28.10.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CA 292/1


TEADE AVALIKE KONKURSSIDE KORRALDAMISE KOHTA — EPSO/AD/204-205/10

(2010/C 292 A/01)

Teid huvitavad töövõimalused Euroopa Liidu institutsioonides?

Olete veendunud, et täidate konkursitingimused?

Siis registreeruge!

Ärge jätke konkursil osalemise võimalust kasutamata!

Euroopa Personalivaliku Amet (EPSO) korraldab kvalifikatsioonil ja katsetel põhinevad avalikud konkursid, mille põhjal koostatakse reservnimekiri administraatorite töölevõtmiseks.

EPSO/AD/204/10 — STRUKTUURFONDIDE/ÜHTEKUULUVUSFONDI HALDAMINE (AD 6)

EPSO/AD/205/10 — MAKSUSTAMINE/TOLLIVALDKOND (AD 7)

Konkursside eesmärk on koostada reservnimekirjad, mille alusel täidetakse vabad töökohad Euroopa Liidu institutsioonides, eelkõige komisjonis.

Enne kandideerimist lugege tähelepanelikult läbi 8. juuli 2010. aasta Euroopa Liidu Teatajas C 184 A ja EPSO veebisaidil avaldatud juhend.

Kõnealune juhend on konkursiteate lahutamatu osa ja aitab teil mõista konkursi menetluseeskirju ja registreerumistingimusi.

SISUKORD

I.

ÜLDTEAVE

II.

AMETIÜLESANNETE KIRJELDUS

III.

OSALEMISTINGIMUSED

IV.

KONKURSIL OSALEMINE JA HINDAMISKESKUSESSE KUTSUMINE

V.

AVALIK KONKURSS

VI.

RESERVNIMEKIRJAD

VII.

KUIDAS KANDIDEERIDA

I.   ÜLDTEAVE

1.

Reservnimekirja kantavate kandidaatide arv

EPSO/AD/204/10 = 40

EPSO/AD/205/10 = 34

2.

Märkused

Registreeruda saab vaid ühele neist konkurssidest ja konkursi EPSO/AD/205/10 puhul saab valida ainult ühe valdkonna.

Valik tuleb teha elektroonilisel registreerumisel ja seda ei saa muuta pärast elektroonilise kandideerimistaotluse kinnitamist ja esitamist.

II.   AMETIÜLESANNETE KIRJELDUS

Täpsed kirjeldused on esitatud lisades.

Institutsioonidele sobivatele kandidaatidele kehtivad üldnõuded on esitatud avalike konkursside juhendi punktis 1.2.

III.   OSALEMISTINGIMUSED

peab kandidaat vastama kõikidele järgmistele üld- ja eritingimustele.

1.

Üldtingimused

a)

Kandidaat peab olema Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik.

b)

Kandidaadil peavad olema kõik kodanikuõigused.

c)

Kandidaat peab olema täitnud kõik sõjaväeteenistust reguleerivate seadustega ette nähtud kohustused.

d)

Kandidaadil peavad olema töökohustuste täitmiseks vajalikud isikuomadused.

2.

Eritingimused

2.1.

Kvalifikatsioon

Vt lisa

2.2.

Töökogemus

Vt lisa

2.3.

Keelteoskus

Euroopa Liidu ametlikud keeled on järgmised:

BG (bulgaaria)

CS (tšehhi)

DA (taani)

DE (saksa)

EL (kreeka)

EN (inglise)

ES (hispaania)

ET (eesti)

FI (soome)

FR (prantsuse)

GA (iiri)

HU (ungari)

IT (itaalia)

LT (leedu)

LV (läti)

MT (malta)

NL (hollandi)

PL (poola)

PT (portugali)

RO (rumeenia)

SK (slovaki)

SL (sloveeni)

SV (rootsi)

a)

1. keel

Põhikeel:

ühe Euroopa Liidu ametliku keele valdamine väga heal tasemel.

ja

 

b)

2. keel

Teine keel (muu kui 1. keel):

inglise, prantsuse või saksa keel rahuldaval tasemel.

