I LISA

AMETIÜLESANDED

Käesoleva konkursi edukalt läbinud ja tööle võetud administraatorite peamised ametiülesanded võivad institutsiooniti erineda. Üldiselt hõlmavad need järgmist:

—	projektijuhtimine: vajalike ressursside analüüsimine, väljapakkumine, kavandamine, kulude hindamine, kindlakstegemine ja soetamine, ajakava kindlaksmääramine, rakendamise järelmeetmed, muutuste juhtimine ja aruandlus;

—	projektitegevuste eest vastutava(te) meeskonna (meeskondade) töös osalemine/selle koordineerimine/juhtimine.

Olenevalt valitud valdkonnast võivad edukate kandidaatide spetsiifilised ametiülesanded hõlmata järgmist:

1. valdkond. Andmeanalüüs ja IT-teenused

Andmeanalüüsi ja IT-teenuste ekspertide töö on seotud peamiselt järgmisega:

andmeanalüüsi puhul järgmistes tegevustes osalemine ja vastutuse võtmine:

—	kontseptsiooni väljatöötamine, analüüs ning tehniline ja haldusalane järelevalve andmeanalüüsi valdkonnas, andmete hindamine ja valideerimine, andmete töötlemine ja valideerimine, andmete kvaliteet ja avalikustamise kontroll;

—	suurandmete, struktureerimata teabe ja võrdlusandmebaaside haldamine;

—	andmete integratsioon ja lingid, statistilise ja tehisõppe algoritmi väljatöötamine;

—	statistilise protsessi väljatöötamine andmete hindamise, imputeerimise ja väljundi kontrollimise jaoks;

—	valimi suuruse kindlaksmääramine ja segmenteerimine;

—	metaandmete käsitlemine, võõrväärtuste kindlakstegemine ning aegridade analüüs ja ökonomeetria;

—	statistiliste andmete levitamise ja valideerimise põhimõtete, nõuete ja suuniste koostamine;

—	andmete usaldusväärsuse ja asjakohasuse analüüsimine ja hindamine;

—	andmete töötlemise ja tõlgendamise meetodite, vahendite ja protseduuride väljatöötamine ja kasutamine, mis võib hõlmata kõige uuema kvantitatiivse tehnika kasutamist hindamise eesmärgil.

IT-teenuste haldamise puhul järgmistes tegevustes osalemine ja vastutuse võtmine:

—	IT-teenuste haldamise protsesside ja toodete kavandamine, väljatöötamine, kohandamine, rakendamine ja haldamine;

—	IT-teenuste haldamise protsesside kvaliteedijuhtimine, riskijuhtimine, tulemuslikkuse hindamine ja pidev teenuste täiustamine;

—	strateegia juhtimine IT-teenuste puhul;

—	eriprojektid IT-teenuste haldamise valdkonnas;

—	hankemenetlused asjaomases pädevusvaldkonnas;

—	IT-poliitika ja strateegiate kindlaksmääramine ja/või rakendamine, samuti asjaomases pädevusvaldkonnas uuringute ja hindamiste tegemine.

2. valdkond. Digitaalne töökoht, bürooautomaatika ja mobiilne andmetöötlus

Digitaalse töökoha, bürooautomaatika ja mobiilse andmetöötluse ekspertide töö on seotud peamiselt järgmisega:

—	lahenduste/teenuste väljatöötamine, kavandamine, rakendamine, korraldamine, arendamine ja toetamine sellistes valdkondades nagu bürooautomaatika (sh avatud lähtekoodiga tarkvara), digitaalne töökoht ja mobiilne andmetöötlus;

—	kõnealuseid teenuseid puudutava turbepoliitika rakendamine ja nende teenuste arendamiseks ettepanekute tegemine, et võimaldada muutuvate ärivajadustega õigel ajal kohaneda;

—	tehnoloogiaseire muudes asjaomastes valdkondades;

—	uute lahenduste tehniline hindamine;

—	arhitektuuri, kasutuselevõtu ja integratsiooniga seotud tegevuste koordineerimine ning uute taristute ja lahenduste haldamine.

3. valdkond. Ettevõtte ressursside planeerimine (ERP)

Ettevõtte ressursside planeerimise ekspertide töö on seotud peamiselt järgmisega:

—	suuremahuliste ERP rakendamise projektide juhtimine, et rahuldada kindlaks tehtud ärivajadused ja/või rakendada ERP süsteemi hooldamise ja arendamise strateegiat;

—	valdkonnaüleste töörühmade juhtimine;

—	ERP kaudu toetatavate äriprotsesside integratsiooni hõlbustamine funktsionaalsete valdkondade lõikes;

—	kulude, ajakavade ja kasutatavate ressursside jälgimine ning meetmete võtmine kokku lepitud piiridest kõrvalekaldumise korral;

—	muudatuste käsitlemise menetluse juhtimine, aidates kaasa sellele, et projekti sponsorid nõustuvad projekti muudatustega.

4. valdkond. IKT turve

IKT turbe ekspertide töö on seotud peamiselt järgmisega:

—	IT turbe poliitika ja nõuete koostamine;

—	CERT-teenuste (CERT – infoturbeintsidentidega tegelev rühm) osutamine: kontseptsiooni väljatöötamine, analüüs ning tehniline ja haldusalane järelevalve IKT turbe valdkonnas, tugi ja taristu;

—	IT turbe raamistike läbivaatamine ja IT turbe protsesside täiustamise toetamine;

—	hinnangulisele riskitasemele vastavate turvakontrollide kavandamine, analüüsimine, neid käsitlevate tehniliste ja õigusalaste dokumentide koostamine ning nende rakendamine;

—	turbetoodete kindlakstegemine, hindamine ja integreerimine, sealhulgas spetsiifiliste turbevahendite arendamine või täiustamine;

—	projektimeeskondade toetamine turvalisuse perioodilisel hindamisel, IT turbe auditis, turvalisuse testimisel, haavatavustegurite haldamisel, turvasündmuste jälgimisel ja intsidentide lahendamisel;

—	turbeauditite tegemine ja intsidentide uurimine;

—	ettepanekute tegemine selliste meetmete kohta, millega suurendatakse teadlikkust küberturbest;

—	küberturbeoperatsioonide tegemine: seire ja tuvastamine, intsidentide lahendamine, turbe kindlustamine, turbeoperatsioonide kavandamine;

NB! IKT turbe eksperdid peavad nõustuma julgeolekukontrolli läbimisega, kuna sellel ametikohal peab olema juurdepääs tasemele SECRET-EU. Salastatud teabele juurdepääsu loa taotlus esitatakse värbamisprotsessi käigus.

5. valdkond. IT-taristu

IT-taristu ekspertide töö on seotud peamiselt järgmisega:

—

korporatiivse IKT-taristu ja korporatiivsete andmekeskuste valdkonnas lahenduste/teenuste kavandamine, rakendamine ja korraldamine. Eelkõige füüsiliste ja virtuaalsete komponentide (operatsioonisüsteemid, serverid, mälusüsteemid, andmebaasid, rakendusserverid, võrguelemendid), teenuste (kaugpöördus, internetiühendus, kõne-/andmeside, mobiilteenused, turve jne) ning era- ja avalike pilvandmetöötluse tehnoloogialahenduste ja teenuste integreerimine ja haldamine;

—	põhitegevuste juhtimine ja koordineerimine hallatavate teenuslepingute kaudu selliste tehnoloogiavaldkondade raames, mida korporatiivne IKT-taristu ja korporatiivsed andmekeskused tavaliselt hõlmavad;

—	äri- ja tehniliste teenuste kataloogide väljatöötamine ja haldamine;

—	korporatiivse teabeturbepoliitika ja talitluspidevuse raamistike rakendamine IT-taristu teenuste puhul.

6. valdkond. IT portfelli-/programmihaldus ja ettevõttearhitektuur

IT portfelli-/programmihalduse ja ettevõttearhitektuuri ekspertide töö on seotud peamiselt järgmisega:

—	strateegilise tähtsusega horisontaalsete IT-algatuste koordineerimine ja/või juhtimine;

—	lahenduste väljatöötamine ja haldamine ja/või selle kontrollimine, et portfell/programm täidab oma eesmärgid ja et sinna kuuluvate projektidega kaasnevad eeldatud hüved;

—	portfelli/programmi ning sinna kuuluvate projektide ulatuse, planeerimise, eelarve ja riskide jälgimine;

—	ettevõttearhitektuuriga seotud toodete, sealhulgas korporatiivse (strateegilise) arhitektuuri ning seonduva valdkonnaspetsiifilise (tehnilise) arhitektuuri, tegevuskavade, äriprotsesside ja teenustele orienteeritud arhitektuuri väljatöötamine ja valideerimine;

—	IT-strateegia raames IT-visiooni väljatöötamises osalemine, arvestades tehnoloogilisi võimalusi.

I LISA lõpp. Tagasi põhiteksti juurde saamiseks klõpsake siia

II LISA

VALIKUKRITEERIUMID

Kvalifikatsiooni hindamisel võtab valikukomisjon arvesse järgmist:

1. valdkond. Andmeanalüüs ja IT-teenused

1.	Erialane töökogemus projektijuhtimises või tegevuste ja teenuste haldamises infotehnoloogia või andmetöötluse valdkonnas.

