17.10.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 348/8

KONKURSIKUTSE – EACEA/26/2017

Programm „Erasmus+“, 3. põhimeede – poliitikavaldkonna reformi toetamine

Kodanikuühiskonna koostöö hariduse ja koolituse ning noorsoo valdkonnas

(2017/C 348/09)

SISSEJUHATUS

Programmi raames tehtav koostöö haridus-, koolitus- ja noorsoovaldkonna kodanikuühiskonna organisatsioonidega on eriti tähtis selleks, et luua laiapõhjaline omanditunne elukestva õppe strateegiate ja poliitika alal ning võtta kõikidel tasanditel arvesse sidusrühmade arvamusi ja probleeme. See on tähtis, et teadvustada ELi tööhõive ja majanduskasvu strateegiat, hariduse ja koolituse üleeuroopalise koostöö strateegilist raamistikku (HK2020), selliseid konkreetseid poliitilisi tegevuskavasid nagu Bologna protsess kõrghariduses või Riia-Kopenhaageni protsess kutsehariduses ja -õppes, täiskasvanuhariduse Euroopa tegevuskava ning ELi noorsoostrateegiat. Ülioluline on tagada sidusrühmade aktiivne osalemine eri riikide poliitikareformide rakendamisel, edendada nende osalemist programmis „Erasmus+“ ja muudes Euroopa programmides ning levitada nende liikmete ulatuslike võrgustike kaudu poliitikat, programmi tulemusi ja häid tavasid. Käesoleva konkursikutse raames esitatavate tööprogrammide kontekstis julgustatakse taotlevaid organisatsioone ka siduma oma tegevust Euroopa kultuuripärandiaastaga 2018.

Selles kontekstis rahastatakse käesoleva konkursikutse kaudu kaht järgmist osa:

1.	Kodanikuühiskonna koostöö hariduse ja koolituse valdkonnas (1. osa)

2.	Kodanikuühiskonna koostöö noorsoo valdkonnas (2. osa)

NB! Organisatsioon saab käesoleva konkursikutse raames esitada ainult ühe taotluse kas 1. või 2. osa kohta.

MÕLEMA OSA ÜHISED ELEMENDID

1. Üldeesmärgid

Käesoleva konkursikutse eesmärk on tagada tegevustoetuse kujul struktuurne tugi Euroopa vabaühendustele ja Euroopa Liidu võrgustikele, mis tegutsevad hariduse või koolituse valdkonnas või noorsooalal ning millel on järgmised üldeesmärgid:

—

sidusrühmadele Euroopa poliitiliste tegevuskavade teadvustamine hariduse, koolituse ja noorsoo valdkonnas, eelkõige strateegia „Euroopa 2020“, 2020. aasta hariduse ja koolituse raamistiku, selliste konkreetsete poliitiliste tegevuskavade nagu Bologna või Riia-Kopenhaageni protsessi, täiskasvanuhariduse Euroopa tegevuskava või Euroopa Liidu noorsoostrateegia teadvustamine;

—	sidusrühmade seotuse ja koostöö parandamine riigiasutustega hariduse ja koolituse ning noorsoo valdkonnas poliitikameetmete ja reformide rakendamiseks, eelkõige Euroopa poolaasta raames väljastatud riigipõhiste soovituste rakendamiseks;

—	hariduse, koolituse ja noorsoo valdkonnas sidusrühmade osalemise edendamine;

—	sidusrühmade kaasatuse suurendamine poliitika ja programmi meetmete ja tulemuste teabe levitamiseks ning heade tavade vahetamiseks oma liikmete hulgas ja laiemalt.

Need eesmärgid peaksid selgesti sisalduma taotlevate organisatsioonide töökavades, tegevuses ja tulemustes.

2. Abikõlblikkus

2.1. Abikõlblikud taotlejad

Käesolev konkursikutse on avatud kahele järgmisele organisatsioonide kategooriale:

—	1. kategooria: hariduse ja koolituse või noorsoo valdkonna Euroopa vabaühendused;

—	2. kategooria: hariduse ja koolituse või noorsoo valdkonna Euroopa Liidu võrgustikud.

Organisatsioon võib esitada ainult ühe taotluse kas 1. või 2. kategooria kohta.

