|
26.8.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
CA 311/1 |
TÖÖLEVÕTMISE TEADAANNE PE/195/S
(2016/C 311 A/01)
Euroopa Parlament korraldab kvalifikatsioonil ja katsetel põhineva valikumenetluse, mille tulemusena koostatakse sobivate kandidaatide nimekiri järgmise ametikoha täitmiseks:
AJUTINE TEENISTUJA
ÜKSUSE JUHATAJA (AD 14)
(nais- või meessoost)
|
Enne kandideerimist lugege tähelepanelikult läbi käesoleva töölevõtmise teadaande lisas esitatud juhend kandidaatidele. Juhend on töölevõtmise teadaande lahutamatu osa ning aitab selgitada valikumenetluse eeskirju ja kandideerimiskorda. |
SISUKORD
|
A. |
TÖÖÜLESANDED JA OSALEMISE TINGIMUSED |
|
B. |
MENETLUSE KÄIK |
|
C. |
KANDIDEERIMINE |
|
LISA: |
JUHEND EUROOPA PARLAMENDI KORRALDATAVATES VALIKUMENETLUSTES OSALEVATELE KANDIDAATIDELE |
A. TÖÖÜLESANDED JA OSALEMISE TINGIMUSED
1. Üldteave
Euroopa Parlament on otsustanud alustada menetlust ajutisest teenistujast üksuse juhataja (AD, palgaaste 14) ametikoha täitmiseks fraktsioonidega suhtlemise direktoraadis.
Leping sõlmitakse tähtajatult. Töölevõtmine toimub palgaastme AD 14 esimesele palgajärgule, mille puhul on põhipalk 13 641,95 eurot kuus. Põhipalga pealt tuleb tasuda liidu maks ja muud Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimustes ette nähtud mahaarvamised. Põhipalk on vabastatud riiklikest maksudest. Väljavalitud kandidaat võidakse võtta tööle ka muule palgajärgule, olenevalt tema töökogemusest. Põhipalgale võivad teatavatel tingimustel lisanduda toetused.
Euroopa Parlament kohaldab võrdsete võimaluste poliitikat ja võtab kandideerimisavaldusi vastu, diskrimineerimata kandidaate soo, rassi, nahavärvuse, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või muude arvamuste, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puude, vanuse, seksuaalse sättumuse, perekonnaseisu või pereolude alusel.
Käesoleva teadaande teatavates keeleversioonides kasutatava meessoost vormiga hõlmatakse ka naissoost kandidaate ja vastupidi.
2. Tööülesanded
Üksuse juhataja asub tööle fraktsioonidega suhtlemise direktoraadi direktori otseses alluvuses ning tema ülesandeks on fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmete sekretariaadi töö koordineerimine.
Töökoht asub Brüsselis (1), kus üksuse juhataja juhib töötajate meeskonda. Ametikoht eeldab korrapärast viibimist lähetustel Euroopa Parlamendi kolmes tavapärases töökohas (Brüssel, Luxembourg ja Strasbourg) ja mujal.
Üksuse juhataja teeb tihedat koostööd direktoraadi teiste teenistustega, et tagada tõhus ja järjepidev koostöö eri teenistuste vahel kõikidel tasanditel, ning esitab oma ülemustele õigeaegselt kõik nõuanded ja kogu teabe tema vastutusalasse kuuluvate küsimuste kohta.
Tema tööülesanded eeldavad täpsust, dokumentide koostamise oskust, suurt konfidentsiaalsust, analüüsivõimet ja üldistusoskust, ettenägelikkust, diplomaatilisust, silmapaistvat oskust suhelda eri tasanditel, avaliku esinemise oskust ning meeskonna juhtimise ja eelarve haldamise oskust.
Oluline on oskus tegelda erinevate ja sageli keeruliste probleemidega, reageerida kiiresti muutuvale olukorrale ning suhelda tõhusalt. Kandidaadid peavad tõestama oma algatusvõimet ning suurt motiveeritust. Nad peavad olema võimelised pidevalt intensiivselt töötama, seda nii iseseisvalt kui ka meeskonnas, ning suutma kohaneda mitmekultuurilises ja mitmekeelses töökeskkonnas.
Fraktsioonidega suhtlemise direktoraadi alluvusse kuuluva üksuse juhataja peamised tööülesanded on järgmised:
|
— |
fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmete sekretariaadi töö korraldamine ja koordineerimine; |
|
— |
esimeeste konverentsi koosolekute jälgimine koos fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmete esindajaga ning vajaduse korral Euroopa Parlamendi juhatuse koosolekute jälgimine; |
|
— |
fraktsioonide peasekretäride koosolekutel osalemine; |
|
— |
koosolekute protokollide koostamine ja nende fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmetele edastamise tagamine; |
|
— |
tehniliste koosolekute korraldamine fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmetele (sõnavõtjate kõneaja korraldamine, kohtade jaotus parlamendikomisjonides või -delegatsioonides jne); |
|
— |
suhtlemine Euroopa Parlamendi peasekretäriga; |
|
— |
järelevalve Euroopa Parlamendi kodukorras ja eeskirjades sätestatud menetluste järgimise üle; |
|
— |
tehnilise toe pakkumine fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmetele nende mandaadi täitmisel; |
|
— |
suuniste, eesmärkide, juhiste ja teabe edastamine alt üles ja vastupidi; ülemuste, kolleegide ja Euroopa Parlamendi liikmete nõustamine oma pädevusvaldkondades; |
|
— |
konkreetsete küsimuste käsitlemine (tehniliste, haldus-, juriidiliste, finants- ja eelarveküsimuste jne mitmemõõtmeline käsitlemine), keskpika ja pika ajaperioodi projektide juhtimine institutsioonilise poliitika raames; |
|
— |
erialase nõu andmine; |
|
— |
edasivolitatud eelarvevahendite käsutaja ülesannete täitmine. |
3. Osalemise tingimused
Kandidaadid peavad avalduste esitamise tähtajaks vastama järgmistele tingimustele.
