4.12.2014

Euroopa Liidu Teataja

CA 434/1

TEADE AVALIKU KONKURSI KORRALDAMISE KOHTA

EPSO/AST/134/14

ASSISTENDID (AST 3) PARLAMENDITÖÖ VALDKONNAS

(2014/C 434 A/01)

Euroopa Personalivaliku Amet (EPSO) korraldab kvalifikatsioonil ja katsetel põhineva avaliku konkursi, mille põhjal koostatakse reservnimekiri vabade ametnike ametikohtade (assistendid) täitmiseks Euroopa Parlamendis.

Enne kandideerimist lugege tähelepanelikult läbi 1. märtsi 2014. aasta Euroopa Liidu Teatajas C 60 A ja EPSO veebilehel avaldatud avalike konkursside üldeeskirjad.

Need eeskirjad on konkursiteate lahutamatu osa ning aitavad Teil mõista konkursi menetlust ja registreerumistingimusi.

SISUKORD

ÜLDTEAVE

II.

AMETIÜLESANNETE KIRJELDUS

III.

OSALEMISTINGIMUSED

IV.

EELVALIKUTESTID

KONKURSIL OSALEMINE JA KVALIFIKATSIOONI HINDAMINE

VI.

HINDAMISKESKUS

VII.

KANDIDAATIDE ESITATUD ANDMETE KONTROLL

VIII.

RESERVNIMEKIRI

I. ÜLDTEAVE

1.	Reservnimekirja kantavate kandidaatide arv

2.	Kuidas kandideerida

Registreeruda tuleb elektrooniliselt, järgides EPSO veebisaidil esitatud registreerumise juhendis esitatud korda.

Tähtaeg (sealhulgas kandideerimisavalduse kinnitamise jaoks): 13. jaanuar 2015 kell 12.00 Brüsseli aja järgi.

II. AMETIÜLESANNETE KIRJELDUS

Euroopa Parlament pakub tööd mitmekülgsetele, väga motiveeritud ja kogemustega töötajatele ühes või mitmes järgmises valdkonnas, mis on seotud abiga parlamenditöös.

PARLAMENDITÖÖGA SEOTUD ABI

—

Parlamendikomisjoni sekretariaadi administraatorite abistamine: valmistada ette, vormindada ja kontrollida Euroopa Parlamendi (EP) ametlikke dokumente (seadusandlikud dokumendid/raportid, arvamused jne) vastavalt EP kehtivatele mudelitele ja (sise-)eeskirjadele, kasutades selleks spetsiifilisi/majasiseseid IT-rakendusi ning vahendeid/makrosid. Assistentide ülesanne on saata parlamendiliikmete taotlusel valmis dokumendid tõlkimisse, kasutades selleks majasisest tõlketeenuse süsteemi, ja tagada dokumentidega seonduv järelevalve enne nende avaldamist EP veebilehel (tõlketähtaegade hoolikas kavandamine ja nende range järgimine parlamendi mitmekeelsuspoliitika täitmiseks).

—

Euroopa Parlamendi liikmete esitatud seadusandlike tekstide muudatusettepanekute vastuvõtmine parlamendi sisekanalite kaudu, nende asjaomastele kriteeriumidele vastavuse kontrollimine, töötlemine spetsiaalse tekstitöötlusvahendiga ja spetsiaalse makro kasutamine esialgsete hääletusnimekirjade koostamiseks.

—	Parlamendikomisjoni sekretariaadi juhataja ja administraatorite abistamine parlamendikomisjonis menetletavate seadusandlike toimikute ajakava koostamisel.

—

Abi komisjoni/delegatsiooni koosolekute kavandamisel ja korraldamisel (koosolekute iga-aastane kavandamine vastavalt parlamendi ametlikus ajakavas kindlaks määratud parlamendi tegevusele, päevakorra/arutelukavade koostamine, toimikute ettevalmistamine, et need oleksid parlamendiliikmetele komisjoni koosolekul nii paberkandjal kui ka intraneti kaudu kättesaadavad (eMeeting/EP paberivabad vahendid jne).