2.	Erialane töökogemus IT- või andmeteenuste haldamises.

3.	Erialane töökogemus IT-teenuste haldamise põhimõtete ja tavade alal standardraamistiku kohaldamise kaudu.

4.	Kvalifikatsioon ITILi või COBITi alal.

5.	Erialane töökogemus IT- või andmehalduse raamistike alal.

6.	Kvalifikatsioon projektijuhtimise metoodika alal, nt PRINCE2, PMI.

7.	Erialane töökogemus projektijuhtimises või tegevuste ja teenuste haldamises andmeanalüüsi valdkonnas, nt võõrväärtuste kindlakstegemise ja käsitlemise, paneelandmete, mudelipõhise hinnangufunktsiooni, aegridade ja küsitluste alal.

8.	Erialane töökogemus andmehaldusega seotud valdkonnas, näiteks veebist korjatud andmete ja veebianalüüsi, statistilise ja tehisõppe, algoritmipõhiste hinnangute, georuumilise statistika, skaneerimisandmete ja andmesensorite alal.

9.	Erialane töökogemus andmeanalüüsi vahendite kasutamises.

10.	Erialane töökogemus suurandmete, struktureerimata teabe ja võrdlusandmebaaside haldamises.

11.	Erialane töökogemus metaandmete käsitlemises, võõrväärtuste kindlakstegemises, aegridade analüüsis ja ökonomeetrias.

12.	Erialane töökogemus statistiliste andmete levitamise ja valideerimise põhimõtete, nõuete ja suuniste alal.

13.	Erialane töökogemus andmete töötlemise ja tõlgendamise meetodite, vahendite ja protseduuride väljatöötamises ja kasutamises, mis võib hõlmata kõige uuema kvantitatiivse tehnika kasutamist hindamise eesmärgil.

2. valdkond. Digitaalne töökoht, bürooautomaatika ja mobiilne andmetöötlus

1.	Erialane töökogemus lahenduste/teenuste väljatöötamisel ja kavandamisel mitmes korporatiivse tasandi rakendusprojektis, mis on seotud digitaalse töökoha, bürooautomaatika ja mobiilse andmetöötlusega.

2.	Erialane töökogemus lahenduste/teenuste rakendamises, korraldamises, arendamises ja toetamises mitmes korporatiivse tasandi rakendusprojektis, mis on seotud digitaalse töökoha, bürooautomaatika ja mobiilse andmetöötlusega.

3.	Erialane töökogemus turbepoliitika rakendamises mitmes korporatiivse tasandi rakendusprojektis, mis on seotud digitaalse töökoha, bürooautomaatika ja mobiilse andmetöötlusega.

4.	Erialane töökogemus arhitektuuri, kasutuselevõtu ja integratsiooniga seotud tegevuste koordineerimises ning uute taristute ja lahenduste haldamises.

5.	Erialane töökogemus digitaalse töökoha, bürooautomaatika ja mobiilse andmetöötluse tavapärase arhitektuuri, kavandamise ja arendamise alal.

6.	Erialane töökogemus ressursside planeerimises, sealhulgas vajaduste analüüs, ressursside hindamine ja eraldamine.

7.	Kvalifikatsioon projektijuhtimise metoodika alal, nt PRINCE2, PMI.

8.	Erialane töökogemus avatud lähtekoodiga tarkvara alal.

3. valdkond. Ettevõtte ressursside planeerimine (ERP)

1.	Erialane töökogemus mitmes korporatiivse tasandi ERP rakendamise projektis.

2.	Erialane töökogemus ERP arhitektuuri äriprotsessi analüüsi ja funktsionaalse disaini alal.

3.	Erialane töökogemus ERP rakendamise metoodika ja tehnika alal.

4.	Erialane töökogemus kogu ERP rakendamise tsükli, funktsionaalsuse tagamise ja ärivajadustele vastamise alal.

5.	Kvalifikatsioon ühe või mitme ERP komplektide mooduli alal.

6.	Erialane töökogemus ressursside planeerimises, sealhulgas vajaduste analüüsimises, ressursside hindamises ja eraldamises.

7.	Kvalifikatsioon projektijuhtimise metoodika alal, nt PRINCE2, PMI.

8.	Erialane töökogemus muudatuste käsitlemise menetluse juhtimises.

4. valdkond. IKT turve

1.	Erialane töökogemus hinnangulisele riskitasemele vastavate turvakontrollide kavandamises, analüüsimises, neid käsitlevate tehniliste ja õigusalaste dokumentide koostamises ning nende rakendamises (sh kvaliteedikontrollid, nt ISO 27000 ning riskianalüüs ja riskijuhtimine).

2.

Erialane töökogemus turbetoodete kindlakstegemises, hindamises ja integreerimises, sealhulgas spetsiifiliste turbevahendite arendamise, turbe valdkonna haavatavustegurite haldamise, haavatavustegurite hindamise, sissetungitestide või täiustamise alal (muu hulgas ka avatud lähtekoodiga lahenduste kasutuselevõtus IT-turbe valdkonnas).

3.

Erialane töökogemus turvalisuse perioodilises hindamises, IT-turbe auditis, turvalisuse testimises, haavatavustegurite haldamises, turvasündmuste jälgimises ja intsidentide lahendamises (nt turbeoperatsioonide elluviimine, süsteemide turvalisuse haldamine, haavatavustegurite hindamine, sissetungitestid, infosüsteemide sertifitseerimine ja akrediteerimine, teabeturbe audit, andmekaitse-eeskirjade järgimine, turvalisuse kavandamine).

4.	Erialane töökogemus turbeauditis ja intsidentide uurimises (nt kohtuekspertiis, pahavara analüüs, logi analüüs).

5.	Erialane töökogemus selliste meetmete alal, millega suurendatakse teadlikkust küberturbest.

6.	Erialane töökogemus seires ja tuvastamises, intsidentide lahendamises, turvalisuse kindlustamises, turbeoperatsioonide kavandamises (nt kaitsemeetmete rakendamine, ohtude kohta teabe kogumine).

7.	Kvalifikatsioon projektijuhtimise metoodika (nt PRINCE2, PMI) ja/või teenuste haldamise (nt ITIL) alal.

8.	Turbealane kvalifikatsioon riskijuhtimise, turbe haldamise või turbeintsidentide lahendamise alal (nt CISSP, SANS/GIAC, CEH, CISA).

9.	Erialane töökogemus IT-projektide juhtimises ja/või IT-teenuste haldamises.

5. valdkond. IT-taristu

1.	Kvalifikatsioon ja/või erialane töökogemus teenuste haldamise alal (ITIL).

2.	Erialane töökogemus ühe või mitme andmekeskuse teenuste valdkonna (andmetöötlusplatvormi teenused, talletus- ja varundusteenused, rakenduse taristu teenused, võrgud ja turvateenused) rakendamises ja korraldamises.

3.

Erialane töökogemus teenuslepingute haldamises ühes või mitmes selliste andmekeskuse teenuste valdkonnas (andmetöötlusplatvormi teenused, talletus- ja varundusteenused, rakenduse taristu teenused, võrgud ja turvateenused), mida osutasid täielikult või osaliselt alltöövõtjateks olnud teenuseosutajad.

4.

Erialane töökogemus ühe või mitme järgmise valdkonnaga seotud tehnoloogia puhul: a) andmetöötlusplatvormi (operatsioonisüsteemid, virtualisatsioon, füüsilised serverid) haldamine; b) talletusteenuste ja/või varundusteenuste haldamine; c) rakenduse/vahevara taristu (andmebaasi ja/või sisu haldamise süsteemid ja rakendusserver) haldamine; d) füüsiliste andmekeskuste rajatiste ja varade haldamine; e) võrkude ja turvateenuste tehnoloogia haldamine.

5.	Erialane töökogemus projektijuhtimises ja/või tegevuste ja teenuste haldamises infotehnoloogia valdkonnas.

6.	Kvalifikatsioon projektijuhtimise metoodika alal, nt PRINCE2, PMI.

7.	Erialane töökogemus teabeturberaamistike ja nende võrgu- ja turvateenuste suhtes kohaldamise alal.

8.	Erialane töökogemus ühe või mitme andmekeskuse teenuste valdkonna (andmetöötlusplatvormi teenused, talletus- ja varundusteenused, rakenduse taristu teenused, võrgud ja turvateenused) kujundamises ja rakendamises.

6. valdkond. IT portfelli-/programmihaldus ja ettevõttearhitektuur

1.	Erialane töökogemus projektijuhtimises ja/või tegevuste ja teenuste haldamises infotehnoloogia ja/või ettevõttearhitektuuri valdkonnas.

2.	Erialane töökogemus portfelli- ja/või programmihalduses.

3.	Erialane töökogemus ressursside planeerimises, sealhulgas vajaduste analüüsimises, ressursside hindamises ja eraldamises.

4.	Kvalifikatsioon projektijuhtimise metoodika alal (nt PRINCE2, PMI).

5.	Erialane töökogemus ettevõttearhitektuuri raamistike, põhimõtete ja tavade alal ning/või kvalifikatsioon ettevõttearhitektuuri põhimõtete ja tavade alal (nt TOGAF).

6.	Erialane töökogemus IT-strateegia ja/või IT-halduse raamistike alal (nt COBIT).

7.	Erialane töökogemus ettevõttearhitektuuri modelleerimises.

8.	Erialane töökogemus suuremahuliste IT-süsteemide rakendamises.

II LISA lõpp. Tagasi põhiteksti juurde saamiseks klõpsake siia

III LISA

AVALIKE KONKURSSIDE ÜLDEESKIRJAD

EPSO valikumenetlustes ei eristata kandidaate soo järgi.

SISUKORD

1.

OSALEMISTINGIMUSED

13

1.1.