a) Üldtingimused
Vastavalt Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade artiklile 28 peab kandidaat:
|
— |
olema Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik, |
|
— |
omama kõiki kodanikuõigusi, |
|
— |
olema täitnud kõik sõjaväeteenistust reguleerivate seadustega ette nähtud kohustused, |
|
— |
omama ettenähtud tööülesannete täitmiseks vajalikke iseloomuomadusi. |
b) Eritingimused
i)
Kandidaadil peab olema A osa punktis 2 kirjeldatud ametiülesannetega seotud valdkonnas kõrgharidus või sellele vastava taseme haridus, mille täielikku omandamist tõendab diplom, ning õpingute kestus peab olema:
|
— |
vähemalt neli aastat, kui asjaomaste õpingute tavaline kestus on vähemalt neli aastat, või |
|
— |
kolm aastat, millele lisandub üheaastane töökogemus ametiülesannete sisule vastavas valdkonnas, kui asjaomaste õpingute tavaline kestus on vähemalt kolm aastat. Nimetatud tööaastat ei arvestata A osa punkti 3 alapunkti b alapunktis ii nõutava töökogemuse hulka. |
Valikukomisjon võtab arvesse liikmesriikide õppeasutuste erinevat korraldust. Nõutavat miinimumharidustaset kinnitavate diplomite näited on esitatud kandidaatidele koostatud juhendis toodud tabelis.
ii)
Kandidaadil peab olema pärast A osa punkti 3 alapunkti b alapunktis i nimetatud kvalifikatsiooni omandamist vähemalt 12-aastane töökogemus ametiülesannete sisule vastavas valdkonnas, millest vähemalt kolm aastat juhtival ametikohal.
iii)
Kandidaadid peavad valdama kõrgtasemel üht Euroopa Liidu ametlikku keelt (1. keel): bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, iiri, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi või ungari keelt
ja
valdama väga hästi saksa, inglise või prantsuse keelt (2. keel). 2. keel peab olema 1. keelest erinev.
Valikukomisjon võtab arvesse ka teiste Euroopa Liidu ametlike keelte oskust.
|
Vastavalt Euroopa Liidu Kohtu suurkoja otsusele kohtuasjas C-566/10 P (Itaalia Vabariik vs. komisjon) põhjendab Euroopa Parlament alljärgnevalt, miks 2. keele puhul piirdutakse vaid mõningate liidu ametlike keelte valikuga. Kandidaatidele antakse teada, et selle valikumenetluse puhul valiti 2. keeleks sobivad keeled (saksa, inglise ja prantsuse keel) lähtuvalt teenistuse huvidest, mis eeldavad, et uus töötaja oleks kohe võimeline tööle asuma ja suudaks oma igapäevatöös tõhusalt suhelda. Võttes arvesse Euroopa Parlamendi pikki kogemusi institutsioonisiseste suhtluskeelte osas ning arvestades teenistuste vajadusi väliskommunikatsiooni ja dokumentide töötlemise valdkonnas, on saksa, inglise ja prantsuse keel kõige rohkem kasutatavad keeled. 2013. aasta hindamisaruannete põhjal räägib inglise keelt 92 % töötajatest, prantsuse keelt 84 % töötajatest ning saksa keelt 56 % töötajatest. Ei ole ühtegi teist ametlikku keelt, mida vähemalt 50 % töötajatest rahuldaval tasemel räägiks. Seetõttu võib teenistuse huve ning kandidaatide vajadusi ja oskusi kaaludes põhjendatult nõuda kõigilt kandidaatidelt nende kolme keele seast vähemalt ühe keele oskust, tagamaks et olenemata sellest, milline on kandidaatide 1. ametlik keel, oskavad nad kõik töökeelena vähemalt ühte keelt nimetatud kolmest ametlikust keelest. Võrdse kohtlemise huvides peab iga kandidaat juhul, kui üks nendest kolmest keelest on tema 1. ametlik keel, oskama piisaval tasemel ka mõnd teist keelt nimetatud kolmest keelest. Erioskuste hindamine ühes nendest keeltest võimaldab Euroopa Parlamendil otsustada, kas kandidaadid suudavad olla oma tulevases töökeskkonnas kohe tegutsemisvõimelised. |
B. MENETLUSE KÄIK
1. Valikumenetlusele lubamine
Menetlus korraldatakse kvalifikatsiooni ja katsete alusel.
|
a) |
Ametisse nimetav asutus koostab nimekirja kandidaatidest, kes on esitanud oma kandideerimisavalduse nõuetekohasel kujul ettenähtud tähtajaks ja vastavad A osa punkti 3 alapunktis a esitatud üldtingimustele, ning edastab nimekirja koos dokumentidega valikukomisjonile (vt üksikasjalikumat teavet kandidaatidele koostatud juhendist) . |
|
b) |
Valikukomisjon vaatab kandideerimisavaldused läbi ja koostab A osa punkti 3 alapunktis b täpsustatud eritingimustele vastavate kandidaatide nimekirja. |
Valikukomisjon tugineb kandideerimisavalduste läbivaatamisel üksnes kandideerimisavalduses toodud teabele, mille kohta on esitatud tõendavad dokumendid (vt üksikasjalikumat teavet kandidaatidele koostatud juhendist) .
2. Kvalifikatsiooni hindamine
Valikukomisjon hindab eelnevalt kindlaksmääratud kriteeriumide põhjal valikumenetlusele lubatud kandidaatide kvalifikatsiooni ja koostab nimekirja, milles on toodud 12 parimat kandidaati, kes kutsutakse kirjalikule katsele.
Valikukomisjon võtab kandidaatide kvalifikatsiooni hindamisel arvesse eelkõige:
|
— |
mitmekultuurilise meeskonna juhtimise, juhendamise, motiveerimise ja koordineerimise kogemust; |
|
— |
erineva kodakondsuse ja poliitilise taustaga parlamendiliikmetega suhtlemise ja nende tegevuse koordineerimise kogemust; |
|
— |
põhjalikke teadmisi Euroopa Parlamendi fraktsioonide toimimise kohta, fraktsioonide suhtluse kohta institutsiooni juhatusega eri tasanditel ja fraktsioonide suhtluse kohta Euroopa Parlamendi peasekretäriga; |
|
— |
kogemust eelarve ja rahaliste vahendite haldamisel; |
|
— |
mitmekultuurilise keskkonna kogemust. |
Punktiskaala: 0–20 punkti.
3. Katsed
Kirjalik katse
|
a) |
Teksti koostamine 2. keeles (saksa, inglise või prantsuse keel) etteantud dokumentide põhjal, mis võimaldab hinnata kandidaatide suutlikkust täita A osa punktis 2 kirjeldatud tööülesandeid, samuti nende teksti koostamise ja arvandmetest kokkuvõtte tegemise oskust. Katse kestus: 3 tundi. Punktiskaala: 0–40 punkti (nõutav minimaalne punktide arv: 20 punkti). |
Suulistele katsetele kutsutakse kuus kandidaati, kes kogusid kõikide kirjalike katsete käigus kõige rohkem punkte, tingimusel et nad said igal katsel vähemalt minimaalse nõutava arvu punkte.