IV.   KONKURSILE LUBAMINE JA HINDAMISKESKUSESSE KUTSUMINE

1.   Menetlus

Vastavust üld- ja eritingimustele ning kvalifikatsiooninõuetele hinnatakse esmalt teie kandideerimistaotluses esitatud andmete alusel.

a)

Vaadatakse läbi teie üld- ja eritingimustega seotud küsimustele antud vastused, et teha kindlaks, kas vastate kõikidele osalemistingimustele.

b)

Seejärel hindab valimiskomisjon kõikidele osalemistingimustele vastavate kandidaatide kvalifikatsiooni, et teha kindlaks, milliste kandidaatide kvalifikatsioon (diplomid ja tööalane kogemus) vastab kõige paremini konkursiteates kirjeldatud ametiülesannete laadile ja valikukriteeriumidele. Valik toimub kahes etapis:

sõltuvalt iga lisas esitatud kriteeriumi olulisusest määrab valimiskomisjon kindlaks iga küsimuse kaalu (1–3). Kõigepealt võetakse kvalifikatsiooni hindamisel aluseks vastused, mis on märgitud kandideerimistaotluse sakis „Võimete sõel” (talent screener), ning arvestatakse iga seal märgitud vastuse kaalu. Kõige enam punkte kogunud kandidaatide elektroonilised kandideerimistaotlused pääsevad teise hindamisvooru. Teises hindamisvoorus läbivaadatavate toimikute arv on ligikaudu kolm korda suurem kui hindamiskeskusesse kutsutavate arv;

teises hindamisvoorus hindab valimiskomisjon kandidaatide vastuseid ning annab sõltuvalt kvalifikatsioonist igale vastusele 0–4 punkti, mis korrutatakse vastavalt iga vastuse kaaluga.

Seejärel koostab valimiskomisjon kandidaatide järjestuse neile antud punktide põhjal. Hindamiskeskusesse kutsutud kandidaatide arv (1) on maksimaalselt kolm korda suurem kui käesolevas teatises märgitud reservnimekirja kantavate kandidaatide arv. See arv avaldatakse EPSO veebisaidil (www.eu-careers.eu).

2.   Kandidaatide esitatud andmete kontroll

Pärast hindamiskeskuse etappi ja selle tulemusi arvesse võttes kontrollib EPSO kandidaatide elektroonilises kandideerimistaotluses esitatud andmete vastavust üldtingimustele. Valimiskomisjon kontrollib seoses eritingimuste ja kvalifikatsiooniga esitatud andmeid. Kui kontrollimisel selgub, et kandidaat ei ole andmeid dokumentidega tõendanud, arvatakse ta konkursist välja.

Punktide kahanevas järjestuses kontrollitakse neid kandidaate, kes vastavad miinimumnõuetele ja on saanud rohkem punkte hindamiskeskuse testide d, e ja f eest kokku (vt V jagu). Need kandidaadid peavad saama ka minimaalse nõutava punktisumma eelvalikutestide a, b ja c eest (vt V jagu). Kontrolli teostatakse seni, kuni on saadud reservnimekirja kantaval arvul kandidaate, kes vastavad kõikidele nimekirja kandmise tingimustele. Ülejäänud kandidaatide tõendavaid dokumente ei vaadata läbi.

V.   AVALIK KONKURSS

1.

Hindamiskeskusesse kutsumine

Kui te kuulute nende kandidaatide hulka,

kes elektroonilisel registreerumisel esitatud andmete alusel täidavad III jaos osutatud üld- ja eritingimused

ja

kes on saanud rohkem punkte (2) kvalifikatsiooni hindamisel,

kutsutakse teid hindamiskeskusesse, et osaleda asjaomase valdkonna juhtumianalüüsis ja muudel testidel, mis toimuvad üldjuhul Brüsselis ja kestavad ühe või poolteist päeva.

2.

Hindamiskeskus

Teie mõtlemisoskust (3) hinnatakse järgmiste testide käigus:

a)

verbaalse mõtlemise test;

b)

matemaatilise mõtlemise test;

c)

abstraktse mõtlemise test.

Lisaks hinnatakse kandidaadi erioskusi asjaomases valdkonnas ja ka järgmisi üldvõimeid ja -oskusi:

analüüsivõime ja probleemide lahendamise oskus;

suhtlemisoskus;

kvaliteedi ja tulemuste tagamise oskus;

õppimis- ja enesearendamisvõime;

prioriteetide seadmise ja organiseerimise oskus;

pingetaluvus;

teistega koos töötamise oskus;

juhtimisoskus.

