27.1.2007

Euroopa Liidu Teataja

C 20/12

L & D, S.A. 27. novembril 2006 esitatud apellatsioonkaebus Esimese Astme Kohtu (neljas koda) 7. septembri 2006. aasta otsuse peale kohtuasjas T-168/04: L & D, S.A. versus Siseturu Ühtlustamise Amet

(Kohtuasi C-488/06 P)

(2007/C 20/18)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Apellatsioonkaebuse esitaja: L & D, S.A. (esindaja: advokaat S. Miralles Miravet)

Teised menetluspooled: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) ja Julios Sämann Ltd

Apellatsioonkaebuse esitaja nõuded

—	tühistada täielikult Esimese Astme Kohtu otsus;

—

tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti teise apellatsioonikoja 15. märtsi 2004. aasta otsuse resolutiivosa punktid 1 ja 3, millega ühelt poolt tühistatakse osaliselt vastulausete osakonna otsus ja keeldutakse registreerimast taotletavat kaubamärki kaupadele klassides 3 ja 5 ning teiselt poolt jäetakse iga poole enda kanda kulud, mis poolel on tekkinud vastulause ja kaebuse menetlemise käigus;

—	mõista kõik kulud välja Siseturu Ühtlustamise Ametilt.

Väited ja peamised argumendid

Määruse nr 40/94 (1) artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumine.

Esimese Astme Kohus rikkus määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkti b, järeldades, et: i) varasem kaubamärk nr 91.991 on omandanud eristusvõime; ii) sõnalist osa sisaldav kujutismärk “Aire Limpio” nr 252.288, mille registreerimist taotleti, ning varasem ühenduse kujutismärk nr 91.991 olid sarnased ja iii) on olemas segiajamise tõenäosus.

Määruse nr 40/94 artikli 73 rikkumine.

Siseturu Ühtlustamise Ameti vastulausete osakond (25. veebruari 2003. aasta otsus) ja apellatsioonikoda (15. märtsi 2004. aasta otsus) piirdusid taotletava kaubamärgi (“Aire Limpio”, nr 252.288) ja varasema ühenduse kaubamärgi nr 91.991 uurimisega. Sellele vaatamata toetus Esimese Astme Kohus ka teiste kaubamärkidega, eelkõige rahvusvahelise kaubamärgiga nr 328.915 “ARBRE MAGIQUE” seonduvatele dokumentidele. Seetõttu viitavad vaidlustatud kohtuotsuse põhjendused kaubamärgile, mille hageja ise oli segiajamise tõenäosuse tuvastamisel võrdlevast analüüsist välja jätnud. Seetõttu ei saanud apellatsioonkaebuse esitaja end piisavalt kaitsta ühenduse kaubamärgist nr 91.991 erinevate kaubamärkidega seonduvate argumentide ja andmete vastu, millel põhines Esimese Astme Kohtu vaidlustatud otsuse resolutiivosa.

(1) Nõukogu 20. detsembri 1993. aasta määrus (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta (EÜT 1994, L 11, lk 1; ELT eriväljaanne 17/1, lk 146).