VASTUVÕETUD TEKSTID
P6_TA(2005)0390
EÜ ja Aserbaidžaani lennuteenuste teatavaid aspekte käsitlev kokkulepe *
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus Euroopa Ühenduse ja Aserbaidžaani Vabariigi vahelise lennuteenuste teatavaid aspekte käsitleva kokkuleppe sõlmimise kohta (KOM(2005)0060 - C6-0130/2005 - 2005/0011(CNS))
(Nõuandemenetlus)
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus (KOM(2005)0060) (1); |
|
— |
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 80 lõiget 2 ja artikli 300 lõike 2 esimese lõigu esimest lauset; |
|
— |
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 300 lõike 3 esimest lõiku, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0130/2005); |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 51 ja artikli 83 lõiget 7; |
|
— |
võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit (A6-0230/2005), |
|
1. |
kiidab lepingu sõlmimise heaks; |
|
2. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide ja Aserbaidžaani Vabariigi valitsustele ja parlamentidele. |
(1) ELTs seni avaldamata.
P6_TA(2005)0391
Paranduseelarve nr 6/2005 projekt
Euroopa Liidu 2005. eelarveaasta paranduseelarve nr 6/2005 projekt, IV jagu - Euroopa Kohus - Avaliku teenistuse kohtu asutamine (12180/2005 - C6-0304/2005 - 2005/2159(BUDG))
Muudatusettepanek 1
IV JAGU - Euroopa Kohus
Ametikohtade loetelu - kahe alalise B*3, kahe alalise C*1 ja nelja ajutise B*3 ametikoha loomine.
Aktiivses teenistuses olev personal
|
Rida |
2005. aasta eelarve |
PEAP 6/2005 |
Muudatusettepanek |
2005. aasta eelarve + PEAP 6 (muudetud) |
|
|
Kohustused |
Kohustused |
Kohustused |
Kohustused |
|
1 1 0 0 |
Põhipalgad |
|||
|
|
111 633 022 |
111 964 022 |
+73 000 |
112 037 022 |
|
1 1 0 1 |
Peretoetused |
|||
|
|
8 940 000 |
8 967 000 |
+6 000 |
8 973 000 |
|
1 1 0 2 |
Kodumaalt lahkumise ja välismaal elamise toetused (sealhulgas ESTÜ personalieeskirjade artikkel 97) |
|||
|
|
17 770 000 |
17 823 000 |
+12 000 |
17 835 000 |
|
1 1 3 0 |
Ravikindlustus |
|||
|
|
3 890 000 |
3 902 000 |
+3 000 |
3 905 000 |
|
1 1 8 1 |
Sõidukulud (sealhulgas pereliikmete sõidukulud) |
|||
|
|
42 000 |
45 000 |
+2 000 |
47 000 |
|
1 1 8 2 |
Sisseseadmis-, ümberasumis- ja üleviimistoetused |
|||
|
|
1 170 000 |
1 223 000 |
+30 000 |
1 253 000 |
|
1 1 8 3 |
Kolimiskulud |
|||
|
|
217 000 |
238 000 |
+10 000 |
248 000 |
|
1 1 8 4 |
Ajutine päevaraha |
|||
|
|
956 000 |
1 008 000 |
+23 000 |
1 031 000 |
|
1 1 9 1 |
Määratlemata otstarbega assigneering |
|||
|
|
1 973 000 |
1 242 000 |
- 159 000 |
1 083 000 |
Selgitus
Kaheksa ametikoha loomine (kaks alalist B*3, kaks alalist C*1 ja neli alalist B*3 ametikohta), mida nõukogu heaks ei kiitnud, ning paranduseelarve nr 7/2005 esialgse projekti arvude taastamine.
P6_TA(2005)0392
Paranduseelarve nr 6/2005 projekt
Euroopa Parlamendi resolutsioon Euroopa Liidu 2005. eelarveaasta paranduseelarve nr 6/2005 projekti kohta, IV jagu - Euroopa Kohus - Avaliku teenistuse kohtu asutamine (12180/2005 - C6-0304/2005 - 2005/2159(BUD))
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eelkõige selle artikli 272 lõike 4 eelviimast lõiku; |
|
— |
võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eelkõige selle artiklit 177; |
|
— |
võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust, (1) eelkõige selle artikleid 37 ja 38; |
|
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu 2005. eelarveaasta üldeelarvet, mis võeti lõplikult vastu 16. detsembril 2004 (2); |
|
— |
võttes arvesse 6. mail 1999. aastal Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel sõlmitud institutsioonidevahelist kokkulepet eelarvedistsipliini ja eelarvemenetluse parandamise kohta (3); |
|
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu 2005. eelarveaasta paranduseelarve nr 7/2005 esialgset projekti, mille komisjon esitas 5. septembril 2005 (KOM(2005)0419); |
|
— |
võttes arvesse nõukogu 3. oktoobril 2005 koostatud paranduseelarve nr 6/2005 projekti (12180/2005 - C6-0304/2005); |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 69 ja IV lisa; |
|
— |
võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A6-0306/2005), |
|
A. |
arvestades, et nõukogu on otsustanud asutada avaliku teenistuse kohtu; |
|
B. |
arvestades, et avaliku teenistuse kohus peab tegevust alustama kavandatust varem, 2005. aastal, |
|
1. |
otsustab luua kõik avaliku teenistuse kohtu jaoks paranduseelarve nr 7/2005 esialgses projektis taotletud ametikohad ja korrigeerida sellega seoses paranduseelarve nr 6/2005 projekti assigneeringuid; |
|
2. |
kiidab paranduseelarve nr 6/2005 projekti heaks muutmata kujul; |
|
3. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon, millele on lisatud paranduseelarve nr 6/2005 projekti muudatusettepanek, nõukogule ja komisjonile ja Euroopa Kohtule. |
(1) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(3) EÜT C 172, 18.6.1999, lk 1. Kokkulepet on muudetud otsusega 2003/429/EÜ (ELT L 147, 14.6.2003, lk 25).
P6_TA(2005)0393
Jäätmesaadetised ***II
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon nõukogu ühise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus jäätmesaadetiste kohta (15311/4/2004 - C6-0223/2005 - 2003/0139(COD))
(Kaasotsustamismenetlus: teine lugemine)
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse nõukogu ühist seisukohta (15311/4/2004 - C6-0223/2005); |
|
— |
võttes arvesse esimese lugemise seisukohta (1) Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepaneku (KOM(2003)0379) (2) küsimuses; |
|
— |
võttes arvesse komisjoni muudetud ettepanekut (KOM(2004)0172) (2); |
|
— |
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2; |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 62; |
|
— |
võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni soovitust teisele lugemisele (A6-0287/2005), |
|
1. |
kiidab ühise seisukoha muudetud kujul heaks; |
|
2. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile. |
(1) ELT C 87 E, 7.4.2004, lk 281.
(2) ELTs seni avaldamata.
P6_TC2-COD(2003)0139
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud teisel lugemisel 25. oktoobril 2005 eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr .../2005 jäätmesaadetiste kohta
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 175 lõiget 1,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut,
võttes arvesse Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust (1),
pärast konsulteerimist regioonide komiteega,
toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (2)
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Käesoleva määruse põhieesmärk ja -komponent on keskkonnakaitse; määruse mõju rahvusvahelisele kaubandusele on teisejärguline. |
|
(2) |
Nõukogu 1. veebruari 1993. aasta määrust (EMÜ) nr 259/93 (jäätmesaadetiste järelevalve ja kontrolli kohta Euroopa Ühenduses, ühendusse sisseveo ning ühendusest väljaveo korral) (3) on juba korduvalt olulisel määral muudetud ning seda tuleb veel muuta. Eelkõige on kõnealusesse määrusesse vaja sisse viia komisjoni 24. novembri 1994. aasta otsuse 94/774/EÜ (standardsaatekirja kohta, millele on osutatud nõukogu määruses (EMÜ) nr 259/93) (4) ja komisjoni 3. juuni 1999. aasta otsuse 1999/412/EÜ (küsimustiku kohta, mida kasutada seoses liikmesriikide aruandekohustusega nõukogu määruse (EMÜ) nr 259/93 artikli 41 lõike 2 kohaselt) (5) sätted. Seepärast tuleks määrus (EMÜ) nr 259/93 selguse huvides asendada. |
|
(3) |
Nõukogu otsus 93/98/EMÜ (6) käsitles ohtlike jäätmete riikidevahelise veo ja nende kõrvaldamise kontrolli käsitleva Baseli konventsiooni (22. märts 1989) (7) sõlmimist ühenduse nimel; ühendus on kõnealuse konventsiooni osaline alates 1994. aastast. Määruse (EMÜ) nr 259/93 kohandamisega kehtestas nõukogu kõnealuste vedude piiramise ja kontrolli eeskirjad, mille eesmärgiks oli muu hulgas viia olemasolev jäätmevedude järelevalvet ja kontrolli käsitlev ühenduse süsteem vastavusse Baseli konventsiooni nõuetega. |
|
(4) |
Nõukogu otsus 97/640/EÜ (8) käsitles konventsiooniosaliste konverentsi otsuses III/1 sätestatud Baseli konventsiooni muudatuse heakskiitmist ühenduse nimel. Kõnealuse muudatusega keelati igasugune kõrvaldamiseks ettenähtud ohtlike jäätmete eksport konventsiooni VII lisas loetletud riikidest nimetatud lisas loetlemata riikidesse; samuti keelati alates 1. jaanuarist 1998 igasugune konventsiooni artikli 1 lõike 1 punktis a osutatud ohtlike jäätmete eksport taaskasutamistoiminguteks. Nõukogu määrust (EMÜ) nr 259/93 muudeti vastavalt nõukogu määrusega (EÜ) nr 120/97 (9). |
|
(5) |
Kuna ühendus on kiitnud heaks OECD nõukogu 14. juuni 2001. aasta otsuse C(2001)107/lõplik, millega vaadatakse üle otsus C(92)39/lõplik taaskasutamistoiminguteks ettenähtud jäätmete riikidevahelise veo kontrolli kohta (OECD otsus), et ühtlustada jäätmete loetelu Baseli konventsiooniga ja vaadata üle teatavad muud nõuded, tuleb kõnealuse otsuse sätted viia sisse ühenduse õigusaktidesse. |
|
(6) |
Ühendus allkirjastas Stockholmi konventsiooni püsivate orgaaniliste saasteainete kohta 22. mail 2001. aastal. |
|
(7) |
Jäätmesaadetiste järelevalve ja kontroll on vaja korraldada viisil, mis võtaks arvesse vajadust säilitada, kaitsta ja parandada keskkonna ja inimeste tervise kvaliteeti ning mis soodustab käesoleva määruse ühtsemat kohaldamist kogu ühenduses. |
|
(8) |
On samuti oluline pidada meeles Baseli konventsiooni artikli 4 lõike 2 punktis d sätestatud nõuet selle kohta, et ohtlike jäätmete saadetiste arvu tuleb vähendada miinimumini kooskõlas selliste jäätmete keskkonnaohutu ja tõhusa jäätmehooldusega. |
|
(9) |
Veelgi enam on oluline pidada meeles iga Baseli konventsiooni osalise kõnealuse konventsiooni artikli 4 lõike 1 kohast õigust keelata ohtlike jäätmete või kõnealuse konventsiooni II lisas loetletud jäätmete import. |
|
(10) |
Relvajõudude või abiorganisatsioonide tekitatud jäätmete saadetised tuleks jätta käesoleva määruse kohaldamisalast välja, kui sellised jäätmed imporditakse ühendusse teatud olukordades (sealhulgas transiit ühenduse piires, kui jäätmed tuuakse ühendusse). Kõnealuste saadetiste puhul tuleks järgida rahvusvahelise õiguse ja välislepingute nõudeid. Sellistel juhtudel tuleks ühenduses asuva transiitriigi ja sihtriigi pädevat asutust saadetisest ja selle sihtkohast varem teavitada. |
|
(11) |
Tuleb vältida Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. oktoobri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 1774/2002 (milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste sanitaareeskirjad) (10) dubleerimist, kuna see juba sisaldab sätteid loomsete kõrvalsaaduste lähetamise, suunamise ja liikumise (kogumine, vedu, käitlemine, töötlemine, kasutamine, taaskasutamine või kõrvaldamine, arvestussüsteem, saatedokumendid ja jälgitavus) kohta ühenduse piires ning ühendusse sisseveo ja ühendusest väljaveo korral. |
|
(12) |
Komisjon peaks esitama käesoleva määruse jõustumiskuupäevaks aruande selle kohta, milline seos on loomade ja inimeste tervist käsitlevate olemasolevate valdkondlike õigusaktide ja käesoleva määruse sätete vahel, ning esitama kõnealuseks kuupäevaks kõik vajalikud ettepanekud kõnealuste õigusaktide vastavusse viimiseks käesoleva määrusega, et saavutada samaväärne kontrollitase. |
|
(13) |
Kuigi jäätmesaadetiste järelevalve ja kontrolli eest liikmesriigi piires vastutab asjaomane liikmesriik ise, peaksid jäätmesaadetisi käsitlevad riiklikud süsteemid võtma arvesse vajadust olla kooskõlas ühenduse süsteemiga, et tagada keskkonna ja inimeste tervise kaitse kõrge tase. |
|
(14) |
Kõrvaldamistoiminguteks ettenähtud jäätmete saadetiste ning selliste taaskasutustoiminguteks ettenähtud jäätmete saadetiste puhul, mida ei ole III, IIIA ja IIIB lisas loetletud, tuleb tagada optimaalne järelevalve ja kontroll, nõudes selliste saadetiste jaoks eelnevat kirjalikku luba. Selline menetlus peaks omakorda sisaldama eelnevat teatamist, mis võimaldab pädevatel asutustel saada nõuetekohaselt teavet, nii et nad saavad võtta kõik inimeste tervise ja keskkonna kaitseks vajalikud meetmed. Samuti peaks eelnev teatamine võimaldama pädevatel asutustel esitada sellise saadetise kohta põhjendatud vastuväiteid. |
|
(15) |
III, IIIA või IIIB lisas loetletud, taaskasutustoiminguteks ettenähtud jäätmete saadetiste puhul tuleb tagada järelevalve ja kontrolli miinimumtase, nõudes, et selliste saadetistega oleks kaasas teatav teave. |
|
(16) |
Käesoleva määruse ühtseks kohaldamiseks ja siseturu nõuetekohaseks toimimiseks tuleb tõhususe huvides nõuda, et teatisi menetleks lähteriigi pädevad asustused. |
|
(17) |
Samuti on oluline täpsustada finantstagatiste või samaväärse kindlustuse süsteemi. |
|
(18) |
Arvestades jäätmetekitaja vastutust keskkonnaohutul jäätmehooldusel, peaks jäätmesaadetisi käsitlevad teatised ja liikumisdokumendid võimaluse korral täitma jäätmetekitajad. |
|
(19) |
Teavitajale tuleb anda menetlustagatised nii õiguskindluse huvides kui ka selleks, et tagada käesoleva määruse ühtne kohaldamine ning siseturu nõuetekohane toimimine. |
|
(20) |
Kõrvaldamiseks ettenähtud jäätmesaadetiste puhul arvestavad liikmesriigid läheduse, taaskasutuse eelistamise ja iseseisvuse põhimõtteid nii ühenduse kui ka siseriiklikul tasandil vastavalt nõukogu 15. juuli 1975. aasta direktiivile 75/442/EMÜ jäätmete kohta, (11) võttes kooskõlas asutamislepinguga meetmeid selliste saadetiste täielikuks või osaliseks keelustamiseks või järjekindlaks hukkamõistmiseks. Samuti tuleks võtta arvesse direktiivis 75/442/EMÜ sätestatud nõuet, mille kohaselt liikmesriigid peavad looma ühtse ja piisava jäätmete kõrvaldamiskohtade võrgu, et võimaldada ühendusel tervikuna muutuda jäätmete kõrvaldamisel iseseisvaks ja liikmesriikidel üksikult liikuda selle eesmärgi suunas, võttes arvesse geograafilisi tingimusi ja teatavate jäätmeliikide jaoks vajalikke eri jäätmekäitluskohti. Samuti peaks liikmesriigid suutma tagada, et nõukogu 24. septembri 1996. aasta direktiiviga 96/61/EÜ (saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli kohta) (12) hõlmatud jäätmekäitluskohad kasutaksid kõnealuses direktiivis määratletud parimat võimalikku tehnikat vastavalt ettevõttele antud loale, ning et jäätmeid käideldakse ühenduse õigusaktides sätestatud kõrvaldamistoimingutega seotud õiguslikult siduvate keskkonnakaitse nõuete kohaselt. |
|
(21) |
Taaskasutamiseks ettenähtud jäätmete saadetiste puhul peaks liikmesriigid suutma tagada, et direktiiviga 96/61/EÜ hõlmatud jäätmekäitluskohad kasutaks kõnealuses direktiivis määratletud parimat võimalikku tehnikat vastavalt ettevõttele antud loale. Samuti peaks liikmesriigid suutma tagada, et jäätmeid käideldaks ühenduse õigusaktides sätestatud taaskasutustoimingutega seotud õiguslikult siduvate keskkonnakaitse nõuete kohaselt ning et, võttes arvesse direktiivi 75/442/EMÜ artikli 7 lõiget 3, jäätmeid käideldaks vastavalt nimetatud direktiivi alusel kehtestatud jäätmekavadele, eesmärgiga tagada ühenduse õigusaktides sätestatud õiguslikult siduvate taaskasutamis- või ringlussevõtukohustuste rakendamine. |
|
(22) |
Jäätmekäitluskohtadele ja konkreetse jäätmematerjali käitlemisele esitatavate kohustuslike nõuete areng ühenduse tasandil koos ühenduse õiguse olemasolevate sätetega võib aidata kaasa keskkonnakaitse kõrge taseme saavutamisele kogu ühenduses, aidata luua võrdsed võimalused jäätmete ringlussevõtuks ning aidata tagada, et ringlussevõtmistoimingutega seotud majanduslikult elujõulise siseturu arengut ei häiritaks. Seetõttu tuleb arendada ühenduse võrdseid võimalusi jäätmete ringlussevõtuks, kohaldades teatavatel aladel ühiseid standardeid, sealhulgas seoses teisese toormega, et parandada ringlussevõtu kvaliteeti. Komisjon peaks võimalikult kiiresti esitama ettepanekud teatavate jäätmete ja teatavate ringlussevõtukohtade standardite kohta, tuginedes edasisele läbivaatamisele jäätmestrateegia kontekstis ning võttes arvesse olemasolevaid ühenduse ja liikmesriikide õigusakte. Vahepeal peaks teatavatel tingimustel olema võimalik esitada saadetiste suhtes vastuväiteid, kui on oht, et saadetistega seotud taaskasutamine ei ole kooskõlas selliste lähteriigi siseriiklike õigusaktidega, mis käsitlevad jäätmete taaskasutust. Samuti peaks komisjon vahepeal jälgima olukorda seoses võimalike uutesse liikmesriikidesse lähetatavate soovimatute jäätmesaadetistega ning esitama vajadusel ettepanekud sellistes olukordades käitumise kohta. |
|
(23) |
Tuleks näha ette kohustus, et jäätmed, mis on pärit saadetistest, mida ei saa kavakohaselt kohale toimetada, tuleb saata tagasi lähteriiki, taaskasutada või kõrvaldada mõnel muul viisil. |
|
(24) |
Samuti tuleks muuta kohustuslikuks, et ebaseadusliku saadetise lähetanud isik võtma saadetud jäätmed tagasi või korraldama jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise. Kui kõnealune isik seda ei tee, peaksid vastavalt vajadusele sekkuma kas lähtekoha või sihtkoha pädevad asutused. |
|
(25) |
Tuleb selgitada Baseli konventsiooni kohaselt sätestatud keelu kohaldamisala, et kaitsta asjaomaste riikide keskkonda juhtudel, kui ühendusest eksporditakse mis tahes jäätmeid kõrvaldamiseks sellises kolmandas riigis, mis ei ole EFTA (Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon) riik. |
|
(26) |
Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigid võivad vastu võtta kontrollimenetlused, mis on ette nähtud ühenduse piires liikuvate saadetiste jaoks. |
|
(27) |
Samuti tuleb selgitada asjaomaste riikide keskkonna kaitseks riigis, mille suhtes OECD otsust ei kohaldata, Baseli konventsiooni kohaselt sätestatud taaskasutamiseks mõeldud ohtlike jäätmete ekspordikeelu ulatust. Eelkõige tuleb selgitada nende jäätmete loetelu, mille suhtes kõnealust keeldu kohaldatakse, ning tagada, et loetelu sisaldaks samuti Baseli konventsiooni II lisas loetletud jäätmed, nimelt kodumajapidamistest kogutud jäätmed ning selliste jäätmete põletamise jäägid. |
|
(28) |
Selliste tavajäätmete ekspordi jaoks, mis on ette nähtud taaskasutamiseks riikides, mille suhtes OECD otsust ei kohaldata, tuleks säilitada erikord ja seda korda käsitlevaid sätteid tuleks hiljem veelgi lihtsustada. |
|
(29) |
Kõrvaldamiseks ettenähtud jäätmete import ühendusse peaks olema lubatud, kui ekspordiriik on Baseli konventsiooni osaline. Taaskasutamiseks ettenähtud jäätmete import ühendusse peaks olema lubatud, kui ekspordiriigi suhtes kohaldatakse OECD otsust või kui ekspordiriik on Baseli konventsiooni osaline. Muudel juhtudel tuleks importi lubada ainult siis, kui ekspordiriik on seotud kahe- või mitmepoolse lepingu või kokkuleppega, mis on kooskõlas ühenduse õigusaktidega ning mis vastab Baseli konventsiooni artiklile 11, välja arvatud juhul, kui see ei ole võimalik kriisisituatsioonis, rahusobitamise või rahuvalve olukordades või sõja ajal. |
|
(30) |
Käesolevat määrust tuleks kohaldada kooskõlas rahvusvahelise mereõigusega. |
|
(31) |
Käesolev määrus peaks võtma arvesse ülemeremaadesse ja -territooriumidele minevat eksporti ja sealt tulevat importi käsitlevaid eeskirju, nagu on sätestatud nõukogu 27. novembri 2001. aasta otsuses 2001/822/EÜ ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise kohta Euroopa Ühendusega (“Ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise otsus”) (13). |
|
(32) |
Tuleks võtta vajalikud meetmed, et tagada ühenduse piires liikuvate jäätmete ja ühendusse imporditud jäätmete käitlus vastavalt direktiivile 75/442/EMÜ ja muudele jäätmeid käsitlevatele ühenduse õigusaktidele kogu veo jooksul ning sihtriigis jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise ajal nii, et see ei ohustaks inimeste tervist, ning selliseid menetlusi või meetodeid kasutades, mis ei kahjustaks keskkonda. Ekspordi puhul ühendusest, mis ei ole keelatud, tuleks teha pingutusi, et jäätmehooldus oleks keskkonnaohutu nii kogu veo jooksul kui ka sihtriigis jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise ajal. Vastuvõttev ettevõte peaks tegutsema vastavalt sellistele inimeste tervise ja keskkon na kaitset käsitlevatele standarditele, mis on laias laastus samaväärsed ühenduse õigusaktides sätestatud standarditega. Tuleks koostada loetelu mittesiduvatest suunistest, millest võib juhinduda keskkonnaohutul jäätmehooldusel. |
|
(33) |
Liikmesriigid peaksid esitama komisjonile käesoleva määruse rakendamisega seotud teabe nii Baseli konventsiooni sekretariaadile esitatud aruannetena kui ka eraldi küsimustikena. |
|
(34) |
Vajalik on tagada turvaline ja keskkonnaohutu käitlemine laeva lammutamisel, et kaitsta inimeste tervist ja keskkonda. Lisaks tuleb märkida, et laev võib muutuda jäätmeks, nagu on määratletud Baseli konventsiooni artiklis 2, ja samal ajal võib seda teiste rahvusvaheliste eeskirjade kohaselt määratleda laevana. On oluline tuletada meelde töö pidevust, hõlmates asutustevahelist koostööd Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni, Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni ja Baseli konventsiooni vahel, et töötada välja kohutuslikud nõuded ülemaailmsel tasandil, tagades laevade lammutamise probleemile mõjusad ja tõhusad lahendused. |
|
(35) |
Liikmesriigid peavad tagama, et vastavalt ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni keskkonnateabe kättesaadavuse, keskkonnaasjade üle otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise 25. juunil 1998. aasta konventsioonile (“Århusi konventsioon”) teevad asjassepuutuvad pädevad asutused asjakohaste meetmete kaudu avalikkusele kättesaadavaks teabe jäätmesaadetiste teadete kohta juhul, kui selline teave ei ole siseriiklike või ühenduse õigusaktide kohaselt konfidentsiaalne. |
|
(36) |
Tõhus rahvusvaheline koostöö jäätmesaadetiste kontrollimisel aitab tagada kontrolli ohtlike jäätmete saadetiste üle. Tõhusa jäätmehoolduse tagamiseks tuleks soodustada teabevahetust, jagatud vastutust ja ühiseid pingutusi ühenduse ja selle liikmesriikide ning kolmandate riikide vahel. |
|
(37) |
Käesoleva määruse teatud lisad peaks komisjon vastu võtma direktiivi 75/442/EMÜ artikli 18 lõikes 2 osutatud korras. Seda menetlust tuleks kohaldada ka siis, kui lisasid muudetakse teaduse ja tehnika arengu arvessevõtmiseks, asjakohaste ühenduse õigusaktide muudatuste puhul või olukordade puhul, mis on seotud OECD otsusega või Baseli konventsiooni ja muude asjakohaste rahvusvaheliste konventsioonide ja lepingutega. |
|
(38) |
IC lisas esitatavate teatise ja liikumisdokumentide täitmise juhiste koostamisel peaks komisjon, võttes arvesse OECD otsust ja Baseli konventsiooni, muu hulgas täpsustama, et teatis ja liikumisdokumendid peaksid võimaluse korral olema kaheleheküljelised, ning määratlema IA ja IB lisas esitatud teatise ja liikumisdokumentide täitmise täpse aja, võttes arvesse II lisa. Lisaks sellele tuleks selgitada erinõudeid juhul, kui OECD otsuse või Baseli konventsiooni terminoloogia ja nõuded on erinevad käesoleva määruse omadest. |
|
(39) |
IIIA lisasse lisatavate jäätmesegude puhul tuleks muu hulgas arvesse võtta järgmist teavet: jäätmete omadused, näiteks võimalikud ohtlikud omadused, saastumise võimalikkus ning jäätmete füüsikaline olek; jäätmehooldusega seotud aspektid, näiteks tehnoloogiline suutlikkus jäätmeid taaskasutada ning taaskasutustoimingutest tulenev kasu keskkonnale, sealhulgas asjaolu, kas keskkonnaohutu jäätmehooldus on ohustatud. Komisjon peaks püüdma lõpetada käesoleva lisa koostamine nii kiiresti kui võimalik enne käesoleva määruse jõustumist ning lõpetada see ülesanne hiljemalt kuus kuud pärast selle jõustumist. |
|
(40) |
Käesoleva määruse rakendamisega seotud lisameetmed peaks komisjon samuti vastu võtma direktiivi 75/442/EMÜ artikli 18 lõikes 2 osutatud korras. Nende lisameetmete hulka peaksid kuuluma finantstagatise või samaväärse kindlustuse arvutamise meetod, mille komisjon peaks võimaluse korral vastu võtma enne käesoleva määruse kohaldamise kuupäeva. |
|
(41) |
Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ (komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetluste kohta) (14). |
|
(42) |
Kuna asutamislepingu artiklis 5 ettenähtud subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt ei ole käesoleva määruse eesmärk, milleks on tagada keskkonna kaitse jäätmete veol, täielikult saavutatavad liikmesriikide tasandil, ning seetõttu on need oma ulatuse ja mõju tõttu paremini saavutatavad ühenduse tasandil. Nimetatud artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus kaugemale sellest, mis on vajalik selle eesmärgi saavutamiseks, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
I JAOTIS
REGULEERIMISALA JA MÕISTED
Artikkel 1
Reguleerimisala
1. Käesolevas määruses kehtestatakse menetlused ja kontrollimeetmed jäätmesaadetistele olenevalt nende päritolust, sihtkohast ja marsruudist, veetavate jäätmete liigist ja käitlusviisist sihtkohas.
2. Käesolevat määrust kohaldatakse jäätmesaadetistele:
|
a) |
liikmesriikidevahelistel ühendusesisestel vedudel või transiidi puhul läbi kolmandate riikide; |
|
b) |
impordil ühendusse kolmandatest riikidest; |
|
c) |
ekspordil ühendusest kolmandatesse riikidesse; |
|
d) |
transiitveol läbi ühenduse, teel kolmandasse riiki ja kolmandast riigist. |
3. Käesoleva määruse reguleerimisalasse ei kuulu:
|
a) |
laevadest ja kaldast eemal asuvatelt platvormidelt normaalse tegevuse tagajärjel tekkinud jäätmete, sealhulgas heitvee ja jääkide kaldale mahalaadimine, juhul kui need jäätmed on 1973. aasta rahvusvahelise konventsiooni laevade põhjustatud merereostuse vältimise kohta (muudetud 1978. aasta protokolliga (MARPOL 73/78)) või muude kehtivate rahvusvaheliste lepingute objektid; |
|
b) |
sõidukite, rongide, lennukite ja laevade pardal tekkinud jäätmed kuni nende mahalaadimiseni taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil; |
|
c) |
radioaktiivsete jäätmete saadetised, nagu neid määratleb nõukogu 3. veebruari 1992. aasta direktiivi 92/3/Euratom (liikmesriikidevaheliste ning ühendusse suunduvate ja ühendusest väljuvate radioaktiivsete jäätmete vedude järelevalve ja kontrolli kohta) (15), artikkel 2; |
|
d) |
jäätmesaadetised, mille suhtes kohaldatakse määruses (EÜ) nr 1774/2002 sisalduvad heakskiidunõuded; |
|
e) |
jäätmesaadetised, mida nimetatakse direktiivi 75/442/EMÜ artikli 2 lõike 1 punkti b alapunktides ii, iv ja v , kui nende kohta kehtib juba mõni teine ühenduse asjakohane õigusakt; |
|
f) |
jäätmesaadetised Antarktikast ühendusse, mis vastavad Antarktika lepingu keskkonnakaitseprotokolli (1991) nõuetele; |
|
g) |
relvajõudude ja abiorganisatsioonide poolt kriisiolukordades, rahusobitamis- ja rahuvalveoperatsioonide käigus tekitatud jäätmete sissevedu ühendusse, kui relvajõud või abiorganisatsioonid veavad nimetatud jäätmeid sihtriiki otse ja oma nimel või mõne muu riigi kaudu. Sellistel juhtudel informeeritakse saadetisest ja selle sihtkohast eelnevalt ühenduses asuvat transiidi pädevat asutust ja sihtkoha pädevat asutust. |
4. Antarktikast väljaspoole ühendust paiknevatesse riikidesse veetavate jäätmesaadetiste suhtes, mis läbivad ühendust transiidina, kohaldatakse artiklite 36 ja 49 sätted.
5. Vaid liikmesriikide vahel liikuvate saadetiste suhtes kohaldatakse ainult artikli 33 sätted.
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse järgmiseid mõisteid:
|
1. |
“jäätmed” - nagu on määratletud direktiivi 75/442/EMÜ artikli 1 punktis a; |
|
2. |
“ohtlikud jäätmed” - nagu on määratletud nõukogu 12. detsembri 1991. aasta direktiivi 91/689/EMÜ ohtlike jäätmete kohta artikli 1 lõikes 4 (16); |
|
3. |
“jäätmete segu” - jäätmed, mis on saadud kahe või enama erineva jäätmeliigi tahtlikul või tahtmatul segamisel, kui sellise segu kohta puudub eraldi kanne III, IIIB, IV ja VIA lisades. Üks jäätmesaadetis, mis koosneb kahest või enamast üksteisest eraldatud jäätmeliigist, ei ole jäätmete segu; |
|
4. |
“kõrvaldamine” - nagu on määratletud direktiivi 75/442/EMÜ artikli 1 punktis e; |
|
5. |
“ajutine kõrvaldamine” - direktiivi 75/442/EMÜ IIA lisas nimetatud kõrvaldamistoimingud D13-D15; |
|
6. |
“taaskasutamine” - nagu on määratletud direktiivi 75/442/EMÜ artikli 1 punktis f; |
|
7. |
“ajutine taaskasutamine” - direktiivi 75/442/EMÜ IIB lisas nimetatud taaskasutamistoimingud R12 ja R13; |
|
8. |
“keskkonnaohutu jäätmehooldus” - kõigi rakendatavate meetmete võtmine, et tagada jäätmehooldus viisil, mis kaitseb inimtervist ja keskkonda kõnealuste jäätmete võimaliku kahjuliku mõju eest; |
|
9. |
“tekitaja” - isik, kes oma tegevusega jäätmeid tekitab (“esmane tekitaja”) ja/või isik, kes jäätmeid eeltöötleb, segab või nendega muid toiminguid sooritab, mis jäätmete olemust või koostist muudavad (“uus tekitaja” nagu on määratletud direktiivi 75/442/EMÜ artikli 1 punktis b); |
|
10. |
“valdaja” - jäätmetekitaja või jäätmeid valdav füüsiline või juriidiline isik (nagu on määratletud direktiivi 75/442/EMÜ artikli 1 punktis c); |
|
11. |
“koguja” - iga jäätmekogumisega tegelev isik, nagu on määratletud direktiivi 75/442/EMÜ artikli 1 punktis g; |
|
12. |
“turustaja” - iga isik, kes tegutseb jäätmeid ostes ja seejärel müües printsipiaalina, kaasa arvatud need turustajad, kes jäätmeid füüsiliselt oma valdusesse ei võta; ja nagu on nimetatud direktiivi 75/442/EMÜ artiklis 12; |
|
13. |
“vahendaja” - iga isik, kes korraldab jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamist teiste nimel, kaasa arvatud need vahendajad, kes jäätmeid füüsiliselt oma valdusesse ei võta, ja nagu on nimetatud direktiivi 75/442/EMÜ artiklis 12; |
|
14. |
“vastuvõtja” - sihtriigi jurisdiktsiooni all tegutsev isik või ettevõtja, kellele jäätmeid taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks saadetakse; |
|
15. |
“teataja” -
Kui punktides iv või v nimetatud teataja ei suuda täita mõnda artiklites 22-25 sätestatud tagasivõtmiskohustust, tuleb nimetatud tagasivõtmissätete tähenduses pidada teatajaks vastavalt alapunkides i, ii või iii määratletud esmast tekitajat, uut tekitajat või litsentseeritud kogujat, kes antud turustajat või vahendajat oma nimel tegutsema volitas. Kui on tegemist ebaseadusliku saadetisega, millest on teatanud punktides iv või v määratletud turustaja või vahendaja, tuleb käesoleva määruse tähenduses pidada teatajaks alapunktides i, ii või iii määratletud isikut, kes antud turustajat või vahendajat oma nimel tegutsema volitas;
|
|
16. |
“Baseli konventsioon” - ohtlike jäätmete riikidevahelise veo ja nende kõrvaldamise kontrolli 22. märtsi 1989. aasta Baseli konventsioon; |
|
17. |
“OECD otsus” - OECD nõukogu otsus C(2001)107/lõplik, millega vaadatakse üle OECD otsus C(92) 39/lõplik (taaskasutatavate jäätmete üle piiri toimetamise kontrolli kohta). |
|
18. |
“pädev asutus” -
|
|
19. |
“lähtekoha pädev asutus” - selle piirkonna pädev asutus, kust saadetise lähetamist kavatsetakse alustada või on alustatud; |
|
20. |
“sihtkoha pädev asutus” - selle piirkonna pädev asutus, kuhu saadetis on kavatsetud lähetada või lähetatakse või kus jäätmeid laaditakse selleks, et taaskasutada või kõrvaldada need piirkonnas, mis ei kuulu ühegi riigi jurisdiktsiooni alla; |
|
21. |
“transiidikoha pädev asutus” - pädev asutus igas riigis, mille kaudu saadetist on kavatsetud lähetada või lähetatakse, välja arvatud siht- ja lähteriigi pädevad asutused; |
|
22. |
“lähteriik” - iga riik, kust jäätmesaadetise lähetamist kavatsetakse alustada või on alustatud; |
|
23. |
“sihtriik” - iga riik, kuhu jäätmesaadetis taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil kavatsetakse lähetada või lähetatakse või kus jäätmed laaditakse taaskasutamise või kõrvaldamise piirkonnas, mis ei kulu ühegi riigi jurisdiktsiooni alla; |
|
24. |
“transiidiriik” - iga riik, mille kaudu jäätmesaadetis kavatsetakse lähetada või lähetatakse, välja arvatud lähte- või sihtriik; |
|
25. |
“riigi jurisdiktsiooni alla kuuluv piirkond” - iga maismaa- või merepiirkond, kus riik täidab inimtervist ja keskkonda kaitstes kooskõlas rahvusvahelise õigusega oma administratiiv- ja regulatiivkohustusi; |
|
26. |
“ülemeremaad ja -territooriumid” - ülemeremaad ja territooriumid, mis on loetletud otsuse 2001/822/EÜ IA lisas; |
|
27. |
“ühenduse ekspordikoha tolliasutus” - nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92 (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) (17) artikli 161 lõikes 5 määratletud tolliasutus; |
|
28. |
“ühendusest lahkumist kontrolliv tolliasutus” - komisjoni 2. juuli 1993. aasta määruse (EMÜ) nr 2454/93 (millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) (18) artikli 793 lõikes 2 määratletud tolliasutus; |
|
29. |
“ühendusse saabumist kontrolliv tolliasutus” - tolliasutus, kust ühenduse territooriumile toodud jäätmed toimetatakse edasi kooskõlas määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 38 lõikega 1; |
|
30. |
“import” - igasugune jäätmete sissevedu ühendusse, välja arvatud jäätmete transiit läbi ühenduse; |
|
31. |
“eksport” - tegevus, mille käigus jäätmed veetakse ühendusest välja, välja arvatud transiit läbi ühenduse; |
|
32. |
“transiit” - jäätmesaadetise vedamine või veo kavandamine läbi ühe või mitme riigi, mis ei ole lähteega sihtriik; |
|
33. |
“transport” - jäätmevedu teel, raudteel, õhus, merel ja siseveekogudel; |
|
34. |
“saadetis” - jäätmevedu jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil, kui see on kavandatud või toimub:
|
|
35. |
ebaseaduslik saadetis - iga jäätmesaadetis, mis on sooritatud:
|
II JAOTIS
SAADETISED ÜHENDUSE PIIRIDES, KA TRANSIIDINA LÄBI KOLMANDATE RIIKIDE
Artikkel 3
Üldine menetlusraamistik
1. Järgmiste jäätmesaadetiste puhul kasutatakse käesolevas jaotises sätestatud kirjaliku etteteatamise ja nõusoleku menetlust:
|
a) |
kui kõrvaldamistoiminguteks on määratud: kõik jäätmed; |
|
b) |
kui taaskasutamistoiminguteks on määratud:
|
2. Järgmistele taaskasutamiseks määratud jäätmesaadetistele rakendatakse artiklis 18 sätestatud üldnõudeid, kui jäätmesaadetise kogus ületab 20 kilogrammi: :
|
a) |
III või IIIB lisas loetletud jäätmeliigid. |
|
b) |
segud, mis ei ole liigitatud III lisa ühegi kande kohaselt ja koosnevad kahest või enamast III lisas loetletud jäätmeliigist, kui nende koostis ei halvenda nende keskkonnaohutut taaskasutamist ning need on loetletud IIIA lisas kooskõlas artikliga 58. |
3. Erandjuhtudel kohaldatakse III lisas loetletud jäätmeliikidele asjakohaseid sätteid, kui need on loetletud IV lisas ja kui neil on direktiivi 91/689/EMÜ III lisas loetletud ohtlikke omadusi. Sellistel juhtudel käideldakse neid kooskõlas artikliga 58.
4. Jäätmesaadetistele, mis on otseselt määratud laboratooriumianalüüside jaoks eesmärgiga hinnata jäätmete füüsilisi või keemilisi omadusi või määrata nende sobivust taaskasutamis- või kõrvaldamistoiminguteks, ei rakendata lõikes 1 kirjeldatud kirjaliku etteteatamise ja nõusoleku menetlust. Selle asemel rakendatakse artikli 18 kohaseid menetlemisnõudeid. Otseselt laboratooriumianalüüside jaoks määratud jäätmete eeldatav kogus määratakse kindlaks igal üksikjuhul eraldi analüüside piisavaks teostamiseks vajaliku miinimumkoguse põhjal ning see ei saa ületada 25 kg.
5. Jäätmekäitluskohtadesse saadetavad olmejääkide segud (jäätmekanne 20 03 01), mis on kogutud eramajapidamistest, kaasa arvatud kogumine teistelt samalaadsete jäätmete tekitajatelt, on käesoleva määruse kohaselt allutatud samadele sätetele kui kõrvaldamiseks mõeldud jäätmesaadetised.
I peatükk
Kirjalik etteteatamine ja nõusolek
Artikkel 4
Teatamine
Kui teataja kavatseb lähetada jäätmeid artikli 3 lõike 1 punktide a ja b kohaselt, esitab ta selle kohta eelnevalt kirjaliku teate lähtekoha pädevale asutusele ja selle kaudu ning kui ta esitab koondteate, siis peab see olema kooskõlas artikliga 13.
Teate esitamisel peavad olema täidetud järgmised nõuded.
|
1. |
Teatamis- ja saatedokumendid: Teatamine toimub järgmiste dokumentide abil:
Teate esitamiseks peab teataja täitma teatamisdokumendi ja vajadusel ka saatedokumendi. Kui teataja ei ole esmane jäätmetekitaja kooskõlas artikli 2 punkti 15 alapunkti a alapunktiga i, hoolitseb ta selle eest, et võimaluse korral annab allkirja IA lisas esitatud dokumendile ka nimetatud tekitaja või mõni artikli 2 punkti 15 alapunkti a alapunktides ii või iii osutatud isikutest. Teatamis- ja saatedokument väljastatakse teatajale lähtekoha pädeva asutuse poolt. |
|
2. |
Teatamis- ja saatedokumentides sisalduv teave ja dokumenteerimine: Teataja esitab teatamisdokumendis või lisab sellele II lisa 1. osas loetletud teabe ja dokumentatsiooni. Teataja esitab saatedokumendis või lisab sellele II lisa 2. osas osutatud talle teatamise ajal kättesaadava teabe ja dokumendid. Teade loetakse nõuetekohaselt esitatuks, kui lähtekoha pädev asutus on veendunud, et teatamisdokument ja saatedokument on täidetud kooskõlas esimese lõiguga. |
|
3. |
Täiendav teave ja dokumentatsioon: Iga asjaomase pädeva asutuse nõudmisel esitab teataja täiendava teabe ja dokumentatsiooni. II lisa 3. osas on esitatud loend täiendava teabe ja dokumentatsiooni kohta, mida võidakse nõuda. Teade loetakse nõuetekohaselt esitatuks, kui lähtekoha pädev asutus on veendunud, et teatamisdokument ja saatedokument on täidetud ning teataja on esitanud II lisa 1. ja 2. osas loetletud teabe ja dokumentatsiooni, samuti muu täiendava teabe ja dokumentatsiooni, mida nõutakse käesoleva lõike kohaselt ja mis on loetletud II lisa 3. osas. |
|
4. |
Lepingu sõlmimine teataja ja vastuvõtja vahel: Teataja sõlmib vastuvõtjaga artiklis 5 kirjeldatud lepingu teatatud jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise kohta. Lepinguga seotud dokumendid või lepingu olemasolu kinnitav tõend esitatakse teatamise ajal IA lisa kohaselt asjaosalistele pädevatele asutustele. Pädeva asutuse nõudmisel esitab teataja või vastuvõtja talle lepingu koopia või lepinguga seotud dokumendid. |
|
5. |
Finantstagatise või samaväärse kindlustuse määramine: Finantstagatis või samaväärne kindlustus määratakse nii, nagu on kirjeldatud artiklis 6. Selleks teeb teataja asjakohase avalduse, täites IA lisas esitatud teatamisdokumendi vastava osa. Finantstagatis või samaväärne kindlustus (pädeva asutuse loal võib ka esitada nimetatud tagatise või kindlustusega seotud dokumente või selle olemasolu kinnitava tõendi) esitatakse teatamisdokumendi osana teatamise ajal või kui pädev asutus siseriiklike õigusaktide kohaselt seda lubab, siis enne saadetise lähetamist. |
|
6. |
Teatamise katvus: Teatamisega kaetakse jäätmesaadetis selle esialgsest lähtekohast alates, kaasa arvatud ajutine ja mitteajutine taaskasutamine ja kõrvaldamine. Kui järgmised ajutised või mitteajutised toimingud sooritatakse muus riigis kui esimene lähteriik, märgitakse mitteajutine toiming ja selle sihtkoht teatele ning kohaldatakse artikli 15 punkti f sätteid. Iga teade hõlmab vaid ühte jäätmete tunnuskoodi, välja arvatud:
|
Artikkel 5
Leping
1. Kõigi jäätmesaadetiste kohta, millest teatamine on kohustuslik, peavad teataja ja vastuvõtja sõlmima teatatud jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise lepingu.
2. Leping peab olema sõlmitud ning see peab olema kehtiv teatamise ajal ja saadetise lähetamise kestel kuni tõendi väljastamiseni kooskõlas artikli 15 punktiga e, artikli 16 punktiga e ja kui see on asjakohane, siis artikli 15 punktiga d.
3. Leping sisaldab järgmisi kohustusi:
|
a) |
teataja võtab jäätmed tagasi, kui saadetise lähetamine või taaskasutamine või kõrvaldamine ei ole toimunud nii, nagu oli kavandatud, või kui jäätmeid on lähetatud artiklis 22 ja artikli 24 lõikes 2 sätestatud ebaseadusliku saadetisega; |
|
b) |
vastuvõtja taaskasutab või kõrvaldab jäätmed, kui need on lähetatud artikli 24 lõikes 3 sätestatud ebaseadusliku saadetisega; ja |
|
c) |
käitluskoht esitab kooskõlas artikli 16 punktiga e tõendi selle kohta, et jäätmete taaskasutamine või kõrvaldamine on toimunud kooskõlas teatega, selles määratletud tingimustega ja käesoleva määruse nõuetega. |
4. Ajutise taaskasutamise või kõrvaldamise toiminguteks määratud jäätmesaadetise kohta sõlmitud leping sisaldab järgmisi lisatingimusi :
|
a) |
sihtkoha jäätmekäitluskoha kohustus esitada kooskõlas artikli 15 punktiga d ja kohasel juhul ka artikli 15 punktiga e, tõend selle kohta, et jäätmed on taaskasutatud või kõrvaldatud kooskõlas vastava teatega, selles sisalduvate tingimustega ning käesoleva määruse nõuetega ja |
|
b) |
vastuvõtja kohustus esitada vajaduse korral teade esialgse lähteriigi esialgsele pädevale asutusele kooskõlas artikli 15 punkti f alapunktiga ii. |
5. Kui jäätmeid saadetakse kahe ettevõtte vahel, mida kontrollib üks ja sama juriidiline isik, võib lepingu asendada kõnealuse juriidilise isiku tõendiga selle kohta, et ta kohustub teatatud jäätmed taaskasutama või kõrvaldama.
Artikkel 6
Finantstagatis
1. Kõigile jäätmesaadetistele, millest teatamine on kohustuslik, kehtib finantstagatise või samaväärse kindlustuse nõue, mis katab:
|
a) |
transpordikulud; |
|
b) |
taaskasutamis- või kõrvaldamiskulud, kaasa arvatud kõik vajalikud ajutised toimingud ja |
|
c) |
90 päeva ladustamiskulud. |
2. Finantstagatis või samaväärne kindlustus on mõeldud selleks, et katta kulud, mis tekivad, kui:
|
a) |
saatmist või taaskasutamist või kõrvaldamist ei ole võimalik teha nii, nagu oli kavandatud ja nagu on nimetatud artiklis 22 ja |
|
b) |
saatmine või taaskasutamine või kõrvaldamine on ebaseaduslik, nagu on nimetatud artiklis 24. |
3. Finantstagatise või samaväärse kindlustuse võtab teataja ise või mõni muu juriidiline või füüsiline isik tema nimel ning see on kehtiv teatamise ajal või kui seda lubab pädev asutus, kes finantstagatise või samaväärse kindlustuse heaks kiidab, siis hiljemalt saadetise lähetamisest alates ning seda kohaldatakse teatatud saadetisele hiljemalt saadetise lähetamisajast alates.
4. Sihtkoha pädeva asutuse kiidab heaks finantstagatise või samaväärse kindlustuse, samuti selle vormi, sõnastuse ja kaetava summa.
Sisseveol ühendusse vaatab sihtkoha pädev asutus ühenduses siiski tagatis(kindlustus)summa üle ja vajaduse korral kiidab heaks täiendava finantstagatise või samaväärse kindlustuse.
5. Finantstagatis või samaväärne kindlustus peab olema kehtiv ning katma teatatud saadetise ning teatatud jäätmete taaskasutamise ja kõrvaldamise.
Finantstagatis või samaväärne kindlustus vabastatakse, kui asjaomane pädev asutus on saanud artikli 16 punktis e nimetatud tõendi või vajaduse korral, ajutise taaskasutamise või kõrvaldamise toimingute puhul, artikli 15 punktis e nimetatud tõendi .
6. Erandina lõikest 5, kui jäätmesaadetis on määratud ajutise taaskasutamise või kõrvaldamise toiminguteks ning edasine taaskasutamis- või kõrvaldamistegevus toimub sihtriigis, võidakse finantstagatis või samaväärne kindlustus vabastada siis, kui jäätmed viiakse välja ajutise käitlemise kohast ja asjaomane pädev asutus on saanud artikli 15 punktis d osutatud tõendi. Sellisel juhul tuleb saadetise edasisaatmiseks taaskasutamis- või kõrvaldamiskohta võtta uus finantstagatis või samaväärne kindlustus, välja arvatud juhul, kui sihtkoha pädev asutus on veendunud, et nimetatud finantstagatist või samaväärset kindlustust ei ole vaja. Sellisel juhul vastutab sihtkoha pädev asutus kohustuste eest, mis tekivad siis, kui saadetise ebaseaduslikkuse või tagasisaatmise tõttu tema edasist taaskasutamist või kõrvaldamist ei ole võimalik kavandatu kohaselt teostada.
7. Ühenduse pädeval asutusel, kes finantstagatise või samaväärse kindlustuse heaks kiitis, on sellele juurdepääs ning ta saab seda kasutada lisaks muule ka teistele asjaomastele asutustele tehtavateks makseteks, et täita kooskõlas artiklitega 23 ja 25 tekkivaid kohustusi.
8. Artikli 13 kohase koondteate puhul võib võtta koondteate osi katvaid finantstagatise või samaväärse kindlustuse ühe kogu koondteadet hõlmava finantstagatise või samaväärse kindlustuse asemel. Sellistel juhtudel kohaldatakse finantstagatist või samaväärset kindlustust hiljemalt siis, kui sellega kaetud saadetise lähetamine algab.
Finantstagatis või samaväärne kindlustus vabastatakse, kui asjaomane pädev asutus on saanud artikli 16 punktis e nimetatud tõendi või vajaduse korral, jäätmete ajutise taaskasutamise või kõrvaldamise toimingute puhul, artikli 15 punktis e nimetatud tõendi. Lõiget 6 kohaldatakse mutatis mutandis.
9. Liikmesriigid teavitavad komisjoni käesoleva artikli kohaselt vastu võetud siseriiklikest õigusnormidest.
Artikkel 7
Lähtekoha pädeva asutuse saadetav teade
1. Artikli 4 punktis 2 teises lõigus kirjeldatud nõuetekohaselt edastatud teate saamisel jätab lähtekoha pädev asutus teate ühe koopia endale ning edastab teate sihtkoha pädevale asutusele koos koopia(te)ga transiidi pädevale asutusele/asutustele ning teavitab sellest teatajat. Seda tuleb teha teate saamisele järgneva kolme tööpäeva jooksul.
2. Kui teade ei ole nõuetekohaselt edastatud, nõuab lähtekoha pädev asutus teatajalt teavet ja dokumentatsiooni kooskõlas artikli 4 punkti 2 teise lõiguga.
Seda tuleb teha teate saamisele järgneva kolme tööpäeva jooksul.
Sellisel juhul on lähtekoha pädeval asutusel pärast nõutud teabe ja/või dokumentatsiooni kättesaamist kolme tööpäeva aega lõikes 1 sätestatud nõuete täitmiseks.
3. Kui artikli 4 punktis 2 teises lõigus kirjeldatud teade on nõuetekohaselt täidetud, võib lähtekoha pädev asutus kolme tööpäeva jooksul otsustada, et ta ei saada teadet edasi, kuna soovib esitada saadetise suhtes vastuväiteid kooskõlas artiklitega 11 ja 12.
Ta teavitab teatajat viivitamatult oma otsusest ja nimetatud vastuväidetest.
4. Kui lähtekoha pädev asutus ei ole teadet 30 päeva jooksul pärast selle kättesaamist lõike 1 kohaselt edasi saatnud, võib teataja nõuda talt põhjendatud selgitust. Eelnev ei kehti siis, kui lõikes 2 nimetatud teabetaotlust ei ole esitatud.
Artikkel 8
Asjaosaliste pädevate asutuste teabe- ja dokumentatsioonitaotlused ning sihtkoha pädeva asutuse väljastatav vastuvõtukviitung
1. Kui mõni asjaosaline pädev asutus artikli 4 punkt 3 teises lõigus nimetatu kohaselt peab vajalikuks täiendava teabe ja dokumentatsiooni hankimist pärast seda, kui lähtekoha pädev asutus on teate edastanud, saadab ta nimetatud informatsiooni ja dokumentatsiooni saamiseks taotluse teatajale ning teavitab sellest teisi pädevaid asutusi. Seda tuleb teha kolme tööpäeva jooksul alates teate saamisest. Sellistel juhtudel on asjaosalistel pädevatel asutustel pärast soovitud teabe ja dokumentatsiooni kättesaamist kolm tööpäeva aega sihtkoha pädeva asutuse teavitamiseks.
2. Kui sihtkoha pädev asutus leiab, et teade on nõuetekohaselt esitatud vastavalt artikli 4 punkti 3 teisele lõigule, saadab ta teatajale vastuvõtukviitungi ning selle koopiad teistele asjaosalistele pädevatele asutustele. Seda tuleb teha kolme tööpäeva jooksul pärast nõuetekohaselt esitatud teate kättesaamist.
3. Kui 30 päeva jooksul pärast teate kättesaamist ei ole sihtkoha pädev asutus vastuvõtukviitungi saatmisega teadet lõikes 2 nõutud viisil kinnitanud, peab ta esitama teatajale viimase soovil põhjendatud selgituse.
Artikkel 9
Sihtkoha, lähtekoha ja transiidikoha pädeva asutuse nõusolek ning saatmiseks, taaskasutamiseks ja kõrvaldamiseks ettenähtud aeg
1. Lähtekoha, sihtkoha ja transiidi pädevatel asutustel on pärast kuupäeva, mil sihtkoha pädev asutus edastab artikli 8 nõuetele vastava vastuvõtukviitungi, 30 päeva aega, et teha teatatud saadetise kohta üks järgmistest kirjalikest nõuetekohaselt põhjendatud otsustest:
|
a) |
tingimusteta nõustumine; |
|
b) |
nõustumine artiklis 10 sätestatud tingimustel või |
|
c) |
vastuväidete esitamine kooskõlas artiklitega 11 ja 12. |
Kui osutatud 30-päevase tähtaja jooksul vastuväiteid ei ole esitatud, võib seda pidada transiidikoha pädeva asutuse vaikivaks nõusolekuks.
2. Sihtkoha, lähtekoha ja vajadusel ka transiidikoha pädevad asutused saadavad oma otsuse koos põhjendustega teatajale kirjalikult lõikes 1 osutatud 30-päevase tähtaja jooksul, saates koopiad ka teistele asjaosalistele pädevatele asutustele.
3. Sihtkoha, lähtekoha ja vajadusel ka transiidikoha pädevad asutused kinnitavad oma nõusoleku asjakohaste pitserite, allkirjade ja kuupäevadega teatamisdokumendil või selle koopiatel.
4. Kavandatud saadetisele antud kirjalik nõusolek kaotab kehtivuse ühe kalendriaasta möödumisel selle väljastamisest või teatamisdokumendile märgitud kõige hilisemast kuupäevast. Seda siiski ei kohaldata, kui asjaosaliste pädevate asutuste poolt määratud ajavahemik on lühem.
5. Vaikiv nõusolek kavandatud saadetise kohta aegub ühe kalendriaasta möödumisel lõikes 1 osutatud 30-päevase tähtaja lõppemisest.
6. Kavandatud saadetise lähetamist võib teostada ainult pärast artikli 16 punktides a ja b sätestatud nõuete täitmist ning see võib toimuda kõigi pädevate asutuste kirjalike või vaikivate nõusolekute kehtivusaja jooksul.
7. Kavandatud jäätmesaadetise taaskasutamine või kõrvaldamine peab toimuma hiljemalt ühe kalendriaasta jooksul pärast seda, kui käitluskoht on jäätmed kätte saanud, kui asjaosalised pädevad asutused ei ole määranud lühemat ajavahemikku.
8. Asjaomased pädevad asutused võtavad oma nõusoleku tagasi, kui nad on teadlikud sellest, et:
|
a) |
jäätmete koostis ei vasta teatatule või |
|
b) |
saadetisele kehtestatud tingimusi ei ole täidetud või |
|
c) |
jäätmete taaskasutamine või kõrvaldamine ei ole toimunud kooskõlas antud toiminguid sooritava käitluskoha tegevusloaga või |
|
d) |
jäätmed kavatsetakse lähetada, taaskasutada või kõrvaldada või need on lähetatud, taaskasutatud või kõrvaldatud viisil, mis ei ole kooskõlas esitatud teabega või teatele või saatedokumendile lisatud teabega. |
9. Teatajale saadetakse ametlik teade nõusoleku tagasivõtmise kohta ning koopiad saadetakse teistele asjaosalistele pädevatele asutustele ja vastuvõtjale.
Artikkel 10
Saadetisele esitatavad tingimused
1. Lähtekoha, sihtkoha ja transiidikoha pädevad asutused võivad 30 päeva jooksul pärast kuupäeva, mil sihtkoha pädev asutus edastab artiklile 9 vastava vastuvõtukviitungi, kehtestada teatud tingimusi seoses oma nõusoleku andmisega saadetisele. Nende tingimuste puhul võidakse lähtuda ühest või mitmest artiklis 11 või 12 määratletud põhjusest.
2. Lähtekoha, sihtkoha ja transiidikoha pädevad asutused võivad lõikes 1 osutatud 30-päevase tähtaja kestel kehtestada ka tingimusi jäätmesaadetiste veo kohta oma jurisdiktsioonile alluvas piirkonnas. Nimetatud veotingimused ei tohi olla karmimad tingimustest, mis on kehtestatud täielikult nende jurisdiktsioonile alluvas piirkonnas toimuvate samasuguste saadetiste kohta ja peavad igati arvestama olemasolevaid kokkuleppeid, eriti asjakohaseid rahvusvahelisi lepinguid.
3. Lähtekoha, sihtkoha ja transiidikoha pädevad asutused võivad ka lõikes 1 osutatud 30-päevase tähtaja jooksul kehtestada tingimuse, et nad kaaluvad oma nõusoleku tagasivõtmist, kui artikli 6 lõike 3 nõuetele vastav finantstagatis või samaväärne kindlustus ei ole kohaldatav hiljemalt siis, kui teatatud saadetise lähetamine algab.
4. Pädev asutus, kes tingimused esitas, peab edastama need kirjalikult teatajale ja saatma koopiad muudele asjaosalistele pädevatele asutustele.
Asjaosaline pädev asutus märgib tingimused teatamisdokumenti või lisab need sellele.
5. Sihtkoha pädev asutus võib 30 päeva jooksul, nagu on viidatud lõikes 1, kehtestada samuti tingimused, et vastuvõttev käitluskoht peaks korrapärast arvestust teatel olevate jäätmete sisendkoguste, väljundkoguste ja/või nende omavahelise suhte ning nendega seonduvate taaskasutamise ja kõrvaldamise toimingute üle, ning teate kehtivusaja kohta. Need dokumendid allkirjastab käitluskoha juriidiliselt vastutav isik ja need saadetakse sihtkoha pädevale asutusele ühe kuu jooksul taaskasutamise või kõrvaldamise toimingute teostamisest.
Artikkel 11
Vastuväited kõrvaldamiseks määratud jäätmesaadetistele
1. Kui on esitatud teade kavandatud jäätmesaadetise kohta, mis on määratud kõrvaldamiseks, võivad lähtekoha ja sihtkoha pädevad asutused 30 päeva jooksul pärast kuupäeva, mil sihtkoha pädev asutus edastas vastuvõtukviitungi kooskõlas artikliga 8, esitada vastuväiteid, tehes seda ühe või mitme alljärgneva põhjenduse alusel ning kooskõlas asutamislepinguga:
|
a) |
kui saadetis või selle kõrvaldamine ei ole kooskõlas direktiivi 75/442/EMÜ kohaselt läheduse, taaskasutuse eelistamise ja iseseisvuse põhimõtete rakendamiseks võetud meetmetega ei ühenduse ega ka iga üksiku riigi tasandil, keelata kavandatud jäätmesaadetised üldiselt või osaliselt või esitada neile süstemaatiliselt vastuväiteid või |
|
b) |
kui kavandatud saatmis- või kõrvaldamistoimingud ei ole kooskõlas siseriiklike õigusaktidega vastuväite esitanud riigis toimuva keskkonnakaitse-, avaliku korra, julgeoleku ja tervisekaitse alase tegevuse kohta või |
|
c) |
kui teataja või vastuvõtja on varem süüdi mõistetud ebseaduslike saadetiste või keskkonnakaitsega seotud ebaseadusliku tegevuse eest. Sellisel juhul võivad lähtekoha ja sihtkoha pädevad asutused siseriiklike õigusaktide kohaselt ära keelata kõik kõnesoleva isikuga seotud saadetised või |
|
d) |
kui teataja või jäätmekäitluskoht on oma viimaste saadetiste puhul jätnud korduvalt täitmata artiklite 15 ja 16 sätted või |
|
e) |
kui liikmesriik soovib kasutada oma õigust keelata Baseli konventsiooni artikli 4 lõike 1 kohaselt ohtlike jäätmete import või nimetatud konventsiooni II lisas loetletud jäätmete import või |
|
f) |
kui kavandatud saadetised või kõrvaldamine on vastuolus asjaomase/asjaomaste liikmesriigi/liikmesriikide ning ühenduse vahel sõlmitud konventsioonidest tulenevate kohustustega või, |
|
g) |
kui kavandatud saadetis või kõrvaldamine ei ole kooskõlas direktiiviga 75/442/EMÜ, eriti selle artiklitega 5 ja 7, võttes arvesse geograafilisi tingimusi ja teatavat liiki jäätmete jaoks vajalikke erikäitluskohti:
|
|
h) |
kui jäätmete käitlemisel käitises, mille kohta kehtib direktiiv 96/61/EÜ, kuid käitis ei kohalda parimat võimalikku tehnikat, mis on vastavuses tema tegevusloaga, nagu see on määratletud nimetatud direktiivi artikli 9 lõikes 4 või |
|
i) |
kui jäätmed on eramajapidamistest kogutud segaolmejäätmed (alajaotis 20 03 01) või |
|
j) |
kui kõnesolevate jäätmete käitlemine ei toimu kooskõlas kõrvaldustoimingutele ühenduse õigusaktides kehtestatud õiguslikult siduvate keskkonnakaitsestandarditega (ka neil juhtudel, kui ajutised mööndused on lubatud). |
2. Transiidikoha pädev(ad) asutus(ed) võib/võivad esitada põhjendatud vastuväiteid lõikes 1 osutatud 30-päevase tähtaja jooksul ainult lõike 1 punktide b, c, d ja f alusel.
3. Juhul, kui ohtlike jäätmete aastane üldkogus lähteliikmesriigis on nii väike, et uute spetsialiseeritud jäätmekõrvalduskohtade ehitamine selles liikmesriigis oleks ebaökonoomne, lõike 1 punkti a ei kohaldata.
Sihtkoha pädev asutus teeb koostööd lähtekoha pädeva asutusega, kes kaalub küsimuse kahepoolset lahendamist, pidades silmas käesoleva lõike kohaldamist lõike 1 punkti a asemel.
Kui rahuldavat lahendust ei leita, võib kumbki liikmesriik edastada küsimuse komisjonile. Komisjon langetab siis otsuse direktiivi 75/442/EMÜ artikli 18 lõikes 2 osutatud korras.
4. Kui pädevad asutused leiavad lõikes 1 osutatud 30-päevase tähtaja jooksul, et nende vastuväiteid põhjustanud küsimused on lahendatud, teatavad nad sellest viivitamatult teatajale kirjalikult, saates teate koopiad vastuvõtjale ja teistele asjaomastele pädevatele asutustele.
5. Teade kaotab kehtivuse, kui vastuväiteid põhjustanud küsimused ei ole lõikes 1 osutatud 30-päevase tähtaja jooksul lahendatud. Kui teataja siiski kavatseb saadetise lähetada, tuleb saata uus teade, kui kõik asjaomased pädevad asutused ja teataja ei suuda teisiti kokku leppida.
6. Meetmetest, mida liikmesriik kooskõlas lõike 1 punktiga a kõrvaldatavate jäätmete saadetiste täieliku või osalise keelamise või neile järjekindlalt vastuväidete esitamise kohta või kooskõlas lõike 1 punktiga e on võtnud, teavitatakse viivitamatult komisjoni, kes teavitab teisi liikmesriike.
Artikkel 12
Vastuväited taaskasutamiseks määratud jäätmesaadetistele
1. Kui on esitatud teade kavandatud jäätmesaadetise kohta, mis on määratud taaskasutamiseks, võivad lähtekoha ja sihtkoha pädevad asutused 30 päeva jooksul pärast kuupäeva, mil sihtkoha pädev asutus edastas vastuvõtukviitungi kooskõlas artikliga 8, esitada vastuväiteid, tehes seda ühe või mitme alljärgneva põhjenduse alusel ning kooskõlas asutamislepinguga:
|
a) |
kui kavandatud saadetis või taaskasutamine ei ole kooskõlas direktiiviga 75/442/EMÜ, eriti selle artiklitega 3, 4, 7 ja 10 või |
|
b) |
kui kavandatud saadetise või taaskasutamisega seotud tegevused ei vasta siseriiklikele õigusaktidele vastuväite esitanud riigis toimuva keskkonnakaitse, avaliku korra, julgeoleku või tervisekaitse alase tegevuse kohta või, |
|
c) |
arvestades siseturu nõuetekohase toimimise tagamise vajadust, kui kavandatud saadetis või taaskasutamine ei vasta lähteriigi õigusaktidele jäätmete taaskasutamise kohta, kaasa arvatud juhud, kui kavandatud jäätmesaadetis on määratud taaskasutamiseks jäätmekäitluskohas, mille käitlusstandardid konkreetse jäätmeliigi osas on madalamad lähteriigi omadest. Seda ei kohaldata juhul, kui:
|
|
d) |
kui teataja või vastuvõtja on varem süüdi mõistetud ebaseadusliku saadetise või keskkonnakaitsega seotud ebaseadusliku tegevuse eest. Sellisel juhul võivad lähtekoha ja sihtkoha pädevad asutused kooskõlas siseriiklike õigusaktidega keelata kõik saadetised, mis on seotud kõnealuse isikuga või |
|
e) |
kui teataja või jäätmekäitluskoht on jätnud oma viimaste saadetistega korduvalt täitmata artiklites 15 ja 16 sätestatud nõuded; või |
|
f) |
kui kavandatud saadetis või taaskasutamine on vastuolus asjaosalise(te) liikmesriigi(kide) ja ühenduse vahel sõlmitud rahvusvahelistest konventsioonidest tulenevate kohustustega või |
|
g) |
kui taaskasutamiseks sobivate ja taaskasutamiseks kõlbmatute jäätmete suhe, taaskasutamise tulemusel saadavate materjalide arvatav väärtus või taaskasutamise hind ja taaskasutamiseks kõlbmatu osa kõrvaldamise hind ei õigusta jäätmete taaskasutamist ei majanduslikult ega keskkonna seisukohalt või |
|
h) |
kui jäätmesaadetis on määratud kõrvaldamiseks, mitte taaskasutamiseks, või |
|
i) |
jäätmete käitlemisel käitises, mille kohta kehtib direktiiv 96/61/EÜ, kuid käitis ei kohalda parimat võimalikku tehnikat, mis on vastavuses tema tegevusloaga, nagu see on määratletud nimetatud direktiivi artikli 9 lõikes 4 või |
|
j) |
kui kõnesolevate jäätmete käitlemine ei toimu kooskõlas kõrvaldamistoimingutele ühenduse õigusaktides kehtestatud õiguslikult siduvate keskkonnakaitsestandarditega (ka neil juhtudel, kui ajutised mööndused on lubatud); |
|
k) |
nimetatud jäätmete käitlemine ei toimu kooskõlas jäätmekavadega, mis on koostatud direktiivi 75/442/EMÜ artikli 7 kohaselt selleks, et täita ühenduse õigusaktides kehtestatud õiguslikult siduvaid taaskasutamis- ja kõrvaldamiskohustusi. |
2. Transiidikoha pädev(ad) asutus(ed) võib/võivad esitada kavandatud saadetistele põhjendatud vastuväiteid lõikes 1 osutatud 30-päevase tähtaja jooksul ainult lõike 1 punktide b, d , e ja f alusel.
3. Kui pädevad asutused leiavad lõikes 1 osutatud 30-päevase tähtaja jooksul, et nende vastuväiteid põhjustanud küsimused on lahendatud, saadavad nad teatajale viivitamatult sellekohase kirjaliku teate, lisades koopiad vastuvõtjale ja teistele asjaomastele pädevatele asutustele.
4. Teade kaotab kehtivuse, kui vastuväideteks alust andnud küsimused ei ole lõikes 1 osutatud 30-päevase tähtaja jooksul lahendatud. Kui teataja siiski kavatseb saadetise lähetada, tuleb esitada uus teade, kui kõik asjaomased pädevad asutused ja teataja ei ole suutnud teisiti kokku leppida.
5. Liikmesriik teavitab komisjoni artikli 51 kohaselt vastuväidetest, mis pädevad asutused lõike 1 punkti c kohaselt on esitanud.
6. Enne põhjendatud vastuväidete rajamist siseriiklikele õigusaktidele teavitab lähteriik komisjoni ja teisi liikmesriike neist siseriiklikest õigusaktidest, millele pädevate asutuste poolt lõike 1 punkti c kohaselt esitatud vastuväited võivad rajaneda, ning sedastab, millistele jäätmetele ning jäätmete taaskasutustoimingutele neid kohaldatakse.
Artikkel 13
Koondteade
1. Teataja võib esitada mitut saadetist hõlmava koondteate, kui saadetistes:
|
a) |
jäätmete füüsilised ja keemilised omadused on põhiolemuselt sarnased; ja |
|
b) |
jäätmed lähetatakse samale vastuvõtjale ja samasse jäätmekäitluskohta ja |
|
c) |
teatamisdokumenti märgitud veomarsruut on sama. |
2. Kui ettenägematute asjaolude tõttu ei ole võimalik kasutada sama marsruuti, peab teataja informeerima sellest asjaosalisi pädevaid asutusi nii kiiresti kui võimalik, võimaluse korral enne veo alustamist, kui muutmisvajadus on juba teada.
Kui marsruudi muutmine on teada enne saadetise lähetamist ja sellega on seotud peale koondteatega hõlmatud pädevate asutuste ka mõni muu pädev asutus, ei saa koondteadet kasutada, vaid tuleb esitada uus teade.
3. Asjaosalised pädevad asutused võivad kokku leppida, et kasutatakse koondteadet koos hilisema täiendava teabe ja dokumentatsiooni esitamisega kooskõlas artikli 4 punktide 2 ja 3 teise lõiguga.
