|
7.6.2013 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
CA 162/1 |
TÖÖLEVÕTMISE TEADAANNE PE/166/S — PEADIREKTOR
(tegevusüksus AD, palgaaste 15)
PARLAMENDI TEADUSTEENUSTE PEADIREKTORAAT
(2013/C 162 A/01)
1. Vaba ametikoht
Euroopa Parlamendi president on otsustanud vastavalt Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade (1) (edaspidi „personalieeskirjad”) artikli 29 lõikele 2 alustada menetlust parlamendi teadusteenuste peadirektoraadi peadirektori ametikoha (kategooria AD, aste 15) täitmiseks.
Valikumenetlus, mille eesmärk on ametisse nimetava ametiisiku valikuvõimaluste suurendamine, toimub paralleelselt ametikohtade täitmise institutsioonisiseste ja institutsioonidevaheliste menetlustega.
Direktor võetakse tööle palgaastmele AD 15 (2). Tema põhipalk on 14 953,61 eurot kuus. Põhipalgale, millelt tuleb maksta ühenduse maksu ja mis on vabastatud riiklikest maksudest, võivad vastavalt personalieeskirjades sätestatud tingimustele lisanduda teatavad toetused.
Kandidaatide tähelepanu juhitakse asjaolule, et kõnealuse ametikoha puhul kohaldatakse Euroopa Parlamendi juhatuse poolt 29. märtsil 2004. aastal vastu võetud ametnike liikuvust käsitlevat korda.
Ametikoht eeldab paindlikkust ning tihedat sise- ja välissuhtlust, muu hulgas Euroopa Parlamendi liikmetega. Peadirektoril tuleb tihti käia lähetustel Euroopa Parlamendi eri töökohtades.
2. Töökoht
Brüssel. Ametikoht võidakse üle viia ühte Euroopa Parlamendi ülejäänud kahest töökohast.
3. Võrdsed võimalused
Euroopa Parlament kohaldab võrdsete võimaluste poliitikat ja võtab kandideerimisavaldusi vastu, diskrimineerimata taotlejaid soo, rassi, nahavärvuse, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või muude seisukohtade, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puude, vanuse, seksuaalse sättumuse, perekonnaseisu või pereolude alusel.
4. Ametiülesanded
Tegemist on kõrgema ametnikuga, kellel on vastavalt parlamendi juhtkonna ja peasekretäri suunistele ja otsustele järgmised ülesanded (3):
|
— |
tagada sujuv töö peasekretariaadi suures allüksuses, mis vastutab parlamendiliikmetele pakutavate tugiteenuste eest; |
|
— |
teha arengualaseid ettepanekuid, seada eesmärke ja määrata vahendeid, juhtida meeskondi, leida sobiv töökorraldus ja kasutada rahalisi ressursse; |
|
— |
nõustada oma pädevusvaldkonnas peasekretäri ja parlamendiliikmeid; teha koostööd õigusnõuniku ja teiste peadirektoritega; |
|
— |
esindada vajaduse korral Euroopa Parlamenti; |
|
— |
täita volitatud eelarvevahendite käsutaja ülesandeid; |
|
— |
täita vajaduse korral ajutiselt peasekretäri ülesandeid. |
5. Nõudmised kandidaadile
Valikumenetlus on avatud kandidaatidele, kes kandidatuuri esitamise tähtajaks vastavad alltoodud tingimustele.
