2019. AASTA PROJEKTIKONKURSS

MITUT RIIKI HÕLMAVAD PROGRAMMID

Siseturul ja kolmandates riikides vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 1144/2014 võetavatele põllumajandustoodete teavitus- ja müügiedendusmeetmetele eraldatavad toetused

(2019/C 18/05)

1. Projektikonkursi taust ja eesmärk

1.1. Põllumajandustoodete teavitus- ja müügiedendusmeetmed

Euroopa Parlament ja nõukogu võtsid 22. oktoobril 2014. aastal vastu määruse (EL) nr 1144/2014 (1) siseturul ja kolmandates riikides võetavate põllumajandustoodete teavitus- ja müügiedendusmeetmete kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 3/2008. Määrust täiendab komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2015/1829 (2) ja selle kohaldamise eeskirjad on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2015/1831 (3).

Teavitus- ja müügiedendusmeetmete üldeesmärk on suurendada liidu põllumajandussektori konkurentsivõimet.

Teavitus- ja müügiedendusmeetmete erieesmärgid on:

a)	parandada teadlikkust liidu põllumajandustoodete väärtusest ja tootmisviisidele kohaldatavatest kõrgetest standarditest liidus;

b)	suurendada liidu põllumajandustoodete ja teatud toiduainete konkurentsivõimet ja nende tarbimist ning tõsta nende profiili nii liidus kui ka väljaspool seda;

c)	suurendada liidu kvaliteedikavade tuntust ja nende tunnustamist;

d)	suurendada liidu põllumajandustoodete ja teatud toiduainete turuosa, pöörates erilist tähelepanu suurima kasvupotentsiaaliga turgudele kolmandates riikides;

e)	taastada normaalsed turutingimused tõsiste turuhäirete, tarbijate usalduse kaotamise või muude konkreetsete probleemide korral.

1.2. Komisjoni 2019. aasta tööprogramm

Komisjoni 2019. aasta tööprogrammis, mis võeti rakendusotsusega (4) vastu 14. novembril 2018, on sätestatud kaasrahastamise üksikasjad ning lihtprogrammide ja mitut riiki hõlmavate programmide prioriteedid siseturul ja kolmandates riikides. Tööprogramm on avaldatud aadressil

https://ec.europa.eu/info/promotion-eu-farm-products_en

1.3. Tarbija-, Tervise-, Põllumajandus- ja Toiduküsimuste Rakendusamet

Euroopa Komisjon on usaldanud Tarbija-, Tervise-, Põllumajandus- ja Toiduküsimuste Rakendusametile (edaspidi „Chafea“) siseturul ja kolmandates riikides võetavate põllumajandustoodete teavitus- ja müügiedendusmeetmete teatud osade haldamise, sealhulgas konkursikutsete avaldamise, taotluste vastuvõtu ja hindamise, mitut riiki hõlmavate programmide toetuslepingute ettevalmistamise ja allkirjastamise ning programmide rakendamise kontrollimise.

1.4. Käesolev projektikonkurss

Käesolev projektikonkurss on seotud mitut riiki hõlmavate programmide rakendamisega 2019. aasta tööprogrammi I lisa punktide 1.2.1.3 (meetmed vastavalt 3. temaatilisele prioriteedile: mitut riiki hõlmavad programmid siseturul) ja 1.2.1.4 (meetmed vastavalt 4. temaatilisele prioriteedile: mitut riiki hõlmavad programmid kolmandates riikides) raames.

2. Eesmärgid, prioriteedid ja teemad

2019. aasta tööprogrammi I lisa punktides 1.2.1.3 ja 1.2.1.4 on sätestatud käesoleva projektikonkursi raames kaasrahastatavate meetmete temaatilised prioriteedid (vt ka allpool jaotis 6.2 rahastamiskõlblike tegevuste kohta). Projektikonkursi raames esitatavad taotlused peavad kuuluma aasta tööprogrammi nendes punktides esitatud viiest teemast ühe teema alla, vastasel juhul nende rahastamist ei kaaluta. Sama prioriteetse teema raames on taotlejatel võimalik esitada mitu projektitaotlust. Samuti on võimalik esitada mitu projektitaotlust eri temaatiliste prioriteetide või teemade raames.

3. Ajakava

Taotluste esitamise tähtpäev on 16. aprill 2019 kl 17.00 Kesk-Euroopa aja järgi.

	Etapid/tähtajad	Kuupäev ja kellaaeg või ligikaudne ajavahemik
a)	Konkursikutse avaldamine	15.1.2019
b)	Muude kui IT-küsimuste esitamise tähtpäev	2.4.2019 kl 17.00 Kesk-Euroopa aja järgi
c)	Muudele kui IT-küsimustele vastamise tähtpäev	9.4.2019 kl 17.00 Kesk-Euroopa aja järgi
d)	Taotluste esitamise tähtpäev	16.4.2019 kl 17.00 Kesk-Euroopa aja järgi
e)	Hindamisperiood	aprill–august 2019
f)	Taotlejate teavitamine	oktoober 2019
g)	Toetuse kohandamise etapp	oktoober 2019 – jaanuar 2020
h)	Toetuslepingu allkirjastamine	< jaanuar 2020
i)	Meetme alguskuupäev	> 1.1.2020

4. Ettenähtud eelarve

Käesoleva projektikonkursi puhul on meetmete kaasrahastamise kogueelarve ligikaudu 86 600 000 eurot. Igale teemale ettenähtud ligikaudsed summad on loetletud allpool punktis 6.2 rahastamiskõlblike tegevuste tabelis.

Selle summa eraldamise eeldus on, et eraldised on kättesaadavad kas ELi 2019. aasta üldeelarves pärast seda, kui eelarvepädev institutsioon on eelarve vastu võtnud, või ajutiste kaheteistkümnendikena.

Chafea jätab endale õiguse mitte jaotada kogu kasutada olevat summat.

5. Vastuvõetavuskriteeriumid

Taotlused tuleb saata hiljemalt punktis 3 nimetatud esitamistähtpäevaks.

Koordineerija peab esitama taotlused internetis rahastus- ja hankeportaali kaudu (veebipõhine elektrooniline taotlussüsteem aadressil https://ec.europa.eu/info/funding-tenders/opportunities/portal/screen/home).

Nendele nõuetele mittevastavad taotlused lükatakse tagasi.

Kuigi taotluse võib esitada Euroopa Liidu mis tahes ametlikus keeles, soovitatakse taotlejatel esitada see inglise keeles, et lihtsustada taotluse menetlemist, sealhulgas sõltumatute ekspertide tegevust taotluste läbivaatamisel.

Lisaks peaksid taotlejad teadma, et kaasrahastatud meetmete järelevalves ja seires (toetuste haldamise etapp) kasutab Chafea toetusesaajatega suhtlemiseks üldiselt inglise keelt.

Et lihtsustada hindamise tehnilist poolt haldavate sõltumatute ekspertide tegevust taotluste läbivaatamisel, tuleb Euroopa Liidu muus ametlikus keeles koostatud taotlusele lisada taotluse tehnilise osa (B osa) tõlge inglise keelde.

6. Rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid

6.1. Rahastamiskõlblikud taotlejad

Taotlusi võivad esitada üksnes juriidilised isikud või muud üksused, millel kohaldatava riikliku õiguse kohaselt puudub juriidilise isiku staatus, kui nende esindajad on volitatud võtma üksuste nimel juriidilisi kohustusi ja et üksused pakuvad samaväärseid tagatisi liidu finantshuvide kaitsmiseks kui juriidilised isikud, nagu on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (edaspidi „finantsmäärus“) (5) artikli 197 lõikes 2.