Suulised katsed
|
b) |
Vestlus valikukomisjoniga 2. keeles (saksa, inglise või prantsuse keel). Vestluse käigus hindab valikukomisjon kõiki kandideerimisavalduses esitatud andmeid arvesse võttes kandidaatide võimet täita A osa punktis 2 kirjeldatud tööülesandeid. Valikukomisjon võib otsustada kontrollida kandideerimisavalduses esitatud keelte oskust. Katse maksimaalne kestus: 45 minutit. Punktiskaala: 0–40 punkti (nõutav minimaalne punktide arv: 20 punkti). |
|
c) |
Rühmavestlusena toimuv katse 2. keeles (saksa, inglise või prantsuse keel). Katse käigus hindab valikukomisjon kandidaatide kohanemisvõimet, läbirääkimisoskust, otsustusvõimet ja käitumist rühmas. Katse kestuse määrab valikukomisjon kindlaks olenevalt rühmade lõplikust koosseisust. Punktiskaala: 0–20 punkti (nõutav minimaalne punktide arv: 10 punkti). |
4. Sobivate kandidaatide nimekirja koostamine
Sobivate kandidaatide nimekirja kantakse paremusjärjestuses kolme kandidaadi nimed, kes kogusid kogu menetluse (kvalifikatsiooni hindamine ja katsed) käigus kõige rohkem punkte, tingimusel et nad said igal katsel vähemalt minimaalse nõutava arvu punkte.
Kandidaate teavitatakse tulemustest individuaalselt ja sobivate kandidaatide nimekiri avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas ning Euroopa Parlamendi hoonete teadetetahvlitel.
Sobivate kandidaatide nimekirja kantud isikud kutsutakse üksuse juhataja ametikoha täitmise menetluse raames töövestlusele. Sobivate kandidaatide nimekiri kehtib kuni ametikoha lõpliku täitmiseni. Sobivate kandidaatide nimekiri kehtib kuni ametikoha lõpliku täitmiseni. Töölevõtmine toimub palgaastmele AD 14.
C. KANDIDEERIMINE
Kandidaat peab täitma käesoleva töölevõtmise teadaande kohase kandideerimisavalduse vormi (originaali või koopia), mis on esitatud Euroopa Liidu Väljaannete Talituse avaldatavas Euroopa Liidu Teatajas.
Kandidaadil palutakse enne kandideerimisavalduse täitmist lugeda tähelepanelikult läbi kandidaatidele koostatud juhend.
Kandideerimisavalduse esitamise tähtaeg
Kandideerimisavaldus ja dokumentide koopiad tuleb saata tähtkirjaga (2) hiljemalt 27. septembril 2016 (kuupäeva tõendab postitempel) järgmisel postiaadressil:
|
PARLEMENT EUROPÉEN |
|
Unité concours – MON 04 S 010 |
|
Procédure de sélection PE/195/S |
|
(valikumenetluse viitenumber peab kindlasti olema märgitud) |
|
60 rue Wiertz |
|
1047 Bruxelles |
|
Belgique |
Tava- või sisepostiga saadetud kandideerimisavaldusi arvesse ei võeta. Konkursside ja valikumenetluste üksus ei võta vastu ka isiklikult kohaletoimetatavaid kandideerimisavaldusi.
Kandidaadile ei saadeta dokumentide kättesaamise kohta ühtegi kinnitust, välja arvatud juhul, kui tähtkirja kättesaamisel tuleb allkirjastada kättesaamiskinnitus.
Kandidaatidel palutakse menetluse ajakava küsimuses MITTE HELISTADA.
Kandidaatidel, kes ei ole saanud oma kandidatuuri kohta e-kirja 15. novembriks 2016, palutakse pöörduda konkursside ja valikumenetluste üksuse poole e-kirja (PE-195-S@ep.europa.eu) või kirja teel.
(1) Ametikoht võidakse üle viia ühte Euroopa Parlamendi teistest töökohtadest.
(2) Erakullerteenusega saatmine on võrdväärne tähtkirja saatmisega. Sellisel juhul võetakse arvesse saatelehel märgitud saatmise kuupäeva.
LISA
Juhend Euroopa Parlamendi korraldatavates valikumenetlustes osalevatele kandidaatidele
|
1. |
SISSEJUHATUS | 8 |
| Kuidas toimub valikumenetlus? | 8 |
|
2. |
VALIKUMENETLUSE ETAPID | 8 |
| Kandideerimisavalduste vastuvõtmine | 8 |
| Üldtingimustele vastavuse kontroll | 9 |
| Eritingimustele vastavuse kontroll | 9 |
| Kvalifikatsiooni hindamine | 9 |
| Katsed | 10 |
| Sobivate kandidaatide nimekiri | 10 |
|
3. |
KUIDAS KANDIDEERIDA? | 10 |
| Üldsätted | 10 |
| Täielike dokumentide esitamine | 10 |
| Millised tõendavad dokumendid tuleb avaldusele lisada? | 10 |
| Üldtingimused | 10 |
| Üldtingimuste täitmist tõendavad dokumendid | 11 |
| Eritingimuste täitmist ja kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid | 11 |
|
4. |
KIRJAVAHETUS | 12 |
|
5. |
ÜLDTEAVE | 13 |
| Võrdsed võimalused | 13 |
| Kandidaatide taotlused juurdepääsuks neid puudutavale teabele | 13 |
| Isikuandmete kaitse | 13 |
| Sõidu- ja majutuskulud | 13 |
| I LISA | 14 |
| II LISA | 17 |
1. SISSEJUHATUS
Kuidas toimub valikumenetlus?
Valikumenetlus koosneb eri etappidest, milles kandidaate omavahel võrreldakse. Valikumenetluses võivad osaleda kõik Euroopa Liidu kodanikud, kes vastavad kandideerimisavalduse esitamise kuupäevaks nõutud kriteeriumidele. Kasutatav menetlus annab kõikidele kandidaatidele võrdse võimaluse näidata oma võimeid ja tagab oskustepõhise valiku vastavalt võrdse kohtlemise põhimõttele.
Valikumenetluse edukalt läbinud kandidaadid kantakse sobivate kandidaatide nimekirja, mida Euroopa Parlament kasutab töölevõtmise teadaandes osutatud ametikoha täitmiseks.
Iga valikumenetluse jaoks moodustatakse administratsiooni ja personalikomitee liikmetest koosnev valikukomisjon. Valikukomisjoni töö on salajane ja toimub kooskõlas Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade (1) III lisaga.
