2021. AASTA PROJEKTIKONKURSS

LIHTPROGRAMMID

Siseturul ja kolmandates riikides vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 1144/2014 võetavatele põllumajandustoodete teavitus- ja müügiedendusmeetmetele eraldatavad toetused

(2021/C 31/06)

Sisukord

Sissejuhatus

Taust

Eesmärgid – teemad ja prioriteedid – rahastatavad meetmed – eeldatav mõju

AGRIP-SIMPLE-2021-IM-EU QS

Eesmärgid

AGRIP-SIMPLE-2021-IM-ORGANIC

Eesmärgid

AGRIP-SIMPLE-2021-IM-SUSTAINABLE

Eesmärgid

AGRIP-SIMPLE-2021-IM-PROPER-DIET

Eesmärgid

AGRIP-SIMPLE-2021-IM-CHARACTERISTICS

Eesmärgid

AGRIP-SIMPLE-2021-TC-ASIA / AMERICA ja OTHERS

Eesmärgid

AGRIP-SIMPLE-2021-TC-ORGANIC

Eesmärgid

Rahastatavad tegevused

Eeldatav mõju

Olemasolev eelarve

Ajakava ja tähtajad

Vastuvõetavus

Toetuskõlblikkus

Toetuskõlblikud osalejad

Konsortsiumi koosseis

Toetuskõlblikud tegevused

Geograafiline asukoht (sihtriigid)

Kestus

Finants- ja tegevussuutlikkus ning välistamine

Finantssuutlikkus

Tegevussuutlikkus

Välistamine

Hindamis- ja toetuse andmise menetlus

Toetuse andmise kriteeriumid

10.

Toetuslepingute õiguslik ja rahaline ülesehitus

Alguskuupäev ja projekti kestus

Tulemused

Toetuse vorm, rahastamismäär ja maksimaalne toetussumma

Eelarvekategooriad ja kulude rahastamiskõlblikkuse eeskirjad

Aruandlus- ja maksekord

Tõendid

Vastutuskord tagasinõudmise korral

Projekti rakendamise sätted

Mittevastavus ja lepingu rikkumine

11.

Abiteave

12.

Tähtis!

0. Sissejuhatus

See on konkursikutse ELi meetmetoetuste saamiseks seoses Euroopa põllumajandustoodete teavitamis- ja müügiedendusmeetmetega (programm AGRIP), mida rakendatakse siseturul ja kolmandates riikides lihtprogrammide kaudu.

ELi rahastamisprogrammi reguleeriv raamistik on sätestatud järgmiste õigusaktidega:

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) 2018/1046 (1) (ELi finantsmäärus),

—	alusakt (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1144/2014 (2)),

—	komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2015/1829 (3) ja

—	komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/1831 (4)

Konkursikutse kuulutatakse välja kooskõlas 2021. aasta tööprogrammiga (5) ja seda haldab Tarbija-, Tervise-, Põllumajandus- ja Toiduküsimuste Rakendusamet (CHAFEA), kellele Euroopa Komisjon on usaldanud müügiedenduspoliitika juhtimise.

Konkursikutse hõlmab järgmist viit teemat siseturul:

—	AGRIP-SIMPLE-2021-IM-EU QS (1. teema) – siseturg,

—	AGRIP-SIMPLE-2021-IM-ORGANIC (2. teema) – siseturg,

—	AGRIP-SIMPLE-2021-IM-SUSTAINABLE (3. teema) – siseturg,

—	AGRIP-SIMPLE-2021-IM-PROPER-DIET (4. teema) – siseturg,

—	AGRIP-SIMPLE-2021-IM-CHARACTERISTICS (5. teema) – siseturg.

Lisaks käsitleb see nelja teemat kolmandates riikides:

—	AGRIP-SIMPLE-2021-TC-ASIA (6. teema) – kolmandad riigid,

—	AGRIP-SIMPLE-2021-TC-AMERICAS (7. teema) – kolmandad riigid,

—	AGRIP-SIMPLE-2021-TC-OTHERS (8. teema) – kolmandad riigid,

—	AGRIP-SIMPLE-2021-TC-ORGANIC (9. teema) – kolmandad riigid.

Lugege hoolikalt konkursikutse dokumente rahastus- ja hankeportaali teemalehel ning eelkõige käesolevat konkursikutse dokumenti, toetuslepingu näidist, ELi rahastus- ja hankeportaali veebijuhendit, AGRIP-programmi juhendit ning ELi toetuste selgitustega toetuslepingut.

Nendes dokumentides on selgitused ja vastused küsimustele, mis võivad tekkida taotluse koostamisel.

—

Konkursikutse dokumendis kirjeldatakse järgmist:

—	taust, eesmärgid, ulatus, rahastatavad tegevused ja eeldatavad tulemused (1. ja 2. osa),

—	ajakava ja olemasolev eelarve (3. ja 4. osa),

—	vastuvõetavus- ja rahastamiskõlblikkuse tingimused, finants- ja tegevussuutlikkuse ning välistamise kriteeriumid (5., 6. ja 7. osa),

—	hindamis- ja toetuse andmise menetlus (8. osa),

—	toetuse andmise kriteeriumid (9. osa),

—	toetuslepingute õiguslik ja rahaline ülesehitus (10. osa).

—

Veebijuhendis ja põllumajandustoodete müügiedendusprogrammi juhendis kirjeldatakse järgmist:

—	taotluste veebipõhise registreerimise ja esitamise kord ELi rahastus- ja hankeportaali kaudu (edaspidi „portaal“),

—	soovitused taotluse koostamisel.

—

Selgitustega toetusleping sisaldab järgmist:

—	üksikasjalikud kommentaarid kõigi toetuslepingu sätete kohta, millele peate toetuse saamiseks alla kirjutama (sh kulude rahastamiskõlblikkus, maksegraafik, lisakohustused jne).

Soovitame külastada ka põllumajandustoodete müügiedendusportaali, kus on varem rahastatud projektide loetelu.

1. Taust

Põllumajandustoodete müügiedendusprogrammi üldeesmärk on suurendada ELi põllumajandussektori konkurentsivõimet.

Programmi on järgmised erieesmärgid:

a)	suurendada teadlikkust ELi põllumajandustoodete eelistest ja ELis kasutatavate tootmismeetodite kõrgetest standarditest;

b)	suurendada ELi põllumajandustoodete ja teatud toiduainete konkurentsivõimet ja tarbimist ning suurendada nende nähtavust ELis ja mujal;

c)	suurendada teadlikkust ELi kvaliteedikavadest ja nende tunnustamist;

d)	suurendada ELi põllumajandustoodete ja teatud toiduainete turuosa, keskendudes eelkõige suurima kasvupotentsiaaliga kolmandate riikide turgudele;

e)	taastada normaalsed turutingimused raskete turuhäirete, tarbijate usalduse kaotuse või muude eriprobleemide korral.

2. Eesmärgid – teemad ja prioriteedid – rahastatavad meetmed – eeldatav mõju

AGRIP-SIMPLE-2021-IM-EU QS

Eesmärgid

Eesmärk on suurendada teadlikkust Euroopa Liidu kvaliteedikavadest ja nende tundmist, nimelt:

a)	kvaliteedikavad: kaitstud päritolunimetus (KPN), kaitstud geograafiline tähis (KGT), garanteeritud traditsiooniline toode (GTT) ja täiendavad kvaliteeditähised;

b)	Euroopa Liidu äärepoolseimatele piirkondadele iseloomulike kvaliteetsete põllumajandustoodete logo.

Euroopa Liidu kvaliteedikavadega seotud teavitamis- ja müügiedendusprogrammid peaksid olema siseturul keskse tähtsusega, sest need kavad kinnitavad tarbijatele toote või tootmisprotsessi kvaliteeti ja omadusi, annavad asjaomastele toodetele lisaväärtust ja suurendavad nende turuvõimalusi.

Üks eeldatav tulemus on suurendada liidu kvaliteedikavadega seotud logode tundmist liidu tarbijate seas. Eurobaromeetri eriuuringu (nr 504) kohaselt tunneb ainult 14% Euroopa tarbijatest kaitstud päritolunimetusega (KPN) toodete logosid, 20% tunneb kaitstud geograafilist tähist (KGT) ja 14% garanteeritud traditsioonilist toodet, mis on liidu peamised kvaliteedikavad.

Eeldatav lõplik mõju on teadlikkuse suurendamine liidu kvaliteedikavast ning liidu kvaliteedikava alusel registreeritud toodete konkurentsivõime ja tarbimise suurendamine, nende esiletoomine ja turuosa suurendamine.

AGRIP-SIMPLE-2021-IM-ORGANIC

Eesmärgid

Eesmärk on suurendada teadlikkust liidu mahepõllumajandusliku tootmise kvaliteedikavast ja selle tundmist.

Liidu mahepõllumajandusliku tootmise kvaliteedikavaga seotud teavitamis- ja müügiedendusprogrammid peaksid olema siseturul prioriteetsed, sest kava kinnitab tarbijatele toote ja kasutatava tootmisprotsessi kestlikkust, kvaliteeti ja omadusi ning keskkonnaeeliseid, annab asjaomastele toodetele lisaväärtust ja suurendab nende turuvõimalusi.