Üldvõimed ja -oskused

13

1.2.

Üldtingimused

14

1.3.

Eritingimused

14

1.4.

Keelteoskus

15

2.

KANDIDEERIMISAVALDUSE ESITAMINE

15

2.1.

Sooritage interaktiivsed testid

15

2.2.

Looge EPSO kasutajakonto

15

2.3.

Registreeruge elektrooniliselt

15

2.4.

Võrdsed võimalused ja eritingimused

16

3.

VALIKUMENETLUS

16

3.1.

Valikukomisjon

16

3.2.

Arvutipõhised valikvastustega eelvalikutestid

17

3.3.

Osalemistingimuste täitmise kontrollimine

17

3.4.

Kvalifikatsiooni hindamine (Talent Screener)

18

3.5.

Vahetestid ja -katsed

18

3.6.

Hindamiskeskus/-etapp

18

3.7.

Osalemistingimuste täitmise kinnitamine

19

4.

EDUKAD KANDIDAADID/VÄRBAMINE

19

4.1.

Reservnimekiri

19

4.2.

Oskuste pass

20

5.

TEABEVAHETUS

20

5.1.

Teabevahetus EPSOga

20

5.2.

Teabevahetus valikukomisjonidega

20

5.3.

Andmekaitse

20

5.4.

Teabega tutvumine

20

5.5.

Teabe automaatne avalikustamine

21

5.6.

Taotluse korral esitatav teave

21

6.

KAEBUSED

21

6.1.

Ühenduse võtmine EPSOga

21

6.2.

Tehnilised probleemid

22

6.3.

Vead arvutipõhistes valikvastustega testides

22

6.4.

Läbivaatamistaotlused

22

6.5.

Halduskaebused

23

6.6.

Kaebused kohtule

23

6.7.

Euroopa Ombudsman

24

6.8.

Konkursilt eemaldamine

24

SISSEJUHATUS

Euroopa Liidu (EL) institutsioonid värbavad ametnikke avalike konkursside alusel, mis koosnevad testidest ja katsetest, millega tagatakse võrdne kohtlemine ja oskustel põhinev valik ning antakse kõigile osalemistingimusi täitvatele kandidaatidele võimalus oma võimeid näidata.

Uute ametnike valimisega tegelevad EPSO (Euroopa Personalivaliku Amet), kes vastutab avalike konkursside korraldamise kõigi aspektide eest, ja valikukomisjonid, kes määravad kindlaks ja kiidavad heaks testide ja katsete sisu ning hindavad kandidaate. Selle süsteemi aluseks on üldpõhimõte, et valikuotsused tuleb teha sõltumatult, ilma mis tahes kujul lubamatu mõjutamiseta.

1.   OSALEMISTINGIMUSED

1.1.   Üldvõimed ja -oskused

ELi institutsioonid otsivad andekaid, motiveeritud ja oma valdkonnas kõrgelt kvalifitseeritud kandidaate, kellel on järgmised üldvõimed ja -oskused:

—	analüüsi- ja probleemide lahendamise oskus: oluliste asjaolude tuvastamine keerukate probleemide puhul ning loominguliste ja praktiliste lahenduste leidmine;

—	suhtlemisoskus: selge ja täpne suuline ja kirjalik suhtlemine;

—	kvaliteedi ja tulemuste tagamise oskus: kvaliteetsete töötulemuste saavutamiseks isikliku vastutuse võtmine ja initsiatiivi ülesnäitamine, järgides kindlaks määratud menetlusi;

—	õppimis- ja enesearendamisvõime: isiklike oskuste ning organisatsiooni ja selle töökeskkonda käsitlevate teadmiste arendamine ja süvendamine;

—	prioriteetide seadmise ja organiseerimise oskus: olulisemate ülesannete esikohale seadmine, paindlikult töötamine ning oma töö tõhus organiseerimine;

—	pingetaluvus: tõhususe säilitamine ka suure töökoormuse puhul, positiivne toimetulek korralduslike probleemidega ning kohanemine muutuva töökeskkonnaga;

—	meeskonnatöö oskus: oskus teha koostööd nii oma kolleegidega kui ka organisatsiooniväliste üksuste liikmetega ning inimeste erinevuste austamine, ning

—	juhtimisoskus (üksnes administraatorite puhul): inimeste juhtimine, arendamine ja motiveerimine seatud eesmärkide saavutamiseks.

1.2.   Üldtingimused

Järgmised osalemise üldtingimused on kõikide konkursside puhul ühesugused, juhul kui konkursiteates ei ole mainitud spetsiifilisi erandeid, näiteks ELiga ühinevate riikide jaoks:

—	kandidaat peab olema mõne ELi liikmesriigi kodanik;

—	kandidaat peab olema täitnud kõik sõjaväeteenistust reguleerivate seadustega ettenähtud kohustused ning

—	kandidaadil peavad olema asjaomaste töökohustuste täitmiseks vajalikud isikuomadused.

Avalikul konkursil osalemise suhtes kohaldatakse ainult üht vanusepiirangut, milleks on ELi ametnike personalieeskirjades kindlaks määratud pensioniiga (vt EPSO veebisait www.eu-careers.eu).

Kodakondsuse tõendamiseks tuleb esitada ametlik dokument, nt pass või isikutunnistus, mis peab olema kehtiv avalduste esitamise lõppkuupäeval. Ülejäänud kahes punktis esitatud nõudmiste täitmist tõendavad dokumendid tuleb üldiselt esitada alles töölevõtmise etapis.

1.3.   Eritingimused

Olenevalt asjaomasest profiilist on kvalifikatsiooni ja erialast töökogemust käsitlevad eritingimused erinevad ning need nähakse ette konkursiteates. Kandidaadi avaldus peaks sisaldama võimalikult palju teavet tema kvalifikatsiooni ja erialase töökogemuse (kui see on nõutav) kohta, et valikukomisjon saaks hinnata nende asjakohasust kindlaks määratud ametiülesannete seisukohast.

a)

Diplomid ja/või tunnistused: ELi mittekuuluvates riikides välja antud diplomid peavad olema tunnustatud mõne ELi liikmesriigi ametiasutuse, nt haridusministeeriumi poolt. Arvesse võetakse haridussüsteemide erinevusi. Keskharidusjärgse hariduse ja tehnilise või erialase koolituse või erikursuse korral tuleb märkida õpingute käigus käsitletud teemad, õpingute kestus ja see, kas tegemist oli täis- või osaajaga koolituse või õhtuse õppega.

b)

Erialast töökogemust (kui see on nõutav) võetakse arvesse üksnes juhul, kui see on konkursiteates kirjeldatud ametiülesannete puhul asjakohane ja tegemist on — tegeliku ja tõendatava töötamisega, — tasustatud tööga, — alluvussuhte või teenuse pakkumisega ja — kui see vastab järgmistele tingimustele: — vabatahtlik töö: kui see on tasustatud ning selle töötundide arv nädalas ja kestus on võrreldavad tavalise töökohaga; — praktika: kui see on tasustatud; — kohustuslik sõjaväeteenistus: kui see on läbitud enne või pärast nõutava diplomi saamist, maksimaalselt selle aja ulatuses, mis on seadusega ette nähtud liikmesriigis, mille kodanik kandidaat on; — rasedus- ja sünnituspuhkus/isapuhkus/lapsendamispuhkus: kui seda võetakse töölepingu raames; — doktoriõpe: maksimaalselt kolm aastat, sõltumata sellest, kas selle eest maksti tasu või mitte, tingimusel et doktorikraad ka omandati, ja — osaajatöö: arvestatuna tegelikult töötatud aja alusel. Näiteks kui kandidaat on töötanud poole kohaga kuus kuud, siis läheb arvesse kolm kuud.

Iga erialase tegevuse perioodi kohta tuleb esitada järgmiste dokumentide originaalid või kinnitatud ärakirjad:

—	endis(t)e ja praegus(t)e tööandja(te) tõendid, kuhu on märgitud täidetud ametiülesannete laad ja tase ning nende täitmise algus- ja lõppkuupäev ning millel on ettevõtte ametlik päis ja pitser ning vastutava isiku nimi ja allkiri, või

—	(kui kandidaadil ei ole võimalik selliseid tõendeid esitada) tööleping(ud) ning esimene ja viimane palgaleht koos täidetud tööülesannete täpse kirjeldusega;

—	(mittepalgalistel ametikohtadel – nt füüsilisest isikust ettevõtjad, vabade elukutsete esindajad – töötamise korral) arved või teostatud tööde tellimused või mis tahes muud asjakohased ametlikud tõendavad dokumendid;

—	(konverentsitõlkide puhul, kui nõutakse erialast töökogemust) dokumendid, mis tõendavad konkreetselt konverentsitõlke alal töötatud päevade arvu ning keeli, millest ja millesse tõlgiti.

1.4.   Keelteoskus

Kooskõlas personalieeskirjadega nõutakse kandidaadilt ühe ELi ametliku keele oskust vähemalt väga heal tasemel (Euroopa keeleõppe raamdokumendis (1) määratletud C1-tase) ning teise keele oskust rahuldaval tasemel (Euroopa keeleõppe raamdokumendis määratletud B2-tase).

Konkreetsed keelenõuded olenevad profiilist ja neid kirjeldatakse konkursiteates. Eelkõige keeleerialade puhul võidakse nõuda ka muude keelte oskust.

Üldjuhul ei nõuta keelteoskuse dokumentidega tõendamist, välja arvatud teatavate keeleerialade (vt punkt 1.3) või spetsialistide konkursside puhul.

