17.10.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CA 301/1

TEADE AVALIKE KONKURSSIDE KORRALDAMISE KOHTA

Saksa (DE), läti (LV), hollandi (NL) ja portugali (PT) õiguskeele eksperdid (AD 7)

(2013/C 301 A/01)

Euroopa Personalivaliku Amet (EPSO) korraldab kvalifikatsioonil ja katsetel põhinevad avalikud konkursid, mille põhjal koostatakse reservnimekirjad õiguskeele ekspertide töölevõtmiseks.

 

EPSO/AD/267/13 — saksa (DE) õiguskeele eksperdid (AD 7)

 

EPSO/AD/268/13 — läti (LV) õiguskeele eksperdid (AD 7)

 

EPSO/AD/269/13 — hollandi (NL) õiguskeele eksperdid (AD 7)

 

EPSO/AD/270/13 — portugali (PT) õiguskeele eksperdid (AD 7)

Konkursi eesmärk on koostada reservnimekirjad, mille alusel täidetakse vabad töökohad Euroopa Liidu Kohtus.

Enne kandideerimist lugege tähelepanelikult läbi 7. septembri 2012. aasta Euroopa Liidu Teatajas C 270 A ja EPSO veebisaidil avaldatud avalike konkursside juhend.

Kõnealune juhend on konkursiteate lahutamatu osa ja aitab Teil mõista konkursi menetluseeskirju ja registreerumistingimusi.

SISUKORD

I.

ÜLDTEAVE

II.

AMETIÜLESANNETE KIRJELDUS

III.

OSALEMISTINGIMUSED

IV.

KONKURSIL OSALEMINE JA KVALIFIKATSIOONI HINDAMINE

V.

ARVUTIPÕHISED EELVALIKUTESTID

VI.

AVALIK KONKURSS

VII.

RESERVNIMEKIRJAD

VIII.

KUIDAS KANDIDEERIDA

LISAD

I.   ÜLDTEAVE

1.

 Reservnimekirja kantavate kandidaatide arv konkursi kaupa

EPSO/AD/267/13 (DE) — 15

EPSO/AD/268/13 (LV) — 8

EPSO/AD/269/13 (NL) — 7

EPSO/AD/270/13 (PT) — 15

2.

 Märkused

Käesolev konkursiteade hõlmab mitut konkurssi. Registreerumisel saab kandidaat valida ainult ühe konkursi.

Valik tuleb teha elektroonilisel registreerumisel ja seda ei saa muuta pärast elektroonilise kandideerimistaotluse kinnitamist ja esitamist.

Konkursil osalemiseks peab kandidaadil olema konkursi keele laitmatu suulise ja kirjaliku väljenduse oskus (emakeelena või sellega samaväärsel tasemel). Nõutava taseme puudumisel soovitame tungivalt jätta konkursile registreerumata.

II.   AMETIÜLESANNETE KIRJELDUS

Euroopa Liidu Kohus võtab tööle kõrgelt kvalifitseeritud juriste, kes suudavad tõlkida keerulisi õigustekste vähemalt kahest keelest konkursi keelde. Oma töös kasutavad õiguskeele eksperdid eri infotehnoloogiavahendeid.

Ametiülesannete hulka kuuluvad õigustekstide (Euroopa Kohtu, Üldkohtu ja Avaliku Teenistuse Kohtu otsused, kohtujuristide ettepanekud, poolte märkused jne) tõlkimine konkursi keelde vähemalt kahest Euroopa Liidu ametlikust keelest ning õigusliku analüüsi teostamine koostöös kohtukantselei ja teiste teenistustega.

III.   OSALEMISTINGIMUSED

Elektroonilise registreerumise tähtpäevaks peab kandidaat vastama kõikidele järgmistele üld- ja eritingimustele.

1.

 Üldtingimused

a)

Kandidaat peab olema Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik.

b)

Kandidaadil peavad olema kõik kodanikuõigused.

c)

Kandidaat peab olema täitnud kõik sõjaväeteenistust reguleerivate seadustega ettenähtud kohustused.

d)

Kandidaadil peavad olema töökohustuste täitmiseks vajalikud isikuomadused.

2.

 Eritingimused

2.1.

Kvalifikatsioon ja diplomid

Vt lisad

2.2.

Keelteoskus (vt lisad)

Euroopa Liidu Kohus on mitmekeelne institutsioon ja selle keeltekasutuse kord on määratud kindlaks kodukorras.