a) Üldtingimused
Vastavalt personalieeskirjade artiklile 28 peab kandidaat
|
— |
olema Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik (4); |
|
— |
omama kõiki kodanikuõigusi; |
|
— |
olema täitnud kõik sõjaväeteenistust reguleerivate seadustega ette nähtud kohustused; |
|
— |
esitama asjakohased iseloomustused, mis näitavad tema sobivust kavandatavate kohustuste täitmiseks. |
b) Eritingimused
i) Nõutav kvalifikatsioon, diplomid ja töökogemus
|
— |
Diplomiga tõendatud haridus, mille tase vastab täies mahus omandatud ja vähemalt nelja-aastase nominaalõppeajaga ülikooliharidusele, või |
|
— |
diplomiga tõendatud haridus, mille tase vastab täies mahus omandatud ülikooliharidusele ja millele lisandub vähemalt ühe aasta pikkune asjakohane töökogemus, (5) kui õpingute nominaalaeg on vähemalt kolm aastat; |
|
— |
vähemalt viieteistkümne aasta pikkune töökogemus pärast eespool nimetatud kvalifikatsiooni omandamist, sellest vähemalt kuus aastat juhtival ametikohal. |
ii) Nõutavad teadmised
|
— |
Suurepärased üldteadmised Euroopa Liidust; |
|
— |
sisepoliitika, liikmesriikide poliitika ja välispoliitika suurepärane mõistmine; |
|
— |
avaliku või erasektori suure organisatsiooni juhtimise viiside suurepärane tundmine nii poliitilistes kui ka juhtimisalastes aspektides; |
|
— |
institutsioonides esindatud eri kultuuride suurepärane mõistmine; |
|
— |
suurepärased teadmised peasekretariaadi struktuuri, korralduse, tegevuskeskkonna ja eri osalejate kohta; |
|
— |
finantsmääruse, selle rakenduseeskirjade, parlamendi sise-eeskirjade ja nendest tulenevate dokumentide suurepärane tundmine; |
|
— |
personalieeskirjade haldussätete ja -korralduse ning nende rakendamise suurepärane tundmine; |
|
— |
suurepärased administratiivsed teadmised (personalitöö, halduse, eelarve, rahanduse, infotehnoloogia, õiguse jms valdkonnas); |
|
— |
juhtimismeetodite suurepärane tundmine. |
iii) Keelteoskus
Nõutav on Euroopa Liidu ühe ametliku keele (6) valdamine kõrgtasemel ja veel vähemalt ühe muu ametliku keele valdamine väga heal tasemel.
Nõuandekomitee võtab arvesse ka teiste Euroopa Liidu ametlike keelte oskust.
iv) Nõutavad omadused
|
— |
Strateegiline mõtlemine; |
|
— |
juhtimisoskus; |
|
— |
planeerimisoskus; |
|
— |
reageerimisvõime; |
|
— |
täpsus; |
|
— |
suhtlemisoskus. |
6. Valikumenetlus
Ametisse nimetavat ametiisikut abistab valiku tegemisel kõrgemate ametnike ametisse nimetamise nõuandekomitee, kes koostab kandidaatide nimekirja ja esitab juhatusele nende kandidaatide nimed, keda ta soovitab vestlusele kutsuda. Juhatus kinnitab nimekirja ning komitee viib läbi vestlused ja esitab oma lõpliku aruande juhatusele otsuse tegemiseks. Juhatus võib selles etapis kandidaate vestlusele kutsuda.
7. Kandidatuuri esitamine
Motivatsioonikiri ja Europassi formaadis elulookirjeldus (7) palutakse saata järgmisel aadressil:
|
Monsieur le Secrétaire général |
|
Parlement européen |
|
Avis de recrutement numéro PE/166/S (kohustuslik viide) |
|
Bâtiment Konrad Adenauer |
|
2929 Luxembourg |
|
LUXEMBOURG |
Kandideerimisdokumendid tuleb saata tähtsaadetisena hiljemalt 21. juunil 2013 (kuupäev postitemplil).
Juhime vestlusele kutsutavate kandidaatide tähelepanu asjaolule, et nad peavad vestluse kuupäevaks esitama haridust, töökogemust ja varasemaid tööülesandeid tõendavate dokumentide koopiad (8). Neid dokumente kandidaatidele ei tagastata.
Valikumenetluse käigus esitatud kandidaatide isikuandmeid töödeldakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 45/2001 (9).
(2) Töölevõtmisel määratakse ametniku palgajärk vastavalt personalieeskirjade artiklile 32.
(3) Peamised ülesanded on esitatud lisas.
(4) Euroopa Liidu liikmesriigid on Belgia, Bulgaaria, Tšehhi Vabariik, Taani, Saksamaa, Eesti, Iirimaa, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Küpros, Läti, Leedu, Luksemburg, Ungari, Malta, Holland, Austria, Poola, Portugal, Rumeenia, Sloveenia, Slovakkia, Soome, Rootsi ja Ühendkuningriik.