2.   KANDIDEERIMISAVALDUSE ESITAMINE

2.1.   Sooritage interaktiivsed testid

Teatavate konkursside puhul tuleb täita interaktiivne sobivuse hindamise küsimustik ja/või sooritada interaktiivne enesehindamise test. Need annavad Teile ettekujutuse eelvalikutestide läbimiseks vajalikust tasemest ja sellest, kas ELi institutsioonides töötamine võiks Teile sobida.

2.2.   Looge EPSO kasutajakonto

Konto saate luua EPSO veebisaidil (www.eu-careers.eu). Seda kasutatakse järgmistel eesmärkidel:

—	kandideerimisavaldus(t)e esitamiseks ja valikumenetluse kulu jälgimiseks;

—	teadete saamiseks EPSO-lt ja

—	isikuandmete säilitamiseks.

Võite luua ainult ühe kasutajakonto, mille kaudu on võimalik esitada kõik EPSO kandideerimisavaldused. Kui EPSO avastab, et Teil on mitu kasutajakontot, võidakse Teid valikumenetluse mis tahes etapis konkursilt eemaldada (vt punkt 6.8).

2.3.   Registreeruge elektrooniliselt

Kandideerimisavaldus tuleb esitada elektrooniliselt EPSO veebisaidil konkursiteates täpsustatud keel(t)es. Teatavatel juhtudel avaldatakse samal ajal mitu konkursiteadet eri valdkondade või profiilide kohta, millest kandidaat võib valida ainult ühe. Sellele on konkursiteates selgelt viidatud.

Olenevalt konkursist võidakse kandidaadilt küsida järgmist teavet:

—	diplomid/kvalifikatsioon;

—	erialane töökogemus (kui see on nõutav);

—	motivatsioonikirjeldus;

—	ELi ametlike keelte oskus;

—	spetsiifilised kogemused ja kvalifikatsioon (vt punkt 3.4) või

—	võimalikud testide ja katsete sooritamiseks vajalikud eritingimused (vt punkt 2.4).

Kõik osalemistingimused – nii üld- kui ka eritingimused – peavad olema täidetud konkursiteates märgitud tähtpäeva(de)ks. Elektroonilist avaldusvormi kinnitades teatab kandidaat, et täidab kõnealused tingimused. Kui avaldus on kinnitatud, ei saa selles enam muudatusi teha. Kandidaat vastutab selle eest, et avaldus oleks tähtajaks täidetud ja kinnitatud.

2.4.   Võrdsed võimalused ja eritingimused

Kõigi kandidaatide võrdse kohtlemise tagamiseks kohaldab EPSO järjekindlalt kõigis valikumenetlustes võrdsete võimaluste poliitikat.

EPSO võtab kõik mõistlikud meetmed, tagamaks, et puude või erivajadustega kandidaadid saaksid konkurssidel osaleda teiste kandidaatidega võrdsetel alustel.

Kui kandidaadil on puue või terviseprobleem, mis võib testide või katsete sooritamist takistada, tuleb see ära märkida kandideerimisavalduses ja anda teada, millist laadi eritingimusi on vaja. Kui puue või probleem tekib pärast kandideerimisavalduste esitamise tähtaja möödumist, tuleb EPSOt sellest võimalikult kiiresti teavitada, lähtudes allpool esitatud teabest.

Selleks et asjaomast taotlust arvesse võetaks, tuleb EPSO-le saata riikliku asutuse antud tõend või arstitõend. Tõendavad dokumendid vaadatakse läbi ja vajaduse korral võidakse kandidaadile pakkuda mõistlikke eritingimusi.

Kogu vajalik teave on leitav kandideerimisavalduse vormis ja EPSO veebisaidil (www.eu-careers.eu).

Lisateabe saamiseks võtke palun ühendust juurdepääsuküsimusi käsitleva EPSO üksusega (EPSO-accessibility team), kasutades üht järgmistest võimalustest:

—	e-post (EPSO-accessibility@ec.europa.eu);

—	faks (+32 22998081) või

—	postiaadress: European Personnel Selection Office (EPSO) EPSO accessibility Avenue de Cortenbergh 25/Kortenberglaan 25 1049 Bruxelles/Brussel BELGIQUE/BELGIË

3.   VALIKUMENETLUS

3.1.   Valikukomisjon

Selleks et konkursiteates ettenähtud nõuete põhjal kandidaate nende võimete, oskuste ja kvalifikatsiooni alusel võrrelda ja parimad välja selgitada, moodustatakse valikukomisjon. Valikukomisjonid koosnevad ametnikest, kellest poole on määranud kindlaks personaliküsimustega tegelevad talitused ja poole personalikomiteed. Komisjoni liikmete nimed avaldatakse EPSO veebisaidil (www.eu-careers.eu).

3.2.   Arvutipõhised valikvastustega eelvalikutestid

Valikukomisjon määrab kindlaks arvutipõhiste valikvastustega testide raskusastme ja kinnitab EPSO ettepanekute põhjal nende sisu. Teste hindab arvuti.

Spetsialistide konkursside puhul, mis hõlmavad kvalifikatsiooni hindamist (vt punkt 3.4), korraldatakse arvutipõhised valikvastustega testid eelvaliku etapis ainult juhul, kui kandidaatide arv ületab teatava künnise. Selle künnise määrab kindlaks EPSO direktor kui ametisse nimetav ametiisik pärast kandideerimisavalduste esitamise tähtaja möödumist ja see arv avaldatakse EPSO veebisaidil (www.eu-careers.eu). Mitut valdkonda hõlmavate konkursside puhul võib künnis valdkonniti erineda. Kui kandidaatide arv jääb künnisest allapoole, korraldatakse arvutipõhised valikvastustega testid hindamiskeskuses/-etapis.

Olenevalt profiilist võivad arvutipõhised valikvastustega testid hõlmata järgmisi osasid:

—	verbaalse mõtlemise test: et hinnata kandidaadi arutlusoskust ja oskust mõista sõnalist teavet;

—	matemaatilise mõtlemise test: et hinnata kandidaadi arutlusoskust ja oskust mõista numbrilist teavet;

—	abstraktse mõtlemise test: et hinnata kandidaadi arutlusoskust ning oskust leida ja mõista seoseid mõistete vahel, mis ei sisalda keelelisi, ruumilisi ega numbrilisi elemente;

—	olukorra lahendamise test: et hinnata kandidaadi tavapärast käitumist tööga seotud olukordades;

—	keeleoskuse test ja

—	konkreetsete kutsealaste oskuste testid.

Kui ei ole ette nähtud teisiti, tuleb arvutipõhiste valikvastustega testide sooritamiseks aeg kinni panna, järgides EPSO kasutajakontol ja EPSO veebisaidil (www.eu-careers.eu) esitatud juhiseid.

Tavaliselt pakutakse kandidaadile võimalust valida mitme kuupäeva ja eri kohtade vahel. Ajavahemik, mille jooksul on võimalik testideks aega kinni panna ja neid sooritada, on piiratud. Kui kandidaat testideks aega kinni ei pane või teste ei soorita, eemaldatakse ta konkursilt (vt punkt 6.8).

3.3.   Osalemistingimuste täitmise kontrollimine

EPSO kontrollib kandideerimisavalduses esitatud teabe põhjal, kas kandidaat täidab osalemise üldtingimused, mis on nähtud ette konkursiteates. Valikukomisjon kontrollib osalemise eritingimuste täitmist. Kandideerimisavalduses esitatud teavet kontrollitakse hilisemas etapis tõendavate dokumentide alusel (kui konkursiteates ei ole ette nähtud teisiti). Kandidaadid, kes ei täida kõiki konkursiteates ette nähtud osalemistingimusi, arvatakse valikumenetlusest välja.

Kui konkurss hõlmab arvutipõhiseid valikvastustega eelvalikuteste (vt punkt 3.2), kontrollitakse osalemistingimuste täitmist pärast nimetatud testide toimumist, kui ei ole ette nähtud teisiti.

Valikumenetluse järgmisesse etappi kutsutavate kandidaatide arv määratakse kindlaks kas konkursiteates või teeb seda EPSO direktor kui ametisse nimetav ametiisik.

Kui eelnevalt on korraldatud arvutipõhised valikvastustega testid, kontrollitakse kandidaatide osalemistingimuste täitmist nendel testidel saadud punktide järgi kahanevas järjestuses, kuni osalemistingimusi täitvate kandidaatide arv jõuab EPSO kui ametisse nimetava asutuse poolt iga valdkonna jaoks kindlaks määratud künniseni. Ülejäänud kandidaatide osalemistingimuste täitmist ei kontrollita.

Kui eelnevalt ei ole korraldatud arvutipõhiseid valikvastustega teste, kontrollitakse kõikide kandidaatide osalemistingimuste täitmist.

Juhul kui viimasena edasipääsemist võimaldava punktisumma saab mitu kandidaati, kutsutakse nad kõik järgmisesse etappi. Künnisest allapoole jäävate kandidaatide kandideerimisavaldusi läbi ei vaadata.

3.4.   Kvalifikatsiooni hindamine (Talent Screener)

Enamiku spetsialistide konkursside puhul peavad kandidaadid läbima kvalifikatsiooni hindamise (Talent Screener) etapi, mis on mõeldud selliste kandidaatide väljaselgitamiseks, kelle kvalifikatsioon, eelkõige diplomid ja erialane töökogemus, vastab kõige paremini konkursiteates kirjeldatud ametiülesannetele.