Abikõlblikud taotlejad peavad olema

—	vabaühendused või valitsusvälised asutused;

—	mittetulundusühendused.

Abikõlblike taotlejate kummagi kategooria üksikasjalik määratlus on osade kirjelduses.

Käesoleva konkursikutse raames ei ole abikõlblikud programmi „Erasmus+“ riiklikud esindused või organisatsioonid, mille liikmetest enamik (vähemalt kaks kolmandikku) on programmi „Erasmus+“ riiklikud esindused.

2.2. Abikõlblikud riigid

Abikõlblikud on ühes alljärgnevatest riikidest asutatud juriidiliste isikute taotlused:

—

Euroopa Liidu liikmesriigid: Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Horvaatia, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Madalmaad, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Taani, Tšehhi Vabariik, Ungari, Ühendkuningriik;

Ühendkuningriigist pärit taotlejatele: NB! Taotleja peab vastama abikõlblikkuse kriteeriumidele toetuse kogu kestuse ajal. Kui Ühendkuningriik lahkub EList toetusperioodil, sõlmimata ELiga kokkulepet, millega tagatakse Ühendkuningriigist pärit taotlejate abikõlblikkuse jätkumine, lõpetatakse teile ELi toetuse maksmine (samas jätkates osalemist, kui see on võimalik) või palutakse teil projektist lahkuda vastavalt partnerluse raamlepingule või tegevustoetuse lepingule (vastavalt artikli II.16.2.2 punktile a või üldtingimuste artikli II.16.2.1.punktile a).

—	Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) riigid, mis kuuluvad Euroopa Majanduspiirkonda (EMP): Island, Liechtenstein ja Norra;

—	kandidaatriigid, kelle liitumiseelne strateegia on kindlaks määratud kooskõlas kõnealuste riikidega sõlmitud raamlepingutes sätestatud üldpõhimõtete ning -tingimustega, et reguleerida nende osalemist ELi programmides: endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik ja Türgi.

3. Rahastamiskord

Käesoleva konkursikutse alusel saab taotleda järgmist:

—	partnerluse raamleping (1. osa „Haridus ja koolitus“ ning 2. osa „Noorsugu“) ning

—	aastane tegevustoetus (ainult 2. osa „Noorsugu“).

Organisatsioon võib esitada ainult ühe taotluse kas partnerluse raamlepingu või aastase tegevustoetuse kohta.

3.1. Partnerluse raamleping

Partnerluse raamlepingud hõlmavad pikaajalist koostööd Euroopa tasandil. Seda liiki lepinguga luuakse ametlik partnerlus kolmeks aastaks.

Partnerluse raamlepingu taotlused peavad sisaldama järgmist:

—	2018. aasta üksikasjalik 12-kuuline tööprogramm (aasta tööprogramm) koos toetuse arvutamiseks vajaliku teabega (vt taotluste koostamise juhend, punkt 11.2);

—	kolmeaastane strateegiline kava aastate 2018–2020 kohta.

Kolmeaastases kavas tuleb kirjeldada strateegiat, sealhulgas eesmärke, eeldatavaid tulemusi ja töötulemusi aastateks 2018–2020 nii kõigi kolme aasta jaoks kokku kui ka iga aasta kohta eraldi; samuti tuleb kirjeldada nende saavutamiseks vajalikku tegevust.

Aasta tööprogramm peab põhinema aastate 2018–2020 strateegilisel kaval ja selle alusel määratakse kõnealusest kolmest eelarveaastast iga aasta jaoks eraldi aastane tegevustoetus. Mitme- ja üheaastaste elementide järjepidevust ja täiendavust tuleb selgesti tõendada.

3.2. Aastane tegevustoetus (ainult 2. osa „Noorsugu“)

Aastased tegevustoetused keskenduvad lühiajalisele koostööle Euroopa tasandil.

Aastaste tegevustoetuste taotlused peavad sisaldama 2018. aasta 12 kuu üksikasjalikku tööprogrammi (aasta tööprogrammi) koos toetuse arvutamiseks vajaliku teabega.