Konkreetsemalt on rahastamiskõlblikud järgmised määruse (EL) nr 1144/2014 artikli 7 lõikes 1 osutatud organisatsioonid ja asutused:

kutseorganisatsioonid või kutsealadevahelised organisatsioonid, mis asuvad liikmesriigis ja esindavad selle liikmesriigi asjaomast sektorit või asjaomaseid sektoreid, ning eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 (6) artiklis 157 osutatud tootmisharudevahelised organisatsioonid ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (7) artikli 3 punktis 2 määratletud rühmad, kui nad esindavad viimati nimetatud määruse alusel kaitstud nime ja on kõnealuse programmiga hõlmatud;

ii)	liidu kutseorganisatsioonid või kutsealadevahelised organisatsioonid, mis esindavad asjaomast sektorit või asjaomaseid sektoreid liidu tasandil;

iii)	määruse (EL) nr 1308/2013 artiklites 152 ja 156 osutatud tootjaorganisatsioonid või tootjaorganisatsioonide liidud, mis on liikmesriigi poolt tunnustatud;

iv)

põllumajandusliku toiduainetööstuse sektori asutused, mille eesmärk on ja mis tegelevad põllumajandustoodete teabe andmise ja nende müügiedendusega ning millele asjaomane liikmesriik on usaldanud selgelt määratletud avaliku teenuse osutamise ülesande selles valdkonnas; nad peavad olema asjaomases liikmesriigis seaduslikult asutatud vähemalt kaks aastat enne artikli 8 lõikes 2 osutatud konkursikutse kuupäeva.

Eelnimetatud programmi esitavad organisatsioonid võivad esitada taotluse, kui nad esindavad asjaomast sektorit või toodet ja vastavad delegeeritud määruse (EL) 2015/1829 artikli 1 lõikes 1 või artikli 1 lõikes 2 sätestatud järgmistele tingimustele:

määruse (EL) nr 1144/2014 artikli 7 lõike 1 punktides a ja b osutatud liikmesriigi või liidu tasandi kutseorganisatsiooni või kutsealadevahelist organisatsiooni käsitatakse programmiga seotud sektorit esindavana:

—	kui organisatsiooni kuuluvate tootjate arv on vähemalt 50 % tootjate arvust või organisatsiooni toodangu maht või väärtus on vähemalt 50 % asjaomase toote (asjaomaste toodete) või sektori turustatava toodangu mahust või väärtusest asjaomase liikmesriigi või liidu tasandil või

—	kui see on tootmisharudevaheline organisatsioon, mida liikmesriik on tunnustanud kooskõlas määruse (EL) nr 1308/2013 artikliga 158 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1379/2013 (8) artikliga 16;

ii)

määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 3 punktis 2 määratletud rühma, millele on osutatud määruse (EL) nr 1144/2014 artikli 7 lõike 1 punktis a, käsitatakse määruse (EL) nr 1151/2012 alusel kaitstud nime esindavana ning programmiga hõlmatuna, kui rühma toodang on mahu või väärtuse poolest vähemalt 50 % kaitstud nimega toote (toodete) turustatavast toodangust;

iii)

tootjaorganisatsiooni või tootjaorganisatsioonide liitu, millele on osutatud määruse (EL) nr 1144/2014 artikli 7 lõike 1 punktis c, käsitatakse programmiga seotud toodet (tooteid) või sektorit esindavana, kui liikmesriik on seda tunnustanud kooskõlas määruse (EL) nr 1308/2013 artikliga 154 või 156 või määruse (EL) nr 1379/2013 artikliga 14;

iv)	määruse (EL) nr 1144/2014 artikli 7 lõike 1 punktis d osutatud põllumajandusliku toidutööstuse sektori asutusi käsitatakse programmiga seotud sektorit (sektoreid) esindavana, kui nende liikmete hulka kuulub asjaomase toote (asjaomaste toodete) või sektori esindajaid.

Erandina punktidest i ja ii võidakse lubada madalamaid künniseid, kui programmi esitav organisatsioon on esitatud taotluses tõendanud, et konkreetsed asjaolud, sealhulgas tõendid turu struktuuri kohta, põhjendavad programmi esitava organisatsiooni käsitamist asjaomast toodet (asjaomaseid tooteid) või sektorit esindavana.

Taotlusi esitavad:

a)	vähemalt kaks määruse (EL) nr 1144/2014 artikli 7 lõike 1 punktis a, c või d osutatud organisatsiooni, mis on vähemalt kahest liikmesriigist, või

b)	vähemalt üks määruse (EL) nr 1144/2014 artikli 7 lõike 1 punktis b osutatud organisatsioon.

Ainult ELi liikmesriikides asutatud organisatsioonid on rahastamiskõlblikud.

Ühendkuningriigist pärit taotlejatele: pidage meeles, et taotleja peab vastama rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidele toetuse kogu kestuse ajal. Kui Ühendkuningriik lahkub toetuse andmise ajal EList, sõlmimata ELiga kokkulepet, millega tagatakse Ühendkuningriigi taotlejate jätkuv rahastamiskõlblikkus, lõpetatakse teile ELi toetuse maksmine (samas jätkate osalemist, kui see on võimalik) või palutakse teil projektist toetuslepingu artikli 34 lõike 3 alusel lahkuda.

Rahastamiskõlbmatud organisatsioonid: taotlejad, kes juba saavad liidu rahastamisvahendeid oma taotlus(t)ega hõlmatud samade teavitus- ja müügiedendusmeetmete rakendamiseks, ei ole määruse (EL) nr 1144/2014 kohaselt kõnealuste meetmete eest liidu rahalise toetuse saamiseks rahastamiskõlblikud.

Taotlejate rahastamiskõlblikkuse hindamiseks peavad nad esitama järgmised tõendavad dokumendid:

—	erasektori üksus: väljavõte riigi ametlikust väljaandest, põhikirja koopia või äri- või ühinguregistri väljavõte;

—	avaliku sektori üksus: avalik-õigusliku äriühingu asutamise resolutsiooni või otsuse koopia või muu avalik-õigusliku üksuse asutamise ametlik dokument;

—	juriidilise isiku staatuseta üksus: dokumendid, millega tõendatakse, et nende esindaja(d) on volitatud võtma üksuse nimel juriidilisi kohustusi;

—	lisaks palutakse kõigil taotlejatel esitada asjakohased dokumendid, mis tõendavad, et taotleja vastab delegeeritud määruse (EL) 2015/1829 artiklis 1 sätestatud esindatuskriteeriumidele.

6.2. Rahastamiskõlblikud meetmed ja tegevused

Taotlused peavad vastama järgmistele rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidele, mis on loetletud aasta tööprogrammi III lisas.

a)	Taotlused võivad hõlmata üksnes määruse (EL) nr 1144/2014 artiklis 5 loetletud tooteid ja kavasid.

b)	Taotlused vastavad asjaomaseid tooteid ja nende turustamist reguleerivatele liidu õigusaktidele ning on liidu mõõtmega.

Siseturgu käsitlevad taotlused, mis hõlmavad vähemalt üht määruse (EL) nr 1144/2014 artikli 5 lõikes 4 osutatud kava, peavad oma peamise liidu sõnumi raames keskenduma kõnealus(t)ele kava(de)le. Kui selles programmis kasutatakse eelnimetatud kava(de) näitlikustamiseks üht või mitut toodet, peab sellist toodet (selliseid tooteid) väljendama teisese sõnumina, mis on seotud peamise liidu sõnumiga.

Kui mitut riiki hõlmava programmi edastatav sõnum on seotud tervisemõju teabega, peavad taotlused:

—	siseturul vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1924/2006 (9) või olema heaks kiidetud selle liikmesriigi pädeva tervishoiuasutuse poolt, kus toiminguid tehakse;

—	kolmandates riikides olema heaks kiidetud selle riigi pädeva tervishoiuasutuse poolt, kus toiminguid tehakse.

e)	Kui taotlusega soovitakse mainida päritolu või tootemarki, peab see vastama rakendusmääruse (EL) 2015/1831 II peatükis esitatud eeskirjadele.

Taotlejate puhul, kelle taotlus on suunatud Ühendkuningriigile: pange tähele, et Ühendkuningriigi lahkumine EList võib põhjustada muudatusi programmide rakendamises.