(5) Nimetatud tööaastat ei arvestata järgmises punktis nõutava töökogemuse hulka.
(6) Euroopa Liidu ametlikud keeled on bulgaaria, hispaania, tšehhi, taani, saksa, eesti, kreeka, inglise, prantsuse, iiri, itaalia, läti, leedu, ungari, malta, hollandi, poola, portugali, rumeenia, slovaki, sloveeni, soome ja rootsi keel.
(7) http://europass.cedefop.europa.eu/
(8) See ei kehti kandidaatide puhul, kes kandidatuuride esitamise tähtajal juba töötavad Euroopa Parlamendis.
LISA
PARLAMENDI TEADUSTEENUSTE PEADIREKTORAAT
PEAMISED ÜLESANDED
(üksus koosneb 177 töötajast, neist 83 kuulub AD ja 94 AST kategooriasse)
|
— |
Peadirektoraadi üldine juhtimine |
|
— |
Volitatud eelarvevahendite käsutaja ülesannete täitmine |
|
— |
Peasekretäri ja Euroopa Parlamendi liikmete nõustamine nende pädevusvaldkondades |
|
— |
Peadirektoraadi esindamine Euroopa Parlamendi organites |
|
— |
Peadirektoraadi esindamine eri komisjonides ja/või institutsioonidevahelistel foorumitel |
|
— |
Parlamendiliikmetele sõltumatu ja kvaliteetse teadusnõustamise pakkumine |
|
— |
Vajaduse korral peasekretäri ülesannete ajutine täitmine, institutsiooni esindamine |
STRATEEGIA- JA KOORDINATSIOONIÜKSUS
Üksuse peamine ülesanne on peadirektori abistamine peadirektoraadi strateegia koordineerimisel.
|
— |
Raamatukogu tegevusele kaasaaitamine |
|
— |
Tehnoloogiliste uuenduste ja tugiteenuste peadirektoraadi teadmushaldusega seonduva tegevuse toetamine |
|
— |
Ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooni täiendamine |
|
— |
Tegelemine dokumendihaldust käsitleva õigusakti uuesti sõnastamisega |
|
— |
Koostöö teiste üksustega |
Koordinatsiooniüksus allub otse peadirektorile ning abistab teda ametiülesannete, eelkõige volitatud eelarvevahendite käsutaja ülesannete täitmisel. Selleks kooskõlastab üksus direktoraadi eelarve koostamist ja täitmist ning tagab riigihangete korraldamise raamatukogu ja alates 16. juunist 2010 CARDOCi nimel.
|
— |
Direktoraadi tegevuse kooskõlastamine ning osalemine kavade, projektide ja normide väljatöötamisel ja rakendamisel |
|
— |
Direktoraadi eelarve koostamine ja täitmine |
|
— |
Hankemenetluste korraldamine |
|
— |
Lepingute, tellimiskirjade ja juriidiliste kohustuste finantsjärelevalve korraldamine, elluviimine ja tagamine, raamatupidamisdokumentide koostamine |
|
— |
Direktoraadi tegevuse eri aspektide kindlustamine (personal jne) |
RESSURSSIDE ÜKSUS
|
— |
Peadirektoraadi inimressursside haldamine — töölevõtmine, menetluste ühtlustamine ja lihtsustamine ning täiendusõppe kavandamine |
|
— |
Peadirektoraadi eelarvevahendite haldamine, finantsmenetluste ühtlustamine ja lihtsustamine, hankelepingute ja peadirektoraadi lepingute järelevalve, esialgse eelarveprojekti koostamine, sise- ja väliskontrolli organite aruannetel põhinevad ning eelarvekomisjoni ja eelarvekontrollikomisjoni tegevuse järelmeetmed |
|
— |
