23. märtsil 2007 esitatud hagi — Euroopa Ühenduste Komisjon versus Austria Vabariik

(Kohtuasi C-161/07)

(2007/C 140/16)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindaja: E. Traversa ja G. Braun)

Kostja: Austria Vabariik

Hageja nõuded

Väited ja peamised argumendid

EÜ artikli 43 lõik 1 tagab kõigi liikmesriikide kodanike asutamisvabaduse teise liikmesriigi territooriumil, selleks et nad saaksid seal alustada ja jätkata tegevust füüsilisest isikust ettevõtjana ning asutada ja juhtida ettevõtjaid. Väljendades EÜ artiklist 12 tuleneva mittediskrimineerimise üldpõhimõtet keelab EÜ artikkel 43 füüsilisest isikust ettevõtjate diskrimineerimise kodakondsuse alusel. Selle riigi, kus asutamine toimub, kodanikega võrdse kohtlemise nõue on väljendatud EÜ artikli 43 teises lõigus. Selle kohaselt hõlmab asutamisvabadus õigust alustada ja jätkata igat liiki tegevust füüsilisest isikust ettevõtjana ning asutada ja juhtida ettevõtjaid, eriti teise liikmesriigi territooriumil asuvaid äriühinguid, neil tingimustel, mida oma kodanike jaoks sätestab selle riigi õigus, kus niisugune asutamine toimub.

Austria õiguse alusel asutatud äriühingu registreerimiseks nõuavad Austrias äriregistrit pidavad kohtud 1. mail 2004 Euroopa Liiduga ühinenud liikmesriigi, välja arvatud Malta ja Küpros, kodanikelt kinnitust selle kohta, et nad on füüsilisest isikust ettevõtjad. Füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende isikute, kes ei ole füüsilisest isikust ettevõtjad eristamisel on määravaks „majandustegevuse tegelik sisu”. Austria õigusnormide kohaselt ei käsitleta täisühingu liikmeid ja piiratud vastutusega äriühingu liikmeid, kellele kuulub alla 25 % äriühingu osalusest ja kes töötavad tavalise töösuhte alusel, füüsilisest isikust ettevõtjatena. Seda eeldatakse seni, kuni kohalik tööhõiveamet äriühingu liikme taotlusel tuvastab, et tal on äriühingu juhtimisel oluline osa. Füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemsit peab tõendama taotleja. Füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemist kinnitava otsuse saamiseni või kuni kolm kuud ei saa asjaomased isikud oma tegevusalal tegutseda.

Selline õigusnorm ei ole kooskõlas EÜ artikliga 43. See takistab kaheksas uuest liikmesriigist pärit füüsilisest isikust ettevõtjatel kasutada Austrias asutamisvabadust, muutes õigustamatult nende jaoks seal äriühingu asutamise oluliselt keerulisemaks. Kuigi vaidlustatud õigusnormi kohaldamisala on piiratud on see diskrimineeriv. Kuigi asjaomaste kaheksa liikmesriigi kodanikud ei pea kõigil juhtudel ja eranditult seda taotlust esitama on oluline, et Austria kodanikud ja teiste liikmesriikide kodanikud ei ole mitte kunagi kohustatud sellist taotlust esitama. Asutamislepingute üleminekusätted lubavad teha piiranguid ainult töötajate vabale liikumisele. Asutamisvabaduse piiramise võimalusi neist ei tulene. See, et asjaomase õigusnormi ratio legis on töötajate vaba liikumist puudutavatest üleminekusätetest möödahiilimise takistamine ja mitte asutamisvabaduse piiramine, ei muuda midagi selles osas, et see õigusnorm toob kaasa asutamisvabaduse piiramise.

Asutamisvabaduse piirangud on EÜ artikli 46 kohaselt õigustatud ainult avaliku korra, avaliku julgeoleku või rahvatervise huvides juhul, kui ilmeselgelt ei ole tegemist diskrimineerivate meetmetega ja kui nad on õigustatud ülekaaluka avaliku huvi põhjendustega. Põhiõiguse piirangute kohaldamine peab sellisel juhul olema kõnealuse eesmärgi täitmiseks sobiv ega tohi ületada selle saavutamiseks vajalikku. Vaidlustatud Austria õigusnorm neile nõuetele ei vasta.

Nimelt ei ole mitte mingeid tõendeid selle kohta, et Austria valitsuse kardetud asjaomase kaheksa liikmesriigi kodanike poolt üleminekusätetest möödahiilimine oleks sellise ulatusega, et see Austria tööturgu tegelikult oluliselt ohustaks. Lisaks ei sobi need mõlemad tööhõive liigi hindamise tingimused — tehtava töö liik ja osalemine äriühingu juhtimises — selle väljaselgitamiseks kas tegemist on füüsilisest isikust ettevõtjaga või ei. Mis puudutab piirangu vajalikkust, siis Austria valitsuse selgitusest ei selgu, miks ei suudaks seda eesmärki samuti täita pärast äriühingu registreerimist läbiviidav kontrollimine kui vähem piirav meede.