—

Abi järgmiste toimingute järelevalvel, korraldamisel ja sujuva toimimise tagamisel: 1) komisjoni ja delegatsiooni koosolekud (koostöö EP teiste osakondadega: kavandamine, logistika, saaliteenindajad, suuline tõlge, tehnilised seadmed, kohalolijate nimekirjad, protokollimine jne), 2) avalikud kuulamised, 3) muud komisjoni/delegatsiooni üritused, näiteks parlamentaarsed ühiskohtumised, mitteametlikud koosolekud ja seadusandliku tavamenetluse kontekstis toimuvad institutsioonidevahelisi osalejaid hõlmavad kolmepoolsed kohtumised ning ettevalmistavad kohtumised tehnilisel/personali tasandil.

Eespool kirjeldatud ametiülesannete täitmine võib hõlmata komisjoni/delegatsiooni koosolekutel, kuulamistel ja muudel üritustel osalevate ELi ja ELi-väliste ekspertide, riiklike ametiasutuste jms ning teiste kutsutud külastajate vastuvõtmist.

—	Abi parlamendi komisjoni/delegatsiooni lähetuste ja muude väljaspool Euroopa Parlamendi kolme töökohta (Brüssel, Luxembourg, Strasbourg) toimuvate ürituste korraldamisel.

—	Elektrooniliste registrite ja toimikute pidamine ning liikmesriikide parlamentide (põhjendatud) arvamuste, rakendusmeetmete ja delegeeritud õigusaktidega/komiteemenetlusega seotud asjakohaste dokumentide levitamine.

TEABEVAHETUSTEGEVUS

—	Abi üldsusele ja sisekasutuseks mõeldud selgitavate tekstide koostamisel märksõnade, pealkirjade, taustteadete jms vormis kandidaadi esimeses keeles ja inglise, prantsuse ja/või saksa keeles ning tekstipõhise teabe täiendamine multimeedia elementidega.

—	Dokumentide avaldamiseks vajalik küljendamine ja lõplik vormistamine (korrektuur/keelelise kvaliteedi kontroll, vastavus nõuetele jne).

—	Parlamendi komisjoni/delegatsiooni või üksuse veebilehe korrapärane ajakohastamine internetis (COMPARL) ja intranetis (eCommittee).

—	Parlamendi komisjoni/delegatsiooni või üksuse uudiskirja koostamine ja uudiskirjaga liitujate nimekirja ajakohastamine.

—	Pressiteadete otsimine teiste institutsioonide/asutuste veebilehtedel ja Factiva pressiteadete andmebaasis.

KIRJAVAHETUSE HALDAMINE

—	Komisjoni/delegatsiooni/üksuse funktsionaalse postkasti haldamine ning teadete saatmine seadusandlike toimikute ja komisjoni/delegatsiooni muu kui täiskogu tegevusega seotud kirjade kättesaamise kohta; uute kirjade registreerimine ja elektroonilise arhiivi ajakohastamine.

—

Majasiseste standardkirjade ja teatiste koostamine ja saatmine EP spetsiifiliste kanalite kaudu komisjoni esimehele, Euroopa Parlamendi presidendile ja/või muudele juhtorganitele allkirjastamiseks ning muu tavapärane kirjavahetus (kutsed komisjoni korraldatud avalikele kuulamistele, vastused kodanikele jms).

KOMISJONI/DELEGATSIOONI/ÜKSUSE SEKRETARIAADI IGAPÄEVASE TÖÖGA SEOTUD TUGIÜLESANDED

—	Komisjoni/delegatsiooni või üksuse sekretariaadi igapäevase sujuva toimimise tagamine: praktilised aspektid ning sekretariaadist lähtuva ja sellele suunatud teabevoo tagamine.

—	Juhtkonna abistamine ühes või mitmes (funktsionaalses ja/või operatiivses) vastutusalas, pakkudes tuge erinevates küsimustes, et hõlbustada otsuste tegemist.

—	Kogu organisatsiooni tegevuse jälgimine, edastades informatsiooni nii ülal- kui ka allpool asuvatele hierarhilistele tasemetele, hõlbustades osakondadevahelisi suhteid ja hoides töötajatega kontakti.

—	Vajaduse korral haldustoe pakkumine.

Nende ülesannete täitmine eeldab tihedat suhtlemist oma peadirektoraadi eri talituste ning Euroopa Parlamendi ja muude ELi institutsioonide talitustega, parlamendiliikmete assistentide, fraktsioonide esindajate ja väliste sidusrühmadega.

Eespool loetletud eri valdkondi hõlmavad spetsiifilised teadmised ja oskused ja tehnilised kirjeldused, mis on seotud Euroopa Parlamendi IT-keskkonna ja spetsiaalsete IT-vahenditega, eeldavad, et kandidaadil oleksid head IT-oskused.