Artikkel 14
Eelnevat nõusolekut kasutavad jäätmete taaskasutuskohad
1. Sihtkoha pädevad asutused, kelle jurisdiktsiooni alla konkreetne taaskasutuskoht kuulub, võivad otsustada, et annavad kõnesoleva koha tegevusele eelneva nõusoleku.
Selline otsus on ajaliselt piiratud ning selle võib igal ajal tühistada.
2. Vastavalt artiklile 13 esitatud koondteate puhul võib sihtkoha pädev asutus kokkuleppel muude asjaosaliste pädevate asutustega pikendada artikli 9 lõigetes 4 ja 5 nimetatud nõusoleku kehtivusaega kuni kolme aastani.
3. Pädevad asutused, kes vastavalt lõigetele 1 ja 2 teevad otsuse jäätmekäitluskohale eelneva nõusoleku andmise kohta, teavitavad komisjoni ja vajaduse korral ka OECD sekretariaati järgmisest:
|
a) |
taaskasutuskoha nimi, registreerimisnumber ja aadress; |
|
b) |
kasutatavate tehnoloogiate kirjeldus, kaasa arvatud R-kood(id); |
|
c) |
jäätmeliigid esitatuna IV ja IVA lisa kohaselt või muud jäätmeliigid, mille suhtes otsust kohaldatakse; |
|
d) |
eelneva nõusolekuga kaetud kogus; |
|
e) |
kehtivusaeg; |
|
f) |
eelnevas nõusolekus tehtud muudatused; |
|
g) |
teatatud teabes tehtud muudatused ja |
|
h) |
eelneva nõusoleku tagasivõtmine. |
Selleks kasutatakse VI lisas esitatud vormi.
4. Pärast kuupäeva, mil sihtkoha pädev asutus on edastanud vastuvõtukviitungi kooskõlas artikliga 8, on erandina artiklitest 9, 10 ja 12 pädevatel asutustel 7 tööpäeva aega, et anda artikli 9 kohane nõusolek, esitada artikli 10 kohaselt tingimusi või esitada artikli 12 kohaselt vastuväiteid.
5. Olenemata lõikest 4 võib lähtekoha pädev asutus otsustada, et teatajalt täiendava teabe või dokumentatsiooni saamiseks on vaja rohkem aega.
Sellisel juhul teatab pädev asutus sellest kirjalikult teatajale 7 tööpäeva jooksul, saates koopiad ka teistele asjaosalistele pädevatele asutustele.
Kokku ei saa vajaminevat aega olla rohkem kui 30 päeva pärast kuupäeva, mil pädev asutust on edastanud artiklile 8 vastava vastuvõtukviitungi.
Artikkel 15
Ajutiste taaskasutus- ja kõrvaldamistoimingute kohta käivad täiendavaid sätted
Ajutisteks taaskasutus- või kõrvaldamistoiminguteks määratud jäätmesaadetiste suhtes kohaldatakse järgmisi täiendavaid sätteid:
|
a) |
Kui jäätmesaadetis on määratud ajutiseks taaskasutus- või kõrvaldamistoiminguks, peavad teatamisdokumendis lisaks esialgsele ajutisele taaskasutus- või kõrvaldamistoimingule olema näidatud ka kõik käitluskohad, kus kavatsetakse sooritada järgmised ajutised või mitteajutised taaskasutus- või kõrvaldamistoimingud. |
|
b) |
Lähte- ja sihtkoha pädevad asutused võivad anda oma nõusoleku ajutiseks taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks määratud jäätmesaadetisele vaid siis, kui puuduvad artiklite 11 või 12 kohased põhjused vastuväidete esitamiseks jäätmesaadetise(ste) saatmisele jäätmekäitluskohtadesse kõigi järgmiste ajutiste või mitteajutiste taaskasutamis- või kõrvaldamistoimingute sooritamiseks. |
|
c) |
Kolme päeva jooksul pärast jäätmete saabumist jäätmekäitluskohta, kus toimub ajutine taaskasutus- või kõrvaldamistoiming, peab see jäätmekäitluskoht esitama kirjaliku tõendi jäätmete vastuvõtmise kohta. See tõend on osa saatedokumendist või lisatakse sellele. Nimetatud jäätmekäitluskoht saadab allkirjastatud ja tõendiga varustatud saatedokumendi koopiad teatajale ja asjaosalistele pädevatele asutustele. |
|
d) |
Nii kiiresti kui võimalik, kuid mitte hiljem kui 30 päeva pärast ajutise taaskasutus- või kõrvaldamistoimingu lõpetamist ning artikli 9 lõike 7 kohaselt hiljemalt ühe kalendriaasta või lühema ajavahemiku vältel pärast jäätmete vastuvõtmist, väljastab toimingu sooritanud jäätmekäitluskoht oma vastutusel tõendi selle kohta, et ajutine taaskasutamine või kõrvaldamine on toimunud. See tõend on osa saatedokumendist või lisatakse sellele. Nimetatud jäätmekäitluskoht saadab allkirjastatud ja tõendiga varustatud saatedokumendi koopiad teatajale ja asjaosalistele pädevatele asutustele. |
|
e) |
Kui ajutisi taaskasutus- või kõrvaldamistoiminguid sooritav taaskasutus- või kõrvaldamiskoht tarnib sihtkohariigis asuvale jäätmekäitluskohale jäätmeid mõneks järgmiseks ajutiseks või mitteajutiseks taaskasutus- või kõrvaldamistoiminguks, peab ta artikli 9 lõike 7 kohaselt nii kiiresti kui võimalik, kuid mitte hiljem kui üks kalendriaasta pärast jäätmete tarnimist, või ka lühema aja jooksul, saama tõendi antud jäätmekäitluskohalt selle kohta, et järgmine mitteajutine taaskasutus- või kõrvaldamistoiming on sooritatud. Nimetatud jäätmekäitluskoht, kus ajutine taaskasutus- või kõrvaldamistoiming sooritatakse, edastab teatajale ja asjaomastele pädevatele asutustele viivitamatult asjakohase(d) tõendi(d), milles on näidatud, millise(ste) saadetise(ste) juurde tõend (id) kuulub(vad). |
|
f) |
Kui punktis e kirjeldatud tarne on tehtud jäätmekäitluskohta, mis paikneb:
|
Artikkel 16
Nõuded, mis esitatakse pärast saadetisele nõusoleku andmist
Kui asjaosaline pädev asutus on andnud teatatud saadetise kohta oma nõusoleku, peavad kõik kaasatud ettevõtjad täitma saatedokumendi, või kui on tegemist koondteatega, siis saatedokumendid, kirjutama dokumendile või dokumentidele näidatud kohta allkirja(d) ning jätma endale koopia(d) sellest dokumendist (nendest dokumentidest). Järgmised nõuded peavad olema täidetud.
|
a) |
Teataja täidab saatedokumendi: kui teataja on saanud nõusoleku lähtekoha, transiidikoha ja sihtkoha pädevatelt asutustelt või kui transiidikoha pädeva asutuse puhul võib eeldada vaikivat nõusolekut, märgib ta teatamisdokumenti saadetise tegeliku lähetamisaja ning täidab ka muud saatedokumendi osad nii põhjalikult kui võimalik. |
|
b) |
Eelteade saadetise tegeliku lähetamise kohta: teataja saadab täidetud ja allkirjastatud saatedokumendi koopiad kooskõlas punktis a kirjeldatuga asjaosalistele pädevatele asutustele ning vastuvõtjale vähemalt kolm tööpäeva enne saadetise lähetamise alustamist. |
|
c) |
Iga saadetisega kaasasolevad dokumendid: teatajale jääb üks koopia saatedokumendist. Iga saadetisega on kaasas saatedokument ja teatamisdokumendi koopiad, mis sisaldavad asjaosaliste pädevate asutuste kirjalikku nõusolekut ning nende poolt esitatud tingimusi. Saatedokument jääb jäätmed vastu võtnud käitluskohale. . |
|
d) |
Jäätmekäitluskoha kirjalik tõend jäätmete vastuvõtmise kohta: kolme päeva jooksul pärast jäätmete vastuvõtmist esitab käitluskoht kirjaliku tõendi jäätmete vastuvõtmise kohta. See tõend moodustab osa saatedokumendist või lisatakse sellele. Jäätmekäitluskoht saadab allkirjastatud ja tõendiga varustatud saatedokumendi koopiad teatajale ja asjaosalistele pädevatele asutustele. |
|
e) |
Jäätmekäitluskoha tõend mitteajutise taaskasutamise või kõrvaldamise kohta: nii kiiresti kui võimalik, kuid mitte hiljem kui 30 päeva pärast taaskasutamist või kõrvaldamist ning artikli 9 lõike 7 kohaselt hiljemalt ühe kalendriaasta jooksul või lühema aja vältel pärast jäätmete vastuvõtmist tõendab jäätmekäitluskoht oma vastutusel, et mitteajutine taaskasutamine või kõrvaldamine on sooritatud. See tõend on osa saatedokumendist või lisatakse sellele. Jäätmekäitluskoht saadab allkirjastatud ja tõendiga varustatud saatedokumendi koopiad teatajale ja asjaomastele pädevatele asutustele. |
Artikkel 17
Saadetise muutmine pärast nõusoleku andmist
1. Kui sellise saadetise üksikasjades ja/või tingimustes, mille kohta on nõusolek antud, tehakse olulisi muudatusi, kaasa arvatud kavandatud koguse, marsruudi, marsruutimise, saatmiskuupäeva või vedaja muutmine, teatab teataja sellest viivitamatult asjaosalistele pädevatele asutustele ja vastuvõtjale, tehes seda võimaluse korral enne saadetise lähetamist.
2. Sellisel juhul esitatakse uus teade, välja arvatud, kui kõik asjaomased pädevad asutused leiavad, et soovitud muudatuste jaoks ei ole uue teate tegemine nõutav.
3. Kui nende muudatustega on seotud ka muud pädevad asutused lisaks esialgses teates nimetatutele, esitatakse uus teade.
II peatükk
Üldnõuded teabele
Artikkel 18
Jäätmed, millel peab kaasas olema teatud teave
1. Artikli 3 lõigetes 2 ja 4 nimetatud jäätmed, mida kavatsetakse vedada alluvad järgmistele menetlusnõuetele:
|
a) |
selliste jäätmesaadetiste jälgimise abistamiseks hoolitseb lähteriigi jurisdiktsiooni all tegutsev ja saadetist korraldav isik selle eest, et jäätmetega oleks kaasas VII lisas esitatud dokument; |
|
b) |
VII lisas esitatud dokumendil peab olema selle isiku allkiri, kes korraldas saadetist enne selle väljasaatmist, ning taaskäitluskoha või laboratooriumi allkiri ja kui saadetis on vastuvõetud, ka vastuvõtja allkiri. |
2. VII lisas osutatud leping, mis sõlmitakse saadetist korraldava isiku ja taaskasutatavate jäätmete vastuvõtja vahel, on kehtiv saadetise lähetamise alustamisest alates ning kui jäätmesaadetist või selle taaskasutamist ei suudeta kavandatu kohaselt teostada või kui jäätmesaadetis on ebaseaduslik, paneb see saadetise korraldanud isikule või kui nimetatud isik ei ole võimeline jäätmesaadetist või selle taaskasutamist sooritama (näiteks on maksejõuetu), siis vastuvõtjale järgmised kohustused:
|
a) |
võtta jäätmed tagasi või tagada nende taaskasutamise alternatiivsel viisil ja |
|
b) |
vajaduse korral hoolitseda jäätmete ladustamise eest vahepealse aja jooksul. |
Saadetist korraldav isik või vastuvõtja esitab asjaosalise pädeva asutuse nõudmisel talle lepingu koopia.
3. Kooskõlas siseriiklike õigusaktidega võib liikmesriik nõuda lõikes 1 osutatud teavet käesoleva artikliga kaetud saadetise kohta kontrollimise, jõustamise, kavandamise ja statistika eesmärgil.
4. Lõikes 1 osutatud teavet tuleb käsitleda konfidentsiaalsena, kui seda nõuavad ühenduse ja siseriiklikud õigusaktid.
III peatükk
Üldnõuded
Artikkel 19
Keeld segada jäätmeid saadetise lähetamise käigus
Teatamisdokumendis määratletud või artiklis 18 nimetatud jäätmeid ei tohi teiste jäätmetega segada saadetise lähetamise algusest kuni nende vastuvõtmiseni taaskasutus- või kõrvaldamiskohta.
Artikkel 20
Dokumentide ja teabe säilitamine
1. Pädevad asutused, teataja, vastuvõtja ja jäätmeid vastu võttev käitluskoht säilitavad ühenduses kõiki teatatud saadetistega seotud dokumente, mis on saadetud pädevate asutuste poolt või pädevatele asutustele vähemalt kolm aastat pärast saadetise lähetamise alustamise kuupäeva.
2. Saadetist korraldav isik, vastuvõtja ja jäätmeid vastu võttev käitluskoht säilitavad ühenduses artikli 18 lõike 1 kohaselt antud teavet vähemalt kolm aastat pärast saadetise lähetamise alustamise kuupäeva.
Artikkel 21
Avalik juurdepääs teadetele
Eksportiva või importiva liikmesriigi pädev asutus teeb sobivate vahendite, näiteks Interneti abil üldsusele kättesaadavaks nõusoleku saanud jäätmesaadetiste teated juhul, kui selline teave ei ole siseriiklike või ühenduse õigusaktide kohaselt konfidentsiaalne .
IV peatükk
Tagasivõtmiskohustused
Artikkel 22
Saadetise tagasivõtmine, kui seda kavandatu kohaselt ei ole võimalik lähetada
1. Kui asjaomane pädev asutus saab teada, et jäätmesaadetist, kaasa arvatud selle taaskasutamist ja kõrvaldamist, ei ole võimalik teostada nii, nagu teate- ja saatedokumendis ja/või artikli 4 punkti 4 teises lõigus ning artiklis 5 nimetatud lepingus oli kavandatud, teatab ta sellest viivitamatult lähtekoha pädevale asutusele. Kui taaskasutus- või kõrvaldamiskoht keeldub saadetist vastu võtmast, teatab ta sellest viivitamatult sihtkoha pädevale asutusele.
2. Välja arvatud lõikes 3 osutatud juhtudel, hoolitseb lähtekoha pädev asutus selle eest, et teataja veab kõnesolevad jäätmed artikli 2 punktis 15 kehtestatud järjestuses tagasi oma jurisdiktsiooni all olevasse piirkonda või mujale lähteriigis, või kui see on võimatu, siis on tagasivedajaks pädev asutus ise või tema nimel tegutsev juriidiline või füüsiline isik.
See toimub 90 päeva või mõne muu ajavahemiku jooksul, mille suhtes asjaomaste pädevate asutustega on kokku lepitud pärast seda, kui lähtekoha pädev asutus on saanud teada, et nõusoleku saanud jäätmete saatmine, taaskasutamine või kõrvaldamine ei ole võimalik või on sihtkoha või transiidikoha pädevad asutused talle seda soovitanud, kirjeldades ka põhjust/põhjuseid. Sellise soovituse aluseks võib olla sihtkoha ja transiidikoha pädevatele asutustele edastatud teave, lisaks muule ka teiste pädevate asutuste poolt.
3. Lõikes 2 sätestatud tagasivõtmiskohustust ei kohaldata, kui lähtekoha, transiidikoha ja sihtkoha pädevad asutused, kes tegelevad jäätmete taaskasutamise ja kõrvaldamisega, on veendunud, et teatajal on võimalik taaskasutada või kõrvaldada jäätmeid alternatiivsel viisil sihtkohariigis või mujal, ja kui see on võimatu, siis on seda võimalik teha lähtekoha pädeval asutusel või selle nimel tegutseval juriidilisel või füüsilisel isikul.
Lõikes 2 sätestatud tagasivõtukohutust ei kohaldata, kui saadetavad jäätmed on asjaomases jäätmekäitluskohas sooritatava toimingu ajal pöördumatult segunenud muude jäätmetega enne seda, kui asjaomane pädev asutus on saanud teadlikuks sellest, et teatatud jäätmesaadetise käitlemise lõpuleviimine lõikes 1 sätestatu kohaselt on võimatu. Selline segu tuleb taaskasutada või kõrvaldada alternatiivsel viisil kooskõlas esimese lõiguga.
4. Lõikes 2 nimetatud tagasivõtmise korral tuleb esitada uus teade, kui asjaosalised pädevad asutused ei lepi kokku, et neile piisab esialgse pädeva asutuse nõuetekohaselt põhjendatud taotlusest.
Esialgne teataja esitab vajaduse korral uue teate, või kui see on võimatu, siis esitab uue teate mõni muu juriidiline või füüsiline isik, kes on määratletud kooskõlas artikli 2 punktiga 15, või kui see on võimatu, siis on teate esitajaks lähtekoha esialgne pädev asutus või tema nimel tegutsev juriidiline või füüsiline isik.
Ükski pädev asutus ei ole vastu ega esita vastuväiteid lõpetamata jäänud jäätmesaadetise tagasivõtmisele ega sellega seotud taaskasutus- või kõrvaldamistoimingutele.
5. Kui alternatiivmenetlust kasutatakse väljaspool esialgset sihtriiki, nagu on nimetatud lõikes 3, esitab esialgne teataja vajaduse korral uue teate, või kui see on võimatu, siis teeb seda mõni muu juriidiline või füüsiline isik, kes on määratletud kooskõlas artikli 2 punktiga 15, või kui see on võimatu, siis lähtekoha esialgne pädev asutus või tema nimel tegutsev juriidiline või füüsiline isik.
Kui teataja esitab uue teate, tuleb see esitada ka esialgse lähteriigi pädevale asutusele.
6. Kui alternatiivmenetlust kasutatakse esialgses sihtriigis, nagu on nimetatud lõikes 3, siis uut teadet ei nõuta ning piisab korralikult põhjendatud taotlusest. Nimetatud taotluse, mis on korralikult põhjendatud ning millega taotletakse alternatiivmenetluse lubamist, edastab sihtkoha ja lähtekoha pädevatele asutustele esialgne teataja, või kui see on võimatu, siis lähtekoha esialgne pädev asutus.
7. Kui kooskõlas lõigetega 4 või 6 ei tule esitada uut teadet, koostab esialgne teataja artiklite 15 või 16 kohaselt uue saatedokumendi, või kui see on võimatu, siis teeb seda mõni muu juriidiline või füüsiline isik, kes on määratletud kooskõlas artiklia 2 punktiga 15, või kui see on võimatu, siis lähtekoha esialgne pädev asutus või tema nimel tegutsev juriidiline või füüsiline isik.
Kui lähtekoha esialgne pädev asutus esitab uue teate kooskõlas lõikega 4 või 5, ei ole uus finantstagatis või samaväärne kindlustus nõutav.
8. Teataja ja teises järjekorras lähteriigi kohustus võtta jäätmed tagasi või korraldada nende taaskasutamine või kõrvaldamine alternatiivsel viisil lõpeb siis, kui jäätmekäitluskoht on väljastanud artikli 16 punktis e, ja kui see on asjakohane, siis ka artikli 15 punktis e nimetatud tõendi mitteajutise taaskasutamise ja kõrvaldamise kohta. Artikli 6 lõikes 6 nimetatud ajutise taaskasutamise ja kõrvaldamise juhtudel lõpeb lähteriigi täiendav kohustus siis, kui jäätmekäitluskoht on väljastanud artikli 15 punktis d nimetatud tõendi.
Kui jäätmekäitluskoht on väljastanud tõendi taaskasutamise või kõrvaldamise kohta viisil, mis võimaldab jäätmete ebaseaduslikku saatmist, mistõttu finantstagatis vabastatakse, kohaldatakse artikli 24 lõike 3 ja artikli 25 lõike 2 sätteid.
9. Kui liikmesriik avastab jäätmesaadetise, mille saatmist, kaasa arvatud selle taaskasutamist ja kõrvaldamist, ei ole võimalik teostada, vastutab pädev asutus, mille jurisdiktsiooni alla kuulub see piirkond, kus jäätmed avastati, meetmete võtmise eest, et tagada jäätmete turvaline ladustamine ajal, kui oodatakse tagasisaatmist või mitteajutist taaskasutamist või kõrvaldamist alternatiivsel viisil.
Artikkel 23
Tagasivõtmisega seotud kulud, kui saadetise lähetamist ei ole võimalik lõpetada
1. Kulud, mis on seotud jäätmesaadetise tagasisaatmisega, kui seda ei ole võimalik lõpetada, kaasa arvatud kulud, mis on seotud artikli 22 lõigete 2 või 3 kohase jäätmete veo, taaskasutamise või kõrvaldamisega ning alates sellest kuupäevast, millal lähtekoha pädev asutus sai teada, et jäätmete saatmist, taaskasutamist või kõrvaldamist ei ole võimalik teostada, samuti artikli 22 lõikega 9 kooskõlas olevad ladustamiskulud, nõutakse sisse:
|
a) |
teatajalt artikli 2 punktis 15 kehtestatud järjekorra alusel, või kui see on võimatu, siis |
|
b) |
vajaduse korral muudelt juriidilistelt või füüsilistelt isikutelt, või kui see on võimatu, siis |
|
c) |
lähtekoha pädevalt asutuselt, või kui see on võimatu, siis |
|
d) |
nii, nagu asjaosaliste pädevate asutuste vahel kokku on lepitud. |
2. Käesolev artikkel ei piira vastutust käsitlevaid siseriiklikke ja ühenduse sätteid.
Artikkel 24
Ebaseadusliku saadetise tagasivõtmine
1. Kui pädev asutus avastab saadetise, mis tema arvates võib olla ebaseaduslik, teavitab ta sellest viivitamatult teisi asjaomaseid pädevaid asutusi.
2. Kui ebaseadusliku jäätmesaadetise eest vastutab teataja, hoolitseb lähtekoha pädev asutus selle eest, et kõnesolevad jäätmed:
|
a) |
võtab tagasi tegelik teataja, või kui teadet ei ole esitatud, siis |
|
b) |
võtab tagasi juriidiline teataja, või kui see on võimatu, siis |
|
c) |
võtab tagasi lähtekoha pädeva asutus või tema nimel tegutsev juriidiline või füüsiline isik, või kui see on võimatu, siis |
|
d) |
taaskasutab või kõrvaldab alternatiivsel viisil siht- või lähteriigis lähtekoha pädev asutus või tema nimel tegutsev juriidiline või füüsiline isik, või kui see on võimatu, siis |
|
e) |
taaskasutab või kõrvaldab alternatiivsel viisil mõnes muus riigis lähtekoha pädev asutus või tema nimel tegutsev juriidiline või füüsiline isik, kui kõik asjaosalised pädevad asutused sellega nõustuvad. |
Tagasi võtmine, taaskasutamine või kõrvaldamine toimub 30 päeva jooksul või mõne muu asjaosaliste pädevate asutuste poolt kokku lepitud ajavahemiku jooksul pärast seda, kui lähtekoha pädev asutus on ebaseaduslikust saadetisest ning selle põhjusest/põhjustest teada saanud või kui talle on seda kirjalikult soovitanud sihtkoha või transiidi pädev asutus. Lisaks muule võib soovituse põhjuseks olla ka sihtkoha või transiidi pädevatele asutustele teiste pädevate asutuste poolt edastatud teave.
Punktides a-c nimetatud tagasivõtmisjuhtudel tuleb esitada uus teade, kui asjaosalised pädevad asutused ei ole omavahel kokku leppinud, et neile piisab lähtekoha esialgse pädeva asutuse korralikult põhjendatud taotlusest.
Uue teate esitab punktis a, b või c nimetatud isik või asutus siin loetletud järjekorras. Ükski pädev asutus ei ole vastu ega esita vastuväiteid ebaseadusliku jäätmesaadetise tagasisaatmisele.
Kui lähtekoha pädev asutus rakendab punktides d ja e nimetatud alternatiivmenetlust, esitab esialgse lähtekoha pädev asutus või tema nimel tegutsev juriidiline või füüsiline isik uue teate, kui asjaosalised pädevad asutused ei ole kokku leppinud, et neile piisab nimetatud asutuse korralikult põhjendatud taotlusest.
3. Kui ebaseadusliku saadetise eest vastutab vastuvõtja, tagab sihtkoha pädev asutus, et kõnesolevad jäätmed taaskasutab või kõrvaldab keskkonnaohutul viisil:
|
a) |
vastuvõtja, või kui see on võimatu, siis |
|
b) |
pädev asutus või tema nimel tegutsev juriidiline või füüsiline isik. |
Taaskasutamine või kõrvaldamine toimub 30 päeva jooksul või mõne muu asjaosaliste pädevate asutuste vahel kokku lepitud ajavahemiku jooksul pärast seda, kui lähtekoha pädev asutus on ebaseaduslikust saadetisest ning selle põhjusest/põhjustest teada saanud või on talle seda kirjalikult soovitanud sihtkoha või transiidi pädev asutus. Lisaks muule võib soovitamise põhjuseks olla ka sihtkoha või transiidi pädevatele asutustele teiste pädevate asutuste poolt edastatud teave.
Selleks otstarbeks teevad asjaomased pädevad asutused vajaduse korral koostööd jäätmete taaskasutamisel või kõrvaldamisel.
4. Kui ei tule esitada uut teadet, koostab uue saatedokumendi tagasivõtmise eest vastutav isik, või kui see on võimatu, siis lähtekoha esialgne pädev asutus kooskõlas artikliga 15 või 16.
Kui lähtekoha esialgne pädev asutus esitab uue teate, ei ole uus finantstagatis või samaväärne kindlustus nõutav.
5. Eriti neil juhtudel, kui vastutust ebaseadusliku saadetise eest ei saa omistada teatajale ega vastuvõtjale, teevad asjaomased pädevad asutused koostööd kõnealuste jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise tagamiseks.
6. Artikli 6 lõikes 5 nimetatud ajutise taaskasutamise või kõrvaldamise juhtudel, kui ebaseaduslik saadetis avastatakse pärast ajutise taaskasutus- või kõrvaldamistoimingu sooritamist, lõpeb lähteriigi täiendav kohustus võtta jäätmed tagasi või korraldada nende alternatiivne taaskasutamine või kõrvaldamine siis, kui jäätmekäitluskoht on väljastanud artikli 15 punktis d nimetatud tõendi.
Kui jäätmekäitluskoht väljastab taaskasutamis- või kõrvaldamistõendi sellisel viisil, et see võimaldab saadetise ebaseaduslikku lähetamist, mistõttu finantstagatis vabastatakse, kohaldatakse lõiget 3 ja artikli 25 lõiget 2.
7. Kui liikmesriigis avastatakse ebaseaduslik jäätmesaadetis, siis vastutab pädev asutus, kelle jurisdiktsiooni alla kuulub piirkond, kus jäätmed avastati, meetmete võtmise eest, et tagada jäätmete turvaline ladustamine ajal, kui need ootavad tagasisaatmist või mitteajutist taaskasutamist või kõrvaldamist alternatiivsel viisil.
8. Artikleid 34 ja 36 ei kohaldata juhtudel, kui ebaseaduslikud saadetised on lähteriiki tagasi saadetud ning nimetatud riik on allutatud nimetatud artiklites sätestatud keeldudele.
9. Kui on tegemist artikli 2 punkti 35 alapunktis g määratletud ebaseadusliku saadetisega, on saadetist korraldaval isikul samasugused kohustused nagu käesoleva artikliga on kehtestatud teatajale.
10. Käesolev artikkel ei piira vastutust käsitlevaid siseriiklikke ja ühenduse sätteid.
Artikkel 25
Ebaseadusliku saadetise tagasisaatmiskulud
1. Kulud, mis tekivad seoses ebaseadusliku jäätmesaadetise tagasivõtmisega, kaasa arvatud kulud, mis on seotud artikli 24 lõike 2 kohase jäätmete veo, taaskasutamise või kõrvaldamisega ning alates kuupäevast, millal lähtekoha pädev asutus sai teada ebaseaduslikust saadetisest, samuti artikli 24 lõikega 7 kooskõlas olevad ladustamiskulud nõutakse sisse:
|
a) |
tegelikult teatajalt artikli 2 punktis 15 kehtestatud järjekorras, või kui teadet ei ole esitatud, siis |
|
b) |
vajaduse korral juriidiliselt teatajalt või muult juriidiliselt või füüsiliselt isikult, või kui see on võimatu, siis |
|
c) |
lähtekoha pädevalt asutuselt. |
2. Kulud, mis tekivad seoses taaskasutamise või kõrvaldamisega artikli 24 lõike 3 kohaselt, kaasa arvatud artikli 24 lõike 7 kohased võimalikud veo- ja ladustamiskulud, nõutakse sisse:
|
a) |
vastuvõtjalt, või kui see on võimatu, siis |
|
b) |
sihtkoha pädevalt asutuselt. |
3. Kulud, mis tekivad seoses artikli 24 lõike 5 kohase taaskasutamise või kõrvaldamisega, kaasa arvatud artikli 24 lõike 7 kohased võimalikud veo- ja ladustamiskulud nõutakse sisse:
|
a) |
teatajalt artikli 2 punktiga 15 kehtestatud järjekorras ja/või vastuvõtjalt, kui selle kohta on olemas asjaosaliste pädevate asutuste otsus, või kui see on võimatu, siis |
|
b) |
vajaduse korral muudelt juriidilistelt või füüsilistelt isikutelt, või kui see on võimatu, siis |
|
c) |
lähte- ja sihtkoha pädevatelt asutustelt. |
4. Juhul, kui on tegemist artikli 2 punkti 35 alapunktis g määratletud ebaseadusliku saadetisega, on saadetise korraldajal samasugused kohustused nagu käesoleva artikliga on kehtestatud teatajale.
5. Käesolev artikkel ei piira vastutust käsitlevaid siseriiklikke ja ühenduse sätteid.
V peatükk
Üldised haldusnormid
Artikkel 26
Teabeedastuse vorm
1. Allpool loetletud teabe ja dokumendid võib saata postiga:
|
a) |
teade kavandatud saadetise kohta vastavalt artiklitele 4 ja 13; |
|
b) |
teabe ja dokumentatsiooni taotlus vastavalt artiklitele 4, 7 ja 8; |
|
c) |
teabe ja dokumentatsiooni esitamine vastavalt artiklitele 4, 7 ja 8; |
|
d) |
kirjalik nõustumine teatatud saadetisega vastavalt artiklile 9; |
|
e) |
saadetise tingimused vastavalt artiklile 10; |
|
f) |
vastuväited saadetisele vastavalt artiklitele 11 ja 12; |
|
g) |
teave konkreetsetele taaskasutuskohale antava eelneva nõusoleku otsuse kohta vastavalt artikli 14 lõikele 3; |
|
h) |
kirjalik tõend jäätmete vastuvõtmise kohta vastavalt artiklitele 15 ja 16; |
|
i) |
tõend jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise kohta vastavalt artiklitele 15 ja 16 ja |
|
j) |
eelteave saadetise tegeliku lähetamise alustamise kohta vastavalt artiklitele 16; |
|
k) |
teave saadetiste lähetamisel tehtavate muudatuste kohta pärast nõusoleku andmist vastavalt artiklile 17; |
|
l) |
kirjalik nõusolek ja saatedokumendid, mis tuleb saata IV, V ja VI jaotise kohaselt. |
2. Kui asjaomaste pädevate asutuste ja teataja vahel on sõlmitud vastav kokkulepe, võib lõikes 1 osutatud dokumente esitada ka mõnel muul viisil, kasutades ühte alljärgnevatest teabeedastusmeetoditest:
|
a) |
faksiga; või |
|
b) |
faksiga, millele järgneb postiga saadetu; või |
|
c) |
elektronpostiga koos digitaalallkirjaga. Sellisel juhul asendab nõutavaid templeid ja allkirju digitaalallkiri; või |
|
d) |
elektronpostiga ilma digitaalallkirjata, millele järgneb postiga saadetu. |
3. Iga saadetisega artikli 16 punkti c ja artikli 18 kohaselt kaasasolevad dokumendid võivad olla elektroonilises vormis ja digitaalallkirjadega, kui neid veo kestel saab igal ajal loetavaks muuta ning kui asjaomased pädevad asutused on sellega nõus.
4. Lõikes 1 loetletud teabe ja dokumendid, mille suhtes asjaomased pädevad asutused ja teataja on kokku leppinud, võib esitada ja seda võib vahetada elektroonilise andmevahetuse süsteemi kaudu koos digitaalallkirjade või elektroonilise autentimisega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 1999. aasta direktiivile 1999/93/EÜ digitaalallkirju käsitleva ühenduse raamistiku kohta (20) või võrreldava elektroonilise autentimissüsteemi abil, mis annab sama turvataseme. Sellisel juhul tuleb võtta meetmed elektroonilise andmevoo korraldamiseks.
Artikkel 27
Keel
1. Käesoleva jaotise sätetele vastav teade, teave, dokumentatsioon või muu vahetatav informatsioon esitatakse asjaosalistele pädevatele asutustele vastuvõetavas keeles.
2. Asjaosaliste pädevate ametiasutuste nõudel esitab teataja neile ametlikult heaks kiidetud tõlke(d) neile vastuvõetavas keeles.
Artikkel 28
Lahkarvamused liigitamisküsimustes
1. Kui lähte- ja sihtkoha pädevad asutused ei suuda kokku leppida jäätmeteks ja mittejäätmeteks liigitamise osas, tuleb vaidlusalust materjali käsitleda jäätmetena. Eelnev ei piira sihtriigi õigust käsitleda veetud materjali pärast selle kohaletoimetamist oma siseriiklike õigusaktide kohaselt, kui nimetatud õigusaktid on kooskõlas ühenduse või rahvusvahelise õigusega.
2. Kui lähte- ja sihtkoha pädevad asutused ei suuda kokku leppida teatatud jäätmete liigitamise suhtes vastavalt III, IIIA, IIIB või IV lisas loetletule, peetakse jäätmeid liigitatuks vastavalt IV lisale.
3. Kui lähte- ja sihtkoha pädevad asutused ei suuda kokku leppida jäätmekäsitlustoimingu liigitamise suhtes, mille kohta on teatatud, et see on kas taaskasutamine või kõrvaldamine, kohaldatakse kõrvaldamise kohta käivaid sätteid.
4. Lõikeid 1 kuni 3 kohaldatakse ainult käesoleva määruse eesmärgil, piiramata sellega huvitatud isikute õigust lahendada küsimusega seotud vaidlus kohtus.
Artikkel 29
Halduskulud
Teatamise ja järelevalve rakendamiseks vajalikud ja proportsionaalsed halduskulud ning vajalike analüüside ja kontrollide tavakulud võib sisse nõuda teatajalt.
Artikkel 30
Piirialade lepingud
1. Erandjuhtudel ja kui konkreetne geograafiline või demograafiline olukord seda õigustab, võivad liikmesriigid sõlmida kahepoolseid lepinguid, et muuta teatud konkreetsete jäätmevoogude saadetiste teatamismenetlus vähem rangemaks, kui neid saadetisi veetakse üle piiri kõige lähemasse sobivasse jäätmekäitluskohta, mis asub asjaosaliste liikmesriikide vahele jääval piirialal.
2. Selliseid kahepoolseid lepinguid võib sõlmida ka siis, kui jäätmeid veetakse lähteriigist või käideldakse seal, kasutades selleks läbivedu teisest liikmesriigist.
3. Liikmesriik võib ka sõlmida eespool nimetatud lepingu Euroopa Majandusühenduse lepingu osalisriikidega.
4. Sellistest lepingutest tuleb enne nende jõustumist teavitada komisjoni.
VI peatükk
Ühenduse sisesed saadetised, mille puhul toimub transiit läbi kolmandate riikide
Artikkel 31
Kõrvaldamisele kuuluvad jäätmesaadetised
Kõrvaldamiseks määratud jäätmesaadetise ühendusesisesel veol, kui see on seotud transiidiga läbi ühe või enama kolmanda riigi, küsib lähtekoha pädev asutus lisaks käesolevas jaotises sätestatule kolmanda riigi pädevalt asutuselt, kas see soovib saata kavatsetava saadetise kohta oma kirjaliku nõusoleku:
|
a) |
Baseli konventsiooni osalisriigi puhul 60 päeva jooksul, kui see riik ei ole konventsiooni tingimuste kohaselt sellest õigusest loobunud või |
|
b) |
riigi puhul, mis ei ole Baseli konventsiooni osalisriik, pädevate asutuste vahel kokkulepitud ajavahemiku jooksul. |
Artikkel 32
Taaskasutamisele kuuluvad jäätmesaadetised
1. Taaskasutamiseks määratud jäätmesaadetise ühendusesisesel veol, kui see on seotud transiidiga läbi ühe või enama kolmanda riigi, mille suhtes OECD otsust ei kohaldata, kohaldatakse artiklit 31.
2. Taaskasutamiseks määratud jäätmesaadetise ühendusesisesel veol, kaasa arvatud vedu ühest kohast teise ühes ja samas liikmesriigis, kui see on seotud transiidiga läbi ühe või enama kolmanda riigi, millele OECD otsust kohaldatakse, võib artiklis 9 nimetatud nõusoleku anda vaikimisi ning kui vastuväiteid või tingimusi ei ole esitatud, võib saadetise vedu alata pärast 30 päeva möödumist kuupäevast, mil sihtkoha pädev asutus edastab artikli 8 nõuetele vastava vastuvõtukviitungi.
III JAOTIS
AINULT LIIKMESRIIKIDES VEETAVAD SAADETISED
Artikkel 33
Käesoleva määruse kohaldamine ainult liikmesriikides veetavatele saadetistele
1. Liikmesriigid kehtestavad asjakohase järelevalve- ja kontrollisüsteemi ainult nende jurisdiktsiooni all toimuvatele jäätmesaadetistele. See süsteem on seostatud käesoleva määruse II ja VII jaotises kehtestatud ühenduse süsteemiga.
2. Liikmesriigid teavitavad komisjoni oma jäätmesaadetiste kontrolli ja järelevalve süsteemist. Komisjon teavitab sellest teisi liikmesriike.
3. Liikmesriigid võivad kohaldada II ja VII jaotises sätestatud süsteemi oma jurisdiktsiooni piires.
IV JAOTIS
EKSPORT ÜHENDUSEST KOLMANDATESSE RIIKIDESSE
I peatükk
Kõrvaldatavate jäätmete eksport
Artikkel 34
Eksport on keelatud, välja arvatud EFTA riikidesse
1. Kõrvaldamiseks määratud jäätmete eksport ühendusest on keelatud.
2. Lõikes 1 sätestatud keeldu ei kohaldata kõrvaldamiseks määratud jäätmete ekspordile EFTA riikidesse, mis on Baseli konventsiooni osalisriigid.
3. Kõrvaldatavate jäätmete eksport EFTA riiki, mis on Baseli konventsiooni osalisriik, on siiski keelatud, kui:
|
a) |
EFTA keelab selliste jäätmete impordi või |
|
b) |
lähtekoha pädeval asutusel on põhjust uskuda, et asjaomases sihtriigis ei käidelda jäätmeid keskkonnaohutul viisil, nagu on nimetatud artiklis 49. |
4. Käesolev säte ei piira artiklites 22 ja 24 sätestatud tagasivõtmiskohustust.
Artikkel 35
Ekspordimenetlus sisseveol EFTA riikidesse
1. Ühendusest väljaveetavatele jäätmetele, mis määratud kõrvaldamiseks EFTA riikides, mis on Baseli konventsiooni osalisriigid, kohaldatakse II jaotise sätteid mutatis mutandis lõigetes 2 ja 3 loetletud kohanduste ja lisadega.
2. Kohaldatakse järgmisi kohandusi:
|
a) |
väljaspool ühendust paikneval transiidikoha pädeval asutusel on pärast vastuvõtukviitungi väljastamise kuupäeva 60 päeva aega, et taotleda teatatud saadetise kohta täiendavat teavet ja juhul, kui kõnesolev riik on otsustanud kirjalikku etteteatamist mitte nõuda ning on sellest ka teisi pooli Baseli konventsiooni artikli 6 lõike 4 kohaselt teavitanud, anda vaikiv nõusolek või teatada oma nõusolekust kirjalikult, esitades sealjuures tingimusi või neid mitte esitades ja |
|
b) |
lähtekoha pädev asutus ühenduses teeb artiklis 9 nimetatud otsuse saadetisega nõustumise kohta alles pärast seda, kui ta on saanud kirjaliku nõusoleku sihtkoha pädevatelt asutustelt ja kui see on asjakohane, siis ka vaikiva või kirjaliku nõusoleku transiidikoha pädevalt asutuselt väljastpoolt ühendust ning mitte varem, kui 61 päeva pärast vastuvõtukviitungi väljastamist transiidikoha pädeva asutuse poolt. Lähtekoha pädev asutus võib teha oma otsuse enne 61päeva möödumist vastuvõtukviitungi edastamise kuupäevast, kui tal on selleks teiste asjaosaliste pädevate asutuste kirjalik luba. |
3. Kohaldatakse järgmisi täiendavaid sätteid:
|
a) |
kui ühenduses paiknev transiidikoha pädev asutus on teate saanud, saadab ta teatajale selle kohta vastuvõtukviitungi; |
|
b) |
lähtekoha pädev asutus, ja kui see on asjakohane, siis ka transiidi pädev asutus ühenduses, saadab/saadavad oma saadetisega nõustumise otsuse tembeldatud koopia ühenduse ekspordikoha tolliasutusele ja ühendusest väljumise tolliasutusele; |
|
c) |
vedaja toimetab saatedokumendi koopia ühenduse ekspordikoha tolliasutusele ja ühendusest väljumist kontrollivale tolliasutusele; |
|
d) |
kohe, kui jäätmed on ühendusest väljav eetud, saadab ühendusest väljumist kontrolliv tolliasutus saatedokumendi tembeldatud koopia lähtekoha pädevale asutusele ühenduses, sedastades, et jäätmed on ühendusest välja veetud; |
|
e) |
kui 42 päeva jooksul pärast jäätmete väljavedu ühendusest ei ole lähtekoha pädev asutus ühenduses saanud käitlejalt teavet jäätmete vastuvõtmise kohta, teavitab ta hilinemisest sihtkoha pädevat asutust ja |
|
f) |
artikli 4 teise lõigu punktis 4 ja artiklis 5 nimetatud leping sätestab, et:
|
4. Saadetise lähetamine võib toimuda vaid siis, kui:
|
a) |
teataja on kätte saanud kirjaliku nõusoleku lähtekoha, sihtkoha ja kui see on asjakohane, siis ka transiidikoha pädevatelt asutusetelt väljastpoolt ühendust, ja kui kehtestatud tingimused on täidetud; |
|
b) |
teataja ja vastuvõtja vahel on sõlmitud kehtiv leping vastavalt artikli 4 teise lõigu punktis 4 ja artiklis 5 sätestatud nõuetele; |
|
c) |
on seatud finantstagatis või samaväärne kindlustus, mis on kehtiv artikli 4 teise lõigu punkti 5 ja artikli 6 kohaselt ja |
|
d) |
on tagatud artiklis 49 osutatud keskkonnaohutu jäätmehooldus. |
5. Eksporditavad jäätmed peavad olema määratud kõrvaldamistoiminguteks jäätmekäitluskohas, mis tegutseb talle kohaldatavate siseriiklike õigusaktide kohaselt või millel on luba tegutseda sihtriigis.
6. Kui ühenduse ekspordikoha tolliasutus või ühendusest väljumistolliasutus avastab ebaseadusliku saadetise, teavitab ta sellest viivitamatult selle riigi pädevat asutust, kus tolliasutus asub ja kes:
|
a) |
teavitab viivitamatult lähtekoha pädevat asutust ühenduses ja |
|
b) |
tagab jäätmete kinnipidamise seni, kuni lähtekoha pädev asutus otsustab teisiti ning edastab pädevale asutusele riigis, kus paikneb jäätmeid kinni pidav tolliasutus, sellekohase kirjaliku otsuse. |
II peatükk
Taaskasutatavate jäätmete eksport
1. jagu
Eksport riikidesse, millele OECD otsust ei kohaldata
Artikkel 36
Ekspordikeeld
1. Järgmiste jäätmeliikide taaskasutamiseks määratud väljavedu ühendusest riikidesse, millele OECD otsust ei kohaldata, on keelatud, kui:
|
a) |
jäätmed on V lisas loetletud ohtlikena; |
|
b) |
jäätmed on loetletud V lisa 3. osas; |
|
c) |
ohtlikud jäätmed, mis ei ole liigitatud V lisas ühegi kande alla; |
|
d) |
ohtlike jäätmete segud ja ohtlike ning mitteohtlike jäätmete segud, mis ei ole liigitatud V lisas ühegi kande alla; |
|
e) |
jäätmed, mille kohta lähteriik Baseli konventsiooni artikli 3 kohaselt on teatanud, et need on ohtlikud; |
|
f) |
jäätmed, mille sisseveo sihtriik on keelanud või |
|
g) |
jäätmed, mille kohta lähtekoha pädeval asutusel on põhjust arvata, et nende käitlemine asjaomases sihtriigis ei toimu artiklis 49 nimetatud keskkonnaohutul viisil. |
2. Käesolev säte ei piira artiklites 22 ja 24 esitatud tagasivõtukohustusi.
3. Teataja poolt asjakohasel viisil esitatud dokumentaalsete tõendite alusel võib liikmesriik erandjuhtudel vastu võtta sätted, mis tühistavad keelu teatud konkreetse V lisas loetletud ohtliku jäätmeliigi osas, kui sellel ei ole ühtegi direktiivi 91/689/EMÜ III lisas loetletud omadust ja kui nimetatud lisas määratletud omaduste H3 kuni H8, H10 ja H11 puhul arvestatakse komisjoni 3. mai 2000. aasta otsusega 2000/532/EÜ, millega asendatakse otsus 94/3/EÜ (millega kehtestatakse jäätmeid käsitleva nõukogu direktiivi 75/442/EMÜ artikli 1 punkti a kohaselt jäätmete nimistu) ja nõukogu otsus 94/904/EÜ (millega kehtestatakse ohtlikke jäätmeid käsitleva nõukogu direktiivi 91/689/EMÜ artikli 1 lõike 4 kohaselt ohtlike jäätmete nimistu) (21) sätestatud piirnorme.
4. See, et jäätmed ei ole loetletud ohtlikena V lisas või et nad on loetletud V lisa 1. osa B nimistus, ei välista nende iseloomustamist erandjuhtudel ohtlikena ning nende väljaveo keelamist, kui neil on mõni direktiivi 91/689/EMÜ III lisas loetletud omadus ja kui nimetatud lisas määratletud omaduste H3 kuni H8, H10 ja H11 puhul arvestatakse direktiivi 91/689/EMÜ artikli 1 lõike 4 teise taande ja käesoleva määruse III lisa sissejuhatuse kohaselt komisjoni otsusega 2000/532/EÜ kehtestatud piirnorme.
5. Lõigetes 3 ja 4 nimetatud juhtudel teavitab asjaomane liikmesriik enne otsuse tegemist sihtriiki. Liikmesriigid teatavad sellistest juhtudest komisjonile enne iga kalendriaasta lõppu. Komisjon edastab teabe kõikidele liikmesriikidele ja Baseli konventsiooni sekretariaadile. Esitatud teabe põhjal võib komisjon esitada oma arvamuse ja vajaduse korral kooskõlas artikliga 58 teha kohandusi V lisas.
Artikkel 37
III lisa või IIIA lisa nimistute jäätmete ekspordimenetlus
1. III või IIIA lisa nimistute jäätmete puhul, mille väljavedu artikli 36 kohaselt ei ole keelatud, saadab komisjon 20 päeva jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest kirjaliku taotluse igale riigile, millele OECD otsust ei kohaldata, et:
|
i) |
saada neilt kirjalik kinnitus selle kohta, et ühendusest võib taaskasutatavaid jäätmeid nendesse riikidesse välja vedada ning |
|
ii) |
saada nimetatud riikidelt teada, millist kontrollimenetlust sihtriigis tuleks rakendada, kui seda üldse rakendatakse. |
Igal riigil, millele OECD otsust ei kohaldata, peab olema võimalik valida:
|
a) |
keeld või |
|
b) |
eelneva kirjaliku teatamise ja nõusoleku menetlus nagu on kirjeldatud artiklis 35 või |
|
c) |
kontrollist loobumine sihtriigis. |
2. Enne käesoleva määruse kohaldamiskuupäeva võtab komisjon vastu määruse, milles on arvestatud kõiki lõike 1 kohaselt saadud vastuseid ning teavitab direktiivi 75/442/EMÜ artikli 18 kohaselt moodustatud komiteed.
Kui mõni riik ei ole väljastanud lõikes 1 nimetatud tõendit või mõne riigiga ei ole mingil põhjusel ühendust võetud, kohaldatakse lõike 1 punkti b.
Komisjon ajakohastab vastuvõetud määrust regulaarselt.
3. Kui mõni riik osutab oma vastuses sellele, et teatud jäätmesaadetisi ei kontrollita üldse, tuleb sellistele saadetistele kohaldada artiklit 18 mutatis mutandis.
4. Kohas, kuhu jäätmed eksporditakse, peavad nad olema määratud taaskasutamistoiminguteks jäätmekäitluskohas, mis tegutseb kohaldatavate siseriiklike õigusaktide kohaselt või millel on luba tegutseda sihtriigis.
5. Kui jäätmesaadetist ei saa liigitada III lisa ühegi kande alla või kui jäätmesegude saadetis ei ole liigitatav III või IIIA lisa ühegi kande kohaselt või kui jäätmesaadetis on liigitatud IIIB lisa kohaselt ja kui väljavedu ei ole keelatud artikli 36 kohaselt, kohaldatakse käesoleva artikli lõike 1 punkti b.
2. jagu
Eksport riikidesse, mille suhtes kohaldatakse OECD otsust
Artikkel 38
III, IIIA, IIIB, IV ja IVA lisas loetletud jäätmete eksport
1. Kui III, IIIA, IIIB, IV ja IV A lisas loetletud jäätmeid, liigitamata jäätmeid või segusid, mis ei ole liigitatavad ühegi III, IV või IVA lisa kande kohaselt, eksporditakse ühendusest, kas transiidiga või ilma transiidita läbi riikide, mille suhtes kohaldatakse OECD otsust, ning kui need jäätmesaadetised on määratud taaskasutamiseks riikides, mille suhtes kohaldatakse samuti OECD otsust, kohaldatakse II jaotise sätteid mutatis mutandis lõigetes 2, 3 ja 5 loetletud kohanduste ja täiendustega.
2. Kohaldatakse järgmisi kohandusi:
|
a) |
IIIA lisas loetletud ajutiseks toiminguks määratud jäätmete segude kohta on vaja eelnevat kirjalikku teadet ja nõusolekut, kui mõni järgmine ajutine või mitteajutine taaskasutamis- või kõrvaldamistoiming toimub riigis, millele OECD otsust ei kohaldata; |
|
b) |
IIIB lisas loetletud jäätmetele on vaja eelnevat kirjalikku teadet ja nõusolekut; |
|
c) |
sihtkoha pädev asutus väljaspool ühendust võib anda artiklis 10 nõutud nõusoleku vaikimisi. |
3. IV lisa ja IVA lisas loetletud jäätmete väljaveol kohaldatakse järgmisi täiendavaid sätteid:
|
a) |
lähtekoha pädevad asutused ja vajaduse korral ka ühendusesisese transiidi pädevad asutused saadavad oma nõustumisotsuste tembeldatud koopia ühenduse ekspordikoha tolliasutusele ja ühendusest väljumist kontrollivale tolliasutusele; |
|
b) |
vedaja toimetab ühenduse ekspordikoha tolliasutusele ja ühendusest väljumist kontrollivale tolliasutusele saatedokumendi koopia; |
|
c) |
kohe, kui jäätmed on ühendusest välja veetud, saadab ühendusest väljumist kontrolliv tolliasutus saatedokumendi tembeldatud koopia lähtekoha pädevale asutusele ühenduses, sedastades, et jäätmed on ühendusest välja veetud; |
|
d) |
kui 42 päeva jooksul pärast jäätmete väljavedu ühendusest ei ole lähtekoha pädev asutus ühenduses saanud käitluskohalt teavet jäätmete vastuvõtmise kohta, teavitab ta hilinemisest sihtkoha pädevat asutust ja |
|
e) |
artikli 4 punkti 4 teises lõigus ja artiklis 5 nimetatud lepingus sätestatakse, et:
|
4. Saadetise lähetamine võib toimuda ainult siis, kui:
|
a) |
teataja on saanud kätte lähtekoha, sihtkoha ja vajaduse korral ka transiidikoha pädevate asutuste kirjaliku nõusoleku või kui väljaspool ühendust oleva transiidi ja sihtkoha pädevate asutuste nõusolek on esitatud vaikimisi või seda võib eeldada ja kui ettenähtud tingimused on täidetud; |
|
b) |
on järgitud artikli 35 lõike 4 punkte b, c ja d. |
5. Kui IV ja IV A lisas loetletud jäätmete väljavedu, mida on kirjeldatud lõikes 1, toimub läbi riigi, mille suhtes ei kohaldata OECD otsust, tuleb kohaldada järgmisi kohandusi:
|
a) |
transiidikoha, mille suhtes ei kohaldata OECD otsust, pädeval asutusel on pärast teate vastuvõtmist kinnitava vastuvõtukviitungi edastamise kuupäeva 60 päeva aega selleks, et taotleda täiendavat teavet teatatud saadetise kohta; anda vaikiv nõusolek, kui asjaomane riik on otsustanud eelnevat kirjalikku nõusolekut mitte nõuda ning on sellest teavitanud teisi Baseli konventsiooni osalisriike Baseli konventsiooni artikli 6 lõike 4 kohaselt või anda kirjalik nõusolek, esitades sealjuures tingimusi või neid mitte esitades ja |
|
b) |
lähtekoha pädev asutus ühenduses teeb artiklile 9 vastava otsuse saadetisele nõusoleku andmise kohta alles pärast seda, kui ta on saanud kirjaliku või vaikiva nõusoleku sellelt transiidikoha pädevalt asutuselt, mille suhtes ei kohaldata OECD otsust, ja mitte varem kui 61 päeva pärast kuupäeva, mil transiidikoha pädev asutus on edastanud vastuvõtukviitungi. Lähtekoha pädev asutus võib teha otsuse enne 61-päevase tähtaja lõppemist, kui tal on selleks teiste asjaosaliste pädevate asutuste kirjalik nõusolek. |
6. Jäätmete eksportimisel on need määratud taaskasutamiseks taaskasutamiskohas, mis tegutseb kooskõlas siseriikliku õigusega või mis on saanud sihtriigis tegutsemisloa.
7. Kui ühenduse ekspordikoha tolliasutus või ühendusest väljumist kontrolliv tolliasutus avastab ebaseadusliku saadetise, teavitab ta sellest viivitamatult pädevat asutust riigis, kus tolliasutus paikneb, kes:
|
a) |
teavitab viivitamatult lähtekoha pädevat asutust ühenduses ja |
|
b) |
tagab jäätmete kinnipidamise seni, kuni lähtekoha pädev asutus otsustab teisiti ning edastab pädevale asutusele riigis, kus paikneb jäätmeid kinni pidav tolliasutus, sellekohase kirjaliku otsuse. |
III peatükk
Üldsätted
Artikkel 39
Väljavedu Antarktikasse
Jäätmete väljavedu ühendusest Antarktikasse on keelatud.
Artikkel 40
Väljavedu ülemeremaadesse ja -territooriumidele
1. Kõrvaldamiseks määratud jäätmete väljavedu ühendusest ülemeremaadesse ja -territooriumidele on keelatud.
2. Taaskasutamiseks määratud jäätmete väljaveol ülemeremaadesse ja-territooriumidele kohaldatakse artikli 36 keeldu mutatis mutandis.
3. Taaskasutamiseks määratud jäätmete väljaveol ülemeremaadesse ja-territooriumidele, millele lõike 2 keeld ei kehti, kohaldatakse II jaotise sätteid mutatis mutandis.
V JAOTIS
IMPORT ÜHENDUSSE KOLMANDATEST RIIKIDEST
I peatükk
Kõrvaldatavate jäätmete import
Artikkel 41
Import on keelatud, välja arvatud Baseli konventsiooni osalisriigist või lepingu põhjal või muudest piirkondadest kriisiolukordades ja sõja ajal
1. Kõrvaldamiseks määratud jäätmete sissevedu ühendusse on keelatud, välja arvatud:
|
a) |
riikidest, mis on Baseli konventsiooni osalisriigid või |
|
b) |
teistest riikidest, millega ühendus või ühendus ja liikmesriigid on sõlminud kahepoolseid või mitmepoolseid lepinguid või ühenduse õigusega ühildatavaid lepinguid ja kooskõlas Baseli konventsiooni artikliga 11 või |
|
c) |
muudest riikidest, millega üksikliikmesriik on sõlminud kahepoolse lepingu või kokkuleppe kooskõlas lõikega 2 või |
|
d) |
muudest piirkondadest, kui erakorralistel põhjustel, mis on seotud kriisiolukordade, rahusobitamise, rahuvalve või sõjaga, ei ole võimalik sõlmida punktidele b või c vastavaid kahepoolseid lepinguid või kokkuleppeid või kui lähteriigi pädevat asutust ei ole määratud või see on tegutsemisvõimetu. |
2. Liikmesriigid võivad erandjuhtudel sõlmida kahepoolseid lepinguid või kokkuleppeid konkreetsete jäätmete kõrvaldamise kohta nendes liikmesriikides, kus neid jäätmeid ei käidelda artiklis 49 nimetatud keskkonnaohutul viisil.
Need lepingud ja kokkulepped peavad olema ühildatavad ühenduse õigusega ning on kooskõlas Baseli konventsiooni artikliga 11.
Need lepingud ja kokkulepped tagavad kõrvaldamistoimingute sooritamise käitluskohas, millel on vastav luba, ning vastavad keskkonnaohutu jäätmehoolduse nõuetele.
Need lepingud ja kokkulepped tagavad ka selle, et jäätmed on tekitatud lähteriigis ning et kõrvaldamine toimub vaid vastava lepingu või kokkuleppe sõlminud liikmesriigis.
Nendest lepingutest või kokkulepetest tuleb komisjoni enne nende sõlmimist teavitada. Hädaolukordades võib neist teavitamine siiski toimuda kuni üks kuu pärast nende sõlmimist.
3. Kahe- või mitmepoolsed lepingud või kokkulepped, mis on sõlmitud kooskõlas lõike 1 punktidega b ja c, peavad toetuma artikli 42 menetlusnõuetele.
4. Lõike 1 punktides a, b ja c nimetatud riigid peavad esitama eelneva nõuetekohaselt põhjendatud taotluse sihtliikmesriigi pädevale asutusele, kui neil ei ole tehnilist võimsust ja vajalikke käitluskohti jäätmete keskkonnaohutuks kõrvaldamiseks ega ka võimalusi neid hankida.
Artikkel 42
Menetlusnõuded impordile Baseli konventsiooni osalisriigist või muudest piirkondadest kriisiolukordades ja sõja ajal
1. Kõrvaldamiseks määratud jäätmete importimisel ühendusse Baseli konventsiooni osalisriigist kohaldatakse II jaotise sätteid mutatis mutandis lõigetes 2 ja 3 loetletud muudatuste ja täiendustega.
2. Kohaldatakse järgmisi kohandusi:
|
a) |
väljaspool ühendust paikneval transiidikoha pädeval asutusel on pärast kuupäeva, mil ta on edastanud vastuvõtukviitungi teate vastuvõtmise kohta, 60 päeva aega, et taotleda täiendavat teavet saadetise kohta ja juhul, kui kõnesolev riik on otsustanud mitte nõuda kirjalikku etteteatamist ning on sellest Baseli konventsiooni artikli 6 lõike 4 kohaselt teavitanud ka teisi pooli, anda vaikiv nõusolek või teatada kirjalikult oma nõusolekust, esitades sealjuures tingimusi või neid mitte esitades ja |
|
b) |
artikli 41 lõike 1 punktis d nimetatud juhtudel, kui on tegemist kriisiolukorra, rahusobitamise, rahuvalve või sõjaga, ei nõuta lähtekoha pädevate asutuste nõusolekut. |
3. Kohaldatakse järgmisi täiendavaid sätteid:
|
a) |
transiidikoha pädev asutus ühenduses saadab teatajale teate vastuvõtukviitungi ning selle koopiad asjaomasele pädevatele asutustele; |
|
b) |
lähtekoha pädev asutus ja kui see on asjakohane, siis ka transiidi pädev asutus ühenduses, saadab oma tembeldatud nõustumisotsuse ühendusse saabumist kontrollivale tolliasutusele; |
|
c) |
vedaja toimetab ühe saatedokumendi koopia ühendusse saabumist kontrollivale tolliasutusele; ja |
|
d) |
pärast vajalike tolliformaalsuste sooritamist saadab ühendusse saabumist kontrolliv tolliasutus tembeldatud saatedokumendi koopia sihtkoha ja transiidi pädevatele asutustele, sedastades, et jäätmed on ühendusse sisse veetud. |
4. Saadetise lähetamine võib toimuda vaid siis, kui:
|
a) |
on teataja kätte saanud kirjaliku nõusoleku lähtekoha, sihtkoha ja vajaduse korral ka transiidikoha pädevatelt asutustelt ja kui on täidetud kehtestatud tingimused; |
|
b) |
teataja ja vastuvõtja vahel on sõlmitud kehtiv leping kooskõlas artikli 4 punkti 4 teise lõigu ja artikliga 5 sätestatud nõuetega; |
|
c) |
on seatud finantstagatis või samaväärne kindlustus, mis on kehtiv kooskõlas artikli 4 punkti 5 teise lõigu ja artikliga 6 sätestatud nõuetega; ja |
|
d) |
on tagatud artiklis 49 osutatud keskkonnaohutu jäätmehooldus. |
5. Kui ühendusse saabumist kontrolliv tolliasutus avastab ebaseadusliku saadetise, teavitab ta sellest viivitamatult pädevat asutust riigis, kus tolliasutus paikneb, kes:
|
a) |
teavitab viivitamatult sihtkoha pädevat asutust ühenduses, kes omakorda teavitab lähtekoha pädevat asutust väljaspool ühendust ja |
|
b) |
tagab jäätmete kinnipidamise seni, kuni lähtekoha pädev asutus väljaspool ühendust otsustab teisiti ning edastab pädevale asutusele riigis, kus paikneb jäätmeid kinni pidav tolliasutus, sellekohase kirjaliku otsuse. |
II peatükk
Taaskasutatavate jäätmete import
Artikkel 43
Import on keelatud, välja arvatud riikidest, mille suhtes kohaldatakse OECD otsust või mis on Baseli konventsiooni osalisriigid või kui on olemas kokkulepe või muudest piirkondadest kriisiolukorras või sõja ajal
1. Taaskasutamiseks määratud jäätmete sissevedu ühendusse on keelatud, välja arvatud:
|
a) |
riikidest, mille suhtes kohaldatakse OECD otsust või |
|
b) |
muudest riikidest, mis on Baseli konventsiooni osalisriigid või |
|
c) |
muudest riikidest, millega ühendusel või ühendusel ja tema liikmesriikidel on sõlmitud kahepoolsed või mitmepoolsed lepingud või kokkulepped, mis ühilduvad ühenduse õigusega ja on kooskõlas Baseli konventsiooni artikliga 11 või |
|
d) |
muudest riikidest, millega liikmesriigid sõlmivad kahepoolseid lepinguid või kokkuleppeid kooskõlas lõikega 2 või |
|
e) |
muudest piirkondadest, kui erakorralistel põhjustel, mis on seotud kriisiolukordade, rahusobitamise, rahuvalve või sõjaga, ei ole võimalik sõlmida punktidele b või c vastavaid kahepoolseid lepinguid või kokkuleppeid või kui lähteriigi pädevat asutust ei ole määratud või see ei saa oma ülesandeid täita. |
2. Liikmesriigid võivad erandjuhtudel sõlmida kahepoolseid lepinguid või kokkuleppeid konkreetsete jäätmete taaskasutamise kohta liikmesriikides, kus ei järgita artiklis 49 osutatud keskkonnaohutut jäätmehooldust.
Sellistel juhtudel kohaldatakse artikli 41 lõiget 2.
3. Kahe- või mitmepoolsed lepingud või kokkulepped, mis on sõlmitud kooskõlas lõike 1 punktidega c ja d, toetuvad niivõrd, kui see on asjakohane artikli 42 menetlusnõuetele.
Artikkel 44
Menetlusnõuded impordile riigist, mille suhtes kohaldatakse OECD otsust või muudest piirkondadest kriisiolukordades ja sõja ajal
1. Taaskasutamiseks määratud jäätmete sisseveol ühendusse nendest riikidest ja nende riikide kaudu, mille suhtes kohaldatakse OECD otsust, kohaldatakse II jaotise sätteid mutatis mutandis lõigetes 2 ja 4 loetletud kohanduste ja täiendustega.
2. Kohaldatakse järgmisi kohandusi:
|
a) |
väljaspool ühendust asuva lähtekoha pädev asutus võib anda vaikimisi artikli 9 nõuetele vastava nõusoleku; |
|
b) |
teataja võib esitada artikliga 4 kooskõlas oleva eelneva kirjaliku teate; ja |
|
c) |
artikli 43 lõike 1 punktis e nimetatud juhtudel, kui on tegemist kriisiolukorra, rahusobitamise, rahuvalve või sõjaga, ei ole lähtekoha pädevate asutuste nõusolek nõutav. |
3. Lisaks tuleb järgida artikli 42 lõike 3 punkte b, c ja d.
4. Saadetise lähetamine võib toimuda ainult siis, kui:
|
a) |
teataja on kätte saanud kirjaliku nõusoleku lähtekoha, sihtkoha ja vajaduse korral ka transiidikoha pädevatelt asutustelt või kui lähtekoha pädev asutus väljaspool ühendust on andnud vaikiva nõusoleku või seda võib eeldada ning kui kehtestatud tingimused on täidetud; |
|
b) |
teataja ja vastuvõtja vahel on sõlmitud kehtiv leping kooskõlas artikli 4 punkti 4 teise lõigu ja artikliga 5 sätestatud nõuetega; |
|
c) |
on seatud finantstagatis või samaväärne kindlustus, mis on kehtiv kooskõlas artikli 4 punkti 5 teise lõigu ja artikliga 6 sätestatud nõuetega ja |
|
d) |
on tagatud artiklis 49 osutatud keskkonnaohutu jäätmehooldus. |
5. Kui saabumist kontrolliv tolliasutus avastab ebaseadusliku saadetise, teavitab ta sellest viivitamatult tolliasutuse riigi pädevat asutust, kes:
|
a) |
teavitab viivitamatult ühenduses paiknevat sihtkoha pädevat asutust, kes omakorda teavitab sellest väljaspool ühendust paiknevat lähtekoha pädevat asutust ja |
|
b) |
tagab jäätmete kinnipidamise kuni väljaspool ühendust paiknev lähtekoha pädev asutus otsustab teisiti ning edastab pädevale asutusele riigis, kus paikneb jäätmeid kinni pidav tolliasutus, sellekohase kirjaliku otsuse. |
Artikkel 45
Menetlusnõuded impordile riigist, mille suhtes ei kohaldata OECD otsust ja mis on Baseli konventsiooniga osalisriigid, või muudest piirkondadest kriisiolukordades ja sõja ajal
Taaskasutamiseks määratud jäätmete sisseveol ühendusse:
|
a) |
riigist, mille suhtes ei kohaldata OECD otsust või |
|
b) |
läbi riigi, mille suhtes ei kohaldata OECD otsust ja mis on ka Baseli konventsiooni osalisriik, |
kohaldatakse artiklit 42 mutatis mutandis.
III peatükk
Üldsätted
Artikkel 46
Import ülemeremaadest ja -territooriumidelt
1. Jäätmete impordil ühendusse ülemeremaadest ja territooriumidelt kohaldatakse II jaotist mutatis mutandis.
2. Üks või mitu ülemeremaad ja -territooriumi ja liikmesriik, kellega need on seotud, võivad kohaldada ülemeremaadest ja -territooriumidelt nimetatud liikmesriiki tehtavatele saadetistele siseriiklikke menetlusi.
3. Lõike 2 kohaldamisel teavitab liikmesriik komisjoni kohaldatud siseriiklikest menetlustest.
VI JAOTIS
TRANSIIT LÄBI ÜHENDUSE KOLMANDATESSE RIIKIDESSE JA KOLMANDATEST RIIKIDEST
I peatükk
Kõrvaldamiseks määratud jäätmete vedu
Artikkel 47
Kõrvaldamiseks määratud jäätmete transiit läbi ühenduse
Kõrvaldamiseks määratud jäätmete saatmisel kolmandatest riikidest ja kolmandatesse riikidesse läbi liikmesriigi/- riikide kohaldatakse artiklit 42 mutatis mutandis allpool loetletud kohanduste ja täiendustega:
|
a) |
vajaduse korral saadavad esimene ja viimane transiidikoha pädev asutus ühenduses saadetise kohta antud nõusoleku tembeldatud koopia või vaikiva nõusoleku puhul artikli 42 lõike 3 punkti a kohase vastuvõtukviitungi koopia vastavalt siis ühendusse saabumist kontrollivale tolliasutusele ja ühendusest lahkumist kontrollivale tolliasutusele ja |
|
b) |
kohe, kui jäätmed on ühendusest välja veetud, saadab ühendusest lahkumist kontrolliv tolliasutus saatedokumendi tembeldatud koopia transiidikoha pädevatele asutustele ühenduses, sedastades, et jäätmed on ühendusest välja veetud. |
II peatükk
Taaskasutamiseks määratud jäätmete vedu
Artikkel 48
Taaskasutamiseks määratud jäätmete transiit läbi ühenduse
1. Taaskasutamiseks määratud jäätmete saatmisel riikidest, mille suhtes ei kohaldata OECD otsust, samuti saatmisel nendesse riikidesse läbi liikmesriigi/riikide, kohaldatakse artiklit 47 mutatis mutandis.
2. Taaskasutamiseks määratud jäätmete saatmisel riikidest, millel suhtes kohaldatakse OECD otsust, samuti nende saatmisel nimetatud riikidesse läbi liikmesriigi/-riikide, kohaldatakse artiklit 44 mutatis mutandis allpool loetletud kohanduste ja täiendustega:
|
a) |
vajaduse korral saadavad transiidikoha esimene ja viimane pädev asutus ühenduses saadetise lähetamist lubava otsuse tembeldatud koopia, või kui on antud vaikiv nõusolek, siis koopia vastuvõtukviitungist artikli 42 lõike 3 punkti a kohaselt, vastavalt siis ühendusse saabumist kontrollivale tolliasutusele ja ühendusest lahkumist kontrollivale tolliasutusele ja |
|
b) |
kohe, kui jäätmed on ühendusest välja veetud, saadab ühendusest lahkumist kontrolliv tolliasutus saatedokumendi tembeldatud koopia transiidikoha pädevatele asutustele ühenduses, sedastades, et jäätmed on ühendusest välja veetud. |
3. Taaskasutamiseks määratud jäätmete saatmisel läbi liikmesriigiriikide riigist, mille suhtes ei kohaldata OECD otsust, riiki, mille suhtes kohaldatakse OECD otsust, või vastupidi, kohaldatakse riikide puhul, mille suhtes ei kohaldata OECD otsust, lõiget 1 ja riikide puhul, mille suhtes kohaldatakse OECD otsust, lõiget 2.
VII JAOTIS
MUUD SÄTTED
I peatükk
Täiendavad kohustused
Artikkel 49
Keskkonnakaitse
1. Jäätmetekitaja, teataja ja muud jäätmesaadetise lähetamises ja/või taaskasutamises või kõrvaldamises osalevad ettevõtted võtavad vajalikke meetmeid, et tagada nende poolt saadetavate jäätmete käitlemine viisil, mis ei ohusta inimeste tervist ja keskkonda sel ajal, kui jäätmeid saadetakse, taaskasutatakse ja kõrvaldatakse. Jäätmete saatmisel ühenduses tuleb eriti arvestada direktiivi 75/442/EMÜ artikli 4 nõuetega ja muude ühenduse õigusaktidega jäätmete kohta.