Kavandatud meetmete rahastamiskõlblikkuse hindamiseks tuleb esitada järgmine teave:

—	riiklikke kvaliteedikavasid hõlmavate taotluste korral tuleb esitada dokumendid või viited avalikele allikatele, mis tõendavad, et kvaliteedikava on liikmesriigis ametlikult tunnustatud;

—

siseturule suunatud taotlustes, mis edastavad õigete toitumistavade või vastutustundliku alkoholitarbimise sõnumit, tuleb kirjeldada, kuidas kavandatud programm ja selle sõnum(id) on kooskõlas asjaomaste riiklike rahvatervise eeskirjadega liikmesriigis, kus programmi rakendatakse. Põhjenduses tuleb esitada seda väidet toetavad viited või dokumendid.

Lisaks peab taotlus vastama ka ühele 2019. aasta tööprogrammis mitut riiki hõlmavate programmide osas loetletud temaatilisele prioriteedile. Allpool on esitatud 2019. aasta tööprogrammi väljavõtted, kus antakse üksikasjalik ülevaade viiest teemast, mille kohta võib taotlusi esitada. Kirjeldatakse teemat, seonduvat kavandatud summat, eesmärke ja eeldatavaid tulemusi.

3. temaatilise prioriteedi meetmed: mitut riiki hõlmavad programmid siseturul

Teemad

Kavandatud kogusumma

Aasta prioriteedid, eesmärgid ja eeldatavad tulemused

Teema A

Teavitus- ja müügiedendusprogrammid eesmärgiga suurendada teadlikkust määruse (EL) nr 1144/2014 artikli 5 lõike 4 punktides a, b ja c nimetatud liidu kvaliteedikavadest ja edendada nende tunnustamist

32 800 000 eurot

—	Teavitus- ja müügiedendusprogrammide puhul, mille eesmärk on suurendada teadlikkust määruse (EL) nr 1144/2014 artikli 5 lõike 4 punktides a, b ja c nimetatud liidu kvaliteedikavadest ja edendada nende tunnustamist:

eesmärk on suurendada teadlikkust järgmistest liidu kvaliteedikavadest ja edendada nende tunnustamist:

a)	kvaliteedikavad: kaitstud päritolunimetusega (KPN) toode, kaitstud geograafilise tähisega (KGT) toode, garanteeritud traditsiooniline toode (GTT) ja vabatahtlikud kvaliteedimõisted;

b)	mahetootmine;

c)	liidu äärepoolseimatele piirkondadele iseloomulike kvaliteetsete põllumajandustoodete logo.

Üks eeldatavatest tulemustest on suurendada liidu kvaliteedikavade logode äratundmist Euroopa tarbijate seas. Eurobaromeetri eriuuringu (nr 473) kohaselt tunneb üksnes 18 % Euroopa tarbijatest kaitstud päritolunimetusega (KPN) või kaitstud geograafilise tähisega (KGT) toodete logosid ja 15 % garanteeritud traditsiooniliste toodete logo (need on liidu peamised kvaliteedikavad). Kuigi mahepõllumajanduse ELi logo äratundmise määr on alates 2015. aastast suurenenud 4 % võrra, on see endiselt väike (27 %).

Eeldatav lõplik mõju on suurendada liidu kvaliteedikavades registreeritud liidu põllumajanduslike toiduainete konkurentsivõimet ja tarbimist, tõsta nende profiili ning laiendada nende turuosa.

Või:

teavitus- ja müügiedendusprogrammid eesmärgiga rõhutada liidu põllumajanduslike tootmisviiside eripära ja Euroopa põllumajanduslike toiduainete omadusi, samuti määruse (EL) nr 1144/2014 artikli 5 lõike 4 punktis d nimetatud kvaliteedikavasid

—	Teavitus- ja müügiedendusprogrammide korral, mille eesmärk on rõhutada liidu põllumajanduslike tootmisviiside eripära ja Euroopa põllumajanduslike toiduainete omadusi, samuti määruse (EL) nr 1144/2014 artikli 5 lõike 4 punktis d nimetatud kvaliteedikavasid:

eesmärk on rõhutada liidu põllumajanduslike tootmisviiside vähemalt üht eripära, eelkõige toidu ohutust, jälgitavust, autentsust, märgistamist, toitumise ja tervise aspekte (sh õigeid toitumistavasid ja tingimustele vastavate alkohoolsete jookide vastutustundlikku tarbimist), loomade heaolu, keskkonnasäästlikkust ja kestlikkust, samuti põllumajandustoodete ja toiduainete omadusi, eelkõige neid, mis iseloomustavad nende kvaliteeti, maitset, mitmekesisust või traditsioone.

Eeldatav mõju on suurendada tarbijate teadlikkust liidu põllumajandustoodete väärtusest ning suurendada liidu asjaomaste põllumajanduslike toiduainete konkurentsivõimet ja tarbimist, tõsta nende profiili ning laiendada nende turuosa.

Teema B

Teavitus- ja müügiedendusprogrammid eesmärgiga suurendada siseturul värskete puu- ja köögiviljade tarbimist tasakaalustatud ja õigete toitumistavade abil (*1)

Selle teema alusel on rahastamiskõlblikud määruse (EL) nr 1308/2013 I lisa IX osas loetletud tooted.

8 000 000 eurot

Euroopa Komisjon on pühendunud õigete toitumistavade edendamisele kooskõlas komisjoni valge raamatuga „Toitumise, ülekaalulisuse ja rasvumisega seotud terviseküsimustega tegelemise Euroopa strateegia“ (10). Meetmetega rõhutatakse värskete puu- ja köögiviljade tarbimise kasulikkust tasakaalustatud toitumisel. Sõnumid peaksid eriti keskenduma järgmisele: eesmärk süüa iga päev vähemalt 5 portsjoni mitmesuguseid puu- ja köögivilju; puu- ja köögiviljade koht toidupüramiidis; kasulik tervisemõju jne.

Eesmärk on suurendada värskete ELi puu- ja köögiviljade tarbimist tarbijate teavitamisega tasakaalustatud ja õigetest toitumistavadest.

Eeldatav lõplik mõju on suurendada liidu asjaomaste põllumajanduslike toiduainete konkurentsivõimet ja tarbimist, tõsta nende profiili ning laiendada nende turuosa.

Teema C

Teavitus- ja müügiedendusprogrammid eesmärgiga rõhutada riisitootmise kestlikkust (*2)

Selle teema alusel on rahastamiskõlblikud määruse (EL) nr 1308/2013 I lisa II osas loetletud tooted.

2 500 000 eurot

Eesmärk on rõhutada riisisektori kestlikkust. Riisitootmisel on Euroopas konkreetne keskkonnamõõde, sest see on kesksel kohal teatud märgalade kaitsel. Riisikasvatus on Euroopa tasandil eriomane tundlik põllumajandustava, sest riisi toodetakse piirkondades, kus muude põllukultuuride kasvatamise võimalus on piiratud. Riisikasvatuse säilitamine ja täiustamine soodustab riisitootmispiirkondade kestlikkust, andes olulise panuse maapiirkondade ja elurikkuse säilitamisse ning looduskaitsesse. Meetmed peavad rõhutama liidu põllumajanduse keskkonnasäästlikkust, rõhutades selle kasulikku rolli kliimameetmete ja keskkonna toetamisel.

Meetmed käsitlevad näiteks seda, kuidas müügiedendusega hõlmatud toode (tooted) ja selle/nende tootmismeetod(id) edendavad: kliimamuutuste leevendamist (nt kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine) ja/või nendega kohanemist; elurikkuse kaitset, kaitsemeetmeid ja säästvat kasutamist (nt maastik, geneetilised ressursid); säästvat veemajandust (nt tõhus veekasutus, väetiste ja pestitsiidide kasutamise vähendamine); säästvat mullaharimist (nt kaitse erosiooni eest, toitainete tasakaalu tagamine, hapestumise ja sooldumise tõkestamine). Samuti võidakse nendega rõhutada riisitootmise rolli töökohtade tagamisel maapiirkondades.

Eeldatav lõplik mõju on suurendada Euroopa tarbijate teadlikkust liidu põllumajandustoodete väärtusest ning suurendada liidu asjaomaste põllumajanduslike toiduainete konkurentsivõimet ja tarbimist, tõsta nende profiili ning laiendada nende turuosa.

