisavalduse kinnitamist, tuleb EPSOt sellest võimalikult kiiresti teavitada, lähtudes allpool esitatud teabest.

Selleks et asjaomast taotlust arvesse võetaks, tuleb EPSO-le saata riikliku asutuse antud tõend või arstitõend. Tõendavad dokumendid vaadatakse läbi ja vajaduse korral võidakse kandidaadile pakkuda mõistlikke eritingimusi.

Juurdepääsuga seotud probleemide korral või lisateabe saamiseks tuleks võtta ühendust juurdepääsuküsimusi käsitleva EPSO üksusega (EPSO-accessibility team), kasutades üht järgmistest võimalustest:

—	e-post (EPSO-accessibility@ec.europa.eu) või

—

postiaadress:

European Personnel Selection Office (EPSO)

EPSO accessibility

Avenue de Cortenbergh 25 / Kortenberglaan 25

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

2. KANDIDAATIDE HINDAMINE

Selleks et konkursiteates ettenähtud nõuete põhjal kandidaate nende võimete, oskuste ja kvalifikatsiooni alusel võrrelda ja parimad välja selgitada, moodustatakse valikukomisjon. Selle liikmed määravad kindlaks ka konkursil kasutatavate testide ja katsete raskusastme ja kinnitavad EPSO ettepanekute põhjal nende sisu.

Valikukomisjoni sõltumatuse tagamiseks on kandidaatidel ja kõigil valikukomisjoni mittekuuluvatel isikutel keelatud valikukomisjoni liikmetega ühendust võtta, välja arvatud seoses testide ja katsetega, mis eeldavad vahetut suhtlust kandidaatide ja valikukomisjoni vahel.

Kandidaadid, kes soovivad esitada oma seisukohti või kaitsta oma õigusi, peavad seda tegema kirjalikult, saates valikukomisjonile mõeldud kirja EPSO-le, kes selle seejärel adressaadile edastab. Kandidaatide otsene või kaudne ühendusevõtmine kõnealust korda eirates on keelatud ja võib kaasa tuua konkursilt eemaldamise.

Eelkõige perekondlik side või alluvussuhe kandidaadi ja valikukomisjoni liikme vahel võib põhjustada huvide konflikti. Valikukomisjonidel palutakse sellisest olukorrast EPSO-le teada anda niipea, kui nad sellest teada saavad. EPSO hindab iga juhtumit eraldi ja võtab asjakohaseid meetmeid. Eespool nimetatud eeskirjade eiramise korral võib valikukomisjoni liikmete suhtes kohaldada distsiplinaarmeetmeid ja kandidaatidele võib see kaasa tuua konkursilt eemaldamise (vt punkt 4.4).

Valikukomisjoni liikmete nimed avaldatakse EPSO veebisaidil (www.eu-careers.eu) enne hindamiskeskuse/-etapi katsete algust.

3. TEABEVAHETUS

3.1. Teabevahetus EPSOga

Selleks et jälgida konkursi kulgu, peaks kandidaat vaatama EPSO kasutajakontot vähemalt kaks korda nädalas. Kui kandidaadil ei ole võimalik kasutajakontole ligi pääseda EPSO veebilehe tehniliste probleemide tõttu, tuleb sellest EPSO-le viivitamata teatada üksnes EPSO veebisaidi kaudu (https://epso.europa.eu/help_et).

EPSO jätab endale õiguse mitte edastada teavet, mis on juba käesolevas konkursiteates, selle lisades või EPSO veebisaidil, sealhulgas korduma kippuvates küsimustes, selgelt esitatud.

Kandideerimisavaldusega seotud kirjavahetuses tuleb alati märkida kandidaadi nimi EPSO kasutajakontol esitatud kujul, kandidaadinumber ning valikumenetluse viitenumber.

EPSO kohaldab hea halduse tava eeskirja (https://ec.europa.eu/info/about-european-union/principles-and-values/ethics-and-integrity/code-conduct-eu-staff_et) põhimõtteid (nagu need on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas). Sellest tulenevalt on EPSO-l õigus lõpetada igasugune ebasobilik (korduv, solvav ja/või mitteasjakohane) teabevahetus.

3.2. Teabega tutvumine

Kandidaadil on õigus tutvuda teatavate teda isiklikult puudutavate andmetega. See õigus tuleneb põhjendamiskohustusest. Seeläbi tagatakse, et on võimalik esitada kaebus keeldumise otsuse kohta.