2. Ekspordil ühendusest lähtekoha pädev asutus ühenduses:
|
a) |
nõuab ja püüab tagada eksporditavate jäätmete hoolduse keskkonnaohutul viisil nende saatmisel, kaasa arvatud taaskasutamisel, nagu on nimetatud artiklites 36 ja 38 või nende kõrvaldamisel, nagu on nimetatud artiklis 34, sihtriigiks olevas kolmandas riigis; |
|
b) |
keelab jäätmete ekspordi kolmandatesse riikidesse, kui tal on alust uskuda, et jäätmehooldus ei toimu punkti a nõuete kohaselt. |
Kui teataja või sihtriigi pädev asutus suudab tõendada, et jäätmeid vastuvõttev käitluskoht tegutseb inimtervise ja keskkonnakaitse standardite kohaselt, mis on ühenduse õigusega laias laastus samad, võib see lisaks muule olla aluseks jäätmehoolduse keskkonnaohutusele hinnangu andmisel kõnesolevate taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute osas.
See hinnang ei saa siiski piirata keskkonnaohutule käitlemisele antavat üldhinnangut, mis hõlmab jäätmete saatmist ning nende taaskasutamist ja kõrvaldamist sihtriigiks olevas kolmandas riigis.
Keskkonnaohutu jäätmehoolduse suunisteks võib pidada VIII lisas loetletud juhiseid.
3. Impordil ühendusse lähtekoha pädev asutus ühenduses:
|
a) |
kooskõlas direktiivi 75/442/EMÜ artikliga 4 ja muude ühenduse õigusaktidega jäätmete kohta nõuab ja võtab vajalikud meetmed, et tagada tema jurisdiktsiooni all olevasse piirkonda toimetatud jäätmete käitlemine inimtervist ohustamata ning keskkonda kahjustavaid protsesse ja meetodeid kasutamata nende saatmisel, kaasa arvatud taaskasutamisel ja kõrvaldamisel sihtriigis; |
|
b) |
keelab jäätmete sisseveo kolmandatest riikidest, kui tal on alust uskuda, et jäätmehooldus ei toimu punkti a nõuete kohaselt. |
Artikkel 50
Täitmise tagamine liikmesriikides
1. Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad karistuste kohta käesoleva määruse sätete rikkumise eest ja võtavad meetmeid nende rakendamise tagamiseks. Kehtestatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teavitavad komisjoni ebaseaduslike saadetiste ennetamise ja avastamisega seotud siseriiklikest õigusaktidest ning sellistele saadetistele rakendatavatest karistustest.
2. Liikmesriigid sätestavad käesoleva määrusega ettenähtud meetmete rakendamise tagamiseks lisaks muule ka käitluskohtade ja ettevõtjate kontrollimise kooskõlas direktiivi 75/442/EMÜ artikliga 13 ning jäätmesaadetiste või nende taaskasutamise või kõrvaldamise pistelise kontrollimise.
3. Kontroll võib toimuda eeskätt:
|
a) |
päritolukohas, kus kontrollitakse jäätmete tekitajat, valdajat või teatajat; |
|
b) |
sihtkohas, kus kontrollitakse vastuvõtjat või käitluskohta ; |
|
c) |
ühenduse välispiiridel ja/või |
|
d) |
saatmise ajal ühenduse piires. |
4. Jäätmesaadetiste kontroll sisaldab tutvumist dokumentidega, identifitseerimist ja vajaduse korral jäätmete ülevaatust.
5. Ebaseaduslike saadetiste ennetamiseks ja avastamiseks teevad liikmesriigid kahe- või mitmepoolset koostööd.
Liikmesriigid määravad oma alaliste töötajate hulgast sellise koostöö eest vastutavad isikud ja määravad kindlaks keskuse(d) füüsilise kontrolli läbiviimiseks. Teave saadetakse komisjonile, kes edastab koondnimekirja artiklis 54 nimetatud korrespondentidele.
6. Teise liikmesriigi taotluse korral võib liikmesriik rakendada asjakohaseid meetmeid isikute suhtes, keda kahtlustatakse seotuses antud liikmesriigis asuvate ebaseaduslike jäätmesaadetistega.
Artikkel 51
Liikmesriikide aruandlus
1. Enne iga kalendriaasta lõppu saadab iga liikmesriik komisjonile koopia oma eelmise kalendriaasta aruandest, mis on koostatud Baseli konventsiooni artikli 13 lõike 3 kohaselt ja esitatud konventsiooni sekretariaadile.
2. Enne iga kalendriaasta lõppu koostab liikmesriik ka täiendava aruande lisas X oleva aruandeküsimustiku põhjal ja saadab selle komisjonile.
3. Liikmesriigi poolt lõigete 1 ja 2 kohaselt koostatud aruanded saadetakse komisjonile elektrooniliselt.
4. Esitatud aruannete põhjal koostab komisjon iga kolme aasta järel aruande käesoleva määruse rakendamise kohta komisjoni ja liikmesriikide poolt.
Artikkel 52
Rahvusvaheline koostöö
Liikmesriigid teevad koostööd, vajaduse ja sobivuse korral koos komisjoniga, teiste Baseli konventsiooni osalisriikidega ja riikidevaheliste organisatsioonidega, muuhulgas teabe vahetamise ja/või jagamise, keskkonnaohutu tehnoloogia edendamise ja kohaste toimimisviiside väljatöötamise osas.
Artikkel 53
Pädevate asutuste määramine
Liikmesriigid määravad käesoleva määruse rakendamiseks pädeva asutuse või pädevad asutused. Iga liikmesriik määrab vaid ühe transiidikoha pädeva asutuse.
Artikkel 54
Kontaktisikute määramine
Iga liikmesriik ja komisjon määravad vähemalt ühe kontaktisiku, kes vastutab teabe ja nõuannete jagamise eest küsimusi esitavatele isikutele ja ettevõtjatele. Komisjoni kontaktisik edastab liikmesriikide kontaktisikutele kõik talle esitatud asjakohased küsimused ja vastupidi.
Artikkel 55
Ühendusse saabumist kontrolliva tolliasutuse ja ühendusest väljumist kontrolliva tolliasutuse määramine
Liikmesriigid võivad määrata jäätmesaadetiste ühendusse sisseveoks ja ühendusest väljaveoks konkreetsed tolliasutused ühendusse sisenemiseks ja ühendusest väljumiseks. Kui liikmesriigid otsustavad sellised tolliasutused määrata, ei tohi liikmesriigi piires ühegi jäätmesaadetise puhul kasutada ühendusse sisenemiseks või ühendusest väljumiseks muid piiriületuspunkte.
Artikkel 56
Teave määramiste kohta ja nendest teatamine
1. Liikmesriigid teatavad komisjonile, kui nad on määranud:
|
a) |
pädevad asutused vastavalt artiklile 53; |
|
b) |
kontaktisikud vastavalt artiklile 54 ja |
|
c) |
vajadusel ühendusse saabumist kontrolliva tolliasutuse ja ühendusest väljumist kontrolliva tolliasutuse vastavalt artiklile 55. |
2. Seoses nimetatud määramistega teatavad liikmesriigid komisjonile:
|
a) |
nime(d), |
|
b) |
postiaadressi(d), |
|
c) |
e-posti aadressi(d), |
|
d) |
telefoninumbri(d), |
|
e) |
faksinumbri(d) ja |
|
f) |
pädevatele asutustele vastuvõetava keele. |
3. Liikmesriigid teavitavad komisjoni viivitamata muudatustest selles teabes.
4. See teave ning kõik selles tehtud muudatused esitatakse komisjonile elektrooniliselt ning nõudmise korral ka paberkandjal.
5. Komisjon avaldab ühendusse saabumist kontrollivate tolliasutuste ja ühendusest väljumist kontrollivate tolliasutuste, pädevate asutuste ja kontaktisikute nimekirjad oma veebilehel ning vajaduse korral ajakohastab neid nimekirju.
II peatükk
Muud sätted
Artikkel 57
Kontaktisikute koosolekud
Kui liikmesriigid seda taotlevad või kui see on muul põhjusel vajalik, korraldab komisjon kontaktisikutega korrapäraselt koosolekuid, et läbi vaadata käesoleva määruse rakendamisel tekkinud küsimused. Vastavaid sidusrühmi kutsutakse nendest koosolekutest tervikuna või osaliselt osa võtma juhul, kui kõik liikmesriigid ja komisjon peavad seda asjakohaseks.
Artikkel 58
Lisade muutmine
1. Võttes arvesse teaduse ja tehnika progressi, võib komisjon lisasid määrusega muuta kooskõlas direktiivi 75/442/EMÜ artikli 18 lõikes 2 osutatud menetlusega. Lisaks:
|
a) |
I, II, III, IIIA, IV ja V lisa muudetakse, võttes arvesse Baseli konventsiooni ja OECD otsuse raames kokkulepitud muudatusi; lisaks, arvestades OECD juhiseid, täidetakse IC lisa erijuhiste kohta teatamisja saatedokumentide täitmisel hiljemalt käesoleva määruse rakendamiskuupäeval; |
|
b) |
liigitamata jäätmeliigid võib ajutiselt lisada IIIB, IV või V lisale, kuni oodatakse otsust nende seose kohta asjakohase Baseli konventsiooni või OECD otsuse lisaga; |
|
c) |
kui liikmesriik esitab vastava taotluse, võib kaaluda III lisas loetletud kahe või enama jäätmeliigi segude ajutist lisamist IIIA lisale artikli 3 lõikes 2 nimetatud juhtudel, kui oodatakse otsust nende seose kohta asjakohase Baseli konventsiooni või OECD otsuse lisaga. IIIA esialgsed kanded tehakse võimaluse korral käesoleva määruse rakendamiskuupäeval ning hiljemalt 6 kuud pärast seda kuupäeva. IIIA lisa võib sisaldada sätet, et vähemalt ühte tema kannet ei kohaldata ekspordil riikidesse, mille suhtes ei kohaldata OECD otsust; |
|
d) |
artikli 3 lõikes 3 nimetatud erandjuhud tuleb kindlaks määrata ja vajaduse korral tuleb sellised jäätmed lisada IVA ja V lisasse ja kustutada III lisast; |
|
e) |
V lisa tuleb muuta, et see kajastaks ohtlike jäätmete nimekirjas tehtavaid kokkulepitud muudatusi, mis on vastu võetud kooskõlas direktiivi 91/689/EMÜ artikli 1 lõikega 4; |
|
f) |
VIII lisa muudetakse, et see kajastaks asjakohastes rahvusvahelistes konventsioonides ja kokkulepetes tehtud muudatusi. |
2. IX lisa muutmisel peab nõukogu 23. detsembri 1991. aasta direktiivi 91/692/EMÜ (teatavate keskkonnaalaste direktiivide rakendamise aruannete ühtlustamise ja ratsionaliseerimise kohta) (22) kohaselt moodustatud komitee täievoliliselt aruteludes osalema.
3. Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 kehtestatud ajavahemik on 3 kuud.
Artikkel 59
Täiendavad meetmed
1. Komisjon võib käesoleva määruse rakendamiseks rakendada järgmisi täiendavaid meetmeid:
|
a) |
finantstagatise või võrdväärse kindlustuse arvutamise meetod vastavalt artiklis 6 sätestatule; |
|
b) |
juhised artikli 12 lõike 1 punkti g kohaldamiseks; |
|
c) |
täiendavad tingimused ja nõuded eelneva nõusoleku saanud taaskasutuskohtadele vastavalt artiklis 14 nimetatule; |
|
d) |
juhised artikli 15 kohaldamiseks seoses vahepealsete taaskasutamis- või kõrvaldamistoimingutega põhjalikult muudetud jäätmete identifitseerimise ja jälitamisega; |
|
e) |
juhised pädevate asutuste koostööks ebaseaduslike saadetiste osas vastavalt artiklis 24 nimetatule; |
|
f) |
tehnilised ja organisatsioonilised nõuded elektroonilise andmevahetuse praktiliseks rakendamiseks dokumentide esitamisel ja teavitamisel kooskõlas artikli 26 lõikega 4; |
|
g) |
täiendavad juhised keelte kasutamise kohta, millele on viidatud artiklis 27; |
|
h) |
II jaotise menetlusnõuete täiendav selgitamine nende rakendamisel ühendusest, ühendusse ja läbi ühenduse toimuvale ekspordile, impordile ja transiidile; |
|
i) |
täiendavad juhised määratlemata õigusterminite kohta. |
2. Selliste meetmete võtmine otsustatakse kooskõlas direktiivi 75/442/EMÜ artikli 18 lõikes 2 osutatud menetlusega.
3. Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 kehtestatud ajavahemik on 3 kuud.
Artikkel 60
Ülevaatamine
1. Hiljemalt ... (23) vaatab komisjon üle sätete sõltuvuse käesoleva määruse ja seniste inimeste ja loomade tervise kaitse kohta käivate valdkondlike õigusaktide vahel, kaasa arvatud jäätmesaadetised, mis on hõlmatud määrusega (EÜ) nr 1774/2002. Vajaduse korral kaasnevad läbivaatamisega asjakohased ettepanekud selliste jäätmete saatmise menetluste ja korra samaväärse taseme saavutamiseks.
2. Viie aasta jooksul ... (24) vaatab komisjon läbi artikli 12 lõike 1 punkti c rakendamise, muuhulgas ka selle mõju keskkonnakaitsele ja siseturu toimimisele. Vajaduse korral tehakse ülevaatamise käigus asjakohaseid ettepanekuid selle sätte muutmiseks.
Artikkel 61
Kehtetuks tunnistamine
1. Määrus (EMÜ) nr 259/93 ja otsus 94/774/EÜ tunnistatakse kehtetuks alates ... (24).
2. Viited kehtetuks tunnistatud määrusele (EMÜ) nr 259/93 loetakse viideteks käesolevale määrusele.
3. Otsus 1999/412/EÜ tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist ... (25).
Artikkel 62
Üleminekueeskirjad
1. Igale teatatud saadetisele, mille kohta sihtkoha pädev asutus on vastuvõtukviitungi väljastanud enne ... (23), kohaldatakse määruse (EMÜ) nr 259/93 sätteid.
2. Kõik saadetised, millele asjaomased pädevad ametiasutused on andnud nõusoleku vastavalt määruses (EMÜ) nr 259/93 sätestatud korrale, teostatakse hiljemalt aasta pärast käesoleva määruse jõustumist.
3. Määruse (EMÜ) nr 259/93 artikli 41 lõike 2 ja käesoleva määruse artikli 51 kohane aruandlus ... (26) aastaks toimub otsuses 1999/412/EÜ sisalduva küsimustiku alusel.
Artikkel 63
Teatud liikmesriikidele kohaldatav üleminekukord
1. Kõigile Lätisse taaskasutamiseks lähetatavatele jäätmesaadetistele, mis on loetletud III ja IV lisas ja taaskasutamiseks ettenähtud jäätmesaadetistele, mida nendes lisades loetletud ei ole, kehtib kuni 31. detsembrini 2010 kooskõlas II jaotisega eelneva kirjaliku teatamise ja nõusoleku menetlus.
Erandina artiklist 12 ning sihtkoha käitluskohale ajutiste erandite kohaldamiseks kehtestatud tähtaja jooksul saavad pädevad asutused esitada vastuväiteid taaskasutatavate jäätmesaadetiste suhtes, mis on loetletud III ja IV lisas või taaskasutatavate jäätmesaadetiste suhtes, mida nendes lisades loetletud ei ole, kuid on saadetud käitluskohta, mille suhtes kohaldatakse ajutisi erandeid direktiivi 96/61/EÜ teatud sätetest .
2. Kõigile Poolasse taaskasutamiseks lähetatavatele jäätmesaadetistele, mis on loetletud III lisas, kehtib kuni 31. detsembrini 2012 kooskõlas II jaotisega eelneva kirjaliku teatamise ja nõusoleku menetlus.
Erandina artiklist 12 võivad pädevad asutused kuni 31. detsembrini 2007 esitada vastuväiteid järgmiste III ja IV lisas loetletud jäätmete Poolasse taaskasutamiseks saatmise suhtes, kui vastuväited esitatakse artikli 11 alusel:
B2020 ja GE 020 (klaasijäätmed)
B2070
B2080
B2100
B2120
B3010 ja GH013 (tahked plastijäätmed)
B3020 (paberijäätmed)
B3140 (õhkrehvide jäätmed)
Y46
Y47
A1010 ja A1030 (ainult arseenile ja elavhõbedale viitavad taanded)
A1060
A1140
A2010
A2020
A2030
A2040
A3030
A3040
A3070
A3120
A3130
A3160
A3170
A3180 (ainult polüklooritud naftaleeni suhtes)
A4010
A4050
A4060
A4070
A4090
AB030
AB070
AB120
AB130
AB150
AC060
AC070
AC080
AC150
AC160
AC260
AD150
Välja arvatud klaasijäätmete, paberijäätmete ja õhkrehvide jäätmete puhul võib seda ajavahemikku pikendada kuni 31. detsembrini 2012 kooskõlas direktiivi 75/442/EMÜ artikli 18 lõikes 2 osutatud menetlusega.
Erandina artiklist 12 võivad pädevad asutused kooskõlas artiklis 11 sätestatud vastuväidete esitamise põhimõtetega esitada kuni 31. detsembrini 2012 vastuväiteid järgmistele Poolasse lähetatavatele saadetistele:
|
a) |
IV lisas loetletud taaskasutatavad jäätmed: A2050 A3030 A3180, välja arvatud polüklooritud naftaleen A3190 A4110 A4120 RB020 |
ja
|
b) |
lisades loetlemata taaskasutatavad jäätmed. |
Erandina artiklist 12 ning sihtkoha käitluskohale ajutiste erandite kohaldamiseks kehtestatud tähtaja jooksul saavad pädevad asutused esitada vastuväiteid taaskasutatavate jäätmesaadetiste suhtes, mis on loetletud III ja IV lisas või taaskasutatavate jäätmesaadetiste suhtes, mida nendes lisades loetletud ei ole, kuid on saadetud käitluskohta, mille suhtes kohaldatakse ajutisi erandeid direktiivi 96/61/EÜ teatud sätetest.
3. Kõigile Slovakkiasse taaskasutamiseks lähetatavatele jäätmesaadetistele, mis on loetletud III ja IV lisas ja taaskasutatavate jäätmete saadetistele, mida nendes lisades loetletud ei ole, kehtib kuni 31. detsembrini 2011 kooskõlas II jaotisega eelneva kirjaliku teatamise ja nõusoleku menetlus.
Erandina artiklist 12 ning sihtkoha käitluskohale ajutiste erandite kohaldamiseks kehtestatud tähtaja jooksul saavad pädevad asutused esitada vastuväiteid taaskasutatavate jäätmesaadetiste suhtes, mis on loetletud III ja IV lisas või taaskasutatavate jäätmesaadetiste suhtes, mida nendes lisades loetletud ei ole, kuid on saadetud käitluskohta, mille suhtes kohaldatakse ajutisi erandeid direktiivide 94/67/EÜ ja 96/61/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. detsembri 2000. aasta direktiivi 2000/76/EÜ (jäätmete põletamise kohta) (27) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2001. aasta direktiivi 2001/80/EÜ teatavate suurtest põletusseadmetest õhku eralduvate saasteainete piiramise kohta (28) , teatud sätetest.
4. Kõigile Bulgaariasse taaskasutamiseks lähetatavatele jäätmesaadetistele, mis on loetletud III lisas, kehtib kuni 31. detsembrini 2014 kooskõlas II jaotisega eelneva kirjaliku teatamise ja nõusoleku menetlus.
Erandina artiklist 12 võivad Bulgaaria pädevad asutused 31. detsembrini 2009 esitada vastuväiteid Bulgaariasse taaskasutamiseks lähetatavate järgmiste III ja IV lisas loetletud jäätmesaadetiste suhtes kooskõlas artiklis 11 kehtestatud põhjustega:
B2070
B2080
B2100
B2120
Y46
Y47
A1010 ja A1030 (vaid arseenile ja elavhõbedale viitavad taanded)
A1060
A1140
A2010
A2020
A2030
A2040
A3030
A3040
A3070
A3120
A3130
A3160
A3170
A3180 (kohaldatakse vaid polüklooritud naftaleenide (PCN) suhtes)
A4010
A4050
A4060
A4070
A4090
AB030
AB070
AB120
AB130
AB150
AC060
AC070
AC080
AC150
AC160
AC260
AD150
Seda perioodi võib pikendada 31. detsembrini 2012 kooskõlas direktiivi 75/442/EMÜ artikli 18 lõikes 2 osutatud menetlusega.
Erandina artiklist 12 võivad Bulgaaria pädevad asutused 31. detsembrini 2009 esitada vastuväiteid Bulgaariasse lähetatavate järgmiste jäätmesaadetiste suhtes kooskõlas artiklis 11 kehtestatud põhjustega:
|
a) |
IV lisas loetletud taaskasutamiseks mõeldud jäätmed: A2050 A3030 A3180, välja arvatud polüklrooritud naftaleenid (PCN) A3190 A4110 A4120 RB020 |
ja
|
b) |
lisades loetlemata taaskasutamiseks mõeldud jäätmed. |
Erandina artiklist 12 ning sihtkoha käitluskohale ajutiste erandite kohaldamiseks kehtestatud tähtaja jooksul esitavad Bulgaaria pädevad asutused vastuväiteid taaskasutatavate jäätmetesaadetiste suhtes, mis on loetletud III ja IV lisas, või taaskasutatavate jäätmesaadetiste suhtes, mida nendes lisades loetletud ei ole, kuid mis on saadetud käitluskohta, mille suhtes kohaldatakse ajutisi erandeid direktiivide 96/61/EÜ ja 2001/80/EÜ teatud sätetest.
5. Kõigile Rumeeniasse taaskasutamiseks lähetatavatele jäätmesaadetistele, mis on loetletud III lisas, kehtib 31. detsembrini 2015 kooskõlas II jaotisega eelneva kirjaliku teatamise ja nõusoleku menetlus.
Erandina artiklist 12 võivad Rumeenia pädevad asutused esitada 31. detsembrini 2011 vastuväiteid järgmiste Rumeeniasse lähetatavate III ja IV lisas loetletud taaskasutamiseks mõeldud jäätmesaadetiste suhtes kooskõlas artiklis 11 sätestatud põhjustega vastuväidete esitamiseks:
B2070
B2100, välja arvatud alumiiniumoksiidi jäätmed
B2120
B4030
Y46
Y47
A1010 ja A1030 (vaid arseenile, elavhõbedale ja talliumile viitavad taanded)
A1060
A1140
A2010
A2020
A2030
A3030
A3040
A3050
A3060
A3070
A3120
A3130
A3140
A3150
A3160
A3170
A3180 (kohaldatakse vaid polüklooritud naftaleenide (PCN) suhtes)
A4010
A4030
A4040
A4050
A4080
A4090
A4100
A4160
AA060
AB030
AB120
AC060
AC070
AC080
AC150
AC160
AC260
AC270
AD120
AD150
Seda perioodi võib pikendada 31. detsembrini 2015 kooskõlas direktiivi 75/442/EMÜ artikli 18 lõikes 2 osutatud menetlusega.
Erandina artiklist 12 võivad Rumeenia pädevad asutused 31. detsembrini 2011 esitada vastuväiteid Rumeeniasse lähetatavate järgmiste jäätmesaadetiste suhtes kooskõlas artiklis 11 kehtestatud põhjustega vastuväidete esitamiseks:
|
a) |
IV lisas loetletud taaskasutamiseks mõeldud jäätmed: A2050 A3030 A3180, välja arvatud polüklrooritud naftaleenid (PCN) A3190 A4110 A4120 RB020 |
ja
|
b) |
lisades loetlemata taaskasutamiseks mõeldud jäätmed. |
Seda perioodi võib pikendada 31. detsembrini 2015 kooskõlas direktiivi 75/442/EMÜ artikli 18 lõikes 2 osutatud menetlusega.
Erandina artiklist 12 ning sihtkoha käitluskohale ajutiste erandite kohaldamiseks kehtestatud perioodi jooksul esitavad Rumeenia pädevad asutused vastuväiteid taaskasutatavate jäätmetesaadetiste suhtes, mis on loetletud III ja IV lisas, ja taaskasutatavate jäätmesaadetiste suhtes, mida nendes lisades loetletud ei ole, kuid mis on saadetud käitluskohta, mille suhtes kohaldatakse ajutisi erandeid direktiivide 96/61/EÜ, 2000/76/EÜ või 2001/80/EÜ teatud sätetest.
6. Kui käesolevas artiklis viidatakse II jaotisele seoses III lisas loetletud jäätmetega, siis ei kohaldata artikli 3 lõiget 2, artikli 4 teise lõigu punkti 5, samuti artikleid 6, 11, 22, 23, 24, 25 ja 31.
Artikkel 64
Jõustumine ja kohaldamine
1. Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda hakatakse kohaldama ... (29).
2. Kui Bulgaaria või Rumeenia ühinemise kuupäev on lõikes 1 sätestatud kohaldamiskuupäevast hilisem, kohaldatakse ühinemiskuupäevale erandina lõikest 1 artikli 63 lõikeid 4 ja 5.
3. Sõltuvalt asjaomaste liikmesriikide kokkuleppest võib artikli 26 lõiget 4 kohaldada enne ... (29).
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides.
...
Euroopa Parlamendi nimel
president
Nõukogu nimel
eesistuja
(1) ELT C 108, 30.4.2004, lk 58.
(2) Euroopa Parlamendi 19. novembri 2003. aasta arvamus (ELT C 87 E, 7.4.2004, lk 281 ), nõukogu 24. juuni 2005. aasta ühine seisukoht (ELT C 206 E, 23.8.2005, lk 1) ja Euroopa Parlamendi 25. oktoobri 2005. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).
(3) EÜT L 30, 6.2.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 2557/2001 (EÜT L 349, 31.12.2001, lk 1).
(4) EÜT L 310, 3.12.1994, lk 70.
(5) EÜT L 156, 23.6.1999, lk 37.
(6) EÜT L 39, 16.2.1993, lk 1.
(7) EÜT L 39, 16.2.1993, lk 3.
(8) EÜT L 272, 4.10.1997, lk 45.
(9) EÜT L 22, 24.1.1997, lk 14.
(10) EÜT L 273, 10.10.2002, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 416/2005 (ELT L 66, 12.3.2005, lk 10 ).
(11) EÜT L 194, 25.7.1975, lk 39. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).
(12) EÜT L 257, 10.10.1996, lk 26. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003.
(13) EÜT L 314, 30.11.2001, lk 1.
(14) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.
(15) EÜT L 35, 12. 2. 1992, lk 24.
(16) EÜT L 377, 31.12.1991, lk 20. Direktiivi on muudetud direktiiviga 94/31/EÜ (EÜT L 168, 2.7.1994, lk 28).
(17) EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1. Määrust on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.
(18) EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2286/2003 (ELT L 343, 31.12.2003, lk 1).
(19) EÜT L 204, 21.7.1998, lk 37. Direktiivi on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.
(20) EÜT L 13, 19.1.2000, lk 12.
(21) EÜT L 226, 6.9.2000, lk 3. Otsust on viimati muudetud nõukogu otsusega 2001/573/EÜ (EÜT L 203, 28.7.2001, lk 18).
(22) EÜT L 377, 31.12.1991, lk 48. Direktiivi on muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003.
(23) Käesoleva määruse jõustumise kuupäevaks.
(24) Käesoleva määruse kohaldamiskuupäevast (12 kuud pärast avaldamist).
(25) Käesoleva määruse kohaldamisaastale järgnev aasta (teine avaldamisjärgne aasta).
(26) Käesoleva määruse kohaldamisaasta (12 kuud pärast avaldamist).
(27) EÜT L 332, 28.12.2000, lk 91.
(28) EÜT L 309, 27.11.2001, lk 1. Direktiivi on muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.
(29) 12 kuu möödumist käesoleva määruse avaldamisest.
IA LISA
Teatis riikidevaheliste jäätmevedude kohta EL
Teatises kasutatavate lühendite ja koodide loetelu
Lisateavet, mis puudutab eelkõige jäätmete identifitseerimist (lahter 14), st Baseli konventsiooni VIII ja IX lisa koodide, OECD koodide ja Y-koodide kohta võib leida juhisest/kasutusjuhendist, mis on kättesaadav OECD-st ja Baseli konventsiooni sekretariaadist.
IB LISA
Saatekiri EL piiriülese veo/piiriüleste vedude kohta
Saatekirjas kasutatavate lühendite ja koodide loetelu
Lisateavet, mis puudutab eelkõige jäätmete identifitseerimist (lahter 14), s.t Baseli konventsiooni VIII ja IX lisa koodide, OECD koodide ja Y-koodide kohta võib leida juhisest/kasutusjuhendist, mis on kättesaadav OECD-st ja Baseli konventsiooni sekretariaadist.
IC LISA
TEATISE JA SAATEKIRJA TÄITMISE JUHISED
II LISA
TEATAMIST PUUDUTAV TEAVE JA DOKUMENDID
1. osa TEATISES SISALDUV VÕI SELLELE LISATAV TEAVE:
|
1. |
Teatise seerianumber või muu heakskiidetud tunnus ja saadetiste kavandatav koguarv. |
|
2. |
Teataja nimi, aadress, telefon, telefaks, e-post, registreerimisnumber ja kontaktisik. |
|
3. |
Kui teataja ei ole jäätmetekitaja: jäätmetekitaja(te) nimi, aadress, telefoninumber, faksinumber, e-posti aadress ja kontaktisik. |
|
4. |
Vahendaja(te) või kaupleja(te) nimi, aadress, telefoninumber, faksinumber, e-posti aadress ja kontaktisik, juhul kui teataja on volitanud teda vastavalt artikli 2 punktile 15. |
|
5. |
Taaskasutus- või jäätmekõrvalduskoha nimi, aadress, telefoninumber, faksinumber, e-posti aadress, registreerimisnumber, kontaktisik, kasutatavad tehnoloogiad ja võimalik staatus nagu on eelnevalt kokku lepitud vastavalt artiklile 14. Kui jäätmed on mõeldud esialgseks taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks, tuleb anda samasugust teavet kõikide käitluskohtade kohta, kus on kavandatud läbi viia esialgseid ja mitte-esialgseid taaskasutus- või kõrvaldamistoiminguid. Kui taaskasutus- või jäätmekõrvalduskoht on kantud nõukogu direktiivi 96/61/EÜ, I lisa 5. kategooria nimekirja, tuleb lisada tõendid (nt olemasolu tõendav deklaratsioon) kehtiva loa kohta, mis on välja antud vastavalt kõnealuse direktiivi artiklitele 4 ja 5. |
|
6. |
Vastuvõtja nimi, aadress, telefoninumber, faksinumber, e-posti aadress, registreerimisnumber ja kontaktisik. |
|
7. |
Jäätmete kavandatud vedaja(te) ja/või nende esindaja nimi, aadress, telefoninumber, faksinumber, e-posti aadress, registreerimisnumber ja kontaktisik. |
|
8. |
Lähteriik ja asjaomane pädev asutus. |
|
9. |
Transiidiriigid ja asjaomased pädevad asutused. |
|
10. |
Sihtriik ja asjaomane pädev asutus. |
|
11. |
Ühekordne või üldine teatis. Üldise teatise puhul taotletav kehtivusaeg. |
|
12. |
Jäätmete lähetamise eeldatav kuupäev(ad). |
|
13. |
Eeldatav transpordiliik. |
|
14. |
Kavandatud marsruut (väljumiskoht ja igasse asjaomasesse riiki sisenemise koht ja sealt väljumise koht, kaasa arvatud ühendusse saabumist ja/või sealt väljumist ja/või eksporti kontrollivad tolliasutused) ja kavandatud marsruut ettenägematute asjaolude puhul (marsruut väljumis- ja sisenemiskoha vahel), kaasa arvatud võimalikud variandid. |
|
15. |
Tõend vedaja(te) registreerimise kohta, kui asi puudutab jäätmete transporti (nt selle olemasolu kinnitav deklaratsioon). |
|
16. |
Jäätmeliigi nimetus asjakohases nimistus, allikas(allikad), kirjeldus, koostis ja võimalike ohtlike omaduste iseloomustus. Kui jäätmed pärinevad mitmest allikast, siis ka jäätmete üksikasjalik loend. |
|
17. |
Arvatavad maksimaalsed ja minimaalsed kogused. |
|
18. |
Kavandatud pakkimisviis. |
|
19. |
Taaskasutus- või kõrvaldamistoimingu(te) spetsifikatsioon, millele on osutatud nõukogu direktiivi 75/442/EMÜ IIA ja B lisades. |
|
20. |
Kui jäätmed on määratud taaskasutusse:
|
|
21. |
Tõend kolmandatele isikutele tekitatud kahju korvamiseks võetud kindlustuse kohta (nt selle olemasolu kinnitav deklaratsioon). |
|
22. |
Tõend teataja ja vastuvõtja vahel jäätmete taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks sõlmitud lepingu kohta (või selle olemasolu kinnitav deklaratsioon), mis on teatamise ajal kehtiv vastavalt artikli 4 punkti 4 teisele lõigule ja artiklile 5. |
|
23. |
Jäätmetekitaja, uue jäätmetekitaja või koguja ja vahendaja või kaupleja vahel sõlmitud lepingu koopia või tõend lepingu kohta (või selle olemasolu kinnitav deklaratsioon), juhul kui vahendaja või kaupleja tegutseb teatajana. |
|
24. |
Tõend finantstagatise või sellega võrdväärse kindlustuse kohta (või selle olemasolu kinnitav deklaratsioon, kui pädev asutus seda lubab), mis on kehtiv teatamise ajal või kui seda lubab pädev asutus, mis kiidab heaks finantstagatise või sellega võrdväärse kindlustuse, siis hiljemalt saatmise alguses vastavalt artiklitele 4 ja 6. |
|
25. |
Teatajapoolne kinnitus selle kohta, et talle teadaolevalt on esitatud teave täielik ja tõene. |
|
26. |
Kui teataja ei ole jäätmetekitaja vastavalt artikli 2 punkti 15 alapunkti a alapunktile i, tagab teataja, et jäätmetekitaja või üks artikli 2 punkti 15 alapunkti a alapunktis ii või iii osutatud isikutest kirjutaks samuti alla IA lisas sätestatud teatisele. |
2. osa SAATEKIRJAS SISALDUV VÕI SELLELE LISATAV TEAVE
Saatekiri peab sisaldama kogu 1. osas loetletud teavet, mis on ajakohastatud edaspidi esitatud üksikasjade kohaselt ning mis hõlmab muud kindlaksmääratud lisateavet:
|
1. |
Saadetiste järjenumber ja saadetiste koguarv. |
|
2. |
Kuupäev, mil saatmine algas. |
|
3. |
Transpordiliik. |
|
4. |
Vedaja(te) nimi, aadress, telefoninumber, faksinumber, e-posti aadress. |
|
5. |
Marsruut (väljumiskoht ja igasse asjaomasesse riiki sisenemiskoht ja sealt väljumiskoht, kaasa arvatud ühendus saabumis- ja/või väljumis- ja/või eksporditolliasutus) ja marsruut ettenägematute asjaolude puhul (marsruut väljumis- ja sisenemiskoha vahel), kaasa arvatud võimalikud variandid. |
|
6. |
Kogused. |
|
7. |
Pakenditüüp. |
|
8. |
Vedaja(te) poolt rakendatavad erilised ettevaatusabinõud. |
|
9. |
Teatajapoolne kinnitus, et ta on saanud kõik vajalikud nõusolekud asjaomaste riikide pädevatelt asutustelt. Deklaratsioonil peab olema teataja allkiri. |
|
10. |
Asjakohased allkirjad iga järelevalve all teostatud teisalduse puhul. |
3. osa LISATEAVE JA DOKUMENDID, MIDA VÕIVAD NÕUDA PÄDEVAD ASUTUSED
|
1. |
Loa liik ja kehtivus, mille alusel jäätmekäitlus- või taaskasutuskoht toimib. |
|
2. |
Koopia loast, mis on antud välja vastavalt direktiivi 96/61/EÜ artiklitele 4 ja 5. |
|
3. |
Teave meetmete kohta, mida tuleb transpordi ohutuse tagamiseks rakendada. |
|
4. |
Transpordil läbitav vahemaa teataja ja käitluskoha vahel, kaasa arvatud võimalikud muud marsruudid ettenägematute asjaolude puhul ning ühendvedude puhul koht, kus üleandmine toimub. |
|
5. |
Teave teataja ja käitluskoha vahel toimunud transpordi maksumuse kohta. |
|
6. |
Tõend vedaja(te) registreerimise kohta, kui asi puudutab jäätmete transporti. |
|
7. |
Jäätmete koostise keemiline analüüs. |
|
8. |
Jäätmete tekkimisprotsessi kirjeldus. |
|
9. |
Vastuvõtvas käitluskohas toimuva töötlemisviisi kirjeldus. |
|
10. |
Finantstagatis või sellega võrdväärne kindlustus või vastav koopia. |
|
11. |
Teave, mis puudutab finantstagatise või sellega võrdväärse kindlustuse arvutamist vastavalt artikli 4 punkti 5 teisele lõigule ja artiklile 6. |
|
12. |
I osa punktides 22 ja 23 osutatud lepingute koopiad. |
|
13. |
Kolmandatele isikutele tekitatud kahju korvamiseks võetud kindlustuspoliisi koopia. |
|
14. |
Muu teave, mis on vajalik teatise hindamiseks vastavalt käesoleva määruse ning siseriiklike õigusaktide nõuetele. |
III LISA
JÄÄTMETE NIMEKIRI, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE SAADETISTEGA KAASASOLEVA TEABE ÜLDNÕUET (“ROHELISES” NIMEKIRJAS LOETLETUD JÄÄTMED) (1)
Olenemata sellest, kas jäätmed on käesolevas nimekirjas nimetatud, ei või nende suhtes kohaldada üldnõuet, kui nendega on kaasa teave, et need on teiste ainetega saastunud nii, et
|
a) |
jäätmetega seotud oht suureneb piisavalt, et nende suhtes võiks kohaldada eelneva kirjaliku etteteatamise ja nõusoleku menetlust, kui võtta arvesse muudetud nõukogu direktiivi 91/689/EMÜ III lisas loetletud ohtlikud omadused, või |
|
b) |
jäätmete taaskasutamine keskkonnaohutul viisil ei ole võimalik. |
I osa
Järgmiste jäätmeliikide suhtes kohaldatakse üldnõuet, mille kohaselt tuleb koos jäätmeliigiga esitada teatud teave:
Baseli konventsiooni IX lisas loetletud jäätmed (2).
Käesolevas määruses:
|
a) |
kõiki viiteid Baseli konventsiooni IX lisa A-nimekirjale loetakse viiteks käesoleva määruse IV lisale; |
|
b) |
Baseli konventsiooni kandes B1020 hõlmab termin “sulamid valmis kujul” kõiki seal loetletud metallilisi laialikandumatuid (3) jäätmeid; |
|
c) |
Baseli konventsiooni kande B1100 osa “vase töötlemisel tekkiv räbu” jne ei kehti ja selle asemel kehtib II osa (OECD) kanne GB040; |
|
d) |
Baseli konventsiooni kanne B1110 ei kehti ja selle asemel kehtivad II osa kanded GC010 ja GC020; |
|
e) |
Baseli konventsiooni kanne B2050 ei kehti ja selle asemel kehtib II osa (OECD) kanne GG040; |
|
f) |
Baseli konventsiooni kandes B3010 loetakse, et viide fluoritud polümeersetele jäätmetele hõlmab ka fluoritud etüleeni polümeere ja kopolümeere (PTFE). |
II osa
Järgmiste jäätmeliikide suhtes kohaldatakse samuti üldnõuet, mille kohaselt tuleb koos jäätmeliigiga esitada teatud teave:
|
Metalle sisaldavad jäätmed, mis tekivad metallide sulatamisel, nende väljasulatamisel ja rafineerimisel |
||
|
GB040 |
7112 262030 262090 |
Väärismetallide ja vase töötlemisel saadud räbu, edasiseks rafineerimiseks |
|
Muud metalle sisaldavad jäätmed |
||
|
GC010 |
|
Elektrikoostud, ainult metallidest või sulamitest |
|
GC020 |
|
Elektroonikajäägid (nt trükkskeemplaadid, elektroonikaosad, juhtmed jms) ning väljalammutatud elektroonikaosad, millest saab regenereerida põhija väärismetalle |
|
GC030 |
ex 890800 |
Lammutamisele määratud laevad jm ujuvkonstruktsioonid, nõuetekohaselt tühjendatud kogu lastist ja muudest laeva töös kasutatud materjalidest, mida võib liigitada ohtlikeks aineteks või jäätmeteks |
|
GC050 |
|
Katalüütilise krakkimise juures kasutatud vedelkatalüsaatorid (FCC) (nt alumiiniumoksiid, tseoliidid) |
|
Laialikandumatud klaasijäätmed |
||
|
GE020 |
ex 7001 ex 701939 |
Klaaskiu jäätmed |
|
Laialikandumatud keraamikajäätmed |
||
|
GF010 |
|
Jäätmed, mis pärinevad vormimisjärgselt põletatud (kasutamata ja/või kasutatud) keraamikast, sh keraamilistest anumatest |
|
Muud peamiselt anorgaanilistest koostisosadest jäätmed, mis võivad sisaldada metalle ja orgaanilisi materjale |
||
|
GG030 |
ex 2621 |
Kivisöeküttel töötavate elektrijaamade koldetuhk ja räbu |
|
GG040 |
ex 2621 |
Kivisöeküttel töötavate elektrijaamade lendtuhk |
|
Tahked plastijäätmed |
||
|
GH013 |
391530 ex 390410-40 |
Vinüülkloriidi polümeerid |
|
Jäätmed, mis tekivad naha parkimisel, töötlemisel ja kasutamisel |
||
|
GN010 |
ex 050200 |
Sea- ja metsseaharjaste, mägrakarvade ning harjamaterjalina kasutatavate muude karvade jäätmed |
|
GN020 |
ex 050300 |
Hobusejõhvijäätmed, tugimaterjalil või ilma tugimaterjalita, kihti laotatud või laotamata |
|
GN030 |
ex 050590 |
Sulgede- või udusulgedega linnunahad ja linnukeha muud osad, suled ja nende osad (kärbitud või kärpimata servadega) ning udusuled, puhastatud, desinfitseeritud või säilitamise eesmärgil töödeldud |
(1) Käesolev nimekiri pärineb OECD otsuse 3. liitest.
(2) Baseli konventsiooni IX lisa on toodud ära käesoleva määruse V lisa 1. osa B-nimekirjas.
(3) “Laialikandumatute” hulka ei arvata pulbri, setete ja tolmu kujul esinevaid jäätmeid ning tahkeid jäätmeid, mis sisaldavad ohtlikke kapseldunud vedelikke.
IIIA LISA
KAHE VÕI ENAMA II JA III LISAS LOETLETUD JÄÄTMELIIGI SEGUD, MIS EI OLE KLASSIFITSEERITUD ÜHE KANDENA VASTAVALT ARTIKLI 3 LÕIKES 2 OSUTATULE
IIIB LISA
ROHELISSE NIMEKIRJA KANTUD JÄÄTMED, MIS OOTAVAD KAASAMIST BASELI KONVENTSIOONI VÕI OECD OTSUSE VASTAVATESSE LISADESSE NAGU OSUTATUD ARTIKLI 58 LÕIKE 1 PUNKTIS b
IV LISA
JÄÄTMETE NIMEKIRI, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE KIRJALIKU ETTETEATAMISE JA NÕUSOLEKU MENETLUST (“KOLLASE” NIMEKIRJA JÄÄTMED) (1)
I osa:
Järgmiste jäätmeliikide suhtes kohaldatakse kirjaliku etteteatamise ja nõusoleku menetlust:
Baseli konventsiooni II ja VIII lisas loetletud jäätmed (2).
Käesolevas määruses:
|
a) |
kõiki viiteid Baseli konventsiooni VIII lisa B-nimekirjale loetakse viiteks käesoleva määruse III lisale; |
|
b) |
Baseli konventsiooni kandes A1010 viitavad sõnad “välja arvatud (IX lisa) B-nimekirjas loetletud jäätmed” nii Baseli konventsiooni kandele B1020 kui ka käesoleva määruse III lisa I osa punkti b kande B1020 märkusele; |
|
c) |
Baseli konventsiooni kanded A1180 ja A2060 ei kehti ja nende asemel kehtivad vajadusel III lisa II osa OECD kanded GC010, GC020 ja GG040; |
|
d) |
Baseli konventsiooni kanne A4050 hõlmab alumiiniumi väljasulatamisel läbikulunud reaktorivooderdisi, kuna need sisaldavad Y33 anorgaanilisi tsüaniide. Kui tsüaniidid on hävinud, kuuluvad läbikulunud reaktorivooderdised II osa kande AB120 alla, kuna need sisaldavad Y32 anorgaanilised fluoriühendid, v.a kaltsiumfluoriidi. |
II osa
Järgmiste jäätmeliikide suhtes kohaldatakse kirjaliku etteteatamise ja nõusoleku menetlust:
|
Metalle sisaldavad jäätmed |
||
|
AA010 |
261900 |
Dross, tagid jm raua või terase tootmisjäägid (3) |
|
AA060 |
262050 |
Vanaadiumituhk ja -jäägid1 |
|
AA190 |
810420 ex 810430 |
Tuleohtlikud, pürofoorsed või veega kokkupuutel tuleohtlikke gaase ohtlikus koguses eritavad magneesiumijäätmed ja -murd |
|
Peamiselt anorgaanilisi koostisosi sisaldavad jäätmed, milles võib olla metalle ja orgaanilisi aineid |
||
|
AB030 |
|
Metallide pinnatöötlusel tekkinud tsüaniidivabade protsesside jäätmed |
|
AB070 |
|
Valutöödel kasutatud liivad |
|
AB120 |
ex 281290 ex 3824 |
Mujal nimetamata anorgaanilised halogeniidiühendid |
|
AB130 |
|
Liivapritsipuru |
|
AB150 |
ex 382490 |
Suitsugaaside väävlitustamisel tekkinud rafineerimata kaltsiumsulfit ja kaltsiumsulfaat |
|
Peamiselt orgaanilisi koostisosi sisaldavad jäätmed, milles võib olla metalle ja anorgaanilisi aineid |
||
|
AC060 |
ex 381900 |
Hüdraulikavedelikud |
|
AC070 |
ex 381900 |
Pidurivedelikud |
|
AC080 |
ex 382000 |
Antifriisid |
|
AC150 |
|
Klorofluorosüsivesinikud |
|
AC160 |
|
Haloonid |
|
AC170 |
ex 440310 |
Töödeldud korgi- ja puidujäätmed |
|
AC250 |
|
Pindaktiivsed ained |
|
AC260 |
ex 3101 |
Sealäga; fekaalid |
|
AC270 |
|
Reoveesetted |
|
Jäätmed, milles võib olla kas anorgaanilisi või orgaanilisi koostisosi |
||
|
AD090 |
ex 382490 |
Repro- ja fotokemikaalide tootmisel, kokkusegamisel ja kasutamisel tekkinud jäätmed, mujal nimetamata |
|
AD100 |
|
Plastide pinnatöötlusel tekkinud tsüaniidivabade protsesside jäätmed |
|
AD120 |
ex 391400 ex 3915 |
Ioonivahetusvaigud |
|
AD150 |
|
Filtreeriva materjalina (nt biofiltrina) kasutatud looduslikud orgaanilised ained |
|
Peamiselt anorgaanilisi koostisosi sisaldavad jäätmed, milles võib olla metalle ja orgaanilisi aineid |
||
|
RB020 |
ex 6815 |
Keraamilisel alusel valmistatud kiud, millel on asbestiga analoogsed füüsikalis-keemilised omadused |
(1) Käesolev nimekiri pärineb OECD otsuse 4. liitest.
(2) Baseli konventsiooni VIII lisa on toodud ära käesoleva määruse V lisa 1. osa A-nimekirjas. Baseli konventsiooni II lisa sisaldab järgmisi kandeid: Y 46 Olmejäätmed, välja arvatud juhul kui on asjakohaselt klassifitseeritud ühe kandena III lisas. Y 47 Olmejäätmete põletamisel tekkivad jäägid.
(3) Käesolevasse loetellu kuuluvad tuhk, jäägid, räbu, dross, riibed, tagi, tolm, pulber, setted ja koogid, kui neid ei ole mujal nimetatud.
IVA LISA
III LISAS LOETLETUD JÄÄTMED, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE EELNEVA KIRJALIKU TEATAMISE JA NÕUSOLEKU KORDA (ARTIKLI 3 LÕIGE 3)
V LISA
JÄÄTMED, MILLE SUHTES KEHTIB ARTIKLIS 36 SÄTESTATUD EKSPORDIKEELD SISSEJUHATUS
1. V lisa ei mõjuta nõukogu direktiivi 75/442/EMÜ ja direktiivi 91/689/EMÜ kohaldamist.
2. Käesolev lisa koosneb kolmest osast, kusjuures 2. ja 3. osa kohaldatakse vaid siis, kui 1. osa ei ole kohaldatav. Järelikult tuleb selleks, et kindlaks teha, kas konkreetne jäätmeliik on käesolevas lisas loetletud, eelnevalt kontrollida, kas see on loetletud käesoleva lisa 1. osas, ja kui mitte, siis 2. osas ja kui ka seal mitte, siis 3. osas.
1. osa on jagatud kaheks: A-nimekirjas on loetletud vastavalt Baseli konventsiooni artikli 1 punkti i alapunktile a ohtlikeks klassifitseeritud jäätmeliigid, millele seetõttu kehtib ekspordikeeld ning B-nimekirjas on loetletud jäätmeliigid, mida ei käsitleta Baseli konventsiooni artikli 1 punkti i alapunktis a ning millele seetõttu ekspordikeeldu ei kehti.
Seega, kui jäätmeliik on loetletud 1. osas, tuleb kontrollida, kas see on loetletud A-nimekirjas või B-nimekirjas. Juhul, kui jäätmeliik ei ole loetletud 1. osa A-nimekirjas ega B-nimekirjas, tuleb kontrollida, kas see on loetletud 2. osa ohtlike jäätmete hulgas (s.t tärniga tähistatud jäätmeliikide hulgas) või 3. osas ja kui see on nii, siis kehtib sellele jäätmele ekspordikeeld.
3. 1. osa B-nimekirjas loetletud jäätmeliikide või 2. osa mitteohtlike jäätmete hulgas loetletud jäätmete (s.t tärniga mittetähistatud jäätmeliikide) suhtes kehtib ekspordikeeld, kui need on teiste ainetega saastunud nii, et
|
a) |
jäätmetega seotud oht suureneb piisavalt, et nende suhtes võiks kohaldada eelneva kirjaliku teatamise ja nõusoleku menetlust, kui võtta arvesse nõukogu direktiivi 91/689/EMÜ III lisas loetletud ohtlikke omadusi, või |
|
b) |
jäätmete taaskasutamine keskkonnaohutu viisil ei ole võimalik. |
1. OSA (1)
A-nimekiri (Baseli konventsiooni VIII lisa)
|
A1 |
Metallijäätmed ja metalli sisaldavad jäätmed |
||||||||||||||||||
|
A1010 |
Metallijäätmed ja jäätmed, mis sisaldavad järgmiste metallide sulameid:
välja arvatud B-nimekirjas loetletud jäätmed. |
||||||||||||||||||
|
A1020 |
Jäätmed, mis sisaldavad koostisosadena või saasteainetena mõnda järgmistest metallidest, välja arvatud metallijäätmed suures mahus:
|
||||||||||||||||||
|
A1030 |
Jäätmed, mis sisaldavad koostisosadena või saasteainetena mõnda järgmistest:
|
||||||||||||||||||
|
A1040 |
Jäätmed, mille koostisosadeks on:
|
||||||||||||||||||
|
A1050 |
Galvaanilised setted |
||||||||||||||||||
|
A1060 |
Metallisöövitamise vedeljäägid |
||||||||||||||||||
|
A1070 |
Tsingi töötlemisel tekkivad leostusjäägid, tolm ja setted, nt jarosiit, hematiit jne |
||||||||||||||||||
|
A1080 |
Tsingijäägid, mida ei ole loetletud B-nimekirjas ning mis sisaldavad pliid ja kaadmiumi kontsentratsioonis, millest piisab III lisas nimetatud omaduste ilmnemiseks |
||||||||||||||||||
|
A1090 |
Isoleeritud vasktraadi põletamise tuhk |
||||||||||||||||||
|
A1100 |
Vasesulatusahjugaasi puhastussüsteemide tolm ja jäägid |
||||||||||||||||||
|
A1110 |
Vase elektrorafineerimis- ja ekstraheerimisoperatsioonide ammendunud elektrolüütilised lahused |
||||||||||||||||||
|
A1120 |
Vase elektrorafineerimis- ja ekstraheerimisoperatsioonide elektrolüüdi puhastussüsteemide jäätmesetted, välja arvatud anoodjäägid |
||||||||||||||||||
|
A1130 |
Lahustunud vaske sisaldavad ammendunud söövituslahused |
||||||||||||||||||
|
A1140 |
Vask(II)kloriid- ja vasktsüaniidkatalüsaatorite jäätmed |
||||||||||||||||||
|
A1150 |
Trükkplaatide põletamisel tekkiv väärismetallide tuhk, mida ei ole nimetatud B-nimekirjas (2) |
||||||||||||||||||
|
A1160 |
Tervete või purustatud pliiakude jäätmed |
||||||||||||||||||
|
A1170 |
Sorteerimata patareide jäätmed, välja arvatud ainult B-nimekirjas loetletud mitmesugused patareid. B-nimekirjas loetlemata patareide jäätmed, mis sisaldavad I lisas loetletud koostisosi määral, mis lubab neid pidada ohtlikeks jäätmeteks |
||||||||||||||||||
|
A1180 |
Elektriliste ja elektrooniliste seadiste jäätmed või murd (3), mille koostisosadeks on näiteks A-nimekirjas loetletud akud ja muud patareid, elavhõbedat sisaldavad lülitid, elektronkiiretoruklaas ja muu aktiveeritud klaas ning PCB-kondensaatorid või mis on saastatud I lisas loetletud koostisosadega (nt kaadmium, elavhõbe, plii, polükloorbifenüül) sel määral, et ilmneb mõni III lisas nimetatud ohtlik omadus (vt B-nimekirja kirjet B1110) (4) |
||||||||||||||||||
|
A1190 |
Plastikuga kaetud või isoleeritud metallijäätmetest valmistatud kaablid, mis sisaldavad kivisöetõrva, polüklooritud bifenüüle (PCB) (5), pliid, kaadmiumi, muid halogeenorgaanilisi ühendeid või muid I lisas loetletud aineid või on nende ainetega saastatud sellises ulatuses, et ilmnevad III lisas loetletud omadused |
||||||||||||||||||
|
A2 |
Peamiselt anorgaanilisi koostisosi sisaldavad jäätmed, milles võib olla metalle ja orgaanilisi aineid |
||||||||||||||||||
|
A2010 |
Elektronkiiretoruklaasi ja muu aktiveeritud klaasi jäätmed |
||||||||||||||||||
|
A2020 |
Anorgaaniliste fluoriidiühendite jäätmed vedelike või setetena, välja arvatud B-nimekirjas loetletud jäätmed |
||||||||||||||||||
|
A2030 |
Katalüsaatorite jäätmed, välja arvatud B-nimekirjas loetletud jäätmed |
||||||||||||||||||
|
A2040 |
Keemiatööstuses tekkivad kipsijäätmed, mis sisaldavad I lisas loetletud koostisosi määral, millest piisab III lisas nimetatud ohtlike omaduste ilmnemiseks (vt B-nimekirja kirjet B2080) |
||||||||||||||||||
|
A2050 |
Asbestijäätmed (tolm ja kiud) |
||||||||||||||||||
|
A2060 |
Kivisöeküttel töötavate elektrijaamade lendtuhk, mis sisaldab I lisas loetletud aineid kontsentratsioonis, millest piisab III lisas nimetatud omaduste ilmnemiseks (vt B-nimekirja kirjet B2050) |
||||||||||||||||||
|
A3 |
Peamiselt orgaanilisi koostisosi sisaldavad jäätmed, milles võib olla metalle ja anorgaanilisi aineid |
||||||||||||||||||
|
A3010 |
Naftakoksi ja bituumeni tootmise ja töötlemise jäätmed |
||||||||||||||||||
|
A3020 |
Mineraalõlijäätmed, algotstarbeks kõlbmatud |
||||||||||||||||||
|
A3030 |
Jäätmed, mis sisaldavad pliitatud antidetonaatori ühendite setteid, koosnevad neist või on nendega saastatud |
||||||||||||||||||
|
A3040 |
Termovedelike (soojusülekandega vedelike) jäätmed |
||||||||||||||||||
|
A3050 |
Jäätmed, mis tekivad vaikude, lateksite, plastifikaatorite, liimi/adhesiivainete tootmisel, segamisel ja kasutamisel, välja arvatud B-nimekirjas loetletud jäätmed (vt B-nimekirja kirjet B4020) |
||||||||||||||||||
|
A3060 |
Nitrotselluloosijäätmed |
||||||||||||||||||
|
A3070 |
Fenoolide ja fenooliühendite, sh klorofenooli jäätmed vedelikena või setetena |
||||||||||||||||||
|
A3080 |
Eetrijäätmed, välja arvatud B-nimekirjas loetletud jäätmed |
||||||||||||||||||
|
A3090 |
Nahatolm, -tuhk, -setted ja -puru, mis sisaldavad kuuevalentse kroomi ühendeid või biotsiide (vt B-nimekirja kirjet B3100) |
||||||||||||||||||
|
A3100 |
Nahalaastude ja muud naha või komposiitnaha jäätmed, nahkesemete tootmiseks kõlbmatud, sisaldades kuuevalentse kroomi ühendeid või biotsiide (vt B-nimekirja kirjet B3090) |
||||||||||||||||||
|
A3110 |
Nahatöötlusjäätmed, mis sisaldavad kuuevalentse kroomi ühendeid, biotsiide või nakkusttekitavaid aineid (vt B-nimekirja kirjet B3110) |
||||||||||||||||||
|
A3120 |
Esemete purustamisel tekkivad kerged osakesed |
||||||||||||||||||
|
A3130 |
Orgaaniliste fosforiühendite jäätmed |
||||||||||||||||||
|
A3140 |
Halogeenimata orgaaniliste lahustite jäätmed, välja arvatud B-nimekirjas loetletud jäätmed |
||||||||||||||||||
|
A3150 |
Halogeenitud orgaaniliste lahustite jäätmed |
||||||||||||||||||
|
A3160 |
Orgaaniliste lahustite taaskasutustoimingutel tekkivad halogeenitud või halogeenimata mittevesidestilleerimisjäägid |
||||||||||||||||||
|
A3170 |
Alifaatsete halogeenitud süsivesinike (nt klorometaanide, dikloroetaani, vinüülkloriidi, vinülideenkloriidi, allüülkloriidi ja epikloorhüdriini) tootmisel tekkivad jäätmed |
||||||||||||||||||
|
A3180 |
Jäätmed, ained ja esemed, mis kontsentratsiooniastmel 50 mg/kg või rohkem (6) sisaldavad polüklooritud bifenüüle (PCB), polüklooritud terfenüüle (PCT), polüklooritud naftaleeni (PCN) või polübroomitud bifenüüle (PBB) või nende ühendite polübroomitud analooge, koosnevad nimetatud ainetest või on nendega saastatud |
||||||||||||||||||
|
A3190 |
Rafineerimisel, destilleerimisel või muul pürolüütilisel töötlemisel tekkivad tõrvajäägid (välja arvatud asfalttsement) |
||||||||||||||||||
|
A3200 |
Bituminoossed materjalid (asfaldijäätmed) tee-ehituselt ja -paranduselt, mis ei sisalda tõrva (vt B-nimekirja kirjet B2130) |
||||||||||||||||||
|
A4 |
Jäätmed, milles võib olla kas anorgaanilisi või orgaanilisi koostisosi |
||||||||||||||||||
|
A4010 |
Farmaatsiatoodete tootmisel, valmistamisel ja kasutamisel tekkivad jäätmed, välja arvatud B-nimekirjas loetletud jäätmed |
||||||||||||||||||
|
A4020 |
Kliinilised jm seda laadi jäätmed, s.t jäätmed, mis tekivad arstipraksise, põetuse, hambaravi, veterinaariaalase vms tegevuse käigus, ja jäätmed, mis tekivad haiglates või teistes asutustes patsientide uurimise ja ravimise või uurimistöö käigus |
||||||||||||||||||
|
A4030 |
Biotsiidide ja fütofarmatseutiliste ainete tootmisel, segamisel ja kasutamisel tekkivad jäätmed, kaasa arvatud identifitseerimata, aegunud (7) või algotstarbeks kõlbmatute pestitsiidide ja herbitsiidide jäätmed |
||||||||||||||||||
|
A4040 |
Puidukaitsekemikaalide tootmisel, segamisel ja kasutamisel tekkivad jäätmed (8) |
||||||||||||||||||
|
A4050 |
Jäätmed, mis sisaldavad mõnda järgmist ainet, koosnevad nendest või on nendega saastatud:
|
||||||||||||||||||
|
A4060 |
Vanaõlide ja vee, süsivesinike ja vee segud, emulsioonid |
||||||||||||||||||
|
A4070 |
Trükivärvide, värvainete, pigmentide, värvide, lakkide, värnitsa tootmisel, segamisel ja kasutamisel tekkivad jäätmed, välja arvatud B-nimekirjas loetletud jäätmed (vt B-nimekirja kirjet B4010) |
||||||||||||||||||
|
A4080 |
Plahvatusohtlikud jäätmed (välja arvatud B-nimekirjas loetletud jäätmed) |
||||||||||||||||||
|
A4090 |
Happeliste ja aluseliste lahuste jäätmed, mida ei ole loetletud B-nimekirjas (vt B-nimekirja kirjet B2120) |
||||||||||||||||||
|
A4100 |
Tööstuslike heitgaaside puhastusseadmetes tekkivad jäätmed, välja arvatud B-nimekirjas loetletud jäätmed |
||||||||||||||||||
|
A4110 |
Jäätmed, mis sisaldavad mõnda järgmist ainet, koosnevad nendest või on nendega saastatud:
|
||||||||||||||||||
|
A4120 |
Jäätmed, mis sisaldavad peroksiide, koosnevad nendest või on nendega saastatud |
||||||||||||||||||
|
A4130 |
Konteinerite ja pakendite jäätmed, mis sisaldavad I lisas loetletud aineid kontsentratsioonis, millest piisab III lisas nimetatud ohtlike omaduste ilmnemiseks |
||||||||||||||||||
|
A4140 |
Jäätmed, mis koosnevad identifitseerimata või aegunud (9) kemikaalidest või sisaldavad neid ning mis vastavad I lisas loetletud kategooriatele ja millel on III lisas nimetatud ohtlikud omadused |
||||||||||||||||||
|
A4150 |
Uurimis- ja arendustöös või õppetegevuses tekkivad keemilised ained, mida ei ole identifitseeritud ja/või mis on uued ained, mille mõju inimese tervisele ja/või keskkonnale on tundmatu |
||||||||||||||||||
|
A4160 |
Ammendatud aktiivsüsi, mida ei ole loetletud B-nimekirjas (vt B-nimekirja kirjet B2060) |
B-nimekiri (Baseli konventsiooni IX lisa)
|
B1 |
Metallijäätmed ja metalle sisaldavad jäätmed |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
B1010 |
Metallilised laialikandumatud metallide ja metallisulamite jäätmed:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
B1020 |
Puhas, saastamata metallimurd, sealhulgas sulamid valmis kujul (plekina, plaadina, kangidena, varrastena jne):
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
B1030 |
Jääke sisaldavad rasksulavad metallid |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
B1031 |
Molübdeeni, volframi, titaani, tantaali, nioobiumi ja reeniumi metallilised laialikanduvad metalli- ja metallisulamijäätmed (metallipulber), välja arvatud A-nimekirja kande `A1050 Galvaanilised setted all loetletud jäägid. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
B1040 |
Elektrienergia tootmise seadiste jäätmed, mis ei ole saastatud määrdeõlide, PCB-de ega PCT-dega sel määral, mis muudaks need ohtlikuks |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
B1050 |
Mitmesuguste metallide, v.a raud, segu, raske fraktsiooni murd, mis ei sisalda I lisas loetletud aineid kontsentratsioonis, millest piisab III lisas nimetatud omaduste ilmnemiseks (10) |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
B1060 |
Seleeni- ja telluurijäätmed metallilisel kujul, kaasa arvatud pulbrina |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
B1070 |
Vase ja vasesulamite jäätmed laialikanduval kujul, kui need ei sisalda I lisas loetletud koostisosi sel määral, millest piisab III lisas nimetatud omaduste ilmnemiseks |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
B1080 |
Tsingituhk ja -jäägid, kaasa arvatud tsingisulamite jäägid laialikandumatul kujul, kui need ei sisalda I lisas loetletud koostisosi kontsentratsioonis, millest piisab III lisas nimetatud ohtlike omaduste ilmnemiseks või H 4.3 märgitud ohtlikuks omaduseks (11) |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
B1090 |
Spetsifikaadile vastavad akujäätmed, välja arvatud need, mille valmistamisel on kasutatud pliid, kaadmiumi või elavhõbedat |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
B1100 |
Metalle sisaldavad jäätmed, mis tekivad metallide sulatamisel, nende väljasulatamisel ja rafineerimisel:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
B1110 |
Elektri- ja elektronseadised:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
B1115 |
A-nimekirja kandes A1190 puuduvad plastikuga kaetud või isoleeritud metallijäätmetest valmistatud kaablid, välja arvatud need, mis alluvad IVA lisa põhjal töötlemisele või muudele kõrvaldamistoimingutele, mis mingis etapis on seotud kontrollimatu soojustöötlusega, nagu näiteks lahtine põletamine |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
B1120 |
Ammendunud katalüsaatorid, välja arvatud katalüsaatoritena kasutatavad vedelikud, mis sisaldavad mõnda järgmistest ainetest:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
B1130 |
Puhastatud ammendunud väärismetalle sisaldavad katalüsaatorid |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
B1140 |
Väärismetalle sisaldavad tahked jäägid, milles on anorgaaniliste tsüaniidide jälgi |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
B1150 |
Väärismetallide ja nende sulamite jäätmed (kuld, hõbe, plaatina grupi metallid, v.a elavhõbe) laialikandumatul tahkel kujul, nõuetekohaselt pakendatud ja märgistatud |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
B1160 |
Trükkplaatide põletamisel tekkiv väärismetalle sisaldav tuhk (vt A-nimekirja kirjet A1150) |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
B1170 |
Fotofilmi põletamisel tekkiv väärismetalle sisaldav tuhk |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
B1180 |
Hõbehalogeniide ja metallilist hõbedat sisaldavad fotofilmijäätmed |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
B1190 |
Hõbehalogeniide ja metallilist hõbedat sisaldavad fotopaberijäätmed |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
B1200 |
Raua ja terase tootmisel tekkiv granuleeritud šlakk |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
B1210 |
Raua ja terase tootmisel tekkiv granuleeritud šlakk, kaasa arvatud šlakk, millest saadakse TiO2 ja vanaadiumi |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
B1220 |
Tsingi tootmisel tekkiv keemiliselt stabiliseeritud šlakk, mis on kõrge rauasisaldusega (üle 20%) ja mis on töödeldud enamasti ehituses kasutatavate tööstuslike spetsifikaatide kohaselt (nt DIN 4301) |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
B1230 |
Raua ja terase tootmisel tekkiv valtsimistagi |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
B1240 |
Vaskosiidi valtsimistagi |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
B1250 |
Romusõidukite jäätmed, mis ei sisalda vedelikke ega muid ohtlikke osi |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
B2 |
Peamiselt anorgaanilisi koostisosi sisaldavad jäätmed, milles võib olla metalle ja orgaanilisi aineid |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
B2010 |
Kaevandamistöödel tekkivad laialikandumatud jäätmed:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
B2020 |
Laialikandumatud klaasijäätmed:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
B2030 |
Laialikandumatud keraamikajäätmed:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
B2040 |
Muud, peamiselt anorgaanilistest koostisosadest jäätmed:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
B2050 |
Kivisöeküttel töötavate elektrijaamade lendtuhk, mida ei ole loetletud A-nimekirjas (vt A-nimekirja kirjet A2060) |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
B2060 |
Joogivee puhastamisest ning toiduaine- ja vitamiinitööstusest pärinev ammendatud aktiivsüsi, mis ei sisalda I lisas loetletud koostisosi kontsentratsioonis, millest piisab III lisas nimetatud ohtlike omaduste ilmnemiseks (vt A-nimekirja kirjet A4160) |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
B2070 |
Kaltsiumfluoriidi sete |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
B2080 |
Keemiatööstuses tekkivad kipsijäätmed, mida ei ole loetletud A-nimekirjas (vt A-nimekirja kirjet A2040) |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
B2090 |
Terase või alumiiniumi tootmisel tekkivad anoodiotsad, mis on valmistatud naftakoksist või bituumenist ja puhastatud tööstuslikel spetsifikaatide kohaselt (välja arvatud kloori leeliselisel elektrolüüsil ja metallurgiatööstuses tekkivad anoodiotsad) |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
B2100 |
Alumiiniumhüdraatide ja alumiiniumi jäätmed ning alumiiniumi tootmise jäägid, välja arvatud gaasipuhastusel, flokuleerimisel või filtreerimisel kasutatavad ained |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
B2110 |
Boksiidijääk (“punane muda”) (keskmine pH on alla 11,5) |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
B2120 |
Happeliste või aluseliste lahuste jäätmed, mille pH on üle 2 ja alla 11,5 ning mis ei ole korrosiivsed või muul viisil ohtlikud (vt A-nimekirja kirjet A4090) |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
B2130 |
Bituminoossed materjalid (asfaldijäätmed) tee-ehituselt ja -paranduselt, mis ei sisalda tõrva (15) (vt A-nimekirja kirjet A3200) |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
B3 |
Peamiselt orgaanilisi koostisosi sisaldavad jäätmed, milles võib olla metalle ja anorgaanilisi aineid |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
B3010 |
Tahked plastijäätmed: Järgmised plastid või plastisegud tingimusel, et neid ei ole segatud teiste jäätmetega ja need on valmistatud vastavalt spetsifikatsioonile:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
B3020 |
Paberi, papi ja paberitoodete jäätmed Järgmised materjalid tingimusel, et neid ei ole segatud ohtlike jäätmetega: paberi- või papijäätmed ja -murd:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
B3030 |
Tekstiilijäätmed Järgmised materjalid tingimusel, et neid ei ole segatud ohtlike jäätmetega ja need on valmistatud vastavalt spetsifikatsioonile:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
B3035 |
Tekstiilpõrandakatete, vaipade jäätmed |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
B3040 |
Kummijäätmed Järgmised materjalid tingimusel, et neid ei ole segatud teiste jäätmetega:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
B3050 |
Töötlemata korgi ja puidu jäätmed:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
B3060 |
Põllumajandus- ja toiduainetööstuse jäätmed tingimusel, et need ei ole nakkusohtlikud:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
B3065 |
Loomse või taimse päritoluga toiduõlide ja -rasvade jäätmed (nt praadimisõli), tingimusel, et neil ei ole ühtegi III lisas nimetatud ohtlikku omadust |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
B3070 |
Järgmised jäätmed:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
B3080 |
Kummijäätmed, -lõikmed ja -puru |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
B3090 |
Nahalaastud ja muud naha- või plastnahajäätmed, edasiseks töötlemiseks kõlbmatud (välja arvatud nahasetted), mis ei sisalda kuuevalentse kroomi ühendeid ja biotsiide (vt A-nimekirja kirjet A3100) |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
B3100 |
Nahatolm, -tuhk, -setted või -puru, mis ei sisalda kuuevalentse kroomi ühendeid ega biotsiide (vt A-nimekirja kirjet A3090) |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
B3110 |
Nahatöötlusjäätmed, mis ei sisalda kuuevalentse kroomi ühendeid või biotsiide või nakkusttekitavaid aineid (vt A-nimekirja kirjet A3110) |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
B3120 |
Jäätmed, mis koosnevad toiduvärvidest |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
B3130 |
Polümeersete eetrite jäätmed ja ohutute monomeersete eetrite jäätmed, mis ei ole võimelised moodustama peroksiide |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
B3140 |
Õhkrehvide jäätmed, välja arvatud need, mis on määratud IVA lisas loetletud toiminguteks |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
B4 |
Jäätmed, milles võib olla kas anorgaanilisi või orgaanilisi koostisosi |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
B4010 |
Jäätmed, mis sisaldavad peamiselt veel põhinevaid/lateksvärve, trükivärve ja tahkestunud värnitsat, kuid ei sisalda orgaanilisi lahusteid, raskmetalle või biotsiide määral, mis lubaks pidada neid ohtlikeks jäätmeteks (vt A-nimekirja kirjet A4070) |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
B4020 |
Vaikude, lateksite, plastifikaatorite, liimi/adhesiivainete tootmisel, segamisel ja kasutamisel tekkivad jäätmed, mida ei ole loetletud A-nimekirjas ja mis sisaldavad lahusteid ja teisi saasteaineid niisugusel määral, et ilmnevad III lisas nimetatud ohtlikud omadused, näiteks veel põhinevad, või liimid, mis põhinevad kaseiinil, tärklisel, dekstriinil, tsellulooseetril, polüvinüülalkoholil (vt A-nimekirja kirjet A3050) |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
B4030 |
Ühekordselt kasutatavad kaamerad koos patareidega, mis ei kuulu A-nimekirja |
2. OSA
Otsuse 2000/532/EÜ lisas loetletud jäätmed (18)
|
01 |
MAAVARADE JA MAA-AINESE UURINGUTEL, KAEVANDAMISEL NING FÜÜSIKALISEL JA KEEMILISEL TÖÖTLEMISEL TEKKINUD JÄÄTMED |
|
01 01 |
Maavarade kaevandamisjäätmed |
|
01 01 01 |
Maakide kaevandamisjäätmed |
|
01 01 02 |
Mittemaaksete maavarade kaevandamisjäätmed |
|
01 03 |
Metalle sisaldavate maavarade füüsikalise ja keemilise töötlemise jäätmed |
|
01 03 04* |
Sulfiidsete maakide hapettekitavad töötlemisjäägid (“sabad”) |
|
01 03 05* |
Muud ohtlikke aineid sisaldavad maagitöötlemisjäägid |
|
01 03 06 |
Maagitöötlemisjäägid, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 01 03 04 ja 01 03 05 |
|
01 03 07* |
Muud metalle sisaldavate maavarade füüsikalisel ja keemilisel töötlemisel tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad jäätmed |
|
01 03 08 |
Tolmjad ja pulbrilised jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 01 03 07 |
|
01 03 09 |
Alumiiniumoksiidi tootmisel tekkinud “punane hiib”, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 01 03 07 |
|
01 03 99 |
Mujal nimetamata jäätmed |
|
01 04 |
Mittemaaksete maavarade füüsikalise ja keemilise töötlemise jäätmed |
|
01 04 07* |
Mittemaaksete maavarade füüsikalisel ja keemilisel töötlemisel tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad jäätmed |
|
01 04 08 |
Kruusajäätmed ja kivipuru, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 01 04 07 |
|
01 04 09 |
Liiva- ja savijäätmed |
|
01 04 10 |
Tolmjad ja pulbrilised jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 01 04 07 |
|
01 04 11 |
Potase ja kivisoola töötlemisjäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 01 04 07 |
|
01 04 12 |
Töötlemisjäägid (“sabad”) ja muud mineraalide pesemisel ja puhastamisel tekkinud jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 01 04 07 ja 01 04 11 |
|
01 04 13 |
Kivilõikamisel ja -saagimisel tekkinud jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 01 04 07 |
|
01 04 99 |
Mujal nimetamata jäätmed |
|
01 05 |
Puurimishiivad ja muud puurimisjäätmed |
|
01 05 04 |
Mageveepuurimishiivad ja -jäätmed |
|
01 05 05* |
Õli sisaldavad puurimishiivad ja -jäätmed |
|
01 05 06* |
Ohtlikke aineid sisaldavad puurimishiivad ja muud puurimisjäätmed |
|
01 05 07 |
Barüüti sisaldavad puurimishiivad ja -jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 01 05 05 ja 01 05 06 |
|
01 05 08 |
Kloriide sisaldavad puurimishiivad ja -jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 01 05 05 ja 01 05 06 |
|
01 05 99 |
Mujal nimetamata jäätmed |
|
02 |
PÕLLUMAJANDUSES, AIANDUSES, VESIVILJELUSES, METSANDUSES, JAHINDUSES JA KALAPÜÜGIL NING TOIDUAINETE VALMISTAMISEL JA TÖÖTLEMISEL TEKKINUD JÄÄTMED |
|
02 01 |
Põllumajanduses, aianduses, vesiviljeluses, metsanduses, jahinduses ja kalapüügil tekkinud jäätmed |
|
02 01 01 |
Pesemis- ja puhastamissetted |
|
02 01 02 |
Loomsete kudede jäätmed |
|
02 01 03 |
Taimsete kudede jäätmed |
|
02 01 04 |
Plastijäätmed (v.a pakendid) |
|
02 01 06 |
Loomaväljaheited, virts ja sõnnik (sh reostunud allapanu), eraldi kogutud ja mujal käideldud vedelad farmiheitmed |
|
02 01 07 |
Metsamajandusjäätmed |
|
02 01 08* |
Ohtlikke aineid sisaldavad põllumajanduskemikaalijäätmed |
|
02 01 09 |
Põllumajanduskemikaalijäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 02 01 08 |
|
02 01 10 |
Metallijäätmed |
|
02 01 99 |
Mujal nimetamata jäätmed |
|
02 02 |
Liha, kala ja muude loomsete toiduainete valmistamisel ja töötlemisel tekkinud jäätmed |
|
02 02 01 |
Pesemis- ja puhastamissetted |
|
02 02 02 |
Loomsete kudede jäätmed |
|
02 02 03 |
Tarbimis- või töötlemiskõlbmatud materjalid |
|
02 02 04 |
Reovee kohtpuhastussetted |
|
02 02 99 |
Mujal nimetamata jäätmed |
|
02 03 |
Puu-, köögi- ja teravilja, toiduõli, kakao, kohvi, tee ja tubaka töötlemisel ning valmistamisel, konservitootmisel, pärmi ja pärmikontsentraadi tootmisel ning melassi valmistamisel ja kääritamisel tekkinud jäätmed |
|
02 03 01 |
Pesemis-, puhastamis-, koorimis-, tsentrifuugimis- ja separeerimissetted |
|
02 03 02 |
Konservandijäätmed |
|
02 03 03 |
Lahustitega ekstraheerimisel tekkinud jäätmed |
|
02 03 04 |
Tarbimis- või töötlemiskõlbmatud materjalid |
|
02 03 05 |
Reovee kohtpuhastussetted |
|
02 03 99 |
Mujal nimetamata jäätmed |
|
02 04 |
Suhkrutootmisjäätmed |
|
02 04 01 |
Suhkrupeedi puhastamisel ja pesemisel eraldatud muld |
|
02 04 02 |
Kaltsiumkarbonaadisete |
|
02 04 03 |
Reovee kohtpuhastussetted |
|
02 04 99 |
Mujal nimetamata jäätmed |
|
02 05 |
Piimatööstusjäätmed |
|
02 05 01 |
Tarbimis- või töötlemiskõlbmatud materjalid |
|
02 05 02 |
Reovee kohtpuhastussetted |
|
02 05 99 |
Mujal nimetamata jäätmed |
|
02 06 |
Pagari- ja kondiitritööstusjäätmed |
|
02 06 01 |
Tarbimis- või töötlemiskõlbmatud materjalid |
|
02 06 02 |
Konservandijäätmed |
|