4. temaatilise prioriteedi meetmed: mitut riiki hõlmavad programmid kolmandates riikides

Eeskätt võivad taotlejad kaaluda taotluste suunitlemist aasta tööprogrammi punktis 1.2.1 kindlaksmääratud kõige soodsamatele turgudele.

Teemad

Kavandatud kogusumma

Aasta prioriteedid, eesmärgid ja eeldatavad tulemused

Teema D

Mis tahes kolmandale riigile (kolmandatele riikidele) suunatud teavitus- ja müügiedendusprogrammid

38 300 000 eurot

Teavitus- ja müügiedendusprogrammid on suunatud ühele või mitmele kolmandale riigile.

Selliste programmide eesmärgid peavad vastama määruse (EL) nr 1144/2014 artiklites 2 ja 3 sätestatud üld- ja erieesmärkidele.

Eeldatav lõplik mõju on suurendada liidu põllumajanduslike toiduainete konkurentsivõimet ja tarbimist, tõsta nende profiili ning laiendada nende turuosa sihtriikides.

Teema E

Veise- ja/või vasikalihaga seotud teavitus- ja müügiedendusprogrammid, mis on suunatud mis tahes kolmandale riigile (kolmandatele riikidele) (*3)

Selle teema alusel on rahastamiskõlblikud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 I lisa XV osas loetletud tooted.

5 000 000 eurot

Eesmärk on tugevdada või arendada uusi turge veise- ja vasikalihasektoris.

Euroopa veise- ja vasikaliha tootjad seisavad silmitsi konkurentide, tarbimise vähenemise ja kaubandussurvega, samal ajal kui kolmandatesse riikidesse suunduva ekspordi puhul on olemas väljavaated.

Eeldatav lõplik mõju on liidu veise- ja/või vasikaliha konkurentsivõime ja tarbimise suurendamine, nende profiili tõstmine ja turuosa suurendamine sihtrühmas kolmandates riikides.

Rahastamiskõlblike tegevuste liigid

Teavitus- ja müügiedendusmeetmed võivad koosneda eelkõige järgmistest tegevustest, mis on käesoleva projektikonkursi raames rahastamiskõlblikud.

1.	Projektijuhtimine

Suhtekorraldus

—	Suhtekorraldustegevus

—	Pressiüritused

Veebisait, sotsiaalmeedia

—	Veebisaidi loomine, ajakohastamine, hooldamine

—	Sotsiaalmeedia (kontode loomine, korrapärased postitused)

—	Muud (mobiilirakendused, e-õppe platvormid, veebiseminarid jne)

Reklaam

—	Trükimeedia

—	Televisioon

—

Raadio

—

Internet

—	Välisreklaam

—

Kino

Kommunikatsioonivahendid

—	Väljaanded, meediapaketid, reklaamesemed

—	Reklaamvideod

Üritused

—	Messistendid

—	Seminarid, õpikojad, ettevõtetevahelised (B2B) kohtumised, kaubandusabi, kokkade väljaõpe, üritused koolides

—	Restoranide nädalad

—	Ürituste sponsorlus

—	Õppereisid Euroopas

Müügikohtade edendamine

—	Degusteerimispäevad

—	Muud: reklaam jaemüüjate trükistes, reklaam müügikohtades

Degusteerimine ja näidiste jagamine ei ole lubatud siseturul läbiviidavates kampaaniates, milles käsitletakse vastutustundliku alkoholitarbimise harjumusi; sellised tegevused on siiski aktsepteeritavad, kui need täiendavad või toetavad teavitamismeetmeid seoses kvaliteedikavade ja mahepõllumajandusliku tootmisega.

Rakendusperiood

Kaasrahastatud meedet (teavitus- ja müügiedendusprogrammid) rakendatakse vähemalt ühe, kuid mitte rohkem kui kolme aasta vältel.

Taotlustes tuleks täpsustada meetme kestus.

7. Välistamiskriteeriumid (11)

7.1. Menetlusest kõrvalejätmine

Taotlejad jäetakse projektikonkursi menetluses osalemisest kõrvale, kui nad on ükskõik millises kõrvalejätmist põhjustavas olukorras:

taotleja on pankrotis, tema suhtes on algatatud maksejõuetus- või likvideerimismenetlus, tema vara haldab likvideerija või kohus, ta on sõlminud kokkuleppe võlausaldajatega, peatanud äritegevuse või on ELi õiguse või liikmesriigi õiguse alusel toimuva samalaadse menetluse tõttu analoogses olukorras;

b)	lõpliku kohtuotsuse või lõpliku haldusotsusega on tõendatud, et taotleja on jätnud täitmata kohaldatavast õigusest tulenevad maksude või sotsiaalkindlustusmaksete tasumisega seotud kohustused;

lõpliku kohtuotsuse või lõpliku haldusotsusega on tõendatud, et taotleja on süüdi tõsises ametialases rikkumises, olles rikkunud kohaldatavaid õigusnorme või selle kutseala eetilisi norme, mille esindaja ta on, või tegevuses, mis osutab süülisele tahtlusele või raskele hooletusele, sealhulgas eelkõige järgmine tegevus:

i)	menetlusest kõrvalejätmise aluste puudumise või rahastamiskõlblikkuse või valikukriteeriumide täitmise või lepingu, toetuslepingu või toetusotsuse täitmise kontrollimiseks nõutavate andmete moonutamine pettuse või hooletuse teel;

ii)	teiste taotlejatega kokkuleppe sõlmimine konkurentsi moonutamise eesmärgil;

iii)	intellektuaalomandi õiguste rikkumine;

iv)	püüe mõjutada toetuse andmise menetluse ajal rakendusameti otsustusprotsessi;

v)	püüe saada konfidentsiaalseid andmeid, mis võivad anda talle valikumenetluses põhjendamatu eelise;

lõpliku kohtuotsusega on tõendatud, et taotleja on süüdi mis tahes alljärgnevas rikkumises:

i)	pettus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2017/1371 (12) artikli 3 ja nõukogu 26. juuli 1995. aasta aktiga koostatud Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsiooni artikli 1 tähenduses;

ii)

korruptsioon, nagu on määratletud direktiivi (EL) 2017/1371 artikli 4 lõikes 2 või nõukogu 26. mai 1997. aasta aktiga koostatud Euroopa ühenduste ametnike või Euroopa Liidu liikmesriikide ametnikega seotud korruptsiooni vastast võitlust käsitleva konventsiooni artiklis 3, nõukogu raamotsuse 2003/568/JSK (13) artikli 2 lõikes 1 osutatud käitumine või muus kohaldatavas õiguses määratletud korruptsioon;

iii)	käitumine, mis on seotud kuritegeliku ühendusega, millele on osutatud nõukogu raamotsuse 2008/841/JSK (14) artiklis 2;

iv)	rahapesu või terrorismi rahastamine Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 (15) artikli 1 lõigete 3, 4 ja 5 tähenduses;

terroriaktid või terroristliku tegevusega seotud õigusrikkumised, nagu on määratletud vastavalt nõukogu raamotsuse 2002/475/JSK (16) artiklites 1 ja 3, või sellistele aktidele või õigusrikkumisele üleskutsumine, nendele kaasaaitamine või nendele kihutamine ning nende katse, nagu on osutatud sama otsuse artiklis 4;

vi)	lapstööjõu kasutamine või muud inimkaubandusega seotud süüteod, millele on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/36/EL (17) artiklis 2;

liidu eelarvest rahastatava lepingu, toetuslepingu või toetusotsuse täitmisel on taotlejal peamiste kohustuste täitmise osas esinenud märkimisväärseid puudusi, mis on viinud lepingu, toetuslepingu või toetusotsuse ennetähtaegse lõpetamiseni või leppetrahvide või muude lepingujärgsete karistuste kohaldamiseni või mis avastati eelarvevahendite käsutaja, OLAFi või kontrollikoja tehtud kontrollide, auditite või juurdluste tulemusena;

f)	lõpliku kohtuotsuse või lõpliku haldusotsusega on tõendatud, et taotleja on eiranud eeskirju nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 (18) artikli 1 lõike 2 tähenduses;

lõpliku kohtuotsuse või lõpliku haldusotsusega on tõendatud, et taotleja on loonud üksuse teises jurisdiktsioonis kavatsusega hoida kõrvale maksu-, sotsiaalsetest või muudest juriidilistest kohustustest, mille täitmine on kohustuslik tema registrijärgse asukoha, juhatuse asukoha või peamise tegevuskoha jurisdiktsioonis;

h)	lõpliku kohtuotsuse või lõpliku haldusotsusega on tõendatud, et üksus on loodud punktis g osutatud kavatsusega;

eespool punktides c–h osutatud olukordade tõttu kehtivad taotleja suhtes:

Euroopa Prokuratuuri (pärast selle asutamist), kontrollikoja, Euroopa Pettustevastase Ameti või siseaudiitori korraldatud auditite või juurdluste või ELi institutsiooni, Euroopa ameti või ELi asutuse või organi eelarvevahendite käsutaja vastutusel korraldatud mis tahes muu kontrolli, auditi või kontrollimise käigus kindlaks tehtud asjaolud;

ii)	mittelõplikud kohtuotsused või mittelõplikud haldusotsused, mis võivad hõlmata kutseala eetiliste normide kohaldamise kontrolli eest vastutava pädeva järelevalveorgani võetud distsiplinaarmeetmeid;

iii)	asjaolud, millele on osutatud nende isikute või üksuste otsustes, kellele on usaldatud ELi eelarve täitmise ülesanded;

iv)	teave, mille on edastanud liidu vahendeid haldavad liikmesriigid;

v)	liidu konkurentsiõiguse rikkumist puudutavad komisjoni otsused või liidu või liikmesriigi konkurentsiõiguse rikkumist puudutavad pädeva siseriikliku asutuse otsused;

vi)	ELi institutsiooni, Euroopa ameti, ELi ameti või asutuse eelarvevahendite käsutaja otsused menetlusest kõrvalejätmise kohta.

7.2. Toetuse andmise välistamine

Taotlejad jäetakse kaasrahastamisest kõrvale, kui toetuse andmise menetluse käigus on nad ühes järgmistest finantsmääruse (19) artiklis 141 kirjeldatud olukordadest:

a)	taotlejad on finantsmääruse artikli 136 kohases kõrvalejätmist põhjustavas olukorras;

b)	taotlejad on menetluses osalemiseks vajalike andmetena esitanud valeandmeid, on nõutavad andmed toetuse andmise menetluses esitamata jätnud või ei esita neid;

c)	taotlejad on varem osalenud toetuse andmise menetluses kasutatavate dokumentide ettevalmistamises, kui sellest tulenevalt on tegu võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisega, sealhulgas konkurentsi moonutamisega, mida ei saa muul moel heastada.

Et tõendada, et taotleja kohta välistamiskriteeriumid ei kehti, peab koordineerija elektroonilise avalduse esitamisel tähistama asjaomase märkeruudu. Kui kaasrahastamine määratakse, peavad kõik toetusesaajad (mitme toetusesaajaga lepingu puhul) allkirjastama kirjaliku kinnituse, et nad ei ole üheski finantsmääruse artikli 136 lõigetes 1 ja 2, artiklis 141 ega artiklis 142 osutatud olukorras. Taotlejad peaksid järgima rahastus- ja hankeportaali juhiseid.

8. Valikukriteeriumid

8.1. Finantssuutlikkus

Taotlejatel peavad olema stabiilsed ja piisavad rahastamisallikad, et säilitada oma tegevus kogu meetme rakendamise vältel ning osaleda projekti rahastamises.

Taotlejate finantssuutlikkust hinnatakse vastavalt määruse (EL, Euratom) 2018/1046 nõuetele. Hindamist ei tehta, kui:

—	taotleja on avalik-õiguslik asutus;

—	ELilt taotletav summa on ≤ 60 000 eurot.

Finantssuutlikkuse hindamisel nõutakse järgmisi tõendavaid dokumente:

—	viimase lõpetatud eelarveaasta kasumiaruanne ja bilanss;

—	hiljuti asutatud üksuste korral võib eespool nimetatud dokumente asendada äriplaan.

Lisaks peab koordineerija või muu toetusesaaja, kes taotleb ELilt ≥ 750 000 euro suurust summat (kohaldatav piirmäär taotleja kohta), esitama järgmise dokumendi:

—	tunnustatud välisaudiitori koostatud auditiaruanne, millega kinnitatakse viimase eelarveaasta raamatupidamise aruanne. Seda sätet ei kohaldata avalik-õiguslike asutuste suhtes.

Taotlejate finantssuutlikkust hinnatakse rahastus- ja hankeportaali kaudu.

8.2. Tegevussuutlikkus

Taotlejatel peavad olema kavandatud meetmete elluviimiseks sobivad kutsekvalifikatsioonid.

Taotlejad peavad tõendama, et koordineerijaks määratakse vähemalt üks füüsiline isik, kes töötab taotleja juures töölepingu alusel või kes on määratud meetme haldamiseks samaväärse ametisse nimetamise akti, tasustatava lähetuse või muud liiki otselepingu (nt teenuste osutamist hõlmava lepingu) alusel. Projekti koordineerijal peab olema vähemalt kolmeaastane projektijuhtimiskogemus. Tõendusmaterjalina tuleb lisas „Elulookirjeldused“ esitada järgmine teave:

—	kavandatud meetme haldamise ja rakendamise eest peamiselt vastutava(te) isiku(te) elulookirjeldus(ed) (kvalifikatsioonid ja töökogemus) (20).

Peale selle tuleb lisas „Lisateave“ esitada järgmine teave:

—	programmi esitava(te) organisatsiooni(de) tegevusaruanded või kirjeldus tegevustest, mida on tehtud kaasrahastamiskõlblikel tegevusaladel, nagu on kirjeldatud eespool punktis 6.

9. Hindamiskriteeriumid

Taotluse B osa eesmärk on hinnata taotlust hindamiskriteeriumide alusel.

Taotlustes tuleb esitada tõhus juhtimisstruktuur ning kirjeldada selgelt ja täpselt strateegiat ja eeldatavaid tulemusi.

Iga taotluse sisu hinnatakse vastavalt järgmistele kriteeriumidele ja alakriteeriumidele.

Kriteeriumid

Maksimumpunktid

Künnis

1.	Liidu mõõde

2.	Tehnilise pakkumuse kvaliteet

3.	Projektijuhtimise kvaliteet

4.	Eelarve ja kulutasuvus

KOKKU

100

Taotlused, mis jäävad allapoole eespool osutatud üldist ja/või individuaalset künnist, lükatakse tagasi.

Iga põhikriteeriumi hindamisel tuleb arvesse võtta järgmisi alakriteeriume.

Liidu mõõde

Kavandatud teavitus- ja müügiedendusmeetmete asjakohasus määruse (EL) nr 1144/2014 artiklis 2 loetletud üld- ja erieesmärkide, sama määruse artiklis 3 loetletud eesmärkide ning asjaomase temaatilise prioriteediga seoses kindlaks määratud prioriteetide, eesmärkide ja eeldatavate tulemuste seisukohalt;

b)	kampaaniaga edastatav liidu sõnum;

c)	projekti mõju liidu tasandil.

Tehnilise pakkumuse kvaliteet

a)	Turuanalüüsi kvaliteet ja asjakohasus;

b)	programmi strateegia, eesmärkide ja põhisõnumite sidusus;

c)	eesmärkide ja programmi strateegia seisukohast sobivate tegevuste valik, piisav teabevahetus, tegevustevaheline koostoime;

d)	tegevuste ja saavutatavate tulemuste lühikirjeldus;

e)	kavandatud hindamismeetodite ja näitajate kvaliteet.

Projektijuhtimise kvaliteet

a)	Projekti juhtimise ja haldamise struktuur;

b)	kvaliteedikontrolli mehhanismid ja riskijuhtimine.