Põhjendamiskohustuse ja valikukomisjoni menetluste konfidentsiaalsuse vahel peab olema tasakaal, et tagada valikukomisjoni sõltumatus ja valikumenetluse objektiivsus. Konfidentsiaalsuse tõttu ei ole võimalik avaldada valikukomisjonide liikmete seisukohti seoses kandidaatide individuaalse või võrdleva hindamisega.

Kõnealune andmetega tutvumise õigus on ainult avalikul konkursil osalevatel kandidaatidel. Üldsuse juurdepääsu dokumentidele käsitlevad õigusaktid ei anna käesolevas punktis kirjeldatud õigusest laiemaid õigusi.

3.2.1. Teabe automaatne avalikustamine

Pärast asjaomase konkursi tarbeks korraldatud valikumenetluse iga etappi saavad kandidaadid oma EPSO kasutajakonto kaudu automaatselt järgmise teabe:

—	arvutipõhised valikvastustega testid: kandidaadi tulemused ja tabel, milles on välja toodud tema vastused ja õiged vastused järjestatuna viitenumbri või -tähe kaupa. Juurdepääs testi küsimuste ja vastuste sõnastusele on sõnaselgelt välistatud;

—	osalemistingimuste täitmine: kas kandidaadil lubatakse konkursil osaleda; kui ei lubata, täitmata jäänud osalemistingimused;

—	Talent Screener (kvalifikatsiooni hindamine): kandidaadi tulemused ja tabel, kus on välja toodud küsimuste kaal, kandidaadi vastuste eest antud punktid ja punktide kogusumma;

—	eeltestid ja -katsed: kandidaadi tulemused;

—	vahetestid ja -katsed: kandidaadi tulemused, kui ta ei ole järgmisse etapi kutsutud kandidaatide hulgas;

—

hindamiskeskus/-etapp: kui kandidaati ei ole konkursilt eemaldatud, siis tema oskuste pass, milles on näidatud iga oskuse ja võime eest saadud punktid koos valikukomisjoni märkustega, milles on esitatud nii kvantitatiivne kui ka kvalitatiivne tagasiside hindamiskeskuses/-etapis saavutatud tulemuste kohta.

EPSO ei edasta kandidaatidele üldjuhul lähtetekste või testide või katsete ülesandeid, sest neid on kavas tulevastel konkurssidel uuesti kasutada. Teatavate testide ja katsete puhul võib EPSO siiski lähtetekstid või ülesanded erandlikult oma veebisaidil avaldada, juhul kui

—	testid ja katsed on sooritatud;

—	tulemused on kinnitatud ja kandidaatidele teatavaks tehtud ning

—	lähtetekste/ülesandeid ei ole kavas edaspidi uuesti kasutada.

3.2.2. Taotluse korral esitatav teave

Kandidaadid võivad taotleda oma vastuste parandamata koopiat nende kirjalike testide puhul, mille sisu ei ole kavas edaspidi uuesti kasutada. See õigus ei hõlma sõnaselgelt e-dokumentide halduse katse ja juhtumianalüüsi vastuseid.

Parandatud vastused ja eelkõige hindamise üksikasjad on hõlmatud valikukomisjoni menetluste konfidentsiaalsusega ning neid ei avalikustata.

EPSO püüab teha kandidaatidele kättesaadavaks võimalikult palju teavet, lähtudes põhjendamiskohustusest, valikukomisjoni menetluste konfidentsiaalsusest ja isikuandmete kaitse eeskirjadest. Kõigi teabepäringute hindamisel lähtutakse kõnealustest kohustustest.

Kõik teabepäringud tuleb esitada EPSO veebisaidi kaudu (https://epso.europa.eu/help_et) kümne kalendripäeva jooksul alates tulemuste EPSO kasutajakontol avaldamisele järgnevast päevast.

4. KAEBUSED JA PROBLEEMID

4.1. Tehnilised ja korralduslikud probleemid

Kui kandidaat puutub valikumenetluse mis tahes etapis kokku oluliste tehniliste või korralduslike probleemidega, tuleb selleks, et küsimust saaks uurida ja võtta parandusmeetmeid, EPSOt üksnes EPSO veebisaidi kaudu (https://epso.europa.eu/help_et) teavitada.