Üks eeldatavaid tulemusi on ELi mahetoote logo tuntuse suurendamine Euroopa tarbijate seas. Eurobaromeetri eriuuringu nr 504 kohaselt on teadlikkus mahepõllumajanduse logost alates 2017. aastast suurenenud 29% võrra, kusjuures 56% Euroopa tarbijatest tunneb ELi mahepõllumajanduse logo.

Eeldatav lõplik mõju on teadlikkuse suurendamine liidu mahepõllumajandusliku tootmise kvaliteedikavast ning mahepõllumajanduslike toodete konkurentsivõime, tarbimise, nähtavuse ja turuosa suurendamine.

AGRIP-SIMPLE-2021-IM-SUSTAINABLE

Eesmärgid

Meetmed peaksid rõhutama ELi põllumajanduse kestlikkust, rõhutades selle kasulikkust kliimameetmete ja keskkonna seisukohast. Meetmetes tuleks käsitleda, kuidas müügiedendusega hõlmatud toode (tooted) ja selle/nende tootmismeetod(id) edendavad järgmist:

a)	kliimamuutuste leevendamine (nt kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine) ja/või nendega kohanemine (nt vee säästmine, kliimat taluvad põllukultuurid ja põllukultuuride sordid) ning

vähemalt üht järgmistest:

i)	bioloogilise mitmekesisuse säilitamine ja loodusvarade (nt elusloodus, maastik, geneetilised ressursid) kestlik kasutamine;

ii)	kestlik veemajandus (nt tõhus veekasutus, väetiste ja pestitsiidide väiksem kasutamine);

iii)	kestlik mullamajandus (nt erosiooni ohjamine; toitainete tasakaal; hapestumise ja sooldumise ennetamine, vähem pestitsiide);

iv)	kestlikud ja CO2-tõhusad loomakasvatusmeetodid;

v)	antimikroobikumide väiksem kasutamine;

vi)	toidukao ja toidujäätmete vähendamine;

vii)	kestlik tarbimine;

viii)

loomade heaolu.

AGRIP-SIMPLE-2021-IM-PROPER-DIET

Eesmärgid

Komisjon on pühendunud õigete toitumistavate edendamisele kooskõlas Euroopa Komisjoni valge raamatuga „Toitumise, ülekaalulisuse ja rasvumisega seotud terviseküsimuste Euroopa strateegia“ (6). Meetmetega rõhutatakse värske puu- ja köögivilja tarbimise eeliseid tasakaalustatud toitumises. Sõnumid võivad keskenduda eelkõige järgmisele: eesmärk tarbida iga päev vähemalt 5 portsjonit puu- ja köögivilja; puu- ja köögiviljade asukoht toidupüramiidis, kasulik tervisemõju jne.

Eesmärk on suurendada ELi värskete puu- ja köögiviljade tarbimist, teavitades tarbijaid tasakaalustatud ja õigetest toitumistavadest.

Eeldatav lõplik mõju on asjaomaste ELi puu- ja köögiviljade konkurentsivõime, tarbimise, nähtavuse ja turuosa suurendamine.

AGRIP-SIMPLE-2021-IM-CHARACTERISTICS

Eesmärgid

Eesmärk on tuua esile vähemalt üks ELi põllumajanduslike tootmismeetodite eripära, eelkõige toiduohutuse, jälgitavuse, autentsuse, märgistuse, toiteväärtuse ja tervisega seotud aspektid (sealhulgas õiged toitumistavad ja toetuskõlblike alkohoolsete jookide vastutustundlik tarbimine), loomade heaolu, keskkonnasäästlikkus ja kestlikkus (sh kliimaeelised) ning põllumajandustoodete ja toiduainete omadused, eelkõige seoses nende kvaliteedi, maitse, mitmekesisuse või traditsioonidega.

Eeldatav lõplik mõju on suurendada Euroopa tarbijate teadlikkust ELi põllumajandustoodete eelistest ning suurendada ELi põllumajanduslike toiduainete konkurentsivõimet, tarbimist, nähtavust ja turuosa.

AGRIP-SIMPLE-2021-TC-ASIA / AMERICA ja OTHERS

Eesmärgid

Teavitamis- ja müügiedendusprogrammid on suunatud ühele või mitmele teema all nimetatud riigile.

Nende programmide eesmärgid peavad olema kooskõlas artiklis 2 sätestatud üld- ja erieesmärkidega ning määruse (EL) nr 1144/2014 artiklis 3 loetletud eesmärkidega, rõhutades eelkõige ELi põllumajanduslike tootmismeetodite eripära, eelkõige seoses toiduohutuse, jälgitavuse, autentsuse, märgistuse, toiteväärtuse ja terviseaspektide, loomade heaolu, keskkonnasäästlikkuse ja kestlikkusega ning põllumajandustoodete ja toiduainete omadustega, eelkõige nende kvaliteedi, maitse, mitmekesisuse või traditsioonidega.

Eeldatav lõplik mõju on ELi põllumajanduslike toiduainete konkurentsivõime, tarbimise, nähtavuse ja turuosa suurendamine sihtriikides.

AGRIP-SIMPLE-2021-TC-ORGANIC

Eesmärgid

Eesmärk on suurendada kolmandates riikides liidu mahepõllumajandusliku tootmise kvaliteedikava teemal teadlikkust ja selle tundmist.

Liidu mahepõllumajandusliku tootmise kvaliteedikavaga seotud teavitamis- ja müügiedendusprogrammid peaksid olema prioriteetsed, sest kava kinnitab tarbijatele toote ja kasutatava tootmisprotsessi kestlikkust, kvaliteeti ja omadusi ning keskkonnaeeliseid, annab asjaomastele toodetele lisaväärtust ja suurendab nende turuvõimalusi.

Rahastatavad tegevused

Käesoleva konkursikutse raames võib rahastada teavitus- ja müügiedenduskampaaniaid, mis hõlmavad määruse (EL) nr 1144/2014 artiklis 5 loetletud tooteid ja kavu.

Üksikasjalik teave toetuskõlblike tegevuste kohta on 6. osas.

Eeldatav mõju

Käesoleva konkursikutse eeldatav lõplik mõju on ELi põllumajanduslike toiduainete konkurentsivõime ja tarbimise ja/või kvaliteedikavadest teadlikkuse, nende nähtavuse ja turuosa suurendamine sihtriikides.

Põllumajandustoodete müügiedenduse lisateave on aadressil https://ec.europa.eu/chafea/agri/et

3. Olemasolev eelarve

Konkursikutse eelarve on 81 000 000 eurot.

Konkreetne eelarveteave teemade kaupa on alljärgnevas tabelis.

Siseturg

Teema

Teema eelarve

Teema üksikasjad

1 —	AGRIP-SIMPLE-2021-IM-EU QS

5 000 000 eurot

Määruse (EL) nr 1144/2014 artikli 5 lõike 4 punktides a ja c nimetatud teavitus- ja müügiedendusprogrammid, mille eesmärk on suurendada teadlikkust ELi kvaliteedikavadest ja nende tunnustamist

2 —	AGRIP-SIMPLE-2021-IM-ORGANIC

6 000 000 eurot

Määruse (EL) nr 1144/2014 artikli 5 lõike 4 punktis b määratletud teavitus- ja müügiedendusprogrammid, mille eesmärk on suurendada teadlikkust ELi mahepõllumajandusliku tootmise kvaliteedikavast ja selle tunnustamist

3 —	AGRIP-SIMPLE-2021-IM-SUSTAINABLE

6 000 000 eurot

Programmid, millega suurendatakse teadlikkust liidu kestlikust põllumajandusest ning põllumajandusliku toidutööstuse rollist seoses kliimameetmete ja keskkonnaga

4 —	AGRIP-SIMPLE-2021-IM-PROPER DIET

9 100 000 eurot

Teavitus- ja müügiedendusprogrammid, mille eesmärk on suurendada värske puu- ja köögivilja tarbimist siseturul tasakaalustatud ja õigete toitumistavade kontekstis (*1).

Selle teema korral on toetuskõlblikud tooted, mis on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 IX osas, ja värsked banaanid, mis on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 I lisa XI osas.