Eelarve ja kulutasuvus

a)	Investeeringu üldsumma põhjendus;

b)	eelarve tasakaalustatud jaotus vastavalt eesmärkidele ja tegevuste ulatusele;

c)	hinnanguliste kulude selge kirjeldus ja eelarve täpsus;

d)	hinnanguliste kulude ja tulemuste vastavus;

e)	programmi esitava organisatsiooni projektikoordineerimise ja rakendatavate tegevuste kulude realistlik hinnang, sh isikute/päevade arv ja maksumus.

Pärast hindamist pannakse kõik rahastamiskõlblikud taotlused punktide kogusumma põhjal pingeritta. Finantstoetust antakse suurima punktisummaga taotlustele olemasolevate eelarvevahendite ulatuses.

Eraldi pingerida koostatakse iga prioriteetse teema kohta, mis on loetletud käesoleva konkursikutse punktis 6.2.

Kui samas pingereas on kaks (või enam) sama punktiarvuga taotlust, valitakse esmajärjekorras taotlus(ed), mis võimaldab (võimaldavad) toodete või sihtturgude mitmekesistamist. See tähendab, et võrdsetest taotlustest valib komisjon kõigepealt selle, mille sisu (esiteks toodete ja teiseks sihtturgude osas) ei ole suurimate punktisummadega taotluste seas veel esindatud. Kui seda kriteeriumi ei ole võimalik taotluste eristamiseks kohaldada, valib komisjon kõigepealt programmi, mis sai hindamise üksikkriteeriumide eest suurima punktisumma. Esmalt võrreldakse liidu mõõtme eest saadud punktisummat, seejärel tehnilise pakkumuse kvaliteedi punktisummat ning lõpuks eelarve ja kulutasuvuse punktisummat.

Kui teema kohta ei ole pingereas piisavalt taotlusi, et kasutada kogu ettenähtud summat, võib ülejäänud summa eraldada teistele teemadele vastavalt järgmisele kriteeriumile:

—	kõigile viiele teemale ettenähtud summast ülejääv osa liidetakse kokku ja eraldatakse projektidele, millel on suurim kvaliteedi punktisumma, sõltumata taotluse teemast.

Pingeridade järjestust tuleb rangelt järgida.

10. Juriidilised kohustused

Rahastamiseks soovitatud taotluste koordineerijaid kutsutakse üles osalema enne toetuslepingu allkirjastamist kohandamisetapis; kohandamine teostatakse toetuse ettevalmistamise veebipõhise süsteemi (SYGMA) kaudu. Kui see õnnestub, allkirjastatakse selle tulemusena eurodes koostatud toetusleping, milles on täpsustatud tingimused ja rahastamismäär.

Esmalt allkirjastab toetuslepingu elektrooniliselt konsortsiumi nimel koordineerija ja seejärel Chafea. Kõik kaastoetusesaajad peavad toetuslepinguga liituma, allkirjastades elektrooniliselt ühinemisdokumendi.

11. Finantssätted

Mitut riiki hõlmavate programmide rakendamise suhtes kohaldatavad eeskirjad on sätestatud finantsmääruses (21).

11.1. Toetustele kohaldatavad üldpõhimõtted (22)

Mittekumuleeruv toetus

Igale meetmele võib anda ELi eelarvest ainult ühe toetuse.

Mingil juhul ei rahastata samu kulusid liidu eelarvest kaks korda.

Taotlejad nimetavad sellise liidupoolse rahastamise muud allikad ja summad, mille nad on saanud või mida nad on taotlenud sama meetme või meetme osa jaoks või oma tegevuse jaoks (tegevustoetused), samuti mis tahes muu sama meetme jaoks saadud või taotletud rahastamise allikad ja summad.

Tagasiulatuva jõu puudumine

Ühtegi toetust ei või anda juba lõppenud meetmetele tagasiulatuvalt.

Juba alustatud meetme jaoks võib toetust anda üksnes juhul, kui taotleja tõendab, et meetme alustamine enne toetuslepingu sõlmimist oli vajalik.

Sellistel juhtudel ei tohi rahastamiskõlblikud kulud olla kantud enne toetustaotluse esitamise päeva.

Kaasrahastamise põhimõte

Kaasrahastamine tähendab, et meetme rakendamiseks vajalikke vahendeid ei rahastata täies ulatuses ELi rahalisest toetusest.

Ülejäänud kulud jäävad eranditult programmi esitava organisatsiooni kanda. Organisatsiooni liikmed võivad toetusesaajat kaasrahastada, et katta meetme alusel rahastamiskõlblikke kulusid, ja seda käsitatakse tuluna.

11.2. Tasakaalus eelarve

Meetme hinnanguline eelarve tuleb esitada taotlusvormi A osas. Tulud ja kulud peavad olema tasakaalus.

Eelarve koostatakse eurodes.

Kui taotlejad kavatsevad teha kulutusi muus vääringus kui euro, peavad nad kasutama vahetuskurssi, mis on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas:

http://ec.europa.eu/budget/contracts_grants/info_contracts/inforeuro/inforeuro_en.cfm

11.3. Rakenduslepingud/allhange

Kui meetme rakendamiseks on vaja sõlmida hankeleping (rakendusleping), sõlmib toetusesaaja lepingu majanduslikult soodsaima pakkumuse või vajaduse korral madalaima hinnaga pakkumuse alusel, vältides sealjuures huvide konflikti (23).

Toetuse saaja peab hankemenetluse selgelt dokumenteerima ja säilitama dokumendid võimaliku auditi jaoks.

Kui programmi esitav organisatsioon on avalik-õiguslik isik Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL (24) artikli 2 lõike 1 punkti 4 tähenduses, peab ta valima alltöövõtjad kooskõlas sama direktiivi ülevõtvate siseriiklike õigusaktidega.

Allhange, st taotluses kirjeldatud meetme osaks olevate teatud ülesannete või tegevuste alltöövõtt, peab vastama eespool osutatud rakenduslepingute suhtes kehtivatele üldistele tingimustele ning lisaks järgmistele tingimustele:

—	see peab olema meetme laadi ja rakendusvajadusi arvestades põhjendatud;

—	meetmete põhitegevuste (st meetme tehniline ja finantsjuhtimine ning strateegia haldamine) puhul ei või allhanget ega delegeerimist kasutada;

—	allhanke hinnangulised kulud peavad olema taotluse tehnilises ja rahastamist käsitlevas osas selgelt väljendatud;

—

toetusesaaja teavitab allhanke kasutamisest, kui seda ei ole meetme kirjelduses sedastatud, ja Chafea kinnitab selle. Chafea võib kinnituse anda:

i)	enne allhanke kasutamist, kui toetusesaaja taotleb muudatust;

ii)

pärast allhanke kasutamist, kui:

—	allhanget on tehnilises vahe- või lõpparuandes spetsiaalselt põhjendatud;

—	allhankega ei kaasne toetuslepingu muutmist, mis seaks kahtluse alla toetuse andmise otsuse või oleks vastuolus taotlejate võrdse kohtlemise nõudega;

—	toetusesaaja tagab, et toetusesaaja suhtes kohaldatavaid ja toetuslepingus loetletud teatavaid tingimusi (nt nähtavus, konfidentsiaalsus jne) kohaldatakse ka allhankijate suhtes.

Allhange üksustelt, kellel on toetusesaajaga struktuuriline seos

Allhankelepinguid võib sõlmida ka üksustega, kellel on struktuuriline seos toetusesaajaga, kuid üksnes juhul, kui hind ei ületa üksuse kantud tegelikke kulusid (st ilma kasumimarginaalita).

Selliste üksuste ülesanded peavad olema selgelt sätestatud taotluse tehnilises osas.

11.4. Rahastamisvormid, rahastamiskõlblikud ja -kõlbmatud kulud

Kaasrahastamine toimub teatava osa tegelikult kantud rahastamiskõlblike kulude hüvitamisena. See hõlmab ka meetme rakendamisega seotud kaudseid kulusid katvat kindlat määra (4 % rahastamiskõlblikest personalikuludest) (25).

— Maksimaalne taotletav summa

ELi toetuse maksimaalne kaasrahastamismäär on:

—	mitut riiki hõlmavad programmid siseturul ja kolmandates riikides: 80 % programmi rahastamiskõlblikest kuludest;

—	kui taotlejad on asutatud liikmesriigis, mis saab 1. jaanuaril 2014 või pärast seda ELi toimimise lepingu artiklite 136 ja 143 alusel finantsabi, (26) on toetuse osakaal 85 %.