Tõlketestides nõutavate keelte valik peegeldab institutsiooni vajadusi ja eelkõige nende tõlkeüksuste keelevajadusi, kelle jaoks kõnealused konkursid korraldatakse. Kuna prantsuse keelest tehtavate tõlgete maht on suur, peab kahest kohustuslikust tõlketestist ühe teksti lähtekeel olema prantsuse keel. Teise tõlketesti jaoks väljapakutava keele valik põhineb asjaomaste tõlkeüksuste konkreetsetel vajadustel.

Konkursside eripära arvestades hinnatakse kandidaatide üldvõimeid ja -oskusi [VI osa punkt 2, testid e ja f] konkursi keeles (tõlketestide 1. keeles). Tegemist on erandiga tavapäraselt hindamiskeskuses ettenähtud keelevalikust (inglise, saksa või prantsuse keel). Võttes arvesse tingimusi ja korda, mille raames Euroopa Liidu Kohtu õiguskeele eksperdid täidavad oma ametiülesandeid, on eesmärk võtta tööle võimalikult pädevaid, tulemuslikke ja sõltumatuid töötajaid paremini saavutatav siis, kui kandidaatidel on võimalus sooritada üldvõimeid ja -oskusi mõõtvad testid konkursi keeles.

 

Euroopa Liidu ametlikud keeled on järgmised:

BG (bulgaaria)

CS (tšehhi)

DA (taani)

DE (saksa)

EL (kreeka)

EN (inglise)

ES (hispaania)

ET (eesti)

FI (soome)

FR (prantsuse)

GA (iiri)

HR (horvaadi)

HU (ungari)

IT (itaalia)

LT (leedu)

LV (läti)

MT (malta)

NL (hollandi)

PL (poola)

PT (portugali)

RO (rumeenia)

SK (slovaki)

SL (sloveeni)

SV (rootsi)

1. keel

Põhikeel:

konkursi keele laitmatu valdamine.

2. keel

Esimene lähtekeel (muu kui 1. keel):

2. keele oskus väga heal tasemel.

3. keel

Teine lähtekeel (muu kui 1. ja 2. keel):

3. keele oskus väga heal tasemel.

Iga konkursi puhul nõutav keelteoskus ja keelekombinatsioon on esitatud lisas.

IV.   KONKURSIL OSALEMINE JA KVALIFIKATSIOONI HINDAMINE

1.   Konkursil osalemine

Vaadatakse läbi üld- ja eritingimustega seotud küsimustele antud vastused, et teha kindlaks, kas kandidaat täidab kõik osalemistingimused. Seda tehakse kõigepealt kandideerimistaotluses esitatud andmete alusel.

2.   Kvalifikatsiooni hindamine

Kui osalemistingimusi täitvate kandidaatide arv on vähemalt 20 korda suurem kui reservnimekirja kantavate kandidaatide arv konkursi kohta, hindab valimiskomisjon kandidaatide kvalifikatsiooni, et selgitada välja need kandidaadid, kelle kvalifikatsioon (eelkõige diplomid ja tööalane kogemus) vastab kõige paremini konkursiteates kirjeldatud ametiülesannete laadile ja valikukriteeriumitele (vt valikukriteeriumid punktis 4). See valik tehakse kandidaatide elektroonilises kandideerimistaotluses esitatud andmete alusel, kasutades järgmise hindamisskaalat:

a)

iga valikukriteeriumi kaaluteguriks määratakse 1–3 olenevalt tähtsusest, mille valimiskomisjon sellele omistab;

b)

valimiskomisjon annab 0–4 punkti kandidaadi iga kvalifikatsiooni eest.

Seejärel järjestab (1) valimiskomisjon kvalifikatsiooni hindamisel kõrgeimad punktid saanud kandidaadid (2) (kelle arv on konkursi kohta maksimaalselt 20 korda suurem kui käesolevas konkursiteates osutatud reservnimekirja kantavate kandidaatide arv) ja kutsub nad eelvalikutestidele. See arv avaldatakse EPSO veebisaidil (http://blogs.ec.europa.eu/eu-careers.info/).

Kui konkursi osalemistingimusi täitvate kandidaatide arv on alla 20 korra reservnimekirja kantavate kandidaatide arvust ning kvalifikatsiooni ei ole seetõttu tarvis hinnata, kutsub valimiskomisjon kõik konkursi tingimustele vastavad kandidaadid eelvalikutestidele.