Kõnealuste tööülesannete täitmisega võivad kaasneda igakuised lähetused väljapoole Brüsselit, eelkõige Euroopa Parlamendi Strasbourgis peetavate osaistungjärkude ajal.

III. OSALEMISTINGIMUSED

Elektroonilise registreerumise kindlaksmääratud tähtpäevaks peab kandidaat täitma kõik järgmised üld- ja eritingimused.

1.	Üldtingimused

a)	Kandidaat peab olema Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik.

b)	Kandidaadil peavad olema kõik kodanikuõigused.

c)	Kandidaat peab olema täitnud kõik sõjaväeteenistust reguleerivate seadustega ette nähtud kohustused.

d)	Kandidaadil peavad olema töökohustuste täitmiseks vajalikud isikuomadused.

2.	Eritingimused

2.1.

Kvalifikatsioon ja tööalane kogemus

Diplomiga tõendatud keskharidusjärgne haridus ametiülesannetega seotud valdkonnas ning selle hariduse omandamisele järgnenud vähemalt kolmeaastane töökogemus, millest vähemalt kaks aastat ametiülesannetega seotud valdkonnas,

või

lõputunnistusega tõendatud keskharidus, mis võimaldab õpinguid jätkata keskharidusjärgses õppeasutuses, ning keskhariduse omandamisele järgnenud vähemalt kuueaastane töökogemus, millest vähemalt viis aastat ametiülesannetega seotud valdkonnas.

2.2.

Keelteoskus (1)

1. keel

Põhikeel (minimaalne nõutav tase: C1)

Ühe Euroopa Liidu ametliku keele valdamine väga heal tasemel

2. keel

Teine keel (muu kui 1. keel, minimaalne nõutav tase: B2)

Inglise, prantsuse või saksa keele valdamine rahuldaval tasemel

Vastavalt Euroopa Liidu Kohtu (suurkoda) otsusele kohtuasjas C-566/10 P: Itaalia Vabariik vs. komisjon soovivad ELi institutsioonid põhjendada, miks seatakse käesoleva konkursi puhul teise keele valikule piirang, st miks saab valida vaid piiratud arvul liidu ametlike keelte hulgast.

Sellest tulenevalt teavitatakse kandidaate, et teise keele valiku võimalused on käesolevas konkursis määratud kindlaks vastavalt talituse huvidele, mille kohaselt peavad uued töötajad olema kohe töövalmis ning suutelised oma igapäevatöös vabalt suhtlema. Vastasel korral oleks institutsioonide toimimine oluliselt häiritud.

ELi institutsioonide pikaajalise tava kohaselt kasutatakse sisesuhtluses kõige rohkem inglise, prantsuse ja saksa keelt. Samu keeli kasutatakse valdavalt ka välissuhtluses ja toimikute menetlemisel. Samuti on inglise, prantsuse ja saksa keel Euroopa Liidus teise keelena kõige levinumad ja neid keeli õpitakse teise keelena kõige sagedamini. See kinnitab, et vähemalt ühe nimetatud keele valdamine peaks kuuluma Euroopa Liidu institutsioonide ametikohtadele kandideerijate haridusele ja tööalasele pädevusele esitatavate nõuete hulka. Sellest tulenevalt võib öelda, et talituse huve ning kandidaatide võimeid tasakaalustades ning ka käesoleva konkursi konkreetset valdkonda arvestades on testide läbiviimine neis kolmes keeles põhjendatud, tagamaks, et olenemata esimesest ametlikust keelest valdavad kandidaadid vähemalt ühte neist kolmest keelest töökeele tasemel. Erioskuste selline hindamine võimaldab institutsioonidel hinnata kandidaatide võimet koheseks tegutsemiseks keskkonnas, mis vastab üsna täpselt tegelikkusele, mis neid ametikohal ees ootab.

Samadel põhjustel on põhjendatud kandidaadi ja institutsiooni vahelisel suhtlemisel ning kandideerimisavaldustes kasutatava keele valiku piiramine. Sel viisil on võimalik tagada ühtsus kandidaatide võrdlemisel ja nende kandideerimisavalduste kontrollimisel.