02 06 03 |
Reovee kohtpuhastussetted |
|
02 06 99 |
Mujal nimetamata jäätmed |
|
02 07 |
Alkohoolsete ja alkoholivabade jookide (v.a kohv, tee ja kakao) tootmisjäätmed |
|
02 07 01 |
Toorme pesemisel, puhastamisel ja mehaanilisel töötlemisel (peenestamisel ja jahvatamisel) tekkinud jäätmed |
|
02 07 02 |
Piirituse destilleerimisjäägid |
|
02 07 03 |
Keemilisel töötlemisel tekkinud jäätmed |
|
02 07 04 |
Tarbimis- või töötlemiskõlbmatud materjalid |
|
02 07 05 |
Reovee kohtpuhastussetted |
|
02 07 99 |
Mujal nimetamata jäätmed |
|
03 |
PUIDU TÖÖTLEMISEL, PLAATIDE JA MÖÖBLI NING TSELLULOOSI, PABERI JA KARTONGI TOOTMISEL TEKKINUD JÄÄTMED |
|
03 01 |
Puidu töötlemise ning plaatide ja mööbli tootmise jäätmed |
|
03 01 01 |
Puukoore- ja korgijäätmed |
|
03 01 04* |
Ohtlikke aineid sisaldav saepuru, laastud, pinnud, puit, laast- ja muud puidupõhised plaadid ning vineer |
|
03 01 05 |
Saepuru, laastud, pinnud, puit, laast- ja muud puidupõhised plaadid ning vineer, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 03 01 04 |
|
03 01 99 |
Mujal nimetamata jäätmed |
|
03 02 |
Puidukaitseainejäätmed |
|
03 02 01* |
Halogeene mittesisaldavad orgaanilised puidukaitseained |
|
03 02 02* |
Kloororgaanilised puidukaitseained |
|
03 02 03* |
Metallorgaanilised puidukaitseained |
|
03 02 04* |
Anorgaanilised puidukaitseained |
|
03 02 05* |
Muud ohtlikke aineid sisaldavad puidukaitseained |
|
03 02 99 |
Mujal nimetamata puidukaitseained |
|
03 03 |
Tselluloosi, paberi ja kartongi tootmise ja töötlemise jäätmed |
|
03 03 01 |
Puukoore- ja puidujäätmed |
|
03 03 02 |
Roheleelise sete, mis tekib tselluloosi keeduvedeliku taaskasutamisel |
|
03 03 05 |
Paberi ringlussevõtul tekkinud värviärastussetted |
|
03 03 07 |
Vanapaberist ja -kartongist pulbi valmistamisel mehaaniliselt eraldatud jäägid |
|
03 03 08 |
Ringlussevõetud vanapaberi ja -kartongi sortimisjäätmed |
|
03 03 09 |
Lubisete (“meesa”) |
|
03 03 10 |
Pulbi mehaanilisel lahutamisel tekkinud kiujäägid ning kiu-, täiteaine- ja katteainesetted |
|
03 03 11 |
Reovee kohtpuhastussetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 03 03 10 |
|
03 03 99 |
Mujal nimetamata jäätmed |
|
04 |
NAHA-, KARUSNAHA- JA TEKSTIILITÖÖSTUSJÄÄTMED |
|
04 01 |
Naha- ja karusnahatööstusjäätmed |
|
04 01 01 |
Kõlu- ja laustajäätmed |
|
04 01 02 |
Painimisjäätmed |
|
04 01 03* |
Lahusteid sisaldavad rasvaärastusjäätmed (vedela faasita) |
|
04 01 04 |
Kroomi sisaldavad parklahused |
|
04 01 05 |
Kroomivabad parklahused |
|
04 01 06 |
Kroomi sisaldavad setted, eelkõige reovee kohtpuhastussetted |
|
04 01 07 |
Kroomivabad setted, eelkõige reovee kohtpuhastussetted |
|
04 01 08 |
Kroomi sisaldavad parknahajäätmed (kroomnaharibad, -laastud, -lõiked, lihvimistolm) |
|
04 01 09 |
Apreteerimis- ja viimistlusjäätmed |
|
04 01 99 |
Mujal nimetamata jäätmed |
|
04 02 |
Tekstiilitööstusjäätmed |
|
04 02 09 |
Komposiitmaterjalide (impregneeritud tekstiili, elastomeeride, plastomeeride) jäätmed |
|
04 02 10 |
Looduslikest saadustest pärinev orgaaniline aine (nt rasv, vaha) |
|
04 02 14* |
Orgaanilisi lahusteid sisaldavad viimistlusjäätmed |
|
04 02 15 |
Viimistlusjäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 04 02 14 |
|
04 02 16* |
Ohtlikke aineid sisaldavad värvained ja pigmendid |
|
04 02 17 |
Värvained ja pigmendid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 04 02 16 |
|
04 02 19* |
Ohtlikke aineid sisaldavad reovee kohtpuhastussetted |
|
04 02 20 |
Reovee kohtpuhastussetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 04 02 19 |
|
04 02 21 |
Töötlemata tekstiilkiudude jäätmed |
|
04 02 22 |
Töödeldud tekstiilkiudude jäätmed |
|
04 02 99 |
Mujal nimetamata jäätmed |
|
05 |
NAFTA JA ÕLI RAFINEERIMISEL NING FRAKTSIONEERIMISEL, MAAGAASI PUHASTAMISEL JA KIVISÖE UTMISEL TEKKINUD JÄÄTMED |
|
05 01 |
Nafta ja õli rafineerimise ning fraktsioneerimise jäätmed |
|
05 01 02* |
Soolaärastussetted |
|
05 01 03* |
Mahutite põhjasetted |
|
05 01 04* |
Alküülhappesetted |
|
05 01 05* |
Lekkinud õli |
|
05 01 06* |
Tehastes, seadmetes ja seadmete hooldamisel tekkinud jäätmed |
|
05 01 07* |
Happetõrvad (gudroonid) |
|
05 01 08* |
Muud tõrvad |
|
05 01 09* |
Ohtlikke aineid sisaldavad reovee kohtpuhastussetted |
|
05 01 10 |
Reovee kohtpuhastussetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 05 01 09 |
|
05 01 11* |
Kütuse leelispuhastusjäätmed |
|
05 01 12* |
Õli sisaldavad happed |
|
05 01 13 |
Katlatoitevee setted |
|
05 01 14 |
Jahutuskolonnides tekkinud jäätmed |
|
05 01 15* |
Kasutatud filtersavi |
|
05 01 16 |
Õli väävlitustamisel tekkinud väävlit sisaldavad jäätmed |
|
05 01 17 |
Bituumen |
|
05 01 99 |
Mujal nimetamata jäätmed |
|
05 06 |
Kivisöe utmisjäätmed |
|
05 06 01* |
Happetõrvad (gudroonid) |
|
05 06 03* |
Muud tõrvad |
|
05 06 04 |
Jahutuskolonnides tekkinud jäätmed |
|
05 06 99 |
Mujal nimetamata jäätmed |
|
05 07 |
Maagaasi puhastus- ja transportimisjäätmed |
|
05 07 01* |
Elavhõbedat sisaldavad jäätmed |
|
05 07 02 |
Väävlit sisaldavad jäätmed |
|
05 07 99 |
Mujal nimetamata jäätmed |
|
06 |
ANORGAANILISTES KEEMIAPROTSESSIDES TEKKINUD JÄÄTMED |
|
06 01 |
Hapete valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel ja kasutamisel tekkinud jäätmed |
|
06 01 01* |
Väävelhape ja väävlishape |
|
06 01 02* |
Vesinikkloriidhape |
|
06 01 03* |
Vesinikfluoriidhape |
|
06 01 04* |
Fosforhape ja fosforishape |
|
06 01 05* |
Lämmastikhape ja lämmastikushape |
|
06 01 06* |
Muud happed |
|
06 01 99 |
Mujal nimetamata jäätmed |
|
06 02 |
Aluste valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel ja kasutamisel tekkinud jäätmed |
|
06 02 01* |
Kaltsiumhüdroksiid |
|
06 02 03* |
Ammooniumhüdroksiid |
|
06 02 04* |
Naatriumhüdroksiid ja kaaliumhüdroksiid |
|
06 02 05* |
Muud alused |
|
06 02 99 |
Mujal nimetamata jäätmed |
|
06 03 |
Soolade ja soolalahuste ning metallioksiidide valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel ja kasutamisel tekkinud jäätmed |
|
06 03 11* |
Tsüaniide sisaldavad tahked soolad ja lahused |
|
06 03 13* |
Raskmetalle sisaldavad tahked soolad ja lahused |
|
06 03 14 |
Tahked soolad ja lahused, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 06 03 11 ja 06 03 13 |
|
06 03 15* |
Raskmetalle sisaldavad metallioksiidid |
|
06 03 16 |
Metallioksiidid, mida ei ole nimetatud koodi 06 03 15 |
|
06 03 99 |
Mujal nimetamata jäätmed |
|
06 04 |
Metalle sisaldavad jäätmed, mida ei ole nimetatud alajaotises 06 03 |
|
06 04 03* |
Arseeni sisaldavad jäätmed |
|
06 04 04* |
Elavhõbedat sisaldavad jäätmed |
|
06 04 05* |
Muid raskmetalle sisaldavad jäätmed |
|
06 04 99 |
Mujal nimetamata jäätmed |
|
06 05 |
Reovee kohtpuhastussetted |
|
06 05 02* |
Ohtlikke aineid sisaldavad reovee kohtpuhastussetted |
|
06 05 03 |
Reovee kohtpuhastussetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 06 05 02 |
|
06 06 |
Väävliühendite valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel, kasutamisel, keemilisel töötlemisel ja väävlitustamisel tekkinud jäätmed |
|
06 06 02* |
Ohtlikke sulfiide sisaldavad jäätmed |
|
06 06 03 |
Sulfiide sisaldavad jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 06 06 02 |
|
06 06 99 |
Mujal nimetamata jäätmed |
|
06 07 |
Halogeenide valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel, kasutamisel ja keemilisel töötlemisel tekkinud jäätmed |
|
06 07 01* |
Elektrolüüsiprotsessides tekkivad asbesti sisaldavad jäätmed |
|
06 07 02* |
Kloori tootmisel kasutatud aktiivsüsi |
|
06 07 03* |
Elavhõbedat sisaldav baariumsulfaadisete |
|
06 07 04* |
Lahused ja happed, nt kontakthape |
|
06 07 99 |
Mujal nimetamata jäätmed |
|
06 08 |
Räni ja räniderivaatide valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel ja kasutamisel tekkinud jäätmed |
|
06 08 02* |
Ohtlikke silikoone sisaldavad jäätmed |
|
06 08 99 |
Mujal nimetamata jäätmed |
|
06 09 |
Fosforiühendite valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel ja kasutamisel ja keemilisel töötlemisel tekkinud jäätmed |
|
06 09 02 |
Fosforiräbu |
|
06 09 03* |
Ohtlike ainetega saastunud või neid sisaldavad kaltsiumipõhised reaktsioonijäätmed |
|
06 09 04 |
Kaltsiumipõhised reaktsioonijäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 06 09 03 |
|
06 09 99 |
Mujal nimetamata jäätmed |
|
06 10 |
Lämmastikuühendite valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel, kasutamisel ja keemilisel töötlemisel ning väetisetootmisel |
|
06 10 02* |
Ohtlikke aineid sisaldavad jäätmed |
|
06 10 99 |
Mujal nimetamata jäätmed |
|
06 11 |
Anorgaaniliste pigmentide ja valgussummutite valmistamisel tekkinud jäätmed |
|
06 11 01 |
Titaandioksiidi tootmisel tekkinud kaltsiumipõhised reaktsioonijäätmed |
|
06 11 99 |
Mujal nimetamata jäätmed |
|
06 13 |
Muudes anorgaanilistes keemiaprotsessides tekkinud jäätmed |
|
06 13 01* |
Anorgaanilised taimekaitsevahendid, puidukaitseained ja muud biotsiidid |
|
06 13 02* |
Kasutatud aktiivsüsi (v.a 06 07 02) |
|
06 13 03 |
Süsiniktahm |
|
06 13 04* |
Asbestitöötlemisjäätmed |
|
06 13 05* |
Nõgi |
|
06 13 99 |
Mujal nimetamata jäätmed |
|
07 |
ORGAANILISTES KEEMIAPROTSESSIDES TEKKINUD JÄÄTMED |
|
07 01 |
Orgaaniliste põhikemikaalide valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel ja kasutamisel tekkinud jäätmed |
|
07 01 01* |
Vesipõhised pesuvedelikud ja emalahused |
|
07 01 03* |
Halogeenitud orgaanilised lahustid, pesuvedelikud ja emalahused |
|
07 01 04* |
Muud orgaanilised lahustid, pesuvedelikud ja emalahused |
|
07 01 07* |
Halogeene sisaldavad põhjasetted ja reaktsioonijäägid |
|
07 01 08* |
Muud põhjasetted ja reaktsioonijäägid |
|
07 01 09* |
Halogeene sisaldavad filtrikoogid ja kasutatud absorbendid |
|
07 01 10* |
Muud filtrikoogid ja kasutatud absorbendid |
|
07 01 11* |
Ohtlikke aineid sisaldavad reovee kohtpuhastussetted |
|
07 01 12 |
Reovee kohtpuhastussetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 07 01 11 |
|
07 01 99 |
Mujal nimetamata jäätmed |
|
07 02 |
Plasti, sünteetilise kummi ja tehiskiu valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel ja kasutamisel tekkinud jäätmed |
|
07 02 01* |
Vesipõhised pesuvedelikud ja emalahused |
|
07 02 03* |
Halogeenitud orgaanilised lahustid, pesuvedelikud ja emalahused |
|
07 02 04* |
Muud orgaanilised lahustid, pesuvedelikud ja emalahused |
|
07 02 07* |
Halogeene sisaldavad põhjasetted ja reaktsioonijäägid |
|
07 02 08* |
Muud põhjasetted ja reaktsioonijäägid |
|
07 02 09* |
Halogeene sisaldavad filtrikoogid ja kasutatud absorbendid |
|
07 02 10* |
Muud filtrikoogid ja kasutatud absorbendid |
|
07 02 11* |
Ohtlikke aineid sisaldavad reovee kohtpuhastussetted |
|
07 02 12 |
Reovee kohtpuhastussetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 07 02 11 |
|
07 02 13 |
Plastijäätmed |
|
07 02 14* |
Ohtlikke aineid sisaldavad lisandijäätmed |
|
07 02 15 |
Lisandijäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 07 02 14 |
|
07 02 16* |
Ohtlikke silikoone sisaldavad jäätmed |
|
07 02 17 |
Silikoone sisaldavad jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 07 02 16 |
|
07 02 99 |
Mujal nimetamata jäätmed |
|
07 03 |
Orgaaniliste värvainete ja pigmentide valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel ja kasutamisel tekkinud jäätmed (v.a alajaotuses 0611 nimetatud jäätmed) |
|
07 03 01* |
Vesipõhised pesuvedelikud ja emalahused |
|
07 03 03* |
Halogeenitud orgaanilised lahustid, pesuvedelikud ja emalahused |
|
07 03 04* |
Muud orgaanilised lahustid, pesuvedelikud ja emalahused |
|
07 03 07* |
Halogeene sisaldavad põhjasetted ja reaktsioonijäägid |
|
07 03 08* |
Muud põhjasetted ja reaktsioonijäägid |
|
07 03 09* |
Halogeene sisaldavad filtrikoogid ja kasutatud absorbendid |
|
07 03 10* |
Muud filtrikoogid ja kasutatud absorbendid |
|
07 03 11* |
Ohtlikke aineid sisaldavad reovee kohtpuhastussetted |
|
07 03 12 |
Reovee kohtpuhastussetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 07 03 11 |
|
07 03 99 |
Mujal nimetamata jäätmed |
|
07 04 |
Orgaaniliste taimekaitsevahendite (v.a koodinumbritega 02 01 08 ja 02 01 09 nimetatud jäätmed), puidukaitseainete (v.a alajaotises 03 02 nimetatud jäätmed) ning muude biotsiidide valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel ja kasutamisel tekkinud jäätmed |
|
07 04 01* |
Vesipõhised pesuvedelikud ja emalahused |
|
07 04 03* |
Halogeenitud orgaanilised lahustid, pesuvedelikud ja emalahused |
|
07 04 04* |
Muud orgaanilised lahustid, pesuvedelikud ja emalahused |
|
07 04 07* |
Halogeene sisaldavad põhjasetted ja reaktsioonijäägid |
|
07 04 08* |
Muud põhjasetted ja reaktsioonijäägid |
|
07 04 09* |
Halogeene sisaldavad filtrikoogid ja kasutatud absorbendid |
|
07 04 10* |
Muud filtrikoogid ja kasutatud absorbendid |
|
07 04 11* |
Ohtlikke aineid sisaldavad reovee kohtpuhastussetted |
|
07 04 12 |
Reovee kohtpuhastussetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 07 04 11 |
|
07 04 13* |
Ohtlikke aineid sisaldavad tahked jäätmed |
|
07 04 99 |
Mujal nimetamata jäätmed |
|
07 05 |
Ravimite valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel ja kasutamisel tekkinud jäätmed |
|
07 05 01* |
Vesipõhised pesuvedelikud ja emalahused |
|
07 05 03* |
Halogeenitud orgaanilised lahustid, pesuvedelikud ja emalahused |
|
07 05 04* |
Muud orgaanilised lahustid, pesuvedelikud ja emalahused |
|
07 05 07* |
Halogeene sisaldavad põhjasetted ja reaktsioonijäägid |
|
07 05 08* |
Muud põhjasetted ja reaktsioonijäägid |
|
07 05 09* |
Halogeene sisaldavad filtrikoogid ja kasutatud absorbendid |
|
07 05 10* |
Muud filtrikoogid ja kasutatud absorbendid |
|
07 05 11* |
Ohtlikke aineid sisaldavad reovee kohtpuhastussetted |
|
07 05 12 |
Reovee kohtpuhastussetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 07 05 11 |
|
07 05 13* |
Ohtlikke aineid sisaldavad tahked jäätmed |
|
07 05 14 |
Tahked jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 07 05 13 |
|
07 05 99 |
Mujal nimetamata jäätmed |
|
07 06 |
Rasvade, määrete, seepide, puhastus-, desinfitseerimis- ja kosmeetikavahendite valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel ja kasutamisel tekkinud jäätmed |
|
07 06 01* |
Vesipõhised pesuvedelikud ja emalahused |
|
07 06 03* |
Halogeenitud orgaanilised lahustid, pesuvedelikud ja emalahused |
|
07 06 04* |
Muud orgaanilised lahustid, pesuvedelikud ja emalahused |
|
07 06 07* |
Halogeene sisaldavad põhjasetted ja reaktsioonijäägid |
|
07 06 08* |
Muud põhjasetted ja reaktsioonijäägid |
|
07 06 09* |
Halogeene sisaldavad filtrikoogid ja kasutatud absorbendid |
|
07 06 10* |
Muud filtrikoogid ja kasutatud absorbendid |
|
07 06 11* |
Ohtlikke aineid sisaldavad reovee kohtpuhastussetted |
|
07 06 12 |
Reovee kohtpuhastussetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 07 06 11 |
|
07 06 99 |
Mujal nimetamata jäätmed |
|
07 07 |
Peenkemikaalide ja nimistus mujal nimetamata keemiatoodete valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel ja kasutamisel tekkinud jäätmed |
|
07 07 01* |
Vesipõhised pesuvedelikud ja emalahused |
|
07 07 03* |
Halogeenitud orgaanilised lahustid, pesuvedelikud ja emalahused |
|
07 07 04* |
Muud orgaanilised lahustid, pesuvedelikud ja emalahused |
|
07 07 07* |
Halogeene sisaldavad põhjasetted ja reaktsioonijäägid |
|
07 07 08* |
Muud põhjasetted ja reaktsioonijäägid |
|
07 07 09* |
Halogeene sisaldavad filtrikoogid ja kasutatud absorbendid |
|
07 07 10* |
Muud filtrikoogid ja kasutatud absorbendid |
|
07 07 11* |
Ohtlikke aineid sisaldavad reovee kohtpuhastussetted |
|
07 07 12 |
Reovee kohtpuhastussetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 07 07 11 |
|
07 07 99 |
Mujal nimetamata jäätmed |
|
08 |
PINNAKATETE (VÄRVIDE, LAKKIDE JA KLAASJATE EMAILIDE), LIIMIDE, HERMEETIKUTE JA TRÜKIVÄRVIDE VALMISTAMISEL, KOKKUSEGAMISEL, JAOTAMISEL JA KASUTAMISEL TEKKINUD JÄÄTMED |
|
08 01 |
Värvide ja lakkide valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel ja kasutamisel ning ärastamisel tekkinud jäätmed |
|
08 01 11* |
Orgaanilisi lahusteid või muid ohtlikke aineid sisaldavad värvi- ja lakijäätmed |
|
08 01 12 |
Värvi- ja lakijäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 08 01 11 |
|
08 01 13* |
Orgaanilisi lahusteid või muid ohtlikke aineid sisaldavad värvi- ja lakisetted |
|
08 01 14 |
Värvi- või lakisetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 08 01 13 |
|
08 01 15* |
Värve või lakke sisaldavad vesisetted, mis sisaldavad orgaanilisi lahusteid või muid ohtlikke aineid |
|
08 01 16 |
Värve või lakke sisaldavad vesisetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 08 01 15 |
|
08 01 17* |
Värvide või lakkide eemaldamisel tekkinud jäätmed, mis sisaldavad orgaanilisi lahusteid või muid ohtlikke aineid |
|
08 01 18 |
Värvide või lakkide eemaldamisel tekkinud jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 08 01 17 |
|
08 01 19* |
Värve või lakke sisaldavad vesisuspensioonid, mis sisaldavad orgaanilisi lahusteid või muid ohtlikke aineid |
|
08 01 20 |
Värve või lakke sisaldavad vesisuspensioonid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 08 01 19 |
|
08 01 21* |
Värvi- või lakiärastijäätmed |
|
08 01 99 |
Mujal nimetamata jäätmed |
|
08 02 |
Muude pinnakatete (sh keraamiliste materjalide) valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel ja kasutamisel tekkinud jäätmed |
|
08 02 01 |
Pulberpinnakatete jäätmed |
|
08 02 02 |
Keraamilisi materjale sisaldavad vesisetted |
|
08 02 03 |
Keraamilisi materjale sisaldavad vesisuspensioonid |
|
08 02 99 |
Mujal nimetamata jäätmed |
|
08 03 |
Trükivärvide valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel ja kasutamisel tekkinud jäätmed |
|
08 03 07 |
Trükivärvi sisaldavad vesisetted |
|
08 03 08 |
Trükivärvi sisaldavad vesipõhised vedeljäätmed |
|
08 03 12* |
Ohtlikke aineid sisaldavad trükivärvijäätmed |
|
08 03 13 |
Trükivärvijäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 08 03 12 |
|
08 03 14* |
Ohtlikke aineid sisaldavad trükivärvisetted |
|
08 03 15 |
Trükivärvisetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 08 03 14 |
|
08 03 16* |
Söövituslahusejäätmed |
|
08 03 17* |
Ohtlikke aineid sisaldavad trükipulbrijäätmed |
|
08 03 18 |
Trükipulbrijäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 08 03 17 |
|
08 03 19* |
Dispersne õli |
|
08 03 99 |
Mujal nimetamata jäätmed |
|
08 04 |
Liimide ja hermeetikute (sh veekindlust tõstvate ainete) valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel ja kasutamisel tekkinud jäätmed |
|
08 04 09* |
Orgaanilisi lahusteid või muid ohtlikke aineid sisaldavad liimi- ja hermeetikujäätmed |
|
08 04 10 |
Liimi- ja hermeetikujäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 08 04 09 |
|
08 04 11* |
Orgaanilisi lahusteid või muid ohtlikke aineid sisaldavad liimi- ja hermeetikusetted |
|
08 04 12 |
Liimi- ja hermeetikusetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 08 04 11 |
|
08 04 13* |
Liime või hermeetikuid sisaldavad vesisetted, mis sisaldavad orgaanilisi lahusteid või muid ohtlikke aineid |
|
08 04 14 |
Liime või hermeetikuid sisaldavad vesisetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 08 04 13 |
|
08 04 15* |
Liime või hermeetikuid sisaldavad vesipõhised vedeljäätmed, mis sisaldavad orgaanilisi lahusteid või muid ohtlikke aineid |
|
08 04 16 |
Liime või hermeetikuid sisaldavad vesipõhised vedeljäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 08 04 15 |
|
08 04 17* |
Kampoliõli |
|
08 04 99 |
Mujal nimetamata jäätmed |
|
08 05 |
Jaotises 08 mujal nimetamata jäätmed |
|
08 05 01* |
Isotsüanaadijäätmed |
|
09 |
FOTOGRAAFIAJÄÄTMED |
|
09 01 |
Fotograafiajäätmed |
|
09 01 01* |
Vesialusilmuti- ja -aktivaatorilahused |
|
09 01 02* |
Ofsetplaatide vesialusilmutilahused |
|
09 01 03* |
Lahustitel põhinevate ilmutite lahused |
|
09 01 04* |
Kinnistilahused |
|
09 01 05* |
Pleegituslahused ja pleegituskinnistilahused |
|
09 01 06* |
Fotograafiajäätmete kohttöötlemisel tekkinud, hõbedat sisaldavad jäätmed |
|
09 01 07 |
Hõbedat või hõbedaühendeid sisaldav fotofilm ja -paber |
|
09 01 08 |
Hõbeda- või hõbedaühenditevaba fotofilm ja -paber |
|
09 01 10 |
Patareideta ühekorrafotoaparaadid |
|
09 01 11* |
Ühekorrafotoaparaadid, mis sisaldavad koodinumbritega 16 06 01, 16 06 02 või 16 06 03 nimetatud patareisid |
|
09 01 12 |
Patareidega ühekorrafotoaparaadid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 09 01 11 |
|
09 01 13* |
Fotograafiajäätmete kohttöötlemisel tekkinud vesipõhised vedeljäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 09 01 06 |
|
09 01 99 |
Mujal nimetamata jäätmed |
|
10 |
TERMILISTES PROTSESSIDES TEKKINUD JÄÄTMED |
|
10 01 |
Jõujaamades ja muudes põletusseadmetes tekkinud jäätmed (v.a jaotises 19 nimetatud jäätmed) |
|
10 01 01 |
Koldetuhk, räbu ja katlatolm (v.a koodinumbriga 10 01 04 nimetatud katlatolm) |
|
10 01 02 |
Kivisöelendtuhk |
|
10 01 03 |
Turba ja töötlemata puidu põletamisel tekkinud lendtuhk |
|
10 01 04* |
Õlilendtuhk ja -katlatolm |
|
10 01 05 |
Suitsugaasi väävlitustamisel tekkinud kaltsiumipõhised tahked reaktsioonijäätmed |
|
10 01 07 |
Suitsugaasi väävlitustamisel tekkinud kaltsiumipõhised püdelad reaktsioonijäätmed |
|
10 01 09* |
Väävelhape |
|
10 01 13* |
Kütusena kasutatavate emulgeeritud süsivesinike põletamisel tekkinud lendtuhk |
|
10 01 14* |
Koospõletamisel tekkinud ohtlikke aineid sisaldav koldetuhk, räbu ja katlatolm |
|
10 01 15 |
Koospõletamisel tekkinud koldetuhk, räbu ja katlatolm, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 01 14 |
|
10 01 16* |
Koospõletamisel tekkinud ohtlikke aineid sisaldav lendtuhk |
|
10 01 17 |
Koospõletamisel tekkinud lendtuhk, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 01 16 |
|
10 01 18* |
Ohtlikke aineid sisaldavad gaasipuhastusjäätmed |
|
10 01 19 |
Gaasipuhastusjäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 10 01 05, 10 01 07 ja 10 01 18 |
|
10 01 20* |
Ohtlikke aineid sisaldavad reovee kohtpuhastussetted |
|
10 01 21 |
Reovee kohtpuhastussetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 01 20 |
|
10 01 22* |
Ohtlikke aineid sisaldavad vesisegused katlapuhastussetted |
|
10 01 23 |
Vesisegused katlapuhastussetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 01 22 |
|
10 01 24 |
Keevkihikatelde liiv |
|
10 01 25 |
Kivisöejõujaamades kütuse ladustamisel ja ettevalmistamisel tekkinud jäätmed |
|
10 01 26 |
Jahutusveekäitlusel tekkinud jäätmed |
|
10 01 99 |
Mujal nimetamata jäätmed |
|
10 02 |
Raua- ja terasetootmisjäätmed |
|
10 02 01 |
Räbutöötlemisjäätmed |
|
10 02 02 |
Töötlemata räbu |
|
10 02 07* |
Ohtlikke aineid sisaldavad tahked gaasipuhastusjäätmed |
|
10 02 08 |
Tahked gaasipuhastusjäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 02 07 |
|
10 02 10 |
Valtsimistagi |
|
10 02 11* |
Jahutusveekäitlusel tekkinud õlised jäätmed |
|
10 02 12 |
Jahutusveekäitlusel tekkinud jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 02 11 |
|
10 02 13* |
Ohtlikke aineid sisaldavad gaasipuhastussetted ja -filtrikoogid |
|
10 02 14 |
Gaasipuhastussetted ja -filtrikoogid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 02 13 |
|
10 02 15 |
Muud gaasipuhastussetted ja -filtrikoogid |
|
10 02 99 |
Mujal nimetamata jäätmed |
|
10 03 |
Alumiiniumi termometallurgiaprotsessides tekkinud jäätmed |
|
10 03 02 |
Anoodimurd |
|
10 03 04* |
Primaarsulatusräbu |
|
10 03 05 |
Alumiiniumoksiidijäätmed |
|
10 03 08* |
Soolaräbu sekundaarsulatusest |
|
10 03 09* |
Mustdross sekundaarsulatusest |
|
10 03 15* |
Põlev ujuräbu või ujuräbu, mis kokkupuutel veega eraldab ohtlikul hulgal põlevgaase |
|
10 03 16 |
Ujuräbu, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 03 15 |
|
10 03 17* |
Anoodivalmistamisel tekkinud tõrva sisaldavad jäätmed |
|
10 03 18 |
Anoodivalmistamisel tekkinud süsinikku sisaldavad jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 03 17 |
|
10 03 19* |
Ohtlikke aineid sisaldav suitsugaasitolm |
|
10 03 20 |
Suitsugaasitolm, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 03 19 |
|
10 03 21* |
Ohtlikke aineid sisaldavad muud kübemed ja tolm (sh kuulveskitolm) |
|
10 03 22 |
Muud kübemed ja tolm (sh kuulveskitolm), mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 03 21 |
|
10 03 23* |
Ohtlikke aineid sisaldavad tahked gaasipuhastusjäätmed |
|
10 03 24 |
Tahked gaasipuhastusjäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 03 23 |
|
10 03 25* |
Ohtlikke aineid sisaldavad gaasipuhastussetted ja -filtrikoogid |
|
10 03 26 |
Gaasipuhastussetted ja -filtrikoogid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 03 25 |
|
10 03 27* |
Jahutusveekäitlusel tekkinud õlised jäätmed |
|
10 03 28 |
Jahutusveekäitlusel tekkinud jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 03 27 |
|
10 03 29* |
Ohtlikke aineid sisaldavad soolaräbu ja mustdrossi käitlusjäätmed |
|
10 03 30 |
Soolaräbu ja mustdrossi käitlusjäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 03 29 |
|
10 03 99 |
Mujal nimetamata jäätmed |
|
10 04 |
Plii termometallurgiaprotsessides tekkinud jäätmed |
|
10 04 01* |
Primaar- ja sekundaarsulatusräbu |
|
10 04 02* |
Primaar- ja sekundaarsulatusdross ja -riibed |
|
10 04 03* |
Kaltsiumarsenaat |
|
10 04 04* |
Suitsugaasitolm |
|
10 04 05* |
Muud kübemed ja tolm |
|
10 04 06* |
Tahked gaasipuhastusjäätmed |
|
10 04 07* |
Gaasipuhastussetted ja -filtrikoogid |
|
10 04 09* |
Jahutusveekäitlusel tekkinud õlised jäätmed |
|
10 04 10 |
Jahutusveekäitlusel tekkinud jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 04 09 |
|
10 04 99 |
Mujal nimetamata jäätmed |
|
10 05 |
Tsingi termometallurgiaprotsessides tekkinud jäätmed |
|
10 05 01 |
Primaar- ja sekundaarsulatusräbu |
|
10 05 03* |
Suitsugaasitolm |
|
10 05 04 |
Muud kübemed ja tolm |
|
10 05 05* |
Tahked gaasipuhastusjäätmed |
|
10 05 06* |
Gaasipuhastussetted ja -filtrikoogid |
|
10 05 08* |
Jahutusveekäitlusel tekkinud õlised jäätmed |
|
10 05 09 |
Jahutusveekäitlusel tekkinud jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 05 08 |
|
10 05 10* |
Põlev dross ja riibed või dross ja riibed, mis kokkupuutel veega eraldavad ohtlikul hulgal põlevgaase |
|
10 05 11 |
Dross ja riibed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 05 10 |
|
10 05 99 |
Mujal nimetamata jäätmed |
|
10 06 |
Vase termometallurgiaprotsessides tekkinud jäätmed |
|
10 06 01 |
Primaar- ja sekundaarsulatusräbu |
|
10 06 02 |
Primaar- ja sekundaarsulatusdross ja -riibed |
|
10 06 03* |
Suitsugaasitolm |
|
10 06 04 |
Muud kübemed ja tolm |
|
10 06 06* |
Tahked gaasipuhastusjäätmed |
|
10 06 07* |
Gaasipuhastussetted ja -filtrikoogid |
|
10 06 09* |
Jahutusveekäitlusel tekkinud õlised jäätmed |
|
10 06 10 |
Jahutusveekäitlusel tekkinud jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 06 09 |
|
10 06 99 |
Mujal nimetamata jäätmed |
|
10 07 |
Hõbeda, kulla ja plaatina termometallurgiaprotsessides tekkinud jäätmed |
|
10 07 01 |
Primaar- ja sekundaarsulatusräbu |
|
10 07 02 |
Primaar- ja sekundaarsulatusdross ja -riibed |
|
10 07 03 |
Tahked gaasipuhastusjäätmed |
|
10 07 04 |
Muud kübemed ja tolm |
|
10 07 05 |
Gaasipuhastussetted ja -filtrikoogid |
|
10 07 07* |
Jahutusveekäitlusel tekkinud õlised jäätmed |
|
10 07 08 |
Jahutusveekäitlusel tekkinud jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 07 07 |
|
10 07 99 |
Mujal nimetamata jäätmed |
|
10 08 |
Muude värviliste metallide termometallurgiaprotsessides tekkinud jäätmed |
|
10 08 04 |
Kübemed ja tolm |
|
10 08 08* |
Soolaräbu primaar- ja sekundaarsulatusest |
|
10 08 09 |
Muu räbu |
|
10 08 10* |
Põlev dross ja riibed või dross ja riibed, mis kokkupuutel veega eraldavad ohtlikul hulgal põlevgaase |
|
10 08 11 |
Dross ja riibed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 08 10 |
|
10 08 12* |
Anoodivalmistamisel tekkinud tõrvasisaldavad jäätmed |
|
10 08 13 |
Anoodivalmistamisel tekkinud süsinikku sisaldavad jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 08 12 |
|
10 08 14 |
Anoodimurd |
|
10 08 15* |
Ohtlikke aineid sisaldav suitsugaasitolm |
|
10 08 16 |
Suitsugaasitolm, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 08 15 |
|
10 08 17* |
Ohtlikke aineid sisaldavad suitsugaasipuhastussetted ja -filtrikoogid |
|
10 08 18 |
Suitsugaasipuhastussetted ja -filtrikoogid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 08 17 |
|
10 08 19* |
Jahutusveekäitlusel tekkinud õlised jäätmed |
|
10 08 20 |
Jahutusveekäitlusel tekkinud jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 08 19 |
|
10 08 99 |
Mujal nimetamata jäätmed |
|
10 09 |
Mustmetallide valujäätmed |
|
10 09 03 |
Ahjuräbu |
|
10 09 05* |
Ohtlikke aineid sisaldavad kasutamata jäänud valukärnid ja -vormid |
|
10 09 06 |
Kasutamata jäänud valukärnid ja -vormid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 09 05 |
|
10 09 07* |
Ohtlikke aineid sisaldavad kasutatud valukärnid ja -vormid |
|
10 09 08 |
Kasutatud valukärnid ja -vormid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 09 07 |
|
10 09 09* |
Ohtlikke aineid sisaldav suitsugaasitolm |
|
10 09 10 |
Suitsugaasitolm, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 09 09 |
|
10 09 11* |
Muud ohtlikke aineid sisaldavad kübemed |
|
10 09 12 |
Muud kübemed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 09 11 |
|
10 09 13* |
Ohtlikke aineid sisaldavad sideainejäätmed |
|
10 09 14 |
Sideainejäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 09 13 |
|
10 09 15* |
Pragude otsingul kasutatud, ohtlikke aineid sisaldavate materjalide jäätmed |
|
10 09 16 |
Pragude otsingul kasutatud materjalide jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 09 15 |
|
10 09 99 |
Mujal nimetamata jäätmed |
|
10 10 |
Värviliste metallide valujäätmed |
|
10 10 03 |
Ahjuräbu |
|
10 10 05* |
Ohtlikke aineid sisaldavad kasutamata jäänud valukärnid ja -vormid |
|
10 10 06 |
Kasutamata jäänud valukärnid ja -vormid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 10 05 |
|
10 10 07* |
Ohtlikke aineid sisaldavad kasutatud valukärnid ja -vormid |
|
10 10 08 |
Kasutatud valukärnid ja -vormid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 10 07 |
|
10 10 09* |
Ohtlikke aineid sisaldav suitsugaasitolm |
|
10 10 10 |
Suitsugaasitolm, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 10 09 |
|
10 10 11* |
Muud ohtlikke aineid sisaldavad kübemed |
|
10 10 12 |
Muud kübemed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 10 11 |
|
10 10 13* |
Ohtlikke aineid sisaldavad sideainete jäätmed |
|
10 10 14 |
Sideainetejäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 10 13 |
|
10 10 15* |
Pragude otsingul kasutatud, ohtlikke aineid sisaldavate materjalide jäätmed |
|
10 10 16 |
Pragude otsingul kasutatud materjalide jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 10 15 |
|
10 10 99 |
Mujal nimetamata jäätmed |
|
10 11 |
Klaasi ja klaastoodete valmistamisel tekkinud jäätmed |
|
10 11 03 |
Klaaskiudmaterjalijäätmed |
|
10 11 05 |
Kübemed ja tolm |
|
10 11 09* |
Ohtlikke aineid sisaldavad valmistussegujäätmed enne termilist töötlemist |
|
10 11 10 |
Valmistussegujäätmed enne termilist töötlemist, mida ei ole nimetatud koodin 10 11 09 |
|
10 11 11* |
Raskmetalle sisaldav klaasipuru ja -pulber (nt elektronkiiretorujäätmed) |
|
10 11 12 |
Klaasijäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 11 11 |
|
10 11 13* |
Ohtlikke aineid sisaldavad klaasipoleerimis- ja -lihvimissetted |
|
10 11 14 |
Klaasipoleerimis- ja -lihvimissetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 11 13 |
|
10 11 15* |
Ohtlikke aineid sisaldavad tahked suitsugaasipuhastusjäätmed |
|
10 11 16 |
Tahked suitsugaasipuhastusjäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 11 15 |
|
10 11 17* |
Ohtlikke aineid sisaldavad suitsugaasipuhastussetted ja -filtrikoogid |
|
10 11 18 |
Suitsugaasipuhastussetted ja -filtrikoogid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 11 17 |
|
10 11 19* |
Ohtlikke aineid sisaldavad tahked reovee kohtpuhastussetted |
|
10 11 20 |
Tahked reovee kohtpuhastussetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 11 19 |
|
10 11 99 |
Mujal nimetamata jäätmed |
|
10 12 |
Keraamikatoodete, telliste, plaatide ja ehitustoodete valmistamisel tekkinud jäätmed |
|
10 12 01 |
Valmistussegujäätmed enne termilist töötlemist |
|
10 12 03 |
Kübemed ja tolm |
|
10 12 05 |
Gaasipuhastussetted ja -filtrikoogid |
|
10 12 06 |
Kasutuskõlbmatud vormid |
|
10 12 08 |
Keraamiliste materjalide, telliste, plaatide ja ehitustoodete jäätmed (pärast termilist töötlemist) |
|
10 12 09* |
Ohtlikke aineid sisaldavad tahked gaasipuhastusjäätmed |
|
10 12 10 |
Tahked gaasipuhastusjäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 12 09 |
|
10 12 11* |
Raskmetalle sisaldavad glasuurimisjäätmed |
|
10 12 12 |
Glasuurimisjäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 12 11 |
|
10 12 13 |
Reovee kohtpuhastussetted |
|
10 12 99 |
Mujal nimetamata jäätmed |
|
10 13 |
Tsemendi, lubja, krohvisegu ning nendest toodete valmistamisel tekkinud jäätmed |
|
10 13 01 |
Valmistussegujäätmed enne termilist töötlemist |
|
10 13 04 |
Lubja kaltsineerimisel ja kustutamisel tekkinud jäätmed |
|
10 13 06 |
Kübemed ja tolm (v.a 10 13 12 ja 10 13 13) |
|
10 13 07 |
Gaasipuhastussetted ja -filtrikoogid |
|
10 13 09* |
Asbesttsemendi valmistamisel tekkinud asbesti sisaldavad jäätmed |
|
10 13 10 |
Asbesttsemendi valmistamisel tekkinud jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 13 09 |
|
10 13 11 |
Tsemendipõhiste komposiitmaterjalide jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 10 13 09 and 10 13 10 |
|
10 13 12* |
Ohtlikke aineid sisaldavad tahked gaasipuhastusjäätmed |
|
10 13 13 |
Tahked gaasipuhastusjäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 13 12 |
|
10 13 14 |
Betoonijäätmed ja betoonisete |
|
10 13 99 |
Mujal nimetamata jäätmed |
|
10 14 |
Krematooriumijäätmed |
|
10 14 01* |
Elavhõbedat sisaldavad gaasipuhastusjäätmed |
|
11 |
METALLIDE JA MUUDE MATERJALIDE PINNATÖÖTLUSEL JA PINDAMISEL NING VÄRVILISTE METALLIDE HÜDROMETALLURGIAPROTSESSIDES TEKKINUD JÄÄTMED |
|
11 01 |
Metallide ja muude materjalide pinnatöötlusel ja pindamisel (nt galvaanimisel, tsinkimisel, peitsimisel, söövitamisel, fosfaatimisel, leeliselisel rasvaärastusel, anoodimisel) tekkinud jäätmed |
|
11 01 05* |
Peitsimishapped |
|
11 01 06* |
Mujal nimetamata happed |
|
11 01 07* |
Peitsimisalused |
|
11 01 08* |
Fosfaatimissetted |
|
11 01 09* |
Ohtlikke aineid sisaldavad setted ja filtrikoogid |
|
11 01 10 |
Setted ja filtrikoogid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 11 01 09 |
|
11 01 11* |
Ohtlikke aineid sisaldav loputusvesi |
|
11 01 12 |
Loputusvesi, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 11 01 11 |
|
11 01 13* |
Ohtlikke aineid sisaldavad rasvaärastusjäätmed |
|
11 01 14 |
Rasvaärastusjäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 11 01 13 |
|
11 01 15* |
Ohtlikke aineid sisaldavad membraanpuhastus- või ioonvahetussüsteemides tekkinud eluaat ja setted |
|
11 01 16* |
Küllastunud või kasutatud ioonvahetusvaigud |
|
11 01 98* |
Muud ohtlikke aineid sisaldavad jäätmed |
|
11 01 99 |
Mujal nimetamata jäätmed |
|
11 02 |
Värviliste metallide hüdrometallurgiaprotsessides tekkinud jäätmed |
|
11 02 02* |
Tsingi hüdrometallurgiaprotsessides tekkinud setted (sh jarosiit, götiit) |
|
11 02 03 |
Vesielektrolüüsianoodide tootmisel tekkinud jäätmed |
|
11 02 05* |
Ohtlikke aineid sisaldavad vase hüdrometallurgiaprotsessides tekkinud jäätmed |
|
11 02 06 |
Vase hüdrometallurgiaprotsessides tekkinud jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 11 02 05 |
|
11 02 07* |
Muud ohtlikke aineid sisaldavad jäätmed |
|
11 02 99 |
Mujal nimetamata jäätmed |
|
11 03 |
Karastamisel tekkinud setted ja tahked jäätmed |
|
11 03 01* |
Tsüaniide sisaldavad jäätmed |
|
11 03 02* |
Muud jäätmed |
|
11 05 |
Kuumgalvaanimisjäätmed |
|
11 05 01 |
Kõvatsink |
|
11 05 02 |
Tsingituhk |
|
11 05 03* |
Tahked gaasipuhastusjäätmed |
|
11 05 04* |
Kasutatud räbusti |
|
11 05 99 |
Mujal nimetamata jäätmed |
|
12 |
METALLIDE JA PLASTIDE MEHAANILISEL VORMIMISEL NING FÜÜSIKALISEL JA MEHAANILISEL PINNATÖÖTLEMISEL TEKKINUD JÄÄTMED |
|
12 01 |
Metallide ja plastide mehaanilisel vormimisel ning füüsikalisel ja mehaanilisel pinnatöötlemisel tekkinud jäätmed |
|
12 01 01 |
Mustmetalliviilmed ja treilaastud |
|
12 01 02 |
Mustmetallitolm ja -kübemed |
|
12 01 03 |
Värvilise metalli viilmed ja treilaastud |
|
12 01 04 |
Värvilise metalli tolm ja kübemed |
|
12 01 05 |
Plasti höövli- ja treilaastud |
|
12 01 06* |
Halogeene sisaldavad mineraalõlipõhised masinaõlijäätmed (v.a emulsioonid ja lahused) |
|
12 01 07* |
Halogeenivabad mineraalõlipõhised masinaõlijäätmed (v.a emulsioonid ja lahused) |
|
12 01 08* |
Halogeene sisaldavad metallitöötlusemulsiooni- ja -lahusejäätmed |
|
12 01 09* |
Halogeenivabad metallitöötlusemulsiooni- ja -lahusejäätmed |
|
12 01 10* |
Sünteetilised metallitöötlusõlid |
|
12 01 12* |
Heitvaha ja -rasv |
|
12 01 13 |
Keevitusjäätmed |
|
12 01 14* |
Ohtlikke aineid sisaldavad metallitöötlussetted |
|
12 01 15 |
Metallitöötlussetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 12 01 14 |
|
12 01 16* |
Ohtlikke aineid sisaldavad liivapritsimisjäätmed |
|
12 01 17 |
Liivapritsimisjäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 12 01 16 |
|
12 01 18* |
Õli sisaldavad metallisetted (lihvimis-, hoonimis- ja soveldamissetted) |
|
12 01 19* |
Täielikult biolagundatav masinaõli |
|
12 01 20* |
Ohtlikke aineid sisaldavad kasutatud lihvkäiad ja -materjalid |
|
12 01 21 |
Kasutatud lihvkäiad ja -materjalid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 12 01 20 |
|
12 01 99 |
Mujal nimetamata jäätmed |
|
12 03 |
Rasva vesi- ja aurärastamisel tekkinud jäätmed (v.a jaotises 11 nimetatud jäätmed) |
|
12 03 01* |
Vesipõhised pesuvedelikud |
|
12 03 02* |
Rasva aurärastusjäätmed |
|
13 |
ÕLI- JA VEDELKÜTUSEJÄÄTMED (V.A TOIDUÕLID NING JAOTISTES 05, 12 JA 19 NIMETATUD JÄÄTMED) |
|
13 01 |
Hüdraulikaõlijäätmed |
|
13 01 01* |
PCBsid sisaldavad hüdraulikaõlid (19) |
|
13 01 04* |
Klooritud emulsioonid |
|
13 01 05* |
Kloorimata emulsioonid |
|
13 01 09* |
Mineraalõlipõhised klooritud hüdraulikaõlid |
|
13 01 10* |
Mineraalõlipõhised kloorimata hüdraulikaõlid |
|
13 01 11* |
Sünteetilised hüdraulikaõlid |
|
13 01 12* |
Täielikult biolagundatavad hüdraulikaõlid |
|
13 01 13* |
Muud hüdraulikaõlid |
|
13 02 |
Mootori-, käigukasti- ja määrdeõlijäätmed |
|
13 02 04* |
Mineraalõlipõhised klooritud mootori-, käigukasti- ja määrdeõlid |
|
13 02 05* |
Mineraalõlipõhised kloorimata mootori-, käigukasti- ja määrdeõlid |
|
13 02 06* |
Sünteetilised mootori-, käigukasti- ja määrdeõlid |
|
13 02 07* |
Täielikult biolagundatavad mootori-, käigukasti- ja määrdeõlid |
|
13 02 08* |
Muud mootori-, käigukasti- ja määrdeõlid |
|
13 03 |
Isolatsiooni- ja soojusvahetusvanaõlid |
|
13 03 01* |
PCBsid sisaldavad isolatsiooni- ja soojusvahetusõlid |
|
13 03 06* |
Mineraalõlipõhised klooritud isolatsiooni- ja soojusvahetusõlid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 13 03 01 |
|
13 03 07* |
Mineraalõlipõhised kloorimata isolatsiooni- ja soojusvahetusõlid |
|
13 03 08* |
Sünteetilised isolatsiooni- ja soojusvahetusõlid |
|
13 03 09* |
Täielikult biolagundatavad isolatsiooni- ja soojusvahetusõlid |
|
13 03 10* |
Muud isolatsiooni- ja soojusvahetusõlid |
|
13 04 |
Pilsivesi |
|
13 04 01* |
Siseveesõidukite pilsivesi |
|
13 04 02* |
Sadamates laevadelt vastuvõetud pilsivesi |
|
13 04 03* |
Muude veesõidukite pilsivesi |
|
13 05 |
Õlipüünisejäätmed |
|
13 05 01* |
Tahked liiva- ja õlipüünisejäätmed |
|
13 05 02* |
Õlipüünisesetted |
|
13 05 03* |
Õlikogurisetted |
|
13 05 06* |
Õlipüünistes lahutatud õli |
|
13 05 07* |
Õlipüünistes lahutatud õline vesi |
|
13 05 08* |
Segajäätmed liiva- ja õlipüünistest |
|
13 07 |
Vedelkütusejäätmed |
|
13 07 01* |
Kütteõli ja diislikütus |
|
13 07 02* |
Bensiin |
|
13 07 03* |
Muud kütused (sh kütusesegud) |
|
13 08 |
Mujal nimetamata õlijäätmed |
|
13 08 01* |
Soolaärastussetted või -emulsioonid |
|
13 08 02* |
Muud emulsioonid |
|
13 08 99* |
Mujal nimetamata jäätmed |
|
14 |
ORGAANILISTE LAHUSTITE, KÜLMUTUSAGENSI- JA VAHU- VÕI AEROSOOLIKANDEGAASIJÄÄTMED (V.A JAOTISTES 07 JA 08 NIMETATUD JÄÄTMED) |
|
14 06 |
Orgaaniliste lahustite, külmutusagensi- ja vahu- või aerosoolikandegaasijäätmed |
|
14 06 01* |
Klorofluorosüsivesinikud, HCFC-, HFC-ained |
|
14 06 02* |
Muud halogeenitud lahustid ja lahustisegud |
|
14 06 03* |
Muud lahustid ja lahustisegud |
|
14 06 04* |
Halogeenitud lahusteid sisaldavad setted või tahked jäätmed |
|
14 06 05* |
Muid lahusteid sisaldavad setted või tahked jäätmed |
|
15 |
PAKENDIJÄÄTMED; NIMISTUS MUJAL NIMETAMATA ABSORBENDID, PUHASTUSKALTSUD, FILTERMATERJALID JA KAITSERIIETUS |
|
15 01 |
Pakendid (sh lahus kogutud olmepakendijäätmed) |
|
15 01 01 |
Paber- ja kartongpakendid |
|
15 01 02 |
Plastpakendid |
|
15 01 03 |
Puitpakendid |
|
15 01 04 |
Metallpakendid |
|
15 01 05 |
Komposiitpakendid |
|
15 01 06 |
Segapakendid |
|
15 01 07 |
Klaaspakendid |
|
15 01 09 |
Tekstiilpakendid |
|
15 01 10* |
Ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud pakendid |
|
15 01 11* |
Ohtlikust poorsest ainest (nt asbestist) koosnevat ruumvõret sisaldavad metallpakendid, sh tühjad survemahutid |
|
15 02 |
Absorbendid, filtermaterjalid, puhastuskaltsud ja kaitseriietus |
|
15 02 02* |
Ohtlike ainetega saastunud absorbendid, puhastuskaltsud, filtermaterjalid (sh nimistus mujal nimetamata õlifiltrid) ja kaitseriietus |
|
15 02 03 |
Absorbendid, puhastuskaltsud, filtrimaterjalid ja kaitseriietus, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 15 02 02 |
|
16 |
MUJAL NIMETAMATA JÄÄTMED |
|
16 01 |
Romusõidukid mitmesugustest liiklusvaldkondadest (sh liikurmasinad) ning romusõidukite lammutamisel ja sõidukihooldusel tekkinud jäätmed (v.a jaotistes 13 ja 14 ning alajaotistes 16 06 ja 16 08 nimetatud jäätmed) |
|
16 01 03 |
Vanarehvid |
|
16 01 04* |
Romusõidukid |
|
16 01 06 |
Romusõidukid, mis ei sisalda vedelikke ega ohtlikke osi |
|
16 01 07* |
Õlifiltrid |
|
16 01 08* |
Elavhõbedat sisaldavad osad |
|
16 01 09* |
PCBsid sisaldavad osad |
|
16 01 10* |
Lõhkemisohtlikud osad (nt turvapadjad) |
|
16 01 11* |
Asbesti sisaldavad piduriklotsid |
|
16 01 12 |
Piduriklotsid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 01 11 |
|
16 01 13* |
Pidurivedelikud |
|
16 01 14* |
Ohtlikke aineid sisaldavad antifriisid |
|
16 01 15 |
Antifriisid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 01 14 |
|
16 01 16 |
Vedelgaasimahutid |
|
16 01 17 |
Mustmetallid |
|
16 01 18 |
Värvilised metallid |
|
16 01 19 |
Plast |
|
16 01 20 |
Klaas |
|
16 01 21* |
Ohtlikud osad, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 16 01 07 - 16 01 11, 16 01 13 ja 16 01 14 |
|
16 01 22 |
Mujal nimetamata osad |
|
16 01 99 |
Mujal nimetamata jäätmed |
|
16 02 |
Elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmed |
|
16 02 09* |
PCBsid sisaldavad trafod ja kondensaatorid |
|
16 02 10* |
PCBsid sisaldavad või nendega saastunud kasutuselt kõrvaldatud seadmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 02 09 |
|
16 02 11* |
Klorofluorosüsivesinikke, HCFC- ja HFC-aineid sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud seadmed |
|
16 02 12* |
Vaba asbesti sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud seadmed |
|
16 02 13* |
Ohtlikke osi (20) sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud seadmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 16 02 09 - 16 02 12 |
|
16 02 14 |
Kasutuselt kõrvaldatud seadmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 16 02 09 - 16 02 13 |
|
16 02 15* |
Kasutuselt kõrvaldatud seadmetelt eemaldatud ohtlikud osad |
|
16 02 16 |
Kasutuselt kõrvaldatud seadmetelt eemaldatud osad, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 02 15 |
|
16 03 |
Praaktootepartiid ja kasutamata tooted |
|
16 03 03* |
Ohtlikke aineid sisaldavad anorgaanilised jäätmed |
|
16 03 04 |
Anorgaanilised jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 03 03 |
|
16 03 05* |
Ohtlikke aineid sisaldavad orgaanilised jäätmed |
|
16 03 06 |
Orgaanilised jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 03 05 |
|
16 04 |
Lõhkeainejäägid |
|
16 04 01* |
Laskemoonajäägid |
|
16 04 02* |
Pürotehnikamaterjalijäägid |
|
16 04 03* |
Muud lõhkeainejäägid |
|
16 05 |
Survemahutis gaasid ja kasutuselt kõrvaldatud kemikaalid |
|
16 05 04* |
Ohtlikke aineid sisaldavad gaasid (sh haloonid) survemahutis |
|
16 05 05 |
Survemahutis gaasid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 05 04 |
|
16 05 06* |
Ohtlikest ainetest koosnevad või neid sisaldavad laborikemikaalid, sh laborikemikaalisegud |
|
16 05 07* |
Ohtlikest ainetest koosnevad või neid sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud anorgaanilised kemikaalid |
|
16 05 08* |
Ohtlikest ainetest koosnevad või neid sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud orgaanilised kemikaalid |
|
16 05 09 |
Kasutuselt kõrvaldatud kemikaalid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 05 06, 16 05 07 või 16 05 08 |
|
16 06 |
Patareid ja akud |
|
16 06 01* |
Pliiakud |
|
16 06 02* |
Ni-Cd akud |
|
16 06 03* |
Elavhõbedat sisaldavad patareid |
|
16 06 04 |
Leelispatareid (v.a koodinumbriga 16 06 03 nimetatud patareid) |
|
16 06 05 |
Muud patareid ja akud |
|
16 06 06* |
Patareide ja akude lahus kogutud elektrolüüt |
|
16 07 |
Veo- ja hoiumahutite ning vaatide puhastusjäätmed (v.a jaotistes 05 ja 13 nimetatud jäätmed) |
|
16 07 08* |
Õli sisaldavad jäätmed |
|
16 07 09* |
Muid ohtlikke aineid sisaldavad jäätmed |
|
16 07 99 |
Mujal nimetamata jäätmed |
|
16 08 |
Kasutatud katalüsaatorid |
|
16 08 01 |
Kulda, hõbedat, reeniumi, roodiumi, pallaadiumi, iriidiumi või plaatinat sisaldavad kasutatud katalüsaatorid (v.a koodinumbriga 16 08 07 nimetatud katalüsaatorid) |
|
16 08 02* |
Ohtlikke siirdemetalle (21) või siirdemetallide ohtlikke ühendeid sisaldavad kasutatud katalüsaatorid |
|
16 08 03 |
Mujal nimetamata siirdemetalle või siirdemetalliühendeid sisaldavad kasutatud katalüsaatorid |
|
16 08 04 |
Katalüütilise krakkimise juures kasutatud vedelkatalüsaatorid (v.a koodinumbriga 16 08 07 nimetatud katalüsaatorid) |
|
16 08 05* |
Fosforhapet sisaldavad kasutatud katalüsaatorid |
|
16 08 06* |
Katalüsaatoritena kasutatud vedelikud |
|
16 08 07* |
Ohtlike ainetega saastunud kasutatud katalüsaatorid |
|
16 09 |
Oksüdeerivad ained |
|
16 09 01* |
Permanganaadid, nt kaaliumpermanganaat |
|
16 09 02* |
Kromaadid, nt kaaliumkromaat, kaalium- või naatriumdikromaat |
|
16 09 03* |
Peroksiidid, nt vesinikperoksiid |
|
16 09 04* |
Mujal nimetamata oksüdeerivad ained |
|
16 10 |
Väljaspool ettevõtet töödeldavad vesipõhised vedeljäätmed |
|
16 10 01* |
Ohtlikke aineid sisaldavad vesipõhised vedeljäätmed |
|
16 10 02 |
Vesipõhised vedeljäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 10 01 |
|
16 10 03* |
Ohtlikke aineid sisaldavad vesipõhised kontsentraadid |
|
16 10 04 |
Vesipõhised kontsentraadid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 10 03 |
|
16 11 |
Vooderdise- ja tulekindlate materjalide jäätmed |
|
16 11 01* |
Metallurgiaprotsessides tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad süsinikupõhised vooderdised ja tulekindlad materjalid |
|
16 11 02 |
Metallurgiaprotsessides tekkinud süsinikupõhised vooderdised ja tulekindlad materjalid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 11 01 |
|
16 11 03* |
Muud metallurgiaprotsessides tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad vooderdised ja tulekindlad materjalid |
|
16 11 04 |
Muud metallurgiaprotsessides tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad vooderdised ja tulekindlad materjalid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 11 03 |
|
16 11 05* |
Mujal kui metallurgiaprotsessides tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad vooderdised ja tulekindlad materjalid |
|
16 11 06 |
Mujal kui metallurgiaprotsessides tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad vooderdised ja tulekindlad materjalid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 11 05 |
|
17 |
EHITUS- JA LAMMUTUSPRAHT (SH SAASTUNUD MAA-ALADELT EEMALDATUD PINNAS) |
|
17 01 |
Betoon, tellised, plaadid ja keraamikatooted |
|
17 01 01 |
Betoon |
|
17 01 02 |
Tellised |
|
17 01 03 |
Plaadid ja keraamikatooted |
|
17 01 06* |
Ohtlikke aineid sisaldavad betooni-, tellise-, plaadi- või keraamikatootesegud või lahusfraktsioonid |
|
17 01 07 |
Betooni-, tellise-, plaadi- või keraamikatootesegud, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 01 06 |
|
17 02 |
Puit, klaas ja plast |
|
17 02 01 |
Puit |
|
17 02 02 |
Klaas |
|
17 02 03 |
Plast |
|
17 02 04* |
Ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud klaas, plast ja puit |
|
17 03 |
Bituumenitaolised segud ning kivisöetõrv ja tõrvasaadused |
|
17 03 01* |
Kivisöetõrva sisaldavad bituumenitaolised segud |
|
17 03 02 |
Bituumenitaolised segud, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 03 01 |
|
17 03 03* |
Kivisöetõrv ja -tõrvasaadused |
|
17 04 |
Metallid (sh nende sulamid) |
|
17 04 01 |
Vask, pronks, valgevask |
|
17 04 02 |
Alumiinium |
|
17 04 03 |
Plii |
|
17 04 04 |
Tsink |
|
17 04 05 |
Raud ja teras |
|
17 04 06 |
Tina |
|
17 04 07 |
Metallisegud |
|
17 04 09* |
Ohtlike ainetega saastunud metallijäätmed |
|
17 04 10* |
Õli, kivisöetõrva või muid ohtlikke aineid sisaldavad kaablid |
|
17 04 11 |
Kaablid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 04 10 |
|
17 05 |
Pinnas (sh saastunud maa-aladelt eemaldatud pinnas), kivid ja süvenduspinnas |
|
17 05 03* |
Ohtlikke aineid sisaldavad kivid ja pinnas |
|
17 05 04 |
Pinnas ja kivid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 05 03 |
|
17 05 05* |
Ohtlikke aineid sisaldav süvenduspinnas |
|
17 05 06 |
Süvenduspinnas, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 05 05 |
|
17 05 07* |
Ohtlikke aineid sisaldav teetammitäitematerjal |
|
17 05 08 |
Teetammitäitematerjal, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 05 07 |
|
17 06 |
Isolatsioonimaterjalid ja asbesti sisaldavad ehitusmaterjalid |
|
17 06 01* |
Asbesti sisaldavad isolatsioonimaterjalid |
|
17 06 03* |
Muud ohtlikest ainetest koosnevad või neid sisaldavad isolatsioonimaterjalid |
|
17 06 04 |
Isolatsioonimaterjalid, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 17 06 01 ja 17 06 03 |
|
17 06 05* |
Asbesti sisaldavad ehitusmaterjalid |
|
17 08 |
Kipsipõhised ehitusmaterjalid |
|
17 08 01* |
Ohtlike ainetega saastunud kipsipõhised ehitusmaterjalid |
|
17 08 02 |
Kipsipõhised ehitusmaterjalid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 08 01 |
|
17 09 |
Muu ehitus- ja lammutuspraht |
|
17 09 01* |
Elavhõbedat sisaldav ehitus- ja lammutuspraht |
|
17 09 02* |
PCB-d sisaldav ehitus- ja lammutuspraht (nt PCBsid sisaldavad hermeetikud, PCBsid sisaldavad tehisvaigupõhised põrandakatted, PCBsid sisaldav glasuurisolatsioon, PCBsid sisaldavad kondensaatorid) |
|
17 09 03* |
Muu ohtlikke aineid sisaldav ehitus- ja lammutuspraht (sh segapraht) |
|
17 09 04 |
Ehitus- ja lammutussegapraht, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 17 09 01, 17 09 02 and 17 09 03 |
|
18 |
INIMESTE JA LOOMADE TERVISHOIUL JA/VÕI SELLEGA SEONDUVATEL UURINGUTEL TEKKINUD JÄÄTMED (V.A KÖÖGI- JA SÖÖKLAJÄÄTMED, MIS EI OLE TERVISHOIUGA OTSESELT SEOTUD) |
|
18 01 |
Inimese sünnitushooldel ning haiguste diagnoosimisel, ravimisel või ärahoidmisel tekkinud jäätmed |
|
18 01 01 |
Teravad ja torkivad esemed (v.a koodinumbriga 18 01 03 nimetatud jäätmed) |
|
18 01 02 |
Kehaosad ja elundid, sh veresäilituskotid ja konservveri (v.a koodinumbriga 18 01 03 nimetatud jäätmed) |
|
18 01 03* |
Jäätmed, mida peab nakkuse vältimiseks koguma ja kõrvaldama erinõuete kohaselt |
|
18 01 04 |
Jäätmed, mida ei pea nakkuse vältimiseks koguma ja kõrvaldama erinõuete kohaselt (nt sidemed, lahased, linad, ühekorrarõivad, mähkmed) |
|
18 01 06* |
Ohtlikest ainetest koosnevad või neid sisaldavad kemikaalid |
|
18 01 07 |
Kemikaalid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 18 01 06 |
|
18 01 08* |
Tsütotoksilised ja tsütostaatilised ravimid |
|
18 01 09 |
Ravimid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 18 01 08 |
|
18 01 10* |
Hambaravil tekkinud amalgaamijäätmed |
|
18 02 |
Loomahaiguste uurimisel, diagnoosimisel, ravimisel või ärahoidmisel tekkinud jäätmed |
|
18 02 01 |
Teravad ja torkivad esemed (v.a koodinumbriga 18 02 02 nimetatud jäätmed) |
|
18 02 02* |
Jäätmed, mida peab nakkuse vältimiseks koguma ja kõrvaldama erinõuete kohaselt |
|
18 02 03 |
Jäätmed, mida ei pea nakkuse vältimiseks koguma ja kõrvaldama erinõuete kohaselt |
|
18 02 05* |
Ohtlikest ainetest koosnevad või neid sisaldavad kemikaalid |
|
18 02 06 |
Kemikaalid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 18 02 05 |
|
18 02 07* |
Tsütotoksilised ja tsütostaatilised ravimid |
|
18 02 08 |
Ravimid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 18 02 07 |
|
19 |
JÄÄTMEKÄITLUSETTEVÕTETE, ETTEVÕTTEVÄLISTE REOVEEPUHASTITE NING JOOGI- JA TÖÖSTUSVEE KÄITLEMISEL TEKKINUD JÄÄTMED |
|
19 01 |
Jäätmete põletamisel või pürolüüsil tekkinud jäätmed |
|
19 01 02 |
Koldetuhast eraldatud mustmetallid |
|
19 01 05* |
Gaasipuhastusel tekkinud filtrikook |
|
19 01 06* |
Gaasipuhastusel tekkinud vesipõhised vedeljäätmed ja muud vesipõhised vedeljäätmed |
|
19 01 07* |
Gaasipuhastusel tekkinud tahked jäätmed |
|
19 01 10* |
Kasutatud aktiivsüsi suitsugaasipuhastusest |
|
19 01 11* |
Ohtlikke aineid sisaldavad koldetuhk ja räbu |
|
19 01 12 |
Koldetuhk ja räbu, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 01 11 |
|
19 01 13* |
Ohtlikke aineid sisaldav lendtuhk |
|
19 01 14 |
Lendtuhk, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 01 13 |
|
19 01 15* |
Ohtlikke aineid sisaldav katlatolm |
|
19 01 16 |
Katlatolm, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 01 15 |
|
19 01 17* |
Ohtlikke aineid sisaldavad pürolüüsijäätmed |
|
19 01 18 |
Pürolüüsijäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 01 17 |
|
19 01 19 |
Keevkihiliiv |
|
19 01 99 |
Mujal nimetamata jäätmed |
|
19 02 |
Jäätmete füüsikalis-keemilisel töötlemisel (nt kroomi- ja tsüaniidiärastusel, neutraliseerimisel) tekkinud jäätmed |
|
19 02 03 |
Vaid tavajäätmetest koosnevad eelsegatud jäätmed |
|
19 02 04* |
Vähemalt üht liiki ohtlikke jäätmeid sisaldavad eelsegatud jäätmed |
|
19 02 05* |
Ohtlikke aineid sisaldavad jäätmete füüsikalis-keemilisel töötlemisel tekkinud setted |
|
19 02 06 |
Jäätmete füüsikalis-keemilisel töötlemisel tekkinud setted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 02 05 |
|
19 02 07* |
Separeerimisel tekkinud õlid ja kontsentraadid |
|
19 02 08* |
Ohtlikke aineid sisaldavad vedelad põlevjäätmed |
|
19 02 09* |
Ohtlikke aineid sisaldavad tahked põlevjäätmed |
|
19 02 10 |
Põlevjäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 19 02 08 ja 19 02 09 |
|
19 02 11* |
Muud ohtlikke aineid sisaldavad jäätmed |
|
19 02 99 |
Mujal nimetamata jäätmed |
|
19 03 |
Stabiliseeritud/tahkestatud jäätmed (22) |
|
19 03 04* |
Osaliselt (23) stabiliseeritud ohtlikena määratletud jäätmed |
|
19 03 05 |
Stabiliseeritud jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 03 04 |
|
19 03 06* |
Ohtlikena määratletud tahkestatud jäätmed |
|
19 03 07 |
Tahkestatud jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 03 06 |
|
19 04 |
Klaasistatud jäätmed ja klaasistamisjäätmed |
|
19 04 01 |
Klaasistatud jäätmed |
|
19 04 02* |
Lendtuhk ja muud suitsugaasipuhastusjäätmed |
|
19 04 03* |
Klaasistumata tahke faas |
|
19 04 04 |
Klaasistatud jäätmete karastamisel tekkinud vesipõhised vedeljäätmed |
|
19 05 |
Tahkete jäätmete aeroobsel töötlemisel tekkinud jäätmed |
|
19 05 01 |
Olme- ja samalaadsete jäätmete komposteerumata fraktsioon |
|
19 05 02 |
Loomsete ja taimsete jäätmete komposteerumata fraktsioon |
|
19 05 03 |
Praakkompost |
|
19 05 99 |
Mujal nimetamata jäätmed |
|
19 06 |
Jäätmete anaeroobsel töötlemisel tekkinud jäätmed |
|
19 06 03 |
Olmejäätmete anaeroobsel töötlemisel tekkinud vedelik |
|
19 06 04 |
Olmejäätmete anaeroobsel töötlemisel tekkinud sete |
|
19 06 05 |
Loomsete ja taimsete jäätmete anaeroobsel töötlemisel tekkinud vedelik |
|
19 06 06 |
Loomsete ja taimsete jäätmete anaeroobsel töötlemisel tekkinud sete |
|
19 06 99 |
Mujal nimetamata jäätmed |
|
19 07 |
Prügilanõrgvesi |
|
19 07 02* |
Ohtlikke aineid sisaldav prügilanõrgvesi |
|
19 07 03 |
Prügilanõrgvesi, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 07 02 |
|
19 08 |
Mujal nimetamata reoveepuhastusjäätmed |
|
19 08 01 |
Võrepraht |
|
19 08 02 |
Liivapüünisesete |
|
19 08 05 |
Olmereovee puhastussetted |
|
19 08 06* |
Küllastunud või kasutatud ioonvahetusvaigud |
|
19 08 07* |
Ioonvahetite regenereerimisel tekkinud lahused ja setted |
|
19 08 08* |
Raskmetalle sisaldavad membraanpuhastusjäätmed |
|
19 08 09 |
Toiduõli ja -rasva sisaldava õli ja vee segu lahutamisel tekkinud rasva, õli ning vee segu |
|
19 08 10* |
Õli ja vee segu lahutamisel tekkinud rasva, õli ning vee segu, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 08 09 |
|
19 08 11* |
Ohtlikke aineid sisaldavad tööstusreovee biopuhastussetted |
|
19 08 12 |
Tööstusreovee biopuhastussetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 08 11 |
|
19 08 13* |
Muud ohtlikke aineid sisaldavad tööstusreovee puhastussetted |
|
19 08 14 |
Muud tööstusreovee puhastussetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 08 13 |
|
19 08 99 |
Mujal nimetamata jäätmed |
|
19 09 |
Joogi- ja tööstusvee käitlusjäätmed |
|
19 09 01 |
Vee eelfiltreerimisjäätmed ja võrepraht |
|
19 09 02 |
Veeselitussetted |
|
19 09 03 |
Veepehmendussetted |
|
19 09 04 |
Kasutatud aktiivsüsi |
|
19 09 05 |
Küllastunud või kasutatud ioonvahetusvaigud |
|
19 09 06 |
Ioonvahetite regenereerimisel tekkinud lahused ja setted |
|
19 09 99 |
Mujal nimetamata jäätmed |
|
19 10 |
Metalli sisaldavate jäätmete purustamisjäätmed |
|
19 10 01 |
Raua- ja terasejäätmed |
|
19 10 02 |
Värviliste metallide jäätmed |
|
19 10 03* |
Ohtlikke aineid sisaldav kergfraktsioon ja tolm |
|
19 10 04 |
Kergfraktsioon ja tolm, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 10 03 |
|
19 10 05* |
Muud ohtlikke aineid sisaldavad fraktsioonid |
|
19 10 06 |
Muud fraktsioonid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 10 05 |
|
19 11 |
Õli regenereerimisjäätmed |
|
19 11 01* |
Kasutatud filtrisavi |
|
19 11 02* |
Happetõrvad (gudroonid) |
|
19 11 03* |
Vesipõhised vedeljäätmed |
|
19 11 04* |
Kütuse leelispuhastusjäätmed |
|
19 11 05* |
Ohtlikke aineid sisaldavad reovee kohtpuhastussetted |
|
19 11 06 |
Reovee kohtpuhastussetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 11 05 |
|
19 11 07* |
Suitsugaasipuhastusjäätmed |
|
19 11 99 |
Mujal nimetamata jäätmed |
|
19 12 |
Jäätmete mehaanilise töötlemise jäätmed (nt sortimis-, purustamis-, kokkupressimis- või granuleerimisjäätmed), mujal nimistus nimetamata |
|
19 12 01 |
Paber ja kartong |
|
19 12 02 |
Mustmetall |
|
19 12 03 |
Värviline metall |
|
19 12 04 |
Plast ja kumm |
|
19 12 05 |
Klaas |
|
19 12 06* |
Ohtlikke aineid sisaldav puit |
|
19 12 07 |
Puit, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 12 06 |
|
19 12 08 |
Tekstiil |
|
19 12 09 |
Mineraalijäätmed (nt liiv, kivid) |
|
19 12 10 |
Põlevjäätmed (prügikütus) |
|
19 12 11* |
Muud ohtlikke aineid sisaldavad jäätmete mehaanilise töötlemise jäägid (sh materjalisegud) |
|
19 12 12 |
Muud jäätmete mehaanilise töötlemise jäägid (sh materjalisegud), mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 12 11 |
|
19 13 |
Pinnase ja põhjavee tervendustöödel tekkinud jäätmed |
|
19 13 01* |
Pinnase tervendustöödel tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad tahked jäätmed |
|
19 13 02 |
Pinnase tervendustöödel tekkinud tahked jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 13 01 |
|
19 13 03* |
Pinnase tervendustöödel tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad setted |
|
19 13 04 |
Pinnase tervendustöödel tekkinud setted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 13 03 |
|
19 13 05* |
Põhjavee tervendustöödel tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad setted |
|
19 13 06 |
Põhjavee tervendustöödel tekkinud setted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 13 05 |
|
19 13 07* |
Põhjavee tervendustöödel tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad vesipõhised vedeljäätmed ja kontsentraadid |
|
19 13 08 |
Põhjavee tervendustöödel tekkinud vesipõhised vedeljäätmed ja kontsentraadid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 13 07 |
|
20 |
OLMEJÄÄTMED (KODUMAJAPIDAMISJÄÄTMED JA SAMALAADSED KAUBANDUS-, TÖÖSTUS- JA ASUTUSJÄÄTMED), SH LIIGITI KOGUTUD JÄÄTMED |
|
20 01 |
Liigiti kogutud jäätmed (v.a alajaotises 15 01 nimetatud jäätmed) |
|
20 01 01 |
Paber ja kartong |
|
20 01 02 |
Klaas |
|
20 01 08 |
Biolagundatavad köögi- ja sööklajäätmed |
|
20 01 10 |
Rõivad |
|
20 01 11 |
Tekstiil |
|
20 01 13* |
Lahustid |
|
20 01 14* |
Happed |
|
20 01 15* |
Leelised |
|
20 01 17* |
Fotokemikaalid |
|
20 01 19* |
Pestitsiidid |
|
20 01 21* |
Luminestsentslambid ja muud elavhõbedat sisaldavad jäätmed |
|
20 01 23* |
Klorofluorosüsivesinikke sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud seadmed |
|
20 01 25 |
Toiduõli ja -rasv |
|
20 01 26* |
Õli ja rasv, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 20 01 25 |
|
20 01 27* |
Ohtlikke aineid sisaldavad värvid, trükivärvid, liimid ja vaigud |
|
20 01 28 |
Värvid, trükivärvid, liimid ja vaigud, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 20 01 27 |
|
20 01 29* |
Ohtlikke aineid sisaldavad pesuained |
|
20 01 30 |
Pesuained, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 20 01 29 |
|
20 01 31* |
Tsütotoksilised ja tsütostaatilised ravimid |
|
20 01 32 |
Ravimid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 20 01 31 |
|
20 01 33* |
Koodinumbriga 16 06 01, 16 06 02 või 16 06 03 nimetatud patareid ja akud ning sortimata patarei- ja akukogumid, mille hulgas on selliseid patareisid või akusid |
|
20 01 34 |
Patareid ja akud, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 20 01 33 |
|
20 01 35* |
Ohtlikke osi (24) sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud elektri- ja elektroonikaseadmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 20 01 21 ja 20 01 23 |
|
20 01 36 |
Kasutuselt kõrvaldatud elektri- ja elektroonikaseadmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 20 01 21, 20 01 23 ja 20 01 35 |
|
20 01 37* |
Ohtlikke aineid sisaldav puit |
|
20 01 38 |
Puit, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 20 01 37 |
|
20 01 39 |
Plastid |
|
20 01 40 |
Metallid |
|
20 01 41 |
Korstnapühkimisjäätmed |
|
20 01 99 |
Mujal nimetamata muud jäätmed |
|
20 02 |
Aia- ja haljastujäätmed (sh kalmistujäätmed) |
|
20 02 01 |
Biolagundatavad jäätmed |
|
20 02 02 |
Pinnas ja kivid |
|
20 02 03 |
Muud bioloogiliselt mittelagundatavad jäätmed |
|
20 03 |
Muud olmejäätmed |
|
20 03 01 |
Segaolmejäätmed |
|
20 03 02 |
Turgudel tekkinud jäätmed |
|
20 03 03 |
Tänavapühkmed |
|
20 03 04 |
Septikusetted |
|
20 03 06 |
Kanalisatsioonipuhastusjäätmed |
|
20 03 07 |
Suurjäätmed |
|
20 03 99 |
Mujal nimetamata olmejäätmed |
3. OSA
|
A-nimekiri (Baseli konventsiooni II lisa) (25) |
||
|
Y46 |
Olmejäätmed (26) |
|
|
Y47 |
Olmejäätmete põletamisel tekkivad jäägid |
|
|
B-nimekiri (OECD otsuse II osa 4. liites osutatud jäätmed) (27) |
||
|
Metalli sisaldavad jäätmed |
||
|
AA 010 |
261900 |
Dross, tagid jm raua või terase tootmisjäägid (28) |
|
AA 060 |
262050 |
Vanaadiumituhk ja -jäägid (26) |
|
AA 190 |
810420 ex 810430 |
Tuleohtlikud, pürofoorsed või veega kokkupuutel tuleohtlikke gaase ohtlikus koguses eritavad magneesiumijäätmed ja -murd. |
|
Peamiselt anorgaanilisi koostisosi sisaldavad jäätmed, milles või olla metalle ja orgaanilisi aineid |
||
|
AB 030 |
|
Metallide pinnatöötlusel tekkinud tsüaniidivabade protsesside jäätmed |
|
AB 070 |
|
Valutöödel kasutatud liivad |
|
AB 120 |
ex 281290 ex 3824 |
Mujal nimetamata anorgaanilised halogeniidiühendid |
|
AB 150 |
ex 382490 |
Suitsugaaside väävlitustamisel tekkinud rafineerimata kaltsiumsulfit ja kaltsiumsulfaat |
|
Peamiselt orgaanilisi koostisosi sisaldavad jäätmed, milles võib olla metalle ja anorgaanilisi aineid |
||
|
AC 060 |
ex 381900 |
Hüdraulikavedelikud |
|
AC 070 |
ex 381900 |
Pidurivedelikud |
|
AC 080 |
ex 382000 |
Antifriisid |
|
AC 150 |
|
Klorofluorosüsivesinikud |
|
AC 160 |
|
Haloonid |
|
AC 170 |
ex 440310 |
Töödeldud korgi- ja puidujäätmed |
|
Jäätmed, milles võib olla kas anorgaanilisi või orgaanilisi koostisosi |
||
|
AD 090 |
ex 382490 |
Repro- ja fotokemikaalide tootmisel, kokkusegamisel ja kasutamisel tekkinud jäätmed, mujal nimetamata |
|
AD 100 |
|
Plastide pinnatöötlusel tekkinud tsüaniidivabade protsesside jäätmed |
|
AD 120 |
ex 391400 ex 3915 |
Ioonivahetusvaigud |
|
AD 150 |
|
Filtreeriva materjalina (nt biofiltrina) kasutatud looduslikud orgaanilised ained |
|
Peamiselt anorgaanilisi koostisosi sisaldavad jäätmed, milles võib olla metalle ja orgaanilisi aineid |
||
|
RB 020 |
ex 6815 |
Keraamilisel alusel valmistatud kiud, millel on asbestiga analoogsed füüsikalis-keemilised omadused |
(1) A- ja B-nimekirjas olevad viited I, III ja IV lisale tähendavad viiteid Baseli konventsiooni lisadele.