Kõik konkursil osalevad kandidaadid vastavad samadele avaldusvormi osas „Talent Screener“ esitatud küsimustele. Sel viisil saab valikukomisjon kõikide kandidaatide võimeid ja oskusi struktureeritult ja objektiivselt võrrelda.

Kvalifikatsiooni hindamise (Talent Screener) etapp toimub pärast osalemistingimuste täitmise kontrollimist, kui konkursiteates ei ole ette nähtud teisiti. Valikukomisjon hindab ainult osalemistingimusi täitvaid kandidaate. Hindamine toimub üksnes osas „Talent Screener“ esitatud küsimustele antud vastuste põhjal. Kandidaatidel tuleb seepärast esitada osas „Talent Screener“ kogu asjakohane teave, isegi kui see on kandideerimisavalduse muudes osades juba esitatud.

Kõigepealt määrab valikukomisjon vastavalt iga küsimuse tähtsusele kindlaks selle kaalu (skaalal 1–3) ja annab seejärel igale vastusele 0–4 punkti, mis korrutatakse vastavalt iga vastuse kaaluga ja liidetakse kokku.

Enim punkte saanud kandidaadid pääsevad konkursi järgmisesse etappi. Kandidaatide arv määratakse kindlaks konkursiteates ja avaldatakse EPSO veebisaidil. Juhul kui viimasena edasipääsemist võimaldava punktisumma saab mitu kandidaati, pääsevad nad kõik järgmisesse etappi.

3.5.   Vahetestid ja -katsed

Nende testide ja katsete sisu kinnitab valikukomisjon. Olenevalt konkursist võivad need koosneda järgmistest osadest:

—	e-dokumentide haldus (e-tray): arvutipõhine katse, mille puhul tuleb kandidaadil vastata küsimustele, kasutades e-postkastis esitatud dokumente;

—	suulise tõlke eelkatsed: sealhulgas lindistatud kõne sünkroonne tõlkimine, mis võib hõlmata audiovisuaalse materjali kasutamist;

—	suulise tõlke katsed: järel- ja sünkroontõlke katsed;

—	kaugintervjuu: et hinnata kandidaadi erioskusi asjaomases valdkonnas ja/või võimet teatavas keeles suuliselt suhelda;

—	kirjaliku tõlke eeltestid: kandidaadi teis(t)es valitud keel(t)es koostatud teksti tõlkimine konkursi põhikeelde, ja/või

—	valikvastustega keelelise arusaamise testid.

3.6.   Hindamiskeskus/-etapp

Hindamiskeskuse/-etapi testid ja katsed korraldatakse üldjuhul Brüsselis või Luxembourgis ning võivad kesta ühe või mitu päeva. Üksnes kandidaadid, kes on osalenud kõikidel testidel ja katsetel, saavad oskuste passi ja võidakse kanda reservnimekirja. Testitakse nii kandidaatide üldvõimeid ja -oskusi (vt punkt 1.1) kui ka nende erioskusi (mis vastavad asjaomase ametikoha tööülesannetele).

Hindamiskeskuse/-etapi testide ja katsete sisu kinnitab valikukomisjon. Olenevalt konkursist võivad need koosneda järgmistest osadest:

—	juhtumianalüüs: kirjalik katse, mis põhineb asjakohasel olukorral ja milles esitatakse probleemid, millele kandidaadil tuleb reageerida või mida tal tuleb lahendada, toetudes üksnes kättesaadavale materjalile;

—	suuline ettekanne: analüüs ja ettekanne, mille käigus tuleb kandidaadil töötada välja ettepanek tööga seotud fiktiivse probleemi lahendamiseks. Pärast talle antud dokumentide analüüsi tuleb kandidaadil esitada oma ideed väikesele kuulajaskonnale;

—	pädevuspõhine intervjuu (üks või mitu): ülesanne, mille eesmärk on saada struktureeritud kujul teavet kandidaadi üldoskuste ja/või erioskuste (spetsialistide konkursi korral) kohta, tuginedes tema varasematele kogemustele;

—	rühmatöö: pärast teatava hulga teabe iseseisvat käsitlemist kohtub kandidaat teiste kandidaatidega, et vahetada seisukohti ja jõuda ühisele otsusele;

—	e-dokumentide haldus (e-tray): arvutipõhine katse, mille puhul tuleb kandidaadil vastata mitmele küsimusele, kasutades e-postkastis esitatud dokumente;

—	praktilised keeletestid;

—	muud erioskuste testid;

—	verbaalse, matemaatilise ja abstraktse mõtlemise ning olukorra lahendamise testid (kui neid teste ei tehtud eelvaliku etapis).

3.7.   Osalemistingimuste täitmise kinnitamine

Osalemistingimuste täitmist kontrollitakse tõendavate dokumentide alusel enne kandidaadi reservnimekirja kandmist (vt punkt 4.1). Nimekirja koostamiseks kontrollitakse kandidaatide osalemistingimuste täitmist hindamiskeskuses/-etapis saadud punktide alusel punktide kahanevas järjestuses seni, kuni on saadud nõutav edukate kandidaatide arv. Ülejäänud kandidaatide tõendavaid dokumente läbi ei vaadata.

Kandidaatidele teatatakse, millised tõendavad dokumendid nad esitama peavad ja millal seda teha tuleb. Kui kandidaat kutsutakse hindamiskeskuse/-etapi testidele ja katsetele, mis korraldatakse Brüsselis, peab ta tavaliselt kaasa võtma originaaldokumendid, mis skaneeritakse ja tagastatakse samal päeval. Kui hindamiskeskuse/-etapi testid ja katsed korraldatakse mujal, saadetakse põhjalikud juhised asjaomases kutses.

Kui kandidaadi kandideerimisavalduses esitatud andmed on asjakohaste dokumentidega tõendamata, võidakse kandidaat konkursilt eemaldada. Kandidaatidelt võidakse küsida lisateavet või -dokumente menetluse mis tahes etapis.

4.   EDUKAD KANDIDAADID/VÄRBAMINE

4.1.   Reservnimekiri

Konkursi eesmärk ei ole ühe kindla ametikoha täitmine, vaid sellise andmebaasi (reservnimekiri) koostamine, kust ELi institutsioonid saavad tulevasi ametnikke värvata.

Valikukomisjon koostab reservnimekirja osalemistingimusi täitvatest kandidaatidest, kes on kogunud enim punkte. Reservnimekirja kantavate kandidaatide arv määratakse kindlaks konkursiteates. Juhul kui viimasena edasipääsemist võimaldava punktisumma saab mitu kandidaati, kantakse nad kõik reservnimekirja. Seejärel edastatakse nimekiri ELi institutsioonidele. Reservnimekirja kandmine ei anna mingeid õigusi ega tagatisi töökoha saamiseks.

Reservnimekiri ja selle kehtivusaja lõppkuupäev avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. Nimekirja kehtivusaega võidakse teatavatel juhtudel pikendada. Pikendamise otsus avaldatakse üksnes EPSO veebisaidil.

Reservnimekirja kantud kandidaadi taotluse korral tema nime Euroopa Liidu Teatajas ei avaldata. Taotlus peab saabuma EPSOsse kümne kalendripäeva jooksul alates tulemuste edastamisest asjaomase kandidaadi EPSO kasutajakontole.

4.2.   Oskuste pass

Kõikidele kandidaatidele, kes on kõik hindamiskeskuse/-etapi testid ja katsed lõpuni teinud ning keda ei ole konkursilt eemaldatud (vt punkt 6.8), saadetakse nn oskuste pass („competency passport“), milles on esitatud nii kvantitatiivne kui ka kvalitatiivne tagasiside hindamiskeskuses/-etapis saavutatud tulemuste kohta.

Edukate kandidaatide oskuste passid tehakse kättesaadavaks ELi institutsioonidele töölevõtmisprotsessi ja tulevase teenistuskäigu kavandamise eemärgil.

5.   TEABEVAHETUS

5.1.   Teabevahetus EPSOga

Selleks et jälgida konkursi kulgu, peaks kandidaat vaatama EPSO kasutajakontot vähemalt kaks korda nädalas. Kui kandidaadil ei õnnestu seda teha EPSO veebisaidi tehnilise probleemi tõttu, tuleb sellest viivitamata teatada EPSO veebisaidi (www.eu-careers.eu) rubriigi „Contact us“ („Võtke meiega ühendust“) kaudu.

EPSO jätab endale õiguse mitte edastada teavet, mis on juba konkursiteates, selle lisades ja EPSO veebisaidil, sealhulgas korduma kippuvates küsimustes, selgelt esitatud.

Kandideerimisavaldusega seotud kirjavahetuses tuleb alati märkida kandidaadi nimi avalduses esitatud kujul, kandidaadinumber ning valikumenetluse viitenumber.

EPSO kohaldab hea halduse tava eeskirja (http://ec.europa.eu/transparency/code/index_et.htm) põhimõtteid (nagu need on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas). Sellest tulenevalt on EPSO-l õigus lõpetada igasugune ebasobilik (korduv, solvav ja/või mitteasjakohane) teabevahetus.

5.2.   Teabevahetus valikukomisjonidega

Valikukomisjoni sõltumatuse tagamiseks on kõigil valikukomisjoni mittekuuluvatel isikutel, sealhulgas kandidaatidel, keelatud valikukomisjoni liikmetega ühendust võtta, välja arvatud seoses testide ja katsetega, mis eeldavad vahetut suhtlust kandidaatide ja valikukomisjoni vahel.