4. Toetuse andmise kriteeriumid

Abikõlblike taotluste kvaliteeti hinnatakse järgmiste kriteeriumide alusel (1):

—	asjakohasus (kuni 30 punkti);

—	töökava ülesehituse ja rakendamise kvaliteet (kuni 20 punkti);

—	tegevuses osalevate isikute ja riikide profiil ning arv (kuni 20 punkti);

—	mõju, teabe vahetamine ja jätkusuutlikkus (kuni 30 punkti).

Ettepanekuid on võimalik rahastada, kui need saavad

—	kokku vähemalt 60 punkti ja

—

vähemalt pooled iga eespool nimetatud toetuse andmise kriteeriumi maksimumpunktidest (kriteeriumide „asjakohasus“ ning „mõju, teabe vahetamine ja jätkusuutlikkus“ eest vähemalt 15 punkti; kriteeriumide „töökava ülesehituse ja rakendamise kvaliteet“ ning „tegevustes osalevate isikute ja riikide profiil ning arv“ eest vähemalt 10 punkti).

5. Eelarve

Käesolevale konkursikutsele (1. ja 2. osa) 2018. aastal eraldatud kogueelarve 6 500 000 eurot jaotatakse järgmisel viisil:

1. osa „Haridus ja koolitus“2 500 000 eurot

2. osa „Noorsugu“4 000 000 eurot

Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusamet jätab endale õiguse kõiki ettenähtud vahendeid mitte välja jagada.

6. Taotluste esitamine

Taotlused tuleb esitada elektroonilisel taotlusvormil (e-vormil).

E-vorm on kättesaadav inglise, prantsuse ja saksa keeles järgmisel veebiaadressil:

http://eacea.ec.europa.eu/erasmus-plus/funding_en

Vorm tuleb nõuetekohaselt täita Euroopa Liidu ametlikus keeles.

Nõuetekohaselt täidetud e-vorm tuleb esitada veebis hiljemalt 14. detsembril 2017 kell 12.00 (keskpäev Brüsseli aja järgi) koos asjakohaste lisadega (2).

1.	Kirjalik kinnitus

2.	Üksikasjalik strateegiline kava aastate 2018–2020 kohta

(kohustuslik 1. osa „Haridus ja koolitus“ ja üksnes 2. osa „Noorsugu“ partnerluse raamlepingute taotluste korral)

Täiendavad kohustuslikud haldusdokumentide lisad (3) tuleb saata ametile e-postiga samaks tähtpäevaks.

7. Lisateave

Taotlused peavad vastama tingimustele, mis on esitatud konkursikutse EACEA/26/2017 taotluste koostamise juhendis, mis on kättesaadav järgmisel veebiaadressil:

http://eacea.ec.europa.eu/erasmus-plus/funding_en

E-post:

1. osa: EACEA-CIVIL-EDU@ec.europa.eu

2. osa: EACEA-YOUTH@ec.europa.eu

ERIELEMENDID

1. OSA

Kodanikuühiskonna koostöö: haridus ja koolitus

1. Erieesmärgid

Hariduse ja koolituse valdkonnas tegutsevad kodanikuühiskonna organisatsioonid peavad välja töötama ning rakendama uuenduslikke, suunatud ja loovaid strateegiaid ning tegevusi, et toetada reformide ja meetmete tõhusat rakendamist järgmistes valdkondades:

kaasava hariduse edendamine suunatud tegevuste kaudu, mis keskenduvad Pariisi deklaratsioonis toodud prioriteetide rakendamisele, eelkõige: kaasava ja demokraatliku õpikeskkonna edendamine, mis toob kaasa ebasoodsas olukorras olevate õppurite (sealhulgas rändajate) parema integreerimise ja toetab õppureid vastavalt nende vajadustele; perekondade, sotsiaalteenistuste, kodanikuühiskonna, sotsiaalpartnerite ja mitteformaalse õppe sektoriga tehtava koostöö suurendamine, et soodustada noorte kaasamist, tugevdada vastastikust toetust õpikeskkonna ja kogukonna vahel ning edendada kultuuridevahelist mõistmist; haridusasutuste õpetajate, koolitajate, haridustöötajate ja juhtide toetamine mitmekesisusega toimetulekul ning õiglase ja erapooletu õpikeskkonna edendamisel; kaasava hariduse elukestva õppe lähenemisviisi edendamine, et lihtsustada juurdepääsu erinevatele haridustasemetele ja sektoritele, nende lõpetamist ja nende vahelisi üleminekuid ning meelitada raskesti ligipääsetavaid rühmi tagasi õppima; hariduse juhtimis-, rahastamis- ja järelevalvemehhanismide parandamine, et kõrvaldada potentsiaalselt hariduslikku ebavõrdsust põhjustavad takistused; sotsiaalse ja kodanikupädevuse õpetamiseks kasutatavate innovaatiliste pedagoogikameetodite väljatöötamisele kaasa aitamine;