5 —	AGRIP-SIMPLE-2021-IM- CHARACTERISTICS

6 000 000 eurot

Teavitus- ja müügiedendusprogrammid, mille eesmärk on tõsta esile ELi põllumajandusmeetodite eriomadusi ning Euroopa põllumajandustoodete ja toiduainete omadusi, ning määruse (EL) nr 1144/2014 artikli 5 lõike 4 punktis d määratletud kvaliteedikavad

Kolmandad riigid

Teema

Teema eelarve

Teema üksikasjad

6 —	AGRIP-SIMPLE-2021-TC-ASIA

16 300 000 eurot

Teavitamis- ja müügiedendusprogrammid, mis on suunatud ühele või mitmele järgmisele riigile: Hiina (sh Hongkong ja Macau), Jaapan, Lõuna-Korea, Taiwan, Kagu-Aasia või Lõuna-Aasia

7 —	AGRIP-SIMPLE-2021-TC-AMERICAS

8 300 000 eurot

Teavitamis- ja müügiedendusprogrammid, mis on suunatud ühele või mitmele järgmisele riigile: Kanada, USA või Mehhiko

8 —	AGRIP-SIMPLE-2021-TC-OTHERS

12 300 000 eurot

Muudele geograafilistele piirkondadele suunatud teavitus- ja müügiedendusprogrammid (*2)

9 —	AGRIP-SIMPLE-2021-TC-ORGANIC

12 000 000 eurot

Määruse (EL) nr 1144/2014 artikli 5 lõike 4 punktis b määratletud ELi kvaliteedikava alla kuuluvate mahepõllumajanduslike toodete teavitamis- ja müügiedendusprogrammid mis tahes kolmandas riigis/kolmandates riikides (*3)

Konkursikutse eelarve summa sõltub ELi 2021. aasta üldeelarves ette nähtud assigneeringute kättesaadavusest pärast seda, kui ELi eelarvepädev institutsioon on need vastu võtnud, või ajutiste kaheteistkümnendike kaudu ette nähtud assigneeringutest. See summa sõltub ka järgmise kolme aasta assigneeringute kättesaadavusest, arvestades assigneeringute liigendamata olemust.

Jätame endale õiguse mitte eraldada kõiki olemasolevaid vahendeid või jaotada need ümber konkursikutse prioriteetide vahel, sõltuvalt saadud ettepanekutest ja hindamistulemustest.

Kui teatud teema kohta ei ole pingereas piisavalt taotlusi, et kasutada kogu ettenähtud summat, võib ülejäänud summa eraldada teistele teemadele vastavalt järgmistele kriteeriumidele:

a)	siseturu viie teema jaoks ettenähtud ülejäänud summa eraldatakse suurima kvaliteedi punktisummaga siseturule suunatud projektidele, olenemata sellest, mis teema kohta on taotlus esitatud;

b)	sama lähenemisviisi kasutatakse kolmandate riikide nelja teema korral;

c)	kui ettenähtud summa ei ole veel ammendatud, liidetakse siseturu ja kolmandate riikide jaoks ülejäänud summad ning eraldatakse kõrgeima kvaliteeditasemega projektidele, olenemata prioriteedist ja taotletud teemast.

4. Ajakava ja tähtajad

Ajakava ja tähtajad
Konkursikutse avaldamine:	28. jaanuar 2021
Esitamise tähtpäev:	28. aprill 2021 – kell 17.00 Kesk-Euroopa aja järgi (Brüssel)
Hindamine:	aprill–september 2021
Euroopa Komisjoni otsus	oktoober 2021
Teave liikmesriikide hindamistulemuste kohta	oktoober 2021
Toetuslepingu allkirjastamine liikmesriikide ja toetusesaajate vahel	< jaanuar 2022

5. Vastuvõetavus

Taotlused tuleb esitada enne konkursikutse tähtpäeva (vt ajakava 3. osas).

Taotlused tuleb esitada elektrooniliselt rahastamise ja pakkumuste portaali elektroonilise esitamise süsteemi kaudu (juurdepääs teemalehe kaudu jaotises „Rahastamise ja hangete otsing“). Taotlusi EI saa esitada paberil.

Taotlused (koos lisade ja toetavate dokumentidega) tuleb esitada vormidel, mis on olemas taotluste esitamise süsteemis ( need EI OLE teemalehel olevad dokumendid, mis on üksnes teabeks).

Taotlused peavad olema täielikud ning sisaldama kõiki osi, kohustuslikke lisasid ja toetavaid dokumente.

Taotlusvorm koosneb järgmistest osadest:

—	A osa (täidetakse otse veebis) – sisaldab haldusteavet osalejate kohta (tulevane koordineerija ja toetusesaajad) ning projekti koondeelarvet;

—	B osa (laaditakse alla portaali esitamissüsteemist, täidetakse ning seejärel kogutakse kokku ja laaditakse uuesti üles PDF-vormingus) – sisaldab projekti tehnilist kirjeldust;

—	kohustuslikud lisad ja täiendavad dokumendid (laaditakse üles PDF-failidena).

Taotluse esitamisel peate kinnitama, et olete volitatud tegutsema kõigi taotlejate nimel. Lisaks peate kinnitama, et taotluses esitatud teave on õige ja täielik ning osalejad vastavad ELi rahastustingimustele (eelkõige rahastamiskõlblikkus, finants- ja tegevussuutlikkus, välistamine jne). Enne toetuse allkirjastamist peab iga toetusesaaja kinnitama seda uuesti, allkirjastades kirjaliku kinnituse. Ettepanekud, millel puudub täielik toetus, lükatakse tagasi.

Taotlus peab olema loetav, juurdepääsetav ja prinditav.

Ettepanekute suurim lubatud maht on 70 lehekülge. Hindajad ei arvesta seda mahtu ületavaid lehekülgi.

Kohustuslikud lisad ja täiendavad dokumendid

Käesoleva konkursikutse kohustuslikud lisad ja täiendavad dokumendid (vahetult olemas esitamissüsteemis) on järgmised:

—	üksikasjaliku eelarve tabel;

—	projektijuhi ja projektirühma CVd;

—	eelmise aasta tegevusaruanded;

—	kõigi viimase 3 aasta jooksul ELi rahastatud projektide loetelu koos viitega eelmistele projektidele, mida ettepanek jätkab vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2015/1829 artikli 1 lõikele 4;

—

täiendavad dokumendid, mis tõendavad, et taotlejad on iga taotleja korral määruse (EL) nr 1144/2014 artikli 7 lõikes 1 viidatud organisatsioonid või asutused, ning dokumendid, mis tõendavad, et taotleja vastab komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/1829 artiklis 1 sätestatud esindavuse kriteeriumidele (vt allpool) ning juriidilise isiku dokumendid;

—	finantsdokumendid: raamatupidamise aastaaruanne (või ärikava), eeltäidetud finantsvorm ja vajaduse korral auditiaruanne (või deklaratsioon) (vt allpool).

For Esitamismenetluse (sh IT-teemade) lisateave on veebijuhendis.

6. Toetuskõlblikkus

Toetuskõlblikud osalejad

Toetuse saamiseks peavad taotlejad olema:

—	juriidilised isikud (avalik-õiguslikud või eraõiguslikud asutused)

—	asutatud ELi liikmesriigis (sh ülemeremaades ja -territooriumidel)

—

rahastamiskõlblikud organisatsioonid või asutused, millele viidatakse määruse (EL) nr 1144/2014 artikli 7 lõikes 1:

—

kutseorganisatsioonid või kutsealadevahelised organisatsioonid, mis asuvad liikmesriigis ja esindavad selle liikmesriigi asjaomast sektorit või asjaomaseid sektoreid, ning eeskätt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 (7) artiklis 157 osutatud tootmisharudevahelised organisatsioonid ja määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 3 punktis 2 määratletud rühmad, kui nad esindavad viimati nimetatud määruse alusel kaitstud nime ja on kõnealuse programmiga hõlmatud;

—	määruse (EL) nr 1308/2013 artiklites 152 ja 156 osutatud tootjaorganisatsioonid või tootjaorganisatsioonide liidud, mis on liikmesriikide poolt tunnustatud, või

—

põllumajanduse ja toidutööstuse sektori asutused, mille eesmärk on ja mis tegelevad põllumajandustoodete kohta teabe andmise ja nende müügiedendusega ning millele asjaomane liikmesriik on usaldanud selgelt määratletud avaliku teenuse osutamise ülesande selles valdkonnas; kõnealused asutused peavad olema asjaomases liikmesriigis seaduslikult asunud vähemalt kaks aastat enne artikli 8 lõikes 2 osutatud toetustaotluste esitamise kutse kuupäeva.

Eespool nimetatud ettepaneku teinud organisatsioonid võivad esitada ettepaneku tingimusel, et nad esindavad ka ettepanekuga seotud sektorit või toodet, mis vastab 23. aprilli 2015. aasta delegeeritud määruse (EL) 2015/1829 artikli 1 lõikes 1 või 2 sätestatud tingimustele, nimelt:

—

määruse (EL) nr 1144/2014 artikli 7 lõike 1 punktides a ja b osutatud liikmesriigi või liidu tasandi kutseorganisatsiooni või kutsealadevahelist organisatsiooni käsitatakse programmiga seotud sektorit esindavana:

—	kui organisatsiooni kuuluvate tootjate arv moodustab vähemalt 50 % tootjate arvust või organisatsiooni toodangu maht või väärtus moodustab vähemalt 50 % asjaomase toote (asjaomaste toodete) või sektori turustatava toodangu mahust või väärtusest asjaomase liikmesriigi tasandil või liidu tasandil või

—	kui see on tootmisharudevaheline organisatsioon, mida liikmesriik on tunnustanud kooskõlas määruse (EL) nr 1308/2013 artikliga 158 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1379/2013 (8) artikliga 16;

—

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (9) artikli 3 punktis 2 määratletud rühma, millele on osutatud määruse (EL) nr 1144/2014 artikli 7 lõike 1 punktis a, käsitatakse määruse (EL) nr 1151/2012 alusel kaitstud nime esindavana ning programmiga hõlmatuna, kui rühma toodang moodustab mahu või väärtuse poolest vähemalt 50 % kaitstud nimega toote (toodete) turustatavast toodangust;

—

tootjaorganisatsiooni või tootjaorganisatsioonide liitu, millele on osutatud määruse (EL) nr 1144/2014 artikli 7 lõike 1 punktis c, käsitatakse programmiga seotud toodet (tooteid) või sektorit esindavana, kui liikmesriik on seda tunnustanud kooskõlas määruse (EL) nr 1308/2013 artikliga 154 või 156 või määruse (EL) nr 1379/2013 artikliga 14;

—	programmiga seotud sektorit (sektoreid) esindavana käsitatakse põllumajanduse ja toidutööstuse sektori asutusi, millele on osutatud määruse (EL) nr 1144/2014 artikli 7 lõike 1 punktis d ning mille liikmete hulka kuulub asjaomase toote (asjaomaste toodete) või sektori esindajaid.