Seda kohaldatakse üksnes toetuste suhtes, millele Chafea on alla kirjutanud enne kuupäeva, millest alates asjaomane liikmesriik enam seda finantsabi ei saa.

Seega tuleb osa hinnangulisse eelarvesse kantud rahastamiskõlblikest kogukuludest katta muudest allikatest kui ELi toetus (kaasrahastamise põhimõte).

— Rahastamiskõlblikud kulud

Rahastamiskõlblikud kulud on toetusesaaja tegelikult kantud kulud, mis vastavad kõigile toetuslepingu artiklis 6 osutatud kriteeriumidele:

—	rahastamiskõlblikud (otsesed ja kaudsed) kulud on esitatud toetuslepingus (vt artikli 6 lõiked 1 ja 2);

—	rahastamiskõlbmatud kulud on esitatud toetuslepingus (vt artikli 6 lõige 4).

— Toetuse lõppsumma arvutamine

Toetuse lõppsumma arvutatakse pärast programmi lõpetamist maksetaotluse heakskiitmisel.

Toetuse lõppsumma sõltub sellest, mis ulatuses programmi vastavalt toetuslepingu tingimustele tegelikult rakendatakse.

Summa arvutab Chafea pärast lõppmakse tasumist järgmiste etappide kohaselt.

1)	Hüvitismäära kohaldamine rahastamiskõlblikele kuludele

2)	Toetussumma piiramine maksimaalse toetussummaga

3)	Mahaarvamised kasumi mittetaotlemise põhimõtte tõttu

4)	Mahaarvamised puuduliku rakendamise või muude kohustuste täitmata jätmise tõttu

ELi toetuste eesmärk ega tagajärg ei või olla meetme raames kasumi teenimine. „Kasum“ on 1. ja 2. etapi järel saadud summat (millele on liidetud meetme kogutulud) ületav osa, mis on meetme rahastamiskõlblike kulude kogusummast suurem.

Kasumi teenimise korral on Chafeal õigus sisse nõuda see osa kasumist, mis vastab ELi maksete osakaalule meetme rakendamise käigus toetusesaaja(te) poolt tegelikult kantud rahastamiskõlblikes kuludes. Partner (koordineerija või muu toetusesaaja), kes taotleb ELilt ≤ 60 000 euro suurust summat, on selle sätte järgimisest vabastatud.

11.5. Toetuste maksmise kord

Eelmakse, mis vastab 20 %-le toetussummast, kantakse koordineerijale üle vastavalt toetuslepingus (artikli 16 lõige 2) sätestatud tingimustele.

Vahemakse(d) makstakse koordineerijale vastavalt toetuslepingus (artikli 16 lõige 3) sätestatud tingimustele. Vahemakse(d) on mõeldud vastava(te) aruandlusperioodi(de) vältel programmi rakendamisel tekkinud rahastamiskõlblike kulude hüvitamiseks.

Eel- ja vahemakse(te) kogusumma ei või ületada 90 % toetuse maksimumsummast.

Chafea määrab lõppmakse kindlaks toetuse lõppsumma arvutamise põhjal vastavalt toetuslepingus sätestatud tingimustele.

Kui varasemate maksete kogusumma on lõplikust toetussummast suurem, toimub lõppmakse asemel tagasinõudmine.

11.6. Eelmaksetagatis

Kui taotleja finantssuutlikkus ei ole piisav, võidakse nõuda eelmaksest suuremat eelmaksetagatist, et piirata eelmaksega seotud finantsriske.

Kui seda nõutakse, esitab rahalise tagatise eurodes Euroopa Liidu liikmesriigis asuv pank või tunnustatud finantseerimisasutus. Pangakontodel blokeeritud summasid ei võeta finantstagatisena arvesse.

Tagatise võib asendada kolmanda isiku solidaartagatisega või sama toetuslepingu osalisteks olevate meetmetoetuse saajate ühistagatisega.

Tagatise andja vastutab kui esimesel nõudmisel väljamakstava tagatise andja ega või nõuda, et Chafea esitaks esmalt nõuded põhivõlgniku (st asjaomase toetusesaaja) vastu.

Eelmaksetagatis jääb sõnaselgelt jõusse kuni lõppmakse tasumiseni ja kui lõppmakse asemel toimub tagasinõudmine, siis ajani, kui toetusesaaja võlateatest teavitamisest on möödunud kolm kuud.

Tagatist ei nõuta toetusesaajatelt, kellele makstav ELi toetus on ≤ 60 000 eurot (madala maksumusega toetused).

12. Avalikustamine

12.1. Toetusesaajate poolt

Toetusesaajad peavad selgelt näitama Euroopa Liidu osalust kõikides tegevustes, mille jaoks toetust kasutati.

Sellega seoses tuleb toetusesaajatel seada kõigis väljaannetes, plakatitel, programmides ja muudel kaasrahastatud projekti raames valmistatud toodetel esikohale Euroopa Liidu nimi ja embleem.

Euroopa embleemi graafilise reprodutseerimise eeskirjad on esitatud institutsioonidevahelises stiilijuhendis (27).

Lisaks peab kogu visuaalsel materjalil, mis valmib Euroopa Liidu kaasrahastatava müügiedendusprogrammi raames, olema tunnuslause „Enjoy, it’s from Europe“.

Tunnuslause kasutamise juhiseid ja kõiki graafilisi faile on võimalik alla laadida Europa serveri müügiedenduse veebilehelt (28).

Kogu kirjalik materjal, st brošüürid, plakatid, teabelehed, ribareklaamid, stendid, trükireklaamid, ajaleheartiklid, veebilehed (v.a väikesed veebividinad), peaks sisaldama toetuslepingus täpsustatud tingimuste kohast selgitavat märget, et väljendatakse autori seisukohti. Euroopa Komisjon / rakendusamet ei võta vastutust materjalis sisalduva teabe võimaliku kasutamise eest.

12.2. Chafea tegevus

Kogu teave majandusaasta jooksul antud toetuste kohta avaldatakse Chafea veebilehel hiljemalt toetuste andmise aastale järgneva aasta 30. juunil.

Chafea avaldab järgmise teabe:

—	toetusesaaja (juriidiline isik) nimi;

—	toetusesaaja aadress, kui ta on juriidiline isik, või NUTS 2. tasandi piirkond (29), kui ta on füüsiline isik ja kui tema elukoht on ELis, või võrdväärse tasandi piirkond, kui tema elukoht on väljaspool ELi;

—	toetatav meede;

—	toetuse summa.

13. Andmekaitse

Konkursikutsetele vastamisega kaasneb alati isikuandmete (nt kaasrahastatud meetmes osalejate nimi, aadress ja elulookirjeldus) salvestamine ja töötlemine. Neid andmeid töödeldakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 45/2001 (30). Kui ei ole märgitud teisiti, on kõik esitatud küsimused ja nõutud isikuandmed vajalikud selleks, et hinnata taotlust projektikonkursi tehnilise kirjelduse alusel, ning rakendusamet/komisjon või rakendusameti/komisjoni nimel ja vastutusel tegutsevad kolmandad isikud töötlevad neid andmeid üksnes sellel eesmärgil. Andmesubjekte võidakse teavitada töötlemistoimingute edasistest üksikasjadest, nende õigustest ja sellest, kuidas oma õigusi kasutada, viidates isikuandmete kaitse avaldusele, mis on avaldatud rahastus- ja hankeportaalis aadressil

https://ec.europa.eu/info/funding-tenders/opportunities/portal/screen/support/legalnotice

ja rakendusameti veebilehel:

http://ec.europa.eu/chafea/about/data_protection.html

Taotlejatel palutakse regulaarselt kontrollida isikuandmete kaitse avaldust, et olla nõuetekohaselt teavitatud võimalikust ajakohastamisest, mis võib toimuda taotluste esitamise tähtaja jooksul või hiljem. Toetusesaajad võtavad juriidilise kohustuse teavitada oma töötajaid ameti teostatavatest asjaomastest töötlemistoimingutest. Selleks peavad nad töötajatele esitama ameti poolt rahastus- ja hankeportaalis avaldatud isikuandmete kaitse avaldused, enne kui töötajate andmed ametile edastatakse; isikuandmed võidakse kohaldatavate sätete kohaselt registreerida Euroopa Komisjoni varajase avastamise ja kõrvalejätmise süsteemis, mis on sätestatud finantsmääruse artiklites 135 ja 142.