kõigi kodanike poolt laiapõhjaliste (põhi)pädevuste omandamise suurendamine järgneva kaudu: lugemise, matemaatika ja teadusalaste põhioskuste omandamise toetamine; võtmepädevuste omandamise toetamine, sealhulgas üleminekute lihtsustamise ning paindlike või alternatiivsete õppimisvõimaluste kaudu; täiskasvanuõppe ning kutsehariduse ja -õppe kvaliteedi arendamine; töölõppimise, praktika, õpipoisiõppe ja vabatahtliku töö edendamine; valdkondadevaheliste lähenemisviiside edendamine ning õpetajate haridust ja arengut käsitlevate suuniste ja toetuse välja töötamine; pädevustepõhise õpetamise ja õppimise võimendamine; Euroopa läbipaistvusvahendite edendamine ning varasema õppe, sealhulgas mitteformaalsete ja informaalsete õpitulemuste, ja kogemuste tunnustamine;

haridus- ja koolitusasutuste õpetajate, töötajate ja juhtide toetamine järgneva kaudu: atraktiivsete karjääristruktuuride edendamine, töötajate valimise, värbamise ja hoidmise parandamine; tõhusate sisseelamiskavade toetamine, milles on kombineeritud tööalane, sotsiaalne ja isiklik toetus; kättesaadava, taskukohase ja asjakohase jätkuva kutsealase arengu edendamine; meeskonnas õpetamise, vastastikuste klassivaatluste ja kutsealaste õpikogukondade edendamine; haridustöötajatele mõeldud veebikogukondade ja -vahendite arendamise toetamine;

tipptaseme ja innovatsiooni edendamine formaalse, mitteformaalse ja informaalse õppe kaudu ning põhi- ja võtmepädevuste, sealhulgas kirjaoskuse, arvutusoskuse, keeleoskuse, digi- ja ettevõtluspädevuse, aga ka muude pädevuste, näiteks loomingulisuse õppijakeskse pakkumise kaudu; innovaatilistes pedagoogikameetodites digitehnoloogiate tõhusa kasutamise toetamine; õppimisvõimaluste pakkumise ja vastu võtmise suurendamine, sealhulgas näiteks innovatiivsete haridusalaste lähenemisviiside, näiteks avatud õppematerjalide ja laialt avatud e-õppe (MOOC) teadvustamise kaudu; avatud õpikeskkondade ja valdkondadevaheliste sidusrühmade partnerluste loomine; haridus- ja koolitusasutuste ning välismaailma vaheliste sidemete suurendamine; hariduse ja koolituse kohta andmete kogumise ning nende analüüsimise suurendamine, sealhulgas innovaatiliste rahastamisvõimaluste uurimine.

Töökava peab selgesti näitama organisatsiooni potentsiaali ja võimet avaldada konkreetset mõju nimetatud valdkondadest vähemalt kahes.

2. Taotlejad

1. osa raames loetakse abikõlblikuks ainult alljärgnevatele määratlustele vastavad organisatsioonid.

1. kategooria: Euroopa vabaühendus

1. osa kontekstis peab Euroopa vabaühendus

—

tegelema aktiivselt hariduse ja koolituse valdkonna üleeuroopalise koostöö strateegilise raamistiku (HK 2020) rakendamisega:

—	vähemalt ühes järgmises sektoris – alusharidus ja lapsehoid, kooliharidus, kõrgharidus, kutseharidus ja -õpe, täiskasvanuõpe;

—	või vähemalt ühes peamises valdkondadevahelises valdkonnas, näiteks kodanikuharidus, IKT-haridus, keeleõpe, ettevõtlusharidus jne,

ja esindama vähemalt üht peamist sidusrühma, näiteks õpilasi, õpetajaid/koolitajaid/koolijuhte, koolituse pakkujaid, lapsevanemaid jne;