Kandidaatide otsene või kaudne kontaktiotsimine valikukomisjoni liikmetega on ametlikult keelatud. Ametisse nimetav asutus jätab endale õiguse kõrvaldada menetlusest kõik seda nõuet eiravad kandidaadid.
Valikukomisjon jälgib valikumenetlusest osavõtmist lubava otsuse tegemisel rangelt töölevõtmise teadaandes sätestatud tingimuste täitmist. Varasemale konkursile või valikumenetlusele lubamine ei tähenda, et kandidaadile antakse automaatselt luba osaleda uues valikumenetluses.
Parimate kandidaatide väljavalimiseks võrdleb valikukomisjon kandidaatide tulemusi, et hinnata nende sobivust töölevõtmise teadaandes osutatud ülesannete täitmiseks. Valikukomisjon peab seega hindama nii teadmiste taset kui ka tegema kindlaks oskuste poolest kõige paremini sobivad isikud.
Valikumenetlus võib olenevalt kandidaatide arvust kesta 6–9 kuud.
2. VALIKUMENETLUSE ETAPID
Valikumenetlus koosneb järgmistest etappidest:
|
— |
kandideerimisavalduste vastuvõtmine, |
|
— |
üldtingimustele vastavuse kontroll, |
|
— |
eritingimustele vastavuse kontroll, |
|
— |
kvalifikatsiooni hindamine, |
|
— |
katsed, |
|
— |
sobivate kandidaatide nimekirja koostamine. |
Kandideerimisavalduste vastuvõtmine
Kandideerida otsustanud isik peab saatma täielikud dokumendid, mis hõlmavad töölevõtmise teadaande kohast kandideerimisavaldust, mis on täidetud ja allkirjastatud ning millele on lisatud kõik nõutavad tõendavad dokumendid, millest nähtub, et kandidaat vastab töölevõtmise teadaandes täpsustatud üld- ja eritingimustele. Vastasel korral võidakse ta valikumenetlusest kõrvale jätta. Dokumendid tuleb saata tähtkirjaga (erakullerteenuse kasutamist loetakse tähtkirja saatmisega võrdseks ning sellisel juhul võetakse arvesse saatelehel märgitud kuupäeva) töölevõtmise teadaandes märgitud kuupäevaks. Kandideerimisavalduste esitamise tähtaeg ja vajalik aadress on osutatud töölevõtmise teadaande C osas.
Üldtingimustele vastavuse kontroll
Konkursside ja valikumenetluste üksus kontrollib kandidaadi nõuetelevastavust, st seda, kas avaldus on esitatud töölevõtmise teadaandes osutatud viisil ja tähtajaks ning kas üldtingimused on täidetud.
Sellest tulenevalt jäetakse valikumenetlusest automaatselt kõrvale kandidaadid, kes:
|
— |
saatsid kandideerimisdokumendid pärast tähtaja möödumist (tähtajast kinnipidamist tõendab postitempel või erakullerteenuse kasutamise korral saateleht), |
|
— |
ei saatnud kandideerimisdokumente tähtkirja või erakullerteenusega, |
|
— |
ei kasutanud töölevõtmise teadaande kohast kandideerimisvormi, |
|
— |
ei täitnud töölevõtmise teadaande kohast kandideerimisvormi täielikult, |
|
— |
ei allkirjastanud kandideerimisavaldust, |
|
— |
ei vasta üldistele osalemistingimustele. |
Valikumenetlusest kõrvale jäetud kandidaate teavitatakse sellest individuaalselt pärast kandideerimisavalduste esitamise tähtaega .
Ametisse nimetav asutus koostab töölevõtmise teadaandes täpsustatud üldtingimustele vastavate kandidaatide nimekirja ja edastab selle koos kandidaatide dokumentidega valikukomisjonile.
Eritingimustele vastavuse kontroll
Valikukomisjon vaatab kandideerimisavaldused läbi ja koostab töölevõtmise teadaandes täpsustatud eritingimustele vastavate kandidaatide nimekirja. Valikukomisjon toetub seejuures üksnes kandideerimisavalduses esitatud andmetele, mille kohta on esitatud tõendavad dokumendid .
Õpinguid, väljaõpet, keelteoskust ja erialast töökogemust (selle olemasolu korral) tuleb kandideerimisavalduses üksikasjalikult kirjeldada, märkides ära:
|
— |
õpingute puhul õpingute alguse ja lõpu kuupäeva ning diplomi(te) liigi ja omandatud õppeained; |
|
— |
võimaliku erialase töökogemuse puhul ülesannete täitmise alguse ja lõpu ning ülesannete konkreetse olemuse. |
Kandidaadid peavad kandideerimisavalduses ära märkima ka avaldatud uurimused, artiklid või muud tekstid, mis on seotud tulevaste ametiülesannetega.
Selles etapis jäetakse kõrvale kandidaadid, kes ei vasta töölevõtmise teadaandes ette nähtud eritingimustele.
Kõiki kandidaate teavitatakse valikukomisjoni otsusest valikumenetluses osalemise lubamise või mittelubamise kohta kirja teel.
Kvalifikatsiooni hindamine
Katsetele kutsutavate kandidaatide väljavalimiseks hindab valikukomisjon vastuvõetavate kandidaatide kvalifikatsiooni. Valikukomisjon toetub seejuures üksnes kandideerimisavalduses esitatud andmetele, mille kohta on esitatud tõendavad dokumendid (vt punkti 3). Valikukomisjon toetub eelnevalt kehtestatud kriteeriumidele, võttes eelkõige arvesse töölevõtmise teadaande B osa punktis 2 täpsustatud aspekte.
Kõiki kandidaate teavitatakse kirja teel valikukomisjoni otsusest katsetele lubamise või mittelubamise kohta.
Katsed
Kõik katsed on kohustuslikud ja nende läbimiseks tuleb koguda vähemalt minimaalne arv punkte. Maksimaalne katsetele lubatavate kandidaatide arv on sätestatud töölevõtmise teadaande B osa punktis 2.
Korralduslikel põhjustel võib kandidaate kutsuda korraga kõigile kirjalikele ja suulistele katsetele. Sellegipoolest hinnatakse katseid töölevõtmise teadaandes märgitud järjekorras ja sellest tulenevalt ei hinda valikukomisjon kandidaadi järgmisi katseid juhul, kui ta ei saavutanud ühel katsetest minimaalset punktide arvu.
Kandidaadi katseid ei hinnata juhul, kui ta loobub valikumenetluses osalemast.
Sobivate kandidaatide nimekiri
Sobivate kandidaatide nimekirja kantakse nii palju kandidaate, kui on sätestatud töölevõtmise teadaande B osa punktis 4.