14. Taotluste esitamise kord

Taotlused tuleb esitada elektroonilise taotlussüsteemi kaudu punktis 3 sätestatud tähtpäevaks aadressil

https://ec.europa.eu/info/funding-tenders/opportunities/portal/screen/home

Toimingud enne taotluse esitamist

1.	Otsige üles projektikonkurss: https://ec.europa.eu/info/funding-tenders/opportunities/portal/screen/programmes/agrip

2.	Looge taotluse esitamiseks konto: https://ec.europa.eu/info/funding-tenders/opportunities/portal/screen/how-to-participate/beneficiary-register

3.	Registreerige kõik partnerid toetusesaajate registri kaudu: https://ec.europa.eu/info/funding-tenders/opportunities/portal/screen/how-to-participate/beneficiary-register

Taotlejatele teatatakse valikuprotsessi tulemustest kirjalikult.

Taotlejad peavad järgima lehekülgede arvu piirangut ja täitma taotlussüsteemi nõudeid seoses tehnilise pakkumuse (B osa) vormindamisega.

Taotluse esitamisega nõustub taotleja käesolevas konkursikutses ja selles osutatud dokumentides kirjeldatud menetluste ja tingimustega.

Pärast taotluste esitamise tähtpäeva ei ole lubatud taotlust muuta. Kui tekib vajadus selgitada teatavaid küsimusi või parandada tehnilisi vigu, võib komisjon/rakendusamet võtta taotlejaga ühendust hindamisprotsessi vältel (31).

Kontaktandmed

Elektroonilise taotlussüsteemiga seotud küsimuste korral pöörduge IT-kasutajatoe poole, mis on sel eesmärgil loodud rahastus- ja hankeportaali veebilehel:

https://ec.europa.eu/info/funding-tenders/opportunities/portal/screen/support/helpdesks

Muude kui IT-küsimuste korral pöörduge Chafea kasutajatoe poole: CHAFEA-AGRI-CALLS@ec.europa.eu. Küsimuste esitamise tähtpäev on 2.4.2019 kl 17.00 Kesk-Euroopa aja järgi. Vastused asjakohastele küsimustele avaldatakse veebilehel http://ec.europa.eu/chafea/agri/faq.html 9.4.2019 kl 17.00 Kesk-Euroopa aja järgi.

Korduva küsimused avaldatakse Chafea veebilehel: http://ec.europa.eu/chafea/agri/faq.html

Käesoleva projektikonkursiga seotud kirjavahetuses (nt teabe küsimine või taotluse esitamine) tuleb alati selgelt viidata sellele konkreetsele projektikonkursile. Kui elektrooniline teabevahetussüsteem on väljastanud taotluse tunnuse, peab taotleja kasutama seda numbrit kogu järgnevas kirjavahetuses.

Lisatud dokumendid

—	Taotluste esitamise juhend koos asjakohaste lisadega

—	Taotlusvorm

—	Toetuslepingu näidis (ühe ja mitme toetusesaajaga versioon)

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta määrus (EL) nr 1144/2014 siseturul ja kolmandates riikides võetavate põllumajandustoodete teavitus- ja müügiedendusmeetmete kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 3/2008 (ELT L 317, 4.11.2014, lk 56).

(2) Komisjoni 23. aprilli 2015. aasta delegeeritud määrus (EL) 2015/1829, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1144/2014 siseturul ja kolmandates riikides võetavate põllumajandustoodete teavitus- ja müügiedendusmeetmete kohta (ELT L 266, 13.10.2015, lk 3).

(3) Komisjoni 7. oktoobri 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/1831, milles sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1144/2014 (siseturul ja kolmandates riikides võetavate põllumajandustoodete teavitus- ja müügiedendusmeetmete kohta) rakenduseeskirjad (ELT L 266, 13.10.2015, lk 14).

(4) Komisjoni 14. novembri 2018. aasta rakendusotsus siseturul ja kolmandates riikides võetavate põllumajandustoodete teavitus- ja müügiedendusmeetmete 2019. aasta tööprogrammi vastuvõtmise kohta, C(2018) 7451.

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012.

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrus (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta (ELT L 343, 14.12.2012, lk 1).

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1379/2013 kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1184/2006 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 104/2000 (ELT L 354, 28.12.2013, lk 1).

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrus (EL) nr 1924/2006 toidu kohta esitatavate toitumis- ja tervisealaste väidete kohta (ELT L 404, 30.12.2006, lk 9).

(*1) Puu- ja köögivilju käsitlevate mitut riiki hõlmavate siseturule suunatud programmide taotlused on rahastamiskõlblikud ka teema A alusel. Sel juhul peab teema A raames seoses puu- ja köögiviljadega esitatavate taotluste sõnum olema muu kui puu- ja köögiviljade tarbimise kasulikkus tasakaalustatud ja õige toitumise osana (v.a kui puu- ja köögiviljad on seotud muu(de) too(de)tega).

(*2) Riisi käsitlevate mitut riiki hõlmavate siseturule suunatud programmide taotlused on rahastamiskõlblikud ka teema A alusel. Sel juhul peab teema A raames seoses riisiga esitatavate taotluste sõnum kattuvuste vältimiseks olema muu kui riisitootmise kestlikkus (v.a kui riis on seotud muu(de) too(de)tega).

(10) KOM(2007) 279 (lõplik), 30.5.2007.

(*3) Kolmandatele riikidele suunatud mitmeaastaseid programme veise- ja/või vasikaliha kohta kohaldatakse teema E all. Nneid ei saa kohaldada teema D raames, välja arvatud juhul, kui veiseliha ja/või vasikaliha on seotud mõne muu toote/muude toodetega.

(11) Määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklid 136, 137 ja 142.

(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.7.2017, lk 29).

(13) Nõukogu 22. juuli 2003. aasta raamotsus 2003/568/JSK korruptsioonivastase võitluse kohta erasektoris (ELT L 192, 31.7.2003, lk 54).

(14) Nõukogu 24. oktoobri 2008. aasta raamotsus 2008/841/JSK organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse kohta (ELT L 300, 11.11.2008, lk 42).

(15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/849 mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ (ELT L 141, 5.6.2015, lk 73).

(16) Nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsus 2002/475/JSK terrorismivastase võitluse kohta (ELT L 164, 22.6.2002, lk 3).

(17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2011. aasta direktiiv 2011/36/EL, milles käsitletakse inimkaubanduse tõkestamist ja sellevastast võitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset ja millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/629/JSK (ELT L 101, 15.4.2011, lk 1).

(18) Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1).

(19) Määrus (EL, Euratom) 2018/1046.

(20) Taotlejatel soovitatakse esitada elulookirjeldused Europassi CV vormis. Vorm on avaldatud aadressil https://europass.cedefop.europa.eu/et

(21) Määrus (EL, Euratom) 2018/1046.

(22) Määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikkel 188.

(23) Konkurentsimenetluse juhised on aadressil

https://ec.europa.eu/chafea/agri/sites/chafea/files/agri-2016-61788-00-00_et.pdf

(24) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiivi 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 65).

(25) Taotleja tähelepanu juhitakse asjaolule, et kui ta saab tegevustoetust, ei ole kaudsed kulud rahastamiskõlblikud.

(26) Käesoleva konkursikutse avaldamise kuupäeva seisuga ei saa ükski liikmesriik finantsabi.

(27) http://publications.europa.eu/code/et/et-5000100.htm

(28) http://ec.europa.eu/agriculture/promotion/index_et.htm

(29) ELT L 39, 10.2.2007, lk 1.

(30) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).

(31) Määruse (EL, Euratom) 2018/1046 põhjendus 89.