—

tegutsema formaalselt tunnustatud struktuuri raames, koosnema

a)	Euroopa organisatsioonist/sekretariaadist (taotleja), mis on olnud taotluse esitamise kuupäevaks abikõlblikus riigis juriidiliselt asutatud vähemalt kaks aastat, ning

b)	Euroopa organisatsiooniga/sekretariaadiga õiguslikult seotud riiklikest organisatsioonidest/osakondadest (4) vähemalt 12 abikõlblikus riigis;

—	olema sõltumatu riigiasutustest, parteidest ja äriorganisatsioonidest;

—	neil peab olema vähemalt üks palgatöötaja (täistööaja ekvivalendina).

2. kategooria: Euroopa Liidu võrgustik (formaalne võrgustik)

1. osa kontekstis on Euroopa Liidu võrgustik Euroopa vabaühenduste katusorganisatsioon (Euroopa vabaühendus on määratletud 1. kategooria all). Sellise Euroopa Liidu võrgustiku eripära on, et selle liikmed on Euroopa tasandil ise vabaühendused. Euroopa katusorganisatsioon esindab seega paljusid Euroopa sidusrühmi ja hõlmab mitmesuguseid poliitikavaldkondi. See peab

—	koosnema juriidiliselt sõltumatutest Euroopa vabaühendustest, nagu on määratletud 1. kategoorias, ja tegelema aktiivselt hariduse ja koolituse valdkonna üleeuroopalise koostöö strateegilise raamistiku (HK 2020) rakendamisega;

—

täitma kõik kolm järgmist nõuet:

a)	esindama rohkem kui ühte peamist sidusrühma – näiteks õppijad (hariduse ja koolituse kõigil tasanditel), õpetajakutse esindajad (sealhulgas õpetajad, koolitajad, koolijuhatajad), lapsevanemad jne ning

tegutsema kõigis järgmistes sektorites:

—	alusharidus ja lapsehoid;

—	kooliharidus;

—	kõrgharidus;

—	kutseharidus ja -õpe;

—	täiskasvanuõpe

ning

c)	tegutsema rohkem kui ühes valdkondadevahelises valdkonnas (näiteks kodanikuharidus, IKT-haridus, keeleõpe ja ettevõtlusharidus), mis hõlmab ühte või mitut esindavat sidusrühma, nagu on kirjeldatud eespool;

—	olema ametlikult asutatud, st olema juriidiline isik ja olema taotluse esitamise kuupäevaks vähemalt kaks aastat abikõlblikus riigis juriidiliselt asutatud (taotlejad peavad esitama organisatsiooni asutamislepingu ja ametliku registreerimistunnistuse koopia);

—	koosnema vähemalt 20 liikmesorganisatsioonist (Euroopa vabaühendusest, nagu on määratletud 1. kategoorias);

—	olema sõltumatu riigiasutustest, parteidest ja äriorganisatsioonidest;

—	neil peab olema vähemalt üks palgatöötaja (täistööaja ekvivalendina).

3. Tegevused

Abikõlblikud tegevused peavad olema otseselt seotud käesoleva konkursikutse üld- ja erieesmärkidega ning need peavad olema sidusad ja aasta tööprogrammis üksikasjalikult kirjeldatud.

Järgmine loetelu on näitlik ja mitteammendav:

—	tegevused, mis lihtsustavad sidusrühmade juurdepääsu Euroopa Liidu haridus- ja koolituspoliitika prioriteetide rakendamisele ning selles osalemist;

—	kogemuste ja heade tavade vahetamine; võrgustiku loomine ja partnerlused teiste sidusrühmadega;

—	liikmesorganisatsioonide suutlikkuse arendamine, sealhulgas vastastikuse õppe, koolituse, nõustamise, juhendamise ja mentorluse tegevused poliitikameetmete parema tulemuslikkuse tagamiseks;

—	algatused ja üritused Euroopa vabaühenduse / Euroopa Liidu võrgustiku liikmeskonna väljatöötamiseks;

—	valdkonna- ja riigipõhised uuringud, analüüsid, küsitlused ja aruanded Euroopa Liidu haridus- ja koolitusprioriteetide kohta, eelkõige ELi tööhõive ja majanduskasvu strateegia, sealhulgas Euroopa poolaasta, ja HK 2020 strateegilise raamistiku raames;