Madalamaid esindavuskünniseid kui 50% võib aktsepteerida, kui ettepaneku teinud organisatsioon tõendab esitatud ettepanekus, et on olemas eriasjaolud, sealhulgas tõendid turu struktuuri kohta, mis õigustaksid ettepanekut tegeva organisatsiooni käsitamist asjaomase toote (asjaomaste toodete) või sektori esindajana.

Toetusesaajad peavad registreeruma osalejate registris – enne taotluse esitamist.

Osalejate rahastamiskõlblikkuse hindamiseks nõutakse järgmisi dokumente:

—	eraõiguslik üksus: väljavõte riigi ametlikust väljaandest, põhikirja koopia, äri- või ühinguregistri väljavõte, käibemaksukohustuslase tõend (kui äriregistri number ja käibemaksukohustuslase number on samad, nagu mõnes riigis, nõutakse neist dokumentidest ainult üht);

—	avalik-õiguslik üksus: avaliku sektori ettevõtja asutamise resolutsiooni või otsuse koopia või muu avalik-õigusliku asutuse asutamise ametlik dokument;

—	juriidilise isikuta üksused: dokumendid, mis tõendavad, et nende esindaja(d) on volitatud võtma nende nimel juriidilisi kohustusi.

Muud üksused võivad osaleda konsortsiumi muudes rollides, näiteks assotsieerunud partnerite, alltöövõtjate, mitterahalist panust andvate kolmandate isikutena jne (vt 12. osa).

Erijuhtumid

Juriidilise isikuta üksused – üksused, millel kohaldatava siseriikliku õiguse kohaselt puudub juriidilise isiku staatus, tingimusel et nende esindajad on volitatud võtma üksuste nimel juriidilisi kohustusi ja et üksused pakuvad samaväärseid tagatisi liidu finantshuvide kaitsmiseks kui juriidilised isikud (10).

Ühendused ja huvirühmad – liikmetest koosnevad üksused võivad osaleda „ainsa toetusesaajana“ või „toetusesaajana, kes ei ole juriidiline isik“ (11).

NB! Kui meetme rakendavad liikmed, peaksid nad samuti osalema (toetusesaajatena või kolmandatele isikutele rahalise toetuse saajatena, vastasel juhul ei saa nende kulusid meetmega katta).

ELi piiravad meetmed – teatud üksuste suhtes kohaldatakse erieeskirju (nt üksused, kelle suhtes kohaldatakse ELi piiravaid meetmeid vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 29 ja ELi toimimise lepingu (12) artiklile 215, ning üksused, kelle suhtes kohaldatakse komisjoni suuniseid 2013/C 205/05 (13) ). Sellistel üksustel ei ole õigust osaleda üheski pädevuses, sealhulgas toetusesaajatena, assotsieerunud partneritena, mitterahalist panust andvate kolmandate isikutena, alltöövõtjatena või rahalise toetuse saajatena (kui on).

Konsortsiumi koosseis

Üksiktaotlejate taotlused on lubatud.

Taotlused peavad esitama üks või mitu määruse (EL) nr 1144/2014 artikli 7 lõike 1 punktides a, c ja d osutatud organisatsiooni, mis peavad olema pärit samast liikmesriigist ja vastama edendatava sektori toote esindatavuse tingimustele.

Käesolevast konkursikutsest on välja jäetud ELi kutse- või kutsealadevahelised organisatsioonid, mis esindavad ELi tasandil edendatavat toodet või sektorit (määruse (EL) nr 1144/2014 artikli 7 lõike 1 punkt b).

Toetuskõlblikud tegevused

Toetuskõlblikud on eespool 2. osas sätestatud tegevused.

Teavitamis- ja müügiedenduskampaaniad võivad hõlmata järgmisi tegevusi:

1.	Projektijuhtimine

Suhtekorraldus

—	Suhtekorraldustegevus

—	Pressiüritused

Veebikoht, ühismeedia

—	Veebikoha loomine, ajakohastamine, hooldamine

—	Ühismeedia (kontode loomine, korrapärased postitused)

—	Muud (mobiilirakendused, e-õppe platvormid, veebiseminarid jne)

Reklaam

—	Trükireklaam

—	Televisioon

—

Raadio

—

Internet

—	Välireklaam

—

Kino

Teabevahendid

—	Väljaanded, meediapaketid, reklaamesemed

—	Reklaamvideod

Üritused

—	Messistendid

—	Seminarid, õpikojad, ettevõtetevahelised kohtumised, kutse-/kokakoolitused, üritused koolides

—	Restoraninädalad

—	Ürituste sponsorlus

—	Õppereisid Euroopas

Müügiedendus müügikohas

—	Degusteerimispäevad

—	Muu: reklaam jaemüüjate väljaannetes, reklaam müügikohtades

Degusteerimine ja proovide jagamine ei ole siseturul rakendatavate vastutustundliku alkoholitarbimise kampaaniate raames lubatud; need tegevused on siiski vastuvõetavad, kui need täiendavad ja toetavad kvaliteedikavu ja mahepõllundusmeetodi teavitamismeetmete esitamist.

Tegevused peaksid täiendama meetmeid, mida rahastatakse ühise põllumajanduspoliitika kaudu ja/või eri liikmesriikide fondide või vahendite kaudu, millega toetatakse riiklikul tasandil põllumajandustoodete edendamist, ega tohiks nendega kattuda. Projektid tuleb kavandada nii, et need täiendaksid muid era- või avaliku sektori tegevusi, mida kavandav(ad) organisatsioon(id) teeb (teevad) sihtturgudel; selliste tegevustega tuleb tagada sünergia.

Projektides tuleks arvesse võtta varasemate kaasrahastatud kampaaniate tulemusi, kirjeldades selgelt nende mõju ja uuesti esitamise põhjusi.

Vastastikust täiendavust tuleb kirjeldada projektiettepanekus (taotlusvormi B osa).

Projektid peavad olema kooskõlas ELi poliitika huvide ja prioriteetidega (nt keskkond, kliima, sotsiaal-, arengu- ja kaubanduspoliitika jne).

Ettepanekud peavad tegema järgmist.

Tagama, et meetmeid rakendatakse määruse (EL) nr 1144/2014 artiklis 13 osutatud rakendusasutuste kaudu. Ettepanekuid esitavad organisatsioonid peavad valima asutused, kes vastutavad selliste programmide rakendamise eest, mis tagavad parima hinna ja kvaliteedi suhte ning huvide konflikti puudumise (vt delegeeritud määruse (EL) 2015/1829 artikkel 2). Ettepanekut esitav organisatsioon tagab, et programmi rakendamise eest vastutav asutus valitakse hiljemalt enne toetuslepingu allkirjastamist (vt rakendusmääruse (EL) 2015/1831 artikkel 10).

b)	Tagama, et meetmete kulud, mida ta kavatseb kanda ise, ei ületaks tavapäraseid turuhindu, kui ettepaneku esitanud organisatsioon teeb ettepaneku rakendada ettepaneku teatud osi ise.

c)	Vastama asjaomaseid tooteid ja nende turustamist reguleerivatele liidu õigusaktidele ning olema liidu mõõtmega.

Siseturu ettepanekute korral, mis hõlmavad üht või mitut määruse (EL) nr 1144/2014 artikli 5 lõikes 4 osutatud kava: keskenduma kava(de)le, mis on liidu põhisõnumis. Kui käesolevas programmis illustreerivad kava (kavu) üks või mitu toodet, peab see/need olema esitatud liidu põhisõnumi suhtes teisese sõnumina.

Teated, mis sisaldavad tervisemõju teavet:

—	siseturul: vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu (14) määruse (EÜ) nr 1924/2006 lisale või olema heaks kiidetud selle liikmesriigi rahvatervise eest vastutava asutuse poolt, kus toiminguid tehakse;

—	kolmandates riikides: olema heaks kiidetud riikliku ametiasutuse poolt, kes vastutab rahvatervise eest riigis, kus toiminguid tehakse;

f)	ettepanekute korral, milles tehakse ettepanek viidata päritolule või tootemarkidele: vastama rakendusmääruse (EL) 2015/1831 II peatükis osutatud eeskirjadele.