Kandidaadi kandmine sobivate kandidaatide nimekirja tähendab, et mõni parlamendi teenistus võib teda vestlusele kutsuda, kuid see ei anna mingeid õigusi ega tagatisi parlamendis töökoha saamiseks.
3. KUIDAS KANDIDEERIDA?
Üldsätted
Enne avalduse esitamist peab kandidaat hoolikalt kontrollima, kas ta vastab kõikidele osalemistingimustele, st nii üld- kui ka eritingimustele, mistõttu tuleb eelnevalt tutvuda töölevõtmise teadaande ja käesoleva juhendiga ning nõustuda nendes esitatud tingimustega.
Kuigi töölevõtmise teadaandes ei ole kehtestatud vanusepiirangut, juhitakse kandidaatide tähelepanu Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjades sätestatud pensionieale.
Kandidaat peab täitma töölevõtmise teadaande kohase kandideerimisavalduse vormi (originaali või koopia), mis on esitatud Euroopa Liidu Väljaannete Talituse avaldatava Euroopa Liidu Teataja vastavas väljaandes.
Ettenähtud tähtajast hiljem laekunud dokumente arvesse ei võeta.
Puudega või erilises olukorras olevad kandidaadid (nt rasedus ja imetamine, tervislik seisund, järgitav ravikuur jne), kellel võib seetõttu katsete ajal probleeme esineda, peavad seda kandideerimisavalduses mainima ja esitama kogu vajaliku teabe, et administratsioon saaks võtta vajalikke meetmeid. Vajaduse korral peavad nad kandideerimisavaldusele lisama vabas vormis esitatud täpsustused erimeetmete kohta, mida nad peavad vajalikuks, et lihtsustada oma osalemist katsetel.
Täielike dokumentide esitamine
|
1. |
Täitke ja allkirjastage töölevõtmise teadaande kohane kandideerimisavaldus. |
|
2. |
Lisage tõendavate dokumentide nummerdatud sisukord. |
|
3. |
Lisage kõik vajalikud ja nummerdatud tõendavad dokumendid. |
|
4. |
Esitage dokumendid töölevõtmise teadaandes märgitud viisil ja ettenähtud tähtajaks. |
Millised tõendavad dokumendid tuleb avaldusele lisada?
Üldtingimused
Kandidaatidel palutakse mitte saata originaaldokumente, lisada tuleb üksnes nõutavate dokumentide kinnitamata koopiad. Dokumentideks ei loeta viiteid veebisaitidele. Väljaprinditud veebilehekülgi ei peeta tõenditeks, neid võib tõenditele lisada üksnes täiendava teabe andmiseks.
Sobivate kandidaatide nimekirja kantud isikud, kellele tehakse tööpakkumine, peavad enne töölevõtmist esitama kõikide nõutavate dokumentide originaalid.
Elulugu ei loeta tõendavaks dokumendiks.
Kandidaadid ei või viidata mõne varasema valikumenetluse raames esitatud dokumentidele või kandideerimisavaldusele (2).
Kandidaatidele ei tagastata ühtki dokumenti.
Üldtingimuste täitmist tõendavad dokumendid
Selles etapis ei nõuta dokumente selle tõendamiseks, et kandidaat:
|
— |
on Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik, |
|
— |
omab kõiki kodanikuõigusi, |
|
— |
on täitnud kõik sõjaväeteenistust reguleerivate seadustega ette nähtud kohustused, |
|
— |
on ametiülesannete täitmiseks sobilike isikuomadustega. |
Kandidaat peab kandideerimisavalduse allkirjastama. Allkirjaga kinnitab kandidaat, et täidab nimetatud tingimusi ning esitatud andmed on tõesed ja täielikud.
Eritingimuste täitmist ja kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid
Kandidaat on kohustatud esitama valikukomisjonile kogu teabe ja dokumendid, mis võimaldavad kontrollida kandideerimisavalduses esitatud andmete õigsust.
Edukaid õpinguid kinnitavad diplomid ja/või tunnistused
Kandidaat peab esitama koopiad diplomitest või tunnistustest, mis kinnitavad töölevõtmise teadaandes nõutava hariduse omandamist.
Valikukomisjon võtab seejuures arvesse Euroopa Liidu liikmesriikide õppeasutuste erinevusi.
Pärast keskkooli omandatud diplomite puhul tuleb esitada võimalikult üksikasjalik teave õpingute kestuse ja läbitud õppeainete kohta, et valikukomisjon saaks hinnata diplomite asjakohasust seoses tööülesannete iseloomuga.
Tehnilise või kutseõppe või täiend- või erikursuse puhul peab kandidaat märkima, kas tegu oli täis- või osalise ajaga õppe või õhtukursusega, samuti õppeained ja õpingute ametliku kestuse.
Erialane töökogemus
Kui teadaandes nõutakse erialase töökogemuse olemasolu, võetakse arvesse üksnes pärast nõutava diplomi või tunnistuse saamist omandatud erialast töökogemust. Tõendavatest dokumentidest peab selguma erialase töökogemuse kestus ja tase ning täidetud ülesannete iseloomu tuleb selgitada võimalikult üksikasjalikult, et valikukomisjon saaks hinnata kogemuse asjakohasust seoses tööülesannete iseloomuga.
Kõiki asjakohaseid tööperioode peavad kinnitama järgmised tõendavad dokumendid:
|
— |
endiste tööandjate ja hetketööandja tõendid, mis kinnitavad valikumenetluses osalemiseks nõutava erialase töökogemuse olemasolu; |
|
— |
kui kandidaat ei saa konfidentsiaalsuskaalutlustel vajalikke töötõendeid lisada, tuleb nimetatud tõendite asemel esitada tööleping või töölevõtukiri ja/või esimese ja viimase palgalehe koopiad; |
|
— |
konkreetse tööandja puudumise korral (füüsilisest isikust ettevõtjad, vabakutselised jne) võib tõenditena aktsepteerida arveid, milles on täpsustatud osutatud teenuste laad, või mis tahes muid asjakohaseid ametlikke tõendavaid dokumente. |
Keelteoskus
Keelteoskust tuleb tõendada diplomi, tunnistuse või vabas vormis koostatud kinnitusega, milles selgitatakse, kuidas asjaomane keeleoskus omandati.
Kui menetluse mis tahes etapis täheldatakse, et kandideerimisavalduses esitatud andmed on ebatäpsed, ei ole kinnitatud tõendavate dokumentidega või ei vasta täielikult töölevõtmise teadaande tingimustele, kõrvaldatakse kandidaat menetlusest.