Kirjavahetuses tuleb alati märkida kandidaadi nimi (EPSO kasutajakontol esitatud kujul), kandidaadinumber ning valikumenetluse viitenumber.

Kui probleem esineb testimiskeskuses, tuleb:

—	sellest järelevaatajatele viivitamata teada anda, et probleemi saaks juba keskuses lahendada. Igal juhul tuleb kandidaadil paluda järelevaatajatel kaebus kirjalikult dokumenteerida; ning

—	võtta EPSOga EPSO veebisaidi kaudu (https://epso.europa.eu/help_et) ühendust kolme kalendripäeva jooksul pärast testide sooritamist, saates teate asjaomase probleemi lühikirjeldusega.

Väljaspool testimiskeskusi esinevate probleemide korral (peamiselt nt testideks aja kinnipanekuga seotud probleemid) tuleks järgida EPSO kasutajakontol ja EPSO veebisaidil esitatud juhiseid või võtta EPSOga viivitamata ühendust EPSO veebisaidi kaudu (https://epso.europa.eu/help_et).

Kandideerimisavaldusega seotud küsimuste puhul tuleb võtta EPSOga ühendust EPSO veebisaidi kaudu (https://epso.europa.eu/help_et) viivitamata, kuid igal juhul enne kandideerimisavalduste esitamise tähtaja möödumist. Kui päring on saadetud vähem kui viis tööpäeva enne kandideerimisavalduste esitamise tähtaega, ei pruugi sellele enne kõnealust tähtaega vastust saada.

4.2. Ametisisene läbivaatamismenetlus

4.2.1. Vead arvutipõhistes valikvastustega testides

EPSO ja valikukomisjonid kontrollivad arvutipõhiste valikvastustega testide küsimuste andmebaasi pidevalt ja põhjalikult.

Kui kandidaat leiab, et ühes või mitmes küsimuses, mis talle arvutipõhistes valikvastustega testides esitati, oli viga, mis mõjutas negatiivselt tema võimalusi küsimusele vastata, võib ta taotleda, et valikukomisjon vaataks küsimuse(d) läbi (arvestamata jätmise menetluse raames).

Selle menetluse raames võib valikukomisjon otsustada veaga küsimuse tühistada ja jagada punktid asjaomase testi ülejäänud küsimuste vahel. Ümberarvutamine mõjutab ainult neid kandidaate, kellele asjaomane küsimus esitati. Käesoleva konkursiteate asjaomastes punktides osutatud testide hindamise kord ei muutu.

Arvutipõhiste valikvastustega testide kohta kaebuse esitamise kord on järgmine:

—	menetlus: võtke ühendust EPSOga (vt punkt 3.1) üksnes EPSO veebisaidi kaudu (https://epso.europa.eu/help_et);

—	keel: kõnealuse konkursi jaoks valitud 2. keel;

—	tähtaeg: 3 kalendripäeva pärast arvutipõhiste testide toimumise kuupäeva;

—	lisateave: asjaomas(t)e küsimus(t)e tuvastamiseks kirjeldage küsimust (selle sisu) ning selgitage võimalikult arusaadavalt, milles väidetav viga seisnes.

Taotlusi, mis saadakse pärast tähtaja möödumist või milles ei ole selgelt kirjeldatud vaidlusalust küsimust (küsimusi) ja väidetavat viga, arvesse ei võeta.

Eelkõige ei võeta arvesse kaebusi, mis puudutavad näiteks vaid väidetavaid tõlkega seotud probleeme ja milles ei esitata probleemi selget kirjeldust.

Sama läbivaatamismenetlust kohaldatakse e-dokumentide halduse katses esinevate vigade suhtes.

4.2.2. Läbivaatamistaotlused

Taotleda võib kõikide selliste valikukomisjoni või EPSO otsuste läbivaatamist, millega kinnitatakse kandidaadi tulemused ja/või määratakse kindlaks, kas ta pääseb edasi konkursi järgmisesse etappi või arvatakse valikumenetlusest välja.

Läbivaatamistaotluse aluseks võib olla

—	oluline eeskirjade eiramine konkursimenetluses ja/või

—	asjaolu, et valikukomisjon või EPSO ei ole järginud personalieeskirju, konkursiteadet, selle lisasid ja/või kohtupraktikat.