Kõnealuste võimete ja oskuste üksikasjalik kirjeldus on esitatud avalike konkursside juhendi punktis 1.2.

Nimetatud võimeid ja oskusi hinnatakse järgmisel viisil:

d)

juhtumianalüüs asjaomases valdkonnas;

e)

rühmatöö;

f)

pädevuspõhine intervjuu.

3.

Hindamiskeskuse katsete keel

2. keel kõikide punktides a–f nimetatud katsete puhul.

Juhtumianalüüsiga (katse d) kontrollitakse ka kandidaadi põhikeele (1. keel) oskust.

4.

Hindamine

Mõtlemisoskus

a)

verbaalne mõtlemine: 0–20 punkti,

minimaalne nõutav punktisumma: 10 punkti;

b)

matemaatiline mõtlemine: 0–10 punkti;

c)

abstraktne mõtlemine: 0–10 punkti,

minimaalne nõutav punktisumma testide b ja c peale kokku: 10 punkti.

Testide a, b ja c alusel arvatakse kandidaate konkursist välja, kuid nende testide punkte ei lisata muudele hindamiskeskuse katsete ja testide punktidele.

Erioskused

0–100 punkti,

minimaalne nõutav punktisumma: 50 punkti.

Üldvõimed ja -oskused

0–80 punkti üldoskuste peale kokku (10 punkti oskuse eest),

minimaalne nõutav punktisumma:

 

3 punkti iga oskuse eest ja

 

40 punkti 8 üldoskuse peale kokku.

Põhikeele oskus

0–10 punkti,

minimaalne nõutav punktisumma: 8 punkti.

VI.   RESERVNIMEKIRJAD

1.

Reservnimekirjadesse kandmine

Valimiskomisjon kannab reservnimekirja (4) (edukate kandidaatide arv on esitatud I jao punktis 1) nende kandidaatide nimed, kes vastavad kõikidele IV jaos esitatud tingimustele.

2.

Järjestus

Iga konkursi ja iga valdkonna kohta koostatakse eraldi nimekiri, milles kandidaadid järjestatakse kuni nelja tulemusrühma ning iga tulemusrühma sees tähestiku alusel.

VII.   KUIDAS KANDIDEERIDA

1.

Elektrooniline registreerumine

Registreeruda tuleb elektrooniliselt, järgides EPSO veebisaidil esitatud korda.

Elektroonilise registreerumise lõpptähtaeg: 26. november 2010 kell 12.00 päeval Brüsseli aja järgi.

2.

Kandideerimistaotluse esitamine

Hilisemas etapis, kui kandidaat on kutsutud hindamiskeskusesse, palutakse tal esitada täielik kandideerimistaotlus (allakirjutatud elektrooniline kandideerimistaotlus ja tõendavad dokumendid).

Kandideerimistaotluse esitamise lõppkuupäev teatatakse kandidaadile aegsasti ainult tema EPSO kasutajakonto kaudu.

Nõuded: vt avalike konkursside juhendi punkt 2.2.


(1)  Kandidaadid, keda hindamiskeskusesse ei kutsutud, võivad taotluse korral saada oma hindamistulemused ning kaalu, mille valimiskomisjon andis igale vastusele. Selleks peavad nad esitama avalduse kümne kalendripäeva jooksul pärast seda, kui neile on teatatud, et nad ei pääse edasi.

(2)  Juhul kui viimasena edasi pääsemist võimaldava punktisumma saab mitu kandidaati, kutsutakse nad kõik hindamiskeskusesse.

(3)  Korralduslikel kaalutlustel võib mõtlemisoskuse teste korraldada liikmesriikide hindamiskeskustes muudest hindamiskeskuse testidest eraldi.

(4)  Juhul kui viimasena nimekirja kandmist võimaldava punktisumma saab mitu kandidaati, kantakse nad kõik reservnimekirja.


I LISA

EPSO/AD/204/10 — ADMINISTRAATORID (AD 6)

STRUKTUURIFONDIDE JA ÜHTEKUULUVUSFONDI HALDAMINE

Euroopa Regionaalarengu Fondi / Ühtekuuluvusfondi / Euroopa Sotsiaalfondi / Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi / Euroopa Kalandusfondi spetsialistid

Konkurss korraldatakse administraatorite (AD 6) värbamiseks Euroopa struktuurifondide või nendega samaväärsete fondide valdkonnas.