Kandidaadid, kes soovivad esitada oma seisukohti või kaitsta oma õigusi, peavad seda tegema kirjalikult, saates valikukomisjonile mõeldud kirja EPSO-le, kes selle seejärel adressaadile edastab. Kandidaatide otsene või kaudne ühendusevõtmine kõnealust korda eirates on keelatud ja võib kaasa tuua konkursilt eemaldamise.

Eelkõige perekondlik side kandidaadi ja valikukomisjoni liikme vahel võib põhjustada huvide konflikti. Valikukomisjonidel palutakse sellisest olukorrast EPSO-le teada anda niipea, kui nad sellest teada saavad. EPSO hindab iga juhtumit eraldi ja võtab asjakohaseid meetmeid. Eespool nimetatud eeskirjade eiramise korral võib valikukomisjoni liikmete suhtes kohaldada distsiplinaarmeetmeid ja kandidaatidele võib see kaasa tuua konkursilt eemaldamise (vt punkt 6.8).

5.3.   Andmekaitse

EPSO tagab kandidaatide isikuandmete konfidentsiaalsuse ja turvalisuse kooskõlas isikuandmete kaitset käsitlevate ELi õigusaktidega. Testide anonüümistatud andmeid võidakse kasutada teadusuuringute tarbeks. Rohkem teavet andmekaitse kohta on esitatud isikuandmete kaitse avalduses, millega saab tutvuda EPSO kasutajakonto kaudu.

5.4.   Teabega tutvumine

Kandidaadil on õigus tutvuda teatavate teda isiklikult puudutavate andmetega. See õigus tuleneb põhjendamiskohustusest. Seeläbi tagatakse, et kui keeldumise otsus ei ole piisavalt põhjendatud, on võimalik esitada kaebus.

Põhjendamiskohustuse ja valikukomisjoni menetluste konfidentsiaalsuse vahel peab olema tasakaal, et tagada sõltumatus ja objektiivsus. Seepärast ei ole võimalik avaldada valikukomisjonide liikmete isiklikke seisukohti ega kandidaatide võrdleva hindamisega seotud teavet.

Kõnealune õigus puudutab avalikul konkursil osalevaid kandidaate. Üldsuse juurdepääsu dokumentidele käsitlevad õigusaktid ei anna käesolevas punktis kirjeldatud õigusest laiemaid õigusi.

5.5.   Teabe automaatne avalikustamine

Pärast valikumenetluse iga etappi saavad kandidaadid oma EPSO kasutajakonto kaudu automaatselt järgmise teabe:

—	arvutipõhised valikvastustega testid: kandidaadi tulemused ja tabel, milles on välja toodud tema vastused ja õiged vastused järjestatuna viitenumbri või -tähe kaupa. Juurdepääs testi küsimuste ja vastuste sõnastusele on sõnaselgelt välistatud;

—	osalemistingimuste täitmine: kas kandidaadil lubatakse konkursil osaleda; kui ei lubata, täitmata jäänud osalemistingimused;

—	Talent Screener: kandidaadi tulemused ja tabel, kus on välja toodud küsimuste kaal, kandidaadi vastuste eest antud punktid ja punktide kogusumma;

—	eeltestid ja -katsed: kandidaadi tulemused;

—	vahetestid ja -katsed: kandidaadi tulemused;

—	hindamiskeskus/-etapp: kandidaadi tulemused ja oskuste pass, milles on näidatud iga oskuse ja võime eest saadud punktid koos valikukomisjoni märkustega.

EPSO ei edasta kandidaatidele üldjuhul lähtetekste või testide või katsete ülesandeid, sest neid on kavas tulevastel konkurssidel uuesti kasutada. Teatavate testide ja katsete puhul võib EPSO siiski lähtetekstid või ülesanded erandlikult oma veebisaidil avaldada, juhul kui

—	testid ja katsed on sooritatud;

—	tulemused on kinnitatud ja kandidaatidele teatavaks tehtud ja

—	lähtetekste/ülesandeid ei ole kavas edaspidi uuesti kasutada.

5.6.   Taotluse korral esitatav teave

Kandidaadid võivad taotleda oma vastuste parandamata koopiat nende kirjalike testide puhul, mille sisu ei ole kavas edaspidi uuesti kasutada. See õigus ei hõlma sõnaselgelt juhtumianalüüsi vastuseid.

Parandatud vastused ja eelkõige hindamise üksikasjad on hõlmatud valikukomisjoni menetluste konfidentsiaalsusega ning neid ei avalikustata.

EPSO püüab teha kandidaatidele kättesaadavaks võimalikult palju teavet, lähtudes põhjendamiskohustusest, valikukomisjoni menetluste konfidentsiaalsusest ja isikuandmete kaitse eeskirjadest. Kõigi teabepäringute hindamisel lähtutakse kõnealustest kohustustest.

Kõik teabepäringud tuleb esitada EPSO veebisaidi (www.eu-careers.eu) rubriigi „Contact us“ („Võtke meiega ühendust“) kaudu kümne kalendripäeva jooksul alates tulemuste EPSO kasutajakontol avaldamisele järgnevast päevast.

6.   KAEBUSED

6.1.   Ühenduse võtmine EPSOga

Kui kandidaat puutub valikumenetluse mis tahes etapis kokku oluliste tehniliste või korralduslike probleemidega, tuleb selleks, et küsimust saaks uurida ja võtta parandusmeetmeid, EPSOt viivitamata teavitada

—	eelistatavalt EPSO veebisaidil esitatud elektroonilise kontaktvormi kaudu (www.eu-careers.eu – vt rubriik „Contact us“ („Võtke meiega ühendust“) või

—	posti teel: European Personnel Selection Office (EPSO) Avenue de Cortenbergh 25/Kortenberglaan 25 1049 Bruxelles/Brussel BELGIQUE/BELGIË

Kirjavahetuses tuleb alati märkida kandidaadi nimi (kandideerimisavalduses esitatud kujul), kandidaadinumber ning valikumenetluse viitenumber.

6.2.   Tehnilised probleemid

Väljaspool testimiskeskusi esinevate probleemide puhul (nt avalduste esitamise või aja kinnipanekuga seotud probleemid) tuleb võtta ühendust EPSOga (vt punkt 6.1), saates teate asjaomase probleemi lühikirjeldusega.

Kui probleem esineb testimiskeskuses, tuleb

—	sellest teada anda järelevaatajatele ja paluda neil kaebus kirjalikult dokumenteerida ning

—	võtta ühendust EPSOga (vt punkt 6.1), saates teate asjaomase probleemi lühikirjeldusega.

6.3.   Vead arvutipõhistes valikvastustega testides

EPSO ja valikukomisjonid kontrollivad arvutipõhiste valikvastustega testide küsimuste andmebaasi pidevalt ja põhjalikult.

Kui kandidaat leiab, et ühes või mitmes küsimuses, mis talle arvutipõhistes valikvastustega testides esitati, oli viga, mis mõjutas negatiivselt tema võimalusi küsimusele vastata, võib ta taotleda, et valikukomisjon vaataks küsimuse(d) läbi (arvestamata jätmise menetluse raames).

Valikukomisjon võib otsustada veaga küsimuse tühistada ja jagada punktid asjaomase testi ülejäänud küsimuste vahel. Ümberarvutamine mõjutab ainult neid kandidaate, kellele asjaomane küsimus esitati. Konkursiteates osutatud testide hindamise kord ei muutu.

Kaebuse esitamise kord on järgmine:

—	menetlus: võtke ühendust EPSOga (vt punkt 6.1) üksnes elektroonilise kontaktvormi kaudu;

—	tähtaeg: kümme kalendripäeva pärast arvutipõhiste testide toimumise kuupäeva;

—	märge:„complaint procedure“;

—	lisateave: asjaomas(t)e küsimus(t)e tuvastamiseks kirjeldage küsimust (selle sisu) ning selgitage võimalikult arusaadavalt, milles väidetav viga seisnes.

Kaebusi, mis puudutavad näiteks vaid väidetavaid tõlkega seotud probleeme, ilma lisaselgitusteta arvesse ei võeta.

Taotlusi, mis saadakse pärast tähtaja möödumist või milles ei ole selgelt kirjeldatud vaidlusalust küsimust (küsimusi) ja väidetavat viga, arvesse ei võeta.

6.4.   Läbivaatamistaotlused

Taotleda võib kõikide selliste valikukomisjoni või EPSO otsuste läbivaatamist, millega kinnitatakse kandidaadi tulemused ja/või määratakse kindlaks, kas ta pääseb edasi konkursi järgmisesse etappi või arvatakse valikumenetlusest välja.

Läbivaatamistaotluse aluseks võib olla

—	oluline eeskirjade eiramine konkursimenetluses ja/või

—	asjaolu, et valikukomisjon või EPSO ei ole järginud personalieeskirju, konkursiteadet, selle lisasid ja/või kohtupraktikat.

Kandidaadil ei ole õigust vaidlustada valikukomisjoni hinnangut oma testitulemustele või kvalifikatsiooni ja erialase töökogemuse asjakohasusele. Tegemist on valikukomisjoni antud hinnanguga ja kandidaadi mittenõustumine valikukomisjoni hinnanguga tema testidele ja katsetele, kogemusele ja/või kvalifikatsioonile ei tõenda, et komisjon on teinud vea. Selle alusel esitatud läbivaatamistaotlustele ei järgne positiivset tulemust.

Läbivaatamistaotluse esitamise kord on järgmine:

—	menetlus: võtke ühendust EPSOga (vt punkt 6.1);

—	tähtaeg: kümme kalendripäeva pärast vaidlusaluse otsuse avaldamist kandidaadi EPSO kasutajakontol;

—	märge:„request for review“;

—	lisateave: selgelt tuleb märkida, millist otsust soovitakse vaidlustada ja mis põhjusel.

