Konkursikutse

Euroopa Investeerimispanga Instituut pakub oma teadmisteprogrammi raames välja uue EIBURSi sponsorlustoetuse

(2020/C 219/08)

Euroopa Investeerimispanga Instituudi teadmisteprogrammi teadustöötoetusi antakse eri kavade kaudu, millest üks on:

—	EIBURS (EIB University Research Sponsorship) ehk EIP ülikoolide teadustöö sponsorlusprogramm.

EIBURSi raames toetatakse ELis, kandidaatriikides või potentsiaalsetes kandidaatriikides asuvaid ülikoolide teaduskondi või teaduskeskusi, mis töötavad panga huvi keskmes olevates uurimisvaldkondades. EIBURSi kolmeaastased sponsorlustoetused, mille suurus on kuni 100 000 eurot aastas, antakse konkursi korras huvitatud ülikoolide teaduskondadele või teaduskeskustele, kelle asjatundlikkus on valitud valdkonnas tunnustust pälvinud. Valituks osutuvad projektiettepanekud pakuvad eri väljundeid, mille kohta sõlmitakse Euroopa Investeerimispangaga leping.

2020/2021. akadeemiliseks aastaks ootab EIBURSi programm ettepanekuid uuel uurimisteemal:

„Tugev konkurentsivõime, kasv ja digiüleminek“

1.   Projekti fookus

Viimase 20 aasta jooksul on üldise suundumuse kohane majanduskasv enamikus arenenud riikides ja eelkõige mitmes ELi riigis aeglustunud. Osa sellest aeglustumisest on tingitud vähesest investeerimisest 2008. aasta finantskriisile järgnenud kümnendil. Standardsed majanduskasvu arvutamise mudelid näitavad samas, et koguteguritootlikkuse kasvu aeglustumisel on ELis aeglasema majanduskasvu selgitamisel palju suurem roll kui investeeringutel.

Konkurentsivõime määrav tegur on tootlikkus. Senised uurimused näitavad, et kogutootlikkuse kasv on peamine kanal, mille kaudu saavutatakse konkurentsivõime, majanduskasvu, heaolu ja elatustaseme kestlik paranemine. Lõppkokkuvõttes on majanduse kogutootlikkus tema ettevõtete ja äriühingute tootlikkuste summa. Seega on oluline paremini mõista tugeva konkurentsivõime ja kasvu määravaid tegureid.

Uued tehnoloogiad pakuvad võimalusi saavutada tootlikkuse hüppeline kasv ning majanduse digiüleminek võib anda vajaliku tõuke tootlikkuse suurendamisele ELis. Ettevõtete investeeringud digiüleminekusse muutuvad tõenäoliselt ettevõtete konkurentsivõime peamiseks teguriks. Äriühingute arendamine digitehnoloogia najal pakub võimalusi suurendada käivet, väga kiiresti laieneda, haarata suuri turge ja tugevdada konkurentsieelist.

Kliimamuutused võivad avaldada negatiivset mõju põhivarale ja tootlikkusele lisaks muudele tootlikkust mõjutavatele probleemidele. Kliimamuutustega tegelemise põhimõtted võivad muuta varad ja isegi terved sektorid aegunuks. Seega süvendavad kliimamuutused ja nende leevendamise põhimõtted probleeme konkurentsivõime ja majanduskasvu jaoks. Samas peaks uute tehnoloogiate ja uuenduslike lahenduste poole püüdlemine eesmärgiga vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja olemasolevaid kasvuhoonegaaside varusid, kohanduda kliimamuutustega ja suurendada vastupanuvõimet kiirendama innovatsiooni ja tehnoloogilisi edusamme.

Tootlikkuse kasvu aeglustumise allikate mõistmine on poliitikakujundajate jaoks esmatähtis. EIP pöörab erilist tähelepanu konkurentsivõime, tugeva kasvu, innovatsiooni, rahastamisele juurdepääsu ja investeeringute uurimisele. Enamikku sellistest uuringutest kajastatakse EIP iga-aastases investeerimisaruandes. Lisaks viib EIP, selleks et investeeringuid ja investeeringute rahastamist veelgi paremini mõista, igal aastal läbi laiaulatusliku mittefinantsettevõtete küsitluse kõigis ELi liikmesriikides ja alates 2018. aastast ka USAs.