IT-alaste ressursside haldamine, peadirektoraadi veebikomitee tegevuse järelmeetmed |
|
— |
Sisekontroll ja riskijuhtimine |
DIREKTORAAT A — PARLAMENDILIIKMETE TEADUSTEENUSTE DIREKTORAAT
|
— |
Sõltumatu teadusnõustamine kõikidele parlamendiliikmetele |
|
— |
Sõltumatu teadusnõustamine eriülesandeid täitvatele parlamendiliikmetele (näiteks raportöörid) |
MAJANDUS- JA TEADUSKÜSIMUSTE ÜKSUS
Majandus- ja teadusküsimuste üksuse eesmärk on
|
— |
kõikidele parlamendiliikmetele pakutava analüüsiteenuse väljatöötamine |
Peamised ülesanded
|
— |
Komisjonide tegevusega seonduva teabe andmekogude ja allikate haldamine nii veebis kui ka paberkandjal (poliitikavaldkondade tutvustus raamatukogu veebisaidil, tasulised jm andmebaasid, raamatud, uuringud jne) |
|
— |
Teabenõuetele vastamine |
|
— |
Digitaalse kirjaoskuse edendamine seoses komisjonide tegevuse eri valdkondadega |
|
— |
Ülevaadete ja analüütilise toe pakkumine parlamendiliikmetele |
STRUKTUURI- JA ÜHTEKUULUVUSPOLIITIKA ÜKSUS
Struktuuri- ja ühtekuuluvuspoliitika üksuse eesmärk on
|
— |
kõikidele parlamendiliikmetele pakutava analüüsiteenuse väljatöötamine |
Peamised ülesanded
|
— |
Komisjonide tegevusega seonduva teabe andmekogude ja allikate haldamine nii veebis kui ka paberkandjal (poliitikavaldkondade tutvustus raamatukogu veebisaidil, tasulised jm andmebaasid, raamatud, uuringud jne) |
|
— |
Teabenõuetele vastamine |
|
— |
Digitaalse kirjaoskuse edendamine seoses komisjonide tegevuse eri valdkondadega |
|
— |
Ülevaadete ja analüütilise toe pakkumine parlamendiliikmetele |
ÕIGUS-, INSTITUTSIOONILISTE JA EELARVEKÜSIMUSTE ÜKSUS
Õigus-, institutsiooniliste ja eelarveküsimuste üksuse eesmärk on
|
— |
kõikidele parlamendiliikmetele pakutava analüüsiteenuse väljatöötamine |
Peamised ülesanded
|
— |
Komisjonide tegevusega seonduva teabe andmekogude ja allikate haldamine nii veebis kui ka paberkandjal (poliitikavaldkondade tutvustus raamatukogu veebisaidil, tasulised jm andmebaasid, raamatud, uuringud jne) |
|
— |
Teabenõuetele vastamine |
|
— |
Digitaalse kirjaoskuse edendamine seoses komisjonide tegevuse eri valdkondadega |
|
— |
Ülevaadete ja analüütilise toe pakkumine parlamendiliikmetele |
VÄLISPOLIITIKA ÜKSUS
Välispoliitika üksuse eesmärk on
|
— |
kõikidele parlamendiliikmetele pakutava analüüsiteenuse väljatöötamine |
Peamised ülesanded
|
— |
Komisjonide tegevusega seonduva teabe andmekogude ja allikate haldamine nii veebis kui ka paberkandjal (poliitikavaldkondade tutvustus raamatukogu veebisaidil, tasulised jm andmebaasid, raamatud, uuringud jne) |
|
— |
Teabenõuetele vastamine |
|
— |
Digitaalse kirjaoskuse edendamine seoses komisjonide tegevuse eri valdkondadega |
|
— |
Ülevaadete ja analüütilise toe pakkumine parlamendiliikmetele |
DIREKTORAAT B — RAAMATUKOGU
Raamatukogu ja dokumendihaldusega tegelevate üksuste eesmärgid on eelkõige järgmised.