(2) B-nimekirja kirjes B1160 ei ole esitatud erandeid.
(3) Käesolev kirje ei hõlma elektrienergia tootmise seadiste jäätmeid.
(4) PCBde kontsentratsioonitase on vähemalt 50 mg/kg.
(5) PCBde kontsentratsioonitase on vähemalt 50mg/kg.
(6) Kontsentratsioonitaset 50 mg/kg loetakse rahvusvaheliselt kasutuskõlblikuks kõikide jäätmete puhul. Paljud riigid on kehtestanud teatavate jäätmete kohta siiski ametlikult madalama piirnormi (nt 20 mg/kg).
(7) Mõiste “aegunud” tähendab seda, et ainet ei ole kasutatud jäätmetekitaja poolt soovitatud ajavahemiku jooksul.
(8) Käesolev kirje ei hõlma puidukaitsekemikaalidega töödeldud puitu.
(9) Mõiste “aegunud” tähendab seda, et ainet ei ole kasutatud tootja poolt soovitatud ajavahemiku jooksul.
(10) On oluline silmas pidada, et isegi sel juhul, kui I lisas nimetatud materjalidega saastatuse tase on algselt madal, võivad edasiste protsesside, sh ringlusse võtmise tagajärjel tekkida fraktsioonid, milles on kõnealuses I lisas nimetatud materjalide kontsentratsioon märgatavalt suurem.
(11) Praegu vaadatakse läbi tsingituhaga seonduv ning ÜRO kaubandus- ja arengukonverents on soovitanud mitte käsitleda tsingituhka ohtliku ainena.
(12) Käesolev kirje ei hõlma elektrienergia tootmise seadiste jäätmeid.
(13) Korduvkasutamine hõlmab remonti, taasvarustamist ja ajakohastamist, kuid mitte olulist ümberkomplekteerimist.
(14) Mõnedes riikides ei loeta selliseid otse korduvkasutamiseks mõeldud materjale jäätmeteks.
(15) Benso[a]püreeni kontsentratsioon peab olema väiksem kui 50mg/kg.
(16) Selline puru peab olema täielikult polümeerunud.
(17) - Käesolev kirje ei hõlma lõpptarbija tekitatud jäätmeid. - Jäätmed ei tohi olla segatud. - Tuleb silmas pidada lahtise põletamisega kaasnevaid probleeme.
(18) Tärniga märgitud jäätmeid loetakse ohtlikuks vastavalt direktiivile 91/689/EMÜ. Jäätmete koodinumbri kindlaks määramisel lähtutakse otsuse 2000/532/EÜ lisa sissejuhatusest.
(19) Käesoleva jäätmete nimekirja kohaldamisel määratletakse PCBsid nõukogu 16. septembri 1996. aasta direktiivi 96/59/EÜ (polüklooritud bifenüülide ja polüklooritud terfenüülide (PCB/PCT) kõrvaldamise kohta) kohaselt (ELT L 243, 24.9.1996, lk 31).
(20) Elektri- ja elektroonikaseadmete ohtlike osade hulka võivad kuuluda koodinumbriga 16 06 nimetatud akud ja patareid, mis on märgistatud ohtlikena; elavahõbedat sisaldavad lülitid, elektronkiiretoruklaas ja muu aktiveeritud klaas jne.
(21) Käesoleva alajaotise kohaldamisel on siirdemetallid skandium, vanaadium, mangaan, koobalt, vask, ütrium, nioobium, hafnium, volfram, titaan, kroom, raud, nikkel, tsink, tsirkoonium, molübdeen ja tantaal. Need metallid või nende osad on ohtlikud, kui need on liigitatud ohtlikeks aineteks. Ohtlike ainete liigitus määrab, millised nendest siirdemetallidest ja siirdemetalli osadest on ohtlikud.
(22) Stabiliseerimine muudab jäätmeosiste ohtlikkust ja muudab ohtlikud jäätmed tavajäätmeteks. Tahkestamisel kasutatavad lisandid muudavad ainult jäätmete füüsikalist olekut (nt vedel tahkeks) ega muuda nende keemilisi omadusi.
(23) Jäätmed loetakse ainult osaliselt stabiliseerituks, kui ohtlikud koostisosad, mis ei ole muutunud täielikult ohutuks, võivad pääseda keskkonda pärast stabiliseerimist lühema, keskmise või pikema aja jooksul.
(24) Elektri- ja elektroonikaseadmete ohtlike osade hulka võivad kuuluda koodinumbriga 16 06 nimetatud akud ja patareid, mis on märgistatud ohtlikena; elavahõbedat sisaldavad lülitid, elektronkiiretoruklaas ja muu aktiveeritud klaas jne.
(25) Käesolev nimekiri on pärit OECD otsuse I osa 4. liitest.
(26) Välja arvatud juhul, kui on asjakohaselt liigitatud ühe kandena III lisas.
(27) Nimekirjast on välja jäetud kannete AB 130, AC 250, AC 260 ja AC 270 all loetletud jäätmed, sest direktiivi 75/442/EMÜ artiklis 18 sätestatud korra kohaselt loetakse need ohutuks ning nende suhtes ei kohaldata artikliga 35 ettenähtud ekspordikeeldu.
(28) Käesolevasse loetellu kuuluvad tuhk, jäägid, räbu, dross, riibed, tagi, tolm, pulber, setted ja koogid, kui neid ei ole mujal nimeliselt loetletud.
VI LISA
Vorm eelneva nõusoleku saanud käitluskohtadele (artikkel 14)
|
Pädev asutus |
Taaskasutuskoht |
Jäätmete identifitseerimine |
Kehtivusaeg |
Kogus, mille suhtes on eelnev nõusolek saadud |
||||
|
|
Taaskasutuskoha nimi ja number |
Aadress |
Taaskasutus-toiming (+ R-kood) |
Kasutatavad tehnoloogiad |
(kood) |
alates |
kuni |
(kg/liitrit) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
VII LISA
JÄÄTMESAADETISTEGA KAASAS OLEV TEAVE, MILLELE ON OSUTATUD ARTIKLI 3 LÕIGETES 2 JA 4
VIII LISA
JÄÄTMETE KESKKONNAOHUTU KÄITLEMISE JUHISED (artikkel 49)
I. Baseli konventsiooni alusel vastu võetud juhised:
1. Biomeditsiiniliste ja tervishoiujäätmete (Y1; Y3) keskkonnaohutu käitlemise tehnilised juhised (1)
2. Plii-happeakumulaatorite jäätmete keskkonnaohutu käitlemise tehnilised juhised (1)
3. Täielikult või osaliselt lammutatud laevade keskkonnaohutu käitlemise tehnilised juhised (1)
4. Keskkonnaohutu käitlemise tehnilised üldjuhised jäätmetele, mis koosnevad või sisaldavad koostisosadena või saasteainetena püsivaid orgaanilisi saasteaineid (POPd) (2)
5. Keskkonnaohutu käitlemise tehnilised juhised jäätmetele, mis koosnevad või sisaldavad koostisosadena või saasteainetena polüklooritud bifenüüle (PCB), polüklooritud terfenüüle (PCT) või polübroomitud bifenüüle (PBB) (2)
6. Tehnilised juhised keskkonnaohutu metallide ja metalliühendite ringlussevõtu/taasväärtustamise kohta (R4) (2)
II. OECD poolt vastuvõetud juhised:
Konkreetsete jäätmekategooriate keskkonnaohutu käitlemise tehnilised juhised:kasutatud arvutid ja nende murd (3)
III. Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) poolt vastuvõetud juhised:
Laevade ringlussevõtu juhised (4)
IV. Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) poolt vastuvõetud juhised:
Ohutus ja tervishoid laevade lammutamisel: juhised Aasia riikidele ja Türgile (5)
(1) Vastu võetud Baseli konventsiooni (ohtlike jäätmete üle piiri viimise ja kõrvaldamise kontrolli kohta) osalisriikide 6. konverentsi poolt, mis toimus 9.-13. detsembrini 2002.
(2) Vastu võetud Baseli konventsiooni (ohtlike jäätmete üle piiri viimise ja kõrvaldamise kontrolli kohta) osalisriikide 7. konverentsi poolt, 25.-29. oktoober 2004.
(3) Vastu võetud OECD keskkonnapoliitika komitee poolt veebruaris 2003 (dokument ENV/EPOC/WGWPR(2001)3/FINAL).
(4) Resolutsioon A.962, vastu võetud 24. novembrist - 5. detsembrini 2003 toimunud IMO Assamblee 23. istungjärgul.
(5) Avaldamiseks heaks kiidetud ILO juhtorgani poolt selle 289. istungjärgul, mis toimus 11.-26. märtsini 2004.
IX LISA
LISAKÜSIMUSTIK SEOSES ARTIKLI 51 LÕIKEST 2 TULENEVA LIIKMESRIIKIDE ARUANDLUSEGA
Märkus seoses tabelite täitmisega:
D- ja R-koodid vastavad direktiivi 75/442/EMÜ IIA ja IIB lisas nimetatud koodidele.
Jäätmekoodid vastavad käesoleva määruse III, IIIA, IIIB, IV ja IVA lisas nimetatud koodidele.
Tabel 1
TEAVE ERANDITE KOHTA SEOSES LÄHEDUSE, TAASKASUTUSE EELISTAMISE JA ISESEISVA TOIMETULEKUPÕHIMÕTETE RAKENDAMISEGA
(artikli 11 lõige 3)
|
Jäätmekood |
Kogus (kg/liitrit) |
Sihtriik (De)/Lähteriik(Di) |
Kõrvaldamistoiming D-kood |
Komisjoni poole pöördumine (jah/ei) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Tabel 2
VASTUVÄITED KAVANDATUD SAADETISTELE VÕI KÕRVALDAMISELE
(artikli 11 lõike 1 punkt g)
|
Jäätmekood |
Kogus (kg/liitrit) |
Transiidiriik (T)/Lähteriik (O) |
Vastuväite põhjendused (märkida sobiv vastus ristiga) |
Käitluskoht |
|||
|
Artikli 11 lõike 1 punkti g alapunkt i |
Artikli 11 lõike 1 punkti g alapunkt ii |
Artikli 11 lõike 1 punkti g alapunkt iii |
Nimi (artikli 11 lõike 1 punkti g alapunkti ii) |
Kõrvaldamistoiming D-kood |
|||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Tabel 3
VASTUVÄITED KAVANDATUD SAADETISTELE VÕI TAASKASUTAMISELE
(artikli 12 lõike 1 punkt c)
|
Jäätmekood |
Kogus (kg/liitrit) |
Sihtriik |
Vastuväite põhjendused ning üksikasjad vastavate siseriiklike õigusaktide kohta |
Käitluskoht (sihtriigis) |
|
|
|
|
|
|
Nimi |
Taaskasutustoiming R-kood |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Tabel 4
TEAVE PÄDEVATE ASUTUSTE OTSUSTE KOHTA ANDA EELNEV NÕUSOLEK (ARTIKKEL 14)
|
Pädev asutus |
Taaskasutuskoht |
Jäätmekood |
Kehtivusaeg |
Tagasivõtmine (kuupäev) |
||||
|
Nimi ja nr |
Aadress |
Taaskasutustoiming R-kood |
Kasutatud tehnoloogiad |
|
alates |
kuni |
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Tabel 5
TEAVE EBASEADUSLIKU JÄÄTMEVEO KOHTA (1) (artikkel 24 ja artikli 50 lõige 1)
|
Jäätmekood |
Kogus (kg/liitrit) |
Sihtriik (De) ja lähteriik (Di) |
Ebaseadusliku veo põhjuste väljaselgitamine (võimalusel viide artiklitele, mida rikuti) |
Ebaseadusliku veo eest vastutab (märkida sobiv vastus ristiga) |
Rakendatud meetmed, sealhulgas võimalikud karistused |
||
|
teataja |
vastuvõtja |
muu |
|||||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Tabel 6
TEAVE TOLLIASUTUSTE KOHTA, MILLE LIIKMESRIIGID ON MÄÄRANUD SEOSES JÄÄTMETE ÜHENDUSSE SISSEVEO NING ÜHENDUSEST VÄLJAVEOGA (artikkel 55)
|
Tolliasutus |
||
|
Asutus |
Asukoht |
Kontrollitud impordiriigid/ekspordiriigid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(1) Teave juhtumite kohta, mis on lõpetatud aruandeperioodi ajal.
P6_TA(2005)0394
Raudtee kaubaveoteenuste lepingulised kvaliteedinõuded ***I
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus hüvituse kohta raudtee kaubaveoteenuste lepinguliste kvaliteedinõuete täitmata jätmisel (KOM(2004)0144 - C6-0004/2004 - 2004/0050(COD))
(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2004)0144) (1); |
|
— |
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artikli 71 lõiget 1 vastavalt millele komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C6-0004/2004); |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 51; |
|
— |
võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit (A6-0171/2005), |
|
1. |
lükkab komisjoni ettepaneku tagasi; |
|
2. |
palub komisjonil oma ettepanek tagasi võtta; |
|
3. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile. |
(1) ELTs seni avaldamata.
P6_TA(2005)0395
Elukestev õpe ***I
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega luuakse ühtne tegevusprogramm elukestva õppe alal (KOM(2004)0474 - C6-0095/2004 - 2004/0153(COD))
(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2004)0474) (1); |
|
— |
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2, artikli 149 lõiget 4 ja artikli 150 lõiget 4, mille alusel komisjon Euroopa Parlamendile ettepaneku esitas (C6-0095/2004); |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 51; |
|
— |
võttes arvesse regioonide komitee arvamust (1) ELTs seni avaldamata.; |
|
— |
võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni raportit ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni, kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, eelarvekomisjoni ja väliskomisjon arvamusi (A6-0267/2005), |
|
1. |
kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks; |
|
2. |
juhib tähelepanu asjaolule, et komisjoni ettepanekus sisalduvad 2006. aastale järgneva perioodi assigneeringud sõltuvad otsusest järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kohta; |
|
3. |
palub komisjonil esitada pärast järgmise mitmeaastase finantsraamistiku vastuvõtmist vajaduse korral ettepanek programmi võrdlussummakorrigeerimiseks; |
|
4. |
palub komisjonil asi uuesti Euroopa Parlamenti saata, kui ta kavatseb ettepanekut oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada; |
|
5. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile. |
(1) ELTs seni avaldamata.
P6_TC1-COD(2004)0153
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 25. oktoobril 2005 eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr .../2005/EÜ, millega luuakse ühtne tegevusprogramm elukestva õppe alal
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduste asutamislepingut, eriti selle artikli 149 lõiget 4 ja artikli 150 lõiget 4,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut,
võttes arvesse Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust (1),
võttes arvesse regioonide komitee arvamust (2),
toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (3),
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Nõukogu otsusega 1999/382/EÜ (4) kehtestati ühenduse kutseõpet käsitleva tegevusprogrammi Leonardo da Vinci teine etapp. |
|
(2) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 253/2000/EÜ (5) kehtestati ühenduse haridusalase tegevusprogrammi Socrates teine etapp. |
|
(3) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 2318/2003/EÜ (6) kehtestati mitmeaastane programm (2004-2006) teabe- ja kommunikatsioonitehnoloogiate tõhusaks integreerimiseks Euroopa haridus- ja koolitussüsteemidesse (e-õppe programm). |
|
(4) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 791/2004/EÜ (7) kehtestati ühenduse tegevusprogramm Euroopa tasandil tegutsevate asutuste edendamiseks ning haridus- ja koolitusalaste eritegevuste edendamiseks. |
|
(5) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 2241/2004/EÜ (8) kehtestati kvalifikatsiooni ja pädevuste läbipaistvuse ühtne raamistik (Europass). |
|
(6) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 2317/2003/EÜ (9) loodi programm kõrghariduse kvaliteedi parandamiseks ja kultuuridevahelise mõistmise edendamiseks kolmandate riikidega tehtava koostöö kaudu (Erasmus Mundus) (2004-2008). |
|
(7) |
Muret tekitavad PISA 2003 aruandes toodud suured erinevused Euroopa Liidu haridussüsteemide toimimisel. |
|
8) |
29 Euroopa haridusministri 19. juunil 1999 allkirjastatud Bologna deklaratsiooniga kehtestati valitsustevaheline protsess, mille eesmärgiks on luua 2010. aastaks “Euroopa kõrghariduse piirkond”, mis eeldab ühenduse tasandi toetust. |
|
(9) |
Lissabonis 23.-24. märtsil 2000 peetud Euroopa Ülemkogu erikohtumisel pandi paika Euroopa Liidu strateegiline eesmärk saada maailma kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks teadmuspõhiseks majandusjõuks, mida iseloomustaks säästev majanduskasv, rohkem paremaid töökohti ja suurem sotsiaalne ühtekuuluvus, ja kohustati haridusnõukogu üldiselt läbi arutama haridussüsteemide konkreetseid tulevikueesmärke, keskendudes ühishuvidele ja -prioriteetidele, kuid austades rahvuslikku eripära. |
|
(10) |
Arenenud teadmisteühiskonnal on oluline roll arengu ja tööhõive kasvus. Lissabonis seatud eesmärkide saavutamiseks on Euroopa Liidu tähtsateks prioriteetideks haridus ja koolitus. |
|
11) |
12. veebruaril 2001 võttis nõukogu vastu aruande haridus- ja koolitussüsteemide konkreetsete tulevikueesmärkide kohta. 14. juunil 2002 võttis nõukogu vastu nendele eesmärkidele järgneva üksikasjaliku tööprogrammi, mis eeldab ühenduse tasandi toetust. |
|
(12) |
Euroopa Ülemkogu kohtumisel Göteborgis 15.-16. juunil 2001 lepiti kokku säästva arengu strateegias ja lisati Lissaboni tööhõive, majandusliku reformi ja sotsiaalse ühtekuuluvuse protsessile keskkonnaalane dimensioon. |
|
(13) |
Euroopa Ülemkogu kohtumisel Barcelonas 15.-16. märtsil 2002 pandi paika eesmärk muuta Euroopa Liidu haridus- ja koolitussüsteemid 2010. aastaks kvaliteedi mõõdupuuks kogu maailmas ja kutsuti üles parendama põhioskusi, eriti juba väga varasest east vähemalt kaht võõrkeelt õpetades. |
|
(14) |
Komisjoni teatisega “Euroopa elukestva õppe piirkonna rajamine” ja nõukogu 27. juuni 2002. aasta resolutsiooniga elukestva õppe kohta (10) kinnitatakse, et elukestvat õpet tuleks täiustada selle valdkonna ühenduse programmide raamistikku kuuluva tegevuse ja poliitika abil. |
|
(15) |
Euroopa Parlament tunneb oma resolutsioonis ülalnimetatud komisjoni teatise kohta (11) heameelt Euroopa Investeerimispanga i2i-algatuse üle, millega see laiendab oma tegevusvaldkonda õppelaenude andmiseni, et parandada haridusvõimalusi, ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles hõlbustama Euroopa Investeerimispanga laenude andmist elukestvaks õppeks. |
|
(16) |
Nõukogu 19. detsembri 2002. aasta resolutsiooniga Euroopa täiustatud koostöö edendamise kohta kutsehariduse ja koolituse valdkonnas (12) kehtestati täiustatud Euroopa koostöö protsessi kutsehariduse ja koolituse valdkonnas, mis eeldab ühenduse tasandi toetust. 31 Euroopa haridusministri 30. novembril 2002 kokkulepitud Kopenhaageni deklaratsiooniga seoti nimetatud protsessiga tööturu osapooled ja kandidaatriigid. |
|
(17) |
Komisjoni teatis oskuste ja liikuvuse tegevuskava kohta märkis jätkuvat vajadust tegevuseks Euroopa tasandil täiustamaks haridus- ja koolituskvalifikatsioonide tunnustamist. |
|
(18) |
Komisjoni teatisega keeleõpet ja keelelist mitmekesisust edendava tegevusplaani kohta määrati kindlaks Euroopa tasandi tegevus ajavahemikus 2004-2006 ja eeldati järelmeetmete rakendamist. |
|
(19) |
Keelte ja keelelise mitmekesisuse, sealhulgas ühenduse ametlike keelte ning regionaal- või vähemuskeelte, õpetamise ja õppimise edendamine peaks kuuluma hariduse ja koolituse valdkonnas ühenduse tegevuse prioriteetide hulka. Selline tegevus on eriti oluline liikmesriikide piirialadel seoses teistes liikmesriikides naaberpiirkondades räägitavate keeltega. |
|
(20) |
Esialgsed hinnanguaruanded olemasolevate Socratese ja Leonardo da Vinci programmide ning avaliku konsultatsiooni kohta seoses ühenduse tulevase tegevusega hariduse ja koolituse alal näitavad, et Euroopa tasandil on tugev ja mõnes suhtes kasvav vajadus jätkuva koostöö ja liikuvuse järele nendes valdkondades. Nendes rõhutati tihedamate sidemete loomise tähtsust ühenduse programmide ja põhimõtete arendamise vahel hariduse ja koolituse vallas, väljendati soovi struktureerida ühenduse tegevust nõnda, et see vastaks paremini elukestva õppe paradigmale ja rõhuti lihtsamale, kasutajasõbralikumale ja paindlikumale lähenemisele sellise tegevuse rakendamiseks. |
|
(21) |
Märkimisväärsed eelised tulenevad ühenduse riikidevahelisele koostööle ning liikuvusele hariduse ja koolituse valdkonnas suunatud toetuse integreerimisest ühtsesse programmi, mis võimaldaks suuremat sünergiat erinevate tegevusvaldkondade vahel ja pakuks suuremat võimalust toetada elukestva õppe arengut ning kooskõlastatumaid, sujuvamaid ja tõhusamaid töökorraldusviise. Ühtne programm ergutaks tegema ka paremat koostööd erinevate haridustasandite vahel. |
|
(22) |
Seetõttu tuleks luua integreeritud programm, mis aitab elukestva õppe abil kaasa säästva majandusliku arengu, suurema hulga ja paremate töökohtade, suurema sotsiaalse ühtekuuluvusega ning inimõigusi ja demokraatiat austava kultuuriga Euroopa Liidu kui kõrgete teadmiste ühiskonna arengusse. |
|
(23) |
Arvestades koolide, kõrghariduse, kutsehariduse ja täiskasvanute koolitussektorite eripära ning sellest tulenevat vajadust ühenduse tegevuse järele, mis põhineks neile kohaldatud eesmärkidel, tegevusviisidel ja organisatsioonistruktuuridel, on asjakohane säilitada individuaalprogrammid kõigile nimetatud neljale sektorile suunatud integreeritud programmi raames, samas suurendades nendevahelist sidusust ja ühtsust. |
|
(24) |
Oma teatisega “Rajades meie ühist tulevikku: laienenud liidu poliitilised väljakutsed ja eelarvevahendid 2007-2013”, määras komisjon rea kvantifitseeritud eesmärke, mida peab saavutama ühenduse haridus- ja koolitusprogrammide uue põlvkonna abil, mis nõuavad liikuvuse ja partnerluse märkimisväärset suurendamist. |
|
(25) |
Arvestades näidatud riikidevahelise liikuvuse kasulikke mõjusid üksikisikutele ja haridus- ja koolitussüsteemidele, suurt hulka rahuldamata nõudmisi liikuvuse osas kõigis sektorites ja selle tähtsust Lissaboni eesmärgi kontekstis, on vajalik oluliselt suurendada toetust riikidevahelisele liikuvusele nelja valdkonna programmides. |
|
(26) |
Erasmuse üliõpilaste liikuvuse standardtoetus on olnud 1993. aastast alates umbes 150 eurot kuus. Tegelikult tähendab see toetuse väärtuse 25% langust, mis kujutab endast üha suuremat takistust vaesemate üliõpilaste osalemisele programmis. Et katta adekvaatsemalt välismaal õppivate tudengite tegelikud lisakulud, tuleks üliõpilaste liikuvuse standardtoetust programmi kestuse jooksul sammhaaval tõsta: 210 eurolt kuus 2007. aastal 300 euroni kuus 2013. aastal. |
|
(27) |
Rohkem tuleks arvestada ka individuaalsete gümnaasiumiõpilaste ja täiskasvanud õppijate liikuvuse vajadustega, mida ühenduse programmid seni ei hõlma, lisades Comeniuse ja Grundtvigi allprogrammidesse uut tüüpi liikuvused. Naaberpiirkondade koolide pikaajalise koostöö arendamiseks pakutavaid õpetajate individuaalse liikuvuse võimalusi tuleks samuti täielikumalt ära kasutada. Integreeritud programmi kestuse jooksul peaks allprogramm Comenius üritama individuaalsesse liikuvusse kaasata umbes 10 000 gümnaasiumiõpilast ja individuaalsesse liikuvusse eelkõige piirnevate alade koolide vahel umbes 10 000 õpetajat. |
|
(28) |
Euroopa majanduses on tähtis osa väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel. Seni on selliste ettevõtjate osalemine Leonardo programmis olnud siiski piiratud. Tuleks võtta samme, et muuta ühenduse meetmed nendele ettevõtjatele külgetõmbavamaks, eelkõige tagades, et praktikantidele on kättesaadavad suuremad võimalused liikuvuseks. Sellise liikuvuse tulemuste tunnustamiseks tuleks kehtestada sobiv kord, mis on sarnane Erasmuse programmi korrale. |
|
(29) |
Arvestades erilisi haridusalaseid väljakutseid, millega seisavad Euroopas silmitsi töö tõttu sageli elukohta vahetavate isikute ja liikuvate töötajate lapsed, tuleks täielikult ära kasutada võimalused toetada programmi Comenius raames nende vajaduste rahuldamiseks tehtavat riikidevahelist koostööd. |
|
(30) |
Euroopas suurenenud liikuvusega, mis sugugi ei kahjusta kvaliteeti, peavad vastupidi järjekindlalt kaasnema püsivad kõrgemad standardid. |
|
(31) |
Kui Erasmus Mundus programmi tahetakse lisada integreeritud programmi osana, peab kogu eelarvet vastavalt suurendama. |
|
(32) |
Selleks et rahuldada suurenenud vajadust toetuse järele Euroopa tasandil nende poliitikaeesmärkide saavutamiseks mõeldud tegevusele, tagada viis toetada valdkondadevahelist tegevust keelte ja teabe- ja kommunikatsioonitehnoloogiate alal ning tugevdada programmi tulemuste levitamist ja kasutamist, on asjakohane täiendada nelja valdkonna programme ristprogrammiga. |
|
(33) |
Selleks et rahuldada suurenevat vajadust Euroopa integratsiooniprotsessi ja selle arengu alaste teadmiste ja dialoogi järele, on tähtis edendada õpetamise, uurimistöö ja selle valdkonna mõttevahetuste kvaliteeti, toetades kõrgharidusasutusi, mis on pühendunud Euroopa integreerumisprotsessi ja Euroopa ühingute uurimisele hariduse ja koolituse valdkonnas ning Jean Monnet' tegevuskava uurimisele. |
|
(34) |
On vajalik tagada piisav paindlikkus käesoleva otsuse koostamisel, et võimaldada asjakohaseid kohandusi integreeritud programmi tegevuses rahuldamaks muutuvaid vajadusi ajavahemikus 2007-2013 ning vältimaks Socratese ja Leonardo da Vinci eelmiste etappide sobimatult üksikasjalikke sätteid. |
|
(35) |
Kogu oma tegevuses peab ühendus kaotama ebavõrdsuse ning edendama meeste ja naiste võrdõiguslikkust vastavalt asutamislepingu artiklile 3. |
|
(36) |
Vastavalt asutamislepingu artiklile 151 peab ühendus teiste asutamislepingu sätete kohaselt tegutsedes võtma arvesse kultuuriaspekte, eriti selleks, et respekteerida ja edendada oma kultuuride mitmekesisust. Erilist tähelepanu tuleks pöörata kultuuri ja muude valdkondade, näiteks hariduse vahelisele sünergiale. Samuti tuleks julgustada kultuuridevahelist dialoogi. |
|
(37) |
On vajalik edendada kodanikuaktiivsust ning inimõiguste ja demokraatia austamist, ja tõhustada võitlust tõrjutuse eri vormide, sealhulgas rassismi ja ksenofoobia vastu. |
|
(38) |
Erilist tähelepanu tuleks pöörata Euroopa Liidu haridus- ja koolitussüsteemides vähemesindatud rühmadele . |
|
(39) |
Aktiivselt tuleb arvesse võtta puuetega inimeste erivajadusi õppimisel programmi kõigi osade rakendamisel, sh puuetega inimeste suuremaid kulusid peegeldavate suuremate toetuste näol, samuti viipekeele ja pimedate kirja õppimist ja kasutamist toetades. |
|
(40) |
Tähelepanu väärivad Euroopa aasta “Haridus spordi kaudu” (2004) saavutused ning haridusasutuste ja spordiorganisatsioonide vahelisest koostööst tõusev potentsiaalne tulu haridusele, mida see aasta esile tõstis . |
|
(41) |
Euroopa Liidu kandidaatriigid ja EFTA riigid, mis on EMÜ liikmed, võivad osaleda ühenduse programmides kooskõlas ühenduse ja nende riikide vahel sõlmitavate kokkulepetega. |
|
42) |
19. ja 20. juunil 2003 kiitis Euroopa Ülemkogu Thessalonikis heaks nõukogu 16. juuni otsused Lääne-Balkani riikide kohta, sealhulgas selle lisa “Lääne-Balkanit käsitlevad Thessaloniki tegevussuunised: Euroopa integratsiooni poole”, millega määratletakse, et ühenduse programmid peavad olema avatud stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi maadele ühenduse ja nende riikide vahel allkirjastatavate raamlepingute alusel. |
|
(43) |
Ühendus ja Šveitsi Konföderatsioon on välja kuulutanud oma kavatsuse korraldada läbirääkimised, et sõlmida lepinguid ühist huvi pakkuvates valdkondades, nagu ühenduse haridus-, koolitus- ja noorsooprogrammid. |
|
(44) |
Integreeritud programmi tuleks regulaarselt jälgida ja hinnata koostöös ühenduse ja liikmesriikide vahel, et võimaldada ümberkohandamisi, eriti meetmete rakendamise prioriteetide osas. Hindamine peaks sisaldama sõltumatute ja erapooletute asutuste läbiviidavat välishinnangut. |
|
(45) |
Euroopa Parlamendi 28. veebruari 2002. aasta resolutsioon Socratese programmi rakendamise kohta (13) tõmbas tähelepanu ebaproportsionaalselt raskele haldusmenetlusele programmi teises etapis toetuse taotlejate jaoks. |
|
(46) |
Nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust, (14) ja komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 (15), millega kehtestatakse määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad, mis kaitsevad ühenduse finantshuve, peab kohaldama, võttes arvesse lihtsuse ja kooskõlastatuse põhimõtet eelarvevahendite valikul, piirangut nendel juhtudel, kui komisjon vastutab otseselt nende rakendamise ja juhtimise eest ning nõutud proportsionaalsuse vahendite hulga ja nende kasutamisega kaasneva halduskoorma vahel. |
|
(47) |
Programmi edukaks rakendamiseks on vaja läbi viia taotluskorra põhjalik halduslik lihtsustamine. Vastava õigusraamistiku puudumisel peaksid haldusnõuded ja raamatupidamisnõuded olema võrdelised toetuse suurusega. |
|
(48) |
Eeskirjade eiramise ja pettuse ennetamiseks peaks võtma vastavad meetmed ning tuleks astuda vajalikke samme kaotatud, valesti makstud või ebaõigelt kasutatud vahendite tagasinõudmiseks. |
|
(49) |
Kuna liikmesriigid ei saa piisaval määral saavutada Euroopa tasandi koostöös kvaliteetse hariduse edendamist käsitlevate kavandatavate meetmete eesmärke seetõttu, et selleks on vaja mitmepoolseid partnerlussuhteid, mitmepoolset liikuvust ja kogu ühendust hõlmavat teabevahetust, ning vajalike abinõude ja meetmete olemuse tõttu saab neid eesmärke seetõttu paremini saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt. Kooskõlas kõnesolevas artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega ei ulatu käesolev otsus kaugemale sellest, mis on vajalik nimetatud eesmärkide saavutamiseks. |
|
(50) |
Käesoleva otsusega kehtestatakse kogu programmi kehtivuse ajaks finantsraamistik, mis kujutab endast peamist juhist eelarvepädevatele institutsioonidele Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 6. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini ja eelarvemenetluse parandamise kohta) (16) punkti 33 tähenduses. |
|
(51) |
Käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta kooskõlas nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusega nr 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (17), |
ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:
I JAOTIS
ÜLDSÄTTED
I peatükk
Integreeritud programm
Artikkel 1
Integreeritud programmi kehtestamine
1. Käesolev otsus kehtestab ühenduse tegevuse integreeritud programmi elukestva õppe valdkonnas, edaspidi “integreeritud programm”.
2. Integreeritud programmi üldeesmärk on elukestva õppe abil kaasa aidata ühenduse kui arenenud teadmisteühiskonna, mida iseloomustab säästev majanduslik areng, rohkem paremaid töökohti ja suurem sotsiaalne ühtekuuluvus, arengule, tagades samas tulevastele põlvkondadele hea keskkonnakaitse. Eelkõige on sihiks edendada vahetust, koostööd ja liikuvust ühenduse haridus- ja koolitussüsteemide raames, nii et neist saaks kvaliteedi mõõdupuu kogu maailmas.
3. Integreeritud programmil on järgmised eesmärgid:
|
a) |
aidata kaasa elukestva õppe kvaliteedi arendamisele ning liikmesriikide haridussüsteemide lähendamisele kõrgemate standardite suunas ja edendada uuendusi ja Euroopa mõõdet valdkonna süsteemides ja tavades; |
|
b) |
luua ettevõtete, koolitajate, kõrgkoolide ja teadlaste vaheline koostoimimine, et pakkuda parima kvaliteediga haridust ja koolitust; |
|
c) |
toetada Euroopa elukestva õppe ala rajamist; |
|
d) |
aidata parandada elukestva õppe võimaluste kvaliteeti, huvipakkuvust ja kättesaadavust liikmesriikides; |
|
e) |
kindlustada elukestva õppe panus eneseteostusse, sotsiaalsesse ühtekuuluvusse, kodanikuaktiivsusse, kultuuridevahelisse dialoogi , sugudevahelisse võrdõiguslikkusesse ja erivajadustega inimeste osalusse; |
|
f) |
aidata edendada loovust, konkurentsivõimet, tööalast konkurentsivõimet ja ettevõtliku vaimu kasvu; |
|
g) |
aidata kaasa igas vanuses inimeste elukestvast õppest osavõtule ning olenemata sotsiaalsest ja akadeemilisest taustast, pöörates erilist tähelepanu Euroopa haridus- ja koolitussüsteemides alaesindatud rahvastikurühmadele ; |
|
h) |
edendada keeleõpet ja keelelist mitmekesisust; |
|
i) |
suurendada elukestva õppe rolli mõistmisel ja inimõiguste ning demokraatia austamisel põhineva Euroopa kodakondsuse tunnetamise loomisel ning sallivust ja austust teiste inimeste ja kultuuride vastu; |
|
j) |
edendada koostööd kvaliteedi tagamiseks kõigis Euroopa hariduse ja koolituse valdkondades; |
|
k) |
kasutada tulemusi, uuenduslikke tooteid ja protsesse ning vahetada häid tavasid integreeritud programmi hõlmatud valdkondades , et parimate tavade tuvastamise abil saaks parandada hariduse ja koolituse taset . |
4. Kooskõlas lisas määratletud õigusnormidega toetab ja täiendab integreeritud programm liikmesriikide tegevust.
5. Vastavalt artiklile 2 järgitakse integreeritud programmi eesmärke nelja valdkonna programmi, ühe ristprogrammi ja Jean Monnet' programmi rakendamise teel, edaspidi ühiselt “eriprogrammid”.
6. Käesolevat otsust rakendatakse ajavahemikus 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2013. Ettevalmistavaid meetmeid, sealhulgas komisjoni otsuseid kooskõlas artikliga 9, võib siiski rakendada käesoleva otsuse jõustumise hetkest.
7. Käesoleva otsuse integreeritud programmiga seotud sätted reguleerivad ka eriprogramme, millele kohaldatakse erisätteid.
Artikkel 2
Eriprogrammid
1. Valdkondlikud programmid on järgmised:
|
a) |
Comeniuse programm, mis on suunatud kõigi nende, kes on omandamas alusharidust kuni teise taseme ülemise astme haridust, õpetamis- ja õppimisvajaduste rahuldamisele, samuti sellist haridust pakkuvatele asutustele ja organisatsioonidele; |
|
b) |
Erasmuse programm, mis on suunatud kõigi nende, kes on omandamas kõrgharidust ja kutseharidust ning osalevad kolmanda astme koolituses (olenemata kursuse või kvalifikatsiooni kestusest), kaasa arvatud doktoriõppes õppijad, õpetamis- ja õppimisvajaduste rahuldamisele ning sellist haridust ja koolitust pakkuvatele asutustele ja organisatsioonidele; |
|
c) |
Leonardo da Vinci programm, mis on suunatud kõigi nende, kes on omandamas kutseharidust, kaasa arvatud alg- ja täiendkutseõppes, välja arvatud täienduskutseõppes ja kolmanda astme koolituses osalejate õpetamis- ja õppimisvajaduste rahuldamisele ning sellist haridust ja koolitust pakkuvatele või võimaldavatele asutustele ja organisatsioonidele; |
|
d) |
Grundtvigi programm, mis on suunatud kõigi nende, kes osalevad ükskõik millises täiskasvanute koolituse vormis, õpetamis- ja õppimisvajaduste rahuldamisele ning sellist haridust pakkuvatele või võimaldavatele asutustele ja organisatsioonidele. |
2. Ristprogramm hõlmab nelja järgmist põhitegevust:
|
a) |
ühendusesisene elukestva õppe põhimõtete alane koostöö; |
|
b) |
keeleõppe edendamine; |
|
c) |
elukestva õppe uuendusliku teabe- ja kommunikatsioonitehnoloogial põhineva sisu, teenuste, pedagoogika ja tava arendamine; |
|
d) |
programmi ja sellega seotud eelnevate programmidega hõlmatud tegevuse tulemuste levitamine ja kasutamine ning heade tavade vahetamine. |
3. Jean Monnet' programm toetab asutusi ja tegevust Euroopa integratsiooni valdkonnas. See hõlmab järgmist kolme põhitegevust:
|
a) |
Jean Monnet' tegevuskava; |
|
b) |
tegevustoetuste andmine Euroopa integratsiooni küsimustega tegelevatele asutustele; |
|
c) |
tegevustoetuste andmine teistele Euroopa asutustele ja ühingutele hariduse ja koolituse valdkonnas. |
4. Lisaks artiklis 1 määratletud eesmärkidele on eriprogrammidel järgmised erieesmärgid.
|
a) |
Comeniuse programm:
|
|
b) |
Erasmuse programm:
|
|
c) |
Leonardo da Vinci programm:
|
|
d) |
Grundtvigi programm:
|
|
e) |
Ristprogramm:
|
|
f) |
Jean Monnet' programm:
|
Artikkel 3
Mõisted
Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:
|
1) |
“alusharidus” - organiseeritud haridusalane tegevus enne kohustuslikku algkooli; |
|
2) |
“õpilane” - isik, kes on õppimise eesmärgil kantud kooli nimekirja; |
|
3) |
“kool” - institutsioon, mis annab üld- (lastead, algkool, keskkool), kutse- või tehnilist haridust, ja erandkorras keeleõpet edendavate meetmete puhul töö käigus toimuvat väljaõpet pakkuv kooliväline institutsioon; |
|
4) |
“õpetaja” - isik, kes osaleb oma tööülesannete kaudu otseselt liikmesriikide hariduse andmise protsessis; |
|
5) |
“üliõpilane” - kõrgkoolide nimekirjas olev isik, kes sõltumata õpitavast erialast omandab kõrgharidust (sealhulgas doktoriõpe), saades pärast lõpetamist kraadi või diplomi; |
|
6) |
“ülikool” -
|
|
7) |
“Ühendatud magister” - kõrghariduse alla kuuluvad magistrikursused:
|
|
8) |
“kutsealusõpe” - mis tahes kutsealusõppe vorm, sealhulgas tehniline ja kutseõpe, töö käigus toimuv väljaõpe ja kutsesuunitlusega haridus, mis aitab kaasa erialase kvalifikatsiooni saamisele, mida tunnustavad selle liikmesriigi pädevad asutused, kus õpe läbiti; |
|
9) |
“kutsealane jätkukoolitus” - kutsekoolitus, mille ühenduse isik läbib oma tööelu jooksul; |
|
10) |
“täiskasvanute koolitus” - igasugune mittekutsealane ametlik või mitteametlik täiskasvanute õpe; |
|
11) |
“õppelähetus” - lühiajaline külastus elukestva õppe teatud aspekti uurimiseks mõnes teises liikmesriigis selleks, et vahetada häid tavasid või õppida uusi metoodikaid või oskusi; |
|
12) |
“liikuvus” - füüsiline liikumine teise riiki õppe- või töökogemuse, muu õppimis- või õpetamistegevuse või sellega seotud juhtimistegevuse eesmärgil, millega kaasneb vajadusel vastuvõtjariigi keele alg- või täiendõpe ; |
|
13) |
“praktika” - teise liikmesriigi ettevõttes või organisatsioonis viibimine, millega kaasneb vajadusel vastuvõtjariigi keele alg- ja täiendõpe , eesmärgiga soodustada ühenduse tasandi tööturu nõudmistega kohandumist , omandada erioskusi või selleks, et parandada kõnealuse riigi majandusliku ja sotsiaalse kultuuri mõistmist; |
|
14) |
“ühepoolne” - üheainsa asutuse kaasamine; |
|
15) |
“kahepoolne” - partnerite kaasamine kahest liikmesriigist; |
|
16) |
“mitmepoolne” - partnerite kaasamine vähemalt kolmest liikmesriigist. Komisjon võib mitmepoolsetena käsitleda ühendusi või teisi asutusi liikmetega kolmest või rohkemast liikmesriigist; |
|
17) |
“partnerlus” - kahe- või mitmepoolne leping erinevates liikmesriikides asuvate institutsioonide või organisatsioonide rühmituste vahel eesmärgiga viia täide ühiseid Euroopa tegevusi elukestvas õppes; |
|
18) |
“võrgustik” - konkreetses elukestva õppe valdkonnas, teadusharus või sektoris tegevate asutuste ametlik või mitteametlik rühmitus; |
|
19) |
“projekt” - asutuste ametlike või mitteametlike rühmituste ühiselt arendatud koostöötegevus; |
|
20) |
“projekti koordinaator” - organisatsioon või asutus, mis vastutab ühendusega toetuslepingu allkirjastanud mitmepoolse rühmituse eest projekti rakendamisel; |
|
21) |
“projekti partnerid” - mitmepoolset rühmitust moodustavad teised organisatsioonid või asutused, v.a koordinaator; |
|
22) |
“ettevõte” - kõik avaliku ja erasektori ettevõtjad, sõltumata nende suurusest, õiguslikust seisundist või valdkonnast, ja igasugune majandustegevus, sealhulgas sotsiaalmajandus; |
|
23) |
“tööturu osapooled” - liikmesriigi tasandil siseriiklikele õigusaktidele ja/või tavadele vastavad tööandjate ja töötajate organisatsioonid ja ühenduse tasandil tööandjate ja töötajate organisatsioonid, kes osalevad sotsiaalses dialoogis ühenduse tasandil; |
|
24) |
“koolituse pakkuja” - kõik institutsioonid või organisatsioonid, mis pakuvad elukestvat õpet integreeritud programmi kontekstis või eriprogrammide raames; |
|
25) |
“juhendamine ja nõustamine” - mitmesugune tegevus, nagu teavitamine, hindamine, suunamine ja nõu andmine, mille eesmärk on aidata õppuritel ja pedagoogilisel personalil teha haridus- ja koolitusprogrammide või tööhõivevõimalustega seotud valikuid; |
|
26) |
“tulemuste levitamine ja kasutamine” - tegevused, millega tagatakse integreeritud programmi ja selle eelkäijate tulemuste asjakohane tunnustamine, tõestamine ja laiaulatuslik rakendamine; |
|
27) |
“elukestev õpe” - kogu üldharidus, kutseharidus, vabaharidus ja mitteametlik õpe, mida elu jooksul läbitakse ja mille tulemuseks on teadmiste, oskuste ja pädevuse paranemine personaalses, ühiskondlikus, sotsiaalses ja/või töökohaga seotud perspektiivis. Siia kuulub ka juhendamis- ja nõustamisteenuste säte. |
Artikkel 4
Integreeritud programmis osalejad
Järgmistel allpool nimetatud ja kooskõlas liikmesriikide õigusaktidega tegutsevatel sihtgruppidel on juurdepääs integreeritud programmile:
|
a) |
õpilased, üliõpilased, praktikandid ja täiskasvanud õppijad; |
|
b) |
elukestva õppe ükskõik millise aspektiga seotud personal; |
|
c) |
inimesed tööturul; |
|
d) |
koolituse pakkujad; |
|
e) |
kohalikul, piirkondlikul või riiklikul või Euroopa tasandil elukestva õppe ükskõik milliseid aspekte puudutavate süsteemide ja põhimõtete eest vastutavad isikud ja asutused; |
|
f) |
ettevõtted, tööturu osapooled ja nende organisatsioonid kõikidel tasanditel, k.a kaubandusorganisatsioonid ja kaubandus- ja tööstuskojad; |
|
g) |
elukestva õppe kõigi aspektidega seotud nõustamist ja infoteenuseid pakkuvad asutused; |
|
h) |
elukestva õppe valdkonnas töötavad ühendused, sealhulgas üliõpilaste, praktikantide, õpilaste, õpetajate, vanemate ja täiskasvanud õppijate ühendused; |
|
i) |
elukestva õppe küsimustega seotud uurimiskeskused ja asutused; |
|
j) |
ühiskondlikud organisatsioonid, vabatahtlikud asutused, valitsusvälised organisatsioonid. |
Artikkel 5
Ühenduse tegevus
1. Integreeritud programm toetab järgmist:
|
a) |
inimeste liikuvust elukestva õppe raames Euroopas, kaasa arvatud liikuvusele määratud toetuste kaudu ning liikuvuse korraldamise toetuste kaudu kõrgkoolidele, liikuvuse edendajatele ja isikuid saatvatele ja/või vastuvõtvatele ettevõtetele (nt projektide korraldamine ja juhtimine ning kõrgekvaliteedilise liikuvusega seotud sätted) ; |
|
b) |
kahe- ja mitmepoolset partnerlust; |
|
c) |
mitmepoolseid projekte riiklike haridus- ja koolitussüsteemide arendamiseks ja nende kvaliteedi parandamiseks; |
|
d) |
ühepoolseid ja riiklikke projekte; |
|
e) |
mitmepoolseid projekte ja võrgustikke; |
|
f) |
elukestva õppe põhimõtete ja süsteemide jälgimist ning analüüsimist, viitematerjalide, sh uurimuste, statistika, analüüside ja näitajate koostamist, kvalifikatsiooni ja eelnevate õpingute läbipaistvust ja tunnustamist toetavat tegevust ning kvaliteedi tagamise alast koostööd toetavat tegevust ja toetust neile katseprojektidele, millega arendatakse innovaatilisi lähenemisi õppijate tööalase konkurentsivõime parandamiseks Euroopas ; |
|
g) |
stipendiumite väljaandmist integreeritud programmi kaasatud organisatsioonide teatud tegevus- ja juhtimiskulude kompenseerimiseks; |
|
h) |
muud algatusvõimet kooskõlas integreeritud programmi eesmärkidega (“Kaasnevad meetmed”). |
2. Ühenduse toetust võib määrata ettevalmistavatele õppelähetustele ja järelkülastustele seoses ükskõik millise käesolevas artiklis sätestatud tegevusega.
3. Komisjon võib korraldada seminare, kollokviume või kohtumisi, mis võiksid tõenäoliselt hõlbustada integreeritud programmi rakendamist, võtta asjakohaseid teavitamise, avaldamise ja levitamisega seotud meetmeid ning läbi viia programmi aktsepteeritavust suurendavat tegevust ning tegeleda programmi järelevalve ja hindamisega.
4. Selles artiklis osutatud tegevust võib rakendada komisjon või võidakse seda teha konkursikutsete või pakkumismenetluste abil.
Artikkel 6
Komisjoni ja liikmesriikide ülesanded
1. Komisjon tagab integreeritud programmis ettenähtud ühenduse tegevuste rakendamise.
2. Liikmesriigid
|
a) |
astuvad vajalikke samme integreeritud programmi efektiivse ja tõhusa toimimise tagamiseks liikmesriigi tasandil, kaasates kõik elukestva õppe aspektidega seotud pooled kooskõlas riiklike tavadega; |
|
b) |
moodustavad sobiva struktuuri, või määravad ja kontrollivad seda, integreeritud programmi meetmete rakendamise kooskõlastatud juhtimiseks liikmesriigi tasandil (riiklikud bürood), k.a eelarve haldamine, vastavalt määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 54 lõike 2 punkti c ja määruse (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 artikli 38 sätetele kooskõlas järgmiste kriteeriumitega:
|
|
c) |
vastutavad selle eest, et eespool punktis b viidatud riiklikud bürood käiksid neile projektide toetamiseks eraldatud krediidiga nõuetekohaselt ümber, eriti aga selle eest, et riiklikud bürood järgiksid läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid, topeltrahastamise vältimise põhimõtet, muudest ühenduse rahastamisallikatest ning projektide kontrollimise ja toetusesaajate poolt tagasimaksmisele kuuluvate rahalise summade tagasisaamise kohustuse põhimõtet; |
|
d) |
astuvad vajalikke samme, et tagada eespool punktis b viidatud riikliku büroo asjakohane audit ja finantskontroll, eelkõige:
|
|
e) |
kooskõlas punktiga b loodud või määratud riiklikule struktuurile omistatava eeskirjade eiramise, hooletuse või pettuse korral, mille tõttu komisjon esitab riiklikule büroole nõudeid, kuid need pole veel täielikult täidetud, vastutavad tagasisaamata summade eest; |
|
f) |
määravad komisjoni nõudel koolituse pakkujad või koolituse pakkujate liigid, keda peetakse sobivaks osalema integreeritud programmis vastavates piirkondades; |
|
g) |
võtavad vastu kõik vajalikud meetmed, et kõrvaldada kõik seaduslikud ja halduslikud takistused, mis ei võimalda integreeritud programmil korralikult toimida; |
|
h) |
levitavad sobivaima meediakanali vahendusel programme käsitlevat teavet, et teha see kättesaadavamaks gruppidele, kellele vastav teave on suunatud; |
|
i) |
astuvad samme tagamaks, et võimalik koostoime teiste ühenduse programmide ja rahaliste vahenditega ning teiste oluliste vastavas liikmesriikides toimivate programmidega teostatakse liikmesriigi tasandil. |
3. Komisjon tagab koostöös liikmesriikidega:
|
a) |
ülemineku meetmete vahel, mida viiakse täide eelnevate programmide kontekstis hariduse, koolituse ja elukestva õppe valdkonnas ja nende vahel, mida rakendatakse integreeritud programmi raames; |
|
b) |
piisava ühenduste finantshuvide kaitse, eelkõige kehtestades tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad meetmed, halduskontrolli ja karistused; |
|
c) |
käesoleva programmiga toetatavate meetmetega seotud asjakohase teavitamise, teavitustegevuse ja järelevalve. |
Artikkel 7
Kolmandate riikide osalemine
1. Integreeritud programmis võivad osaleda:
|
a) |
EMÜ liikmeks olevad EFTA riigid kooskõlas EMÜ lepingus sätestatud tingimustega; |
|
b) |
Türgi ning Kesk- ja Ida-Euroopa kandidaatriigid, kes saavad abi ühinemiseelsest strateegiast, vastavalt nende riikide ühenduse programmides osalemise üldpõhimõtetele ja üldtingimustegle, mis on kehtestatud vastavas raamlepingus ja assotsiatsiooninõukogu otsuses; |
|
c) |
Lääne-Balkani riigid kooskõlas sätetega, mis määratletakse nende riikide ühenduse programmides osalemist käsitleva raamlepingu järel; |
|
d) |
Šveitsi Konföderatsioon, tuginedes selle riigiga sõlmitavale kahepoolsele lepingule. |
2. Artikli 2 lõike 3 punktis a viidatud Jean Monnet' programmi põhitegevus nr 1 on samuti avatud kõrgharidusasutustele mis tahes kolmandas riigis.
3. Integreeritud programmis osalevad kolmandad riigid kohustuvad täitma kõiki kohustusi ja ülesandeid, mis on sätestatud käesolevas otsuses seoses liikmesriikidega.
Artikkel 8
Rahvusvaheline koostöö
Integreeritud programmi raames ja kooskõlas artikliga 9 võib komisjon teha koostööd kolmandate riikide ja pädevate rahvusvaheliste organisatsioonidega, eriti Euroopa Nõukogu, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) ja ÜRO Haridus-, Teadus- ja Kultuuriorganisatsiooniga (UNESCO).
II peatükk
Integreeritud programmi rakendamine
Artikkel 9
Rakendusmeetmed
1. Integreeritud programmi rakendusmeetmed loetletud küsimustes võtab komisjon artikli 10 lõikes 2 sätestatud halduskorra kohaselt:
|
a) |
iga-aastane tööplaan; |
|
b) |
aastaeelarve ja rahaliste vahendite jaotus eriprogrammide vahel; |
|
c) |
integreeritud programmi sisemise järjepidevuse tagamise kord; |
|
d) |
integreeritud programmi järelevalve ja hindamise ning tulemuste levitamise ja edastamise kord. |
2. Rakendusmeetmed kõigis I jaotises loetletud küsimustes, v.a käesoleva artikli lõikes 1 nimetatu, võetakse artikli 10 lõikes 3 sätestatud korras.
Artikkel 10
Komitee
1. Komisjoni abistab komitee, edaspidi “komitee”.
2. Käesolevale lõikele viidates kohaldatakse otsuse nr 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7, võttes arvesse selle artikli 8 sätteid.
Otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõikes 3 sätestatud perioodiks määratakse kaks kuud.
3. Käesolevale lõikele viidates kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 3 ja 7, võttes arvesse selle artikli 8 sätteid.
4. Komitee võtab vastu oma töökorra.
5. Liikmesriike ei või esindada isikud, kes töötavad artikli 6 lõike 2 punktis b viidatud riiklikes büroodes või omavad nende suhtes töövastutust.