—

teadvustamine, teavitamine, teabe levitamine ja edendustegevus (seminarid, õpikojad, kampaaniad, koosolekud, avalikud arutelud, konsultatsioonid jne), mis on seotud Euroopa Liidu haridus- ja koolituspoliitika prioriteetidega ning nende toetamise Euroopa Liidu rahastamisvahenditega (Euroopa programmid, eelkõige „Erasmus+“, Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid); julgustatakse korraldama tegevusi, millega luuakse programmi „Erasmus+“ ja teiste Euroopa Liidu või riiklike/piirkondlike rahastamisallikate sünergiad;

—	koostööprojektid sihtrühmadele, sektoritele ja/või süsteemidele avalduva poliitilise mõju suurendamiseks.

Tegevused võivad toimuda Euroopa, piiriülesel, riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil.

4. Eelarve

Hariduse ja koolituse valdkonnas kodanikuühiskonna koostöö kaasrahastamiseks eraldatud kogueelarve on 2 500 000 eurot. NB!

—	1. kategooria organisatsioonid (Euroopa vabaühendused) hõlmavad ligikaudu 90 % ettenähtud hariduse ja koolituse eelarveosast;

—	2. kategooria Euroopa vabaühenduste võrgustikud hõlmavad ligikaudu 10 % ettenähtud hariduse ja koolituse eelarveosast.

Suurim aastane tegevustoetus kolmeaastase partnerluse raamlepingu alusel on järgmine.

1. kategooria: Euroopa vabaühendus

—	125 000 eurot

2. kategooria: Euroopa Liidu võrgustikud

—	200 000 eurot

2. OSA

Kodanikuühiskonna koostöö: noorsugu

1. Erieesmärgid

Käesoleva konkursikutse alusel toetatavad noorsoo valdkonnas tegutsevad organisatsioonid korraldavad tegevusi, mille eesmärk on:

—

edendada Euroopas kõigi noorte tugevamat osalemist demokraatlikus ja kodanikuühiskonnas; aidata kaasa noori ja noorteorganisatsioone mõjutavate poliitiliste teemade üle arutelude pidamisele / nende arendamisele Euroopa, riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil; muuta noorte hääl ühiskonnas paremini kuuldavaks; julgustada Euroopa Parlamendi valimistel hääletamist; edendada ühiskonnas noorte mõjuvõimu suurendamist ja nende osalemist otsustusprotsessides;

—	edendada noorte õiglast ja võrdset juurdepääsu võimalustele; lihtsustada üleminekut noorukieast täiskasvanuellu, eelkõige tööturule sisenemist ja noorte tööalast konkurentsivõimet; suurendada kõigi noorte sotsiaalset kaasamist ja nende osalemist solidaarsustegevustes;

—	edendada pädevuste ja oskuste arendamist mitteformaalse õppe, noorteorganisatsioonide ja noorsootöö kaudu; edendada Euroopa noorte hulgas digikirjaoskust, kultuuridevahelist õpet, kriitilist mõtlemist, mitmekesisuse austamist ning solidaarsuse, võrdsete võimaluste ja inimõiguste väärtusi.

2. Taotlevad asutused

Noorsoo valdkonnas tehtava kodanikuühiskonna koostöö kontekstis kehtivad järgmised mõisted:

1. kategooria: Euroopa vabaühendus peab

—

tegutsema formaalselt tunnustatud struktuuri raames, koosnema a) Euroopa organisatsioonist/sekretariaadist (taotleja), mis on olnud taotluse esitamise kuupäevaks abikõlblikus riigis juriidiliselt asutatud vähemalt ühe aasta, ning b) Euroopa organisatsiooniga/sekretariaadiga õiguslikult seotud riiklikest organisatsioonidest/osakondadest (5) vähemalt 12 abikõlblikus riigis;

—	tegutsema noorsoo valdkonnas ning korraldama tegevusi, millega toetatakse Euroopa Liidu noorsoostrateegia tegevusvaldkondade rakendamist;

—	kaasama noori organisatsiooni haldusesse ja juhtimisse.