|
— |
Teabeteenuste pakkumine parlamendiliikmetele võimalikult konkreetselt, kiirelt ja täpselt (parlamendiliikmetele pakutava teabematerjali ja -teenuste pidev edasiarendamine, et parlamendiliikmete vajadusi paremini täita, ning isikustatuma teenuse pakkumine, st teabenõuetele konkreetselt ja kiiremini vastamine) |
|
— |
Kodanikele veebikataloogi kasutamise võimaluse pakkumine, et suurendada läbipaistvust ning Euroopa Parlamendi dokumentide, arhiivi ja teabe kättesaadavust kodanike jaoks, tõhustada muude teenistustega tehtavat koostööd, teabetööd Euroopa Parlamendis ja väljaspool (näiteks Europe Direct) ning luua Euroopa Parlamendis uurijate jaoks Euroopa ajaloo ja integratsiooni tippkeskus |
|
— |
Dokumendihalduse uue käsituse (Looking Forward) väljatöötamine, teadmiste pidev arendamine ning uutel tehnoloogiatel põhinevate uuenduslike teenuste pakkumine |
|
— |
Direktoraadi kõikide üksuste töö juhtimine ja kooskõlastamine |
|
— |
Volitatud eelarvevahendite käsutaja ülesannete täitmine |
|
— |
Kõikide töölevõtmismenetluste juhtimine |
|
— |
Eriprojektide juhtimine (parlamendiliikmete dokumentide töötlemine, raamatukogu uus kontseptsioon) |
RAAMATUKOGUTEENUSTE ÜKSUS
Raamatukoguteenuste üksuse peaeesmärk on anda klientidele vajalikku teavet nende jaoks kõige lihtsamal, kiiremal, tõhusamal ja otstarbekamal viisil.
|
— |
Klienditeenindus – lugemissaalid, igapäevateenindus ning klientidega suhtlemine nii Brüsselis kui ka Strasbourgis |
|
— |
Ostude kooskõlastamine ning trükiste ja perioodika haldamine |
|
— |
Kogude arendamise poliitika väljatöötamine ja rakendamine |
|
— |
Katalogiseerimis- ja indekseerimiskorra kvaliteedi ühtlustamine ja tagamine |
|
— |
Koostöö teabenõuete käsitlemisel ning kutsestandardite ja normide täitmine teabenõuetele vastamisel |
|
— |
Klienditeeninduse ning kõikide raamatukogu pakutavate teenuste integreeritud osutamisega seotud koostöö raamatukogu muude üksustega |
RAAMATUKOGU AJALOOKOGU
|
— |
Raamatukogu ajalookogu haldamine |
|
— |
Klienditeenindus – lugemissaalid, igapäevateenindus ning klientidega suhtlemine |
|
— |
Ostude kooskõlastamine ning trükiste ja perioodika haldamine |
|
— |
Kogude arendamise poliitika koostamine ja rakendamine |
|
— |
Katalogiseerimis- ja indekseerimiskorra kvaliteedi ühtlustamine ja tagamine |
|
— |
Koostöö teabenõuete käsitlemisel ning kutsestandardite ja normide täitmine teabenõuetele vastamisel |
|
— |
Klienditeeninduse ning kõikide raamatukogu pakutavate teenuste integreeritud osutamisega seotud koostöö raamatukogu muude üksustega |
KODANIKE TEABENÕUETE ÜKSUS
|
— |
Veebi, e-posti, kirja ja faksi teel esitatud teabenõuete vastuvõtmine |
|
— |
Teabenõuete vastuvõtmisega tegeleva personali tegevusahela analüüsimine ja parandamine |
|
— |
Vastuste kooskõlastamine |
|
— |
Euroopa Parlamendi veebisaidi kaudu kodanike teabenõuete üksusele esitatud päringutele vastuste koostamine ning nende kooskõlastamine ja saatmine |
|
— |
Uue IT-vahendi kasutuselevõtule kaasaaitamine |
ARHIIVI- JA DOKUMENTATSIOONIKESKUS (CARDOC)
|
— |
CARDOCi töö juhtimine ja korraldamine personali-, eelarve- ja administratiivküsimustes |
|
— |
Suhted Euroopa Liidu institutsioonide arhiivide ja riigiarhiividega |
|
— |
Ajalooarhiivi haldamine: ülekanded, korraldus, digiteerimine, andmebaaside indekseerimine ja integreerimine |
|
— |
Arhiivimaterjalide hoiustamine enne nende lõplikku arhiveerimist Firenzes |
|
— |
Arvutipõhiste andmebaaside haldamine |
|
— |
Andmebaaside ja muude rakenduste väljatöötamine |
|
— |
Teabe kvaliteedi kontrollimine |
|
— |
Tegelemine dokumendihaldust käsitleva õigusakti uuesti sõnastamisega |
|
— |
Koostoime tagamine dokumendihaldusega tegelevate osakondade (dokumentide avalik register ning ametliku kirjavahetuse üksus) ning raamatukogu muude üksustega |
|
— |
Arhiivide väärtustamine ja nende juurdepääsetavuse tagamine üldsuse jaoks |
LÄBIPAISTVUSÜKSUS — ÜLDSUSE JUURDEPÄÄS DOKUMENTIDELE JA SUHTED HUVIRÜHMADE ESINDAJATEGA
|
— |
Institutsiooni säilitatavate dokumentide elektroonilise viiteregistri haldamine kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrusega (EÜ) nr 1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele) (1) ning kodukorra artiklite 103 ja 104 sätetega.