Artikkel 11
Tööturu osapooled
1. Kui komiteega konsulteeritakse käesoleva otsuse kohaldamise küsimuses seoses kutseharidusega, võib komisjon Euroopa tööturu osapoolte ettepanekutele tuginedes määrata tööturu osapoolte esindajad, kes võivad osaleda komitee töös vaatlejatena. Nimetatud vaatlejate hulk on võrdne liikmesriikide esindajate hulgaga.
2. Vaatlejatel on õigus nõuda, et nende seisukohad kantaks komitee koosolekute protokolli.
Artikkel 12
Horisontaalküsimused
Integreeritud programmi rakendamisel pööratakse tähelepanu sellele, et see aitaks täiel määral kaasa ühenduse horisontaalpoliitika edendamisele, eelkõige järgmiselt:
|
a) |
tõstes teadlikkust Euroopa kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse ja kultuuride paljususe tähtsusest ning vajadusest võidelda eelarvamuste, rassismi ja ksenofoobia vastu; |
|
b) |
tagades võimalusi erivajadustega õppijatele, eelkõige aidates edendada nende integreerumist tavaõppesse ja -koolitusse; |
|
c) |
tõstes teadlikkust säästvale majandusarengule kaasaaitamise tähtsusest; |
|
d) |
edendades meeste ja naiste vahelist võrdsust ning aidates kaasa võitluses diskrimineerimise vastu soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel. |
Artikkel 13
Ühismeetmed
Teadmiste Euroopa ülesehitusprotsessi osana võib integreeritud programmi raames toetatavaid tegevusi rakendada kooskõlas artikli 10 lõikes 2 viidatud menetlustega koos sarnaste ühenduse programmide ja meetmetega, eelkõige kultuuri, meedia, noorsoo, uurimis- ja arendustegevuse, tööhõive, ettevõtluse, keskkonna ning teabe- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas.
Artikkel 14
Järjepidevus ja vastastikune täiendavus
1. Komisjon tagab koostöös liikmesriikidega üldise järjepidevuse ja vastastikuse täiendavuse muu asjakohase ühenduse poliitika, õigusaktide ja meetmetega, eriti Euroopa Sotsiaalfondi, ühenduse teadus- ja arengutegevuse raamprogrammi inimressursside ja vahetusprojektide ning ühenduse statistikaprogrammiga. Komisjon tagab tõhusa ühenduse integreeritud programmi ning haridus- ja koolitusala programmide ja meetmete vahel, mis on võetud ühenduse ühinemiseelsete vahendite raames, muus koostöös kolmandate riikidega ja pädevate rahvusvaheliste organisatsioonidega.
2. Komisjon teavitab komiteed regulaarselt teistest olulistest ühenduse algatustest elukestva õppe valdkonnas, sealhulgas koostööst kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.
3. Integreeritud programmi tegevuste rakendamisel peavad komisjon ja liikmesriigid arvesse võtma nõukogu kooskõlastatud tööhõivestrateegia raames vastu võetud tööhõivesuunistes määratletud prioriteete.
4. Partnerluse raames Euroopa tööturu osapooltega püüab komisjon arendada kooskõla integreeritud programmi ja ühenduse tasandil, sealhulgas valdkondlikel tasanditel, toimuva sotsiaalse dialoogi vahel.
5. Integreeritud programmi rakendamisel tagab komisjon vajadusel Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse (Cedefop) abi selle pädevusega seotud valdkondades ja kooskõlas määruses (EMÜ) nr 337/75 (18) sätestatud korraga. Vajaduse korral võib komisjon tagada ka Euroopa Koolitusfondi toetuse selle volituste ulatuses ja kooskõlas nõukogu 7. mai 1990. aasta määruses (EMÜ) nr 1360/90 (19) sätestatud korraga.
6. Komisjon teavitab kutseõppe nõuandekomiteed regulaarselt Leonardo da Vinci programmi olulistest edusammudest.
III peatükk
Finantssätted. Hindamine
Artikkel 15
Rahastamine
1. Käesoleva otsuse rakendamise soovituslik finantsraamistik seitsmeaastaseks perioodiks alates 1. jaanuarist 2007 on 14 377 miljardit eurot. Käesolevas raamistikus Comeniuse, Erasmuse, Leonardo da Vinci ja Grundtvigi programmidele määratud assigneeringud ei tohi olla väiksemad lisa B osa punktis 9 sätestatust. Komisjon võib neid summasid muuta artikli 10 lõikes 2 osutatud korras.
2. Kuni 1% integreeritud programmi eelarvest võib kasutada toetamaks kolmandatest riikidest pärit partnerite, kes ei osale integreeritud programmis artikli 7 sätete alusel, integreeritud programmi raames toimuvas partnerluses, projektides ja võrgustiku tegevustes osalemist.
3. Eelarvepädev institutsioon kinnitab iga-aastased assigneeringud finantsperspektiivi piires.
Artikkel 16
Järelevalve ja hindamine
1. Komisjon tegeleb koostöös liikmesriikidega regulaarselt integreeritud programmi järelevalvega. Järelevalve hõlmab lõikes 4 nimetatud aruandeid ja eritegevust.
2. Komisjon korraldab integreeritud programmi regulaarseid sõltumatuid välishindamisi.
3. Liikmesriigid esitavad komisjonile vastavalt 30. juuniks 2010 ja 30. juuniks 2015 aruanded integreeritud programmi rakendamise ja mõju kohta.
4. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteele ja regioonide komiteele:
|
a) |
31. märtsiks 2011 hindamise vahearuande integreeritud programmi rakendamisel saavutatud tulemuste ja rakendamisega seotud kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete aspektide kohta; |
|
b) |
31. detsembriks 2011 teatise integreeritud programmi jätkamise kohta; |
|
c) |
31. märtsiks 2016 järelhindamise aruande. |
II JAOTIS
ERIPROGRAMMID
I peatükk
Comeniuse programm
Artikkel 17
Comeniuse programmis osalejad
Integreeritud programmi raames on Comeniuse programm suunatud:
|
a) |
õpilastele, kes on omandamas alusharidust kuni teise taseme ülemise astme haridust; |
|
b) |
liikmesriikide täpsustatud koolidele; |
|
c) |
õpetajatele, abiteenistujatele ja halduspersonalile nendes koolides; |
|
d) |
kooliharidusega seotud ühendustele ja selle esindajatele; |
|
e) |
hariduse organiseerimise ja kättetoimetamise eest kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul tasandil vastutavatele avalikele ja eraorganisatsioonidele; |
|
f) |
elukestva õppe küsimustega tegelevatele uurimiskeskustele ja asutustele; |
|
g) |
kõrgharidusasutustele. |
Artikkel 18
Rakenduslikud eesmärgid
Lisaks artiklites 1 ja 2 määratletud integreeritud programmi eesmärkidele on Comeniuse programmi rakenduslikud eesmärgid järgmised:
|
a) |
edendada liikmesriikide haridussüsteemide lähendamist kõrgemate kvaliteedistandardite suunas, eelkõige heade tavade vahetamise ja levitamise kaudu; |
|
b) |
suurendada õpilaste ja õppepersonali vahetuste hulka erinevates liikmesriikides ja parandada vahetuste kvaliteeti; |
|
c) |
suurendada partnerluste hulka erinevate liikmesriikide koolide vahel ja parandada vahetuste kvaliteeti, et kaasata programmi jooksul vähemalt üks õpilane viieteistkümnest ühisesse haridusalasesse tegevusse; |
|
d) |
julgustada võõrkeelte õpet , see tähendab teise või täiendava võõrkeele õppimist; |
|
e) |
tugevdada õpetajakoolituse kvaliteeti ja Euroopa mõõdet; |
|
f) |
parandada pedagoogilist lähenemist ja koolide haldamist. |
Artikkel 19
Tegevused
1. Comeniuse programmiga võib toetada järgmisi tegevusi:
|
a) |
artikli 5 lõike 1 punktis a osutatud üksikisikute liikuvus. Seda korraldades või toetades võetakse vajalikud ettevalmistavad meetmed ja tagatakse nõuetekohane järelevalve ja toetuse kättesaadavus noortele. Selline liikuvus võib tähendada:
|
|
b) |
artikli 5 lõike 1 punktis b osutatud partnerluse arendamine:
|
|
c) |
artikli 5 lõike 1 punktis e osutatud mitmepoolsed koostööprojektid. Need võivad sisaldada projekte, mis on suunatud:
|
|
d) |
artikli 5 lõike 1 punktis e osutatud võrgustikud. Need võivad sisaldada võrgustikke, mis on suunatud:
|
|
e) |
muud artikli 5 lõike 1 punktis h osutatud Comeniuse programmi eesmärkide edendamisele suunatud algatused (“Kaasnevad meetmed”). |
2. Lõikes 1 viidatud tegevuste rakenduslikud üksikasjad otsustatakse artikli 10 lõikes 2 osutatud korras.
Artikkel 20
Eelarve
Vähemalt 85% Comeniuse programmi eelarvest kasutatakse vastavalt artikli 19 lõike 1 punktile a liikuvuse ja vastavalt artikli 19 lõike 1 punktile b Comeniuse partnerluse toetamiseks.
Artikkel 21
Rakendusmeetmed
1. Comeniuse programmi rakendamiseks vajalikud meetmed loetletud küsimustes võtab komisjon artikli 10 lõikes 2 sätestatud halduskorra kohaselt:
|
a) |
iga-aastane tööplaan; |
|
b) |
aastaeelarve ja rahaliste vahendite jaotus Comeniuse programmi erinevate tegevuste vahel; |
|
c) |
Comeniuse programmi rakendamise üldsuunised, valikukriteeriumid ja menetlused; |
|
d) |
rahade jagamine liikmesriikide seas lisas sätestatud riikliku büroo menetluse teel juhitavale tegevusele; |
|
e) |
programmi järelevalve ja hindamise ning tulemuste levitamise ja edastamise kord. |
2. Comeniuse programmi rakendamiseks vajalikud meetmed kõigis küsimustes, v.a lõikes 1 nimetatu, võetakse artikli 10 lõikes 3 sätestatud korras.
II peatükk
Erasmuse programm
Artikkel 22
Erasmuse programmis osalejad
Integreeritud programmi raamistikus on Erasmuse programm suunatud:
|
a) |
üliõpilastele ja praktikantidele kõigis kõrghariduse ja kõrgema kutsehariduse vormides (ISCED tasemed 5 ja 6); |
|
b) |
liikmesriikide täpsustatud kõrgharidusasutustele; |
|
c) |
õpetajatele ja halduspersonalile nendes asutustes; |
|
d) |
kõrgharidusega seotud ühendustele ja selle esindajatele, sealhulgas vastavatele üliõpilaste, ülikoolide ja õpetajate/koolitajate ühendustele; |
|
e) |
ettevõtetele, tööturu osapooltele ja teistele tööelu esindajatele; |
|
f) |
hariduse organiseerimise ja kättetoimetamise eest kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul tasandil vastutavatele avalikele ja eraorganisatsioonidele; |
|
g) |
elukestva õppe küsimustega tegelevatele uurimiskeskustele ja asutustele. |
Artikkel 23
Rakenduslikud eesmärgid
Lisaks artiklites 1 ja 2 määratletud integreeritud programmi eesmärkidele on Erasmuse programmi rakenduslikud eesmärgid järgmised:
|
a) |
suurendada õpilaste ja õppepersonali liikuvust kogu Euroopa ulatuses ja parandada selle kvaliteeti, aidates kaasa sellele, et 2011. aastaks oleks Erasmuse ja sellele eelnenud programmide raames üliõpilasvahetusega seotud vähemalt kolm miljonit osalejat; |
|
b) |
suurendada mitmepoolset koostööd Euroopa kõrgharidusasutuste vahel ja parandada koostöö kvaliteeti; |
|
c) |
suurendada Euroopas omandatava kõrghariduse ja kõrgema kutsehariduse kvalifikatsioonide vastastikuse lähenemise astet; |
|
d) |
edendada koostööd kõrgharidusasutuste ja ettevõtete vahel. |
Artikkel 24
Tegevused
1. Erasmuse programmiga võib toetada järgmisi tegevusi:
|
a) |
artikli 5 lõike 1 punktis a osutatud üksikisikute liikuvus. Nimetatud liikuvus võib tähendada:
|
Toetust võib samuti määrata kodumaistele ja võõrustavatele kõrgharidusasutustele või ettevõtetele kvaliteedi tagamiseks kõigil liikuvuse etappidel, sealhulgas keele alg- ja täiendõppeks ;
|
b) |
artikli 5 lõike 1 punktis e osutatud ühisprojektid, mis muu hulgas keskenduvad uuenduslikkusele ja katsetamisele eri- ja rakenduseesmärkides osutatud aladel; |
|
c) |
artikli 5 lõike 1 punktis e osutatud võrgustikud, mida juhivad kõrgharidusasutuste konsortsiumid ja mis esindavad teadusharu või mitme teadusharuga valdkonda (“Erasmuse temaatiline võrgustik”), olles suunatud uute õppimiskontseptsioonide ja -pädevuste arendamisele. Sellised võrgustikud võivad samuti sisaldada esindajaid teistest avalikest organitest või ettevõtetest või ühendustest; |
|
d) |
muud artikli 5 lõike 1 punktis h osutatud Eramuse programmi eesmärkide edendamisele suunatud algatused (“Kaasnevad meetmed”). |
2. Lõike 1 punkti a alapunktile i (“Erasmuse üliõpilased”) vastavas liikuvuses osalejad on:
|
a) |
kõrgharidusasutuste üliõpilased, kes pärast vähemalt ühe aasta lõpetamist oma õpingutest veedavad õppeperioodi teises liikmesriigis Erasmuse programmi vahetusprojektide raames, olenemata sellest, kas neile on määratud programmi alusel rahaline toetus. Selliseid perioode tunnustatakse täielikult institutsioonidevaheliste kokkulepete alusel saatja- ja võõrustajainstitutsiooni vahel. Võõrustavad institutsioonid ei nõua vastavatelt üliõpilastelt õppemaksu; |
|
b) |
üliõpilased, kes on kantud ühise magistriprogrammi nimekirja mõnes muus riigis peale selle, kus nad omandasid bakalaureusekraadi; |
|
c) |
kõrgharidusasutuste üliõpilased, kes suunatakse ettevõtetesse, riigiasutustesse või koolituskeskustessse praktikale. |
3. Lõikes 1 viidatud tegevuste rakenduslikud üksikasjad otsustatakse artikli 10 lõikes 2 osutatud korras.
Artikkel 25
Eelarve
Vähemalt 85% Erasmuse programmi eelarvest kasutatakse vastavalt artikli 24 lõike 1 punktile a liikuvuse toetamisele.
Artikkel 26
Rakendusmeetmed
1. Erasmuse programmi rakendamiseks vajalikud meetmed loetletud küsimustes võtab komisjon artikli 10 lõikes 2 sätestatud halduskorra kohaselt:
|
a) |
iga-aastane tööplaan; |
|
b) |
aastaeelarve ja rahaliste vahendite jaotus Erasmuse programmi erinevate tegevuste vahel; |
|
c) |
Erasmuse programmi rakendamise üldised suunised, valikukriteeriumid ja menetlused; |
|
d) |
rahade jagamine liikmesriikide seas lisas sätestatud riikliku büroo menetluse teel juhitavale tegevusele; |
|
e) |
programmi järelevalve ja hindamise ning tulemuste levitamise ja edastamise kord. |
2. Erasmuse programmi rakendamiseks vajalikud meetmed kõigis küsimustes, v.a käesoleva artikli lõikes 1 nimetatu, võetakse artikli 10 lõikes 3 sätestatud korras.
III peatükk
Leonardo da Vinci programm
Artikkel 27
Leonardo da Vinci programmis osalejad
Integreeritud programmi raames on Leonardo da Vinci programm suunatud:
|
a) |
noortele inimestele, kes õpivad ükskõik millises kutseõppe vormis, olles omandamas kuni teise taseme ülemise astme haridust (kuni ISCED 3. tase); |
|
b) |
kutsealases jätkukoolituses osalejatele (ISCED 4. tase); |
|
c) |
inimestele tööturul; |
|
d) |
koolituse pakkujatele Leonardo da Vinci programmiga hõlmatud valdkondades; |
|
e) |
õpetajatele ja halduspersonalile vastavat õpet pakkuvates asutustes; |
|
f) |
kutseharidusega seotud ühendustele ja selle esindajatele, sealhulgas praktikantide, lapsevanemate ja õpetajate ühendustele; |
|
g) |
ettevõtetele, tööturu osapooltele ja teistele tööelu esindajatele, sealhulgas kaubanduskodadele ja muudele kaubandusorganisatsioonidele; |
|
h) |
elukestva õppega seotud teabeteenuseid, juhendamist ja nõustamist pakkuvatele asutustele; |
|
i) |
isikutele ja asutustele, kes vastutavad elukestva õppe kõigi aspektidega seotud süsteemide ja põhimõtete eest kohalikul, piirkondlikul ja siseriiklikul tasandil; |
|
j) |
elukestva õppe küsimustega tegelevatele uurimiskeskustele ja asutustele; |
|
k) |
mittetulundusorganisatsioonidele, vabatahtlikele organitele, valitsusvälistele organisatsioonidele. |
Artikkel 28
Rakenduslikud eesmärgid
Lisaks artiklites 1 ja 2 määratletud integreeritud programmi eesmärkidele on Leonardo da Vinci programmi rakenduslikud eesmärgid järgmised:
|
a) |
suurendada kutsealusõppe (nt kombineeritud kutsealusõppe korraldus, sealhulgas artikli 3 punkti 8 kohane koolitus) ja jätkuõppega seotud inimeste liikuvust kogu Euroopa ulatuses ja parandada liikuvuse kvaliteeti, et seeläbi suurendada ettevõtetesse praktikale suunatute hulka integreeritud programmi lõpuks vähemalt 150 000 inimesele aastas. Igas liikmesriigis tuleb tagada praktikantide individuaalne osalus liikuvuse programmides ; |
|
b) |
laiendada koostööd koolituse pakkujate, ettevõtete, tööturu osapoolte ja teiste asjakohaste asutuste vahel kogu Euroopas ning parandada selle koostöö kvaliteeti; |
|
c) |
hõlbustada uuenduslike tavade arengut alus- ja jätkuõppe valdkonnas ning nende edastamist, sealhulgas ühest osalevast riigist teistesse; |
|
d) |
parandada kvalifikatsioonide ja pädevuste, sealhulgas nende, mis on omandatud mitteametliku õppe käigus, läbipaistvust ning tunnustamist; |
|
e) |
hõlbustada meetmeid, millega püütakse kvalitatiivselt ja kvantitatiivselt parandada vahelduvas kutsealusõppes osalevate töölepinguga seotud noorte inimeste praktikale suunamise võimalusi. |
Artikkel 29
Tegevused
1. Leonardo da Vinci programmiga võib toetada järgmisi tegevusi:
|
a) |
artikli 5 lõike 1 punktis a osutatud üksikisikute liikuvus. Seda korraldades või toetades võetakse vajalikud ettevalmistavad meetmed, tagatakse nõuetekohane järelevalve ja toetuse kättesaadavus noortele. Nimetatud liikuvus võib hõlmata:
|
|
b) |
artikli 5 lõike 1 punktis b osutatud partnerlus, mis keskendub osalevate organisatsioonide vastastikule huvile; |
|
c) |
artikli 5 lõike 1 punktis c osutatud mitmepoolsed projektid, eriti need, mille eesmärgiks on koolitussüsteemide parandamine uuenduslikkuse edastamise teel, mis hõlmab uuenduslike toodete ja erinevas kontekstis arendatud menetluste keelelist, kultuurilist ja seaduslikku kohandamist siseriiklikele vajadustele; |
|
d) |
artikli 5 lõike 1 punktis e osutatud mitmepoolsed projektid, mille eesmärgiks on koolitussüsteemide täiustamine uuenduslikkuse ning heade tavade arendamise ja edastamise teel; |
|
e) |
artikli 5 lõike 1 punktis e osutatud ekspertide ja organisatsioonide temaatilised võrgustikud, mis tegelevad kutseharidusega seotud eriküsimustega; |
|
f) |
muud artikli 5 lõike 1 punktis h osutatud Leonardo da Vinci programmi eesmärkide edendamisele suunatud algatused (“Kaasnevad meetmed”). |
2. Nimetatud tegevuste rakenduslikud üksikasjad otsustatakse artikli 10 lõikes 2 osutatud korras.
Artikkel 30
Eelarve
Vähemalt 75% Leonardo da Vinci programmi eelarvest kasutatakse vastavalt artikli 29 lõike 1 punktidele a ja b liikuvuse ja partnerluste toetamiseks.
Artikkel 31
Rakendusmeetmed
1. Leonardo da Vinci programmi rakendamiseks vajalikud meetmed loetletud küsimustes võtab komisjon artikli 10 lõikes 2 sätestatud halduskorra kohaselt:
|
a) |
iga-aastane tööplaan; |
|
b) |
aastaeelarve ja rahaliste vahendite jaotus Leonardo da Vinci programmi erinevate tegevuste vahel; |
|
c) |
Leonardo da Vinci programmi rakendamise üldsuunised, valikukriteeriumid ja menetlused; |
|
d) |
rahade jagamine liikmesriikide seas lisas sätestatud riikliku büroo menetluse teel juhitavatele tegevustele; |
|
e) |
programmi järelevalve ja hindamiseks ning tulemuste levitamise ja edastamise kord. |
2. Leonardo da Vinci programmi rakendamiseks vajalikud meetmed kõigis küsimustes, v.a käesoleva artikli lõikes 1 nimetatu, võetakse artikli 10 lõikes 3 sätestatud korras.
IV peatükk
Grundtvigi programm
Artikkel 32
Grundtvigi programmis osalejad
Integreeritud programmi raames on Grundtvigi programm suunatud:
|
a) |
täiskasvanute koolituses osalejatele; |
|
b) |
täiskasvanute koolituse pakkujatele; |
|
c) |
õpetajatele ja halduspersonalile vastavat õpet pakkuvates asutustes ja muudes täiskasvanute koolitusega seotud organisatsioonides; |
|
d) |
täiskasvanute koolitusega seotud personali alus- või jätkukoolitusega tegelevatele asutustele; |
|
e) |
täiskasvanute koolitusega seotud inimeste ühendustele ja nende esindajatele, sealhulgas õppurite ja õpetajate ühendustele; |
|
f) |
täiskasvanute koolituse kõigi aspektidega seotud juhendamist, nõustamist ja teavet pakkuvatele asutustele; |
|
g) |
isikutele ja asutustele, kes vastutavad täiskasvanute koolitusega seotud süsteemide ja põhimõtete eest kohalikul, piirkondlikul ja siseriiklikul tasandil; |
|
h) |
elukestva õppe küsimustega tegelevatele uurimiskeskustele ja asutustele; |
|
i) |
ettevõtetele; |
|
j) |
mittetulundusorganisatsioonidele, vabatahtlikele ühendustele, valitsusvälistele organisatsioonidele; |
|
k) |
kõrgharidusasutustele. |
Artikkel 33
Rakenduslikud eesmärgid
Lisaks artiklites 1 ja 2 määratletud integreeritud programmi eesmärkidele on Grundtvigi programmi rakenduslikud eesmärgid järgmised:
|
a) |
suurendada täiskasvanute koolitusega seotud inimeste vahetuste hulka kogu Euroopas ja parandada nende kvaliteeti, et seeläbi toetada 2013 aastaks vähemalt 25 000 üksikisiku vahetust aastas; |
|
b) |
laiendada koostööd täiskasvanute koolitusega seotud organisatsioonide vahel kogu Euroopas ja parandada selle koostöö kvaliteeti; |
|
c) |
hõlbustada uuenduslike tavade arengut täiskasvanute koolituse, pädevushinnangute ja varasema kutsealase kogemuse tõenditega seotud valdkondades ning nende ülekandmist, sealhulgas ühelt osalevalt riigilt teistele; |
|
d) |
tagada, et inimestele tundlikest elanikerühmadest ja tõrjutud sotsiaalsest keskkonnast, eriti eakatele inimestele ja nendele, kellel on jäänud haridustee pooleli põhikvalifikatsioone omandamata või on kirjaoskamatud , antaks alternatiivseid ja kättesaadavaid võimalusi täiskasvanute koolituses osalemiseks; |
|
e) |
parandada pedagoogilist lähenemist ja täiskasvanute koolitust pakkuvate organisatsioonide haldamist. |
Artikkel 34
Tegevused
1. Grundtvigi programmiga võib toetada järgmisi tegevusi:
|
a) |
artikli 5 lõike 1 punktis a osutatud üksikisikute vahetus. Seda korraldades või toetades võetakse vajalikud ettevalmistavad meetmed ja tagatakse nõuetekohane järelevalve ning toetuse kättesaadavus noortele. Selline liikuvus võib tähendada külastusi, praktikat, abilisena töötamist ja ametlikes või mitteametlikes täiskasvanute koolituses osalejate vahetusi, sealhulgas täiskasvanute koolitusega seotud personali koolitust ja tööalast enesetäiendamist; |
|
b) |
artikli 5 lõike 1 punktis b osutatud partnerlused (“Grundtvigi õppepartnerlused”), mis keskenduvad osalevates organisatsioonides vastastikust huvi äratavatele teemadele; |
|
c) |
artikli 5 lõike 1 punktis e osutatud mitmepoolsed projektid, mis on suunatud täiskasvanute koolituse süsteemide täiustamisele uuenduslikkuse ja heade tavade arendamise ning edastamise teel; |
|
d) |
artikli 5 lõike 1 punktis e osutatud ekspertide ja organisatsioonide temaatilised võrgustikud, mida nimetatakse “Grundtvigi võrgustikeks”, mis tegelevad eelkõige:
|
|
e) |
artikli 5 lõike 1 punktis h osutatud muud Grundtvigi programmi eesmärkide edendamisele suunatud algatused (“Kaasnevad meetmed”). |
2. Nimetatud tegevuste rakendamise üksikasjad otsustatakse artikli 10 lõikes 2 osutatud korras.
Artikkel 35
Eelarve
Vähemalt 60 % Grundtvigi programmi eelarvest kasutatakse vastavalt artikli 34 lõike 1 punkti a alapunktile b liikuvuse toetamiseks.
Artikkel 36
Rakendusmeetmed
1. Grundtvigi programmi rakendamiseks vajalikud meetmed loetletud küsimustes võtab komisjon artikli 10 lõikes 2 sätestatud halduskorra kohaselt:
|
a) |
iga-aastane tööplaan; |
|
b) |
aastaeelarve ja rahaliste vahendite jagamine Grundtvigi programmi erinevate tegevuste vahel; |
|
c) |
Grundtvigi programmi rakendamise üldsuunised, valikukriteeriumid ja menetlused; |
|
d) |
rahade jagamine liikmesriikide seas lisas sätestatud riikliku büroo menetluse teel juhitavatele tegevustele; |
|
e) |
programmi järelevalve ja hindamise ning tulemuste levitamise ja edastamise kord. |
2. Grundtvigi programmi rakendamiseks vajalikud meetmed kõigis küsimustes, v.a lõikes 1 nimetatu, võetakse artikli 10 lõikes 3 sätestatud korras.
V peatükk
Ristprogramm
Artikkel 37
Rakenduslikud eesmärgid
Lisaks artiklites 1 ja 2 määratletud integreeritud programmi eesmärkidele on ristprogrammi rakenduslikud eesmärgid järgmised:
|
a) |
toetada elukestva õppe põhimõtete täiendamist Euroopa tasandil, eelkõige Lissaboni, Bologna ja Kopenhaageni protsesside ning nende järglaste kontekstis; |
|
b) |
tagada asjakohane võrreldavate andmete, statistika ja analüüside varu, et toetada elukestva õppe põhimõtete arendamist; |
|
c) |
jälgida edusamme elukestva õppe eesmärkide suunas ja kindaks teha erilist tähelepanu vajavad valdkonnad; |
|
d) |
edendada keeleõpet ja toetada keelelist mitmekesisust liikmesriikides; |
|
e) |
toetada uuendusliku teabe- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhineva sisu, teenuste, pedagoogika ja tavade arengut elukestvas õppes; |
|
f) |
tagada integreeritud programmi tulemuste asjakohane tunnustamine, tõendamine ja laiaulatuslik rakendamine. |
Artikkel 38
Tegevused
1. Artikli 2 lõike 2 punktis a viidatud põhitegevuse alusel võib toetada järgmisi tegevusi:
|
a) |
artikli 5 lõike 1 punktis a osutatud individuaalne liikuvus, sealhulgas riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste määratud ekspertide ja ametnike, haridus- ja koolitusasutuste ning nõustamisteenistuste ja kutsealase kogemuse tõendamise teenistuste direktorite ja tööturu osapoolte õppekülastused; |
|
b) |
artikli 5 lõike 1 punktis e osutatud mitmepoolsed projektid, mis on suunatud ühenduse tasandil arendatud põhimõtteliste ettepanekute ettevalmistamisele ja katsetamisele; |
|
c) |
artikli 5 lõike 1 punktis e viidatud mitmepoolse koostöö võrgustikud põhimõtteliste küsimuste alal koos töötavatest ekspertidest ja/või institutsioonidest. Nimetatud võrgustikud võivad hõlmata:
|
|
d) |
artikli 5 lõike 1 punktis f osutatud elukestva õppe põhimõtete ja süsteemide jälgimine ja analüüs võivad hõlmata:
|
|
e) |
tegevus läbipaistvuse ning kvalifikatsioonide ja pädevuste, k.a nende, mis on omandatud mitteametliku õppe käigus, toetamiseks, teave ja nõustamine õppe-eesmärkidel toimuva liikuvuse toetamiseks ja artikli 5 lõike 1 punktis f viidatud koostöö kvaliteedi tagamiseks, mis võib hõlmata:
|
|
f) |
artikli 5 lõike 1 punktis h (“Kaasnevad meetmed”) osutatud muud algatused, mis on suunatud artikli 2 lõike 2 punktis a viidatud põhitegevuse eesmärkide edendamisele. |
2. Artikli 2 lõike 2 punktis b osutatud põhitegevuse alusel võib toetada järgmisi strateegilisi tegevusi, mis on mõeldud rahuldama õpetamise ja õppimisvajadusi rohkem kui ühes eluetapis:
|
a) |
artikli 5 lõike 1 punktis e viidatud mitmepoolsed projektid, mille eesmärk on muu hulgas:
|
|
b) |
artikli 5 lõike 1 punktis e viidatud võrgustikud keeleõppe ja keelelise mitmekesisuse valdkonnas; |
|
c) |
artikli 5 lõike 1 punktis h osutatud muud algatused kooskõlas integreeritud programmi eesmärkidega, sealhulgas õppijate jaoks keeleõppe atratiivsemaks muutmine massimeedia ja/või turustamise, teavitustegevuse ja teabekampaaniate ning konverentside, uurimuste ja statistiliste näitajate abil keeleõppe ja keelelise mitmekesisuse valdkonnas. |
3. Artikli 2 lõike 2 punktis c osutatud põhitegevuse alusel võib toetada järgmisi tegevusi:
|
a) |
artikli 5 lõike 1 punktis e osutatud mitmepoolsed projektid, mis on suunatud uuenduslike meetodite, sisu, teenuste ja keskkonna arendamisele ja levitamisele; |
|
b) |
artikli 5 lõike 1 punktis e viidatud võrgustikud, mis on suunatud teadmiste, kogemuste ja heade tavade jagamisele ja vahetamisele; |
|
c) |
artikli 5 lõike 1 punktis f kirjeldatud muud elukestva õppe põhimõtete ja tavade kohased tegevused, mis võivad sisaldada hindamis-, jälgimis-, võrdleva uurimise, kvaliteedi parandamise ja suundumuste analüüsi mehhanisme tehnoloogia ja pedagoogika osas. |
4. Artikli 2 lõike 2 punktis d osutatud põhitegevuse alusel võib toetada järgmisi tegevusi:
|
a) |
artikli 5 lõike 1 punktis d viidatud ühepoolsed ja riiklikud projektid; |
|
b) |
artikli 5 lõike 1 punktis e viidatud mitmepoolsed projektid, mille eesmärgiks on muu hulgas:
|
|
c) |
artikli 5 lõike 1 punktis f osutatud viitematerjali koostamine, mis võib hõlmata asjakohaste statistiliste andmete kogumist ning uurimusi levitamise, tulemuste kasutamise ja heade tavade vahetamise kohta. |
Artikkel 39
Rakendusmeetmed
1. Ristprogrammi rakendamiseks vajalikud meetmed loetletud küsimustes võtab komisjon artikli 10 lõikes 2 sätestatud halduskorra kohaselt:
|
a) |
iga-aastane tööplaan, valikukriteeriumid ja menetlused; |
|
b) |
aastaeelarve ja rahade jagamine ristprogrammi erinevate tegevuste vahel; |
|
c) |
ristprogrammi rakendamise suunised ja selle põhitegevused; |
|
d) |
rahade jagamine liikmesriikide vahel lisas sätestatud riikliku büroo menetluse teel juhitavatele tegevustele; |
|
e) |
programmi järelevalve ja hindamise ning tulemuste levitamise ja edastamise kord. |
2. Ristprogrammi rakendamiseks vajalikud meetmed kõigis küsimustes, v.a lõikes 1 nimetatu, võetakse artikli 10 lõikes 3 sätestatud korras.
VI peatükk
Jean Monnet' programm
Artikkel 40
Jean Monnet' programmis osalejad
Integreeritud programmi raames ja lisa alusel on Jean Monnet' programm suunatud:
|
a) |
üliõpilastele ja teadlastele Euroopa integratsiooni valdkonnas mis tahes kõrghariduse vormis (ISCED 5. ja 6. tase) nii ühenduses kui sellest väljaspool; |
|
b) |
kõrgharidusasutustele nii ühenduses kui sellest väljaspool; |
|
c) |
kõnealuse institutsioonide õpetajatele ja halduspersonalile; |
|
d) |
hariduse ja koolitusega seotud ühingutele ja nende esindajatele nii ühenduses kui sellest väljaspool; |
|
e) |
riiklikele ja eraorganisatsioonidele, mis vastutavad hariduse ja koolituse korraldamise ja edastamise eest kohalikul ja piirkondlikul tasandil; |
|
f) |
Euroopa integratsiooni küsimustega tegelevatele uurimiskeskustele ja asutustele nii ühenduses kui sellest väljaspool. |
Artikkel 41
Rakenduslikud eesmärgid
Lisaks artiklites 1 ja 2 määratletud integreeritud programmi üldeesmärkidele on Jean Monnet' programmi rakenduslikud eesmärgid järgmised:
|
a) |
edendada pädevust õpetamises, uurimistöös ja mõttetegevuses kõrgharidusasutuste Euroopa integratsiooniuuringute valdkonnas nii ühenduses kui sellest väljaspool; |
|
b) |
suurendada spetsialistidest akadeemikute ja Euroopa kodanike hulgas üldiselt Euroopa integratsiooniga seotud teadmisi ja teadlikkust; |
|
c) |
toetada peamisi Euroopa institutsioone, mis tegelevad Euroopa integratsiooni küsimustega; |
|
d) |
toetada Euroopa hariduse ja koolituse alal tegevate kõrgtasemelisi ühendusi. |
Artikkel 42
Tegevused
1. Artikli 2 lõike 3 punktis a viidatud põhitegevuse alusel võib toetada järgmisi tegevusi:
|
a) |
artikli 5 lõike 1 punktis d osutatud ühepoolsed ja siseriiklikud projektid, mis võivad hõlmata:
|
|
b) |
artikli 5 lõike 1 punktis e osutatud mitmepoolsed projektid ja võrgustikud, mis võivad hõlmata toetust mitmepoolsete uurimisgruppide rajamisele Euroopa integratsiooni valdkonnas. |
2. Artikli 5 lõike 1 punktis g osutatud tegevustoetusi järgmiste Euroopa huve järgivate institutsioonide teatud tegevuslike ja halduskulude katmiseks võib määrata artikli 2 lõike 3 punktis b viidatud põhitegevuse alusel:
|
a) |
Euroopa Kolledž (Brugge ja Natolini ülikoolilinnakud); |
|
b) |
Euroopa Ülikool-Instituut, Firenze; |
|
c) |
Euroopa Avaliku Halduse Instituut, Maastricht; |
|
d) |
Euroopa Õiguse Akadeemia, Trier; |
|
e) |
Saarimaa Ülikooli Euroopa Instituut; |
|
f) |
Euroopa Rahvusvaheline Koolituskeskus (CIFE), Nice; |
|
g) |
Euroopa ülikoolidevaheline inimõiguste ja demokratiseerimise keskus, Veneetsia; |
|
h) |
Euroopa asutus erivajadustega õpilaste hariduse arendamiseks, Middelfart. |
3. Artikli 2 lõike 3 punktis c viidatud põhitegevuse alusel võib artikli 5 lõike 1 punktis g osutatud tegutsemistoetust määrata haridus- ja koolitusvaldkonnas tegevate Euroopa institutsioonide või ühenduste teatud tegutsemis- ja halduskulude katmiseks. Institutsioonid, kellel on õigus selliseid tegutsemistoetusi saada, valitakse välja konkursikutse põhjal.
4. Toetust võib määrata igal aastal või seda võib pikendada ühendusega sõlmitud partnerluse raamlepingu piires.
Artikkel 43
Eelarve
Vähemalt 25% Jean Monnet' programmi eelarvest kasutatakse artikli 2 lõike 3 punktis a viidatud põhitegevuse toetamiseks, vähemalt 48% artikli 2 lõike 3 punktis b viidatud põhitegevuse toetamiseks, ja vähemalt 17% artikli 2 lõike 3 punktis c viidatud põhitegevuse toetamiseks.
Artikkel 44
Rakendusmeetmed
1. Jean Monnet' programmi rakendamiseks vajaliku meetmed järgnevalt loetletud küsimustes võtab komisjon artikli 10 lõikes 2 sätestatud halduskorra kohaselt:
|
a) |
iga-aastane tööplaan, valikukriteeriumid ja menetlused; |
|
b) |
aastaeelarve ja rahaliste vahendite jagamine Jean Monnet' programmi erinevate tegevuste vahel; |
|
c) |
Jean Monnet' programmi rakendamise suunised ja selle põhitegevused; |
|
d) |
programmi järelevalve ja hindamise ning tulemuste levitamise ja edastamise kord. |
2. Jean Monnet' programmi rakendamiseks vajalikud meetmed kõigis küsimustes, v.a lõikes 1 nimetatu, võetakse artikli 10 lõikes 3 sätestatud korras.
III JAOTIS
ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED
Artikkel 45
Üleminekusäte
Otsuse 1999/382/EÜ, otsuse nr 253/2000/EÜ, otsuse nr 2318/2003/EÜ, otsuse nr 791/2004/EÜ või otsuse nr 2241/2004/EÜ alusel 31. detsembril 2006 või enne seda algatatud tegevusi hallatakse kooskõlas nimetatud otsustega. Erandiks on, et nende otsustega kehtestatud komiteed asendatakse käesoleva otsuse artikli 10 kohaselt kehtestatud komiteega.
Artikkel 46
Jõustumine
Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
...
Euroopa Parlamendi nimel
president
Nõukogu nimel
eesistuja
(1) ELT C 221, 8.9.2005, lk 134 .
(2) ELT C 164, 5.7.2005, lk 59 .
(3) Euroopa Parlamendi 25. oktoobri 2005. aasta seisukoht.
(4) EÜT L 146, 11.6.1999, lk 33. Otsust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 885/2004 (ELT L 168, 1.5.2004, lk 1).
(5) EÜT L 28, 3.2.2000, lk 1. Otsust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 885/2004.
(6) ELT L 345, 31.12.2003, lk 9.
(7) ELT L 138, 30.4.2004, lk 31.
(8) ELT L 390, 31.12.2004, lk 6 .
(9) ELT L 345, 31.12.2003, lk 1.
(10) EÜT C 163, 9.7.2002, lk 1.
(11) ELT C 272 E, 13.11.2003, lk 449.
(12) EÜT C 13, 18.1.2003, lk 2.
(13) EÜT C 293 E, 28.11.2002, lk 103.
(14) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(15) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ, Euratom) nr 1261/2005 (ELT L 201, 2.8.2005, lk 3).
(16) EÜT C 172, 18.6.1999, lk 1.
(17) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.
(18) EÜT L 39, 13.2.1975, lk 1 . Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2051/2004 (ELT L 355, 1.12.2004, lk 1).
(19) EÜT L 131, 23.5.1990, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1648/2003 (ELT L 245, 29.9.2003, lk 22).
LISA
HALDUSNORMID JA FINANTSSÄTTED
A. Haldusnormid
Menetlused integreeritud programmiga seotud ettepanekute ja valikute tegemiseks on järgmised:
1. Riikliku büroo menetlus
1.1. Menetlus 1
Järgmisi allprogramme, mille raames vastav riiklik büroo oma valiku teeb, hallatakse riikliku büroo 1. menetluse teel:
|
a) |
artikli 5 lõike 1 punktis a osutatud riikideülene inimeste liikuvus elukestva õppe raames Euroopas; |
|
b) |
artikli 5 lõike 1 punktis b viidatud kahe- ja mitmepoolsed partnerlused; |
|
c) |
artikli 5 lõike 1 punktis d viidatud ühepoolsed ja riiklikud projektid, kui neid rahastatakse artikli 38 lõike 4 punkti a alusel. |
Nende allprogrammide raames esitatud rahalise toetuse taotlused tuleb esitada vastavatele riiklikele büroodele, mille liikmesriigid on määranud vastavalt artikli 6 lõike 2 punktile b. Riiklikud asutused teevad valiku ja eraldavad valitud taotlejatele rahalist toetust vastavalt artiklite 9, 21, 26, 31, 36 ja 39 kohaselt kehtestatud üldsuunistele. Riiklikud asutused jagavad toetused vastavates liikmesriikide asuvate toetusesaajate vahel. Kõik kahe- või mitmepoolse partnerluse pooled saavad toetust otse oma vastavast riiklikust büroost.
1.2. Menetlus 2
Järgmist allprogrammi, mille raames komisjon oma valiku teeb, kuid mille raames vastavad riiklikud bürood viivad läbi hindamis- ja lepingumenetlused, hallatakse riiklike büroode menetluse 2 teel:
|
— |
artikli 5 lõike 1 punktis c viidatud mitmepoolsed projektid. |
Nende allprogrammide raames esitatud rahalise toetuse taotlused tuleb esitada vastavatele riiklikele büroodele, mille projekti koordinaatoriks olev liikmesriik on määranud vastavalt artikli 6 lõike 2 punktile b. Projekti koordinaatoriks olevad liikmesriigi riiklik büroo viib läbi taotluste hindamise ja esitab komisjonile esialgse nimekirja taotlustest, mida võib rahuldada. Komisjon teeb esitatud nimekirja alusel valiku ning seejärel eraldab riiklik büroo valitud taotlejatele rahalist toetust vastavalt artikli 31 kohaselt kehtestatud üldsuunistele. Enne esialgse nimekirja esitamist komisjonile teeb selle projekti koordineeriva riigi riiklik büroo koostööd kõigi teiste projektis osalevate riikide vastavate büroodega. Riiklikud bürood jaotavad toetused vastava liikmesriigi valitud projektikoordinaatoritele, mis vastutavad raha eraldamise eest projektiga seotud partneritele.
2. Komisjoni menetlus
Järgnevaid tegevusi, mille käigus esitatakse komisjonile projektiettepanek ja komisjon teeb oma valiku, hallatakse komisjoni menetluse teel:
|
a) |
artikli 5 lõike 1 punktis d osutatud ühepoolsed ja riiklikud projektid, v.a artikli 38 lõike 4 punkti a alusel rahastatud projektid; |
|
b) |
artikli 5 lõike 1 punktis e osutatud mitmepoolsed projektid ja võrgustikud; |
|
c) |
artikli 5 lõike 1 punktis f osutatud elukestva õppe põhimõtete ja süsteemide jälgimine ja analüüs, viitematerjalide, sh uurimuste, statistika, analüüside ja näitajate koostamine, kvalifikatsiooni ja eelnevate õpingute läbipaistvust ja tunnustamist toetav tegevus; |
|
d) |
artikli 5 lõike 1 punktis g osutatud tegevustoetused; |
|
e) |
artikli 5 lõike 1 punktis h (“Kaasnevad meetmed”) osutatud teised integreeritud programmi eesmärkidega kooskõlas olevad algatused. |
Nende allprogrammide raames esitatud rahalise toetuse taotlused tuleb esitada komisjonile, kes teeb valiku ja eraldab valitud taotlejatele rahalist toetust vastavalt artiklite 9, 21, 26, 31, 36, 39 ja 44 kohaselt kehtestatud üldsuunistele.
B. Finantssätted
Komisjon tagab, et integreeritud programmi alusel toetuse saajatele eraldatud finants- ja haldusnõuded on vastavuses toetuse tasemega. Komisjon peab tagame eelkõige, et üksikisiku liikuvuse ja partnerluste suhtes kehtivad finantseeskirjad ning taotlus- ja aruandekohustus jäävad kasutajasõbralikuks ja piisavalt lihtsaks, et mitte piirata ligipääsu vähem soodsas olukorras olevatele üksikisikutele ja nendega töötavatele institutsioonidele või organisatsioonidele.
Komisjon annab riiklikele esindustele kriteeriumid, millest valiku- ja otsustamismenetlusel, samuti lepingute sõlmimisel ning nende käsutuses olevate rahaliste vahendite väljamaksmisel ja auditeerimisel lähtuda. Kriteeriumide puhul võetakse arvesse makstavate toetuste suurust; kui toetus on väiksem kui 25 000 eurot, rakendatakse taotlejate ja toetuse saajate suhtes kõigil etappidel lihtsustatud süsteeme. Kriteeriumid võimaldavad riiklikel esindustel määratleda ja piiritleda toetuse taotlejatelt nõutava teabe üksikasjalikkuse taseme ning sõlmida toetuste määramise järel lepinguid lihtsustatud korras, nii et need sisaldavad vaid järgmisi komponente:
|
— |
lepingu pooled; |
|
— |
lepingu kestus, mis on kulude abikõlblikkuse periood; |
|
— |
toetuse maksimaalne suurus; |
|
— |
asjaomase tegevuse lühikirjeldus; |
|
— |
aruande- ja auditeerimise võimaldamise kohustus. |
Samuti võimaldavad kriteeriumid riiklikel esindustel lubada, et toetuse saajate poolne kaasrahastamine toimub mitterahalisel kujul. Neid tuleb asjakohaselt kontrollida, kuid neile pole vaja anda rahalist hinnangut.
1. Riikliku büroo menetluse teel hallatavad tegevused
1.1. Ühenduse rahalised vahendid, millega toetatakse rahaliselt riikliku büroo menetluse teel hallatavaid tegevusi kooskõlas käesoleva lisa punkti A alapunktiga 1, jaotatakse liikmesriikide vahel kooskõlas komisjoni vastavalt artikli 10 lõikele 2 määratud valemiga, mis võib hõlmata järgmist:
|
a) |
igale liikmesriigile antud miinimumsummat, mis määratakse kooskõlas asjaomase allprogrammi jaoks olemasolevate eelarvevahenditega; |
|
b) |
ülejäänud summad jagatakse eri liikmesriikidele järgmistel alustel:
|
1.2. Niiviisi jagatavaid ühenduse vahendeid haldavad artikli 6 lõike 2 punktis b sätestatud riiklikud bürood.
1.3. Komisjon võtab koostöös liikmesriikidega vajalikud meetmed, et ergutada tasakaalustatud osalust ühenduse, liikmesriigi ja vajaduse korral piirkondlikul tasandil ning vajadusel eri õppeainetes. Nendele meetmetele eraldatud vahendid ei või ületada 5 % iga kõnealuse allprogrammi rahastamiseks ettenähtud aastaeelarvest.
2. Hüvitise saajate määramine
Käesoleva otsuse artikli 42 lõikes 2 loetletud institutsioonid on käesolevaga määratud integreeritud programmi toetuste saajateks kooskõlas määruse (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 artikliga 168.
NARIC võrgustikku kuuluvad riiklikud üksused, Eurydice võrgustiku, Euroguidance võrgustiku, riikliku kutsekvalifikatsiooni piirkondlikud tugikeskused ja Europassi riiklikud keskused toimivad vahenditena programmi riiklikul tasandil rakendamiseks kooskõlas määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 54 lõike 2 punktiga c ja määruse (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 artikliga 38.
3. Toetusesaajate tüübid
Vastavalt määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 114 lõikele 1 võib toetust määrata füüsilistele isikutele. Need võivad esineda stipendiumite kujul.
4. Kindlasummalised toetused, ühikkulude astmestik ja auhinnad
Määruse (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 artikli 181 lõike 1 kohaseid kindlasummalisi toetusi ja/või ühikkulude astmestikku võib kasutada artiklis 5 viidatud tegevuste korral.
Kindlasummalist toetust võib kasutada kuni 25 000 eurot toetuse kohta. Neid võib kombineerida kuni 100 000 euroni või kasutada koos ühikkulude astmestikuga.
Komisjon võib integreeritud programmi tegevustele auhindu määrata.
5. Avalik-õiguslikud õppeasutused
Kõiki liikmesriikide poolt määratud koole ja kõrgemaid haridusasutusi ning kõiki õppeasutusi, mis on saanud viimase kahe aasta jooksul rohkem kui 50% aastatuludest riiklikest allikatest või mida juhivad avalik-õiguslikud asutused või nende esindajad, kohtleb komisjon nii, nagu oleks neil olemas vajalik finantssuutlikkus, professionaalne ja administratiivne kompetents ning finantsstabiilsus, et käesoleva programmi raames projekte ellu viia; neilt ei nõuta selle tõestamiseks täiendavat dokumentatsiooni.
6. Euroopa Liidu üldistes huvides tegutsevad asutused
Kui nimetatud programmi tegevustoetusi määratakse määruse (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 artiklis 162 määratletud Euroopa Liidu üldistes huvides tegutsevatele asutustele, ei kehti neile järkjärgulise vähendamise põhimõtte pikendus kooskõlas määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 113 lõikega 2.
7. Taotlejate kutsealane pädevus ja kvalifikatsioon
Komisjon võib kooskõlas määruse (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 artikli 176 lõikega 2 otsustada, et teatud toetuse saajate kategoorial on kavandatava meetme või tööplaani täitmiseks vajalik kutsealane pädevus ja kvalifikatsioon.
8. Kolmandast riikidest pärit partnerite osalemine
Partnerid kolmandatest riikidest võivad vastavalt artikli 15 lõikele 2 komisjoni või asjaga seotud riikliku büroo äranägemisel osaleda mitmepoolsetes projektides, võrgustikes või partnerlustes. Otsus, kas selliseid partnereid toetada, põhineb Euroopa tasandi lisaväärtuse astmel, mis võiks tuleneda nende partnerlusest projektis, võrgustikus või kõnealuses partnerluses.
9. Alammäär
Artikli 15 kohaselt on valdkondlikele programmidele eraldatavad alammäärad seoses nimetatud artiklis määratletud finantsraamistikuga järgmised:
Comenius 12%
Erasmus 41%
Leonardo da Vinci 23%
Grundtvig 3%
10. Siseriiklikud asutused
Ühenduse rahalist abi antakse liikmesriikide vastavalt artikli 6 lõike 2 punktile b kehtestatud või määratud riiklike büroode tegevuse toetamiseks. Sellist abi võib osutada tegevustoetuste kujul ja see ei tohi ületada 50% riikliku büroo heakskiidetud tööprogrammi kogukuludest.
Kooskõlas määruse (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 artikli 38 lõikega 1 võib artikli 7 lõike 1 alusel integreeritud programmis osalevates kolmandates riikides riikliku büroo kohustused delegeerida avalikke teenuseid osutavatele siseriiklikele avalik-õiguslikele asutustele või eraõiguslikele asutustele, mille suhtes kohaldatakse vastava riigi õigust.
Proportsionaalsuse põhimõtet järgides hoitakse sertifitseerimis- ja aruandenõuded kohasel miinimumtasemel.
11. Tehniline abi
Integreeritud programmi eelarve võib katta ka programmi kohaldamiseks ja selle eesmärkide saavutamiseks vajalike ettevalmistuste, järelevalve, kontrolli, auditi ja hindamisega seotud kulutused. Eelkõige võivad need hõlmata uurimusi, koosolekuid, teabevahetust, väljaandeid, kulutusi teabe vahetamiseks vajalikele informaatikavõrkudele ning kulutusi, mis on seotud muu tehnilise või haldusbiga, mida komisjonil on programmi rakendamisel tarvis kasutada.
12. Pettusevastased sätted
Artiklite 9, 21, 26, 31, 36, 39 ja 44 alusel võetud komisjoni otsustega, nendest tulenevate lepingute ja kokkulepetega ning osalevate kolmandate riikidega sõlmitud lepingutega, nähakse eelkõige ette, et komisjon (või selle volitatud esindaja), k.a Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF), tegeleb järelevalve ja finantskontrolliga ning kontrollikoda viib läbi auditeid, vajadusel kohapeal. Nimetatud viisil võidakse kontrollida riiklikke büroosid ning vajaduse korral toetuste saajaid.
Tegevustoetuse saaja annab komisjoni kasutusse kõik viimasele maksele järgneva viie aastaga seotud tõendavad dokumendid, sealhulgas auditeeritud raamatupidamisaruande toetuse saamise aastal tehtud kulutuste kohta. Toetusesaaja tagab, et võimaluse korral antakse komisjoni kasutusse ka partnerite või liikmete valduses olevad tõendavad dokumendid.
Komisjon võib toetuse kasutamise kontrollimiseks läbi viia auditi kas oma personali või mõne muu enda valitud pädeva välise organi abil. Auditeid võib läbi viia kogu lepingu kehtivusajal ja viie aasta jooksul alates lõppmakse tegemisest. Vajaduse korral võib komisjon teha audititulemuste põhjal tagastamisotsuse.
Komisjoni personalil ja komisjoni volitatud kolmandatel isikutel peab olema asjakohane juurdepääsuõigus eelkõige toetusesaaja ametiruumidele ja kogu auditi läbiviimiseks vajalikule teabele, sealhulgas elektroonilisele teabele.
Kontrollikojal ja OLAFil on samad õigused nagu komisjonil, eelkõige juurdepääsuõigus.
Peale selle võib komisjon ühenduse finantshuvide kaitsmiseks pettuse ja muude eeskirjaeiramiste eest kõnealuse programmi raames teha kohapeal kontrolle ja ülevaatusi nõukogu 11. novembri 1996. aasta määruse (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest, (1) kohaselt.
Käesoleva määruse raames rahastatavate ühenduse tegevuste puhul tähendab eeskirjade eiramine nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (2) artikli 1 lõike 2 tähenduses mis tahes üleastumist ühenduse õiguse sätetest või juriidilise üksuse tegevusest või tegematajätmisest põhjustatud lepingulise kohustuse täitmatajätmist, mis põhjendamatu kuluartikli tõttu kahjustas või oleks võinud kahjustada ühenduste üldeelarvet või mõnda ühenduse täidetavat eelarvet.
P6_TA(2005)0396
Programm “Aktiivsed noored” (2007-2013) ***I
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega kehtestatakse programm “AKTIIVSED NOORED” (2007-2013) (KOM(2004)0471 - C6-0096/2004 - 2004/0152(COD))
(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2004)0471) (1); |
|
— |
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artikli 149 lõiget 4, mille alusel komisjon Euroopa Parlamendile ettepaneku esitas (C6-0096/2004); |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 51; |
|
— |
võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni raportit ja väliskomisjoni, eelarvekomisjoni, eelarvekontrollikomisjoni, kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon arvamusi (A6-0263/2005), |
|
1. |
kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks; |
|
2. |
rõhutab, et komisjoni ettepanekus sisalduvad assigneeringud on üksnes suunavad ning sõltuvad otsusest järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kohta; |
|
3. |
palub komisjonil esitada pärast järgmise mitmeaastase finantsraamistiku vastuvõtmist vajaduse korral ettepanek võrdlussummade korrigeerimiseks; |
|
4. |
palub komisjonil asi uuesti Euroopa Parlamenti saata, kui ta kavatseb ettepanekut oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada; |
|
5. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile. |
(1) ELTs seni avaldamata.
P6_TC1-COD(2004)0152
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 25. oktoobril 2005 eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr .../2005/EÜ, millega kehtestatakse programm “AKTIIVSED NOORED”(2007-2013)
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduste asutamislepingut, eriti selle artikli 149 lõiget 4,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut,
võttes arvesse Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust (1) ,
võttes arvesse regioonide komitee arvamust (2) ,
toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (3) ,
arvestades järgmist:
|
(1) |
Asutamisleping loob liidu kodakondsuse ja sätestab, et ühenduse tegevuse eesmärk hariduse, kutsehariduse ja noorte vallas on soodustada iseäranis noorsootöö ja noorteorganisatsioonide kvalifitseeritud aktiivi vahetuse ja kvaliteethariduse arengut. |
|
(2) |
Euroopa Liit on rajatud vabaduse, demokraatia, inimõiguste ja põhivabaduste austamise, naiste ja meeste võrdõiguslikkuse ning diskrimineerimise vastu võitlemise põhimõtetele. Noorte inimeste aktiivse kodanikkonna edendamine peab aitama kaasa nende põhimõtete tugevdamisele. |
|
(3) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu13. aprilli 2000. aasta otsusega nr 1031/2000/EÜ loodi ühenduse tegevusprogramm“Noored” (4). Tänu sellele programmile omandatud kogemuste baasil on vajalik jätkata ELi koostöö ja tegevuse tugevdamist kõnealuses valdkonnas. |
|
(4) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu21.aprilli 2004. aasta otsusega nr 790/2004/EÜ loodi ühenduse tegevusprogramm, et edendada Euroopa tasandil noorte valdkonnaga tegelevaid organisatsioone (5). |
|
(5) |
Erakorralisel Euroopa Ülemkogu kohtumisel, mis toimus 23.-24. märts 2000 Lissabonis, pandi paika liidu strateegiline eesmärk, mis sisaldab muuhulgas aktiivset tööhõive poliitikat, milles pööratakse rohkem tähelepanu elukestvale haridusele ja koolitusele; mida täiendab kestva arengu strateegia, mis pandi paika Euroopa Ülemkogu kohtumisel Göteborgis 15.-16. juuni 2001. |
|
(6) |
Laekeni deklaratsioon, mis on lisatud 14.-15. detsember 2001.aasta Euroopa Ülemkogu kohtumise eesistuja järeldustele, kinnitab, et üks Euroopa Liidu peamistest väljakutsetest on lähendada kodanikke, ja kõige pealt just noori, Euroopa projektile ja Euroopa institutsioonidele. |
|
(7) |
Komisjon võttis21. novembril 2001. aastal vastu Valge Raamatu “Uus algus Euroopa noortele”, mis pakub välja noorte valdkonda puudutava koostöö raamistiku, mille prioriteetseteks eesmärkideks on osaluse, informeerimise, noorte vabatahtliku tegevuse ja noorte valdkonna parema tundmaõppimise tugevdamine. Euroopa Parlament võttis need ettepanekud14. mai 2002. aasta resolutsioonis (6) vastu. |
|
8) |
27. juuni 2002. aasta ülemkogul kohtunud nõukogu ja liikmesriikide valitsuste esindajate resolutsioon (7) rajab kooskõlastamise avatud meetodi, mis katab prioriteedid, osaluse, informeerimise, noorte vabatahtliku tegevuse ja noorte valdkonna paremini tundmaõppimise; kõnealuse programmi ellurakendamisel tuleb võtta arvesse neid töid. |
|
(9) |
Ülemkogu rõhutab 6. mai 2003.aasta järeldustes (8), et on vajalik säilitada ja arendada olemasolevaid ühenduse töövahendid, mis on just suunatud noortele, sest nad on vajalikud liikmesriikide noorsooalase koostöö tugevdamisele ja lisaks peaksid käesoleva töövahendi prioriteedid ja eesmärgid olema reastatud Euroopa noorteteemalise koostöö kõrvale. |
|
(10) |
Ühenduse tegevuse alla kuulub ka panuse andmine kvaliteetse hariduse ja kutseõppe saavutamisse ning ta peab olema suunatud naiste ja meeste ebavõrdsuse kaotamisele ja võrdõiguslikkuse edendamisele kooskõlas asutamislepingu artikliga 3. |
|
(11) |
Samuti tuleb vastata puuetega inimeste spetsiifilistele vajadustele. |
|
(12) |
Tuleb toetada aktiivset kodanikkonda, kusjuures põhisuundade ellurakendamisel tuleb esile tõsta võitlust kõrvalejätmise ja diskrimineerimise kõikide vormidega, sealhulgas ka nende vormidega, mis põhinevad sool, rassilisel või etnilisel päritolul, usutunnistusel või veendumustel, puuetel, vanusel või seksuaalsel sättumusel vastavalt asutamislepingu artiklile 13. |
|
(13) |
Euroopa Liidu läbirääkijariigid ja Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisteks olevad EFTA riigid on vastavalt nimetatud riikidega sõlmitud kokkulepetele tunnustatud võimalike ühenduse programmides osalejatena. |
|
(14) |
Euroopa Ülemkogu võttis19.-20. juuni 2003.aasta Thessaloniki kohtumisel vastu “Lääne-Balkani riikide tegevuskava: liikudes Euroopa integratsiooni suunas”, milles nähakse ette, et programmid peaksid olema avatud stabiliseerumise protsessi riikidele kokkulepete alusel, mis on allkirjastatud ühenduse ja nimetatud riikide vahel. |
|
(15) |
On vaja astuda samme programmi avamiseks Šveitsis. |
|
(16) |
Euroopa Vahemere regiooni konverentsil 1995. aastal võeti vastu Barcelona deklaratsioon, mis sätestab, et noorte vahetusprogrammid peaksid olema vahendiks, mis valmistavad tulevasi põlvkondi ette tihedamaks koostööks Vahemere regiooni partnerite vahel ka universaalsete inimlike väärtuste alusel . |
|
(17) |
Ülemkogu nimetab oma 16. juuni 2003. aasta järeldustes, toetudes komisjoni teatisele pealkirjaga “Laienenud Euroopa - naabrus: uus raamistik meie suhetele ida- ja lõuna- naabritega”, Euroopa Liidu tegevuse põhisuundadena kultuurialase koostöö ja vastastikuse üksteisemõistmise tõhustamist ja koostööd naaberriikidega hariduse ja koolituse valdkonnas. |
|
(18) |
Hetkel käimasoleva programmi Noored vahehinnangu raport ja avalikkusega konsulteerimine ühenduse haridus-, koolitus- ja noorte tegevuse tuleviku küsimustes toovad välja tungiva vajaduse, mõnes mõttes koguni kasvava vajaduse, jätkata Euroopa ulatuses koostöö tegevust ja mobiilsust noori puudutavas valdkonnas ning väljendavad soovi, et programm oleks lihtsamini, paindlikumalt ja mõistetavamalt ellurakendatav. |
|
(19) |
Käesolevaga loodud programmi tuleks regulaarselt jälgida ja hinnata komisjoni ja liikmesriikide vahelise koostöö raamistikus viisil, mis võimaldaks programmi sisse viia kohandusi, iseäranis just meetmete ellurakendamise prioriteetides. |
|
(20) |
Programmi seadusliku baasi sõnastus peaks olema piisavalt paindlik, mis võimaldaks tegevustesse sisse viia võimalikke kohandusi, et minna kaasa vajaduste arenguga ajavahemikus 2007-2013 ja vältida eelnevate programmide asjatult detailseid sätteid. Sellest hetkest alates on vajalik piirduda käesolevas otsuses tegevuste ja nendega kaasnevate administratiivsete sätete ja finantssätete üldise defineerimisega. |
|
(21) |
Kehtivad nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (9) erisätted ja selle rakendamissätted, samuti erandid nimetatud tekstidest, mis võivad osalejate eripära ja meetmete laadi arvestades vajalikud olla. |
|
(22) |
Tuleb välja töötada sobivad meetmed, et ära hoida ebakorrapärasusi ja pettusi ning uuesti katta kaotatud rahasummad, mida on väljastatud või kasutatud seadusevastaselt. |
|
(23) |
Käesolev otsus kehtestab kogu programmi kestuseks eelarve, mis on eelarvepädevale asutusele peamiseks viiteks Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 6. mai 1999. aasta institutsioonidevahelisele kokkuleppe eelarvemenetluse parandamise ja eelarvedistsipliini kohta (10) punkti 33 tähenduses. |
|
(24) |
Kuna käesoleva programmi eesmärke ei saa liikmesriigid piisaval määral saavutada, kuna need eeldavad mitmepoolseid partnerlussuhteid, riikidevahelise mobiilsuse meetmeid ning Euroopa tasandil teabevahetust ning seda saab tegevuste ja meetmete riikidevahelise ja mitmepoolsete suhete mõõtmele paremini saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid vastavalt EÜ asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttele. Vastavalt kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõttele ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale. |
|
(25) |
Käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleb vastu võtta kooskõlas nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (11). |
|
(26) |
Tuleb võtta vastu esialgsed meetmed tegevuste jälgimiseks, mida alustati enne 31. detsembrit 2006vastavalt otsusele nr 1031/2000/EÜ ja otsusele nr 790/2004/EÜ. |
ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:
Artikkel 1
Programmi rajamine
1. Käesolev otsus rajab ühenduse tegevusprogrammi “AKTIIVSED NOORED”, edaspidi “programm”, mille eesmärgiks on arendada koostööd noorte valdkonnas Euroopa Liidus.
2. Programmi rakendatakse ajavahemikus 1. jaanuar 2007kuni31. detsember 2013.
Artikkel 2
Programmi põhieesmärgid
1. Programmi põhieesmärgid on järgmised:
|
a) |
noorte aktiivse kodakondsuse edendamine üldiselt ja iseäranis nende Euroopa kodakondsuse edendamine; |
|
b) |
noorte solidaarsustunde arendamine ja inimeksistentsi kõikide tahkude suhtes sallivuse edendamine , et tugevdada Euroopa Liidu sotsiaalset ühtekuuluvust; |
|
c) |
eri riikide noorte vastastikuse üksteisemõistmise soodustamine; |
|
d) |
noorte tegevuste tugisüsteemide kvaliteedi arengule kaasaaitamine ja noorte valdkonnas tegutsevate tsiviilühiskonna organisatsioonide võimekuse parandamisele kaasaaitamine; |
|
e) |
Euroopa noorsoopoliitika alase koostöö soodustamine; |
2. Programmi põhieesmärgid täiendavad Euroopa Liidu teiste tegevusvaldkondade eesmärke, eriti hariduse ja kutsehariduse vallas teadmiste Euroopa ja elukestva õppe kontekstis, samuti on eesmärgid täiendavad kultuuri ja spordi valdkonnas.
3. Programmi põhieesmärgid aitavad kaasa Euroopa Liidu poliitikavaldkondade arengule, iseäranis , mis puudutab kultuuride paljususe ning mitmekultuurilise ja mitmekeelse Euroopa tunnustamist, võitlust igasuguse diskrimineerimisega, mis põhineb sool, rassilisel või etnilisel päritolul, usutunnistusel või veendumustel, puuetel, vanusel või seksuaalsel sättumusel, ja kestvat arengut.
Artikkel 3
Programmi spetsiifilised eesmärgid
Programmi spetsiifilised eesmärgid on järgmised:
|
1) |
Üldeesmärgi “Noorte aktiivse kodakondsuse edendamine üldiselt ja iseäranis nende Euroopa kodakondsuse edendamine” raames:
|
|
2) |
Solidaarsuse tugevdamise üldise eesmärgi raames noorte solidaarsustunde arendamine ja mitmekesisuse suhtes sallivuse edendamine, eelkõige sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamiseks liidus:
|
|
3) |
Põhieesmärgi “ Eri riikide noorte vastastikuse üksteisemõistmise soodustamine” raames:
|
|
4) |
Põhieesmärgi “Noorte tegevuste tugisüsteemide kvaliteedi arengule kaasaaitamine ja noorte valdkonnas tegutsevate tsiviilühiskonna organisatsioonide võimekuse parandamisele kaasa aitamine” raames:
|
|
5) |
Põhieesmärgi “Euroopa noorsoopoliitika alase koostöö soodustamine , arvestades kohalikku ja piirkondlikku tasandit ” raames:
|
Artikkel 4
Tegevused
Programmi üldisi ja spetsiifilisi eesmärke rakendatakse ellu läbi järgmiste tegevuste, mida on detailsemalt kirjeldatud lisas.
|
1) |
Euroopa noored Selle tegevuse eesmärk on toetada noorte vahetusprogramme, et suurendada noorte mobiilsust, algatusi ja demokraatlikus elus osalemise tegevusi ja projekte, mis võimaldavad arendada nende kodanikuks olemist ja vastastikust üksteisemõistmist. |
|
2) |
Euroopa Vabatahtlik Teenistus Selle tegevuse eesmärk on julgustada noori osalema erinevat liiki vabatahtlikes tegevustes Euroopa Liidus ja väljaspool Euroopat. |
|
3) |
Noored maailmas Selle tegevuse eesmärk on artikli 5 kohaselt toetada ühisprojekte programmi partnerlusriikidega, iseäranis noortevahetusi ja noorsootöö ja noorteorganisatsioonide kvalifitseeritud aktiivi vahetusi, noorte vastastikust üksteisemõistmist ning solidaarsustunnet ja tolerantsust tugevdavaid algatusi ja koostöö arengut noorsoo ja nende riikide kodanikuühiskonna vallas. |
|
4) |
Noorsootöö ja noorteorganisatsioonide kvalifitseeritud aktiivi tugisüsteemid Selle tegevuse eesmärk on toetada noorte valdkonnas tegutsevaid ühendusi Euroopa tasandil, täpsemalt toetada mitteriiklike noorteorganisatsioonide tegevust, nende võrgustiku loomist, toetada projektide esitajaid Euroopa noorsooprojektide korraldamisel ja tagada vahetuse ja väljaõppe kaudu kvaliteet, samuti luua noorsootöö ja noorteorganisatsioonide kvalifitseeritud aktiivi võrgustik, edendada innovatsiooni ja meetmete kvaliteeti, teavitada noori ja luua programmi eesmärkide saavutamiseks vajalikud struktuurid ning tegevused, samuti soodustada partnerlust kohalike ja piirkondlike ametivõimudega. |
|
5) |
Poliitilise koostöö toetamine Selle tegevuse eesmärk on korraldada dialoog noorsoovaldkonnas tegutsejate, eelkõige noorte, noorsootöö ja noorteorganisatsioonide kvalifitseeritud aktiivi ja poliitiliselt vastutavate isikute vahel, toetada noorteseminaride korraldamist noori huvitavatel sotsiaalsetel, kultuurilistel ja poliitilistel teemadel, edendada poliitilist koostööd noorsoovaldkonnas ja võtta meetmeid ning moodustada võrgustikke, mis on vajalikud noorsoovaldkonna paremaks tundmiseks. |
Artikkel 5
Programmis osalemine
1. Programm on osalemiseks avatud järgmistele riikidele, keda edaspidi nimetatakse “osalisriigid”:
|
a) |
liikmesriigid; |
|
b) |
EFTA riigid, kes on EMP riigid, kooskõlas EMP kokkuleppe tingimustega; |
|
c) |
Türgi ning Kesk- ja Ida-Euroopa riigid, kes on osalejateks liitumiseelsest strateegiast, vastavalt nende riikide ühenduse raamprogrammides osalemise üldistele põhimõtetele ja tingimustele, mis on loodud kooskõlas raamkokkuleppe ja assotsiatsiooninõukogude otsustega; |
|
d) |
Lääne-Balkani riigid, vastavalt tingimustele, mis tuleb nende riikidega sõlmitavate raamkokkulepetega kindlaks määrata, mis käsitlevad nende osalemist ühenduse programmides; |
|
e) |
Šveitsi Konföderatsioon selle riigiga kahepoolse kokkuleppe sõlmimise tingimusel. |
2. Tegevused, mis on kavandatud lisa punktides 2.1, 2.2 ja 3, on koostööks nende riikidega avatud Euroopa Ühendusega assotsiatsiooni- või koostöölepingute sõlmimisel, edaspidi nimetatud “programmi partnerriigid”.
Esimeses lõikes nimetatud koostöö toimub, vajadusel täiendavate rahaliste vahendite muretsemisega, programmi partnerriikidega kokkulepitavate protseduuride järgi.