4. KIRJAVAHETUS
Kandidaat peab hoolitsema selle eest, et nõuetekohaselt täidetud ja allkirjastatud kandideerimisavaldus (originaal või koopia) ning sellele lisatud kõik tõendavad dokumendid saadetakse tähtkirjaga (3) ettenähtud tähtajaks (postitamise kuupäeva tõendab postitempel).
Tava- või sisepostiga saadetud kandideerimisavaldusi arvesse ei võeta. Konkursside ja valikumenetluste üksus ei võta vastu ka isiklikult kohaletoimetatavaid kandideerimisavaldusi.
Kandidaadile ei saadeta kandideerimisavalduse kättesaamise kohta ühtegi kinnitust, välja arvatud juhul, kui tähtkirja kättesaamisel tuleb allkirjastada kättesaamiskinnitus.
Kui kandidaat ei ole töölevõtmise teadaande viimases lõigus märgitud kuupäevaks saanud oma kandidatuuri kohta ühtegi e-kirja, peab ta saatma kirja või e-kirja konkursside ja valikumenetluste üksusele (4).
Kandidaadi poolt konkreetse nime all esitatud kandideerimisavalduse kohta saadetavas kirjavahetuses tuleb alati ära märkida kõnealune nimi ja valikumenetluse number.
Euroopa Parlamendi poolt valikumenetluse kohta saadetavad kirjad, sh katsetel osalemise kutsed, lähetatakse e-kirjaga kandidaadi poolt kandideerimisavalduses märgitud aadressil. Kandidaadil on kohustus regulaarselt (vähemalt kaks korda nädalas) oma e-posti kontrollida ning teavitada konkursside ja valikumenetluste üksust isikuandmete muutumisest.
Valikumenetlusega seotud kirjad tuleb saata selleks ettenähtud aadressil:
PE-195-S@ep.europa.eu.
Kui kandidaadil ei ole enam võimalik oma e-posti kontrollida, on ta kohustatud sellest viivitamata teavitama konkursside ja valikumenetluste üksust ning edastama neile uue e-posti aadressi.
Valikukomisjoni sõltumatuse tagamiseks on kandidaatide mis tahes otsene või kaudne kontaktiotsimine valikukomisjoniga ametlikult keelatud ning see võib kaasa tuua menetlusest kõrvalejätmise.
Kogu kirjavahetus valikukomisjoniga ja kõik teabepäringud või muu menetluse kulgu käsitlev kirjavahetus peab toimuma eranditult konkursside ja valikumenetluste üksuse kaudu (4), kes vastutab kuni valikumenetluse lõpuni kandidaatidega peetava kirjavahetuse eest.
5. ÜLDTEAVE
Võrdsed võimalused
Euroopa Parlament jälgib, et valikumenetluse ajal välditaks igasugust diskrimineerimist.
Euroopa Parlament kohaldab võrdsete võimaluste poliitikat ja võtab kandideerimisavaldusi vastu, diskrimineerimata kandidaate soo, rassi, nahavärvuse, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või muude arvamuste, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puude, vanuse, seksuaalse sättumuse, perekonnaseisu või pereolude alusel.
Kandidaatide taotlused juurdepääsuks neid puudutavale teabele
Valikumenetlustes antakse kandidaatidele allpool esitatud tingimustel eriõigus juurdepääsuks teatavale neid otseselt ja isiklikult puudutavale teabele. Selle õiguse alusel võib Euroopa Parlament anda kandidaadile tema taotluse korral järgmist täiendavat teavet:
|
a) |
kandidaatidele, kes ei pääsenud kirjalikest katsetest edasi ja/või ei olnud suulisele katsele kutsutute seas, võidakse taotluse esitamisel saata katsete koopia ja isikliku hindamislehe koopia, milles tuuakse ära valikukomisjoni hinnangud. Taotlus tuleb esitada ühe kuu jooksul pärast valikumenetlusest kõrvalejätmisest teatava kirja saatmise kuupäeva; |
|
b) |
suulistele katsetele kutsutud kandidaate, keda ei kantud sobivate kandidaatide nimekirja, teavitatakse eri katsetel saadud punktidest alles pärast seda, kui valikukomisjon on koostanud sobivate kandidaatide nimekirja. Sellistel kandidaatidel on samuti võimalus saada punktis a osutatud tingimustel kirjalike katsete koopia; |
|
c) |
sobivate kandidaatide nimekirja kantud kandidaatidele saadetakse üksnes teade valikumenetluse eduka läbimise kohta. |
Taotluste läbivaatamisel võetakse arvesse asjaolu, et vastavalt Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjadele (III lisa artikkel 6) on valikukomisjoni töö salajane, ning järgitakse eeskirju, mis käsitlevad füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel.
Isikuandmete kaitse
Euroopa Parlament jälgib valikumenetluste korraldamise eest vastutava institutsioonina, et kandidaatide isikuandmete töötlemisel järgitakse täielikult Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrust (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (5), eelkõige andmete konfidentsiaalsuse ja turvalisuse osas.
Sõidu- ja majutuskulud
Katsetele kutsutud kandidaatidele hüvitatakse osaliselt sõidu- ja majutuskulud. Katsetele kutsumise teates teavitatakse kandidaate hüvitamise korrast ja kohaldatavatest tariifidest.
Kandidaadi poolt kandideerimisavalduses märgitud aadressi peetakse lähtekohaks, kust ta katseid sooritama sõidab. Kandidaadi poolt pärast katsetele kutsumise teate saatmist tehtud aadressimuutust ei saa arvesse võtta, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament on seisukohal, et kandidaadi osutatud asjaolude tõttu on tegu vääramatu jõu või ettenägematute asjaoludega.
(1) Vt nõukogu määrust (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 (EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1), mida on muudetud määrusega (EÜ, Euratom) nr 723/2004 (ELT L 124, 27.4.2004, lk 1) ning viimati Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2013. aasta määrusega (EL, Euratom) nr 1023/2013, millega muudetakse Euroopa Liidu ametnike personalieeskirju ja Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimusi (ELT L 287, 29.10.2013, lk 15).
(2) Nimetatud tingimused kehtivad kõikidele kandidaatidele, sh ametnikele ja Euroopa Liidu muudele teenistujatele.
(3) Erakullerteenuse kasutamist loetakse tähtkirja saatmisega võrdseks. Sellisel juhul võetakse arvesse saatelehel märgitud saatmise kuupäeva.