Kandidaadil ei ole õigust vaidlustada valikukomisjoni hinnangut oma testitulemustele või kvalifikatsiooni ja erialase töökogemuse asjakohasusele. Tegemist on valikukomisjoni antud hinnanguga ja kandidaadi mittenõustumine valikukomisjoni hinnanguga tema testidele ja katsetele, kogemusele ja/või kvalifikatsioonile ei tõenda, et komisjon on teinud vea. Selle alusel esitatud läbivaatamistaotlustele ei järgne positiivset tulemust.

Läbivaatamistaotluse esitamise kord on järgmine:

—	menetlus: võtke ühendust EPSOga üksnes EPSO veebisaidi kaudu (https://epso.europa.eu/help_et);

—	keel: kõnealuse konkursi jaoks valitud 2. keel;

—	tähtaeg: kümme kalendripäeva pärast vaidlusaluse otsuse avaldamist kandidaadi EPSO kasutajakontol;

—	lisateave: selgelt tuleb märkida, millist otsust soovitakse vaidlustada ja mis põhjusel.

Taotlusi, mis saadakse pärast tähtaja möödumist, arvesse ei võeta.

Kandidaadile saadetakse 15 tööpäeva jooksul teade taotluse kättesaamise kohta. Vaidlustatava otsuse langetanud organ (kas valikukomisjon või EPSO) analüüsib kandidaadi taotlust ja langetab selle kohta otsuse ning kandidaadile saadetakse niipea kui võimalik põhjendatud vastus.

Kui tulemus on positiivne, kaasatakse kandidaat valikumenetlusse alates etapist, mil ta menetlusest välja arvati, olenemata sellest, kui kaugele konkurss on vahepeal arenenud.

4.3. Muud vaidlustamise vormid

4.3.1. Halduskaebused

Avalikul konkursil osaleval kandidaadil on õigus esitada EPSO direktorile kui ametisse nimetavale ametiisikule halduskaebus.

Kandidaadil on õigus esitada EPSO direktorile kaebus otsuse (või otsuse tegemata jätmise) peale, mis otseselt ja vahetult mõjutab kandidaadi õiguslikku staatust, ainult juhul, kui valikumenetluse eeskirju on selgelt rikutud. EPSO direktor ei saa valikukomisjoni hinnangupõhist otsust tühistada (vt punkt 4.2.2).

Halduskaebuse esitamise kord on järgmine:

—	menetlus: võtke ühendust EPSOga üksnes EPSO veebisaidi kaudu (https://epso.europa.eu/help_et);

—	keel: kõnealuse konkursi jaoks valitud 2. keel;

—	tähtaeg: kolm kuud alates sellest, kui vaidlustatav otsus teatavaks tehti, või alates päevast, mil otsus oleks tulnud teha;

—	lisateave: selgelt tuleb märkida, millist otsust soovitakse vaidlustada ja mis põhjusel.

Taotlusi, mis saadakse pärast tähtaja möödumist, arvesse ei võeta.

4.3.2. Kaebused kohtule

Avalikul konkursil osaleval kandidaadil on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 270 ning personalieeskirjade artikli 91 alusel õigus esitada kaebus Euroopa Liidu Üldkohtule.

Kandidaadi tähelepanu juhitakse sellele, et Euroopa Liidu Üldkohtule saab esitada kaebuse otsuste kohta, mille on teinud EPSO (ja mitte valikukomisjon), üksnes juhul, kui eelnevalt on personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 alusel esitatud halduskaebus (vt punkt 4.3.1). Eelkõige kehtib see üldisi osalemistingimusi käsitlevate otsuste puhul, mille on teinud EPSO, mitte valikukomisjon.

Kohtule kaebuse esitamise kord on järgmine:

—	menetlus: vt Euroopa Liidu Üldkohtu veebisait (http://curia.europa.eu/jcms/).

4.3.3. Euroopa Ombudsman

Euroopa Ombudsmanile võivad kaebuse esitada kõik ELi kodanikud ja elanikud.

Ombudsmanile kaebuse esitamisele peavad eelnema asjaomaste institutsioonide ja asutuste asjakohased haldusmenetlused (vt punktid 4.1–4.3).

Ombudsmanile kaebuse esitamine ei pikenda tähtaegu, mis on ette nähtud halduskaebuse esitamiseks või kohtule kaebuse esitamiseks.