Kandidaadile saadetakse 15 tööpäeva jooksul teade taotluse kättesaamise kohta. Olenevalt vaidlustatavast otsusest analüüsib kandidaadi taotlust kas valikukomisjon või EPSO ja kandidaadile saadetakse niipea kui võimalik põhjendatud vastus.

Kui tulemus on positiivne, kaasatakse kandidaat valikumenetlusse alates etapist, mil ta menetlusest välja arvati.

6.5.   Halduskaebused

Avalikul konkursil osaleval kandidaadil on õigus esitada EPSO direktorile kui ametisse nimetavale ametiisikule halduskaebus.

Kandidaadil on õigus esitada EPSO direktorile kaebus otsuse (või otsuse tegemata jätmise) peale, mis otseselt ja vahetult mõjutab kandidaadi õiguslikku staatust, ainult juhul, kui valikumenetluse eeskirju on selgelt rikutud. EPSO direktor ei saa valikukomisjoni hinnangupõhist otsust tühistada ega muuta (vt punkt 6.4).

Halduskaebuse esitamise kord on järgmine:

—	menetlus: võtke ühendust EPSOga (vt punkt 6.1);

—	tähtaeg: kolm kuud alates sellest, kui vaidlustatav otsus teatavaks tehti, või alates päevast, mil otsus oleks tulnud teha;

—	märge:„complaint procedure“.

6.6.   Kaebused kohtule

Avalikul konkursil osaleval kandidaadil on õigus esitada kaebus Euroopa Liidu Üldkohtule.

Kui kandidaat soovib esitada kaebuse EPSO tehtud otsuse kohta, peab ta kõigepealt olema esitanud halduskaebuse (vt punkt 6.5).

Kohtule kaebuse esitamise kord on järgmine:

menetlus: vt Euroopa Liidu Üldkohtu veebisait (http://curia.europa.eu/jcms/).

6.7.   Euroopa Ombudsman

Euroopa Ombudsmanile võivad kaebuse esitada kõik ELi kodanikud ja elanikud.

Ombudsmanile kaebuse esitamisele peavad eelnema asjaomaste institutsioonide ja asutuste asjakohased haldusmenetlused (vt punktid 6.1–6.5).

Ombudsmanile kaebuse esitamine ei pikenda tähtaegu, mis on ette nähtud halduskaebuse esitamiseks või kohtule kaebuse esitamiseks.

Ombudsmanile kaebuse esitamise kord on järgmine:

—	menetlus: vt ombudsmani veebisait (http://www.ombudsman.europa.eu/).

6.8.   Konkursilt eemaldamine

Kandidaat võidakse valikumenetluse mis tahes etapis konkursilt eemaldada, kui EPSO avastab, et ta:

—	on loonud rohkem kui ühe EPSO kasutajakonto;

—	on registreerunud valdkondade või profiilide raames, mis üksteist välistavad (vt punkt 2.3);

—	on esitanud valeandmeid;

—	ei ole testideks aega kinni pannud või teste sooritanud;

—	on testides sohki teinud;

—	on lubamatult püüdnud võtta ühendust mõne valikukomisjoni liikmega;

—	ei ole andnud EPSO-le teada võimalikust huvide konfliktist valikukomisjoni liikmega;

—	on esitanud avalduse muus kui konkursiteatega ette nähtud keel(t)es ja/või

—	on anonüümselt hinnatavad kirjalikud või praktilised testid või katsed allkirjastanud või märgistanud.

Kandidaadid, kes soovivad asuda tööle ELi institutsioonides, peavad tõendama oma igakülgset usaldusväärsust. Igasugune pettus või pettuse üritamine võib kaasa tuua karistuse ja kahjustada kandidaadi võimalusi osaleda tulevastel konkurssidel.

III LISA lõpp. Tagasi põhiteksti juurde saamiseks klõpsake siia

---

(1)  Euroopa keeleõppe raamdokument; https://europass.cedefop.europa.eu/et/resources/european-language-levels-cefr.