(4) Aadress: PARLEMENT EUROPÉEN, Unité concours – MON 04 S 010, Procédure de sélection PE/195/S,
60 rue Wiertz, 1047 Bruxelles, Belgique.
e-post: PE-195-S@ep.europa.eu
I LISA
Näitlik tabel, mis sisaldab tegevusüksuse AD (1) valikumenetlustele pääsemiseks nõutavaid diplomeid (vaadatakse läbi üksikjuhtude kaupa)
|
RIIK |
4 aastat või rohkem kestnud ülikooliõpingud |
Vähemalt 3 aastat kestnud ülikooliõpingud |
|
Belgique — België — Belgien |
Licence/Licentiaat/Diplôme d'études approfondies (DEA)/Diplôme d'études spécialisées (DES)/Diplôme d'études supérieures spécialisées (DESS)/Gediplomeerde in de Voortgezette Studies (GVS)/Gediplomeerde in de Gespecialiseerde Studies (GGS)/Gediplomeerde in de Aanvullende Studies (GAS) Agrégation de l’enseignement secondaire supérieur (AESS)/Aggregaat Ingénieur industriel/Industrieel ingenieur/Master — 60/120 ECTS/Master complémentaire — 60 ECTS ou plus Agrégation de l’enseignement secondaire supérieur (AESS) — 30 ECTS Doctorat/Doctoraal diploma |
Bachelor académique (dit „de transition”) — 180 ECTS Academisch gerichte bachelor — 180 ECTS |
|
България |
Диплома за висше образование Бакалавър — 240 ECTS/Магистър — 300 ECTS/Доктор Магистър след Бакалавър — 60 ECTS/Магистър след Професионален бакалавър по … — 120 ECTS |
|
|
Česká republika |
Diplom o ukončení vysokoškolského studia/Magistr/Doktor |
Diplom o ukončení bakalářského studia (Bakalář) |
|
Danmark |
Kandidatgrad/Candidatus/Master/Magistergrad (Mag.Art)/Licenciatgrad/Ph.d.-grad |
Bachelorgrad (B.A or B. Sc)/Professionsbachelorgrad/Diplomingeniør |
|
Deutschland |
Master (alle Hochschulen)/Diplom (Univ.)/Magister/Staatsexamen/Doktorgrad |
Bachelor/Fachhochschulabschluss (FH) Staatsexamen (Regelstudienzeit 3 Jahre) |
|
Eesti |
Rakenduskõrghariduse diplom Bakalaureusekraad (160 ainepunkti)/Magistrikraad/Arstikraad/Hambaarstikraad/Loomaarstikraad/Filosoofiadoktor/Doktorikraad (120–160 ainepunkti) |
Bakalaureusekraad (min 120 ainepunkti)/Bakalaureusekraad (< 160 ainepunkti) |
|
Éire/Ireland |
Céim Onórach Bhaitsiléara (4 bliana/240 ECTS) Honours Bachelor Degree (4 years/240 ECTS)/Céim Ollscoile University Degree/ Céim Mháistir (60-120 ECTS) Master’s Degree (60-120 ECTS)/Céim Dochtúra Doctorate |
Céim Onórach Bhaitsiléara (3 bliana/180 ECTS) (BA, B.Sc, B. Eng) Honours Bachelor Degree (3 years/180 ECTS) (BA, B.Sc, B. Eng) |
|
Ελλάδα |
Πτυχίο [ΑΕI (πανεπιστημίου, πολυτεχνείου), ΤΕI υποχρεωτικής τετραετούς φοίτησης] 4 χρόνια (1ος κύκλος) Μεταπτυχιακό Δίπλωμα Ειδίκευσης (2ος κύκλος) Διδακτορικό Δίπλωμα (3ος κύκλος) |
|
|
España |
Licenciado/Ingeniero/Arquitecto/Graduado/Máster Universitario/Doctor |
Diplomado/Ingeniero técnico Arquitecto técnico/Maestro |
|
France |
Maîtrise/MST (maîtrise des sciences et techniques)/MSG (maîtrise des sciences de gestion) DEST (diplôme d'études supérieures techniques)/DRT (diplôme de recherche technologique) DESS (diplôme d'études supérieures spécialisées)/DEA (diplôme d'études approfondies) Master 1/Master 2 professionnel/Master 2 recherche Diplôme des grandes écoles/Diplôme d'ingénieur/Doctorat |
Licence |
|
Italia |
Diploma di Laurea (DL) — da 4 a 6 anni/Laurea specialistica (LS)/Laurea magistrale (LM)/Master universitario di primo livello/Master universitario di secondo livello/Diploma di Specializzazione (DS)/Dottorato di ricerca (DR) |
Diploma universitario (3 anni)/Diploma di Scuola diretta a fini speciali (3 anni)/Laurea — L180 crediti |
|
Κύπρος |
Πανεπιστημιακό Πτυχíο/Bachelor Master/Doctorat |
|
|
Latvija |
Bakalaura diploms (160 kredītpunkti)/Profesionālā bakalaura diploms/Maģistra diploms/Profesionālā maģistra diploms/Doktora grāds |
Bakalaura diploms (min. 120 kredītpunkti) |
|
Lietuva |
Aukštojo mokslo diplomas/Bakalauro diplomas/Magistro diplomas/Daktaro diplomas/Meno licenciato diplomas |
Profesinio bakalauro diplomas Aukštojo mokslo diplomas |
|
Luxembourg |
Master/Diplôme d'ingénieur industriel/DESS en droit européen |
Bachelor/Diplôme d'ingénieur technicien |
|
Magyarország |
Egyetemi oklevél/Alapfokozat — 240 kredit/Mesterfokozat/Doktori fokozat |
Főiskolai oklevél/Alapfokozat — 180 kredit vagy annál több |
|
Malta |
Bachelor's degree/Master of Arts/Doctorate |
Bachelor’s degree |
|
Nederland |
HBO Bachelor degree HBO/WO Master's degree Doctoraal examen/Doctoraat |
Bachelor (WO) |
|
Österreich |
Master Magister/Magistra Magister/Magistra (FH) Diplom-Ingenieur/in Diplom-Ingenieur/in (FH) Doktor/in PhD |
Bachelor Bakkalaureus/Bakkalaurea Bakkalaureus/Bakkalaurea (FH) |
|
Polska |
Magister/Magister inżynier Dyplom doktora |
Licencjat/Inżynier |
|
Portugal |
Licenciado/Mestre/Doutor |
Bacharel/Licenciado |
|
Republika Hrvatska |
Baccalaureus/Baccalaurea (Sveučilišni prvostupnik/prvostupnica) Stručni specijalist Master degree (magistar struke) 300 kredit min. Magistar inženjer/magistrica inženjerka (mag. ing.) Doktor struke/Doktor umjetnosti |
Baccalaureus/Baccalaurea (Sveučilišni prvostupnik/prvostupnica) |
|
România |
Diplomă de licenţă/Diplomă de inginer/Diplomă de urbanist/Diplomă de master/Diplomă de studii aprofundate/Certificat de atestare (studii academice postuniversitare)/Diplomă de doctor |
Diplomă de licență |
|
Slovenija |
Univerzitetna diploma/Magisterij/Specializacija/Doktorat |
Diploma o pridobljeni visoki strokovni izobrazbi |
|
Slovensko |
diplom o ukončení vysokoškolského štúdia/bakalár (Bc.)/magister magister/inžinier/ArtD |