Samuti on kandidaatide võrdse kohtlemise huvides see, et kõik kandidaadid, sealhulgas need, kelle esimene ametlik keel on üks kolmest nimetatud keelest, peavad sooritama testi oma teises keeles, st ühes neist kolmest keelest.

See aga ei mõjuta edaspidist keeleõpet, et vastavalt personalieeskirjade artikli 45 lõikele 2 omandada kolmas töökeel.

IV. EELVALIKUTESTID

EPSO korraldab arvutipõhised eelvalikutestid ainult juhul, kui registreerunud kandidaatide arv ületab teatava künnise. Künnise määrab kindlaks EPSO direktor kui ametisse nimetav ametiisik pärast kandideerimisavalduste esitamise tähtaja möödumist. Kandidaadile teatatakse künnisest tema EPSO kasutajakonto kaudu.

Valikukomisjon määrab kindlaks testide raskusastme (vt alljärgnev tabel) ja kinnitab EPSO tehtud ettepanekute põhjal nende põhisisu.

Kutse

Kandidaat kutsutakse testidele, kui ta on kinnitanud oma kandidatuuri õigel ajal (vt I osa punkt 2).

Tähelepanu!

1.	Oma kandidatuuri kinnitades teatab kandidaat, et täidab III osas esitatud üld- ja eritingimused.

2.	Testidel osalemiseks peab kandidaat valima kuupäeva; kuupäev tuleb tingimata kindlaks määrata tähtaja jooksul, mis täpsustatakse EPSO kasutajakonto kaudu.

2.	Testide laad ja hindamine

Valikvastustega testide eesmärk on hinnata kandidaatide mõtlemisoskust:

Test a

verbaalne mõtlemine:

0–20 punkti

minimaalne nõutav punktisumma: 10

Test b

matemaatiline mõtlemine:

0–10 punkti

Test c

abstraktne mõtlemine:

0–10 punkti

Minimaalne nõutav punktisumma testide b ja c peale kokku on 10 punkti.

3.	Testide keel

1. keel

Juhul kui eelvalikuteste ei korraldata, moodustavad mõtlemisoskuse testid osa hindamiskeskuse testidest (vt VI osa punkt 2).

V. KONKURSIL OSALEMINE JA KVALIFIKATSIOONI HINDAMINE

1. Menetlus

Vastavust üld- ja eritingimustele ning kvalifikatsiooninõuetele hinnatakse esmalt kandideerimisavalduses esitatud andmete alusel.

a)	Vaadatakse läbi üld- ja eritingimustega seotud küsimustele antud vastused, et teha kindlaks, kas kandidaat täidab kõik osalemistingimused (vt III osa).

Seejärel hindab valikukomisjon konkursil osalemise tingimusi täitvate kandidaatide kvalifikatsiooni, et teha kindlaks, milliste kandidaatide kvalifikatsioon (eelkõige diplomid ja tööalane kogemus) vastab kõige paremini käesolevas konkursiteates kirjeldatud ametiülesannete laadile ja valikukriteeriumidele. Valiku aluseks on üksnes need vastused, mis on märgitud kandideerimisavalduse osas „Võimete sõel” (Talent Screener), kasutades järgmist hindamisskaalat:

—	iga valikukriteeriumi kaaluteguriks (vt punkt 2) määratakse 1–3 punkti olenevalt tähtsusest, mille valikukomisjon sellele annab;

—	valikukomisjon hindab kandidaatide vastuseid ning annab igale vastusele kandidaadi kvalifikatsioonist sõltuvalt 0–4 punkti. Koondhinde saamiseks liidetakse punktid, mis on korrutatud vastavalt iga vastuse kaaluga.

Kui eelnevalt korraldatakse eelvalikutestid (vt IV osa), kontrollitakse üld- ja eritingimuste täitmist eelvalikutestidel saadud punktide järgi kahanevas järjestuses, kuni nende kandidaatide arv, kes

—	said eelvalikutestidel kõige rohkem punkte ja

—	täidavad konkursil osalemise tingimused,

saavutab ametisse nimetava asutuse kindlaks määratud künnise (2).

Juhul kui viimasena edasipääsemist võimaldava punktisumma saab mitu kandidaati, hinnatakse kõikide nende kvalifikatsiooni (vt eespool punktid a ja b). Künnisest allapoole jäävate kandidaatide elektroonilisi kandideerimisavaldusi läbi ei vaadata.