|
DIREKTORAAT C — MÕJUHINNANGUTE JA EUROOPA LISAVÄÄRTUSE DIREKTORAAT
Direktoraat C suurendab institutsioonilist sõltumatust ning parlamendi suutlikkust, võimaldades tuvastada, kvantifitseerida ja põhjendada parlamendi üldisi poliitilisi prioriteete ning aidates nii saavutada Euroopa Liidu parema õigusloome eesmärki.
Direktoraadis täiustatakse ja rakendatakse (tihedas koostöös parlamendikomisjonide, poliitikaosakondade ja muude osalistega) mõjuhinnangute ühtset ja integreeritud käsitust, mis põhineb ühisel metodoloogial ning mille eesmärk on parandada poliitikakujundamise kvaliteeti ja järjepidevust, et võimaldada parlamendil kaitsta oma seisukohti võimalikult hästi nii teistes institutsioonides kui ka üldsuse ees.
Direktoraadi põhilised tegevusvaldkonnad
|
— |
Euroopa Komisjoni mõjuhinnangute kvaliteedi hindamine ning parlamendi mõjuhinnangute koostamine seoses sisuliselt oluliste muudatusettepanekutega |
|
— |
Euroopa lisaväärtuse hinnangute edastamine algatusraporteid koostavatele komisjonidele (vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 225) ning konkreetsete uuringute läbiviimine parlamendi poolt juba esitatud oluliste seadusandlike ettepanekute kohta |
|
— |
Aruannete koostamine selliste strateegiliselt oluliste valdkondade või sektorite kohta, kus Euroopa mõõtme puudumisest tulenevad kulud võivad osutuda märkimisväärseteks (nn Euroopa mõõtme puudumisest tulenevate kulude aruanded) |
MÕJUHINNANGUTE ÜKSUS
Paremat õigusloomet käsitleva kokkuleppe tõttu on mõjuhinnangutest saanud õigusloomeprotsessi lahutamatu osa. Mõjuhinnangud võimaldavad institutsioonidel langetada teadlikke otsuseid, võttes arvesse kõiki seaduseandja kasutuses olevaid võimalusi.
Mida kujutab endast mõjuhinnang?
Mõjuhindamise institutsioonidevahelise käsituse kohaselt uuritakse komisjoni algatuste ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu tehtavate oluliste muudatusettepanekute mõjuhinnangutes integreeritult ja tasakaalustatult nende mitmesugust võimalikku mõju nii sotsiaalsetele, majanduslikele kui ka keskkonnaalastele aspektidele, samuti käsitletakse võimaluse korral algatuste kulusid ja võimalikke eeliseid nii lühikeses kui ka pikas perspektiivis, pidades eelkõige silmas nende õigus- ja eelarvealast mõju. Eesmärk on koondada süstemaatiliselt faktilisi andmeid, mis võimaldavad hinnata eri poliitiliste valikute võimalikku mõju, et võrrelda nende eeliseid ja puudusi.