1.   Ametiülesanded

Põhiülesanded on järgmised:

analüüsida ettepanekuid, mis liikmesriik on teinud fondide (1) programmitöö ettevalmistamise aluseks olevate vahendite, tegevusprogrammide või fondidest rahastatavate suurprojektide heakskiitmiseks või muutmiseks, ja muid dokumente, mida nõutakse kehtivate õigusaktide kohaselt, ning pidada nende üle läbirääkimisi;

osaleda järelevalvekomiteede koosolekutel ja anda nendest aru ning vajaduse korral valmistada ette läbirääkimiste volitused;

vaadata läbi maksetaotlused, analüüsida aastaaruandeid ja strateegilisi aruandeid ning anda aru projektide ja programmide kulgemisest ning konkreetsetest tulemustest;

nõustada korraldusasutusi ja muid järelevalvekomiteede sidusrühmi selles, kuidas toimib rakendamine ja hindamine liidu õigusaktide alusel, pöörates erilist tähelepanu ELi 2020. aasta strateegiale;

menetleda programmide/projektide lõpetamisega seotud dokumente ja anda aru tulemustest. Aidata kaasa programmi/projekti vahehindamisele või hindamisele pärast selle lõppemist;

analüüsida muutmisettepanekuid, mis liikmesriigid on esitanud oma programmide ja suurprojektide kohta, mis hõlmavad ajavahemikku 2007–2013, ning nende üle läbirääkimisi pidada. Vaadata läbi ajavahemikku 2000–2006 hõlmavate programmide ja projektide lõpetamisega seotud dokumendid;

korraldada komisjoni ja asjaomaste riiklike ametiasutuste vahelisi kohtumisi, valmistada nende jaoks ette suunised ja anda neist aru;

analüüsida auditi- või kontrolliaruandeid ja jälgida rakendamist kohapeal koostöös asjaomaste ametiasutustega;

luua side korraldusasutuse ja muude programmi/projekti rakendamisega tegelevate partnerite vahel;

hallata liidu tehnilise abiga seotud lepinguid;

koostada vastused Euroopa Parlamendi liikmete esitatud kirjalikele ja suulistele küsimustele, parlamendile esitatud petitsioonidele ja kaebustele ning ametiasutuste, sidusrühmade või üldsuse esitatud teabenõuetele;

valmistada ette teabetunde, kõnesid ja muid dokumente kabineti, juhtkonna või horisontaalsete talituste nõudel;

anda aru mis tahes asjakohasest teabeallikast, olgu see siis majanduslikku, teaduslikku või poliitilist laadi, eelkõige riiklikus, piirkondlikus või kohalikus trükimeedias, raadios ja televisioonis, kui kõnealune teabeallikas käsitleb asjaomaseid liidu poliitikavaldkondi ja täpsemalt programmide rakendamist, sealhulgas liikmesriigi vastu võetud riigiabikavade järelevalvet või eiramise juhte;

tagada liikmesriigi või liidu institutsioonide tuvastatud eiramisjuhtude, sealhulgas finantskorrektsioonide järelevalve.

2.   Kvalifikatsioon

Asjaomases valdkonnas ülikooliõppele vastav haridustase, mida tõendab diplom ja mille omandamiseks vajaliku ülikooliõppe kestus on tavapäraselt vähemalt neli aastat,

VÕI

asjaomases valdkonnas ülikooliõppele vastav haridustase, mida tõendab diplom ja mille omandamiseks vajaliku ülikooliõppe kestus on tavapäraselt vähemalt kolm aastat, ning vähemalt üheaastane töökogemus ametiülesannetega seotud erialal.

NB! Nimetatud vähemalt üheaastast töökogemust käsitatakse diplomi lahutamatu osana ning seda ei võeta arvesse allpool nõutud töökogemuse arvestamisel.

3.   Töökogemus

Vähemalt kolmeaastane töökogemus eeskirjade ja haldusmenetluste rakendamisel ning riiklikest ja erasektori vahenditest või laenude abil rahastatavate investeerimisprogrammide ja/või -projektide väljatöötamisel, juhtimisel ja rakendamisel. Arvestatakse ainult pärast konkursil osalemiseks vajaliku diplomi omandamist saadud töökogemust.

Täisõppeajal asjaomase valdkonnaga seotud valdkonnas omandatud doktorikraadi võib arvestada maksimaalselt üheaastase kogemusena.