2. kategooria: Euroopa Liidu võrgustik (mitteformaalne võrgustik) peab

—	koosnema juriidiliselt sõltumatutest mittetulundusühingutest, mis tegutsevad noorsoo valdkonnas ja korraldavad tegevusi, millega toetatakse Euroopa Liidu noorsoostrateegia tegevusvaldkondade rakendamist;

—

tegutsema mitteformaalse juhtimise alusel, koosnema a) organisatsioonist, mis on olnud taotluse esitamise kuupäevaks abikõlblikus riigis juriidiliselt asutatud vähemalt ühe aasta ja mis täidab Euroopa tasandil võrgustiku koordineerimise ja toetamise ülesandeid (taotleja), ning b) vähemalt 12 abikõlblikus riigis asutatud teistest organisatsioonidest;

—	kaasama noori võrgustiku haldusesse ja juhtimisse.

3. Tegevused

Taotlejad peavad esitama sidusa ja hästi koostatud tööprogrammi, mis hõlmab noorte juhitud mittetulundustegevusi, mis sobivad konkursikutse eesmärkide saavutamiseks.

Need tegevused on eelkõige järgmised:

—	mitteformaalse ja informaalse õppimise programmid ning tegevusprogrammid, mis on suunatud noortele ja noortele töötajatele;

—	noorsootöö kvaliteedi täiustamise tegevused;

—	noorsoo valdkonnas tunnustamise ja läbipaistvuse vahendite arendamise ning edendamise tegevused;

—	seminarid, koosolekud, õpikojad, konsultatsioonid, arutelud noortega noorsoopoliitika ja/või Euroopa küsimuste teemal;

—	konsultatsioonid noortega, mis annavad teavet noorsoo valdkonna struktuurse dialoogi jaoks;

—	demokraatiaelus noorte aktiivset osalemist edendamise tegevused;

—	Euroopas kultuuridevahelise õppe ja mõistmise edendamise tegevused;

—	meedia- ja teabetegevused ning -vahendid noorsoo ja Euroopa küsimustes.

4. Eelarve

Euroopa Liidu kogueelarve noorsoo valdkonnas kodanikuühiskonna koostöö kaasrahastamiseks on

4 000 000 eurot. NB!

—	Ainult noorsooga tegelevad 1. kategooria asutused (Euroopa vabaühendused) hõlmavad ligikaudu 70 % ettenähtud noorsoo eelarveosast;

—	laiema tegevusvaldkonnaga, kuid siiski noorsooga seotud tegevusalaga 1. kategooria asutused (Euroopa vabaühendused) hõlmavad ligikaudu 10 % ettenähtud noorsoo eelarveosast;

—	ainult noorsooga tegelevad 2. kategooria organisatsioonid (Euroopa Liidu võrgustikud) hõlmavad ligikaudu 20 % ettenähtud noorsoo eelarveosast.

Suurim aastane tegevustoetus on järgmine.

1. kategooria: Euroopa vabaühendus

—	50 000 eurot partnerluse raamlepingute taotluste korral

—	35 000 eurot aastaste tegevustoetuste taotluste korral

2. kategooria: Euroopa Liidu võrgustikud

—	50 000 eurot partnerluse raamlepingute taotluste korral

—	35 000 eurot aastaste tegevustoetuste taotluste korral

(1) Toetuse andmise kriteeriumide üksikasjalik teave on esitatud taotluse koostamise juhendi punktis 9.

(2) Taotluste koostamise juhendis nõutud mis tahes muu haldusdokument tuleb saata e-postiga 14. detsembriks 2017 (keskpäev Brüsseli aja järgi) Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusametile järgmisel e-posti aadressil:

1. osa: EACEA-CIVIL-EDU@ec.europa.eu – 2. osa: EACEA-YOUTH@ec.europa.eu

(3) Lisade üksikasjalik teave on esitatud taotluse koostamise juhendi punktis 14.

(4) Euroopa vabaühendus peab tõendama, et kõik riiklikud organisatsioonid/osakonnad on selle Euroopa organisatsiooniga/sekretariaadiga juriidiliselt seotud.

(5) Euroopa vabaühendus peab tõendama, et kõik riiklikud organisatsioonid/osakonnad on selle Euroopa organisatsiooniga/sekretariaadiga juriidiliselt seotud.