Seejärel koostab valikukomisjon kandidaatide järjestuse neile antud punktide kogusumma põhjal. Hindamiskeskusesse kutsutud kandidaatide arv (3) on maksimaalselt kolm korda suurem kui reservnimekirja kantavate kandidaatide arv (4). See arv avaldatakse EPSO veebisaidil (http://blogs.ec.europa.eu/eu-careers.info/).

2. Valikukriteeriumid

Kvalifikatsiooni hindamisel võtab valikukomisjon arvesse järgmist.

1.	Töökogemus dokumentide või tekstide koostamisel, toimetamisel või kvaliteedi kontrollimisel, et tagada vormingute või sise-eeskirjade nõuetekohane kohaldamine dokumentide või tekstide avaldamiseks ametlikes veebipõhistes kanalites või levitamiseks ametlikel kohtumistel.

2.	Töökogemus kohtumiste või ürituste kavandamisel või korraldamisel rahvusvahelises või mitmekeelses keskkonnas (ELis või EList väljaspool), sealhulgas kontaktid ja koordineerimine erinevate osalejate või talitustega.

3.	Töökogemus juhtkonna või kolleegide grupi väliskomandeeringute korraldamisel, sealhulgas eelarveprognoosi koostamine või kulukohustuste kindlaksmääramine.

4.	Töökogemus juhtkonna assisteerimisel tema funktsionaalsete või operatiivülesannete täitmisel, et hõlbustada otsuste tegemist.

5.	Töökogemus eri allikatest või dokumentidest pärit teabe kogumisel või üksuse või osakonna teabevoost kokkuvõtete tegemisel.

6.	Töökogemus eri sihtrühmadele suunatud selgitavate tekstide, lühikokkuvõtete jms (näiteks siseinfotunnid juhtkonnale, internetis levitamine jne) koostamisel kandidaadi esimeses keeles ning inglise, prantsuse või saksa keeles.

7.	Töökogemus uute töötajate koolitamisel või tehnilisel nõustamisel või kandidaadi vastutusalas suuniste, juhiste või teabe edastamisel.

8.	Töökogemus osakonna arhiivi (paberkandjal või elektroonilises vormis) korraldamisel või haldamisel.

9.	Töökogemus osakonna tegevusega seotud märgukirjade või kirjade koostamisel (nimetatud töökogemus peab erinema punktides 5 ja 6 nõutavast kogemusest).

VI. HINDAMISKESKUS

Kutse

Kandidaadid,

—	kes elektroonilisel registreerumisel esitatud andmete alusel täidavad III osas esitatud üld- ja eritingimused ja

—	kes on kvalifikatsiooni hindamisel saanud kõige rohkem punkte, kutsutakse testidele, mis toimuvad üldjuhul Brüsselis asuvas hindamiskeskuses ja kestavad üks kuni kaks päeva (5).

Kui kandidaat on kutsutud hindamiskeskusesse, palutakse tal hindamiskeskusesse tulekul (6) võtta kaasa kõik kandideerimisdokumendid, sealhulgas kõik kandidaadi kvalifikatsiooni ja töökogemust tõendavad dokumendid.

Menetlus: vt avalike konkursside üldeeskirjade punkt 2.1.7.

2.	Hindamiskeskus

Hindamiskeskuses hinnatakse valikukomisjoni heaks kiidetud testidega järgmisi võimeid ja oskusi:

—

mõtlemisoskust (juhul kui seda ei ole juba eelvalikutestidega tehtud) järgmiste testidega:

a)	verbaalse mõtlemise test

b)	matemaatilise mõtlemise test

c)	abstraktse mõtlemise test

—

erivõimeid ja -oskusi järgmise testiga:

d)	valdkonda käsitlev struktureeritud intervjuu, mille aluseks on kandideerimisavalduse võimete sõela osas esitatud vastused

—

üldvõimeid ja -oskusi (7) järgmiste testidega:

e)	juhtumianalüüs

rühmatöö

g)	struktureeritud intervjuu

Iga üldvõimet ja -oskust testitakse järgmiselt.

	Juhtumianalüüs	Rühmatöö	Struktureeritud intervjuu
Analüüsi- ja probleemide lahendamise oskus	x	x
Suhtlemisoskus	x		x
Kvaliteedi ja tulemuste tagamise oskus	x		x
Õppimis- ja enesearendamisvõime		x	x
Prioriteetide seadmise ja organiseerimise oskus	x	x
Pingetaluvus		x	x
Meeskonnatöö oskus		x	x

3.	Hindamiskeskuse testide keel

Testide a, b ja c puhul 1. keel.

