Konkursikutse

Euroopa Investeerimispanga Instituut pakub oma teadmisteprogrammi raames välja uue EIBURSi sponsorlustoetuse

(2019/C 57/13)

Euroopa Investeerimispanga Instituudi teadmisteprogrammi teadustöötoetusi antakse eri kavade kaudu, millest üks on:

EIBURS (EIB University Research Sponsorship) ehk EIP ülikoolide teadustöö sponsorlusprogramm.

EIBURSi raames toetatakse ELis, kandidaatriikides või potentsiaalsetes kandidaatriikides asuvaid ülikoolide teaduskondi või teaduskeskusi, mis töötavad panga huvi keskmes olevates uurimisvaldkondades. EIBURSi kolmeaastased sponsorlustoetused, mille suurus on kuni 100 000 eurot aastas, antakse konkursi korras huvitatud ülikoolide teaduskondadele või teaduskeskustele, kelle asjatundlikkus on valitud valdkonnas tunnustust pälvinud. Valituks osutuvad projektiettepanekud pakuvad eri väljundeid, mille kohta sõlmitakse Euroopa Investeerimispangaga leping.

2019/2020. akadeemiliseks aastaks ootab EIBURSi programm ettepanekuid uuel uurimisteemal:

1.   Projekti fookus

Selle uurimistöö fookus on arendada välja rangele akadeemilisele uurimistööle tuginev formaalne metoodika keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimiskriteeriumide lülitamiseks krediidianalüüsi ja -reitingutesse.

Varade paigutamise maailmas on selge suund investeerimisportfellides säästlikkuse kriteeriumide arvesse võtmisele. Seitse kümnest tippvaraomanikust võtab kõikides oma varades arvesse säästlikkuse kriteeriumeid, samas kui jätkusuutlikud investeerimisvarad kasvasid Euroopas, USAs ja Kanadas 13 triljonilt USA dollarilt 2012. aastal 23 triljoni USA dollarini 2016. aastal. Hiljutisel keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimiskonverentsil, mille korraldas Moody’s, pidas enamik emitente ja investoreid keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurite arvessevõtmist „püsivaks muutuseks“ investeerimismaailmas, samas kui laias laastus kolmandik pidas seda „millekski, mis muutub ülekaalukamaks kolme kuni viie aasta pärast“. Alternatiivsele vastusele „keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimiskriteeriumid ei ole olulised“ hääli ei antud. Samas arvamusküsitluses pidas 80 % küsitletutest krediidianalüüsis keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimiskriteeriumide arvesse võtmise kõige suuremaks raskuseks „kvantifitseerimist ja modelleerimist“.

Peale selle avaldas rahvusvaheline investorite võrgustik Vastutustundliku Investeerimise Põhimõtted (PRI) 2016. aasta mais „Keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimiskriteeriumide krediidireitingutes arvesse võtmise aruande“. Selles aruandes, mida toetab üle 135 investori, kelle hallata on rohkem kui 27 triljoni USA dollari väärtuses varasid, ja 17 krediidireitinguagentuuri, tunnistati, et keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurid võivad mõjutada laenuvõtjate rahavoogusid ja tõenäosust, et nad ei täida oma laenukohustusi, ning on seepärast olulised elemendid laenuvõtjate krediidivõime hindamisel krediidireitinguagentuuride poolt. Sellele üleskutsele vastamiseks avaldasid näiteks kaks suurimat krediidireitinguagentuuri (Moody’s ja S&P) hiljuti aruanded selle kohta, kuidas nad lülitavad keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurid oma reitingumeetoditesse.

Õigusliku poole pealt kinnitas Euroopa Komisjon 24. mail 2018 oma säästva rahastamise tegevuskava alusel neli esimest seadusandlikku ettepanekut, mis hõlmavad võrdlusvõlakirju, rohelisi mõisteid, investori kohuseid ja jaeinvesteerimist. Euroopa Komisjon kavatseb kehtestada keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimiskriteeriumide suhtes avalikustamiskohustused selle kohta, kuidas institutsionaalsed investorid ja varahaldurid lülitavad keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurid oma riskijuhtimisprotsessidesse.

Peale selle nimetab Euroopa Komisjon sõnaselgelt „aktiivset suhtlemist kõikide asjaomaste sidusrühmadega, et leida viise, kuidas lülitada säästlikkuse tegurid krediidireitinguagentuuride hindamisprotsessi“ ja „võimalikku niisuguste uute krediidireitinguagentuuride esile kerkimist, kes täidavad seda eesmärki“. Euroopa Komisjon tunnistab, et säästlikkuse alal teadustööga tegelejate keskendumine väga suurtele emitentidele mõjub negatiivselt väiksemate emitentide atraktiivsusele institutsionaalsete investorite jaoks, ja peab teretulnuks lahendusi, mis säilitaksid väiksemate osalejate turulepääsu.