Tegevuste toetuskõlblikkuse hindamiseks tuleb esitada järgmine teave:

—	riiklikke kvaliteedikavu hõlmavate ettepanekute korral: dokumendid või viide avalikult kättesaadavatele allikatele, mis tõendavad, et liikmesriik on kvaliteedikava ametlikult tunnustanud

—

siseturule suunatud ettepanekute korral, mis edastavad sõnumi õigete toitumistavade või vastutustundliku alkoholitarbimise kohta: kirjeldus, kuidas kavandatud programm ja selle sõnum(id) on kooskõlas programmi toimumise liikmesriigi rahvatervise valdkonna asjakohaste riigisiseste eeskirjadega (sh viited või väidet toetavad dokumendid);

—	kestlike toodete või meetodite edendamise ettepanekute korral: dokumendid või viide avalikult kättesaadavatele allikatele, mis tõendavad, et toode/meetod on sertifitseeritud kestlikuna.

Rahalise toetuse andmine kolmandatele isikutele on lubatud järgmistel tingimustel:

—	rahalist toetust antakse ainult üksustele, kes on toetusesaajaga seotud (15) ja on projektitaotluses juba nimetatud;

—	projektis märgitakse rahalise toetuse maksimaalne summa igale kolmandale isikule ning rahalise toetuse andmise kriteeriumid ja kord;

—	toetusesaajad tagavad, et meetme kulud piirduvad kõnealuste kolmandate isikute tegelikult kantud kuludega ning üksused järgivad usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtet ja peavad oma kulude arvestust.

Geograafiline asukoht (sihtriigid)

Taotlused peavad olema seotud tegevusega, mis on suunatud ühele või mitmele konkursi teemaga hõlmatud riigile.

Kestus

Projektide minimaalne kestus peaks olema 12 ja maksimaalne kestus 36 kuud.

Taotlustes tuleks märkida meetme kestus.

7. Finants- ja tegevussuutlikkus ning välistamine

Finantssuutlikkus

Taotlejatel peavad olema stabiilsed ja piisavad vahendid projektide edukaks rakendamiseks ja oma panuse andmiseks. Mitmes projektis osalevatel organisatsioonidel peab olema piisav suutlikkus kõigi projektide rakendamiseks.

Finantssuutlikkuse kontroll toimub järgmiste dokumentide alusel:

—	viimase suletud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruanne (koos kasumiaruande ja bilansiga);

—	äsja loodud üksuste korral ärikava (kui aruanded ei ole kättesaadavad);

—	eeltäidetud rahalise elujõulisuse vorm, milles on kokkuvõte raamatupidamise aastaaruandest saadud vajalikest andmetest, mis aitavad hinnata finantssuutlikkust.

Lisaks osaleja korral, kes taotleb ELi toetust rohkem kui 750 000 eurot (künnis taotleja kohta):

—	tunnustatud välisaudiitori koostatud auditiaruanne, mis tõendab viimase kättesaadava majandusaasta raamatupidamisaruandeid, kui selline aruanne on kättesaadav ja ELi või riigisisese õiguse kohaselt nõutakse kohustuslikku auditit, VÕI

—	taotleja volitatud esindaja allkirjastatud kinnitus tema raamatupidamisarvestuse kehtivuse kohta. Kinnitusele peavad olema lisatud õigusdokumendid, mis tõendavad seadusliku esindaja isikut ja tema õigust alla kirjutada osaleja nimel.

Analüüs põhineb neutraalsetel finantsnäitajatel, kuid selles arvestatakse ka muid aspekte, näiteks sõltuvust ELi rahastamisest ning varasemate aastate puudujääki ja tulusid.

Tavaliselt kontrollitakse kõiki toetusesaajaid, välja arvatud:

—	avalik-õiguslikke asutusi (riikliku õiguse alusel avalik-õigusliku asutusena asutatud üksused, sealhulgas kohalikud, piirkondlikud või riiklikud ametiasutused);

—	kui taotletav üksiktoetuse summa ei ületa 60 000 eurot.

Tegevussuutlikkus

Taotlejatel peab olema oskusteave, kvalifikatsioon ja vahendid projektide edukaks rakendamiseks ja oma panuse andmiseks (sealhulgas piisav kogemus võrreldava suuruse ja laadiga projektides).

Taotlejad peavad tõendama, et projektijuhiks nimetatakse vähemalt üks füüsiline isik, kes töötab taotleja jaoks sõlmitud töölepingu alusel (või kes on määratud meetme heaks töötama samaväärse ametisse nimetamise akti, tasulise lähetuse või muud liiki otselepingute alusel, nt mis hõlmab teenuste osutamist). Projektijuhil peab olema vähemalt kolmeaastane projektijuhtimise kogemus.

Tegevussuutlikkust hinnatakse hindamiskriteeriumi „kvaliteet“ raames taotlejate ja nende projektirühmade pädevuse ja kogemuste, sealhulgas operatiivvahendite (inim-, tehnilised ja muud ressursid) või erandkorras meetmete alusel, mis on välja pakutud selle saamiseks ülesande täitmise alguseks.

Kui lepingu sõlmimise kriteeriumi hinnang on positiivne, peetakse taotlejate tegevussuutlikkust piisavaks.

Taotlejad peavad tõendama oma suutlikkust, esitades taotlusvormis (B osa) järgmise teabe:

—	projekti juhtimise ja rakendamise eest vastutavate töötajate üldiseloomustus (kvalifikatsioonid ja kogemused) (nt projektijuhi CV, põhilise projektirühma CVd jne);

—	taotlejate eelmise aasta tegevusaruanne;

—	viimase 3 aasta jooksul ELi rahastatud projektide loetelu.

Kui programmi esitanud organisatsioonid teevad ettepaneku rakendada ettepaneku teatud osi, tuleb tõendada, et neil on vähemalt 3-aastane teavitamis- ja müügiedendusmeetmete rakendamise kogemus. Seetõttu tuleb esitada järgnev teave:

—	taotleja asjakohaste tegevuste kirjeldus.

Nõuda võidakse täiendavaid lisadokumente, kui neid on vaja mõne taotleja tegevussuutlikkuse kinnitamiseks.

Välistamine

Taotlejad, kelle suhtes kohaldatakse ELi halduskaristusi (st menetlusest kõrvalejätmise või rahalise karistuse otsus) (16) või kes on ühes järgmistest välistamisolukordadest, mis ei võimalda saada ELi toetust, EI saa osaleda:

—	pankrot, likvideerimine, vara haldamine kohtu poolt, sõlmitud kokkulepe võlausaldajatega, peatatud äritegevus või muu sarnane menetlus (sealhulgas menetlused seoses isikutega, kellel on piiramatu vastutus taotleja võlgade eest);

—	täitmata on sotsiaalkindlustuse või maksudega seotud kohustused (sealhulgas kui need on jätnud täitmata isikud, kellel on piiramatu vastutus taotleja võlgade eest);

—	isik on süüdi raskes ametialases väärkäitumises (17) (sealhulgas kui seda on teinud isikud, kellel on esindus-, otsustus- või kontrollivolitused, kes on tegelikud tulusaajad või toetuse andmise/rakendamise seisukohast olulised isikud);

—

toime pandud pettus, korruptsioon, sidemed kuritegeliku organisatsiooniga, rahapesu, terrorismiga seotud kuriteod (sealhulgas terrorismi rahastamine), lapstööjõu kasutamine või inimkaubandus (sealhulgas kui seda teevad isikud, kellel on esindus-, otsustus- või kontrollivolitused, kes on tegelikud tulusaajad või toetuse andmise/rakendamise seisukohast olulised isikud);

—

tõendatud olulised puudused ELi hankelepingust, toetuslepingust, auhinnast, eksperdilepingust vms tulenevate peamiste kohustuste täitmisel (sealhulgas kui seda tegid isikud, kellel on esindus-, otsustus- või kontrollivolitused, kes on tegelikud tulusaajad või isikud, kes on olulised toetuse andmiseks/rakendamiseks);

—	eeskirjade eiramine nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 (18) artikli 1 lõike 2 tähenduses (sealhulgas kui eeskirju on eiranud isikud, kellel on esindus-, otsustus- või kontrollivolitused, kes on tegelikud tulusaajad või toetuse andmise/rakendamise seisukohast olulised isikud);

—

on loodud teises kohtualluvuses kavatsusega hoida kõrvale maksu-, sotsiaal- või muudest juriidilistest kohustustest päritoluriigis või loonud selleks otstarbeks teise üksuse (sealhulgas kui seda teevad isikud, kellel on esindus-, otsustus- või kontrollivolitused, kes on tegelikud tulusaajad või isikud, kes on olulised toetuse andmiseks/rakendamiseks).

Taotlused lükatakse tagasi ka siis, kui selgub, et osaleja (19):

—	on menetluses osalemiseks vajalike andmetena esitanud valeandmeid või on nõutavad andmed esitamata jätnud;

—	varem osalenud konkursikutse ettevalmistamises, kui see toob kaasa konkurentsimoonutuse, mida ei saa muul viisil heastada (huvide konflikt).