3.   Kandidaatide esitatud andmete kontroll

Pärast hindamiskeskuse testide etappi ja nende tulemusi arvesse võttes kontrollib EPSO kandidaatide elektroonilises kandideerimistaotluses esitatud andmete vastavust üldtingimustele. Valimiskomisjon kontrollib seoses eritingimuste ja (vajadusel korral) kvalifikatsiooniga esitatud andmeid. Kui kontrollimisel selgub, et andmed on dokumentidega tõendamata, arvatakse kandidaat konkursist välja.

Punktide kahanevas järjestuses kontrollitakse neid kandidaate, kes on täitnud miinimumnõuded ja on saanud kõrgeimad punktid eelvalikutestide ja hindamiskeskuse testide eest kokku (vt V ja VI osa). Kontrolli jätkatakse seni, kuni on saavutatud nende kandidaatide arv, kelle võib kanda reservnimekirja ja kes vastavad kõikidele konkursil osalemise tingimustele. Allapoole nimetatud künnist jäävate kandidaatide tõendavaid dokumente läbi ei vaadata.

4.   Valikukriteeriumid

Kvalifikatsiooni hindamisel võtab valimiskomisjon arvesse järgmist:

—

tõendatud töökogemus õigustõlke valdkonnas;

—

töökogemus õigustekstide koostamisel;

—

õigusalane töökogemus

—

advokaadibüroos,

—

juristina äriühingus,

—

riigiasutuses või rahvusvahelises organisatsioonis;

—

kandidaadi keeleprofiili sobivus asjaomasel konkursil nõutavate keeltega;

—

liidu mitme ametliku keele (tõendatud) oskus.

V.   ARVUTIPÕHISED EELVALIKUTESTID (3)

a)

2. keeles koostatud õigusteksti sõnaraamatuta tõlkimine konkursi keelde (1. keel).

Seda testi hinnatakse 0–80 punktiga (minimaalne nõutav punktisumma: 40).

Testi kestus: kaks tundi.

b)

3. keeles koostatud õigusteksti sõnaraamatuta tõlkimine konkursi keelde (1. keel).

Seda testi hinnatakse 0–80 punktiga (minimaalne nõutav punktisumma: 40).

Testi kestus: kaks tundi.

Kui kandidaat ei saa testis a minimaalset nõutavat punktisummat, siis tema testi b läbi ei vaadata.

Nendel tõlketestidel saadud punktid võetakse aluseks koos hindamiskeskuse testide tulemustega lõpphinde panemisel.

VI.   AVALIK KONKURSS

1.

 Hindamiskeskusesse kutsumine

Kandidaadid, kes on kogunud arvutipõhistel eelvalikutestidel a ja b ühe suurima punktisumma, mis ei ole ühtlasi väiksem minimaalsest nõutavast punktisummast, kutsutakse hindamiskeskusesse (4). Üldjuhul toimuvad hindamiskeskuse testid Luxembourgis ja kestavad poolteist päeva. Eelvalikutestidel saadud punktid lisatakse hindamiskeskuse testide punktidele.

2.

 Hindamiskeskus

Hinnatakse kolme tüüpi oskuseid:

—

mõtlemisoskus: testid a, b ja c

—

erioskused: test d

—

üldvõimed ja -oskused: testid e ja f

Mõtlemisoskust hinnatakse järgmiste testide kaudu (5):

a)

verbaalse mõtlemise test

b)

matemaatilise mõtlemise test

c)

abstraktse mõtlemise test

Erioskusi asjaomases valdkonnas hinnatakse järgmisel viisil:

d)

valdkonda käsitlevintervjuu, et hinnata kandidaadi eriteadmisi ning siseriikliku ja Euroopa Liidu õiguskeele valdamist. Intervjuul tuleb kandidaadil teha suuline ettekanne.

Üldvõimeid ja -oskusi  (6) hinnatakse järgmisel viisil (7):

e)

struktureeritud intervjuu

f)

rühmatöö

Iga üldvõimet ja -oskust hinnatakse vastavalt alljärgnevale tabelile:

 

Struktureeritud intervjuu

(e)

Rühmatöö

(f)

Analüüsi- ja probleemide lahendamise oskus

 

x

Suhtlemisoskus

x

 

Kvaliteedi ja tulemuste tagamise oskus

x

 

Õppimis- ja arenguvõime

x

x

Prioriteetide seadmise ja organiseerimise oskus

x

x

Pingetaluvus

x

x

Meeskonnatöö oskus

 

x

Juhtimisoskus

 

x

3.