Ombudsmanile kaebuse esitamise kord on järgmine:

—	menetlus: vt ombudsmani veebisait (http://www.ombudsman.europa.eu/).

4.4. Valikumenetlusest eemaldamine

Kandidaat võidakse valikumenetluse mis tahes etapis konkursilt eemaldada, kui EPSO avastab, et ta

—	on loonud rohkem kui ühe EPSO kasutajakonto;

—	on registreerunud valdkondade või profiilide raames, mis üksteist välistavad;

—	ei täida kõiki osalemistingimusi;

—	on esitanud valeandmeid või andmed on asjakohaste dokumentidega tõendamata;

—	ei ole testideks aega kinni pannud või mõnda testi või katset sooritanud;

—	on testides või katsetes sohki teinud;

—	ei ole oma kandideerimisavalduses nimetanud käesolevas konkursiteates nõutavaid keeli või nende keelte puhul nõutavat vähemalt miinimumtasemel oskust;

—	on lubamatult püüdnud võtta ühendust mõne valikukomisjoni liikmega;

—	ei ole andnud EPSO-le teada võimalikust huvide konfliktist valikukomisjoni liikmega;

—	on esitanud avalduse muus/muudes kui käesoleva konkursiteatega ette nähtud keel(t)es (erandina võib muu keele kasutamine olla lubatud pärisnimede, tõendavates dokumentides esitatud ametlike nimede ja ametinimetuste või diplomite/tunnistuste puhul) ja/või

—	on anonüümselt hinnatavad kirjalikud või praktilised testid või katsed allkirjastanud või märgistanud.

Kandidaadid, kes soovivad asuda tööle ELi institutsioonides, peavad tõendama oma igakülgset usaldusväärsust. Igasugune pettus või pettuse üritamine võib kaasa tuua karistuse ja kahjustada kandidaadi võimalusi osaleda tulevastel konkurssidel.

III LISA lõpp. Tagasi põhiteksti juurde saamiseks klõpsake siia.

IV LISA

NÄITED MIINIMUMKVALIFIKATSIOONI KOHTA, MIDA LIIKMESRIIKIDES JA ÜHENDKUNINGRIIGIS ERI PALGAASTMETE PUHUL TAVALISELT NÕUTAKSE

Käesolevate näidete hõlpsasti loetavas vormingus vaatamiseks klõpsake siia.

RIIK

AST-SC 1 – AST-SC 6

AST 1 – AST 7

AST 3 – AST 11

AD 5 – AD 16

Keskharidus (mis võimaldab omandada keskharidusjärgset haridust)

Keskharidusjärgne haridus (muu kui ülikooli tasemele vastav kõrgharidust andev kursus või vähemalt kaheaastane ülikooli taseme lühikursus)

Ülikoolitaseme haridus (vähemalt kolmeaastase normaalõppeajaga)

Ülikoolitaseme haridus (nelja-aastase või pikema normaalõppeajaga)

Belgique — België — Belgien

Certificat de l’enseignement secondaire supérieur (CESS)/Diploma secundair onderwijs

Diplôme d'aptitude à accéder à l'enseignement supérieur (DAES)/Getuigschrift van hoger secundair onderwijs

Diplôme d'enseignement professionnel/Getuigschrift van het beroepssecundair onderwijs

Candidature/Kandidaat

Graduat/Gegradueerde

Bachelor/Professioneel gerichte Bachelor

Bachelor académique (180 crédits)

Academisch gerichte Bachelor (180 ECTS)

Licence/Licentiaat

Master

Diplôme d'études approfondies (DEA)

Diplôme d'études spécialisées (DES)

Diplôme d'études supérieures spécialisées (DESS)

Gediplomeerde in de Voortgezette Studies (GVS)

Gediplomeerde in de Gespecialiseerde Studies (GGS)

Gediplomeerde in de Aanvullende Studies (GAS)

Agrégation/Aggregaat

Ingénieur industriel/Industrieel ingenieur

Doctorat/Doctoraal diploma

България

Диплома за завършено средно образование

Специалист по …

Диплома за висше образование

Бакалавър

Магистър

Česká republika

Vysvědčení o maturitní zkoušce

Vysvědčení o absolutoriu (Absolutorium) + diplomovaný specialista (DiS.)