8. Hindamis- ja toetuse andmise menetlus

Taotlused peavad järgima tavapärast esitamis- ja hindamismenetlust (üheetapiline esitamine + üheetapiline hindamine).

Kõigepealt kontrollitakse taotluste vastavust ametlikele nõuetele (vastuvõetavus ja toetuskõlblikkus) ning seejärel hindab (iga teema korral eraldi) hindamiskomisjon (mida abistavad sõltumatud väliseksperdid) tegevussuutlikkust ja toetuse andmise kriteeriume (vt 7. ja 9. osa) ning seejärel järjestatakse need kvaliteedipunktide alusel.

Taotlused, millel on sama punktisumma (sama teema raames), määratakse tähtsusjärjekord järgmisel põhimõttel.

Sama punktisummaga ettepanekurühmas, alustades suurima punktisumma saanud rühmast ja jätkates kahanevas järjekorras, prioriseeritakse ettepanekuid, mis võimaldavad toodete või sihtturgude mitmekesistamist.

See tähendab, et sama teema alla kuuluvate sama punktisummaga taotluste korral eelistatakse taotlusi, mis ei ole veel kõrgemasse järku kuuluvates taotlustes esindatud, esiteks seoses toodetega ja teiseks seoses sihtturuga.

Kui neid kriteeriume ei saa kohaldada, valitakse välja projektid, millel on iga toetuse määramise kriteeriumi kohta kõrgeim punktisumma.

Kõigepealt võrdleme projekti hindamiskriteeriumi „asjakohasus“ punktisummasid. Kui need punktisummad on võrdsed, lähtutakse prioriteetsuse määramisel kriteeriumi „mõju“ punktisummadest. Kui need punktisummad on võrdsed, lähtutakse prioriteetsuse määramisel kvaliteedikriteeriumi punktisummadest.

Pingeridade järjestust järgitakse rangelt.

Euroopa Komisjon võtab vastu rakendusakti, milles määratakse valitud lihtprogrammid, neis tehtud muudatused ja vastavad eelarved (toetuse andmise otsus). Selles komisjoni otsuses loetletakse valitud programmid, mis on määruse (EL) nr 1144/2014 artikli 15 kohaselt ELi rahalise toetuse saamiseks vastu võetud. Otsus suunatakse pädevatele liikmesriikidele.

Niipea kui komisjon on selle rakendusakti vastu võtnud, edastab ta valitud programmide koopiad asjaomastele liikmesriikidele. Liikmesriigid peavad teavitama programme esitavaid asjaomaseid organisatsioone viivitamata sellest, kas nende taotlused on heaks kiidetud või mitte.

9. Toetuse andmise kriteeriumid

Käesoleva konkursikutse hindamiskriteeriumid on järgmised.

—

Asjakohasus (25 punkti)

—	Kavandatava meetme asjakohasus määruse (EL) nr 1144/2014 artiklis 2 loetletud üld- ja erieesmärkide, sama määruse artiklis 3 loetletud eesmärkide ning konkursikutse asjaomase temaatilise prioriteedi raames välja kuulutatud prioriteetide, eesmärkide ja eeldatavate tulemuste seisukohast.

—	Kavandatud teavitus- ja müügiedendusprojekti panus seoses ühise põllumajanduspoliitika, rohelise kokkuleppe ja strateegia „Talust taldrikule“ kliima- ja keskkonnaeesmärkidega, eelkõige seoses tootmise ja tarbimise kestlikkusega.

—	Turuanalüüsi kvaliteet ja asjakohasus.

—	Tegevusstrateegia, konkreetsete eesmärkide, sihtrühmade ja põhisõnumite sidusus.

—	ELi kampaania sõnum.

—

Kvaliteet (50 punkti)

—	Eesmärkide ja tegevusstrateegiaga seotud tegevuste sobiv valik, piisav teavitusvahendite kombinatsioon, tegevustevaheline sünergia.

—	Tegevuste ja saavutatavate tulemuste lühikirjeldus.

—	Kavandatud hindamismeetodite ja näitajate kvaliteet.

—	Eelarve asjakohane eraldamine seoses eesmärkide ja tegevuste ulatusega.

—	Hinnanguliste kulude selge kirjeldus ja eelarve täpsus.

—	Hinnanguliste kulude ja tulemuste järjepidevus.

—	Projekti korralduslik ja halduslik struktuur.

—	Kvaliteedikontrolli mehhanismid ja riskijuhtimine

—

Mõju (25 punkti)

—	Projekti mõju ELi tasandil.

—

Investeeringu üldtaseme põhjendus.

Toetuse andmise kriteeriumid	Minimaalne nõutav punktisumma	Maksimumpunktid
Asjakohasus	15	25
Kvaliteet	30	50
Mõju	15	25
(Nõutav) punktide kogusumma	60	100

Maksimumpunktid: 100 punkti.

Individuaalsed künnised kriteeriumi kohta: 15/25 ja 30/50 punkti.

Üldine künnis: 60 punkti.

Taotlusi, mis ületavad individuaalsed künnised JA üldise künnise, kaalutletakse rahastamiseks olemasoleva projektikonkursi eelarve piires. Muud ettepanekud lükatakse tagasi.

10. Toetuslepingute õiguslik ja rahaline ülesehitus

Asjaomased liikmesriigid vastutavad valitud lihtprogrammide nõuetekohase rakendamise ja asjaomaste maksete eest.

Liikmesriigid sõlmivad valitud programmi esitavate organisatsioonidega programmide rakendamiseks toetuslepingud vastavalt rakendusmääruse (EL) 2015/1831 artiklis 10 osutatud nõuetele.

Käesoleva toetuslepinguga kehtestatakse teie toetuse raamistik ja tingimused, eelkõige seoses tulemuste, aruandluse ja maksetega.

Kasutatava toetuslepingu näidis (ja kõik muud asjakohased vormid ning juhenddokumendid) on portaali viitedokumentide seas.

Alguskuupäev ja projekti kestus

Projekti alguskuupäev ja kestus määratakse kindlaks toetuslepingus (andmeleht, 1. punkt). Tavaliselt on alguskuupäev pärast toetuslepingu allkirjastamist. See ei tohiks olla hiljem kui 6 kuud pärast toetuslepingu jõustumise kuupäeva. Tagasiulatuvat kohaldamist võib lubada erandkorras nõuetekohase põhjenduse olemasolul, kuid mitte varem kui ettepaneku esitamise kuupäeval.

Projekti kestus: minimaalselt 12, maksimaalselt 36 kuud.

Tulemused

Iga projekti tulemusi kajastatakse toetuslepingu 1. lisas.

Toetuse vorm, rahastamismäär ja maksimaalne toetussumma

Toetuse parameetrid (maksimaalne toetussumma, rahastamismäär, rahastamiskõlblikud kogukulud jne) määratakse kindlaks toetuslepingus (andmeleht, 3. punkt ja artikkel 5).

Projekti eelarve: piiranguteta. Määratud toetus võib olla taotletud summast väiksem.

Toetus on eelarvepõhine segatoetus tegelike kulude katmiseks. See tähendab , et toetus hüvitab ÜKSNES teatud liiki kulud (toetuskõlblikud kulud) ja ÜKSNES kulud, mis on tegelikult kantud seoses projektiga (MITTE kulud eelarves).

Kulud hüvitatakse toetuslepingus kindlaks määratud rahastamismäära alusel (75/85% rahalist abi saavates ELi liikmesriikides asutatud toetusesaajate korral ja 70% (siseturu lihtprogrammide korral) / 80% (kolmandate riikide lihtprogrammide korral) teistest riikidest pärit toetusesaajate korral).

Käesoleva konkursikutse raames taotluse esitanud mittetulundusühingute suhtes kohaldatakse kasumi taotlemist keelavat eeskirja. Toetus EI tohi toota kasumit. Kui on olemas kasum (st tulude ülejääk + ELi toetus võrreldes kuludega), arvatakse see lõplikust toetussummast maha.

Lisaks juhime tähelepanu, et lõplikku toetussummat võib vähendada, kui toetuslepingut ei täideta (nt ebakorrektne rakendamine, kohustuste rikkumine jne).

Eelarvekategooriad ja kulude rahastamiskõlblikkuse eeskirjad

Eelarvekategooriad ja kulude rahastamiskõlblikkuse eeskirjad on kindlaks määratud toetuslepingus (andmeleht, 3. punkt ja artikkel 6).