Metoodika tulemusi/lõpptoodet tuleks turul avalikult jagada.

2.   Tegevuskava ettepanek

See projekt on avatud uurimisöö teemal, millel on seni tehtud vähe teadustööd. Selles kontekstis on ennatlik anda üksikasjalikku teavet selle kohta, millist metoodikat tuleks järgida. Üks esimestest uurimistöö väljunditest ongi tegelikult teha kindlaks asjakohane uurimismetoodika. Selles varajases järgus on siiski ette nähtud, et uurimises täidetakse järjest teatavad ülesanded, et välja jõuda toimiva metoodikani:

1.

Teemakohase kirjanduse analüüsimine: põhjalik ja ammendav teemakohase teadus- ja erialakirjanduse otsimine. Laialdaselt levinud arusaam on, et keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurid mõjutavad mitte ainult firmaväärtust, vaid ka krediidireitinguid, isegi kui – ja nagu eespool märgitud – sellel teemal on saada suhteliselt vähe teadustöö andmeid.

2.

Baasandmete kogumine: andmete kogumine mitmete mudelite ja käsitlusviiside analüüsimiseks. Need peaksid sisaldama üksikasjalikke andmeid krediidiriski, samuti keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimiskriteeriumide ning kliima riskikriteeriumide kohta sektorite ja geograafiliste asukohtade lõikes. Selle projekti üks põhiaspekt on andmete täpsus ja kvaliteet ning eriti võime tugineda piisavalt pikale ajalooliste andmete valimile.

3.

Andmete analüüsimine: kuigi teadustöö peamine fookus peaks olema mõista keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurite mõju krediidireitingutes, peaks uurimisprojekt sisaldama ka laenu tagastamise mõju analüüsi. Selle töö osana tuleks hinnata nende kolme teguri: keskkonnateguri, sotsiaalteguri ja juhtimisteguri suhtelist osatähtsust nii individuaalsete varude kui ka sektori tasandil.

4.

Struktuursete krediidiriski mudelite testimine ja kalibreerimine: töötada välja metoodika, mis võimaldaks vormiliselt integreerida keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurid krediidireitingutesse. Analüüsida keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurite ning finantsturgude hindades arvestatava krediidiriski suhet ning uurida tagajärgi krediidireitingule ja analüüsimeetodile. Spetsiifilise tööna tuleks õigesti välja töötada ja kalibreerida mudelid, et tagada nende sobivus mitte ainult harilike makro- ja mikrofinantsriskitegurite, vaid ka mittefinantsriskitegurite analüüsimiseks.

5.

Stsenaariumianalüüsid: eelnev analüüsimine peaks võimaldama hinnata keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurite mõju krediidiriskile tagantjärele, kuid see ei saa anda otsusetegijatele teavet äärmuslike sündmuste või stsenaariumide (nt kliimastsenaariumid) eeldatava mõju kohta tulevikuperspektiivis. Selles kontekstis eeldatakse, et keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurite poolt krediidireitingutele avaldatava mõju mõõtmise lõpule viimiseks on asjakohane ettevaatav stsenaariumianalüüs.

6.

Kindluse kontrollimine: tuleks teha hulk kindluse kontrolle, sealhulgas järjestada krediidireitingud, et püüda näidata, kas madalate keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisnäitajatega väärtpaberite puhul ilmneb järgnevalt volatiilsem tasuvus kui sama reitinguga kõrgemate keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisnäitajatega väärtpaberitel. Põhjalik analüüs, et hinnata, kas täiendavate kvantitatiivsete näitajate kasutusele võtmine 4. ja 5. etapist peaks aitama seletada läbilõikelisi erinevusi tasuvuse volatiilsuses, mis ei ole seletatavad ainult krediidireitingute erinevustega.

7.	Keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurite krediidireitingutesse lülitamise formaalse metoodika väljatöötamine: eeldatakse, et tehtud uurimistöö põhjal pakutakse välja kõikehõlmav keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurite krediidireitingutesse integreerimise metoodika.

EIP teada ei ole integreeritud reitingumetoodikat, mis hõlmaks keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimiskriteeriumeid, veel välja arendatud. Uurimisprojekt peaks seega aitama seda metoodikat välja arendada, pöörates tähelepanu eelkõige selle rakendatavusele väiksemat tüüpi emitentide poolt, et kohandada seda Euroopa Komisjoni nõudega säilitada turulepääs väiksemate osalejate jaoks.

Projektiettepanekud tuleb esitada inglise keeles ning esitamistähtaeg on 15. aprill 2019 kell 24.00 (CET). Pärast seda tähtaega esitatud projektiettepanekuid arvesse ei võeta. Projektiettepanekud tuleb saata e-postiga aadressile:

Events.EIBInstitute@eib.org

Täpsemat teavet EIBURSi valikumenetluse ja EIP instituudi kohta saab aadressilt http://institute.eib.org/.