Nõutava kvalifikatsiooniga seotud täiendusõpet, mis on läbitud pärast nõutava kraadi omandamist, võib võtta arvesse kuni ühe aasta ulatuses.

4.   Valikukriteeriumid

Kvalifikatsiooni hindamisel võtab valimiskomisjon arvesse järgmist.

1.

Johtuvalt teatavate täidetavate ametikohtade iseloomust, eelkõige regionaalpoliitika valdkonnas, vähemalt ühe järgmise keele (mis peab olema muu kui III jao punktis 2.3 nõutud 1. ja 2. keel) tõendatud oskus:

 

(BG) bulgaaria, (CS) tšehhi, (EL) kreeka, (ET) eesti, (HU) ungari, (LT) leedu, (LV) läti, (MT) malta, (PL) poola, (RO) rumeenia, (SK) slovaki, (SL) sloveeni.

2.

Täiendusõpe ühes järgmises valdkonnas:

regionaalareng;

tööhõive, koolitus ja haridus;

maaelu areng ja põllumajandus;

kalandussektor.

3.

Asjakohane töökogemus struktuurifondidest/Ühtekuuluvusfondist ning maaelu arengu fondist ja kalandusfondist toetatavate programmide ja projektide juhtimise, auditi ja kontrolli ning hindamise valdkonnas.

4.

Punktis 3 kirjeldatud töökogemus peab olema üle kolme aasta.

5.

Töökogemus ühes asjaomaste fondide tegevusvaldkonnas, eelkõige järgmistes:

transpordi-, keskkonna-, telekommunikatsiooni- ja energeetikainfrastruktuur;

asulaplaneerimine;

kapitalikulud;

teadusuuringud, innovatsioon ja tehnosiire;

ettevõtjate juurdepääs rahastamisvahenditele ja finantskorraldus;

tööhõive, koolitus ja haridus;

maaelu areng ja põllumajandus;

kalandussektor.

6.

Läbirääkimiste pidamise kogemus riiklikus või rahvusvahelises organisatsioonis.

7.

Teadus- või õpetamistegevus ülikoolis ühes järgmistest valdkondadest:

regionaalareng;

tööhõive, koolitus ja haridus;

maaelu areng ja põllumajandus;

kalandussektori areng ja ümberkorraldamine.

8.

Publikatsioonid ühes või mitmes järgmises valdkonnas:

regionaalareng;

tööhõive, koolitus ja haridus;

maaelu areng ja põllumajandus;

kalandussektori areng ja ümberkorraldamine.

9.

Magistrikraad töökogemusega seotud erialal vastavalt punktis 3 kirjeldatule.

10.

Doktorikraad töökogemusega seotud erialal vastavalt punktis 3 kirjeldatule.


(1)  Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF), Ühtekuuluvusfond, Euroopa Sotsiaalfond, Euroopa Kalandusfond (EKF), Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond (EAFRD).


II LISA

EPSO/AD/205/10 — ADMINISTRAATORID (AD 7)

TOLLIVALDKOND/MAKSUSTAMINE

Konkurss korraldatakse administraatorite (AD 7) värbamiseks Euroopa Komisjoni TOLLI-/MAKSUSTAMISE valdkonnas.

1.   Ametiülesanded

Tollivaldkond (reservnimekirja kantakse 17 kandidaati)

Tollivaldkonna administraatorite (AD 7) üldine ülesanne on koostada analüüse ja aruandeid ning täita muid asjaomaseid ülesandeid, mis on seotud tolliliidu arendamise ja haldamisega, ning täita kõrgemal tasemel haldus- ja nõustamisülesandeid ning järelevalvekohustusi.

Edukad kandidaadid peavad töötama välja ja analüüsima tolliõigusakte, mis on konsolideeritud liidu tolliseadustikus ja liidu tollitariifistikus, nende asjaomastes rakendussätetes ja muudes asjakohastes eeskirjades ning muudes tollispetsiifilistes valdkondades, nagu tollikontrollid, tolli ajakohastamine ja/või selle IT-rakendused. Õigusloome arengusuundade jälgimise raames võidakse kandidaatidelt nõuda institutsiooni esindamist ja tema nimel läbirääkimiste pidamist ELi ja rahvusvahelisel tasandil.