Diplom o ukončení bakalářského studia (Bakalář)

Diplom o ukončení vysokoškolského studia

Magistr

Doktor

Danmark

Bevis for:

Studentereksamen

Højere Forberedelseseksamen (HF)

Højere Handelseksamen (HHX)

Højere Afgangseksamen (HA)

Bac pro: Bevis for Højere Teknisk Eksamen (HTX)

Videregående uddannelser

= Bevis for = Eksamensbevis som (erhvervsakademiuddannelse AK)

Bachelorgrad (BA eller BS)

Professionsbachelorgrad

Diplomingeniør

Kandidatgrad/Candidatus

Master/Magistergrad (mag.art)

Licenciatgrad

ph.d.-grad

Deutschland

Abitur/Zeugnis der allgemeinen Hochschulreife

Fachabitur/Zeugnis der Fachhochschulreife

Fachhochschulabschluss

Bachelor

Hochschulabschluss/Fachhochschulabschluss/Master

Magister Artium/Magistra Artium

Staatsexamen/Diplom

Erstes Juristisches Staatsexamen

Doktorgrad

Eesti

Gümnaasiumi lõputunnistus + riigieksamitunnistus

Lõputunnistus kutsekeskhariduse omandamise kohta

Tunnistus keskhariduse baasil kutsekeskhariduse omandamise kohta

Bakalaureusekraad (min 120 ainepunkti)

Bakalaureusekraad (< 160 ainepunkti)

Rakenduskõrghariduse diplom

Bakalaureusekraad (160 ainepunkti)

Magistrikraad

Arstikraad

Hambaarstikraad

Loomaarstikraad

Filosoofiadoktor

Doktorikraad (120–160 ainepunkti)

Éire/Ireland

Ardteistiméireacht, Grád D3, I 5 ábhar/Leaving Certificate Grade D3 in 5 subjects

Gairmchlár na hArdteistiméireachta (GCAT)/Leaving Certificate Vocational Programme (LCVP)

Teastas Náisiúnta/National Certificate

Gnáthchéim bhaitsiléara/Ordinary bachelor degree

Dioplóma náisiúnta (ND, Dip.)/National diploma (ND, Dip.)

Ardteastas (120 ECTS)/Higher Certificate (120 ECTS)

Céim onóracha bhaitsiléara (3 bliana/180 ECTS) (BA, B.Sc, B.Eng)/Honours bachelor degree (3 years/180 ECTS) (BA, B.Sc, B.Eng)

Céim onóracha bhaitsiléara (4 bliana/240 ECTS)/Honours bachelor degree (4 years/240 ECTS)

Céim ollscoile/University degree

Céim mháistir (60-120 ECTS)/Master’s degree (60-120 ECTS)

Dochtúireacht/Doctorate

Ελλάδα

Απολυτήριο Γενικού Λυκείου Απολυτήριο Κλασικού Λυκείου

Απολυτήριο Τεχνικού Επαγγελματικού Λυκείου

Απολυτήριο Ενιαίου Πολυκλαδικού Λυκείου

Απολυτήριο Ενιαίου Λυκείου

Απολυτήριο Τεχνολογικού Επαγγελματικού Εκπαιδευτηρίου

Δίπλωμα επαγγελματικής κατάρτισης (IΕΚ)

Πτυχίο ΑΕI (πανεπιστημίου, πολυτεχνείου, ΤΕI)

Μεταπτυχιακό Δίπλωμα Ειδίκευσης (2ος κύκλος)

Διδακτορικό Δίπλωμα (3ος κύκλος)

España

Bachillerato + Curso de Orientación Universitaria (COU)

Bachillerato

BUP

Diploma de Técnico especialista

FP grado superior (Técnico superior)

Diplomado/Ingeniero técnico

Licenciatura

Máster

Ingeniero

Título de Doctor

France

Baccalauréat

Diplôme d'accès aux études universitaires (DAEU)

Brevet de technicien

Diplôme d'études universitaires générales (DEUG)

Brevet de technicien supérieur (BTS)

Diplôme universitaire de technologie (DUT)

Diplôme d'études universitaires scientifiques et techniques (DEUST)

Licence

Maîtrise

Maîtrise des sciences et techniques (MST), maîtrise des sciences de gestion (MSG), diplôme d'études supérieures techniques (DEST), diplôme de recherche technologique (DRT), diplôme d'études supérieures spécialisées (DESS), diplôme d'études approfondies (DEA), master 1, master 2 professionnel, master 2 recherche

