|
9.6.2007 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 129/5 |
15. märtsil 2007 esitatud hagi — Euroopa Ühenduste Komisjon versus Poola Vabariik
(Kohtuasi C-149/07)
(2007/C 129/07)
Kohtumenetluse keel: poola
Pooled
Hageja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: J. Hottiaux, K. Herrmann)
Kostja: Poola Vabariik
Hageja nõuded
|
— |
Tuvastada, et kuna Poola Vabariik ei ole vastu võtnud taimekaitsevahendite Poola paralleelimpordi lubade andmise erikorda, siis on Poola Vabariik rikkunud EÜ artiklist 28 tulenevaid kohustusi; |
|
— |
mõista kohtukulud välja Poola Vabariigilt. |
Väited ja peamised argumendid
EÜ artikli 28 kohaselt on liikmesriikidevahelised koguselised impordipiirangud ja kõik samaväärse toimega meetmed keelatud. Komisjon on seisukohal, et Poola Vabariik on rikkunud EÜ artiklist 28 tulenevaid kohustusi, kuna ta ei ole vastu võtnud selliste taimekaitsevahendite Poola turuleviimise lubade andmise erikorda, mis on (Euroopa Kohtu praktika mõistes) identsed Poolas juba käibel olevate taimekaitsevahenditega ning mida imporditakse teistest liikmesriikidest, kus nad on juba käibel.
Euroopa Kohtu praktika kohaselt tuleb ühtlustamise puudumisel „[…] koguseliste piirangutega samaväärse toimega meetmeteks lugeda liikmesriigi kõik õigusnormid, mis võivad otse või kaudselt, tegelikult või potentsiaalselt takistada ühendusesisest kaubandust”. Peale selle on Euroopa Kohus leidnud, et koguseliste piirangutega samaväärse toimega meetmete hulka kuulub ka iga siseriiklik õigusnorm või praktika, mis piirab importi selliselt, et ainult mõned ettevõtjad saavad importida ja teised mitte. Menetlus, mis sätestab importkaupade müügiks eelneva loa vajaduse, peab olema reguleeritud üldkehtivate õigusnormidega, mis on kehtivad sõnaselgelt ka siseriiklikele asutustele. Menetlus peab olema kergesti kättesaadav ning see peab olema läbi viidud mõistliku aja jooksul. Siseriiklikus õiguses on selliste üldpõhimõtete kehtestamine vajalik selleks, et võimaldada riigi kodanikel ühenduse õigusega neile antud õiguste teostamine.
Komisjon võiks küll aktsepteerida uut muudatusettepanekut, kuid põhjendatud arvamuses, millega nõuti rikkumise kõrvaldamist, sätestatud kahekuulise tähtaja möödumisel polnud see veel j6ustunud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleb lepingu rikkumist hinnata selle õiguse alusel, mis kehtis asjaomases riigis komisjoni põhjendatud arvamuses sätestatud tähtaja möödumisel. Hiljem aset leidnud muudatusi ei saa Euroopa Kohus arvesse võtta.