Artikkel 6
Programmiga liitumine
1. Programm on suunatud noortele, noorte gruppidele, noorsootöö ja noorteorganisatsioonide kvalifitseeritud aktiivile , noorsoo organisatsioonidele ja teistele noorsoovaldkonnaga tegelevatele aktiivsetele partneritele.
2. Ilma et see piiraks lisas kehtestatud sätteid tegevuste rakendamiseks, on programm suunatud 13-30 aastastele noortele. Põhiliseks sihtrühmaks peaksid olema siiski 15 - 28 aastased noored.
3. Osalejad peavad olema osalisriigi alalised elanikud või, vastavalt tegevuse iseloomule, programmi partnerriigis.
4. Kõik noored, diskrimineerimiseta, võivad omada juurdepääsu programmi tegevustele lisas toodud tingimustel. Komisjon ja osalisriigid tagavad, et erilisi jõupingutusi tehakse nende noorte huvides, kellel haridusliku, sotsiaalse, füüsilise, vaimse, majandusliku seisundi tõttu või kultuurilistel või geograafilistel põhjustel on keerulisem programmist osa võtta.
5. Osalisriigid võtavad vajalikud meetmed, et kõrvaldada selles osalejate liikumistakistused, võimaldamaks neile juurdepääsu tervishoiule ja säilitamaks nende sotsiaalset kaitset, samuti võimalust reisida ja omada alalist elukohta asukohariigis. Eelnimetatu puudutab eelkõige sissesõidu- ja elamisluba ning liikumisvabadust. Osalisriigid võtavad vajalikud meetmed, et võimaldada kolmandatest riikidest pärinevate osalejate viibimist oma riigi territooriumil, et vältida igasugust diskrimineerimist ja osutada abi puuetega inimestele.
Artikkel 7
Rahvusvaheline koostöö
Programm on avatud ka koostööks rahvusvaheliste organisatsioonidega, kes on noorsoovaldkonnas pädevad/kompetentsed, eriti koostööks Euroopa Nõukoguga.
Artikkel 8
Programmi rakendamine
1. Komisjon tagab programmi eesmärgiks olevate tegevuste elluviimise vastavalt programmi lisale.
2. Komisjon ja osalisriigid võtavad tarvitusele kohaseid abinõusid, et arendada Euroopa, riigi ja vajadusel, regionaal- või kohalikul tasandil struktuure, mis rakendavad programmi eesmärke ning samas ka täiendavad programmi tegevusi.
3. Komisjon ja osalisriigid võtavad kohased meetmed, et toetada noorte mitteametlike ja vabade hariduslike kogemuste tunnustamist, eelkõige Euroopa või riigisiseste tunnistuste või sertifikaatide väljaandmisega, millega tunnustatakse osalejate omandatud kogemust ja kinnitatakse noorte või noorsootöö ja noorteorganisatsioonide kvalifitseeritud aktiivi otsest osalemist programmi tegevustes. Sellele eesmärgile võib kaasa aidata teiste artiklis 11 nimetatud ühenduse meetmete rakendamisega.
4. Programmi eesmärkide määratlemiseks ja programmile hinnangu andmiseks konsulteerivad komisjon ja osalevad riigid Euroopa Parlamendiga, noorte, noorteorganisatsioonide ja teiste organisatsioonidega, kelle ülesandeks on projektide ellurakendamine.
5. Komisjon ja osalisriigid tagavad Euroopa Liidu finantshuvide kaitse rakendades efektiivseid, proportsionaalseid ja ennetavaid abinõusid.
6. Komisjon ja osalisriigid tagavad, et programmi kaudu toetust saavate tegevuste kohta antakse adekvaatset informatsiooni ja nende kohta tehakse adekvaatset reklaami.
7. Osalisriigid peavad:
|
a) |
võtma tarvitusele abinõusid, mis tagavad nende tasandil programmi hea funktsioneerimise, kaasates noorsoovaldkondadega seotud osapooli kooskõlas siseriikliku praktikaga. |
|
b) |
looma või nimetama riiklikud bürood tegevuste rakendamise juhtimiseks ja tagama nende järelevalve siseriiklikul tasandil kooskõlas määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 54 lõike 2 punktiga c, võttes arvesse järgmisi kriteeriume:
|
|
c) |
võtma endale vastutuse, et riiklikud bürood on vastavalt alapunktile b) võttes arvesse neile projektide toetuseks üle antud rahalisi vahendeid, nende sobilikud haldajad, eelkõige, et riiklikud bürood austavad läbipaistvuse ning võrdse kohtlemise põhimõtet ja ühenduse teiste fondidega kattuvuse vältimist, kohustust tagastada vahendid, mis kuuluvad osalejate poolt maksmisele; |
|
d) |
võtma tarvitusele abinõud, et tagada nõuetekohane auditeerimine ja alapunktis b nimetatud riiklike ametkondade finantsjärelevalve, eelkõige:
|
|
e) |
büroo peab järgima nõutavate dokumentide ja täiendava teabe puhul proportsionaalsuse põhimõtet, eriti seoses punkti b alapunktis vii ja punktis d sätestatud kriteeriumidega; |
|
f) |
eeskirjade eiramise, hooletuse või tõendatud pettuse korral riikliku büroo poolt, mis on nimetatud alapunktis b), mis sunnib komisjoni tagasi nõudma vahendid, tagama vastutuse vahendite eest, mida ei ole veel tagasi nõutud. |
8. Artikli 9 lõikes 1 sätestatud menetluse kohaselt võib komisjon määrata iga lisas kavandatud tegevuse jaoks suunised, mis põhinevad Euroopa noorsoo alase koostöö prioriteetide arengul selleks, et kohandada programmi tegevusi selle arenguga.
9. Komisjon loob lõike 7 punktis d osutatud dokumentide jaoks andmebaasi.
Artikkel 9
Täitemeetmed
1. Käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud abinõud, mis käsitlevad järgmisi valdkondi, on vastu võetud artikli 10 lõikes 2 sätestatud menetlusreegleid järgides:
|
a) |
programmi elluviimise tingimused, kaasa arvatud iga-aastane tööplaan; |
|
b) |
üldine tasakaal programmi erinevate tegevuste vahel; |
|
c) |
finantsvaldkonnas kriteeriumid (eelkõige noor elanikkond, RKP ja riikidevaheline geograafiline kaugus), mida kohaldada, et luua liikmesriikide vahel fondide suunav jaotus ja juhtida tegevusi detsentraliseeritult; |
|
d) |
programmi hindamise tingimused; |
|
e) |
noorte tegevustest osavõtu tõendamise tingimused; |
|
f) |
artikli 8 lõikes 8 sätestatud programmi tegevuste ajakohastamise tingimused. |
2. Teisi küsimusi puudutavad meetmed, mis on vajalikud käesoleva otsuse rakendamiseks, on vastu võetud kooskõlas artikli 10 lõikes 3 sätestatud nõuandemenetlusega.
Artikkel 10
Komisjon
1. Komisjoni abistab komitee, mis koosneb liikmesriikide esindajatest ning selle eesistujaks on Komisjoni esindaja.
2. Käesolevale lõikele viitamise korral tuleb kohaldada otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7.
Otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõikes 3 sätestatud perioodi kestuseks on määratud kaks kuud.
3. Käesolevale lõikele viitamise korral tuleb kohaldada otsuse 1999/468/EÜ artikleid 3 ja 7, võttes arvesse artikli 8 sätteid.
4. Komitee võtab vastu oma kodukorra.
Artikkel 11
Vastastikune täiendavus ühenduse teiste tegevusinstrumentidega
1. Komisjon tagab sidemed programmi tegevuste ja ühenduse teiste tegevusvaldkondade vahel, eriti hariduse, kutseõppe, kultuuri, spordi, keelte, sotsiaalse hõlvamise, soolise võrdõiguslikkuse, diskrimineerimise vastase võitluse, teaduse ja ettevõtluse ning Euroopa Liidu välise tegevuse vahel.
2. Programm võib ühineda teiste ühenduse instrumentidega, et viia ellu tegevusi, mis vastavad programmi ja selle instrumentide ühistele eesmärkidele.
3. Komisjon ja liikmesriigid tagavad nende programmi tegevuste esiletõstmise, mis aitavad kaasa ühenduse teiste tegevusvaldkondade eesmärkide saavutamisele, näiteks hariduse, koolituse, kultuuri, spordi, keelte, sotsiaalse hõlvamise, soolise võrdõiguslikkuse, võrdsete võimaluste ja diskrimineerimisvastase võitlemise vallas.
Artikkel 12
Vastastikune täiendavus siseriikliku poliitika ja vahenditega
1. Osalisriigid võivad saada Euroopa märgistuse riigisiseste, piirkondlike ja kohalike meetmete jaoks vastavalt artiklis 4 sätestatule.
2. Osalisriik võib panna programmist osalejad siseriiklike fondide, mis luuakse programmi reeglite alusel, teenistusse ja kasutada sel eesmärgil programmi detsentraliseeritud struktuure samavõrd, kui ta tagab proportsionaalselt/võrdeliselt nende täiendava rahastamise.
Artikkel 13
Üldised finantssätted
1. Suunav finantsraamistik käesoleva programmi elluviimiseks artiklis 1 osutatud seitsmeaastasel ajavahemikul alates 1. jaanuarist 2007 on 1 128 000 000 EURi.
2. Aastaeelarved kinnitatakse eelarvepädevate institutsioonide poolt finantsperspektiivide piires.
Artikkel 14
Finantssätted, mis puudutavad osalejaid
1. Määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 114 lõike 1 kohaselt võivad programmis toetuse saajad olla füüsilised isikud.
2. Komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad (12) artikli 176 lõike 2 kohaselt võib komisjon vastavalt osalejate liigile ja meetmetele otsustada, kas neid võib vabastada erialaste teadmiste ja kutsealase pädevuse kontrollimisest, mis on vajalik esitatud meetme või esitatud tööprogrammi täielikuks läbiviimiseks. Komisjon peab proportsionaalsuse põhimõtet silmas pidades arvestama kohustuste kindlaksmääramisel rahalise toetuse suurusega ning võtma arvesse osalejate tunnuseid, nende vanust, tegevuse liiki ja rahalise toetuse suurust.
3. Vastavalt tegevuse iseloomule, võib finantsabi olla subsiidiumi või stipendiumi vormis. Komisjon võib samamoodi määrata programmi raames teostatavate tegevuste ja projektide jaoks toetusi. Vastavalt määruse (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 artiklile 181 ning tegevuse iseloomule võib heaks kiita paušaalsummad ja/või ühiku hinna arvestusskaala kohaldamise.
4. Vahendite eraldamise menetlus peab olema võimalikult kiire ning organisatsioone teavitatakse tulemustest nii ruttu kui võimalik. Komisjon tagab, et taotluse heakskiitmise korral ei ole organisatsiooni esitatud taotluse ametliku kättesaamise ning toetuse saaja kontole esimese väljamakse laekumise vahe rohkem kui neli kuud. See ei kehti programmi tegevuste 4.1 ja 4.2 korral.
5. Tegevustoetused, mis määratakse selle programmi raames aktiivsetele organitele Euroopa tasandil nii nagu on sätestatud määruse (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 artiklis 162, ei ole kooskõlas määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 113 lõikega 2 uuendamise/ümbervahetamise korral kohustuslikus korras kahaneva iseloomuga.
6. Vastavalt määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 54 lõike 2 punktile c võib Komisjon usaldada avaliku võimu ülesandeid, eelkõige eelarveülesandeid artikli 8 lõikes 2 sätestatud struktuuridele.
7. Vastavalt määruse (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 artikli 38 lõikele 1 kehtib lõikes 6 kirjeldatud võimalus ka nende osalisriikide asutustele, kelle suhtes ei kehti liikmesriikide või Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) riikide seadused, või Euroopa Liiduga liituvatele kandidaatriikidele.
Artikkel 15
Järelevalve ja hindamine
1. Komisjon tagab käesoleva programmi regulaarse järelevalve. Järelevalve sisaldab lõikes 3 loetletud aruandeid ning spetsiifilisi tegevusi.
2. Komisjon tagab programmi järjepideva, sõltumatu ja välise hindamise.
3. Osalisriigid esitavad komisjonile hiljemalt 30. juuniks 2010 programmi rakendamise aruande ning hiljemalt 30. juuniks 2015 aruande programmi mõjude/toime kohta.
4. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteele ja regioonide komiteele:
|
a) |
hindamise vahearuande saavutatud tulemuste ja käesoleva programmi elluviimise kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete aspektide kohta hiljemalt 31. märtsiks 2011; |
|
b) |
teatise käesoleva programmi jätkamise kohta hiljemalt 31. detsembriks 2011; |
|
c) |
järelhinnangu aruande hiljemalt 31. märtsiks 2016. |
Artikkel 16
Üleminekusätted
Tegevused, mida on alustatud enne 31. detsembrit 2006 otsuse nr 1031/2000/EÜ ja otsuse nr 790/2004/EÜ alusel jätkuvad, kuni nende lõpetamiseni vastavalt nende otsuste sätetele. Komitee, mis on sätestatud otsuse nr 1031/2000/EÜ artikliga 8, asendatakse komiteega, mis on sätestatud käesoleva otsuse artiklis 10.
Artikkel 17
Jõustumine
Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas ja on rakendatav alates 1. jaanuarist 2007.
...
Euroopa Parlamendi nimel
president
Nõukogu nimel
eesistuja
(1) ELT C 234, 22.9.2005, lk 46.
(2) ELT C 71, 22.3.2005, lk 34.
(3) Euroopa Parlamendi 25. oktoobri 2005. aasta seisukoht.
(4) EÜT L 117, 18.5.2000, lk 1. Otsust on viimati muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 885/2004 (ELT L 168, 1.5.2004, lk 1).
(5) ELT L 138, 30.4.2004, lk 24 .
(6) ELT C 180 E, 31.7.2003, lk 145.
(7) EÜT C 168, 13.7.2002, lk 2.
(8) ELT C 115, 15.5.2003, lk 1.
(9) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(10) EÜT C 172, 18.6.1999, lk 1.
(11) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.
(12) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ, Euratom) nr 1261/2005 (ELT L 201, 2.8.2005, lk 3).
LISA
Üldiste ja spetsiifiliste eesmärkide realiseerimiseks rakendatavad tegevused toetavad piiratud ulatusega projekte, mis soodustavad noorte aktiivset osalust.
Programmi tegevustes osalemiseks ei pea noortel olema eelnevaid kogemusi ega spetsiaalset kvalifikatsiooni, välja arvatud mõnel erijuhul, mida on tegevustes täpsemalt kirjeldatud.
Viimaseid vähendatakse järgmiste abinõudega:
TEGEVUS 1 - Euroopa noored
Selle tegevuse eesmärgiks on tugevdada noorte aktiivset kodakondsust ja noorte vastastikust üksteisemõistmist, selleks kasutatakse järgmisi abinõusid:
Soovituslik rahaline dotatsioon tegevuse 1 jaoks ei tohiks olla väiksem kui 30% kõigi viie tegevuse jaoks ette nähtud üldkuludest (perioodiks 2007 - 2013).
1.1. Noorte vahetusprogrammid
Noorte vahetusprogrammid võimaldavad vastu võtta ühte või mitut noortegruppi teise riigi noortegrupi poolt, et koos läbi viia ühine tegevusprogramm. Need programmid on enamasti mõeldud noortele vanuses 13-25 aastat.
Need tegevused, mis baseeruvad riikidevahelistele partnerlussuhetele projekti erinevate osalejate vahel, eeldavad noorte aktiivset osalust ja nende eesmärgiks on anda noortele võimalus avastada ja mõista erinevaid sotsiaalseid ja kultuurilisi reaalsusi üksteise tundmaõppimise läbi, millega ühtlasi tugevdatakse nende teadlikkust Euroopa kodanikuks olemisest. Toetus keskendub peamiselt grupi mobiilsuse soodustamise mitmepoolsetele tegevustele.
Gruppide kahepoolsed vahetused õigustavad ennast iseäranis juhul, kui on tegemist esimese sarnase tegevusega Euroopas või kui on tegemist väiksemõõdulise või kohaliku ühise tegevusega, millel puuduvad eelnevad kogemused Euroopa tasandil. Vahetusprogramme kasutatakse ka väiksemate võimalustega noorte puhul, et suurendada nende osalust programmis.
Kõnealune vahend toetab ka ettevalmistustegevusi, mille eesmärgiks on suurendada noorte aktiivset osalemist projektides, eriti nendes projektides, mis puudutavad keeli, kultuuridevahelisi suhteid ja nende noorte riikideüleseid kohtumisi, kes soovivad arutleda Euroopa tuleviku jaoks olulistel teemadel.
Selle tegevusega toetatakse ettevalmistavaid ja jätkutegevusi, eelkõige keele- ja kultuuridevahelistes valdkondades, mille eesmärk on suurendada noorte aktiivset osalemist projektides.
1.2. Noorte algatuste toetamine
See meede toetab projekte, kus noored osalevad aktiivselt ja otseselt nendes tegevustes, mille nad ise on välja mõelnud ja kus nad on põhilised osalised, et arendada nende algatusvõimelist, ettevõtlikku ja loovat vaimu. See meede on mõeldud peamiselt 16-30 aastastele noortele.
See tegevusvahend võimaldab toetada gruppide algatatud projekte, mis on välja töötatud kohalikul, regionaalsel ja riiklikul tasandil ning erinevates riikides läbiviidud sarnastest projektidest võrgustiku loomist, et tugevdada nende Euroopa iseloomu ja suurendada noorte vahel koostööd ja kogemuste vahetamist.
Erilist tähelepanu pööratakse väiksemate võimalustega noortele.
1.3. Osalusdemokraatia projektid
See meede toetab neid projekte ja tegevusi, mille eesmärgiks on soodustada noorte osalemist demokraatlikus elus. Need projektid ja tegevused eeldavad noorte aktiivset osalemist ühiskondlikus elus kohalikul, piirkondlikul või riigi ja rahvusvahelisel tasandil.
See tegevusvahend on enamasti suunatud noortele vanuses 13-30 aastat.
Need tegevused ja projektid, mis baseeruvad riikidevahelistele partnerlussuhetele ja võimaldavad Euroopa tasandil vahetada ideid, kogemusi ja kohalikul või regionaalsel tasandil korraldatud projektide edukat praktikat, on mõeldud noorte osaluse tõstmiseks ühiskonna erinevatel tasanditel. Need tegevused võivad hõlmata ka noorte arvamusküsitluste korraldamise eesmärgiga välja selgitada nende vajadused ja soovid, et seejärel välja töötada uus lähenemine noorte aktiivse osalemise kohta demokraatlikus Euroopas.
TEGEVUS 2 - Euroopa vabatahtlik teenistus
Vabatahtliku tegevuse eesmärgiks on arendada noorte solidaarsustunnet, edendada nende aktiivset kodakondsust ja soodustada noorte vahel vastastikust üksteisemõistmist; selleks rakendatakse järgmisi abinõusid:
Soovituslik rahaline dotatsioon tegevuse 2 jaoks ei tohiks olla väiksem kui 23% kõigi viie tegevuse jaoks ette nähtud üldkuludest (perioodiks 2007-2013).
2.1. Euroopa vabatahtlik teenistus individuaalsel tasandil
Noor vabatahtlik osaleb mõnes teises riigis tegevuses, mille eesmärk ei ole kasu teenida ning mille eest ei tasuta asutuse kulul. Euroopa vabatahtliku teenistuse tagajärjeks ei tohiks olla palgaliste, potentsiaalsete ega olemasolevate töökohtade piiramine ja asendamine.
Euroopa vabatahtlik teenistus võib kesta ühest kuust kuni kaheteistkümne kuuni. Õigustatud juhtudel, eriti väiksemate võimalustega noorte osalemise soodustamiseks, võib Euroopa vabatahtlikku teenistust rakendada ka lühiajaliselt.
See vahend on peamiselt mõeldud noortele vanuses 18-30 aastat, mõningaid vabatahtlikke tegevusi võib sobivas raamistikus läbi viia ka alates 16. eluaastast.
See vahend katab kas täielikult või osaliselt vabatahtliku noore hüvitise, kindlustuse, elamis- ja reisikulud ning vajadus korral ka täiendavad kulud väiksemate võimalustega noortele.
See vahend toetab ka tegevusi, mille eesmärgiks on noorte vabatahtlike koolitamine, eriti just enne ärasõitu, ja erinevate partnerite kooskõlastus. Vajaduse korral tagab see vahend nende algatuste järelvalve, mis baseeruvad Euroopa vabatahtliku teenistuse käigus omandatud kogemustele.
Liikmesriigid ja komisjon jälgivad kvaliteedistandardite respekteerimist: vabatahtlik tegevus eeldab mitteametliku hariduse dimensiooni, mis avaldub läbi pedagoogiliste tegevuste, mille eesmärgiks on noorte isiklik, kultuuridevaheline ja tehniline ettevalmistamine ning läbi pideva personaalse toe. Väga oluline on projektis osalevate erinevate tegijate vaheline partnerlus ja riskide ennetamine.
2.2. Euroopa vabatahtlik teenistus kollektiivsel tasandil
See meede toetab samade tunnustega vabatahtliku tegevuse projekte, mida on kirjeldatud punktis 2.1 ja mis võimaldavad noorterühmadel kollektiivselt osaleda kohalikul, piirkondlikul, riigi, Euroopa või rahvusvahelisel tasandil korraldatud tegevustes.
See tegevusvahend on enamasti suunatud noortele vanuses 18-30 aastat.
2.3. Koostöö tsiviilteenistuste või vabatahtlike vahel
See vahend toetab koostööd noorte vabatahtlike riiklike ja rahvusvaheliste teenistuste vahel. Et suurendada Euroopa dimensiooni võib programm toetada koostöö tugevdamist ja Euroopa tasandil ning riiklikul tasandil erinevate vabatahtlike tsiviilteenistuse vormide vastavuse loomist.
TEGEVUS 3 - Noored maailmas
Selle tegevuse eesmärk on arendada rahvaste vahel üksteisemõistmist maailmale avatuse vaimus, samal ajal aidates kaasa kvaliteetsete süsteemide väljaarendamisele, mis toetavad noorte tegevust asukohariikides. Tegevus on avatud programmi partnerriikidele.
Soovituslik rahaline dotatsioon tegevuse 3 jaoks ei tohiks olla väiksem kui 4% kõigi viie tegevuse jaoks ette nähtud üldkuludest (perioodiks 2007-2013).
3.1. Koostöö laienenud Euroopa Liidu naaberriikidega
See meede toetab projekte nende programmi partnerriikidega, keda vastavalt Euroopa Liidu naabruspoliitika sätetele ja artikli 5 lõikele 2 käsitletakse naaberriikidena (1).
See vahend toetab noorte vahetusprogramme, mis on enamasti mitmepoolsed ning võimaldab osalisriikidest ja Euroopa naaberriikidest pärit mitmetel noortegruppidel kohtuda, et ühiselt läbi viia tegevusprogramm. See tegevusvahend on enamasti suunatud noortele vanuses 13-25 aastat. Need tegevused, mis baseeruvad riikidevahelistele partnerlussuhetele projekti erinevate osalejate vahel, eeldavad raampersonali eelnevat koolitamist ja noorte aktiivset osalust ning nende eesmärgiks on anda noortele võimalus avastada ja mõista erinevaid sotsiaalseid ja kultuurilisi reaalsusi Tegevustele, mille eesmärgiks on tugevdada noorte aktiivset osalust projektides, antakse rahalist toetust, eriti keelelise ja kultuuridevahelise ettevalmistuse tarbeks.
Kui adekvaatsed riiklikud juhtimisstruktuurid on naaberriigis olemas, võidakse toetada asukoha riikide noorte initsiatiive, mis on välja töötatud kohalikul, regionaalsel ja riiklikul tasandil, kui need on osalisriikide sarnaste initsiatiividega ühenduses. Siin mõeldakse tegevusi, mille noored on ise välja töötanud ja kus nad ise on põhilised osalised. See vahend on peamiselt mõeldud noortele vanuses 18-30 aastat, mõningaid initsiatiive võivad noored sobivas raamistikus läbi viia alates näiteks 16. eluaastast.
See vahend toetab tegevusi, mille eesmärgiks on mitteriiklike organisatsioonide võimekuse tõhustamine noorsoovaldkonnas ja nende vahel võrgustiku loomine, tunnustades nende olulist rolli, mida nad võivad mängida kõnealuste naaberriikide tsiviilühiskonna arendamisel. Tegevuse eesmärgiks on noorsootöö ja noorteorganisatsioonide kvalifitseeritud aktiivi koolitamine ja kogemuste, ekspertiisi ja eduka tegevuse vahetamine noorsootöötajate vahel. See vahend toetab tegevusi, mis lihtsustavad kvaliteetsete ja kestvate projektide ja partnerlussuhete rakendamist.
See vahend toetab samuti projekte, mis innustavad innovatsiooni ja kvaliteeti ning tema eesmärgiks on tutvustada, ellu rakendada ja edendada uuenduslikke lähenemisi noorsoovaldkonnale.
Noortele ja noorsootöö ja noorteorganisatsioonide kvalifitseeritud aktiivile suunatud teabetegevuste rakendamiseks võidakse eraldada rahalist toetust.
See vahend toetab samuti tegevusi, mis võimaldavad noorsooalast koostööd naaberriikidega. Nende tegevuste eesmärgiks on iseäranis edendada koostööd, ideede ja eduka praktika vahetusi noorsoovaldkonnas, samuti rakendatakse teisi abinõusid, et väärtustada ja levitada noorsoo projektide ning tegevuste tulemusi kõnealustes riikides.
3.2. Koostöö teiste riikidega
See vahend toetab koostöötegevusi noortevaldkonnas, eriti eduka praktika vahetusi teiste programmi partnerriikidega.
Ta julgustab noorsootöö ja noorteorganisatsioonide kvalifitseeritud aktiivi vahetusi ja nende koolitamist ning partnerluse ja võrgustikeloomise arengut noorteorganisatsioonide vahel.
Kõnealuste riikide ja osalisriikide vahel võib temaatilisel baasil rakendada mitmepoolseid noorte vahetusprogramme.
Toetust antakse nendele tegevustele, millel on suur potentsiaal.
Kui koostööd tehakse tööstusriigiga, siis rahastab see vahend vaid Euroopapoolseid projektis osalejaid.
TEGEVUS 4 - Noorsootöö ja noorteorganisatsioonide kvalifitseeritud aktiiv ja tugisüsteemid
Selle tegevuse eesmärgiks on arendada noorte tugistruktuuride kvaliteeti, toetada noorsootöö ja noorteorganisatsioonide kvalifitseeritud aktiivi tegevust, arendada programmi kvaliteeti ja soodustada Euroopa tasandil noorte kodanikutegevusi toetades Euroopa tasandil noorsoovaldkonnas tegutsevaid organeid.
Soovituslik rahaline dotatsioon tegevuse 4 jaoks ei tohiks olla väiksem kui 15% kõigi viie tegevuse jaoks ette nähtud üldkuludest (perioodiks 2007-2013).
4.1. Noorsoovaldkonnas tegutsevate organite toetamine Euroopa tasandil
See vahend toetab Euroopa tasandil noorsoovaldkonnas tegutsevate mitteriiklike organisatsioonide tegevust ning kelle eesmärgiks on Euroopa ühishuvi taotlemine. Nende tegevused peavad kaasa aitama noorte kodanike aktiivsele osalemisele demokraatlikus elus ja ühiskonnas, samuti Euroopa koostöötegevuste arengule ja rakendamisele noorsoovaldkonnas.
Et saada toimimistoetust, peab antud organ respekteerima järgmisi sätteid:
|
— |
ta peab juriidilistel alustel olema eksisteerinud vähemalt ühe aasta; |
|
— |
tegemist peab olema mittetulundusorganiga; |
|
— |
ta peab olema loodud osalisriigis vastavalt artikli 5 lõikele 1 või mõnes Ida-Euroopa riigis (2); |
|
— |
ta peab tegutsema Euroopa tasandil, kas üksinda või erinevate kooskõlastatud ühenduste vormis, ning tema struktuur ja tegevused peavad katma vähemalt kaheksat programmis osalevat riiki; tegemist võib olla üleeuroopalise võrgustikuga, mis esindab erinevaid organeid, kes tegutsevad noorte heaks; |
|
— |
tema tegevused peavad olema kooskõlas põhimõtetega, mis on aluseks ühenduse tegevusele noorsoopoliitika valdkonnas; |
|
— |
tegemist võib olla organiga, mille tegevused on suunatud eranditult noortele või ulatuslikuma sihiga organiga, mis suunab osa oma tegevustest noortele; |
|
— |
organ peab rakendama noori nende tegevuste juhtimises, mis on nende heaks välja töötatud. |
Osalejad valitakse avaliku konkursi baasil. Valitud osalejatega võib sõlmida mitmeaastaseid partnerluse raamkonventsioone. Sellegi poolest ei välista raamkonventsioonid igaaastaste avalike konkursside läbiviimist, et valida täiendavaid osalejaid .
Noorteorganisatsioonide tegevused, mis aitavad tugevdada ja efektiivsemaks muuta Ühenduse tegevust, on järgmised:
|
— |
erinevate noorte huvide ja nägemuste esindamise funktsioon Euroopa tasandil; |
|
— |
noorte vahetusprogrammid ja vabatahtlik teenistus; |
|
— |
vabaharidus ja mitteametlik õpe ning noorte tegevusprogrammid; |
|
— |
kultuuridevahelise üksteisemõistmise ja tundmaõppimise edendamine; |
|
— |
arutluste korraldamine Euroopa küsimustes ning Euroopa Liidu poliitika ja noorsoopoliitika valdkonnas; |
|
— |
informatsiooni levitamine Ühenduse tegevuste kohta; |
|
— |
tegevused, mis soodustavad noorte osalust ja initsiatiivi. |
Käesoleva vahendi kohaselt arvestatakse tegevustoetuse kindlaksmääramisel vaid neid tegevuskulusid, mis on vajalikud selekteeritud organi normaalseks toimimiseks, eriti personalikulud, üldised kulud (rent, kinnisvara kulud, töövahendid, büroomööbel, telekommunikatsiooni vahendid, postikulud ...), sisekoosolekute kulud ja trükiväljaannete ning infolevitamise kulud.
Toetuse eraldamisel respekteeritakse organi iseseisvust oma liikmete selekteerimisel ja tema autonoomiat määratleda detailselt oma tegevusi.
Komisjon peab andma juhtnöörid, mis selgitavad juriidilisi õigusi ja kohustusi eraldatud rahalise toetuse vastuvõtmisel.
Asjaosalised organid peavad vähemalt 20% oma eelarvest rahastama muudest allikatest lisaks Ühenduse toetusele.
Otsuse nr 790/2004/EÜ kohaselt asutatud noorteorganisatsioonide jätkusuutlikkuse ja järjepidevuse huvides on tegevuse 4.1 raames minimaalne rahaline toetus aastas 2 600 000 eurot.
4.2. Euroopa Noortefoorumi toetamine
Selle vahendi raamistikus võib eraldada toetusi Euroopa Noortefoorumi pidevatele tegevustele; see on organ, mis taotleb Euroopa ühishuvi respekteerides järgmisi põhimõtteid:
|
— |
Euroopa Noortefoorumi sõltumatus oma liikmete valimisel, kindlustades erinevat tüüpi noorteorganisatsioonide võimalikult suure esindatuse |
|
— |
Euroopa Noortefoorumi autonoomia oma tegevuste detailse määratlemise osas |
|
— |
võimalikult paljude mitteliikmetest noorteorganisatsioonide liitumine Euroopa Noortefoorumi tegevustega ja samuti nende noorte liitumine foorumi tegevustega, kes ei kuulu organisatsioonidesse |
|
— |
Euroopa Noortefoorumi aktiivne panus poliitilistesse protsessidesse, mis puudutavad noori Euroopa tasandil, vastates iseäranis Euroopa institutsioonide palvele, kui nad küsivad tsiviilühiskonna arvamust ja seletavad oma liikmetele institutsioonide seisukohti |
Euroopa Noortefoorumi kulutused on seotud tema tegevuskulutustega ja tegevuste realiseerimiseks vajaminevate kulutustega. Võttes arvesse vajadust kindlustada Euroopa Noortefoorumi püsivust, võetakse programmi ressursside määramisel arvesse järgmist suunist: Euroopa Noortefoorumile määratud aastased ressursid ei ole väiksemad kui 2 200 000 eurot.
Toetused Euroopa Noortefoorumile võib eraldada tööplaani ja sobiva eelarve vastuvõtmisel. Toetusi võib eraldada igaaastaselt või uuesti määramise baasil Komisjoniga sõlmitud partnerluse raamlepingu kohaselt.
Foorumit kaasrahastatakse vähemalt 20% ulatuses teistest allikatest lisaks Ühenduse rahastamisele.
Euroopa Noortefoorumi korraldatud tegevused on järgmised:
|
— |
noorte esindamise funktsioon Euroopa Liidu juures; |
|
— |
oma liikmete seisukohtade kooskõlastamise funktsioon Euroopa Liidu kohta; |
|
— |
noorte infopunktid Euroopa institutsioonide kohta; |
|
— |
Euroopa Liidu infopunktid mitteriiklike organisatsioonide ja riiklike büroode kohta; |
|
— |
noorte osaluse edendamine ja ettevalmistamine demokraatlikuks eluks; |
|
— |
kaasabi Euroopa Liidu tasandil otsustatud uue koostööraamistiku väljatöötamiseks noortevaldkonnas; |
|
— |
noorsoopoliitika arengule, sotsiaalharidustööle, haridusvõimalustele ja noori puudutava teabe edasiandmisele kaasaaitamine ja noori esindavate struktuuride arendamine terves Euroopas; |
|
— |
debattide ning kaalutluste läbiviimine Euroopa ja teiste maailma regioonide noorte kohta ning Euroopa Liidu noori puudutava tegevuse kohta. |
4.3. Noorsootöö ja noorteorganisatsioonide kvalifitseeritud aktiivi koolitamine ja nende võrgustiku loomine
See vahend toetab tegevusi, mille eesmärgiks on noorsootöö ja noorteorganisatsioonide kvalifitseeritud aktiivi koolitamine, eriti noorsootöötajate, projektijuhtide, noorte nõustajate ja projektide pedagoogiliste nõuandjate koolitamine. Samuti toetab tegevus kogemuste, ekspertiisi ja eduka praktika vahetamist noorsootöö ja noorteorganisatsioonide kvalifitseeritud aktiivi vahel. Samuti toetab kõnealune vahend tegevusi, mis lihtsustavad programmi raames pikaajaliste ja kvaliteetsete projektide ning partnerlussuhete rajamist. Eraldi tähelepanu on suunatud tegevustele, mis soodustavad nende noorte osalemist, kellel kõige rohkem raskusi Ühenduse tegevustes osalemisel.
4.4. Innovatsiooni ja kvaliteeti innustavad projektid
See vahend toetab projekte, mille eesmärgiks on tutvustada, ellu rakendada ja edendada uuenduslikke lähenemisi noorte valdkonnas. Need uuenduslikud lähenemised võivad puudutada järgmiste valdkondade sisu ja eesmärke: Euroopa koostööraamistiku areng noorsoovaldkonnas, erineva päritoluga partnerite osalemine tegevustes ja teabe levitamine.
4.5. Noortele ja noorsootöö ja noorteorganisatsioonide kvalifitseeritud aktiivile suunatud teabetegevused
See meede toetab noortele suunatud teabe- ja suhtlusmeetmeid, parandades juurdepääsu olulisele teabele ja sideteenustele, et suurendada noorte osalemist avalikus elus ja kergendada nende kui aktiivsete ja vastutustundlike kodanike potentsiaali rakendamist. Sellel eesmärgil toetatakse riiklikul ja Euroopa tasandil tegevusi, mis parandavad noorte juurdepääsu teabele ja sideteenustele, mis suurendavad kvaliteetse teabe levitamist ja toetavad noorte osalemist teabe ettevalmistamisel ja levitamisel.
Eelkõige võib luua Euroopa, riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke Interneti-portaale, mille eesmärgiks on noorsoospetsiifilise teabe levitamine kõikide võimalike, peamiselt noorte poolt enim kasutatud teabekanalite kaudu. See tegevus võib samuti toetada meetmeid, mis soodustavad noorte rakendamist arusaadava, kasutajasõbraliku ja sihipärase teabe ja nõuannete ettevalmistamisel ja levitamisel, eesmärgiga parandada teabe kvaliteeti ja kõikide noorte juurdepääsu teabele. Kõikides väljaannetes peab olema selgelt ja üheselt mõistetavalt arvestatud soolise võrdõiguslikkuse põhimõttega ja asjakohase keelekasutusega.
4.6. Partnerlussuhted
See vahend võimaldab rahastada partnerlussuhteid regionaalsete või kohalike üksuste vahel, eesmärgiga arendada ajajooksul projekte, milles kombineeruksid programmi erinevad vahendid. Rahastatakse kooskõlastatud projekte ja tegevusi.
4.7. Programmi struktuuride toetamine
See vahend võimaldab rahastada artikli 8 lõikes 2 ette nähtud struktuure, iseäranis riiklikke büroosid. See abi võidakse eraldada tegevustoetuse vormis, mis ei ületa 50% büroo tööplaanis heaks kiidetud kogusummast. Samuti võimaldab see vahend rahastada sarnaseid organeid nagu riiklikud koordineerijad, EURODESK võrgustik, noorte Euroopa vahemereregiooni platvorm, vabatahtlike Euroopa noorte ühendused, mille täitesaatev organ toimib riiklikul tasandil, vastavalt määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 54 lõike 2 punktile c ja lõikele 3.
4.8. Väärtustamine
Komisjon võib korraldada seminare, kollokviume ja koosolekuid eesmärgiga lihtsustada programmi ellurakendamist. Samuti võib komisjon korraldada teabetegevusi, anda välja trükiseid ja neid levitada ning läbi viia programmi hindamist ja kontrolli. Neid tegevusi rahastatakse toetuste näol, kas turutingimusi rakendades või komisjoni otsese korraldamise ja rahastamise läbi.
TEGEVUS 5 - Poliitilise koostöö toetamine
Selle tegevuse eesmärgiks on Euroopa koostöö soodustamine noorsoopoliitika valdkonnas.
Soovituslik rahaline dotatsioon tegevuse 5 jaoks ei tohiks olla väiksem kui 4% kõigi viie tegevuse jaoks ette nähtud üldkuludest (perioodiks 2007-2013).
5.1. Noorte ja noorsoopoliitika eest vastutavate poliitikute kohtumised
See vahend toetab tegevusi, mis võimaldavad poliitilist koostööd ja struktureeritud dialoogi noorte, nende organisatsioonide ja noorsoopoliitika eest vastutavate poliitikute vahel. Nende tegevuste hulka kuuluvad eelkõige koostöö edendamine ning ideede ja heade tavade vahetamine noorsoovaldkonnas, Euroopa Liidu eesistujariikide korraldatud konverentsid, toetus noorsooseminaridele, mis edendavad ja soodustavad noorte osalemist Euroopa kui poliitilise, sotsiaalse ja kultuurilise ühenduse asjades, ja teised tegevused, mis väärtustavad ja levitavad Euroopa Liidu noorsooalaste tegevuste ja projektide tulemusi.
5.2. Euroopa noortenädal
Selles kontekstis saab Euroopa noortenädalast kui korrapäraselt toimivast püsistruktuurist Euroopa noorsoopoliitika kindel koostisosa. Grupp noori peaks osalema tegevuse planeerimises ja läbiviimises, et noorte osalus muutuks nädala keskseks teemaks.
Tsentraliseeritult ja detsentraliseeritult toimuvad Euroopa noortenädala raames järgmised tegevused:
|
— |
teavitamine Euroopa institutsioonide tegevusest; |
|
— |
tegevused, mis võimaldavad noortel edastada oma küsimusi Euroopa Parlamendi liikmetele; |
|
— |
programmiga Aktiivsed noored toetatud parimate noorteprojektide autasustamine. |
5.3. Tegevuste toetamine, mille eesmärgiks on noorsoovaldkonna parem tundma õppimine ja mõistmine
See vahend toetab spetsiifilisi projekte, mille eesmärgiks on identifitseerida olemasolevad noorsoovaldkonna prioriteetseid teemavaldkondi puudutavad teadmised, mis on määratletud koordineerimise avatud meetodi raamistikus ja projekte, mis võimaldavad neid teadmisi täiendada, kaasajastada ja lihtsustada neile juurdepääsu.
Samuti on tema eesmärgiks toetada meetodi arengut, mis võimaldab uuringute tulemusi analüüsida ja võrrelda ning garanteerida nende kvaliteeti.
Programm võib samuti toetada tegevusi, mis loovad noorsoovaldkonna erinevate tegijate vahel võrgustiku.
5.4. Koostöö rahvusvaheliste organisatsioonidega
See tegevus võib toetada Euroopa Liidu koostööd noorsoovaldkonna pädevate rahvusvaheliste organisatsioonidega, eriti Euroopa Nõukogu ja Ühendatud Rahvaste Organisatsiooni või selle spetsiaalsete institutsioonide vahel.
6. PROGRAMMI JUHTIMINE
Programmi rahaline kate võib samuti hõlmata kulud, mis on seotud ettevalmistuse, järelvalve, kontrolli, auditi ja hindamistegevustega, ja kulud, mis on otseselt vajalikud programmi juhtimiseks ja selle eesmärkide realiseerimiseks, eriti uuringute läbiviimine, koosolekud, teabetegevused ja trükiste väljaandmine, infovõrgustikega seotud kulutused ja kõik muud administratiivse ja tehnilise abi kulutused, mida Komisjon võib programmi juhtimiseks kasutada.
Heade tavade ja näidisprojektide esitamiseks luuakse andmepank, mis sisaldab teavet olemasolevate ideede kohta seoses noorsootegevustega Euroopa tasemel.
7. KONTROLL JA AUDIT
Projektidele, mis on välja valitud vastavalt käesoleva otsuse artikli 13 lõikes 2 kirjeldatud protseduurile, on välja töötatud võrdlev auditisüsteem.
Osaleja peab hoidma komisjoni käsutuses kõiki tõendeid sooritatud kulutuste kohta viieaastase perioodi jooksul alates viimasest raha väljamaksmisest. Osaleja peab jälgima seda, et tõendid, mida säilitavad tema partnerid või liikmed, antakse vajaduse korral Komisjoni käsutusse.
Komisjonil on õigus, kas otseselt oma ametnike vahendusel või mõne teise Komisjoni poolt valitud välise organi vahendusel, läbi viia auditeerimine toetusrahade kasutamise kohta. Auditeerimist võib läbi viia kogu lepingu kehtivuse aja vältel ja viieaastase perioodi vältel alates toetuse jäägi maksmise kuupäevast. Vajaduse korral võib komisjon auditi tulemuste tagajärjel vastu võtta raha tagasinõudmise otsuse.
Komisjoni personalil ja komisjoni volitatud välistel isikutel on juurdepääsu õigus osaleja büroole ja kogu vajalikule informatsioonile, kaasaarvatud elektroonilises vormis, et läbi viia auditeerimist.
Maksukohtul ja Euroopa Pettusevastasel Ametil (OLAF) on samad õigused, mis komisjonil, eriti just juurdepääsuõigus.
Komisjoni otsused, mis on vastu võetud artiklit 10 rakendades, konventsioonid riiklike büroodega, kokkulepped kolmandate programmisosalevate riikidega ning nendest lähtuvad konventsioonid ja lepped näevad ette komisjoni (või komisjoni volitatud esindaja) järelvalve ja finantskontrolli, nende seas OLAF ja Maksukohtu audit, läbiviimise vajaduse korral koha peal. Kontrolle võib läbi viia riiklike büroode juures ja abisaajate juures.
Samuti võib komisjon läbi viia kontrolle koha peal vastavalt nõukogu 11. novembri 1996. aasta määruse (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (3) .
Käesoleva otsusega sätestatud ühenduste tegevuste suhtes, tuleb nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (4) artikli 1 lõikes 2 mainitud ebakorrapärasuse mõistet võtta kui igasugust ühenduse õiguse sätte rikkumist või igasugust lepingulise kohustuse täitmata jätmist juriidilise üksuse tegevuse või eksimuse tagajärjel, mille tulemusel kahjustati või oleks võidud kahjustada ebasobiva kulutuse näol Euroopa Liidu üldeelarvet või eelarveid.
(1) Arvestamata tulevikuarenguid, loetakse naaberriikideks Armeenia, Aserbaidžaan, Valgevene, Gruusia, Moldova Vabariik, Vene Föderatsioon, Ukraina, Alžeeria, Egiptus, Iisrael, Jordaania, Liibanon, Liibüa, Maroko, Palestiina alad, Süüria ja Tuneesia.
(2) Valgevene, Moldaavia, Vene Föderatsioon, Ukraina.
P6_TA(2005)0397
Kultuur 2007 ***I
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega kehtestatakse programm Kultuur 2007 (2007-2013) (KOM(2004)0469 - C6-0094/2004 - 2004/0150(COD))
(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2004)0469) (1); |
|
— |
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artikli 151 lõike 1 esimest taanet, mille kohaselt komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C6-0094/2004); |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 51; |
|
— |
võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni raportit ning väliskomisjoni, eelarvekomisjoni, kodanikuvabaduse, justiits- ja siseasjade komisjoni ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamusi (A6-0269/2005); |
|
1. |
kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks; |
|
2. |
juhib tähelepanu asjaolule, et komisjoni ettepanekus sisalduvad 2006. aastale järgneva perioodi assigneeringud sõltuvad otsusest järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kohta; |
|
3. |
palub komisjoni esitada pärast järgmise mitmeaastase finantsraamistiku vastuvõtmist vajaduse korral ettepanek programmi võrdlussumma korrigeerimiseks; |
|
4. |
palub komisjonil asi uuesti Euroopa Parlamentisaata, kui ta kavatseb ettepanekut oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada; |
|
5. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile. |
(1) ELTs seni avaldamata.
P6_TC1-COD(2004)0150
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 25. oktoobril 2005 eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr .../2006/EÜ, millega kehtestatakse programm Kultuur (2007-2013)
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 151 lõigu 5 esimest taanet,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut,
võttes arvesse regioonide komitee arvamust (1),
toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (2) ,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
On oluline soodustada koostööd ja vahetusi kultuuri vallas, et respekteerida ja tutvustada keelte ja kultuuride paljusust Euroopas ja parandada Euroopa kodanike teadmisi teistest Euroopa kultuuridest peale nende oma , samal ajal tõstes nende teadlikkust ühise Euroopa kultuuripärandi kohta. Kultuuri- ja keelekoostöö ning kultuuride ja keelte paljususe edendamine aitab kaasa Euroopa kodakondsuse muutmisele käegakatsutavaks reaalsuseks, julgustades Euroopa kodanike otsest osalemist integratsiooniprotsessis. |
|
(2) |
Aktiivne kulutuuripoliitika, mille eesmärgiks on Euroopa kultuurilise mitmekesisuse säilitamine ning ühiste kultuurielementide ja kultuuripärandi edendamine, saab aidata kaasa Euroopa Liidu välise nähtavuse parandamisele. |
|
(3) |
Arhitektuuripärand on oluline osa Euroopa üldisest kultuuripärandist. Seda säilitada ja kaitsta püüdev ühenduse tegevus peaks täiendama riiklikke ja piirkondlikke meetmeid. |
|
(4) |
Kodanike täielik toetus Euroopa integratsiooniprotsessile ja selles osalemine eeldab, et hakatakse rohkem esile tõstma nende ühiseid kultuurilisi väärtusi ja juuri ja seda nii nende identiteedi võtmeelemendina kui ka kuulumisel ühiskonda, mis rajaneb vabadusel, võrdsusel, demokraatial , inimväärikuse ja inimese puutumatuse austamisel , sallivusel ja solidaarsusel, järgides täielikult Euroopa Liidu põhiõiguste hartat . |
|
(5) |
Programm Kultuur 2007-2013 peab arvestama liikmesriikide kultuuripärandi ja kultuuriloome valdkondi, nagu arhitektuur, kujutav kunst, muusika, kirjandus ja näitekunst, säilitades siiski valdkonnaülest ning uuendustele ja distsipliinidevahelisele koostööle avatud hoiakut. |
|
(6) |
Kultuurisektor on oluline tööandja; lisaks on kultuuri investeerimise ja majandusarengu vahel ilmne seos. |
|
(7) |
On väga oluline, et kultuurisektor oleks kaasatud Euroopa poliitilisse arengusse laiemas tähenduses ja etendaks selles teatud rolli. Seetõttu tuleb tugevdada kultuuritööstuse kohta arengus, mis toimub Lissaboni strateegia raames, sest see tööstus osaleb aina enam Euroopa majanduses. |
|
(8) |
Lissaboni strateegia edukaks rakendamiseks ning avalikkuse mõistmist ja toetust omava konkurentsivõimelise teadmistepõhise majanduse loomiseks tuleb eriteadmised asetada laiemasse kultuurimudelisse ja sellest tulenevalt on oluline kultuuripoliitika tugevdamine piirkondlikul, riiklikul ja Euroopa tasandil. |
|
(9) |
Samuti on tähtis edendada aktiivseks kodanikuks olemist ja toetada võitlust kõrvalejäämise vastu selle kõikides vormides, sealhulgas rassism ja ksenofoobia. |
|
(10) |
Muuseumid on olulised Euroopa kultuuripärandi hoidmise ja edasiandmise kohad ning võivad aidata edendada kodanikuaktiivsust ja tugevdada võitlust tõrjutusega, võimaldades pilguheitu Euroopa ajalukku ja kultuurilisse mitmekesisusse ning neid mõista. |
|
(11) |
Väga vaesed inimesed on sageli kultuurilisel plaanil mittesoodustatud. Suurema arvu inimeste parem ligipääs kultuurile ja kultuurilisele pärandile võimaldab võidelda sotsiaalse tõrjutusega. |
|
(12) |
Asutamislepingu artikkel 3 sätestab, et kõikide tegevuste puhul, mida selle artiklis silmas peetakse, püüab ühendus kõrvaldada ebavõrdsused ja edendada võrdõiguslikkust meeste ja naiste vahel. |
|
(13) |
Kultuuriprogrammid Kaleidoskoop, Ariane, Raphael ja Kultuur 2000, mis on asutatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu otsustele nr 719/96/EÜ (3), nr 2085/97/EÜ (4), nr 2228/97/EÜ (5) ja nr 508/2000/EÜ (6), on olnud positiivseteks vaheetappideks ühenduse kultuurialase tegevuse ellurakendamisel. Nende programmidega on omandatud oluline kogemustepagas, iseäranis kõnealuste kultuuriprogrammide hindamise tulemusel. Hetkel on oluline muuta tõhusamaks ja tugevdada ühenduse kultuurialaseid tegevusi, toetudes nende hinnangute tulemustele, kõikide huvitatud osapooltega läbiviidud konsultatsioonide tulemustele ja Euroopa institutsioonide tööle. Seega on asjakohane kehtestada selle eesmärgiga programm. |
|
(14) |
Euroopa institutsioonid on erinevatel põhjustel avaldanud arvamust teemade kohta, mis puudutavad ühenduse kultuurialast tegevust ja kultuurikoostöö panuseid: eriti nõukogu oma 25. juuni 2002. aasta resolutsioonis Euroopa koostöö uue töökava kohta kultuuri valdkonnas (7) ja 19. detsembri 2002. aasta resolutsioonis (8), millega viiakse ellu Euroopa koostöö töökava kultuuri alal; Euroopa Parlament oma 5. septembri 2001. aasta resolutsioonis Euroopa Liidu kultuurikoostöö kohta (9), 28. veebruari 2002. aasta resolutsioonis programmi Kultuur 2000 elluviimise kohta (10) 22. oktoobri 2002. aasta resolutsioonis teatri ja lavakunstide tähtsuse ja energiapotentsiaali kohta laienenud Euroopas (11) ning 4. septembri 2003. aasta resolutsioonis kultuuritööstuse kohta (12), samuti regioonide komitee oma 9. oktoobri 2003. aasta arvamuses programmi Kultuur 2000 pikendamise kohta. |
|
(15) |
Nõukogu oma 16. novembri 2004. aasta järeldustes kultuurialase töökava kohta (2005-2006), Euroopa Parlament oma 4. septembri 2003. aasta resolutsioonis kultuuritööstuse kohta ning majandus- ja sotsiaalkomitee oma 28. jaanuari 2004. aasta arvamuses kultuuritööstuse kohta Euroopas rõhutasid vajadust võtta paremini arvesse mitteaudiovisuaalse kultuuritööstuse majanduslikku ja sotsiaalset eripära. |
|
(16) |
Nõukogu rõhutas oma eelnimetatud resolutsioonides vajadust võtta ühenduse tasandil omaks koherentsem lähenemine kultuurivaldkonnale ja seda, et Euroopa lisaväärtus on oluline ja määrav mõiste Euroopa kultuurialase koostöö raames ja samuti ka ühenduse tegevuste põhitingimus kultuuri küsimustes. |
|
(17) |
Et muuta ühtne kultuuriruum Euroopa rahvastele kättesaadavaks, on oluline edendada üleeuroopalise tähtsusega kultuuripärandi säilitamist ja sellealaseid teadmisi, kultuurialal töötavate inimeste riikidevahelist mobiilsust ning kunstiteoste ja kultuuri- ning kunstitoodangu riikidevahelist ringlust ja samuti on oluline soodustada dialoogi ja kultuurivahetusi. |
|
(18) |
Selles kontekstis on vaja edendada tihendatud koostööd kultuuriinimeste vahel, julgustades neid looma mitmeaastaseid koostöövõrke, mis võimaldavad arendada ühiseid tegevusi, toetada eesmärgikohasemaid tegevusi, millel on Euroopa jaoks oluline lisaväärtus, toetada sümboolseid kultuuriüritusi, toetada Euroopa kultuurikoostöö organisatsioone ja julgustada analüüsitegevust Euroopa huviorbiidis olevatel teemadel ja kultuurikoostöö valdkonda puudutava teabe kogumine ja levitamine ning esiletõstmistegevus . |
|
(19) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta otsuse nr 1419/1999/EÜ, kultuurisündmusega“Euroopa kultuuripealinn”seotud ühenduse meetmete kohta aastateks 2005 kuni 2019 (13), kohaselt on tarvilik anda olulisel määral rahalist tuge antud sündmusele, mis on eurooplastele selgelt näha ja mis aitab tugevdada tunnet, et kuulutakse ühtsesse kultuuriruumi. Selle avalduse raames tuleb rõhk asetada üleeuroopalisele kultuurikoostööle. |
|
(20) |
On tarvilik anda toimimistoetust organisatsioonidele, mis töötavad Euroopa kultuurikoostöö nimel ja on seega Euroopa “kultuurisaadikute” rollis, toetudes Euroopa Liidu kogemustele, mis on omandatud seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta otsuse nr 792/2004/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse tegevusprogramm Euroopa tasandil kultuuri valdkonnas tegutsevate asutuste toetamiseks (14). |
|
(21) |
Vastavalt asutamislepingu artikli 151 lõike 4 mõttele on oluline kindlustada koherentsus ja üksteise täiendamine ühenduse tegevuse vahel kultuuri valdkonnas ning ühenduse teiste poliitikavaldkondade, tegevuste ja vahendite vahel. Erilist tähelepanu tuleb pöörata ühenduse kultuuri ja hariduse valdkonnas võetavate meetmete portaalile, tagamaks, et üldist laadi projektid (näiteks projekt, mille eesmärgiks on noorte muusikute koolitamine) leiaksid toetust ühenduse tegevuste kaudu, mis kuuluvad kas ühte või teise valdkonda, sõltuvalt sellest, kumb osutub sobivamaks. |
|
(22) |
On vaja, et Euroopa Liit viiks läbi teadvustamis- ja toetuskampaania nii liikmesriikide ja liidu tasandil kui ka rahvusvahelisel tasandil, toetamaks UNESCO kultuuriliste sisude ja kunstiliste väljenduste mitmekesisuse kaitse konventsiooni. Ta peaks hoolitsema selle eest, et aitab kaasa sellele, et see konventsioon ei nõrgenda inimõigusi ja põhivabadusi kultuuri ja traditsioonide nimel. |
|
(23) |
On vajalik, et programm, respekteerides väljendusvabaduse põhimõtet, aitaks kaasa Euroopa Liidu jõupingutustele kestva arengu edendamise valdkonnas ja võitlusel igasuguse diskrimineerimise vastu. |
|
(24) |
Euroopa Liidu kandidaatriigid ja EMP lepingu osalised EFTA riigid saavad osaleda ühenduse programmides vastavalt nende riikidega sõlmitud kokkulepetele. |
|
(25) |
Euroopa Ülemkogu kiitis 19. ja 20. juunil 2003. aastal heaks“Thessaloniki Lääne-Balkani riikide Agenda: edendada Euroopa integratsiooni”, mis näeb ette, et ühenduse programmid peaksid olema avatud riikidele, kus on käimas stabiliseerumis- ja ühinemisprotsess toetudes ühenduse ja nende riikide vahel sõlmitud raamlepingutele. Kui kõnealused riigid avaldavad selleks soovi, peavad nad olema suutelised, eelarveliste kaalutluste või poliitiliste prioriteetide tõttu, programmis osalema või kasu saama mõnest väiksema ulatusega koostöövormist, toetudes täiendavatele rahasummadele ja spetsiifilistele üksikasjadele, mis tuleb kokku leppida asjaosaliste osalevate riikide vahel. |
|
(26) |
Samuti peab programm olema avatud koostööle teiste kolmandate riikidega, kes on kirjutanud Euroopa Ühendusega alla kokkulepetele, mis sisaldavad kultuuri valdkonda ja mille üksikasjad tuleb eraldi määratleda. |
|
(27) |
On vajalik rajada ühtne rahastamis- ja programmeerimissüsteem kultuurikoostööle, mille pealkiri on “programm Kultuur” ja mis katab perioodi 1. jaanuar 2007-31. detsember 2013. |
|
(28) |
Üldine üksmeel valitseb selles osas, et sellisele rahastamis- ja planeerimisvahendile tuleb eraldada piisavad eelarvevahendid, kui taotletakse seatud ambitsioonikate eesmärkide saavutamist. |
|
(29) |
Ühenduse tegevus täiendab riiklikke või piirkondlikke tegevusi kultuurikoostöö vallas. Kuna võetava tegevuse eesmärgid ( üleeuroopalise tähtsusega kultuuripärandi säilitamine ja sellealased teadmised, Euroopa kultuuritöötajate riikidevaheline mobiilsus, kunstiteoste ja kultuuri- ning kunstitoodete riikidevaheline ringlus, kultuuridevaheline dialoog) pole liikmesriikide poolt nende riikidevahelise iseloomu tõttu küllaldaselt saavutatavad ning seega on neid võimalik paremini saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta vastu meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kooskõlas eelnevalt nimetatud artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega ei lähe see otsus kõnealuste eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale. |
|
(30) |
Seoses ühenduse toetuse ellurakendamisega tuleb arvesse võtta kultuurisektori spetsiifilist iseloomu Euroopas ja iseäranis jälgida seda, et administratiivseid ja finantsilisi protseduure lihtsustataks nii palju kui võimalik ja, et neid kohandatakse vastavalt taotletavatele eesmärkidele ja kultuurisektori praktikale ning arengule. |
|
(31) |
Kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse ulatus Euroopas viitab sellele, et toetada tuleks kaasaegsete keelte ilukirjanduse tõlkimist; selline toetus peaks laienema antiik- ja keskajast pärinevate kreekaja ladinakeelsete tekstide tõlkimisele; ning arvesse tuleb võtta ilukirjandusliku tõlke valdkonna iseloomulikku eripära. |
|
(32) |
Komisjoni ja liikmesriikide vahelise koostöö raames on vaja kindlustada kõnealuse programmi järjepidev järelevalve ja hindamine, et võimaldada täpsustusi, eriti meetmete ellurakendamise prioriteetides. Hindamine hõlmab välist hindamist, mille viivad läbi iseseisvad ja erapooletud asutused. |
|
(33) |
Programmi järelevalve- ja hindamise meetmete puhul peaks arvestama spetsiifilisi eesmärke ja näitajaid, mis on mõõdetavad, saavutatavad, asjakohased ja ajaliselt määratletud. |
|
(34) |
Et ära hoida ebaregulaarsusi ja pettusi ja uuesti katta kaduma läinud raha, mida on valesti makstud või kasutatud, tuleb ellu rakendada sobivad meetmed. |
|
(35) |
Käesolev otsus näeb ette kogu programmi kestvuse ajaks rahalised vahendid, mis oleks peamiseks viiteallikaks eelarveasutusele Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 6. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe, mis puudutab eelarve distsipliini ja eelarve menetluse parandamist (15), punkti 33 mõistes. |
|
(36) |
On vaja vastu võtta otsus vajalike meetmete kohta, mis puudutavad kõnealuse otsuse ellurakendamist kooskõlas nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusega 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise ulatused (16). |
|
(37) |
On vaja ette näha ülemineku sätted, et kindlustada takistusteta üleminek otsustega nr 508/2000/EÜ või nr 792/2004/EÜ rajatud programmidelt kõnealuse otsusega rajatavale programmile, |
ON OTSUSTANUD JÄRGMISELT:
Artikkel 1
Programmi kehtestamine ja kestus
1. Käesoleva otsusega kehtestatakse programmi Kultuur, ühtne mitmeaastane ühenduse kultuurimeetmete programm (edaspidi “programm”).
2. Programmi rakendatakse vahemikus 1. jaanuar 2007-31. detsember 2013.
Artikkel 2
Programmi eelarve
1. Finantsraamistik käesoleva programmi täitmiseks artiklis 1 märgitud perioodiks on 600 miljonit eurot .
2. Eelarvepädev asutus kinnitab iga-aastased eraldised finantsperspektiivi piires.
Artikkel 3
Programmi eesmärgid
1. Programmi põhieesmärk on aidata kaasa ühise Euroopa kultuuriruumi väärtustamisele tegeledes kultuurikoostöö arendamisega loomeinimeste, kultuuritöötajate ja programmis osalevate riikide kultuuriasutuste vahel eesmärgiga soodustada Euroopa kodakondsuse esilekerkimist.
2. Programmi erieesmärgid on:
|
a) |
edendada üleeuroopalise tähtsusega kultuuripärandi säilitamist ja sellealaseid teadmisi; |
|
b) |
edendada kultuurisektoris töötavate inimeste riikidevahelist liikuvust; |
|
c) |
julgustada kunstiteoste ja kunsti- ning kultuuritoodangu riikidevahelist ringlust; |
|
d) |
soodustada kultuuridevahelist dialoogi. |
Artikkel 4
Programmi tegevusvaldkonnad
1. Programmi eesmärke täidetakse järgmiste tegevuste elluviimise kaudu, nagu kirjeldatud lisas:
|
a) |
Kultuurialase tegevuse toetamine:
|
|
b) |
Euroopa tasandil kultuurivaldkonnas tegutsevate organisatsioonide toetamine; |
|
c) |
Toetus analüüside tegemisele ja teabe kogumisele ning levitamisele ja esiletõstmistegevusele kultuurisektorit puudutavates valdkondades, nt kultuurikoostöö, kultuuripärand, hariduse ja kultuuri koostöö, kunstnike täiendharidus ja tööhõive kultuurisektoris; |
|
d) |
Toetus ettevõtmistele, mis on seotud muusika- ja kunstiharidusega, mis soodustavad heade tavade vahetamist ja tihedamat koostööd Euroopa tasandil. |
2. Neid tegevusi viiakse läbi vastavalt lisas toodud sätetele.
Artikkel 5
Kolmandaid riike puudutavad sätted
1. Programm on avatud osalemiseks järgmistele riikidele:
|
— |
EFTA riigid, mis on EMP liikmed, EMP lepingu sätete kohaselt; |
|
— |
kandidaatriigid, kellele rakendub Euroopa Liidu liitumiseelne strateegia, vastavalt üldpõhimõtetele ja tingimustele ning kõnealuste riikide ühenduse programmides osalemise üldistele sätetele, mis on kehtestatud vastavalt raamkokkuleppes ja Assotsiatsiooni Nõukogu otsustes; |
|
— |
Lääne-Balkani riigid vastavalt nende riikidega sõlmitavates raamkokkulepetes defineeritud üksikasjadele, mis puudutavad nende osalemist ühenduse programmides; |
|
— |
Euroopa naabruspoliitikasse kaasatud riigid vastavalt koostatavatele tegevuskavadele. |
Käesolevad lõikes nimetatud riigid osalevad täieõiguslikult programmis juhul kui nõutavad tingimused on täidetud ja täiendavad rahasummad on laekunud.
Komisjon tagab programmi ja teiste ühenduse meetmete koordineerimise, eelkõige hariduse, kutsehariduse, noorsoo, spordi, keelte, sotsiaalse hõlvamise, EL välispoliitika, diskrimineerimisvastase võitluse ja uurimistöö valdkonnas.
2. Samuti on programm avatud koostööle teiste kolmandate riikidega, kes on sõlminud Euroopa Ühendusega liitumis- või koostöökokkulepped, mis sisaldavad kultuuri valdkonda puudutavaid klausleid ja mis toetuvad täiendavatele rahasummadele ning mille üksikasjad tuleb eraldi paika panna.
Esimeses lõikes nimetatud Lääne-Balkani riigid, kes ei soovi täielikult programmis osaleda, võivad kasu saada programmiga koostöö tegemisest käesolevas lõikes ette nähtud tingimustel.
Artikkel 6
Koostöö rahvusvaheliste organisatsioonidega
Programm võimaldab teha kultuurivaldkonnas pädevate rahvusvaheliste organisatsioonidega, nagu näiteks UNESCO või Euroopa Nõukogu, koostööd alusel, et tehakse samaväärseid panuseid ja respekteeritakse iga institutsiooni või organisatsiooni eeskirju artiklis 4 nimetatud tegevuste elluviimisel.
Artikkel 7
Ühenduse teiste tegevuste täiendamine
Komisjon kindlustab programmi ja teiste ühenduse meetmete omavahelise seotuse, eriti nende tegevuste osas, mida teostatakse struktuurifondide abil, ning järgmistes valdkondades: haridus, ametikoolitus, noored, sport, keeled, sotsiaalne kaasamine, võitlus diskrimineerimise kõikide vormidega ja teadusuuringud.
Artikkel 8
Rakendamine
1. Komisjon tagab käesolevas programmis sisalduvate ühenduse tegevuste ellurakendamise vastavalt lisale.
2. Järgmised meetmed võetakse vastu kooskõlas artikli 10 lõikes 2 toodud haldamisprotseduurile.
|
a) |
aastane tööplaan, milles sisalduvad prioriteedid ning valikukriteeriumid ja -menetlused; |
|
b) |
aastaeelarve ja raha jagamine programmi erinevate tegevuste vahel; |
|
c) |
programmi järelevalve ja hindamise kord. |
3. Kõik ülejäänud meetmed, mis on vajalikud käesoleva otsuse ellurakendamiseks, võetakse vastu kooskõlas artikli 10 lõikes 3 toodud nõuandemenetlusele.
Artikkel 9
Läbipaistvuse meetmed
1. Kõikidele kultuuriga tegelevatele isikutele tagatakse juurdepääs ekspertide poolt kindlaks määratud valikukriteeriumidele ja rakendatavale hinnanguskaalale.
2. Sõltumata sellest, kas kultuuriga tegelev isik on saanud rahalist toetust või mitte, on taotlejal õigus saada asjakohast teavet lõpliku otsuse põhjuste kohta.
Artikkel 10
Komitee
1. Komisjoni abistab komitee, mis on moodustatud liikmesriikide esindajatest ja mille eesistuja on komisjoni esindaja.
2. Juhul kui viidatakse käesolevale lõikele rakendatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7, võttes arvesse artikli 8 sätteid. Otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõikes 3 ette nähtud periood on kaks kuud.
3. Juhul viidatakse käesolevale lõikele rakendatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 3 ja 7, võttes arvesse artikli 8 sätteid.
4. Komitee võtab vastu enda sisekorra eeskirja.
Artikkel 11
Kultuuri kontaktpunktid
1. Kultuuri konktaktpunktid, nagu defineeritud lisa punktis I.3.3, toimivad riiklikul tasandil programmi kohta informatsiooni levitamise rakendusasutustena, võttes arvesse 25. juuni 2002. aasta nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, milles käsitletakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (17) (edaspidi“finantsmäärus”), artikli 54 lõike 2 punkti c ja lõiget 3.
2. Kultuuri kontaktpunktid peavad respekteerima järgmisi kriteeriume:
|
— |
nad peavad omama piisavat personali, kellel on olemas ametialane kvalifikatsioon, mis on vajalik nende ülesannete täitmiseks ja rahvusvahelise koostöö keskkonnas vajaminev keeleoskus; |
|
— |
neil peab olema vajalik infrastruktuur, eriti infotehnoloogilised seadmed ja sidepidamisvahendid; |
|
— |
nad peavad tegutsema sellises administratiivses kontekstis, mis võimaldab neil korralikult täita oma ülesandeid ja vältida igasugust huvide konflikti. |
Artikkel 12
Finantssätted
1. Komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad (18) artikli 176 teise lõike kohaselt, võib komisjon kooskõlas toetusesaaja ja meetme omadustega otsustada, kas toetusesaaja võib vabastada kavandatud meetme või tööprogrammi täitmiseks nõutava kutsealase pädevuse ja kvalifikatsiooni tõendamisest.
2. Rahaline abi antakse toetusena juriidilisele isikule. Finantsmääruse artikli 114 lõike 1 tingimustel võib teatud juhtudel anda toetusi füüsilistele isikutele. Samuti võib komisjon anda auhindu füüsilistele või juriidilistele isikutele kõnealuse programmi alusel rakendatud meetmete või projektide eest. Määruse (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 artikli 181 kohaselt ja sõltuvalt meetme laadist võib lubada maksta toetusi kindla suurusega summadena ja/või kohaldada ühikukulude astmestikku.
3. Määruse (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 artikli 168 lõike 1 kohaselt võivad toetust saada Euroopa kultuuripealinnade teatavad tegevused, mis on määratud kooskõlas otsusega nr 1419/1999/EÜ.
Artikkel 13
Programmi panus teistele ühenduse poliitikatele
Programm aitab kaasa Euroopa Ühenduse läbivate poliitikate tugevdamisele, eriti:
|
a) |
toetades väljendusvabaduse põhiprintsiipi; |
|
b) |
Euroopa kodakondsuse tunnetamise tugevdamine ning teadlikkuse tõstmine üleeuroopalise tähtsusega ühise kultuuripärandi suhtes; |
|
c) |
soodustades suuremat teadlikkust jätkusuutliku arengu toetamise olulisusest; |
|
d) |
kinnitades Euroopa kultuurikoostöö programmi tähtsust, mille eesmärk on edendada vastastikust mõistmist, sotsiaalset hõlvamist ja sallivust Euroopa Liidus; |
|
e) |
aidates kõrvaldada diskrimineerimist soo, rassi või etnilise päritolu, religiooni või tõekspidamiste, puude, vanuse või seksuaalse orientatsiooni alusel; |
|
f) |
julgustades Euroopa kodanike kultuuriteadvust, tugevdades hariduse ja kultuuri koostööd ühise eesmärgi nimel; |
|
g) |
edendades Euroopas kultuurilist ja keelelist mitmekesisust selle kõikides vormides. |
Kultuurikoostöös kolmandate riikidega pööratakse erilist tähelepanu programmi ja ühenduse poliitika järjepidevusele ja vastastikusele täiendavusele.
Artikkel 14
Järelevalve ja hindamine
1. Komisjon kindlustab programmi regulaarse järelevalve. Järelevalve- ja hindamisprotsessi tulemusi võetakse programmi ellurakendamisel arvesse.
Järelevalve hõlmab iseäranis lõike 4 punktides a ja c nimetatud aruannete koostamist.
Programmi eriotstarbelised eesmärgid võib järelevalvearuande tulemuste põhjal üle vaadata vastavalt asutamislepingu artiklis 251 määratletud menetlusele.