Diplôme des grandes écoles

Diplôme d'ingénieur

Doctorat

Hrvatska

Svjedodžba o državnoj maturi

Svjedodžba o završnom ispitu

Stručni pristupnik/pristupnica

Baccalaureus/Baccalaurea (sveučilišni prvostupnik/prvostupnica)

Stručni specijalist

Magistar struke

Magistar inženjer/magistrica inženjerka (mag. ing)

Doktor struke

Doktor umjetnosti

Italia

Diploma di maturità (vecchio ordinamento)

Perito ragioniere

Diploma di superamento dell’esame di Stato conclusivo dei corsi di studio di istruzione secondaria superiore

Diploma universitario (DU)

Certificato di specializzazione tecnica superiore

Attestato di competenza (4 semestri)

Diploma di laurea – L (breve)

Diploma di laurea (DL)

Laurea specialistica (LS)

Master di I livello

Dottorato di ricerca (DR)

Κύπρος

Απολυτήριο

Δίπλωμα = Programmes offered by Public/Private Schools of Higher Education (for the latter accreditation is compulsory)

Higher Diploma

Πανεπιστημιακό Πτυχίο/Bachelor

Master

Doctorat

Latvija

Atestāts par vispārējo vidējo izglītību

Diploms par profesionālo vidējo izglītību

Diploms par pirmā līmeņa profesionālo augstāko izglītību

Bakalaura diploms (min. 120 kredītpunktu)

Bakalaura diploms (160 kredītpunktu)

Profesionālā bakalaura diploms

Maģistra diploms

Profesionālā maģistra diploms

Doktora grāds

Lietuva

Brandos atestatas

Aukštojo mokslo diplomas

Aukštesniojo mokslo diplomas

Profesinio bakalauro diplomas

Aukštojo mokslo diplomas

Bakalauro diplomas

Magistro diplomas

Daktaro diplomas

Meno licenciato diplomas

Luxembourg

Diplôme de fin d’études secondaires et techniques

BTS

Brevet de maîtrise

Brevet de technicien supérieur

Diplôme de premier cycle universitaire (DPCU)

Diplôme universitaire de technologie (DUT)

Bachelor

Diplôme d'ingénieur technicien

Master

Diplôme d'ingénieur industriel

DESS en droit européen

Magyarország

Gimnáziumi érettségi bizonyítvány

Szakközépiskolai érettségi-képesítő bizonyítvány

Felsőfokú szakképesítést igazoló bizonyítvány (Higher Vocational Programme)

Főiskolai oklevél

Alapfokozat (Bachelor degree 180 credits)

Egyetemi oklevél

Alapfokozat (Bachelor degree 240 credits)

Mesterfokozat (Master degree) (Osztatlan mesterképzés)

Doktori fokozat

Malta

Advanced Matriculation or GCE Advanced level in 3 subjects (2 of them grade C or higher)

Matriculation certificate (2 subjects at Advanced level and 4 at Intermediate level including Systems of Knowledge with overall grade A-C) + Passes in the Secondary Education Certificate examination at Grade 5

2 A Levels (passes A-C) + a number of subjects at Ordinary level, or equivalent

MCAST diplomas/certificates

Higher National Diploma

Bachelor’s degree

Master of Arts

Doctorate

Nederland

Diploma VWO

Diploma staatsexamen (2 diploma's)

Diploma staatsexamen voorbereidend wetenschappelijk onderwijs (Diploma staatsexamen VWO)

Diploma staatsexamen hoger algemeen voortgezet onderwijs (Diploma staatsexamen HAVO)

Kandidaatsexamen

Associate degree (AD)

Bachelor (WO)

HBO bachelor degree

Baccalaureus of „Ingenieur“

HBO/WO Master's degree

Doctoraal examen/Doctoraat

Österreich

Matura/Reifeprüfung

Reife- und Diplomprüfung

Berufsreifeprüfung

Kollegdiplom/Akademiediplom

Fachhochschuldiplom/Bakkalaureus/Bakkalaurea

Universitätsdiplom

Fachhochschuldiplom

Magister/Magistra

Master

Diplomprüfung, Diplom-Ingenieur

Magisterprüfungszeugnis Rigorosenzeugnis

Doktortitel

Polska

Świadectwo dojrzałości

Świadectwo ukończenia liceum ogólnokształcącego

Dyplom ukończenia kolegium nauczycielskiego

Świadectwo ukończenia szkoły policealnej

Licencjat/Inżynier

Magister/Magister inżynier

Dyplom doktora

Portugal

Diploma de Ensino Secundário

Certificado de Habilitações do Ensino Secundário

Bacharel Licenciado

Licenciado

Mestre

Doutorado

România

Diplomă de bacalaureat

Diplomă de absolvire (colegiu universitar)

