Konkursikutse – Euroopa Investeerimispanga Instituut pakub oma teadmisteprogrammi raames välja kaks uut EIBURSi sponsorlustoetust

2013/C 162/07

Valdav osa Euroopa Investeerimispanga Instituudi institutsioonilistest suhetest ülikoolidega toimub tema teadmisteprogrammi kaudu, mis seisneb kolmes erinevas programmis

EIBURSi raames toetatakse ülikoolide teaduskeskusi, mis töötavad panga huvikeskmes olevates uurimisvaldkondades ja panga jaoks olulistel teemadel. Aastas kuni 100 000 euro suurused EIP kolmeaastased sponsorlustoetused antakse konkursi korras ELis, kandidaatriikides või potentsiaalsetes kandidaatriikides huvitatud ülikooliteaduskondadele või ülikoolide teaduskeskustele, kelle asjatundlikkus on tunnustust pälvinud EIP valitud valdkondades, eesmärgiga laiendada nende tegevust nimetatud valdkondades. Valituks osutuvad taotlused pakuvad eri väljundeid (teadustöö, kursuste ja seminaride korraldamine, erialase koostöövõrgustiku arendamine, tulemuste levitamine jne), mille kohta sõlmitakse pangaga leping.

2013/2014. õppeaastaks on EIBURSi programmi raames valitud välja kaks uut uurimisvaldkonda.

Arukas linnaarendus: Euroopa ja rahvusvahelise kogemuse rakendamine Vahemere piirkonnas

Linnaarendus on muutunud Vahemere piirkonna riikide jaoks oluliseks prioriteediks nii riigi kui ka rahvusvahelisel tasandil ning ka EIP-s panga FEMIPi programmi kaudu. Aruka linna mõiste (algselt määratletud kui info- ja sidetehnoloogia kaalutletud rakendamine, et hõlbustada tõhusat, kaasavat ja terviklikku linnaarengut, aga hõlmab laiemalt kestlikkust, innovatsiooni ja juhtimist, samuti investeeringuid ühistransporti, energiatõhususse ja teadusrajatistesse) võib olla oluline mõõde. Samas on vaja luua raamistik, et ühendada tehnoloogia ja poliitilised tahud linnajuhtimise, linnade rahastamise ja investeerimiskavade tegeliku olukorraga piirkonnas.

EIBURSi kaudu toetust saav ülikooli teaduskeskus peaks läbi viima teadustööprogrammi, mis on keskendunud järgmistele põhiküsimustele, tuginedes Euroopa ja muule rahvusvahelisele kogemusele.

Piirkondlikult peaksid projektiettepanekud keskenduma FEMIPi riikidele, ent mitte ainult. Toetatakse taotlejate partnerlusi teiste ülikoolide ja teaduskeskustega. Pank võib hõlbustada valitud ülikooli või teaduskeskuse kaasamist oma võrgustiku töösse Vahemere Liidu või Vahemere Integratsiooni Keskuse kaudu.

Haldussuutlikkuse suurendamine Euroopas

Riigiasutuste suutlikkus täita tõhusalt ja tulemuslikult valitsuselt nõutavaid eri funktsioone, sealhulgas infrastruktuuri ja avalike teenuste kavandamine ja osutamine, avaldab olulist mõju kodanike igapäevaelule ja erasektori toimimisele. OECD määratleb suutlikkuse suurendamist kui vahendit, millega arendatakse organisatsiooni struktuuri (töövõtjad, konsultandid või hankijad) raames oskusi, kogemusi, tehnilist ja juhtimissuutlikkust – sageli tehnilise abi osutamise, pika- või lühiajalise koolituse ja spetsialistide töö (nt IT-süsteemid) kaudu. Protsess võib hõlmata inim-, organisatsiooniliste, materiaalsete ja finantsressursside arendamist.

Algselt kasutati seda mõistet arendustöö puhul, nimelt ÜRO ja Maailmapanga poolt, ent nüüd on vajadus tugevdada institutsioone haldussuutlikkuse suurendamise kaudu muutunud Euroopa laienemisprotsessi lahutamatuks osaks, kui haldussuutlikkuse suurendamise programmidest sai oluline element ELiga ühineda ja ühenduse õigustikku üle võtta soovivate riikide toetamisel. Isegi pärast ühinemist saavad uued ELi liikmesriigid jätkuvalt rahastamist enda juhitud haldussuutlikkuse suurendamise tegevuskavade jaoks, nimelt struktuurifondidest. Kuna kaalul on miljardeid eurosid, siis on avalike asutuste riiklike investeerimisprogrammide suunamise ja juhtimise tõhususe parandamine äärmiselt oluline. Projekti tasandil toetab EIP sageli rakendamissuutlikkuse arendamist projektide rakendamisüksustele antava tehnilise abi kaudu.

Teaduslikud tõendid selle kohta, millised haldussuutlikkuse suurendamise meetmed eri olukordades toimivad või mitte, on endiselt vähesed. Mis tegelikult suurendab haldussuutlikkust ja institutsioonide tugevust pikas perspektiivis? Kas küsimus on lihtsalt piisaval arvul hästi koolitatud ja adekvaatselt tasustatud töötajate omamises, tulemusnäitajate (KPId) kehtestamises ning kulutuste ja tulemuste läbipaistvas kajastamises? Kas allhanked ning avaliku ja erasektori partnerlused on imeravim avaliku sektori piiratud suutlikkuse puhul? Kas mudelid on sektoripõhised, näiteks transpordi-, keskkonna- ja siseasjade sektori jaoks mõeldud, või üldised? Kas üksteiselt õppimisel ELi eri liikmesriikide riigiasutuste puhul on kasutegureid? Mida on meile õpetanud uus haldusjuhtimine (new public management) tulemusnäitajatega mõõdetud tulemuste, ressursside prioriteetide määramise ja eelarvedistsipliini kohta?

Selle uurimistöö eesmärk on süvendada teadmisi kontseptuaalsetest raamistikest, diagnoosimisest, näitajatest ja mudelitest, mida kasutatakse haldussuutlikkuse tõhusalt suurendamiseks praktikas. Uurimisettepanekuid oodatakse kõigil teemadel, mis edendavad teadmisi selles valdkonnas. Samas eelistatakse ettepanekuid, mis on üleeuroopalise haardega ja milles käsitletakse nii haldussuutlikkuse suurendamise teoreetilisi kui ka praktilisi tahke, mis on seotud infrastruktuuri ja seonduvate avalike teenuste kavandamise ja osutamisega. Eriti teretulnud on ettepanekud, millel on otsene seos operatiivse otsustusprotsessiga ja mis suudavad parandada ELi vahendite kasutamist kvaliteetsete investeeringute jaoks.

Projektiettepanekud tuleb esitada inglise või prantsuse keeles ning esitamistähtaeg on 13. september 2013. Pärast seda tähtaega esitatud projektiettepanekuid arvesse ei võeta. Projektiettepanekute kohta tuleb saata

Märkega „For the attention of Ms Luisa FERREIRA, Coordinator.”.

Täpsemat teavet EIBURSi valikumenetluse ning teiste programmide ja mehhanismide kohta saab aadressilt http://institute.eib.org/