1.6.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 142/30


Konkursikutse – Euroopa Investeerimispank pakub EIP ülikoolide teadustööalgatuse raames välja kolm uut EIBURSi sponsorlustoetust.

2010/C 142/09

Valdav osa Euroopa Investeerimispanga institutsioonilistest suhetest ülikoolidega toimub EIP ülikoolide teadustööalgatuse kaudu, mis seisneb kolmes erinevas programmis:

EIP ülikoolide teadustöö sponsorlusprogramm EIBURS (EIB University Research Sponsorship Programme);

STAREBEI (STAges de REcherche BEI) – EIP teaduspraktika programm, mis rahastab noorte teadlaste tööd EIP ja ülikoolide ühisprojektides, ning

EIP ülikoolivõrgud – koostöömehhanism ülikoolivõrkude jaoks, millel on EIP Grupi eesmärkide toetamise seisukohast olulised tunnused.

EIBURS annab toetusi ülikoolide teaduskeskustele, mis töötavad panga huvikeskmes olevates uurimisvaldkondades ja -teemadel. Aastas kuni 100 000 euro suurused EIP kolmeaastased sponsorlustoetused antakse konkursi korras ELis, läbirääkija- või ühinejariikides huvitatud ülikooliteaduskondadele või ülikoolide teaduskeskustele, kelle asjatundlikkus on tunnustust pälvinud EIP valitud valdkondades, eesmärgiga laiendada nende tegevust nimetatud valdkondades. Valituks osutuvad taotlused pakuvad eri väljundeid (teadustöö, kursuste ja seminaride korraldamine, erialase koostöövõrgustiku arendamine, tulemuste levitamine jne), mille kohta sõlmitakse pangaga lepingud.

2010/2011. õppeaastaks on EIBURSi programmi raames välja valitud kolm uurimisvaldkonda.

—   Euroopa VKEde laenuvõime võrdlusnäitajate koostamine

Praktikas ei teata väga hästi, milline on seos VKEde laenuvõime ehk mikrotasandi ja selle makromajandusliku olukorra vahel, milles nad tegutsema peavad. EIBURSi toetuse saamiseks peaks ülikooli teaduskeskus algatama teadustööprogrammi, mille eesmärk on analüüsida makromajanduslike tegurite muutuste mõju VKEde laenuvõime näitajatele Euroopas. Muu hulgas tuleb uurida ka kohaliku ja üleilmse majanduskasvu, intressimäärade ja vahetuskursi muutuste mõju õigusrikkumistele, kohustuste täitmata jätmisele, kahjumile ja laenude ettemaksete määradele. See võimaldab mõõta ka kahjuliku mõju levikut piirkondade ja riikide vahel ning tehingute mõju eri tööstusharudes.

EIP Grupp talletab oma haruettevõtte EIF-i kaudu põhjalikke andmeid VKEde ühendatud ja eraldi laenude tulemuste kohta. Need andmed võidakse teha teadustöötajatele kättesaadavaks, aga ettepanekud peaksid hõlmama täiendavaid teabeallikaid/andmebaase, mida kavatsetakse kasutada.

Projekt võib hõlmata ka täiendavat tegevust, mida ülikooli teaduskeskus on valmis läbi viima selle teadusvaldkonna sponsorlustoetusega, sealhulgas:

kursuste ja seminaride korraldamine;

täiendavate andmebaaside loomine;

uuringud.

—   Euroopa infrastruktuuri rahastamise ajalugu

Ulatusliku eelarvepuudujäägi tingimustes loodavad mitmed Euroopa riikide valitsused kasutada erinevaid avaliku ja erasektori partnerluste lepinguid võimalusena täita lubadused parandada avalike teenuste osutamise infrastruktuuri, vältides samas ülemäärast avaliku sektori võlga. Paljudes riikides on võrgutööstustes rakendatud mitu aastat erastamis- ja reguleerimismudeleid.

Euroopa eri riikides võib kohata pikaajalisi avaliku ja erasektori omandiõiguse ning infrastruktuuri investeerimise tsükleid. Kontsessioonilepingute ajalugu ulatub Vana-Kreekasse, neid kasutasid laialdaselt ka roomlased ning tänapäevane vorm anti neile Napoleoni tsiviilkoodeksis. Suurem osa 18. ja 19. sajandi infrastruktuurist (kanalid, raudteed, telegraaf, veevarustus, gaas, elekter) rajati erakapitali kasutades, sageli avalike või varjatud riigitoetuste või muu toetusega. Paljud infrastruktuurid võeti seejärel riigiomandisse. Erinevate infrastruktuuriteenuste ajalugu näitab, kuidas võib kujuneda seos tehnoloogilise uuenduse, infrastruktuuriteenuste ja rahastamise vahel eri olukordades. Tolleaegsed arutelud, alternatiivsed lahendused ja pikaajalised tulemused eri osaliste jaoks kajastuvad kõik tänapäevalgi.