Învățământ preuniversitar

Diplomă de licenţă

Diplomă de inginer

Diplomă de urbanist

Diplomă de master

Certificat de atestare (studii academice postuniversitare)

Diplomă de doctor

Slovenija

Maturitetno spričevalo (spričevalo o poklicni maturi) (spričevalo o zaključnem izpitu)

Diploma višje strokovne šole

Diploma o pridobljeni visoki strokovni izobrazbi

Univerzitetna diploma

Magisterij

Specializacija

Doktorat

Slovensko

Vysvedčenie o maturitnej skúške

Absolventský diplom

Diplom o ukončení bakalárskeho štúdia (Bakalár)

Diplom o ukončení vysokoškolského štúdia

Bakalár (Bc.)

Magister

Magister/Inžinier

ArtD.

Suomi/Finland

Ylioppilastutkinto tai peruskoulu + kolmen vuoden ammatillinen koulutus – Studentexamen eller grundskola + treårig yrkesinriktad utbildning

Todistus yhdistelmäopinnoista (Betyg över kombinationsstudier)

Ammatillinen opistoasteen tutkinto – Yrkesexamen på institutnivå

Kandidaatin tutkinto – Kandidatexamen/Ammattikorkeakoulututkinto – Yrkeshögskoleexamen (min. 120 opintoviikkoa – studieveckor)

Maisterin tutkinto – Magisterexamen/Ammattikorkeakoulututkinto – Yrkeshögskoleexamen (min. 160 opintoviikkoa – studieveckor)

Tohtorin tutkinto (Doktorsexamen) joko 4 vuotta tai 2 vuotta lisensiaatin tutkinnon jälkeen – antingen 4 år eller 2 år efter licentiatexamen

Lisensiaatti/Licentiat

Sverige

Slutbetyg från gymnasieskolan (3-årig gymnasial utbildning)

Högskoleexamen (80 poäng)

Högskoleexamen, 2 år, 120 högskolepoäng

Yrkeshögskoleexamen/Kvalificerad yrkeshögskoleexamen, 1–3 år

Kandidatexamen (akademisk examen omfattande minst 120 poäng, varav 60 poäng fördjupade studier i ett ämne + uppsats motsvarande 10 poäng)

Meriter på grundnivå: Kandidatexamen, 3 år, 180 högskolepoäng (Bachelor)

Magisterexamen (akademisk examen omfattande minst 160 poäng, varav 80 poäng fördjupade studier i ett ämne + uppsats motsvarande 20 poäng eller två uppsatser motsvarande 10 poäng vardera)

—	Licentiatexamen

—	Doktorsexamen

Meriter på avancerad nivå:

—	Magisterexamen, 1 år, 60 högskolepoäng

—	Masterexamen, 2 år, 120 högskolepoäng

Meriter på forskarnivå:

—	Licentiatexamen, 2 år, 120 högskolepoäng

—	Doktorsexamen, 4 år, 240 högskolepoäng

United Kingdom

General Certificate of Education Advanced level — 2 passes or equivalent (grades A to E)

BTEC National Diploma

General National Vocational Qualification (GNVQ), advanced level

Advanced Vocational Certificate of Education, A level (VCE A level)

Higher National Diploma/Certificate (BTEC)/SCOTVEC

Diploma of Higher Education (DipHE)

National Vocational Qualifications (NVQ)

Scottish Vocational Qualifications (SVQ) level 4

(Honours) Bachelor degree

NB: Master’s degree in Scotland

Honours Bachelor degree

Master’s degree (MA, MB, MEng, MPhil, MSc)

Doctorate

NOTE:

UK diplomas awarded in 2020 (until 31 December 2020) are accepted without an equivalence. UK diplomas awarded as from 1 January 2021 must be accompanied by an equivalence issued by a competent authority of an EU Member State.

IV LISA lõpp. Tagasi põhiteksti juurde saamiseks klõpsake siia.