Käesoleva konkursikutse eelarvekategooriad

—

A. Personalikulud

—	A.1 Töötajad, A.2 Vahetu lepingu alusel töötavad füüsilised isikud, A.3 Lähetatud isikud

—	A.4 VKEde omanikud ja füüsilisest isikust toetusesaajad

—	B. Allhankekulud

—

C. Ostukulud

—	C.1 Sõidukulud ja päevaraha

—	C.2 Vahendid

—	C.3 Muud kaubad, tööd ja teenused

—

D. Muud kulukategooriad

—	D.1 Kolmandate isikute rahaline toetamine

—	E. Kaudsed kulud

Käesoleva konkursikutse konkreetsed rahastamiskõlblikkuse tingimused:

—

personalikulud:

—	lisatoetused: standardne

—	VKE omaniku/füüsilise isiku ühikukulu: Jah

—	vabatahtlike kulud: Ei

—	sõidukulud ja päevarahad: tegelikud kulud

—	vahendite kulud: amortisatsioon

—

muud kulukategooriad:

—	kolmandatele isikutele antava rahalise toetusega seotud kulud: lubatud toetuste korral; maksimumsumma kolmanda isiku kohta 60 000 eurot, v.a kui on vaja suuremat summat, sest meetme eesmärgi saavutamine oleks muidu võimatu või liiga raske ning see on taotlusvormis nõuetekohaselt põhjendatud.

—	kaudsete kulude fikseeritud määr: 4% rahastamiskõlblikest otsestest personalikuludest (A kategooria)

—	käibemaks: mahaarvamisele mittekuuluv käibemaks on rahastamiskõlblik (kuid alates 2013. aastast EI OLE rahastamiskõlblik käibemaks, mille on maksnud avaliku sektori asutustena tegutsevad toetusesaajad)

—

muu:

—	mitterahaline, kuid kuluneutraalne tasuta panus on lubatud, st seda ei saa deklareerida kuluna

—

avakoosolek: toetust andva ametiasutuse korraldatava avakoosoleku kulud on toetuskõlblikud (kuni 2 inimese sõidukulud, edasi-tagasi pilet Brüsselisse ja majutus üheks ööks) ainult juhul, kui koosolek toimub pärast toetuslepingus sätestatud projekti alguskuupäeva; alguskuupäeva saab vajaduse korral muuta muudatusega

—	kolmandate isikute rahaline toetus, mida kasutatakse eelkõige meetme raames toetuskõlblike kulude katmiseks, ei ole lubatud, v.a kui seda annavad toetust saava organisatsiooni liikmed.

Aruandlus- ja maksekord

Aruandlus- ja maksekord on kindlaks määratud toetuslepingus (andmeleht, 4. punkt ning artiklid 21 ja 22).

Pärast toetuslepingu allkirjastamist on teil õigus saada projekti alustamiseks ettemakset (tavaliselt 20% maksimaalsest toetussummast).

Programmi esitanud organisatsioon võib esitada asjaomasele liikmesriigile ettemakse taotluse vastavalt rakendusmääruse (EL) 2015/1831 artiklile 13.

Ettemakse tehakse tingimusel, et programmi esitav organisatsioon on esitanud liikmesriigile ettemakse summaga võrdse tagatise kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 907/2014 (20) IV peatükiga.

Meetme rakendamise jooksul tehakse iga aasta lõpus vahemakse (koos üksikasjaliku kuluaruandega).

Programmi esitav organisatsioon esitab vahemaksetaotlused liikmesriikidele vastavalt rakendusmääruse (EL) 2015/1831 artiklile 14.

Programmi esitanud organisatsioon esitab lõppmakse taotlused liikmesriikidele vastavalt rakendusmääruse (EL) 2015/1831 artiklile 15. Liikmesriik arvutab välja teie lõpliku toetussumma. Kui varasemate maksete kogusumma on lõplikust toetussummast suurem, palub liikmesriik koordineerijal vahe tagasi maksta (tagasinõudmine).

Kõik võimalikud maksed tehakse koordineerijale.

Tõendid

Sõltuvalt meetme liigist, toetussumma suurusest ja toetusesaajate liigist võidakse teilt nõuda mitmesuguste tõendite esitamist. Iga tõendi tüübid, ajakavad ja künnised on kindlaks määratud toetuslepingus (andmeleht, 4. ja 24. punkt).

Vastutuskord tagasinõudmise korral

Tagasinõudmisega seotud vastutuse kord määratakse kindlaks toetuslepingus (andmelehe punkt 4.4 ja artikkel 22).

Toetusesaajate jaoks on see üks järgmistest:

—	piiratud solidaarne vastutus, millel on individuaalsed ülemmäärad – iga toetusesaaja kuni maksimaalse toetussummani;

—	tingimusteta solidaarne vastutus – iga toetusesaaja kuni meetme maksimaalse toetussummani või

—	individuaalne finantsvastutus – iga toetusesaaja vastutab ainult oma võlgade eest.

Projekti rakendamise sätted

Turvaeeskirjad: vt toetuslepingu näidis (artikkel 13)

Eetikaeeskirjad: vt toetuslepingu näidis (artikkel 14)

Intellektuaalomandieeskirjad: vt toetuslepingu näidis (artikkel 16 ja 5. lisa)

—	taustandmed: Jah

—	tulemuste kasutamise õigused: Jah

Rahastamisest teavitamine, selle levitamine ja nähtavus: vt toetuslepingu näidis (artikkel 17 ja 5. lisa)

—	täiendav teabevahetus ja levitamine: Jah

—	erilogo: Jah

Meetme rakendamise erieeskirjad: vt toetuslepingu näidis (artikkel 18 ja 5. lisa)

—	põllumajandustoodete teavitamis- ja müügiedenduskampaaniate erieeskirjad

—	kolmandatele isikutele rahalise toetuse andmise erieeskirjad.

Mittevastavus ja lepingu rikkumine

Toetuslepingus (5. peatükk) on sätestatud meetmed, mida võime kohaldada lepingu rikkumise korral (ja muude mittevastavuste korral).

Lisateave: vt selgitustega toetusleping.

11. Abiteave

Nii palju kui võimalik, püüdke leida vajalikud vastused siit dokumendist ja muudest dokumentidest (meil on piiratud ressursid otsepäringute käsitlemiseks):

—	Veebijuhend

—	Korduvad küsimused teemalehel (küsimused konkursikutse kohta)

—	Portaali korduvad küsimused (üldteemad)

—	Müügiedenduspoliitika korduvad eriküsimused (https://ec.europa.eu/chafea/agri/faq.html)

Tutvuge regulaarselt ka teemalehega, sest avaldame seal konkursikutsete ajakohastused.

Kontaktandmed

Kui teil on küsimusi portaali esitamissüsteemi kohta, võtke ühendust IT-kasutajatoega.

Muud kui IT-küsimused tuleb saata järgmisele e-posti aadressile: CHAFEA-AGRI-CALLS@ec.europa.eu

Märkige selgelt konkursikutse viide ja teema, millega teie küsimus on seotud (vt esileht).

12. Tähtis!

TÄHTIS

—	Ärge oodake tähtaja lõpuni – täitke taotlus aegsasti enne tähtpäeva, et vältida võimalikke viimase hetke tehnilisi probleeme. Viimasel hetkel tekkivate probleemide (nt ülekoormatus) korral vastutate teie. Konkursikutse tähtaegu EI saa pikendada.

—	Lugege korrapäraselt portaali teemalehte. Avaldame seal konkursi ajakohastused ja lisateabe (konkursikutse ja teemade ajakohastused).

—	Rahastus- ja hankeportaali elektrooniline teabevahetussüsteem – taotluse esitamisel nõustuvad kõik osalejad kasutama elektroonilist teabevahetussüsteemi kooskõlas portaali tingimustega.

—	Registreerimine – enne taotluse esitamist peavad kõik toetusesaajad olema registreeritud osalejate registris. Taotlusvormi jaoks on kohustuslik osaleja tunnuskood (üks osaleja kohta). Assotsieerunud partnerid saavad registreeruda hiljem (hiljemalt toetuse ettevalmistamise ajal).

—

Konsortsiumi rollid – konsortsiumi moodustamisel mõelge organisatsioonidele, mis aitavad teil eesmärke saavutada ja probleeme lahendada.

Rollid tuleks jaotada vastavalt projektis osalemise tasemele. Peamised osalejad peaksid osalema toetusesaajatena; muud üksused võivad osaleda assotsieerunud partnerite, alltöövõtjate ja mitterahalist panust andvate kolmandate isikutena. Assotsieerunud partnerid ja mitterahalist panust andvad kolmandad isikud peaksid kandma oma kulud ise (neist ei saa ELi vahendite ametlikud saajad). Allhankeid peavad tegema kolmandad isikud (mitte üks toetusesaajatest).

—

Koordineerija – mitme toetusesaajaga toetuste korral osalevad toetusesaajad konsortsiumina (toetusesaajate rühmana). Nad peavad valima koordineerija, kes juhib ja koordineerib projekti ning esindab konsortsiumi suhtluses toetust andva ametiasutusega. Ühe toetusesaajaga toetuste korral on ainus toetusesaaja automaatselt koordineerija.

—	Assotsieerunud partnerid – taotlejad võivad osaleda koos assotsieerunud partneritega (st partnerorganisatsioonidega, kes osalevad meetmes, kuid kellel puudub õigus saada toetust). Nad osalevad rahastuseta ja seetõttu ei ole vaja neid kinnitada.