EIP investeerimisküsitlusega kogutakse kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid andmeid väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete ning suuremate ettevõtete investeerimistegevuse, nende rahastamisvajaduste ja nende ees seisvate raskuste kohta. Küsitlus hõlmab ligikaudu 12 000 firmat ning sisaldab mitmesuguseid küsimusi ettevõtete investeeringute ja nende rahastamise kohta. Tuginedes uuringufirma Bureau van Dijki ORBISe andmebaasile, seotakse EIP investeerimisküsitlusele vastanud nende ORBISest saadud finantsandmetega ning anonüümitud andmed tehakse kättesaadavaks teaduritele, kes töötavad hästi määratletud uurimisprojektidega.

2.   Tegevuskava ettepanek

EIP soovib saada põhjalikku uurimistöö ettepanekut, et analüüsida neid teemasid, kasutades kindlaid andmeid ja EIP investeerimisküsitlust, kooskõlastades tegevust ja tehes koostööd EIP majandusosakonnaga, mis valdab EIP investeerimisküsitluse andmeid. Uurimisprojekt peab hõlmama mitmeid analüüse ja uurimistöid, keskendudes ELile või konkreetsetele ELi liikmesriikidele ning käsitledes järgmist.

—

Immateriaalse põhivara tähtsus tugeva tootlikkuse ja kasvu suurendamisel. Immateriaalset põhivara on keeruline mõõta ja kvantifitseerida ning seetõttu on tootlikkuse kasvu ja nende varade kasutamise vahelise seose leidmine raske, ent tähtis ülesanne. See võimaldab mõista, kuidas immateriaalset põhivara omandatakse ja säilitatakse, ettevõtete motivatsiooni investeerida immateriaalsesse kapitali, sellise vara ja materiaalse kapitali tootluse erinevusi ning sellisesse varasse investeerimisega kaasnevat ebakindlust.

—

Immateriaalse põhivara kvantifitseerimise ja hindamise raskused vähendavad juurdepääsu välisele rahastamisele finantssüsteemis, kus domineerivad pangad. Need raskused näitavad, kui oluline on uurida põhjalikumalt ettevõtete rahastamisvajadusi ja struktuuri ajal, mil immateriaalse põhivara osakaal suureneb.

—	Empiiriline ja teoreetiline töö küsimuses, kui olulised on regulatsioon ja institutsioonid kindla kasvu ja konkurentsivõime jaoks.

—	Empiiriline ja teoreetiline töö küsimuses, kui olulised on regulatsioon ja institutsioonid teadmiste, innovatsiooni ja tehnoloogia leviku jaoks.

—	Kliimamuutuste leevendamise põhimõtete ning innovatsiooni ja lõppkokkuvõttes Euroopa ettevõtete konkurentsivõime edendamise jõupingutuste roll.

—

Euroopa ettevõtted, eriti teenuste sektoris, on digiülemineku valdkonnas üleilmsetest konkurentidest maha jäänud. Kas digiülemineku investeeringud erinevad üldistest investeeringutest? Kuidas mõjutavad turu suurus, rahastamine, projektijuhtimisoskus ja oskustööjõu kättesaadavus ettevõtete digiülemineku kiirust ja ulatust majanduses?

—	Digiülemineku ja tootlikkuse vahelise seose lahtiseletamine – määravad tegurid ja põhjuslikkuse seosed. Mil viisil on digiüleminek tootlikkuse jaoks oluline?

—

Tulenevalt digitehnoloogiale üle läinud ettevõtete peaaegu kuludeta laienemisvõimest toob digiüleminek sageli kaasa suurema turukontsentratsiooni ja turuvõimu. Kas turuvõim avaldab digitehnoloogiale üle läinud turgudel kahjulikku mõju, mida täheldatakse traditsioonilistes tööstusharudes. Milline on reguleerivate asutuste roll?

Projektiettepanekud tuleb esitada inglise keeles ning esitamistähtaeg on 30. september 2020 kell 24.00 (CET). Pärast seda tähtaega esitatud projektiettepanekuid arvesse ei võeta. Projektiettepanekud tuleb saata e-postiga aadressile:

Events.EIBInstitute@eib.org

Täpsemat teavet EIBURSi valikumenetluse ja EIP instituudi kohta saab aadressilt http://institute.eib.org/.