diplom o ukončení bakalárskeho štúdia (bakalár) |
|
Suomi/Finland |
Maisterin tutkinto — Magister-examen Ammattikorkeakoulututkinto — Yrkeshögskoleexamen (min. 160 opintoviikkoa — studieveckor) Tohtorin tutkinto (Doktorsexamen) joko 4 vuotta tai 2 vuotta lisensiaatin tutkinnon jälkeen — antingen 4 år eller 2 år efter licentiatexamen/Lisensiaatti/Licentiat |
Kandidaatin tutkinto — Kandidatexamen/Ammattikorkeakoulututkinto — Yrkeshögskoleexamen (min. 120 opintoviikkoa — studieveckor) |
|
Sverige |
Magisterexamen (akademisk examen omfattande minst 160 poäng varav 80 poäng fördjupade studier i ett ämne + uppsats motsvarande 20 poäng eller två uppsatser motsvarande 10 poäng vardera)/Licentiatexamen/Doktorsexamen Meriter på avancerad nivå: Magisterexamen, 1 år, 60 högskolepoäng/Masterexamen, 2 år, 120 högskolepoäng Meriter på forskarnivå: Licentiatexamen, 2 år, 120 högskolepoäng/Doktorsexamen, 4 år, 240 högskolepoäng |
Kandidatexamen (akademisk examen omfattande minst 120 poäng varav 60 poäng fördjupade studier i ett ämne + uppsats motsvarande 10 poäng) Meriter på grundnivå: Kandidatexamen, 3 år, 180 högskolepoäng (Bachelor) |
|
United Kingdom |
Honours Bachelor degree/Master's degree (MA, MB, MEng, MPhil, MSc)/Doctorate |
(Honours) Bachelor degree NB: Master's degree in Scotland |
(1) Tegevusüksuse AD palgaastmetele 7–16 tööleasumise puhul on lisatingimuseks vähemalt üheaastane ametiülesannete sisule vastav töökogemus.
II LISA
LÄBIVAATAMISTAOTLUSED – EDASIKAEBUSED – KAEBUSED EUROOPA OMBUDSMANILE
Kandidaat, kellel on tehtud otsuse suhtes vastuväiteid, võib taotleda otsuse läbivaatamist, esitada edasikaebuse või kaebuse Euroopa Ombudsmanile (1).
— Läbivaatamistaotlused
Põhjendatud läbivaatamistaotlus tuleb saata e-kirjaga selleks ettenähtud e-posti aadressil
(PE-195-S@ep.europa.eu)
kümne kalendripäeva jooksul alates kuupäevast, mil konkursside ja valikumenetluste üksus talle otsusest teatava e-kirja saatis.
Taotlusele vastatakse võimalikult kiiresti.
Seda võimalust saab kasutada üksnes konkursile lubamise ning kirjalikele ja suulistele katsetele lubamise etappides.
— Kaebused
|
— |
Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade (2) artikli 90 lõike 2 kohase kaebuse võib esitada järgmisel aadressil:
See võimalus on olemas valikumenetluse kõikides etappides. Juhime tähelepanu asjaolule, et valikukomisjonidel on ulatuslik otsustusõigus ja nad tegutsevad sõltumatult. Ametisse nimetav asutus ei saa valimiskomisjoni otsuseid muuta. Otsuseid vaadatakse läbi üksnes juhul, kui valikumenetluse eeskirju on selgelt rikutud. Sellisel juhul võib valikukomisjoni otsuse ilma Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 kohast eelnevat kaebust esitamata vaidlustada otse Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtus. |
|
— |
Kohtule võib edasikaebuse esitada järgmisel aadressil:
Arvesse võetakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 270 ning Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade artiklit 91. See võimalus kehtib ainult valikukomisjoni tehtud otsuste suhtes. Kui kandidaadil ei lubatud valikumenetluses osaleda töölevõtmise teadaande B osa punktis 1 esitatud tingimustele mittevastavuse tõttu, käsitletakse juhtumit Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtus ainult juhul, kui eelnevalt on esitatud kaebus Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 alusel. Kaebuse esitamise korral Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtule on nõutav Euroopa Liidu liikmesriigi või Euroopa Majanduspiirkonna kohtus esinemise õigusega advokaadi osalemine. |
Nende kaebuseliikide suhtes Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade artiklites 90 ja 91 sätestatud tähtaegu hakatakse arvestama kas alates kuupäevast, millal teatati algsest õigusi kahjustavast otsusest, või läbivaatamistaotluse puhul alates kuupäevast, mil valikukomisjon saatis taotlusele esimese vastuse.
— Kaebused Euroopa Ombudsmanile
Kõigil Euroopa Liidu kodanikel on õigus esitada kaebus Euroopa Ombudsmanile järgmisel aadressil:
|
Médiateur européen |
|
1, avenue du Président Robert Schuman – BP 403 |
|
67001 STRASBOURG Cedex |
|
FRANCE |
Tugineda tuleb Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 228 lõikele 1 ning täidetud peavad olema kõik tingimused, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi 9. märtsi 1994. aasta otsuses (94/262/ESTÜ, EÜ, Euratom) ombudsmani ülesannete täitmist reguleeriva korra ja üldtingimuste kohta (3).
Kandidaatide tähelepanu juhitakse asjaolule, et kaebuse esitamine Euroopa Ombudsmanile ei peata Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade artiklis 91 sätestatud tähtaega kaebuse esitamiseks Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtule Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 270 alusel.
(1) Läbivaatamistaotluse, edasikaebuse või Euroopa Ombudsmanile suunatud kaebuse esitamine ei peata valikukomisjoni tööd.
(2) Vt nõukogu määrust (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 (EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1), mida on muudetud määrusega (EÜ, Euratom) nr 723/2004 (ELT L 124, 27.4.2004, lk 1) ning viimati Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2013. aasta määrusega (EL, Euratom) nr 1023/2013, millega muudetakse Euroopa Liidu ametnike personalieeskirju ja Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimusi (ELT L 287, 29.10.2013, lk 15).