Maksustamise valdkond (reservnimekirja kantakse 17 kandidaati)

Maksustamise valdkonna administraatorite (AD 7) üldine ülesanne on toetada otsuste tegijaid nende institutsiooni tegevuseesmärkide rakendamisel ning pakkuda Euroopa Liidu otsese ja/või kaudse maksustamise poliitika algatamiseks, arendamiseks, juhtimiseks ja/või hindamiseks vajalikku kõrgetasemelist õiguslikku, majandus- ja/või statistilist analüüsi.

Edukatel kandidaatidel tuleb analüüsida otsese ja/või kaudse maksustamisega seotud küsimusi, teha kehtivate maksueeskirjade ja -menetluste alusel õiguslikku analüüsi, hinnata nende mõju ning esitada eelnõusid või teha nimetatud küsimuste majandusanalüüse. Samuti peavad nad tegelema kooskõlastamisega ja pidama rahvusvahelisel tasandil läbirääkimisi järgmistes Euroopa Liidu maksupoliitikaga seotud valdkondades.

Majandusanalüüs ja maksuanalüüs

Analüüsid, milles käsitletakse riikide poliitika majanduslikku mõju kohustuslikele maksetele ja maksudele, mis mõjutavad ELi poliitikat, pöörates erilist tähelepanu maksureformile ja uute eelarvete vastuvõtmisele.

Komisjoni tehtud maksumeetmete alaste ettepanekute majandusliku ja finantsmõju hindamine.

Otsene maksustamine

Väga spetsiifilise tehnilise abi osutamine ettevõtete ja/või üksikisikute maksustamise valdkonnas.

Maksupoliitika seire liikmesriikides, ELi ja rahvusvahelisel tasandil ning liikmesriikide maksualaste õigusaktide ja ELi eeskirjade rakendamise seire.

Kaudne maksustamine

Käibemaks

Väga spetsiifilise tehnilise abi osutamine käibemaksupoliitika ja õigusaktide valdkonnas.

Käibemaksukontrolli ja pettuste ärahoidmise hindamine.

Riikide käibemaksualaste õigusaktide seire.

Muud kaudsed maksud (keskkonna-, transpordi-, energeetika- ja aktsiisimaksud)

Keskkonna-, transpordi- ja energeetikavaldkonnaga seotud maksupoliitika edasiarendamine.

ELi aktsiisialaste õigusaktide (alkohol, tubakatooted ja mineraalõlid) rakendamine ning tõhustatud kontrollimeetmete väljatöötamine ja pettusevastane võitlus.

Uute kaudsete maksude majandusliku ja tehnilise potentsiaali hindamine.

2.   Kvalifikatsioon

Asjaomases valdkonnas ülikooliõppele vastav haridustase, mida tõendab diplom ja mille omandamiseks vajaliku ülikooliõppe kestus on tavapäraselt vähemalt neli aastat.

VÕI

Asjaomases valdkonnas ülikooliõppele vastav haridustase, mida tõendab diplom ja mille omandamiseks vajaliku ülikooliõppe kestus on tavapäraselt vähemalt kolm aastat, ning vähemalt üheaastane töökogemus ametiülesannetega seotud erialal.

NB! Nimetatud vähemalt üheaastast töökogemust käsitatakse diplomi lahutamatu osana ning seda ei võeta arvesse allpool nõutud töökogemuse arvestamisel.

3.   Töökogemus

Tollivaldkond

Vähemalt kuueaastane töökogemus eeskirjade ja menetluste rakendamisel vastavalt ametiülesannetes kirjeldatule.

Maksustamise valdkond

Vähemalt kuueaastane töökogemus maksustamiseeskirjade ja -menetluste kohaldamisel või maksuküsimuste majandusanalüüsi tegemisel. Pädevus peaks hõlmama ELi otsest ja/või kaudset maksustamist käsitlevate õigusaktide ning asjaomaste otsese ja/või kaudse maksustamise küsimuste analüüsi, mis eeldab majanduslike aspektide head tundmist, kõnealustele küsimustele õigusliku või majandusliku hinnangu andmist kehtivate siseriiklike ja/või ELi eeskirjade ja menetluste alusel ning majandusuuringute tegemist ja juriidiliste dokumentide koostamist.

Arvestatakse ainult pärast konkursil osalemiseks vajaliku diplomi omandamist saadud töökogemust.