IV LISA

Näited konkursiteadetes üldjuhul nõutava miinimumkvalifikatsiooni kohta

	AST-SC 1 – AST-SC 6 AST 1 – AST 7	AST 3 – AST 11	AD 5 – AD 16
RIIK	Keskharidus (mis võimaldab omandada keskharidusjärgset haridust)  (1)	Keskharidusjärgne haridus (muu kui ülikooli tasemele vastav kõrgharidust andev kursus või vähemalt kaheaastane ülikooli taseme lühikursus)  (1)	Ülikoolitaseme haridus (vähemalt kolmeaastase normaalõppeajaga)  (2)	Ülikoolitaseme haridus (nelja-aastase või pikema normaalõppeajaga)  (2)
Belgique — België — Belgien	Certificat de l’enseignement secondaire supérieur (CESS)/Diploma secundair onderwijs Diplôme d’aptitude à accéder à l’enseignement supérieur (DAES)/ Getuigschrift van hoger secundair onderwijs Diplôme d’enseignement professionnel Getuigschrift van het beroepssecundair onderwijs	Candidature — Kandidaat/ Graduat — Gegradueerde Bachelor/Professioneel gerichte Bachelor	Bachelor académique (180 crédits) Academisch gerichte Bachelor (180 ECTS)	Licence/Licentiaat Master Diplôme d’études approfondies (DEA) Diplôme d’études spécialisées (DES) Diplôme d’études supérieures spécialisées (DESS) Gediplomeerde in de Voortgezette Studies (GVS) Gediplomeerde in de Gespecialiseerde Studies (GGS) Gediplomeerde in de Aanvullende Studies (GAS) Agrégation/Aggregaat Ingénieur industriel/Industrieel ingenieur Doctorat/Doctoraal diploma
България	Диплома за завършено средно образование	Специалист по …		Диплома за висше образование Бакалавър Магистър
Česká republika	Vysvědčení o maturitní zkoušce	Vysvědčení o absolutoriu (Absolutorium) + diplomovaný specialista (DiS.)	Diplom o ukončení bakalářského studia (Bakalář)	Diplom o ukončení vysokoškolského studia Magistr Doktor
Danmark	Bevis for: Studentereksamen Højere Forberedelseseksamen (HF) Højere Handelseksamen (HHX) Højere Afgangseksamen (HA) Bac pro: Bevis for Højere Teknisk Eksamen (HTX)	Videregående uddannelser = Bevis for = Eksamensbevis som (erhversakademiuddannelse AK)	Bachelorgrad (B.A or B. Sc) Professionsbachelorgrad Diplomingeniør	Kandidatgrad/Candidatus Master/Magistergrad (Mag.Art) Licenciatgrad Ph.D.-grad
Deutschland	Abitur/Zeugnis der allgemeinen Hochschulreife Fachabitur/Zeugnis der Fachhochschulreife		Fachhochschulabschluss Bachelor	Hochschulabschluss/ Fachhochschulabschluss/ Master Magister Artium/Magistra Artium Staatsexamen/Diplom Erstes Juristisches Staatsexamen Doktorgrad
Eesti	Gümnaasiumi lõputunnistus + riigieksamitunnistus Lõputunnistus kutsekeskhariduse omandamise kohta	Tunnistus keskhariduse baasil kutsekeskhariduse omandamise kohta	Bakalaureusekraad (min 120 ainepunkti) Bakalaureusekraad (< 160 ainepunkti)	Rakenduskõrghariduse diplom Bakalaureusekraad (160 ainepunkti) Magistrikraad Arstikraad Hambaarstikraad Loomaarstikraad Filosoofiadoktor Doktorikraad (120–160 ainepunkti)
Éire/Ireland	Ardteistiméireacht Grád D3 i 5 ábhar Leaving Certificate Grade D3 in 5 subjects Gairmchlár na hArdteistiméireachta (GCAT) Leaving Certificate Vocational Programme (LCVP)	Teastas Náisiúnta National Certificate Céim bhaitsileara Ordinary bachelor degree Dioplóma naisiunta (ND, Dip.) National diploma (ND, Dip.) Dámhachtain Ardteastas Ardoideachais (120 ECTS) Higher Certificate (120 ECTS)	Céim onorach bhaitsileara (3 bliana/180 ECTS) (BA, B.Sc, B.Eng) Honours bachelor degree (3 years/180 ECTS) (BA, B.Sc, B.Eng)	Céim onorach bhaitsileara (4 bliana/240 ECTS) Honours bachelor degree (4 years/240 ECTS) Céim ollscoile University degree Céim mhaistir (60–120 ECTS) Master’s degree (60–120 ECTS) Céim dochtura Doctorate
Ελλάδα	Απολυτήριο Γενικού Λυκείου Απολυτήριο Κλασικού Λυκείου Απολυτήριο Τεχνικού - Επαγγελματικού Λυκείου Απολυτήριο Ενιαίου Πολυκλαδικού Λυκείου Απολυτήριο Ενιαίου Λυκείου Απολυτήριο Τεχνολογικού Επαγγελματικού Εκπαιδευτηρίου	Δίπλωμα επαγγελματικής κατάρτισης (I.Ε.Κ.)		Πτυχίο (ΑΕΙ πανεπιστημίου, πολυτεχνείου, ΤΕΙ) Μεταπτυχιακό Δίπλωμα Ειδίκευσης (2ος κύκλος) Διδακτορικό Δίπλωμα (3ος κύκλος)
España	Bachillerato + Curso de Orientación Universitaria (COU) Bachillerato BUP Diploma de Técnico especialista	FP grado superior (Técnico superior)	Diplomado/ Ingeniero técnico	Licenciatura Máster Ingeniero Título de Doctor
France	Baccalauréat Diplôme d’accès aux études universitaires (DAEU) Brevet de technicien	Diplôme d’études universitaires générales (DEUG) Brevet de technicien supérieur (BTS) Diplôme universitaire de technologie (DUT) Diplôme d’études universitaires scientifiques et techniques (DEUST)	Licence	Maîtrise Maîtrise des sciences et techniques (MST), Maîtrise des sciences de gestion (MSG), Diplôme d’études supérieures techniques (DEST), Diplôme de recherche technologique (DRT), Diplôme d’études supérieures Spécialisées (DESS), Diplôme d’études approfondies (DEA), Master 1, master 2 professionnel, Master 2 recherche Diplôme des grandes écoles Diplôme d’ingénieur Doctorat
Italia	Diploma di maturità (vecchio ordinamento) Perito ragioniere Diploma di superamento dell’esame di Stato conclusivo dei corsi di studio di istruzione secondaria superiore	Diploma universitario (DU) Certificato di specializzazione tecnica superiore/ Attestato di competenza (4 semestri)	Diploma di laurea – L (breve)	Diploma di laurea (DL) Laurea specialistica (LS) Master di I livello Dottorato di ricerca (DR)
Κύπρος	Απολυτήριο	Δίπλωμα = Programmes offered by Public/Private Schools of Higher Education (for the latter accreditation is compulsory) Higher Diploma		Πανεπιστημιακό Πτυχίο/Bachelor Master Doctorat
Latvija	Atestāts par vispārējo vidējo izglītību Diploms par profesionālo vidējo izglītību	Diploms par pirmā līmeņa profesionālo augstāko izglītību	Bakalaura diploms (min. 120 kredīti)	Bakalaura diploms (160 kredīti) Profesionālā bakalaura diploms Maģistra diploms Profesionālā maģistra diploms Doktora grāds
Lietuva	Brandos atestatas	Aukštojo mokslo diplomas Aukštesniojo mokslo diplomas	Profesinio bakalauro diplomas Aukštojo mokslo diplomas	Aukštojo mokslo diplomas Bakalauro diplomas Magistro diplomas Daktaro diplomas Meno licenciato diplomas
Luxembourg	Diplôme de fin d’études secondaires et techniques	BTS Brevet de maîtrise Brevet de technicien supérieur Diplôme de premier cycle universitaire (DPCU) Diplôme universitaire de technologie (DUT)	Bachelor Diplôme d’ingénieur technicien	Master Diplôme d’ingénieur industriel DESS en droit européen
Magyarország	Gimnáziumi érettségi bizonyítvány Szakközépiskolai Érettségi – Képesítő Bizonyítvány	Felsőfokú szakképesítést igazoló bizonyítvány (Higher Vocational Programme)	Főiskolai Oklevél Alapfokozat (Bachelor degree 180 credits)	Egyetemi Oklevél Alapfokozat (Bachelor degree 240 credits) Mesterfokozat (Master degree) (Osztatlan mesterképzés) Doktori fokozat
Malta	Advanced Matriculation or GCE Advanced level in 3 subjects (2 of them grade C or higher) Matriculation certificate (2 subjects at Advanced level and 4 at Intermediate level including Systems of Knowledge with overall grade A-C) + Passes in the Secondary Education Certificate examination at Grade 5 2 A Levels (passes A-C) + a number of subjects at Ordinary level, or equivalent	MCAST diplomas/certificates Higher National Diploma	Bachelor’s degree	Bachelor’s degree Master of Arts Doctorate
Nederland	Diploma VWO Diploma staatsexamen (2 diploma’s) Diploma staatsexamen voorbereidend wetenschappelijk onderwijs (Diploma staatsexamen VWO) Diploma staatsexamen hoger algemeen voortgezet onderwijs (Diploma staatsexamen HAVO)	Kandidaatsexamen Associate degree (AD)	Bachelor (WO) HBO bachelor degree Baccalaureus of „Ingenieur“	HBO/WO Master’s degree Doctoraal examen/Doctoraat
Österreich	Matura/Reifeprüfung Reife- und Diplomprüfung Berufsreifeprüfung	Kollegdiplom/ Akademiediplom	Fachhochschuldiplom/Bakkalaureus/Bakkalaurea	Universitätsdiplom/ Fachhochschuldiplom/ Magister/Magistra Master Diplomprüfung, Diplom-Ingenieur Magisterprüfungszeugnis Rigorosenzeugnis Doktortitel
Polska	Świadectwo dojrzałości Świadectwo ukończenia liceum ogólnokształcącego	Dyplom ukończenia kolegium nauczycielskiego Świadectwo ukończenia szkoły policealnej	Licencjat/Inżynier	Magister/Magister inżynier Dyplom doktora
Portugal	Diploma de Ensino Secundário/ Certificado de Habilitações do Ensino Secundário		Bacharel Licenciado	Licenciado Mestre Doutorado
Republika Hrvatska	Svjedodžba o državnoj maturi Svjedodžba o zavrsnom ispitu	Stručni pristupnik/pristupnica	Baccalaureus/Baccalaurea (sveučilišni prvostupnik/prvostupnica)	Baccalaureus/Baccalaurea (sveučilišni prvostupnik/prvostupnica) Stručni specijalist Magistar struke Magistar inženjer/magistrica inženjerka (mag. ing) Doktor struke Doktor umjetnosti
România	Diplomă de bacalaureat	Diplomă de absolvire (Colegiu universitar) învățământ preuniversitar	Diplomă de licenţă	Diplomă de licenţă Diplomă de inginer Diplomă de urbanist Diplomă de master Certificat de atestare (studii academice postuniversitare) Diplomă de doctor
Slovenija	Maturitetno spričevalo (spričevalo o poklicni maturi) (spričevalo o zaključnem izpitu)	Diploma višje strokovne šole	Diploma o pridobljeni visoki strokovni izobrazbi	Univerzitetna diploma/magisterij/specializacija/doktorat
Slovensko	vysvedčenie o maturitnej skúške	absolventský diplom	diplom o ukončení bakalárskeho štúdia (bakalár)	diplom o ukončení vysokoškolského štúdia bakalár (Bc.) magister magister/inžinier ArtD
Suomi/Finland	Ylioppilastutkinto tai peruskoulu + kolmen vuoden ammatillinen koulutus — Studentexamen eller grundskola + treårig yrkesinriktad utbildning (Betyg över avlagd yrkesexamen på andra stadiet) Todistus yhdistelmäopinnoista (Betyg över kombinationsstudier)	Ammatillinen opistoasteen tutkinto — Yrkesexamen på institutnivå	Kandidaatin tutkinto — Kandidatexamen/ Ammattikorkeakoulututkinto — Yrkeshögskoleexamen (min. 120 opintoviikkoa — studieveckor)	Maisterin tutkinto — Magisterexamen/ Ammattikorkeakoulututkinto — Yrkeshögskoleexamen (min. 160 opintoviikkoa — studieveckor) Tohtorin tutkinto (Doktorsexamen) joko 4 vuotta tai 2 vuotta lisensiaatin tutkinnon jälkeen — antingen 4 år eller 2 år efter licentiatexamen Lisensiaatti/Licentiat
Sverige	Slutbetyg från gymnasieskolan (3-årig gymnasial utbildning)	Högskoleexamen (80 poäng) Högskoleexamen, 2 år, 120 högskolepoäng Yrkeshögskoleexamen/Kvalificerad yrkeshögskoleexamen, 1–3 år	Kandidatexamen (akademisk examen omfattande minst 120 poäng, varav 60 poäng fördjupade studier i ett ämne + uppsats motsvarande 10 poäng) Meriter på grundnivå: Kandidatexamen, 3 år, 180 högskolepoäng (Bachelor)	Magisterexamen (akademisk examen omfattande minst 160 poäng, varav 80 poäng fördjupade studier i ett ämne + uppsats motsvarande 20 poäng eller två uppsatser motsvarande 10 poäng vardera) — Licentiatexamen — Doktorsexamen Meriter på avancerad nivå: — Magisterexamen, 1 år, 60 högskolepoäng — Masterexamen, 2 år, 120 högskolepoäng Meriter på forskarnivå: — Licentiatexamen, 2 år, 120 högskolepoäng — Doktorsexamen, 4 år, 240 högskolepoäng
United Kingdom	General Certificate of Education Advanced level — 2 passes or equivalent (grades A to E) BTEC National Diploma General National Vocational Qualification (GNVQ), advanced level Advanced Vocational Certificate of Education, A level (VCE A level)	Higher National Diploma/Certificate (BTEC)/SCOTVEC Diploma of Higher Education (DipHE) National Vocational Qualifications (NVQ) Scottish Vocational Qualifications (SVQ) level 4	(Honours) Bachelor degree NB! Master’s degree in Scotland	Honours Bachelor degree Master’s degree (MA, MB, MEng, MPhil, MSc) Doctorate

IV LISA lõpp. Tagasi põhiteksti juurde saamiseks klõpsake siia

---

(1)  Tegevusüksuste AST-SC ja AST puhul võib lisatingimuseks olla vähemalt kolmeaastane asjakohane erialane töökogemus.

(2)  Palgaastmete AD6–AD16 puhul on lisatingimuseks vähemalt üheaastane asjakohane erialane töökogemus.