Katsete d, e, f ja g puhul 2. keel.

4.	Hindamine ja kaal

Mõtlemisoskus

a)	verbaalne mõtlemine: 0–20 punkti minimaalne nõutav punktisumma: 10

b)	matemaatiline mõtlemine: 0–10 punkti

c)	abstraktne mõtlemine: 0–10 punkti minimaalne nõutav punktisumma testide b ja c peale kokku: 10

Testide a, b ja c alusel arvatakse kandidaate konkursist välja, kuid nende testide punkte ei lisata muudele hindamiskeskuse testide punktidele.

Erivõimed ja -oskused (katse d)

Valdkonda käsitlev struktureeritud intervjuu:

0–100 punkti

minimaalne nõutav punktisumma: 50

kaal: 50 % koondhindest

Üldvõimed ja -oskused (katsed e, f ja g)

Üldvõimeid hinnatakse punktiskaalal 0–10

minimaalne nõutav punktisumma:

3 punkti iga võime või oskuse eest ja

35 punkti 70st seitsme üldvõime või -oskuse peale kokku

kaal: 50 % koondhindest

VII. KANDIDAATIDE ESITATUD ANDMETE KONTROLL

Pärast hindamiskeskuse etappi ja selle tulemusi arvesse võttes kontrollitakse kandidaatide elektroonilises kandideerimisavalduses sisalduvaid andmeid nende esitatud tõendavate dokumentide alusel. Üldtingimuste kohta esitatud andmeid kontrollib EPSO ja eritingimuste kohta esitatud andmeid valikukomisjon.

Punktide kahanevas järjestuses kontrollitakse nende kandidaatide avaldusi, kes on saanud katsete d, e, f ja g eest kõige rohkem punkte kokku. Vajaduse korral peavad need kandidaadid olema saanud ka minimaalse nõutava punktisumma testide a, b ja c eest. Kontrolli jätkatakse seni, kuni on saavutatud nende kandidaatide arv, kelle võib kanda reservnimekirja ja kes täidavad kõik nimekirja kandmise tingimused. Ülejäänud kandidaatide tõendavaid dokumente läbi ei vaadata.

Kvalifikatsiooni hindamisel arvestatakse tõendavaid dokumente vaid võimete sõela osas esitatud vastuste kontrollimiseks. Kui kontrollimisel selgub, et kandidaat ei ole andmeid dokumentidega tõendanud, arvatakse ta konkursist välja.

VIII. RESERVNIMEKIRI

1.	Reservnimekirja kandmine

Valikukomisjon kannab kandidaadi nime reservnimekirja,

—	kui kandidaat on kogunud testide ja katsete a-g peale kokku minimaalse nõutava punktisumma ning saanud katsete d, e, f ja g peale kokku ühe kõrgeimatest punktisummadest (vt I osa punktis 1 esitatud reservnimekirja kantavate kandidaatide arv (8))

—	ja kui ta täidab tõendavate dokumentide alusel kõik osalemistingimused (vt III osa).

Järjestus

Nimekiri koostatakse tähestiku alusel.

(1) Vt Euroopa keeleõppe raamdokument (http://europass.cedefop.europa.eu/et/resources/european-language-levels-cefr)

(2) See arv vastab IV osa esimeses lõigus osutatud künnisele.

(3) Juhul kui viimasena edasipääsemist võimaldava punktisumma saab mitu kandidaati, kutsutakse nad kõik hindamiskeskusesse.

(4) Kandidaatidele, keda hindamiskeskusesse ei kutsutud, antakse teada nende hindamistulemused ning kaal, mille valikukomisjon andis igale vastusele.

(5) Korralduslikel kaalutlustel võidakse mõtlemisoskuse teste korraldada liikmesriikide testimiskeskustes muudest hindamiskeskuse testidest eraldi.

(6) Hindamiskeskusesse tulemise kuupäev teatatakse kandidaadile tema EPSO kasutajakonto kaudu.

(7) Kõnealuste võimete ja oskuste üksikasjalik kirjeldus on esitatud avalike konkursside üldeeskirjade punktis 1.2.

(8) Juhul kui viimasena edasipääsemist võimaldava punktisumma saab mitu kandidaati, kantakse nad kõik reservnimekirja.