|
2.12.2006 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 294/60 |
6. oktoobril 2006 esitatud hagi — Ühendkuningriik versus komisjon
(Kohtuasi T-278/06)
(2006/C 294/121)
Kohtumenetluse keel: inglise
Pooled
Hageja: Suurbritannia ja Põhja-Iiri (esindajad: E. O'Neill ja barrister H. Mercer)
Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon
Hageja nõuded
|
— |
Tühistada komisjoni otsuse 2006/554/EÜ, mille järgi ühenduse rahastamine ei kata teatud kulutusi, mida liikmesriigid on teinud Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) tagatisrahastust, artikkel 1 osas, milles selle alusel ei kaeta ühenduse rahastamisega Ühendkuningriigi aastatel 2001-2004 auditi valdkonnas “Toiduainetööstuses kasutatavad piimarasvad” tehtud kulutusi summas 1 351 441,25 Inglise naela “toodetud koguste ebapiisava kvaliteedikontrolli” tõttu. |
|
— |
mõista Ühendkuningriigi kantud kulud välja kostjalt. |
Väited ja peamised argumendid
Hageja nõuab, et tühistataks osaliselt komisjoni 27. juuli 2006. aasta otsus 2006/554/EÜ, mille järgi ühenduse rahastamine ei kata teatud kulutusi, mida liikmesriigid on teinud Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) tagatisrahastust (1), ja eelkõige see osa, mis puudutab Ühendkuningriigis toiduainetööstuses kasutatavaid piimarasvu.
Vaidlus käsitleb kontrollmeetmeid, mis hageja kehtestas komisjoni määruse nr 2572/97 (2) (edaspidi “komisjoni määrus”) artikli 23 alusel, mis kohustab liikmesriike kehtestama meetmeid muu hulgas sellise kontsentreeritud või tootmise ja kasutamise kohta, mille suhtes on võimalik saada toetust, kui seda kontsentreeritud võid kasutatakse teatud pagari- ja kondiitritoodete valmistamiseks.
Komisjoni määruse artikli 23 lõige 2 näeb ette kontsentreeritud või tootjate kohapeal kontrollimise võimaluse “kontsentreeritud või tootmisel” sel viisil, et “iga […] pakkumist kontrollitakse vähemalt üks kord”.
Komisjon leiab, et hageja ei ole teostanud olulise tähtsusega kontrollimisi, kuna komisjoni määruse tõlgenduse põhjal on ta kohustatud tegema füüsiliselt kindlaks ühes partiis oleva koguse iga pakkumise kohta pärast tootmise lõppu. Hageja väidab, et sisuliselt tähendab see seda, et igat pakkumist tuleb kontrollida kaks korda. Hageja väitel toetub komisjon koguse füüsilise kontrolli mõistele, mida komisjoni määruses ei kasutata.
Hageja esitab kaks väidet:
|
a) |
Komisjon rikkus õigusnorme, kuna vaidlustatud otsus on nõukogu määruse nr 1258/1999 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (3) (edaspidi “nõukogu määrus”) alusel õigusvastane, kuna ei olnud mingit alust järeldada, et asjaomaseid kulutusi ei olnud tehtud kooskõlas komisjoni määruse artikli 23 lõikega 2, ja |
|
b) |
komisjon rikkus õigusnorme, kuna ühenduse rahastamisega katmata jäetud summa kindlaksmääramine toimus vastuolus nõukogu määruse artikli 7 lõike 4 lõiguga 4. |
(1) ELT L 218, lk 12.
(2) Komisjoni määrus 15. detsembri 1997. aasta määrus (EÜ) nr 2571/97 või müügi kohta alandatud hindadega ning toetuse andmise kohta koore, või ja kontsentreeritud või kasutamise korral pagaritoodete, jäätise ja teiste toiduainete valmistamiseks (ELT L 350, lk 3).
(3) Nõukogu 17. mai 1999. aasta määrus (EÜ) nr 1258/1999 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (EÜT L 160, lk 103; ELT eriväljaanne 03/25, lk 414).