 Testide a–f keel

1. keel

4.

 Punktiskaala

Mõtlemisoskus

a)

:

verbaalne mõtlemine

:

0–20 punkti

b)

:

matemaatiline mõtlemine

:

0–10 punkti

c)

:

abstraktne mõtlemine

:

0–10 punkti

Testide a, b ja c alusel ei arvata kandidaate konkursist välja ja nende testide punktid lisatakse muudele hindamiskeskuse testide punktidele.

Erivõimed ja -oskused

d)

0–20 punkti

minimaalne nõutav punktisumma: 10 punkti

Üldvõimed ja -oskused

0–80 punkti kõigi võimete ja oskuste eest kokku (10 punkti iga võime või oskuse eest)

minimaalne nõutav punktisumma:

 

3 punkti iga võime või oskuse eest ja

 

40 punkti 8 üldvõime või -oskuse peale kokku.

VII.   RESERVNIMEKIRJAD

1.

 Reservnimekirjadesse kandmine (8)

Valimiskomisjon kannab reservnimekirja (9) (vt I osa punktis 1 esitatud reservnimekirja kantavate kandidaatide arv) nende kandidaatide nimed, kes vastavad kõikidele IV osas esitatud tingimustele.

2.

 Järjestus

Nimekirjad järjestatakse konkursi ja tähestiku alusel.

VIII.   KUIDAS KANDIDEERIDA

1.

 Elektrooniline registreerumine

Registreeruda tuleb elektrooniliselt, järgides EPSO veebisaidil esitatud registreerumise juhendis esitatud korda.

Tähtpäev (sealhulgas kandideerimistaotluse kinnitamise jaoks): 19. november 2013 kell 12.00 Brüsseli aja järgi

2.

 Kandideerimisdokumendid

Kui kandidaat on kutsutud hindamiskeskusesse, palutakse tal hindamiskeskusesse tulekul (10) võtta kaasa täielik kandideerimistaotlus (allakirjutatud elektrooniline kandideerimistaotlus ja tõendavad dokumendid).

Üksikasjalikumad eeskirjad: vt avalike konkursside juhendi punkt 6.1.

(1)  Kandidaatidele, keda eelvalikutestidele ei kutsutud, antakse teada nende hindamistulemused ning kaal, mille valimiskomisjon andis igale valikukriteeriumile.

(2)  Juhul kui viimasena edasi pääsemist võimaldava punktisumma saab mitu kandidaati, kutsutakse nad kõik arvutipõhistele eelvalikutestidele.

(3)  Eelvalikutestid korraldatakse liikmesriikide testimiskeskustes.

(4)  Hindamiskeskusesse kutsutavate kandidaatide arv on ligikaudu neli korda suurem kui käesolevas konkursiteates esitatud reservnimekirja kantavate kandidaatide arv (konkursi kohta) ja see avaldatakse EPSO veebisaidil (http://blogs.ec.europa.eu/eu-careers.info/). Juhul kui viimasena edasi pääsemist võimaldava punktisumma saavad mitu kandidaati, kutsutakse nad kõik hindamiskeskusesse.

(5)  Korralduslikel kaalutlustel võidakse mõtlemisoskuse teste korraldada liikmesriikide hindamiskeskustes muudest hindamiskeskuse testidest eraldi. Need testid on arvutipõhised ja neid korraldab EPSO. Valimiskomisjon määrab kindlaks testide raskusastme ja kinnitab EPSO tehtud ettepanekute põhjal nende põhisisu.

(6)  Kõnealuste võimete ja oskuste üksikasjalik kirjeldus on esitatud avalike konkursside juhendi punktis 1.2.

(7)  Sisu kinnitab valimiskomisjon.

(8)  Juhul kui viimasena nimekirja kandmist võimaldava punktisumma saavad mitu kandidaati, kantakse nad kõik reservnimekirja.

(9)  Euroopa Komisjon on alustanud läbirääkimisi Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade ning liidu muude teenistujate teenistustingimuste muutmise üle. Muudatused võivad mõjutada eelkõige ametnike ja muude teenistujate teenistuskäiku ja ametikohti. Käesoleva konkursi tulemusena reservnimekirja kantavad kandidaadid võivad saada tööpakkumise, mille aluseks on personalieeskirjade uued sätted, kui seadusandja on need vastu võtnud, ilma et need mõjutaksid muid õiguslikke ja finantstagajärgi.