EUROOPA LISAVÄÄRTUSE ÜKSUS
Euroopa lisaväärtuse üksus loodi mõjuhinnangute ja Euroopa lisaväärtuse uue direktoraadi raames 2011. aasta alguses. Üksusel on järgmised eesmärgid, mis tuleb saavutada tihedas koostöös parlamendikomisjonide, poliitikaosakondade ja muude sidusrühmadega.
|
— |
Euroopa lisaväärtuse üksikasjalike hinnangute koostamine, et aidata kaasa Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 225 alusel algatusraporteid koostavate raportööride tööle |
|
— |
Euroopa mõõtme puudumisest tulenevaid kulusid käsitlevate aruannete koostamine selliste strateegiliselt oluliste poliitikavaldkondade või sektorite kohta, kus on võimalik ELi tasandil võetavate meetmetega tõhusust oluliselt suurendada ja/või luua avalikke hüvesid |
|
— |
Erikontrolli jaoks vajalike uuringute tegemine seoses parlamendi poolt komisjoni ettepanekute kohta esitatud oluliste seadusandlike ettepanekute ja töökavas sisalduvate teemadega (välja arvatud algatusraportites käsitletavad teemad) |
|
— |
Euroopa võimaliku lisaväärtuse ülevaatearuannete koostamine parlamendikomisjonide töövaldkondades juhul, kui küsimuse kiireloomulisus ei võimalda Euroopa lisaväärtuse põhjalikku analüüsi või kui sellist analüüsi ei ole tellitud |
|
— |
Peamistes poliitikavaldkondades võetavate liidu meetmetega juba loodud lisaväärtuse kontroll |
Üksuse töö hõlmab nii sisetellimusel tehtavat uurimistööd kui ka teabenõudeid väljastpoolt, mille üldsusele kättesaadavaks tegemisega seonduvate aspektide eest vastutavad direktoraadi eri üksused.
MÕJU JÄRELHINDAMISE ÜKSUS
|
— |
Komisjonide ja juhtorganite abistamine süstemaatilisema järelevalve korraldamisel ning Euroopa õiguse ülevõtmise ja rakendamise hindamisel |
|
— |
Sellealase tegevuse kontrollimine ja kooskõlastamine haldustasandil, et aidata kaasa nii sisepoliitika kui ka välispoliitika peadirektoraatide tegevusele |
|
— |
Euroopa Parlamendi suutlikkuse suurendamine järelevalve teostamisel täitevvõimu üle |
|
— |
Euroopa Komisjoni ja kõikide muude pädevate organite tegevuse korrapärane kontroll ja analüüs seoses Euroopa õiguse ülevõtmise, rakendamise, mõju, kohaldamise ja tulemuslikkusega |
|
— |
Kogu poliitilist spektrit hõlmavate sellealaste kokkuvõtete korrapärane koostamine |
|
— |
Euroopa Komisjoni programmide järelevalve ja hindamine |
|
— |
Komisjoni esitatavate mitmesuguste uuringute ja tegevusaruannete ning võimaluse korral ka õigusaktide, poliitika ja programmide kohta esitatavate komisjoni sisehindamiste kontroll ja analüüs |
|
— |
Üksuse eesmärk on eelkõige parlamendikomisjonide toetamine ja abistamine ELi kehtivate õigusaktide, poliitika ja programmide kohta esitatavate rakendusaruannete koostamisel |
|
— |
Teenistus esitab parlamendikomisjonides koostatavate rakendusaruannete jaoks pädevale komisjonile hinnangu asjaomase õigusakti, poliitika või programmi Euroopa tasandil rakendamise kohta (nagu Euroopa lisaväärtuse üksus, kes esitab seadusandlikke algatusraporteid koostavatele parlamendikomisjonidele Euroopa lisaväärtuse hinnanguid) |
|
— |
Üksuselt võib paluda eriuuringu või uurimistöö läbiviimist, kui seda ei ole võimalik teha asjaomases poliitikaosakonnas |
TEADUSLIKE JA TEHNOLOOGILISTE VALIKUTE HINDAMISE ÜKSUS (STOA)
|
— |
STOA uuringute teadusliku sisuga seonduva uurimistöö korraldamine |
|
— |
STOA uuringute rahaliste aspektide korraldamine |
|
— |
Juhatuse ja esinduskogu töö korraldamine |
|
— |
Muude STOA kohtumiste korraldamine (aastakonverents, ad hoc seminarid ja konverentsid, kohtumised Euroopa Komisjoniga jms) |
|
— |
STOA delegatsioonide korraldamine |
|
— |
Suhete loomine välisekspertide, uurimisinstituutide ja ülikoolidega |
|
— |
Koolituste korraldamine pädevusvaldkonnas |