Täisõppeajal õigusteadusega seotud valdkonnas omandatud doktorikraadi võib arvestada maksimaalselt kolmeaastase kogemusena. Kui kandidaat on omandanud doktorikraadi kiiremini kui kolme aastaga, võetakse arvesse õpingute tegelikku kestust.

Nõutava kvalifikatsiooniga seotud täiendusõpet, mis on läbitud pärast nõutava kraadi omandamist, võib võtta arvesse kuni ühe aasta ulatuses.

4.   Valikukriteeriumid

Kvalifikatsiooni hindamisel võtab valimiskomisjon arvesse järgmist.

Tollivaldkond

1.

Töökogemus tolliõigusaktide, -eeskirjade ja -menetluste väljatöötamisel (nt kesktalituses, tolliasutuses jne).

2.

Töökogemus tolliõigusaktide, -eeskirjade ja -menetluste rakendamisel (nt kesktalituses, tolliasutuses jne).

3.

Töökogemus tolliga seotud õigusaktidega, nt intellektuaalomandiõiguse tagamist, narkootikumide lähteaineid, sularaha kontrolli käsitlevad õigusaktid.

4.

Töökogemus ühise kaubanduspoliitika valdkonnas.

5.

Töökogemus muudes tollivaldkonna suhtes kohaldatavates ELi poliitikavaldkondades, nagu põllumajandus, eelarve, tervishoid, tooteohutus või keskkond.

6.

Töökogemus tollispetsiifiliste andmebaaside ja nendega seotud statistilise analüüsi kasutamisel.

7.

Töökogemus tollivaldkonna alastes (nt tarneahela turvalisus, IOÕ tagamine, kaubavahetuse soodustamine) rahvusvahelistes suhetes.

8.

Töökogemus äriprotsessi modelleerimisel.

9.

Töökogemus IT-projektide väljatöötamisel.

10.

Magistri- või doktoriõpingud tolliõiguse, ärijuhtimise või majanduse valdkonnas.

11.

Publikatsioonid ja artiklid tollialastes akadeemilistes ajakirjades.

12.

Kogemus valdkondadevaheliste ja mitmekultuuriliste projektide meeskondades töötamisega.

Maksustamise valdkond

1.

Töökogemus riiklike ja/või rahvusvaheliste/ELi maksuõigust käsitlevate eeskirjade ja -menetluste rakendamisel, eelkõige järgmises:

otsene maksustamine (eelkõige üksikisiku tulu maksustamine, ettevõtete maksustamine, dividendide maksustamine, pärandimaks);

kaudne maksustamine (eelkõige käibemaks, aktsiisid, keskkonnamaksud)

mis tahes järgmises asutuses:

advokaadibüroos;

põhikohaga juristina äriühingus või kutseühingus;

maksunõustamise ettevõttes;

riiklikus/rahvusvahelises maksuorganisatsioonis/-asutuses või rahandus-/maksuministeeriumis;

ülikoolis või teadusasutuses, mis on spetsialiseerunud maksudele või maksustamise majanduslikele aspektidele;

kohtuasutuses.

2.

Töökogemus, mis on saadud, hinnates maksueeskirjade mõju majanduse konkurentsivõimele, mõistlikule maksude laekumisele ja nõuete täitmiseks vajalike kulude vähendamisele.

3.

Töökogemus maksualaste õigusaktide väljatöötamisel.

4.

Töökogemus läbirääkimiste pidamisel rahvusvahelisel tasandil.

5.

Maksuõiguse või maksustamise majanduslike aspektide alane teadus- või õpetamistegevus ülikoolis.

6.

Töökogemus IT projektide väljatöötamisel.

7.

Magistri- või doktoriõpingud otsese ja/või kaudse maksustamise, rahvusvahelise ja/või ELi maksuõiguse valdkonnas.

8.

Tööülesannetega seotud kutsekvalifikatsioon (sealhulgas maksuasutuse või maksunõustajate ühingu välja antud kvalifikatsiooni tõendav dokument).

9.

Magistri- või doktoriõpingud õigusteaduskonnas.

10.

Magistri- või doktoriõpingud majanduses, spetsialiseerudes ühele või mitmele järgmistest valdkondadest: maksustamise majanduslikud aspektid, riigi rahandus, rahvamajandus, majandusmudelite loomine, ökonomeetria või statistika.