(10)  Hindamiskeskusesse tulemise kuupäev teatatakse kandidaadile EPSO kasutajakonto kaudu.

I LISA

(EPSO/AD/267/13)

SAKSA (DE) ÕIGUSKEELE EKSPERDID (AD 7)

1.   Kvalifikatsioon ja diplomid

Lõpetatud ülikooliõppele vastav haridustase, mida tõendab diplom Saksa või Austria õiguse erialal.

(Juristische Ausbildung im deutschen oder im österreichischen Recht, die mit der deutschen Ersten Juristischen Staatsprüfung bzw. mit dem österreichischen Magister der Rechtswissenschaften abgeschlossen wurde).

Selleks et selgitada välja, kas kandidaat on saavutanud nõutava lõpetatud ülikooliõppele vastava haridustaseme, arvestab valimiskomisjon diplomi saamise ajal kehtinud eeskirju.

2.   Keelteoskus

a)

1. keel

saksa keele laitmatu valdamine

b)

2. keel

prantsuse keele oskus väga heal tasemel

c)

3. keel

mõne muu Euroopa Liidu ametliku keele oskus väga heal tasemel (muu kui 1. ja 2. keel).

II LISA

EPSO/AD/268/13

LÄTI (LV) ÕIGUSKEELE EKSPERDID (AD 7)

1.   Kvalifikatsioon ja diplomid

Lõpetatud ülikooliõppele vastav haridustase, mida tõendab diplom Läti õiguse erialal.

(Kandidātiem ir jābūt diplomam par augstāko juridisko izglītību Latvijas tiesību zinātnēs, kas iegūts akreditētā studiju programmā, vai minētā līmeņa izglītībai pielīdzināmam diplomam un jurista kvalifikācijai).

Selleks et selgitada välja, kas kandidaat on saavutanud nõutava lõpetatud ülikooliõppele vastava haridustaseme, arvestab valimiskomisjon diplomi saamise ajal kehtinud eeskirju.

2.   Keelteoskus

a)

1. keel

läti keele laitmatu valdamine

b)

2. keel

hispaania, inglise, itaalia, prantsuse või saksa keele oskus väga heal tasemel

c)

3. keel

mõne muu Euroopa Liidu ametliku keele oskus väga heal tasemel (muu kui 1. ja 2. keel)

2. või 3. keel peab olema prantsuse keel.

III LISA

EPSO/AD/269/13

HOLLANDI (NL) ÕIGUSKEELE EKSPERDID (AD 7)

1.   Kvalifikatsioon ja diplomid

Lõpetatud ülikooliõppele vastav haridustase, mida tõendab diplom Madalmaade õiguse erialal või hollandikeelse ülikooli väljastatud diplom Belgia õiguse erialal.

(Voltooide juridische studie, afgesloten met een diploma Nederlands recht (doctorandus of master) of Belgisch recht (licentiaat of master), afgegeven door een Nederlandstalige rechtenfaculteit).

Selleks et selgitada välja, kas kandidaat on saavutanud nõutava lõpetatud ülikooliõppele vastava haridustaseme, arvestab valimiskomisjon diplomi saamise ajal kehtinud eeskirju.

2.   Keelteoskus

a)

1. keel

hollandi keele laitmatu valdamine

b)

2. keel

prantsuse keele oskus väga heal tasemel

c)

3. keel

mõne muu Euroopa Liidu ametliku keele oskus väga heal tasemel (muu kui 1. ja 2. keel).

IV LISA

EPSO/AD/270/13

PORTUGALI (PT) ÕIGUSKEELE EKSPERDID (AD 7)

1.   Kvalifikatsioon ja diplomid

Lõpetatud ülikooliõppele vastav haridustase, mida tõendab diplom Portugali õiguse erialal.

(Os candidatos devem ter concluído um curso superior sancionado por um diploma de „Licenciatura em Direito” atribuído por uma universidade portuguesa).

Selleks et selgitada välja, kas kandidaat on saavutanud nõutava lõpetatud ülikooliõppele vastava haridustaseme, arvestab valimiskomisjon diplomi saamise ajal kehtinud eeskirju.

2.   Keelteoskus

a)

1. keel

portugali keele laitmatu valdamine

b)

2. keel

saksa või prantsuse keele oskus väga heal tasemel

c)

3. keel

ühe järgmise ametliku keele oskus väga heal tasemel:

inglise, itaalia, prantsuse või saksa keel

2. või 3. keel peab olema prantsuse keel.