5. juulil 2007 esitatud hagi — Euroopa Ühenduste Komisjon versus Austria Vabariik

(Kohtuasi C-311/07)

(2007/C 211/45)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: B. Stromsky ja B. Schima)

Kostja: Austria Vabariik

Hageja nõuded

Väited ja peamised argumendid

Direktiivi 89/105/EMÜ eesmärk on muu hulgas kaotada erinevused siseriiklike majanduslike meetmete osas, mis liikmesriigid võtavad selleks, et tagada parem ülevaade avaliku tervishoiusüsteemi ravimitele tehtavate kulutuste üle. Nende hulka kuuluvad meetmed nende toodete sortimendi piiramiseks, mille kulud katab riiklik tervisekindlustussüsteem. Selleks, et niisugused erinevused ei takistaks ühendusesisest ravimikaubandust, näeb direktiiv ette teatud nõuded menetlusele, mille kohaselt kantakse tooted siseriiklikku tervisekindlustussüsteemiga hõlmatud ravimite loetelu. Direktiivi artikli 6 punkt 1 sätestab tähtaja, mille jooksul tuleb teha otsus ravimi kandmise kohta niinimetatud „positiivsesse loetellu”.

Austrias sisaldab tervisekindlustussüsteemiga hõlmatud toodete loetelu kolme erinevat kompenseerimise valdkonda. „Roheline osa” sisaldab ravimeid, mille osas on meditsiiniliselt ja tervishoiu seisukohalt otstarbekas ja põhjendatud teha väljakirjutamine ja kompenseerimine ilma eelneva sotsiaalkindlustaja loata, „kollasesse ossa” kantud ravimite kulud kompenseeritakse üksnes põhjendatud üksikjuhtudel sotsiaalkindlustaja eelneva loa alusel ning lõpuks sisaldab „punane osa” ravimeid, mille kohta on esitatud taotlus nende kandmiseks kollasesse või rohelisse ossa. Kulutused punasesse ossa kantud ravimitele kompenseeritakse põhjendatud üksikjuhtudel sotsiaalkindlustaja eelneva loa alusel, tingimusel, et kollases ja rohelises osas ei leidu alternatiive. Kehtiv taotlus ravimi kandmiseks Erstattungskodex'`i kollasesse või rohelisse ossa tähendab seega seda, et see ravim kantakse teatud ajaks punasesse ossa. Austria eeskirjade kohaselt võivad ravimid jääda punasesse ossa maksimaalselt kahekümne neljaks kuuks; kui välja ei suudeta selgitada Euroopa Liidu keskmist hinda, siis pikeneb tähtaeg kolmekümne kuue kuuni.

See eeskiri ei ole kooskõlas direktiivi 89/105/EMÜ artikli 6 punktiga 1, kuna tagatud ei ole see, et ravimi kandmise kohta kollasesse või rohelisse ossa tehakse otsus 90 või 180 päeva jooksul, nagu näeb ette direktiivi nimetatud säte.

Nagu otsustas Euroopa Kohus 12. juuni 2003. aasta otsuses kohtuasjas C-299/00: komisjon vs. Soome, kahjustaks direktiivi eesmärke see, kui liikmesriik võiks sisse viia ravimite, mille suhtes kehtib kõrgendatud hüvitamise määr, loetelu määramiseks kaheastmelise menetluse, millest üks menetlus vastaks direktiivi artikli 6 punktis 1 sätestatud kohustustele, samas kui teine menetlus oleks nendest kohustustest vabastatud ning ei järgiks direktiivi eesmärke. Vastupidi Austria valitsuse seisukohale ei tule menetleda mitte ühte taotlust positiivsesse loetellu kandmiseks, vaid menetleda tuleb ka taotlust sellise loetelu teatud kategooriasse kandmiseks vastavalt direktiivi artikli 6 punktile 1, kui sellesse kategooriasse kandmisega kaasnevad, nagu Austrias, soodsamad hüvitamise tingimused kui teise kategooriasse kandmisega või sellesse jäämisega. Seega peab olema tagatud, et selliste taotluste üle otsustatakse direktiivi artikli 6 punktis 1 ette nähtud tähtaja jooksul.

Kuna Austria õigus ei ole seda sätestanud, siis ei ole see kooskõlas ühenduse õiguse nimetatud normiga, arvestades sellele Euroopa Kohtu poolt antud tõlgendust.

(1)  EÜT 1989, L 40, lk 8; ELT eriväljaanne 05/01, lk 345.