—

Konsortsiumikokkulepe – praktilistel ja õiguslikel põhjustel on soovitatav kehtestada sisekord, mis võimaldab toime tulla erandlike või ettenägematute asjaoludega (alati, isegi kui see ei ole toetuslepingu järgi kohustuslik). Konsortsiumikokkulepe annab teile ka võimaluse jagada toetusraha ümber vastavalt oma konsortsiumisisestele põhimõtetele ja parameetritele (näiteks võib üks toetusesaaja määrata oma toetusraha teisele toetusesaajale). Seega võimaldab konsortsiumileping kohandada ELi toetust vastavalt konsortsiumi vajadustele ning võib aidata teid vaidluste korral kaitsta.

—

Projekti tasakaalustatud eelarve – toetustaotlustega tuleb tagada projekti tasakaalustatud eelarve ja projekti eduka rakendamise piisavad muud vahendid (nt omaosalus, meetmest saadav tulu, kolmandate isikute rahaline osalus jne). Kui teie hinnangulised kulud ei ole rahastamiskõlblikud (sh kui need on liigsed), võidakse teil paluda neid vähendada.

—	Kasumi mittetaotlemise reegel – toetused EI tohi anda kasumit (st tulude ülejääk + ELi toetus kuludele). Seda kontrollitakse projekti lõpus.

—

Topeltrahastamise vältimine – topeltrahastamine ELi eelarvest on rangelt keelatud (v.a ELi sünergiate konkursikutsete raames). Väljaspool selliseid koostoime projektikonkursse võib iga meede saada ELi eelarvest ainult ÜHE korra toetust ja kuluartikleid EI tohi deklareerida kahe eri ELi meetme jaoks.

—	Lõppenud/toimuvad projektid – juba lõppenud projektide ettepanekud lükatakse tagasi; juba alustatud projektide ettepanekuid hinnatakse iga juhtumi korral eraldi (sel juhul ei hüvitata tegevuste kulusid, mis toimusid enne projekti alguskuupäeva/ettepaneku esitamist).

—

Kombineerimine ELi tegevustoetustega – kombineerimine ELi tegevustoetustega on võimalik, kui projekt jääb tegevustoetuse tööprogrammist välja ja tagate, et kuluartiklid on raamatupidamises selgelt eraldatud ja EI OLE deklareeritud kaks korda (vt selgitustega toetuslepingu näidis, artikli 6 lõike 2 punkt E).

—

Mitu taotlust – taotlejad võivad sama konkursikutse raames esitada eri projektide kohta mitu taotlust (ja saada nende jaoks rahalisi vahendeid).

Organisatsioonid võivad osaleda mitmes ettepanekus.

KUID: kui sama/väga sarnase projekti kohta esitatakse mitu taotlust, võetakse vastu ainult üks taotlus, mida hinnatakse; taotlejatel palutakse üks neist tagasi võtta (või see lükatakse tagasi).

—	Uuesti esitamine – ettepanekuid võib muuta ja uuesti esitada kuni esitamistähtajani.

—

Tagasilükkamine – taotluse esitamisel nõustuvad kõik taotlejad käesolevas konkursikutse dokumendis (ja selles viidatud dokumentides) sätestatud konkursikutse tingimustega. Taotlused, mis ei vasta kõigile konkursikutse tingimustele, lükatakse tagasi. See kehtib ka taotlejate suhtes: Kõik taotlejad peavad vastama kriteeriumidele; kui üks neist ei vasta, tuleb ta asendada, vastasel juhul lükatakse kogu ettepanek tagasi.

—	Tühistamine – võib esineda asjaolusid, mille tõttu tuleb konkursikutse tühistada. Sellisel juhul teavitatakse teid konkursikutse või teema ajakohastuse kaudu. NB! Tühistamine ei anna hüvitise õigust.

—	Keel – taotluse saab esitada mis tahes ELi ametlikus keeles. Tõhususe tagamiseks soovitame tungivalt kasutada inglise keelt.

—

Läbipaistvus – kooskõlas ELi finantsmääruse artikliga 38 avaldatakse teave ELi toetuste kohta igal aastal Europa veebilehel.

See hõlmab järgmist:

—	toetusesaajate nimed

—	toetusasaajate aadressid

—	toetuse andmise eesmärk

—	maksimaalne antud toetussumma.

Avaldamisest võib erandkorras loobuda (piisava põhjenduse korral), kui on olemas risk, et avaldamine võib ohustada teie ELi põhiõiguste hartas sätestatud õigusi ja vabadusi või kahjustada teie ärihuve.

—

Andmekaitse – ettepaneku esitamine käesoleva konkursikutse raames hõlmab isikuandmete kogumist, kasutamist ja töötlemist. Neid andmeid töödeldakse kooskõlas kohaldatava õigusraamistikuga. Andmeid töödeldakse üksnes teie taotluse hindamiseks, toetuse edasiseks haldamiseks ning vajaduse korral programmi järelevalveks, hindamiseks ja teabevahetuseks. Üksikasjalik teave on (rahastus- ja hankeportaali privaatsusavalduses).

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta määrus (EL) nr 1144/2014 siseturul ja kolmandates riikides võetavate põllumajandustoodete teavitus- ja müügiedendusmeetmete kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 3/2008 (ELT L 317, 4.11.2014, lk 56).

(3) Komisjoni 23. aprilli 2015. aasta delegeeritud määrus (EL) 2015/1829, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1144/2014 siseturul ja kolmandates riikides võetavate põllumajandustoodete teavitus- ja müügiedendusmeetmete kohta (ELT L 266, 13.10.2015, lk 3).

(4) Komisjoni 7. oktoobri 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/1831, milles sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1144/2014 (siseturul ja kolmandates riikides võetavate põllumajandustoodete teavitus- ja müügiedendusmeetmete kohta) rakenduseeskirjad (ELT L 266, 13.10.2015, lk 14).

(5) Komisjoni 16. detsembri 2020. aasta rakendusotsus C(2020) 8835 final, milles käsitletakse 2021. aasta tööprogrammi ja põllumajandustoodete müügiedendamise rakendamise rahastamisotsuse vastuvõtmist.

(6) KOM(2007) 279 final, 30.5.2007.

(*1) Lihtprogramm „Puu- ja köögivili“ siseturul on toetuskõlblik ka muude teemade all. Muude siseturule suunatud teemade alla kuuluvate puu- ja köögiviljakampaaniate sõnum peab erinema puu- ja köögivilja tarbimise kasulikkuse rõhutamisest tasakaalustatud ja õiges toitumises (v.a kui puu- ja köögivili on seotud muu tootega (muude toodetega)).

(*2) Programmid, mis on suunatud vähim arenenud riikidele, nagu on ÜRO loetelus aadressil https://www.un.org/development/desa/dpad/wp-content/uploads/sites/45/publication/ldc_list.pdf, peaksid olema kooskõlas ELi arengueesmärkidega. Taotlejatel palutakse esitada oma hinnang, milles selgitatakse, miks kavandatav müügiedendusprogramm ei kahjusta ELi arengupoliitika eesmärke vähim arenenud riigis, kuhu müügiedendusprogramm on suunatud.

(*3) Kolmandates riikides mahepõllumajanduslikke tooteid edendavaid lihtprogramme kohaldatakse teema AGRIP-SIMPLE-2021-TC-ORGANIC raames. Neid ei saa kasutada muude teemade all, v.a kui mahepõllumajanduslikke tooteid kombineeritakse muude toodetega.

(7) ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(8) ELT L 354, 28.12.2013, lk 1.

(9) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

(10) Vt ELi finantsmääruse 2018/1046 artikli 197 lõike 2 punkt c.

(11) Määratlused: vt ELi finantsmääruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 187 lõige2 ja artikli 197 lõike 2 punkt c.

(12) NB! Ametlik nimekiri on Euroopa Liidu Teatajas ja konflikti korral on selle sisu ülimuslik ELi sanktsioonide kaardi sisu suhtes.

(13) Komisjoni suunised 2013/C 205/05 Iisraeli üksuste ja nende tegevuse abikõlblikkuse kohta Iisraeli poolt alates 1967. aasta juunist okupeeritud aladel toetuste, auhindade ja rahastamisvahendite jaoks, mida EL rahastab alates 2014. aastast (ELT C 205, 19.7.2013, lk 9).

(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1924/2006 toidu kohta esitatavate toitumis- ja tervisealaste väidete kohta (ELT L 404, 30.12.2006, lk 9).

(15) „Seotud üksused“ on üksused, millel on seos toetusesaajaga, eelkõige õiguslik või kapitaliseos, mis ei piirdu üksnes meetmega ega ole loodud üksnes selle rakendamise eesmärgil.

(16) Vt ELi finantsmääruse 2018/1046 artikkel 136.

(17) Ametialane väärkäitumine on muu hulgas: kutseala eetikanormide rikkumine, ametialast usaldusväärsust mõjutav väärkäitumine, valeandmete esitamine / teabe moonutamine, osalemine kartellis või muus konkurentsi moonutavas kokkuleppes, intellektuaalomandiõiguste rikkumine, püüe mõjutada otsustamisprotsesse või hankida avalik-õiguslikelt asutustelt konfidentsiaalset teavet eelise saamiseks.

(18) ELT L 312, 23.12.1995, lk 1.

(19) Vt ELi finantsmääruse 2018/1046 artikkel 141.

(20) ELT L 255, 28.8.2014, lk 18.