|
25.8.2007 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 199/41 |
25. juunil 2007 esitatud apellatsioonkaebus Euroopa Ühenduste Avaliku Teenistuse Kohtu 25. aprilli 2007. aasta määruse peale kohtuasjas F-59/06: Kerstens vs. komisjon
(Kohtuasi T-222/07 P)
(2007/C 199/78)
Kohtumenetluse keel: prantsuse
Pooled
Apellant: Petrus J. F. Kerstens (Overijse, Belgia) (esindaja: advokaat C. Mourato)
Teine menetluspool: Euroopa Ühenduste Komisjon
Hageja nõuded
|
— |
Tühistada vaidlustatud määrus; |
|
— |
saata asi tagasi Avaliku Teenistuse Kohtusse mõnele teisele kojale; |
|
— |
määrata kohtukulude jaotus vastavalt kehtivale korrale. |
Väited ja peamised argumendid
Apellant palub oma apellatsioonkaebuses tühistada Avaliku Teenistuse Kohtu määruse, millega ilmse vastuvõetamatuse tõttu jäeti läbi vaatamata tema hagi 2004. aasta kohta koostatud karjääriarengu aruande tühistamiseks ja ametisse nimetava asutuse otsuse tühistamiseks, millega tema vaie selle karjääriarengu aruande peale jäeti rahuldamata.
Apellatsioonkaebuse põhjenduseks esitab apellant kolm väidet.
Esimene põhineb Euroopa Kohtu põhikirja I lisa artikli 7 lõigete 1 ja 3 ning selle põhikirja artikli 20 rikkumisel, samuti menetlusnormide rikkumisel, mis kahjustas hageja huve. Tema väitel ei oleks pärast kahte kirjalike seisukohtade vahetamist ja ühte märkuste vahetamist ehk pärast seda, kui oli kohaldatud tavalist menetlust, tohtinud tugineda Esimese Astme Kohtu kodukorra artiklile 111, mida mutatis mutandis kohaldatakse ka Avaliku Teenistuse Kohtu menetlusele ning mille alusel anti vaidlustatud määrus. Apellandi sõnutsi ei saanud Avaliku Teenistuse Kohus neil asjaoludel vastuvõetamatuse üle otsustada enne suulist menetlust.
Teise võimalusena esitatud teine väide tugineb Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 111 rikkumisele ja sellest tulenevale menetlusnormide rikkumisele. Hageja arvates ei saanud vaidlustatud määrust selle sätte alusel vastu võtta, ilma menetlust läbi viimata ja iseäranis ilma suulise menetluseta, kuna igal juhul ei kuulatud ära kohtujuristi ning kuna vastuvõetamatus, millele tugineti, ei ole ilmne.
Kolmas väide, mis on esitatud lisavõimalusena, põhineb võistlevuse põhimõtte rikkumisel, kuivõrd Avaliku Teenistuse Kohus otsustas vaikimisi, et üks vasturepliigi lisadest tõendab hagi vastuvõetamatust ning tegi seda enne, kui hagejal oli võimalik selle dokumendi kohta oma arvamust avaldada.