Sellega seoses kutsub EIP üles esitama teadusuuringute ettepanekuid, mille eesmärk on:

teha kindlaks pikemaajalised makrosuundumused infrastruktuuri rahastamistes, tulemused jätkusuutlike avalike teenuste parandamisel ning nende olulisus tänapäeva poliitilises debatis;

töötada välja tehnoloogilise ja finantsuuenduse juhtumiuuringud konkreetsetes infrastruktuuriprojektides ja -sektorites ja eriti üleeuroopalistes projektides ja sektorites;

kataloogida ja analüüsida infrastruktuuri rajamiseks ja käitamiseks kasutatud erinevate avaliku ja erasektori ning segafinantsskeemide ajalugu eri majandusharudes ning erinevates õiguslikes ja riiklikes poliitikaraamistikes.

Taotlusi oodatakse Euroopa ülikoolidelt kas eraldi või partnerluses. Need peavad sisaldama ettepanekut teadustööprogrammi kohta eelkirjeldatud teemal. EIBURSi programmis saavad edukad taotlejad kolmeks aastaks toetust kuni 300 000 eurot, et rahastada uusi teadusuuringuid Euroopa infrastruktuuri rahastamise ajaloo valdkonnas, mis omab tähtsust praeguses poliitilises debatis. Eriti oodatud on teadusuuringute ettepanekud, mis kasutavad kvantitatiivset ja kvalitatiivset lähenemisviisi mitme valdkonna (nt ajalugu, masinaehitus, majandus, rahandus) lõikes ning hõlmavad Euroopa eri riikide akadeemiliste ringkondade koostööd.

Enamikku vahenditest tuleks kasutada selleks, et palgata uusi doktorikraadiga (PhD) noori teadustöötajaid töötama eri teemadel. Kui see on asjakohane, siis võidakse teadustöötajatele pakkuda võimalust teha koostööd infrastruktuurisektori ekspertidega Euroopa Investeerimispangas Luksemburgis. Lisaks tuleks osa vahenditest kasutada tutvustavate ürituste jaoks ning suhtlusvõrgustiku loomiseks, et ühendada konkreetsete infrastruktuurisektorite ajaloo eksperte eri riikides.

—   Seaduste majanduslik mõju: pakendite ja pakendijäätmete direktiivi mõju majanduslik analüüs

Tahkete jäätmete käitlemise projektide üks olulisi koostisosi on infrastruktuur, mida on vaja pakendijäätmete ringlussevõtmiseks ja/või taaskasutamiseks. Pakendite ja pakendijäätmete direktiivi kohaselt peab pakenditööstus võtma ringlusse ja taaskasutama pakendid, mille ta turule viib, ent direktiivis loetletud ringlussevõtmise ja taaskasutamise eesmärkide täitmise eest vastutavad liikmesriigid.

Uurimisteemaks on hinnata majanduslikku mõju, mida eelnimetatud direktiivist tulenevad õiguslikud kohustused on avaldanud eri osapooltele: ametiasutustele, turuosalistele ja kodanikele.

Hinnata tuleks direktiiviga kehtestatud meetmete majanduslikku efektiivsust tasuvusanalüüsi seisukohast. Käsitleda tuleks ka selliseid teemasid nagu majanduslik tasuvus mõõdetuna parema keskkonnakaitse ja kulude jaotumise seisukohast (kas ELi kodanikud maksavad direktiivi rakendamise eest pakendatud kauba kõrgema hinna või kõrgemate jäätmekäitlustariifide ja -maksude või mõlema kaudu; kas majanduslik kasutegur on keskkonnakaitse seisukohast rahuldav võrreldes alternatiivsete strateegiatega; kas vastu võetud seadused on osutunud seatud eesmärkide saavutamisel tõhusaks?).

Uurimistöö peaks hõlmama ELi liikmesriikide esinduslikku valimit.

Projekt võib hõlmata mis tahes täiendavat tegevust, mida ülikooli teaduskeskus on valmis läbi viima selle teadusvaldkonna sponsorlustoetusega, sealhulgas:

kursuste ja seminaride korraldamine;

andmebaaside loomine;

uuringud.

Projektiettepanekute esitamise tähtaeg on 10. septembril 2010. Pärast seda tähtaega esitatud projektiettepanekuid arvesse ei võeta. Projektiettepanekud tuleb saata järgmiselt:

elektrooniline koopia

universities@eib.org

ja

paberkoopia

EIB – Universities Research Action

100, boulevard Konrad Adenauer

L-2950 Luxembourg

LUXEMBOURG

To the attention of Ms Luísa Ferreira, Co-ordinator.

Täpsemat teavet EIBURSi valikumenetluse ning teiste programmide ja mehhanismide kohta saab aadressilt www.eib.org/universities.