2. Komisjon kindlustab programmi regulaarse, välise ja iseseisva hindamise.
3. Programmi hindamisel tuleb võtta arvesse käesolevas otsuses sõnastatud eesmärke, et tagada nende saavutamine.
4. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteele ning regioonide komiteele:
|
a) |
väljaspool komisjoni koostatud sõltumatu hindamise vahearuande saavutatud tulemuste ja käesoleva programmi elluviimise kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete aspektide kohta hiljemalt 31. detsembriks 2010; |
|
b) |
teatise käesoleva programmi jätkamise kohta hiljemalt 31. detsembriks 2011; |
|
c) |
väljaspool komisjoni koostatud sõltumatu järelhinnangu aruande hiljemalt 31. detsembriks 2015. |
Artikkel 15
Ülemineku sätted
Enne 2006. aasta 31. detsembrit alustatud tegevusi vastavalt otsustele nr 508/2000/EÜ või nr 792/2004/EÜ hallatakse kuni nende lõppemiseni kooskõlas nende otsuste sätetega.
Otsuse nr 508/2000/EÜ artiklis 5 ette nähtud komitee asendatakse käesoleva otsuse artiklis 10 ette nähtud komiteega.
Artikkel 16
Jõustumine
Käesolev otsus jõustub 20. päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
...
Euroopa Parlamendi nimel
president
Nõukogu nimel
eesistuja
(1) ELT C 164, 5.7.2005, lk 65 .
(2) Euroopa Parlamendi 25. oktoobri 2005. aasta seisukoht.
(3) EÜT L 99, 20.4.1996, lk 20.
(4) EÜT L 291, 24.10.1997, lk 26.
(5) EÜT L 305, 8.11.1997, lk 31.
(6) EÜT L 63, 10.3.2000, lk 1.
(7) EÜT C 162, 6.7.2002, lk 5.
(8) EÜT C 13, 18.1.2003, lk 5.
(9) EÜT C 72 E, 21.3.2002, lk 142 .
(10) EÜT C 293 E, 28.11.2002, lk 105.
(11) ELT C 300 E, 11.12.2003, lk 156.
(12) ELT C 76 E, 25.3.2004, lk 459.
(13) EÜT L 166, 1.7.1999, lk 1 .
(14) ELT L 138, 30.4.2004, lk 40 .
(15) EÜT C 172, 18.6.1999, lk 1.
(16) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.
(17) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(18) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ, Euratom) nr 1261/2005 (ELT L 201, 2.8.2005, lk 3).
LISA
I. Tegevuste ja sündmuste kirjeldus
1. Esimene osa: toetus kultuurialastele tegevustele
1.1. Mitmeaastased koostöövõrgud
Programm toetab kestvaid ja struktureeritud kultuurialaseid mitmeaastaseid koostöövõrke Euroopa kultuuritöötajate vahel. Selle toe eesmärgiks on toetada võrkusid nende algus- või struktureerimisfaasis või nende geograafilise laienemise faasis. Neil aidatakse ennast sisse seada tuginedes kestvale aluspõhjale ja saavutada rahalist autonoomiat.
Iga võrk koosneb vähemalt kuuest tegijast neljalt erinevalt maalt, kes osalevad programmis. Selle eesmärgiks on koondada sama või erinevate sektorite kultuuriinimesi ümber erinevate mitmeaastaste tegevuste või projektide, mis võivad olla kas valdkonnasisese või valdkondadevahelise iseloomuga, kuid mis peavad taotlema ühist eesmärki. Iga võrgu puhul peab olema üks juhtiv pool, kes esindab teisi osalejaid ja kes on komisjoni ees vastutav.
Iga võrk näeb ette paljude struktureeritud ja mitmeaastaste kultuurialaste tegevuste realiseerimise. Kõnealuseid tegevusi tuleb ellu viia kogu ühenduse rahastamise kestuse ajal. Neil peab olema vähemalt kaks eriotstarbelistest eesmärkidest, mis on toodud artikli 3 lõike 2 punktides a-c . Nendele võrkudele , mis arendavad tegevusi, mis vastavad kõigile kolmele eesmärgile juba mainitud artikli 3 lõike 2 punktides a-c , antakse eelisõigus.
Võrgud valitakse pärast konkursi korraldamist vastavalt finantsmäärusele ja selle rakendamismeetmetele. Sellega seoses võetakse valiku tegemisel muu hulgas arvesse koostööpartnerite tunnustatud professionaalsust nende tegevusvaldkonnas, nende finantssuutlikkust ja teovõimet kavandatud meetmete rakendamiseks, samuti nende meetmete kvaliteeti ja vastavust artiklis 3 sätestatud programmi üld- ja erieesmärkidele.
Võrgud peavad põhinema koostöökokkuleppele, st ühisele dokumendile, millel on ühes osalevas riigis juriidiline vorm ja millele on alla kirjutanud kõik kaasorganiseerijad.
Ühenduse toetus ei või ületada 70% projekti eelarvest ja tal on vähenev iseloom. Toetus ei või ületada 500 000 eurot aastas. Toetust antakse mitte vähem kui kolmeks ja mitte rohkem kui viieks aastaks. Selle ajavahemiku kestel võib kaaskorraldajaid asendada tingimusel, et eesmärk ja esindatud riikide arv jäävad samaks.
Umbes 29% programmi kogu eelarvest kulutatakse sarnastele toetustele.
1.2. Koostöötegevused
Programm toetab valdkonnasiseseid või valdkondadevahelisi tegevusi kultuurikoostöö vallas Euroopa tegijate vahel. Eelistatud on loovus ja uuendus ning eriti üleeuroopalise tähtsusega kultuuripärandi säilitamist ja sellealaseid teadmisi levitavad projektid. Iseäranis julgustatakse ettevõtmisi, mille eesmärgiks on uurida koostöövõimalusi, et arendada neid pikemas perspektiivis.
Kõik tegevused tuleb välja töötada ja ellu rakendada partnerluse raames vähemalt kolme kultuuritöötaja vahel kolmest erinevast osalevast riigist, kultuuritöötajad võivad olla ühest või mitmest sektorist.
Tegevused valitakse välja pärast konkursi korraldamist vastavalt finantsmäärusele ja selle rakendamismeetmetele. Sellega seoses võetakse valiku tegemisel muu hulgas arvesse koostööpartnerite tunnustatud professionaalsust nende tegevusvaldkonnas, nende finantssuutlikkust ja teovõimet kavandatud meetmete rakendamiseks, samuti nende meetmete kvaliteeti ja vastavust artiklis 3 sätestatud programmi üld- ja erieesmärkidele.
Ühenduse toetus ei või ületada 70% projekti eelarvest. Toetus ei või olla väiksem kui 30 000 eurot aastas ega suurem kui 200 000eurot aastas. Toetust antakse 12 kuni 24 kuulise perioodi vältel.
Selle meetme jaoks seatud tingimusi, mis puudutavad nii projektide esitamisel nõutavat miinimumarvu osapooli kui ka ühenduse toetuse miinimum- ja maksimummäära, võib kohandada ilukirjandusliku tõlke iseloomulikku eripära arvestades.
Umbes 30% programmi kogu eelarvest kulutatakse sarnastele toetustele.
1.3. Spetsiaalsed tegevused
Programm toetab samuti spetsiaalseid tegevusi. Kõnealused tegevused on erilised sellepärast, et need peavad katma olulise dimensiooni ja ulatuse, neil peab olema märkimisväärne mõju Euroopa rahvastele ja nad peavad aitama kaasa mõistmisele, et kuulutakse ühte kogukonda, samuti peavad nad aitama kaasa liikmesriikide kultuurilise paljususe taju kasvule, kultuuridevahelisele ning rahvusvahelisele dialoogile. Neil peab olema vähemalt kaks eriotstarbelistest eesmärkidest, mis on ära toodud käesoleva otsuse artikli 3 lõike 2 punktides a-c .
Kõnealused spetsiaalsed tegevused aitavad samuti kaasa ühenduse kultuurialase tegevuse nähtavamaks muutmisele ja meie kontinendi kultuuri mõju suurendamisele.
“Spetsiaalsete tegevuste” näitena võib tuua auhindade jagamised, mis valgustavad loomeinimesi, teoseid ja tegemisi kultuuri- ning kunstimaastikul, tutvustavad neid väljaspool riigipiire ja soodustavad seega mobiilsust ja vahetusi, näiteks Prix Europa eeskujul .
Märkimisväärne toetus eraldatakse ka “Euroopa kultuuripealinnade” projekti raames, et aidata kaasa nende tegevuste ellurakendamisele, mis asetavad rõhu Euroopa nähtavamaks muutmisele ja üleeuroopalisele kultuurialasele koostööle.
Samuti võidakse selles raamistikus eraldada toetusi koostöötegevustele kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, nii nagu seda näeb ette artikli 5 lõige 2 ja artikkel 6.
Üleval toodud näited ei ammenda nende tegevuste nimekirja, mida võidakse programmi antud allharuga toetada.
Erimeetmete valikutingimused sõltuvad konkreetsest meetmest. Rahalist toetust antakse taotlusvooru ja pakkumismenetluse alusel, välja arvatud finantsmääruse artiklites 54 ja 168 osutatud juhtudel. Samuti võetakse arvesse iga meetme vastavust artiklis 3 sätestatud programmi üldeesmärgile ja erieesmärkidele.
Ühenduse toetus ei või ületada 60% projekti eelarvest.
Umbes 16% programmi kogu eelarvest kulutatakse sarnastele toetustele.
2. Teine osa: nende euroopa organisatsioonide toetamine, mis on euroopa tasandil tegevad kultuurivaldkonnas ja nende tegevuste toetamine, mille eesmärgiks on kaitsta ja mälestada peamisi paiku ja arhiive, millel on side sundasumisele saatmistega
Seda toetust eraldatakse toimimistoetuse vormis, mis on suunatud kultuurivaldkonnas Euroopa üldhuvi taotleva asutuse pideva tööprogrammi kulutuste kaasfinantseerimisele või eesmärgile, mis kuulub Euroopa Liidu poliitika raamistikku selles valdkonnas.
On kindlaks määratud, et toetusi väljastatakse igaaastaste avalike konkursside baasil.
Umbes 14% programmi kogu eelarvest kulutatakse sellele osale.
Euroopa kultuurihuvi organisatsioonide toimimise toetamine
Asutused, mis tegutsevad kultuurikoostöö nimel, võivad saada toetust mõnel järgmisel viisil:
|
— |
kindlustades esindamisfunktsioonid ühenduse tasandil; |
|
— |
kogudes või levitades informatsiooni, mis soodustab ühenduse üleeuroopalist kultuurikoostööd; |
|
— |
ühendades Euroopa tasandil kultuurivaldkonnas tegutsevaid organisatsioone; |
|
— |
osaledes kultuurikoostöö projektide elluviimisel; |
|
— |
olles Euroopa “kultuurisaadiku” rollis, näiteks Euroopa Liidu Noorteorkestri eeskujul. |
Kõnealustel asutustel peab olema tõeline Euroopa dimensioon. Sellest lähtuvalt peavad nad korraldama oma tegevust Euroopa tasandil, kas üksinda või erinevate assotsiatsioonide koostöö vormis, ning nende struktuur (registreerunud liikmed) ja tegevused peavad leidma potentsiaalset vastukaja terves Euroopa Liidus või katma vähemalt seitset Euroopa riiki.
Kõnealuste tegevustoetuste saajad valitakse pärast avalikku konkurssi. Valik sooritatakse asutuse tööprogrammi vastavuses olevuse baasil eriotstarbeliste eesmärkidega, mis on toodud artiklis 3. Väljavalitud asutustega võib sõlmida mitmeaastased partnerluse raamkokkulepped.
Eraldatud toimimistoetuse summa lisa selle osa kohaselt ei tohi ületada 80% asutuse lubatavatest kulutustest aasta jooksul, milleks toetus on eraldatud.
3. Kolmas osa: analüüsitegevuse ja teabe kogumise ning levitamise, samuti esiletõstmistegevuse toetamine kultuurikoostöö valdkonnas
Umbes 5% programmi kogu eelarvest kulutatakse sellele osale.
3.1. Analüüsitegevuse toetamine kultuurialase koostöö valdkonnas
Programm toetab uuringute läbiviimist ja analüüsitegevust kultuurialase koostöö valdkonnas. Kõnealuse toetuse eesmärgiks on suurendada informatsiooni kogust ja arvulisi andmeid kultuurialase koostöö kohta Euroopa tasandil, eriti selles osas, mis puudutab kultuuriinimeste mobiilsust, kunstiteoste ja kultuuri- ning kunstitoodete ringlust ja kultuuridevahelist dialoogi.
Selle osa raames võidakse toetada uuringuid ja analüüsitegevust, mis aitavad suurendada teadmisi üleeuroopalise kultuurialase koostöö fenomeni kohta ja luua soodne pinnas tema arenemiseks. Iseäranis tuleb julgustada tegevusi, mille eesmärgiks on statistiliste andmete kogumine ja analüüsimine.
3.2. Teabe kogumise ning levitamise , samuti esiletõstmistegevuse toetamine kultuurikoostöö valdkonnas
Programm toetab teabe kogumist ja levitamist , samuti esiletõstmistegevusi Internetis väljaarendatava vahendi kaudu, mis on suunatud kultuurispetsialistide vajadustele üleeuroopalise kultuurikoostöö valdkonnas.
Kõnealune vahend peab võimaldama kogemuste ja edukaks osutunud praktika vahetusi, informatsiooni levikut kultuurialaste programmide kohta ja üleeuroopalise kultuurialase koostöö kohta laias mõttes.
3.3. Kultuuri kontaktpunktide toetamine
Et kindlustada programmi praktilise teabe eesmärgikohane, efektiivne ja asukohalähedane levik, näeb see osa ette “kultuuri kontaktpunktide” toetamise. Need asutused, mis tegutsevad riiklikul tasandil, rajab komisjon koostöös liikmesriikidega vabatahtlikkuse alusel: kui see on otstarbekas, asuvad need asutused vastavate riikide pealinnades komisjoni esindustega samades ruumides.
Kultuuri kontaktpunktide ülesanded on järgmised:
|
— |
kindlustada programmi tutvustamine; |
|
— |
lihtsustada juurdepääsu programmile ja julgustada võimalikult suure hulga kultuuriinimeste ja kultuuritöötajate osalemine tegevustes tänu informatsiooni efektiivsele levitamisele; |
|
— |
kindlustada erinevate institutsioonide vahel tõhus võrgustik, mis toetab liikmesriikide kultuurisektorit, aitab seega kaasa programmi tegevuste täiendamisele ja riiklike meetmete toetamisele; |
|
— |
kindlustada sobival tasandil programmis osalejate vahel informatsiooni levik ja kontaktid ja samuti teiste ühenduse programmide vahel, mis on avatud kultuurialastele projektidele. |
II. Programmi haldamine
Programmi rahalised allikad võivad samuti katta tegevuste kulud, mis on seotud ettevalmistuse, järelevalve, kontrolli, auditi ja hindamisega; kulud, mis on otseselt vajalikud programmi haldamiseks ja selle eesmärkide realiseerimiseks, iseäranis mõeldakse nende all uuringuid, koosolekuid, informatsiooni- ja avaldamistegevusi, kulutusi, mis on seotud infovahetuseks väljatöötatud arvutivõrkudega ning kõiki teisi administratiivseid ja tehnilisi lisakulutusi, mida komisjon võib programmi haldamiseks kasutada.
III. Kontroll ja audit
Projektidele, mis on valitud vastavalt artikli 12 lõikes 1 kirjeldatud protseduurile, on paika pandud auditisüsteem näidise alusel.
Toetuse saaja annab komisjoni käsutusse kõikide sooritatud kulutuste kohta tõendusmaterjalid 5-aastase perioodi vältel alates viimasest maksmisest. Toetuse saaja jälgib seda, et tõendusmaterjalid, mida säilitavad tema partnerid või liikmed oleksid komisjonile kättesaadavad.
Komisjonil on õigus, kas otseselt oma ametnike vahendusel või mõne teise tema valitud välise kvalifitseeritud asutuse vahendusel, korraldada audit toetusrahade kasutamise kohta. Auditeid võib korraldada terve lepingu kehtivuse aja vältel ja 5-aastase perioodi vältel alates toetuse vahesumma maksmise kuupäevast. Vajaduse korral võivad auditi tulemused viia komisjoni rahatagasinõudmise otsusteni.
Komisjoni personalil ja samuti komisjoni volitatud välistel isikutel on ligipääsu õigus iseäranis kasusaaja büroole, kui ka kogu vajalikule informatsioonile, kaasa arvatud elektroonilisel kujul, et viia edukalt läbi audit.
Nii Kontrollikojal kui ka Euroopa Pettusevastase Võitluse Ametil (OLAF) on samad õigused mis komisjonil, iseäranis juurdepääsuõigus.
Et kaitsta Euroopa Ühenduse rahalisi huvisid pettuste ja teiste ebakorrapärasuste eest, on komisjonil käesoleva programmi raames õigus viia koha peal läbi kontrolle ja inspektsioone vastavalt nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (1). Vajaduse korral viib Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) läbi juurdlusi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1073/1999 (2).
IV. TEABE-, SIDEPIDAMIS- JA ESILETÕSTMISTEGEVUSED
1. Komisjon
Komisjon võib korraldada seminare, konverentse või koosolekuid eesmärgiga lihtsustada programmi ellurakendamist, tegeleda teavitamise, avaldamise ja sobivate levitamis- ja esiletõstmistegevustega , samuti programmi järelevalve ja hindamisega. Kõnealuseid tegevusi võib finantseerida toetuste abil, riigihankemenetluse baasil või korraldab ja finantseerib neid otseselt komisjon ise.
2. Kontaktpunktid
Komisjon ja liikmesriigid korraldavad ja tugevdavad vabatahtlikul baasil programmi ellurakendamiseks vajamineva informatsiooni vahetamist kultuuri kontaktpunktide vahendusel, mis toimivad riiklikul tasandil rakendusasutustena, kooskõlas finantsmääruse artikli 54 lõike 2 punktiga c ja lõikega 3.
V. Üldeelarve jagunemine
Programmi aastaeelarve jagunemine
|
|
Eelarve protsent |
|
Osa 1 (toetus projektidele) |
Umbes 75% |
|
— mitmeaastased koostöövõrgud |
Umbes 29% |
|
— koostöötegevused |
Umbes 30% |
|
— spetsiaalsed tegevused |
Umbes 16% |
|
Osa 2 (toetus organisatsioonidele) |
Umbes 14% |
|
Osa 3 (analüüs ja teave) |
Umbes 5% |
|
Kõik tegevusega seonduvad kulutused |
Umbes 94% |
|
Programmi haldamine |
Umbes 6% |
P6_TA(2005)0398
MEDIA 2007 ***I
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus toetusprogrammi rakendamise kohta Euroopa audiovisuaalsektoris (MEDIA 2007) (KOM(2004)0470 - C6-0093/2004 - 2004/0151(COD))
(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2004)0470) (1); |
|
— |
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2, artikli 157 lõiget 3 ja artikli 150 lõiget 4, mille alusel komisjon Euroopa Parlamendile ettepaneku esitas (C6-0093/2004); |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 51; |
|
— |
võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni raportit ning väliskomisjoni, eelarvekomisjoni, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni, kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjadekomisjoni ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamust (A6-0278/2005), |
|
1. |
kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks; |
|
2. |
juhib tähelepanu asjaolule, et komisjoni õigusakti ettepanekus sisalduvad 2006. aastale järgneva perioodi assigneeringud sõltuvad otsusest järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kohta; |
|
3. |
palub komisjonil esitada pärast järgmise mitmeaastase finantsraamistiku vastuvõtmist vajaduse korral ettepanek programmi võrdlussumma korrigeerimiseks; |
|
4. |
palub komisjonil asi uuesti Euroopa Parlamenti saata, kui ta kavatseb ettepanekut oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada; |
|
5. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile. |
(1) ELTs seni avaldamata.
P6_TC1-COD(2004)0151
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 25. oktoobril 2005 eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr .../2005/EÜ toetusprogrammi rakendamise kohta Euroopa audiovisuaalsektoris (MEDIA 2007)
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduste asutamislepingut, ja eriti artikli 157 lõiget 3 ning artikli 150 lõiget 4,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut,
võttes arvesse Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust (1),
võttes arvesse regioonide komitee arvamust (2),
toimides asutamislepingus artiklis 251 sätestatud korras (3),
ning arvestades, et:
|
(1) |
Euroopa audiovisuaalsektoril on tähtis roll Euroopa kodanikkonna kujundamisel, eriti noorte seas, sest see on tänapäeval Euroopa Liidu ühiste, põhi-, ühiskondlike ja kultuuriliste väärtuste üks peamisi kandjaid. Euroopa Liidu toetuse eesmärk on võimaldada audiovisuaalsektoril tugevdada kultuuridevahelist dialoogi, suurendada Euroopa kultuuride teadlikkust üksteisest ning arendada Euroopa kodanikkonna väljakujundamise käigus oma poliitilist, kultuurilist, sotsiaalset ja majanduslikku potentsiaali. Toetuse eesmärgiks on ühtlasi sektori konkurentsivõime tugevdamine ja eriti rahvusüleste teoste osa suurendamine Euroopa turul. |
|
(2) |
Samuti on vajalik edendada kodanikuaktiivsust, tagada senisest otsustavamalt inimväärikuse põhimõtte austamine, edendada naiste ja meeste võrdõiguslikkust ning võidelda diskrimineerimise ja kõikide sotsiaalse tõrjumise vormide, eriti rassismi ja ksenofoobia vastu. |
|
(3) |
Naiste kasvav osakaal ja mõju audiovisuaalsektoris võib tuua kaasa muudatusi käsitletavasse teemaderingi ja suurendada naissoost auditooriumi huvi, olles samas soolise võrdõiguslikkuse seisukohast ülioluline ühiskonna jaoks tervikuna. |
|
(4) |
Euroopa Liidu toetus audiovisuaalsektoris tugineb asutamislepingu artiklis 151 mainitule, mis sätestab, et:
|
|
(5) |
Ühenduse toetus audiovisuaalsektorile sobitub ka Euroopa Ülemkogu 23. ja 24. märtsi 2000. aasta Lissaboni kohtumisel määratletud uute Euroopa Liidu strateegiliste eesmärkide konteksti, mille kohaselt on vaja teadmistepõhise majanduse raames edendada koolitust, suurendada tööhõivet ning tugevdada majandusreforme ja sotsiaalset ühtekuuluvust. Oma järeldustes nentis Ülemkogu, et “Euroopa kultuurilist mitmekesisust ära kasutades ja seda ühtseks võrgustikuks liites, loovad kõnealuse valdkonna ettevõtjad lisaväärtust”. Sellist lähenemist kinnitati ka Euroopa Ülemkogu 20. ja 21. märtsi 2003. aasta Brüsseli kohtumise järeldustes. |
|
(6) |
Toetus audivisuaalsektoris rajaneb suurele kogemusele, mis on omandatud programmide MEDIA I, MEDIA II, MEDIA Plus ja MEDIA - koolitus (4) kasutamisel, ja mis on soodustanud audiovisuaaltööstuse arengut alates 1991. aastast. Seda kogemust rõhutati eriti eelpool mainitud programmide hindamise raames (5). |
|
(7) |
Kogemus tõestas, et ühismeetmed peavad keskenduma eriti:
ja Euroopa audiovisuaalsektori turu killustatuse ületamiseks on esmatähtis edendada digitaalseid teenuseid ja üleeuroopalisi katalooge. |
|
(8) |
MEDIA programm peaks toetama autoreid (nt stsenariste ja režissööre) loomeprotsessis ning ergutama neid uute kunstivõtete arendamisel ja kasutuselevõtmisel, et muuta Euroopa audiovisuaalsektorit uuendusmeelsemaks. |
|
(9) |
Filmide digiteerimisel on rohkem kui üks platvorm ja platvormide valik sõltub erinevatest eesmärkidest, kasutajatest ja vajadustest. MEDIA programmi katseprojektide põhjal saaks vastavalt audiovisuaalsektori vajadustele uusi standardeid luua. |
|
(10) |
Ettevalmistav algatus “i2i Audiovisual: majanduskasv ja audiovisuaalsektor”, mis täiendas programme MEDIA Plus ja MEDIA-koolitus, tähistas olulist edusammu ühenduse audiovisuaalsektori toetamise poliitikas. Selle eesmärk oli eelkõige kõnealuse sektori väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate rahastamisprobleemide leevendamine. Algatuse “i2i Audiovisual: majanduskasv ja audiovisuaalsektor” hindamine kinnitas, et see vastas üldiselt sektori vajadustele, ning näitas, et ühendus peab vastavat tegevust jätkama, kuid tegi selgeks, et edaspidi tuleks täpsemalt silmas pidada sektori erivajadusi. |
|
(11) |
Euroopa audiovisuaalsektorit iseloomustab märkimisväärne valmisolek kasvuks, uuendusteks ja kiireks arenguks, kultuurilisest ja keelelisest mitmekesisusest tingitud turu killustatus ning sellest tulenevalt suur hulk keskmise suurusega, väikseid ja väga väikseid krooniliselt alarahastatud ettevõtjaid. Euroopa Liidu toetuse rakendamisel tuleb arvestada audiovisuaalsektori eripära ning tagada, et haldus- ja rahastamismenetlused on proportsionaalsed nendega seotud toetussummadega ning võimalikult lihtsustatud ning kohandatud seatud eesmärkidele ja sektori tavadele ja vajadustele. Eelkõige tuleb lihtsustamise raames lühendada ajavahemikku projektide kavandamise ja nende avalikkusele kättesaadavaks tegemise vahel. |
|
(12) |
Audiovisuaalsektori laenude rahastamisele spetsialiseerunud ettevõtjate peaaegu täielik puudumine on üks konkurentsi peamisi takistusi terves Euroopa Liidus. |
|
(13) |
Kõik selle programmi raames võetavad meetmed peavad olema kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste harta ja eriti selle artikliga 11, mis käsitleb sõnavabadust ja massiteabevahendite mitmekesisust. |
|
(14) |
Komisjon ja liikmesriigid peaksid üle vaatama audiovisuaalsektori toetusmeetmete ja eelkõige ettevalmistava i2i-algatuse tulemused, et teha kindlaks, millisel määral võib tulevane toetus lihtsustada spetsiaalselt väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele suunatud toodete arengut laenude rahastamise valdkonnas. |
|
(15) |
Kui liikmesriikides on riiklike audiovisuaalprojektide toetamiseks ja erakapitali kaasamiseks arendatud välja vastavaid laenude rahastamise süsteeme, oleks vajalik uurida, kuidas saaks selliseid süsteeme kasutada MEDIA 2007 abil rahvusüleste Euroopa projektide toetamiseks. |
|
(16) |
Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklis 3 sätestatakse, et kõikide nimetatud artiklis osutatud meetmete puhul on ühenduse eesmärk meeste ja naiste ebavõrdsuse kaotamine ja võrdõiguslikkuse edendamine ning asutamislepingu artiklis 13 osundatakse, et ühendust astub vajalikke samme, et võidelda diskrimineerimisega soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel. Käesolevas programmis võetakse ka arvesse vajadust tagada puuetega inimestele võimalus audiovisuaalsetest teostest osa saada, eelkõige erivajaduste ja kuulmispuuetega inimeste puhul. |
|
(17) |
Euroopa põhiseaduse lepingu artiklis II-82 sätestatakse, et Euroopa Liit austab kultuurilist ja keelelist mitmekesisust, ning seepärast on tarvis pöörata tähelepanu väiksemate liikmesriikide ja erinevate keelealadega liikmesriikide erivajadustele. |
|
(18) |
Euroopa audiovisuaalsektori turu suurem läbipaistvus ja parem teabelevi võivad muuta kõnesoleva sektori ettevõtjaid ning eriti väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid konkurentsivõimelisemaks. Suurem läbipaistvus ja parem teabelevi aitavad mõista sektori võimalusi ja suurendavad erainvestorite kindlustunnet. Need lihtsustavad samuti ühenduse meetmete hindamist ja edasiste meetmete kavandamist. Euroopa Liidu osalemine Euroopa Audiovisuaalsektori Vaatluskeskuse töös peaks soodustama nende eesmärkide saavutamist. |
|
19) |
25 liikmesriigiga Euroopa Liidus on Eurooopa filmitööstuse konkurentsivõime parandamise peamiseks vahendiks saamas tõhus koostöö. Seetõttu tuleb rohkem toetada kogu ELi haaravaid võrgustikke kõigil MEDIA-programmi tasandeil (koolitus, arendus, levi ja müügiedendus). Eelkõige kehtib see pärast 30. aprilli 2004 liitunud liikmesriikidest pärit osalejatega tehtava koostöö suhtes. Tuleb rõhutada, et kõigi audiovisuaalsektori osalejate vaheliste koostööstrateegiate juures peab arvestama Euroopa Ühenduse konkurentsiõigust. |
|
(20) |
Väga oluline on kinokunsti rahaline toetamine Euroopa, riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil, et ületada selle valdkonna struktuurilised raskused ning võimaldada Euroopa audiovisuaalsektoril vastata üleilmastumise väljakutsetele. Avaliku sektori toetuskavad peaksid olema kooskõlas asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktiga d ja artikli 151 lõikega 4 ning neid ei tohiks rahvusvaheliste kaubandusläbirääkimiste raames liberaliseerida. |
|
(21) |
Euroopa Liidu läbirääkijariigid ja Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisteks olevad EFTA riigid on vastavalt nimetatud riikidega sõlmitud kokkulepetele tunnustatud võimalike ühenduse programmides osalejatena. |
|
(22) |
Tuleb tugevdada koostööd MEDIA programmi ja Eurimagesi vahel, kuid see ei tohiks viia nende rahastamise ja juhtimise ühendamiseni. |
|
(23) |
Euroopa Ülemkogu võttis19.-20. juuni 2003.aasta Thessaloniki kohtumisel vastu “Lääne-Balkani riikide tegevuskava: liikudes Euroopa integratsiooni suunas”, milles nähakse ette, et programmid peaksid olema avatud stabiliseerumise protsessi riikidele kokkulepete alusel, mis on allkirjastatud ühenduse ja nimetatud riikide vahel. |
|
(24) |
Teised Euroopa riigid, kes osalevad “Piiriülese televisiooni Euroopa konventsioonis” on Euroopa audiovisuaalse ruumi koostisosaks ja seetõttu on neil kutsumus osaleda käesolevas programmis lisatoetuste korral vastavalt tingimustele, mis kehtivad poolte kokkuleppel; nimetatud riigid peavad suutma, kui nad seda soovivad, vastavalt eelarve kaalutlustele või nende audiovisuaaltööstuse prioriteetidele, osalema programmis või kasutama piiratud koostöövarianti lisatoetuse ja spetsiifiliste meetmete alusel osapoolte vahelisel kokkuleppel. |
|
(25) |
Koostöö arenenud Euroopa-väliste kolmandate riikidega, mis põhineb vastastikuse huvi ja tasakaalu põhimõttel, võib luua uue lisaväärtuse edendamise, turule pääsu, jaotamise, levitamise ja neis maades Euroopa teoste kasutamise vallas Euroopa audiovisuaaltööstuses; taolist koostööd tuleb arendada lisatoetuste ja spetsiifiliste meetmete alusel osapoolte vahelisel kokkuleppel. |
|
(26) |
Kohandatud meetmed peavad olema rakendatud selleks, et ära hoida ebakorrapärasust ja pettust, fondide raha raiskamist ja seadusvastaselt kasutamist. |
|
(27) |
Käesolev otsus kehtestab kogu programmi kestuseks eelarve, mis põhineb Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 6. mai 1999. aasta institutsioonidevahelisele kokkuleppe eelarvemenetluse parandamise ja eelarvedistsipliini kohta (6) punktidele 33 ja 34. |
|
(28) |
Käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleb vastu võtta kooskõlas nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (7). |
|
(29) |
Tuleb vastu võtta meetmed, mis käsitlevad üleminekut otsusega 2000/821/EÜ ja otsusega nr 163/2001/EÜ kehtestatud programmide ja käesoleva otsusega kehtestatud programmi vahel. |
OTSUSTAVAD:
Peatükk 1
Üldeesmärgid ja eelarve
Artikkel 1
Programmi eesmärgid ja prioriteedid
1. Käesoleva otsusega kehtestatakse aastateks 1. jaanuar 2007 kuni 31. detsember 2013Euroopa audiovisuaalsektori toetusprogramm, edaspidi “programm”.
2. Audivisuaalsektoril on oluline osa Euroopa ühiste, põhi-, ühiskondlike ja kultuuriliste väärtuste edendamisel ja õitsengul ning kõrge kvalifikatsioonitasemega tulevikule suunatud töökohtade loomisel. Sektori loomingulisus on oluline faktor konkurentsivõime ja avalikkuse huvi tagamisel. Programmi eesmärk on audiovisuaalsektorit majanduslikult tugevdada, et viimane saaks paremini täita talle pandud kultuurilisi ülesandeid, arendades väärtusliku ja ligipääsetava pärandiga elujõulist ja mitmekesise sisuga tööstusharu.
Programmi põhieesmärgid on:
|
a) |
säilitada ja edendada Euroopa keelelist ja kultuurilist mitmekesisust ning kinematograafilist ja audiovisuaalset pärandit, tagada kõigi Euroopa kodanike juurdepääs sellele, edendada massiteabevahendite mitmekesisust ja sõnavabadust ning soodustada kultuuridevahelist dialoogi nii Euroopa Liidu sees kui Euroopa Liidu ja tema naabrite vahel ; |
|
b) |
suurendada tõhusama osalejate vahelise koostöö abil Euroopa audiovisuaalsete teoste ringlust Euroopa Liidu sees ja väljaspool Euroopa Liitu; |
|
c) |
tugevdada vastava valdkonna töötajate suhete tihendamise abil Euroopa audiovisuaalsektori ja audiovisuaalsete teoste konkurentsivõimet tööhõivet edendavatel Euroopa ja rahvusvahelistel turgudel . |
3. Eesmärkide saavutamisel toetab programm:
|
a) |
kompetentsete oskuste omandamist ja täiustamist audiovisuaalses valdkonnas ning Euroopa audiovisuaalsete teoste arendamist; |
|
b) |
Euroopa audiovisuaalsete teoste levitamist ja edendamist; |
|
c) |
pilootprojekte, mille eesmärgiks on programmi kohandamine vastavalt turu arengule. |
4. Lõikes 3 sätestatud interventsiooni valdkonna prioriteedid on järgmised:
|
a) |
julgustada audiovisuaalsektoris Euroopa audiovisuaalse kinematograafilise pärandi loomist ja levitamist; |
|
b) |
Euroopa audiovisuaalsektori rahastamis- ja tootmisstruktuuri tugevdamine, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate osas; |
|
c) |
vähendada Euroopa audiovisuaalsel turul ebavõrdsust suurte tootmisvõimsustega maade ja nõrga tootmisvõimsustega maade või piirkondade vahel; |
|
d) |
digiteerimisega seotud turuarengute jälgimine ja toetamine, mh atraktiivsete Euroopa digiteeritud filmide kataloogide loomise edendamine; |
|
e) |
Euroopa audiovisuaalsete teoste müügiedendus. |
Artikkel 2
Eelarve
1. Suunavaks finantsraamistikuks käesoleva programmi elluviimiseks artikli 1 lõikes 1 määratletud seitsmeaastasel perioodil alates 1. jaanuarist 2007 on ette nähtud 1 055 000 000 eurot.
2. Iga-aastased assigneeringud kinnitatakse eelarvepädeva asutuse poolt finantsperspektiivi piires.
3. Kui programmi kestust erandkorras muudetakse, järgitakse esialgu kindlaksmääratud summa muutmisel rangelt proportsionaalsuse põhimõtet.
Peatükk 2
Audiovisuaalse tootmise spetsiifilised eesmärgid
Artikkel 3
Kompetentsete oskuste omandamine ja täiustamine audiovisuaalses valdkonnas
Programmi spetsiifilised eesmärgid, mis puudutavad kompetentsete oskuste omandamist ja täiustamist audiovisuaalses valdkonnas, on:
|
1. |
Kindlustada arengu-, tootmis-, levitamis- ja edendamisvaldkonnas Euroopa audiovisuaalala spetsialistide kompetentsus, et parandada Euroopa audiovisuaalsete teoste kvaliteeti ja potentsiaali. Programm toetab muuhulgas järgmised meetmeid:
|
Peale selle tuleb kindlustada teiste maade spetsialistide ja koolitajate osalemine korraldajamaa koolitustel, mida on toetatud vastavalt käesoleva artikli punktide a-c raames.
|
2. |
Parandada audiovisuaalse koolitustegevuse Euroopa dimensiooni järgmiselt:
|
|
3. |
Võimaldada uutest liikmesriikidest ja teistest liikmesriikidest, mille audiovisuaalsektori tootmisvõimsus on väike ja/või katavad väikest geograafilist ja/või keelelist ala, pärit audiovisuaalsektori spetsialistidel vastavate stipendiumite abil võtta osa punktis 1 ette nähtud koolitustegevusest. |
Punktides 1-3 loetletud meetmed rakendatakse kooskõlas lisa sätetega.
Artikkel 4
Arendamine
1. Arengusektoris on programmi spetsiifilised eesmärgid järgmised:
|
a) |
toetada toomisprojektide arendamist, mis on määratud Euroopa ja rahvusvahelisele turule ning mis on esitatud sõltumatute tootmisettevõtete poolt; |
|
b) |
toetada rahastamisplaanide väljatöötamist Euroopa tootmisprojektide ja -äriühingute tarvis, eriti ühistootmise rahastamist silmas pidades. |
Punktides (a) ja (b) loetletud meetmed rakendatakse kooskõlas lisa sätetega.
2. Komisjon võtab vajalikud meetmed, et tagada kutsealaste oskuste edendamise valdkonnas toetatud tegevuse ja lõikes 1 nimetatud tegevuse vastastikkune täiendavus.
Peatükk 3
Audiovisuaalse toodangu spetsiifilised eesmärgid
Artikkel 5
Levitamine ja edastamine
Levitamise ja edastamise sektoris on programmi spetsiifilisteks eesmärkideks:
|
a) |
tugevdada Euroopa teoste levitamist, julgustades levitajaid investeerima Euroopa mitte-riiklike filmide kaastootmisse, omandamisse ja tutvustamisse ja looma kooskõlastatud turustusstrateegiaid; |
|
b) |
paremaks muuta Euroopa mitte-riiklike filmide ringlust Euroopa ja rahvusvahelistel turgudel, läbi nende eksporti soodustavate meetmete, läbi nende levitamise kõigil kandjatel ja esitamise saalides; |
|
c) |
edendada Euroopa sõltumatute ettevõtete toodetud audiovisuaalsete teoste piirideülest levikut, julgustades koostööd ühelt poolt edastajate ja teiselt poolt sõltumatute tootjate ja levitajate vahel; |
|
d) |
soodustada Euroopa audiovisuaalsete teoste digiteerimist ja arendada välja konkurentsivõimeline digitaalturg; |
|
e) |
õhutada saale kasutama digitaalse levitamisega kaasnevaid võimalusi; |
|
f) |
soodustada subtiitrimist, mis on kõige odavam viis aidata kaasa Euroopa riikide filmide levitamisele väljaspool riigipiire. |
Punktides (a)-(f) loetletud meetmeid rakendatakse lisas toodud sätete kohaselt.
Artikkel 6
Edendamine
Edendamise valdkonnas on programmi spetsiifilised eesmärgid järgmised:
|
a) |
parendada Euroopa audiovisuaalsete teoste ringlust, tagades Euroopa audiovisuaalsektorile juurdepääsu Euroopa ja rahvusvahelistele tööturgudele; |
|
b) |
parendada Euroopa ja rahvusvahelise avalikkuse juurdepääsu Euroopa audiovisuaalsetele teostele; |
|
c) |
julgustada riiklike organisatsioonide ühiseid meetmeid filmide ja audiovisuaalsete programmide edendamiseks; |
|
d) |
ergutada Euroopa audiovisuaalse ja kinematograafilise pärandi edendamist ning parandada Euroopa ja rahvusvahelise üldsuse juurdepääsu sellele; |
|
e) |
parandada Euroopa digitaalsete audiovisuaalteoste müügiedendust ja turustamist. |
Punktides (a)-(e) loetletud meetmeid rakendatakse lisas toodud sätete kohaselt.
Peatükk 4
Pilootprojektid
Artikkel 7
Pilootprojektid
1. Et tagada programmi kohandamine turu arengutega, eriti seoses info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate sisseviimise ja kasutamisega, võib programm toetada pilootprojekte.
2. Lõike 1 teostamiseks annavad komisjonile nõu tehnilise konsultatsiooni rühmad, mis koosnevad liikmesriikide poolt komisjoni ettepanekul nimetatud ekspertidest.
Peatükk 5
Programmi elluviimise tingimused ja finantssätted
Artikkel 8
Sätted kolmandate riikide suhtes
1. Programm on avatud järgmiste riikide osalejatele, kui nõutavad tingimused on täidetud ja võimaldavad täiendava krediidi maksmist:
|
a) |
EFTA riigid, kes on Euroopa majanduspiirkonna liikmed, vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingu sätetele; |
|
b) |
läbirääkijariigid, kes kasutavad Euroopa Liiduga ühinemiseelset strateegiat, vastavalt üldpõhimõtetele ja nende riikide ühenduse programmides osalemise üldistele tingimustele, mis on paika pandud raamlepingus ja assotsiatsiooninõukogude otsustes; |
|
c) |
Lääne-Balkani maad, vastavalt nende maadega raamlepingute tulemusena määratletud tingimustele nende ühenduse programmides osalemise kohta. |
2. Programm on avatud ka teistele piiriülese televisiooni Euroopa konventsiooni osalisriikidele peale lõikes 1 käsitletute, kes võimaldavad täiendava krediidi maksmist, vastavalt tingimustele, milles lepitakse kokku osapoolte vaheliste lepingutega.
3. Programmi avamisel lõigetes 1 ja 2 käsitletud Euroopa kolmandatele riikidele võib eelnevalt vaadelda nende riikliku seadusandluse ühilduvust ühenduse õigustikuga, kaasa arvatud nõukogu 3. oktoobri 1989. aasta direktiivi 89/552/EMÜ teleringhäälingutegevust käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (8) artikli 6 lõikega 5. Seda sätet ei kohaldata artiklis 3 sätestatud tegevustele.
4. Lisaks on programm täiendavate assigneeringute alusel ja eraldi kokkulepitavatel tingimustel avatud koostööks muude kolmandate riikidega, kes on sõlminud Euroopa Liiduga assotsiatsioonilepingu või koostöölepingu, milles sisalduvad klauslid audiovisuaalsektori kohta. Lõikes 1 osutatud Lääne-Balkani maad ja Euroopa naabruspoliitikasse kaasatud Euroopa riigid , kes ei soovi programmis täies ulatuses osaleda, võivad teha programmiga koostööd käesolevas lõikes sätestatud tingimustel.
Artikkel 9
Finantssätted
1. Vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (9) artikli 114 lõikele 1, võivad programmi kasusaajad olla füüsilised isikud.
Ilma, et see piiraks kokkuleppeid ja konventsioone, milles ühendus on lepingupooleks, peavad programmist kasusaavad ettevõtted olema otseselt või enamusosaluse kaudu liikmesriikide ja/või liikmesriikide kodanike valduses.
2. Vastavalt komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määruse nr (EÜ, Euratom) 2342/2002, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad (10) artikli 176 lõigetele 2 ja 4 võib komisjon otsustada, sõltuvalt kasusaajate iseloomust ja tegevuse laadist, kas neid tuleb tegevuse või tööprogrammi lõpuleviimiseks nõutava kutsealase pädevuse ja kvalifikatsiooni kontrollimisest vabastada.
3. Sõltuvalt tegevuse laadist, võivad finantsabid esineda subsiidiumide (11) või stipendiumite kujul. Komisjon võib määrata ka auhindu programmi raames elluviidud tegevuste või projektide eest. Vastavalt määruse (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 artiklile 181, ja olenevalt tegevuse laadist võib olla lubatud kindlasummaline finantseerimine ja/või ühtse hinnataseme kehtestamine.
4. Abikõlblikkuse kriteeriumide ning taotlejate poolt esitatavate ja täidetavate dokumentide suhtes järgib komisjon proportsionaalsuse põhimõtet.
5. Programmi raames antav finantsabi ei tohi ületada 50% toetatava tegevuse lõplikust maksumusest. Siiski võib lisas sõnaselgelt sätestatud juhtudel ulatuda finantsabi kuni 75%-ni toetatava tegevuse lõplikust maksumusest. Lisaks peavad sellise rahalise abi andmise menetlused olema läbipaistvad ja objektiivsed.
6. Vastavalt kaasfinantseeritud tegevuste olemusele ja nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 112 lõikele 1, võib komisjon käsitleda rahastamiskõlblike kulutustena kulutusi, mis on otseselt seotud toetatava tegevuse läbiviimisega, isegi kui need on osaliselt toetatud kasusaaja poolt enne valikuprotseduuri algust.
7. Vastavalt nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (12) artikli 113 lõikele 1 võib kaasfinantseering olla osaliselt või täielikult natuuras, juhul kui panuse väärtus ei ületa kas tegelikke ja raamatupidamisdokumentidega nõuetekohaselt tõendatud kulutusi, või üldiselt kõnealusel turul aktsepteeritavat hinda.
8. Programmi raames väljastatud summade hüvitamine, MEDIA (1991-2006) programmist tulenevad summad ja valitud projektide poolt kasutamata jäänud summad antakse programmi MEDIA 2007 käsutusse.
Artikkel 10
Käesoleva otsuse rakendamine
1. Komisjon vastutab programmi rakendamise eest vastavalt lisas sätestatud tingimustele.
2. Käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud meetmed allpool nimetatud valdkondades võetakse vastu kooskõlas artikli 11 lõikes 2 sätestatud haldusprotseduuriga:
|
a) |
üldsuunised kõigile lisas kirjeldatud meetmetele: |
|
b) |
pakkumisettepaneku sisu, projektide valiku kriteeriumide ja protseduuride määratlemine; |
|
c) |
küsimus programmi vahendite igaaastasest sisemisest jaotusest, kaasa arvatud tegevuste vahel kutsealase pädevuse parendamise, arengu, levitamise/edastamise ja edendamise valdkondades; |
|
d) |
tegevuste seire ja jälgimise tingimused. |
3. Käesoleva otsuse elluviimiseks vajalikud meetmed kõigi teiste valdkondade osas kehtestatakse vastavuses artikli 11 lõikes 3 sätestatud konsultatsiooniprotseduuriga.
Artikkel 11
Komitee
1. Komisjoni abistab komitee, mis koosneb liikmesriikide esindajatest ja mida juhib komisjoni esindaja.
2. Juhtudel, kui viidatakse käesolevale lõikele, on kohaldatavad otsuse1999/468/EÜ artiklid 4 ja 7. Otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõikes 3 sätestatud ajavahemikuks sätestatakse kaks kuud.
3. Kui viidatakse käesolevale lõikele, on kohaldatav otsuse 1999/468/EÜ artiklis 3 sätestatud konsultatsiooniprotseduur kooskõlas käesoleva otsuse artikli 7 lõike 3 ja artikli 8 sätetega.
4. Komitee võtab vastu oma kodukorra.
Artikkel 12
MEDIA infopunktid
1. MEDIA infopunktide üleeuroopaline võrk tegutseb - eelkõige seoses rahvusvaheliste projektidega - programmi kohta info levitajana riiklikul tasandil, võttes arvesse määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 54 lõike 2 punkti c ja lõiget 3, nagu on määratletud lisa punktis 2.2.
2. Selleks, et hõlbustada audiovisuaalsektori spetsialistide vahetust ja omavahelist suhtlemist ning suurendada avalikkuse teadlikkust programmi raames aset leidvate tähtsaimate sündmuste suhtes, nagu auhindade jagamine, tuleb julgustada koostööd MEDIA infopunktide võrgustikus, eriti lähedastes võrgustikes; MEDIA infopunktidel on oluline roll teabeandja ja teenuste osutajana uute audiovisuaalkeskuste esilekerkimise lihtsustamisel.
3. MEDIA infopunktid peavad vastama järgmistele kriteeriumidele:
|
— |
omama piisavat hulka nende ülesannetele vastava ametialase kvalifikatsiooniga ja rahvusvahelise koostöö keskkonnas töötamiseks vajalike lingvistiliste teadmistega töötajaid; |
|
— |
omama kohaseid infrastruktuure, eriti informaatika ja sidevahendite alaseid seadmeid; |
|
— |
tegutsema administratiivses kontekstis, mis võimaldab neil oma ülesandeid kohaselt täita ja vältida igasugust huvide konflikti. |
4. Komisjon ergutab vastavalt artikli 1 lõike 4 punktis c määratletud prioriteetidele MEDIA infopunktide ja harukontorite rajamist riikidesse ja piirkondadesse, mille audiovisuaalsektori tootmisvõimsus on väike, ning nende nähtavuse suurendamist.
Artikkel 13
Programmi panus teistesse ühenduse strateegiatesse ja privileegidesse
1. Programm aitab kaasa Euroopa Ühenduse läbivate strateegiate tugevdamisele, eelkõige:
|
a) |
edendades sõnavabaduse ning massiteabevahendite mitmekesisuse ja sõltumatuse põhimõtet; |
|
b) |
tähtsustades Euroopa kultuurilist mitmekesisust ja multikultuurilisust, erinevate kultuuride vastastikkust tunnustamist, mis on oluline Euroopa kodakondsuse ja sotsiaalse hõlvamise edendamiseks , ning vajadust võidelda diskrimineerimise kõikide vormide, k.a rassismi ja ksenofoobiaga; |
|
c) |
teadvustades vajadust aidata kaasa säästvale majandusarengule; |
|
d) |
aidates kaasa võitlusele kõigi sool, rassil, etnilisel päritolul, usutunnistusel, veendumustel, puuetel, vanusel või seksuaalsel sättumusel põhineva diskrimineerimise vormide vastu ja edendades naiste ja meeste võrdõiguslikkust ; |
|
e) |
aidates kaasa debatile ja teavitustööle Euroopa Liidu kui võrdsusel, rahul, demokraatial, vabadusel, õitsengul, julgeolekul ja õigusel rajaneva ala kohta. |
2. Komisjon tagab koostöö selle programmi ning teiste ühenduse hariduse, koolituse, teadusuuringute ja infoühiskonna alaste programmide vahel.
3. Komisjon tagab tõhusa koostöö selle programmi ning hariduse ja audiovisuaalvaldkonna alaste meetmete vahel, mis on võetud Euroopa Liidu koostöö raames Euroopa Liitu mittekuuluvate riikide ja asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide, eeskätt Euroopa Nõukoguga (Eurimages'i ja Euroopa Audiovisuaalsektori Vaatluskeskuse kaudu).
4. Komisjon astub samme tagamaks, et selle programmi raames toimuv tegevus täiendaks teisi ühenduse ja üleeuroopalisi ettevõtmisi filmi- ja audiovisuaalsektoriga seotud hariduse ja koolituse valdkonnas.
Artikkel 14
Seire ja hindamine
1. Komisjon tagab , et käesoleva otsuse alusel võetavate meetmete suhtes teostataks eel- ja järelhindamist ning regulaarset seiret. Komisjon tagab juurdepääsu programmile ja selle rakendamise läbipaistvuse .
See seire hõlmab punktides 3a ja c sätestatud aruannete koostamist ja spetsiifilisi tegevusi.
2. Komisjon tagab programmi regulaarse, välise ja sõltumatu hindamise.
3. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule, majandus- ja sotsiaalkomiteele ja regioonide komiteele:
|
a) |
kolm aastat pärast programmi vastuvõtmist hindamise vahearuande , milles käsitletakse saadud tulemusi, programmi sobitumist tehnoloogilisse konteksti ja selle mõju Euroopa turule ning programmi elluviimise kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid aspekte ; eelkõige peab aruanne võimaldama hinnata struktuurimeetmete tõhusust Euroopa Liiduga hiljuti ühinenud riikides; |
|
b) |
neli aastat pärast programmi vastuvõtmist teatise programmi jätkamise kohta; |
|
c) |
pärast programmi lõpuleviimist detailse järelhindamise aruande programmi elluviimise ja saadud tulemuste kohta . |
Artikkel 15
Üleminekusätted
Enne 31. detsembrit 2006alustatud otsusel 2000/821/EÜ ja otsusel nr 163/2001/EÜ põhinevad tegevusi hallatakse, kuni nende lõpetamiseni, vastavalt nende otsuste sätetele.
Otsuse 2000/821/EÜ artiklis 8 ja otsuse nr 163/2001/EÜ artiklis 6 sätestatud komitee asendatakse käesoleva otsuse artiklis 11 sätestatud komiteega.
Peatükk 6
Euroopa audiovisuaalsektori ning Euroopa Audiovisuaalsektori Vaatluskeskuses osalemisega seotud teave
Artikkel 16
Euroopa audiovisuaalsektoriga seotud teave
Euroopa Liit panustab Euroopa audiovisuaalsektoriga seotud teabe läbipaistvusse ning levitamisesse.
Artikkel 17
Euroopa Audiovisuaalsektori Vaatluskeskuses osalemine
Artikli 16 kohaldamise eesmärgil on Euroopa Liit kogu programmi kestuse vältel Euroopa Audiovisuaalsektori Vaatluskeskuse liige.
Euroopa Liitu esindab tema suhetes vaatluskeskusega komisjon.
Artikkel 18
Panustamine programmi eesmärkide täitmisse
Euroopa Liidu osalus Euroopa Audiovisuaalsektori Vaatluskeskus on käesoleva programmi integreeritud osa ning panustab selle eesmärkida saavutamisse:
|
— |
soodustades erinevates riikides kogutavate andmete parema võrreldavuse abil turu läbipaistvust, tagades ettevõtjatele ligipääsu statistikale ning finants- ja juriidilisele informatsioonile ning tugevdades seeläbi Euroopa audiovisuaalsektori konkurentsi- ja arenguvõimet; |
|
— |
võimaldades programmi paremat jälgimist ning lihtsustades selle hindamist; |
|
— |
hakates lisaks rahalisele hindamisele korraldama koostöös Euroopa Audiovisuaalsektori Vaatluskeskusega uuringuid audiovisuaalsektori sihtrühmade, nende harjumuste ja eelistuste kohta. |
Artikkel 19
Jälgimine ning hindamine
Euroopa Liidu Euroopa Audiovisuaalsektori Vaatluskeskuses osaluse hindamist ning jälgimist teostatakse programmi hindamise ning jälgimise raames vastavalt artiklile 14.
Peatükk 7
Käesoleva otsuse jõustumine
Artikkel 20
Jõustumine
Käesolev otsus jõustub tema Euroopa Liidu Teatajas avaldamisele järgneval päeval ning ta on kohaldatav alates 1. jaanuarist 2007.
...
Euroopa Parlamendi nimel
president
Nõukogu nimel
eesistuja
(1) ELT C 255, 14.10.2005, lk 39.
(2) ELT C 164, 5.7.2005, lk 76.
(3) Euroopa Parlamendi 25. oktoobri 2005. aasta seisukoht.
(4) Vastavalt nõukogu 21. detsembri 1990. aasta otsusele 90/685/EMÜ, mis käsitleb Euroopa audiovisuaaltööstuse arengu edendamise tegevusprogrammi (MEDIA) (1991-1995) rakendamist (EÜT L 380, 31.12.1990, lk 37), nõukogu 10. juuli 1995. aasta otsustele 95/563/EÜ Euroopa audiovisuaalsete teoste arengu ja levitamise edendamise tegevusprogrammi (Media II - areng ja levitamine) (1996-2000) (EÜT L 321, 30.12.1995, lk 25) ja nõukogu 22. detsembri 1995. aasta otsuse 95/564/EÜ Euroopa audiovisuaalprogrammide tööstuse spetsialistide koolitusprogrammi (MEDIA II - koolitus) rakendamise kohta (EÜT L 321, 30.12.1995, lk 33) ja nõukogu 20. detsembri 2000. aasta otsusele 2000/821/EÜ Euroopa päritoluga audiovisuaalteoste arendamise, levitamise ja nende müügi edendamise soodustamiseks mõeldud programmi rakendamise kohta (MEDIA Plus - arendamine, levitamine ja müügi edendamine) (2001-2005) (EÜT L 336, 30.12.2000, lk 82). Otsust on viimati muudetud otsusega nr 846/2004/EÜ (ELT L 157, 30.4.2004, lk 4) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. jaanuari 2001. aasta otsusega nr 163/2001/EÜ Euroopa audiovisuaalprogrammide tööstuse kutsetöötajate koolitusprogrammi (MEDIAkoolitus) rakendamise kohta (2001-2005) (EÜT L 26, 27.1.2001, lk 1). Otsust on viimati muudetud otsusega nr 845/2004/EÜ (ELT L 157, 30.4.2004, lk 1).
(5) Komisjoni aruanne nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteele, regioonide komiteele: aruanne programmi MEDIA II (1996-2000) rakendamise ja tulemuste kohta KOM(2003)0802 18/12/2003, komisjoni aruanne nõukogule ja Euroopa Parlamendile, Euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteele, regioonide komiteele: vahearuanne programmide MEDIA Plus ja MEDIA-koolitus (2001-2005) rakendamise ja tulemuste kohta, samuti “kasv i2i Audiovisual: majanduskasv ja audiovisuaalsektor” KOM(2003)0725 24/11/2003 ettevalmistava algatuse tulemuste kohta.
(6) EÜT C 172, 18.6.1999, lk 1.
(7) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.
(8) EÜT L 298, 17.10.1989, lk 23. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 97/36/EÜ (EÜT L 202, 30.7.1997, lk 60).
(9) ELT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(10) ELT L 357, 31.12.2002, lk 1. Määrust on muudetud komisjoni määrusega (EÜ, Euratom) nr 1261/2005 (ELT L 201, 2.8.2005, lk 3).
(11) Valikulise levitusabi korral ja kooskõlas määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 109 lõikega 2 ja määruse (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 artikli 168 lõikega 1, hüvitatakse filmi esimese kinematograafilise kasutamise aasta jooksul tekkinud kulutused MEDIA programmi abiga (peale dubleerimise/subtiitrimise toetusi).
(12) Koostoimes määruse (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 artikliga 172.
LISA
Peatükk 1: Tegevuse eesmärgid ning rakendatavad meetmed
1. Audiovisuaalsesse valdkonda kuuluvate oskuste omandamine ning täiendamine
1.1. Tugevdada Euroopa audiovisuaalalade spetsialistide pädevust arengu, tootmise, levitamise/ringhäälingu ning reklaami valdkondades eesmärgiga parandada Euroopa audiovisuaalsete teoste potentsiaalset kvaliteeti.
1.1.1. Stsenaariumite kirjutamise tehnikad
Tegevuse eesmärk:
|
— |
Tagada kogenud stsenaristidele laiemad traditsioonilistel ning interaktiivsetel kirjutamismeetoditel põhinevate tehnikate arendamise võimalused. |
Rakendatavad meetmed:
|
— |
Toetada sihtgrupi määratlemise, stsenaariumite rahvusvahelisele publikule avaldamise ning laiendamise ja stsenaristi, toimetaja, produtsendi ning levitaja vaheliste suhete alusmoodulite väljatöötamist ning rakendamist. |
|
— |
Toetada kaugõpet ning vähese audiovisuaalsete teoste tootmise võimalusega ja/või keeleliste või geograafiliste piirangutega riike ja regioone siduvaid vahetusi ning koostööd. |
1.1.2. Audiovisuaalsete teoste tootmise, levitamise, turustamise ning reklaami majanduslik, finantsiline ja kaubanduslik korraldus
Tegevuse eesmärk:
|
— |
Laiendada professionaalide võimalusi Euroopa dimensioonide omandamisel ning integreerimisel audiovisuaalprogrammide arendamise, tootmise, turustamise, levitamise/ringhäälingu ning reklaami valdkondades. |
Rakendatavad meetmed:
|
— |
Toetada lisaks liikmesriikide poolt juhitavatele tegevustele korraldusalase õppe alusmoodulite väljatöötamist ning uuendamist võttes seejuures arvesse Euroopa dimensiooni. |
|
— |
Toetada kaugõpet ning vähese audiovisuaalsete teoste tootmise võimalusega ja/või keeleliste või geograafiliste piirangutega riike ja regioone siduvaid vahetusi ning koostööd. |
|
— |
25 liikmesriigi filmiarhiivide materjalide pakkumise ja kättesaadavaks tegemise eest võetava tasu ülemmäära kehtestamine juhuks, kui seda materjali kasutavad väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad filmide või sarnaste saadete tootmiseks või iseseisvad filmitootjad, kes on selle liikmesriigi kodanikud või kelle registrijärgne asukoht on mõnes liikmesriigis. Kui arhiivimaterjali kasutatakse kaubanduslikel eesmärkidel ja materjali taotleva tootja eesmärgiks on sarnase saate tegemine, on võimalik tasu muuta, eeldusel et järgitakse pluralismi ning teadmiste ja kultuuripärandi levitamise põhimõtet. |
1.1.3 Digitaalsete tootmis- ning töötlustehnoloogia, levitamise, rakendamise ning arhiveerimise tehnoloogia arengu arvessevõtmine
Tegevuse eesmärk:
|
— |
Laiendada professionaalide digitaaltehnoloogia kasutamise võimalusi, eriti just tootmise, töötlemise, levitamise, rakendamise, arhiveerimise ning multimeedia valdkondades. |
Rakendatavad meetmed:
|
— |
Toetada lisaks liikmesriikide poolt juhitavatele tegevustele digitaalse audiovisuaaltehnoloogia alase õppe alusmoodulite väljatöötamist ning rakendamist. |
|
— |
Toetada kaugõpet ning vähese audiovisuaalsete teoste tootmise võimalusega ja/või keeleliste või geograafiliste piirangutega riike ja regioone siduvaid vahetusi ning koostööd. |
1.2. Täiustada audiovisuaalõppe alase tegevuse Euroopa dimensiooni
1.2.1. Euroopas koolitatavate näitlejate võrgustiku loomise toetamine (Euroopa kinematograafiainstituudid, õppeinstituudid, professionaalse sektori koostöö)
Tegevuse eesmärk:
|
— |
Toetada olemasolevate õppeasutuste ja/või koolitusprogrammide vahelisi vahetusi ja regulaarset koostööd . |
Rakendatavad meetmed:
|
— |
Programmi toetuse saajate julgustamine tugevdama omavahelist alus- ja täiendkoolituse koordineerimist moodustamaks üleeuroopalist võrgustikku , mis on kõlblik saama ühenduse toetust, eelkõige seoses sellise koostööga, mille osalejad, sh teleringhäälinguorganisatsioonid, on pärit Euroopa Liiduga pärast 30. aprilli 2004 ühinenud liikmesriikidest ja/või liikmesriikidest, mille audiovisuaalsektori tootmisvõimsus on väike ja/või mis kujutavad endast piiratud geograafilist või keelelist ala. |
1.2.2. Koolitajate koolitamine
Tegevuse eesmärk:
|
— |
Kompetentsete koolitajate omamine. |
Rakendatavad meetmed:
|
— |
Panustada koolitajate koolitamisse, eriti just kaugõppe teel. |
1.2.3. Individuaalsete koolituskursuste toetamine
Tegevuse eesmärk:
|
— |
Pooldada kinematograafiaõpilaste liikuvust Euroopas. |
Rakendatavad meetmed:
|
— |
Koolitusprogrammiga seotud välisõppestipendiumid. |
1.2.4. Käesoleva lisa punktis 1.1.1 esitatud tegevuste raames koordinatsiooni- ning reklaamiorganite rakendamine
Tegevuse eesmärk:
|
— |
Edendada programmi raames toetuste saajate koordineerimist ning arendamist. |
Rakendatavad meetmed:
|
— |
Panustada programmi raames toetust saavate koordinatsiooni ning õppetegevuse arendamise alaste tegevuste tugevdamisse. |
1.2.5 Liikmesriikidest, mis liitusid Euroopa Liiduga pärast 30. aprilli 2004ja teistest liikmesriikidest, mille audiovisuaalsektori tootmisvõimsus on väike ja/või mis kujutavad endast piiratud geograafilist ja/või keelelist ala, pärit audiovisuaalsektori spetsialistidel vastavate stipendiumite abil käesoleva lisa punktis 1.1.1 ette nähtud koolitustegevusest osavõtmise võimaldamine.
Tegevuse eesmärk:
|
— |
Lihtsustada liikmesriikidest, mis ühinesid Euroopa Liiduga pärast 30. aprilli 2004ja teistest liikmesriikidest, mille audiovisuaalsektori tootmisvõimsus on väike või mis kujutavad piiratud geograafilist ja/või keelelist ala, pärit audiovisuaalsektori spetsialistidel osalemist programmi alusel toetatavates projektides. |
Rakendatavad meetmed:
|
— |
Stipendiumimehhanismi loomisele kaasaaitamine. |
2. Arendamine
2.1. Toetada iseseisvate produtsentfirmade poolt esitatud ning Euroopa ja rahvusvahelisele turu jaoks mõeldud tootmisprojektide arendamist
Tegevuse eesmärk:
|
— |
Toetada järgnevatesse žanritesse kuuluvate Euroopa teoste arendamist: ilukirjandus, animatsioon, valmimist kirjeldav dokumentaalfilm, multimeediaprojektid. |
|
— |
Õhutada ettevõtteid looma rahvusvahelise potentsiaaliga kvaliteetprojekte. |
|
— |
Kutsuda üles noorte talentide ja audiovisuaalsektori spetsialistide esilekerkimiseks looma Pier Paolo Pasolini nimelist noorte talentide auhinda. |
|
— |
Õhutada ettevõtteid võtma arvesse tootmise ning levitamise valdkonda kuuluvat digitaaltehnoloogiat alates arendusfaasist. |
|
— |
Õhutada ettevõtteid töötama välja rahvusvahelise tegevuse, turustamise ning levitamise strateegiaid alates projektide arendusfaasist. |
|
— |
Võimaldada arengutoetuste kättesaadavus ning vajadustele vastavate tegevuste rakendamine nii keskmise suurusega kui ka väiksematele ettevõtetele. |
|
— |
Viia sisse täiendused audiovisuaalalade professionaalide hariduse täiustamise vallas MEDIA poolt toetatavate tegevuste näol. |
Rakendatavad meetmed:
|
— |
Audiovisuaalsete projektide ja projektide kataloogide koostamise toetamine, eelkõige seoses koostööga, mille osalejad on pärit pärast 30. aprilli 2004 Euroopa Liiduga ühinenud liikmesriikidest ja/või liikmesriikidest, mille audiovisuaalsektori tootmisvõimsus on väike ja/või mis kujutavad piiratud geograafilist või keelelist ala . |
|
— |
Toetada Euroopa audiovisuaalteoste digiteerimist alates arendusfaasist. |
2.2. Toetada ettevõtete äriplaanide väljatöötamist ning Euroopa produktsiooniprojekte, sealhulgas kaasproduktsioonide finantsilist korraldust
Tegevuse eesmärk:
|
— |
Toetada produtsentettevõtete poolset alljärgnevatesse žanritesse kuuluvate teoste projektide finantseerimisplaanide väljatöötamist: ilukirjandus, animatsioon, valmimist kirjeldav dokumentaalfilm, multimeediaprojektid. |
|
— |
Ergutada i2i-algatuse edasiarendusena Euroopa tasandil rahastajate otsimist, et luua avalik-õiguslike ja erainvestorite vahelist sünergiat, ning levitamisstrateegiate väljatöötamist alates tootmisfaasist. |
Rakendatavad meetmed:
|
— |
Toetada väikeste ning keskmise suurusega ettevõtetjate poolt esitatud produktsiooniprojektide erafinantseeringutega seotud kaudsete kulude katmist (näiteks intressimaksed või ärikindlustus). |
|
— |
Väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate ja eelkõige sõltumatute tootjate juurdepääsu toetamine finantsettevõtjatele , kes tegelevad rahvusvahelise levitamise potentsiaaliga Euroopa audiovisuaalsete teoste arenduse, tootmise ning ühistootmisega seotud investeerimisplaanide väljatöötamisega. |
|
— |
Finantsvahendajate julgustamine toetama rahvusvahelise levitamise potentsiaaliga audiovisuaalteoste tootmist ning tootmises osalema. |
|
— |
Toetada aktiivsete riiklike ettevõtjate koostööd audiovisuaalvaldkonnas. |
3. Levitamine ning ringhääling
Risttegevuse eesmärk:
|
— |
Rõhutada levitatavate Euroopa teoste keelelist mitmekesisust. |
Rakendatavad meetmed:
|
— |
Toetuse andmine tootjatele, levitajatele ja ringhäälinguorganisatsioonidele audiovisuaalteoste dubleerimiseks ja subtiitrimiseks, et aidata kaasa Euroopa teoste turustamisele ja levitamisele kõikide kanalite, eelkõige digitaalse meedia kaudu. |
3.1. Tugevdada Euroopa levitussektorit julgustades levitajaid investeerima mitteomariiklike Euroopa filmide kaasprodutseerimisse, omandamisse ja reklaami ning looma koordineeritud kaubandusstrateegiaid
Tegevuse eesmärk nr 1:
|
— |
Julgustada filmide levitajaid investeerima rahvusüleste Euroopa filmide ühistootmisesse, omandamisse, kasutusõigustesse ning müügiedendusse. |
Rakendatavad meetmed:
|
— |
Rajada Euroopa levitajate jaoks automaatsete mitteomariiklike Euroopa filmide programmis osalevate Riikide kinosaalides näitamise kordadega proportsionaalsete toetuste süsteem, millele kehtib riikide kaupa erinev ühe filmi kohta antava toetussumma ülempiir. |
|
— |
Tagada, et sel viisil saadud toetusi on levitajail võimalik kasutada vaid investeeringuiks: |
|
— |
Mitteomariiklike Euroopa filmide kaasprodutseerimisel. |
|
— |
Mitteomariiklike Euroopa filmide omandamisel. |
|
— |
Väljaandmise rahastamisel (koopiate valmistamine, dubleerimine ning subtiitritega varustamine), mitteomariiklike Euroopa filmide propageerimisel ning reklaamimisel. |
Tegevuse eesmärk nr 2:
|
— |
Julgustada Euroopa levitajate vahelist koostööd Euroopa turul ühiste strateegiate rakendamise eesmärgil. |
Rakendatavad meetmed:
|
— |
Rajada mitteomariiklike Euroopa filmide levitamise jaoks valikuliste toetuste süsteem, mis on mõeldud Euroopa levitajate ühendustele ning tagab neile otsese toetuse tingimusel, et nad on omavahel seotud püsivalt. |
Tegevuse eesmärk nr 3:
|
— |
Julgustada levitajate, tootjate ning müügiesindajate vahelist koostööd, loomaks rahvusvahelisi kaubandusstrateegiaid Euroopa audiovisuaalsete teoste produtseerimise staadiumist alates. |
Rakendatavad meetmed:
|
— |
Rajada toetuste süsteem Euroopa kinoteoste reklaamkomplektide valmistamiseks (sisaldab subtiitritega varustatud filmi, rahvusvahelist soundtrack'i - muusika ning efektid - ning reklaammaterjali). |
Tegevuse eesmärk nr 4:
|
— |
Toetada väikeste ning keskmise suurusega ettevõtete ligipääsu mitteriiklike Euroopa teoste rahvusvahelise levitamise ning müügi finantseeringutele. |
Rakendatavad meetmed:
|
— |
Toetada kaudsete kulutuste katmist (nagu näiteks intressimaksed ning kindlustus), mis on seotud järgnevate rahvusvaheliste levitus- ja/või müügitegevuste erafinantseeringutega: Euroopa filmikataloogide hankimine, nende filmide jaoks uute turgude uurimine, Euroopa levitajate püsivate grupeeringute moodustamine. |
3.2. Parandada mitteomariiklike Euroopa filmide ringlust Euroopa ning rahvusvahelisel turul nende eksporti, kogu toetuse juures levitamist ning nende kinodes näitamist stimuleerivate meetmetega
Tegevuse eesmärk nr 1:
|
— |
Julgustada filmilevitajaid investeerima mitteomariiklike Euroopa filmide esitamiskuludesse ning reklaami. |
Rakendatavad meetmed:
|
— |
Rajada valikuliste toetuste süsteem filmilevitajatele toetamaks Euroopa kinoteoste reklaami ning turustamist väljaspool nende valmistamise territooriumi. Filmide valimise kriteeriumid võivad sisaldada näiteks projektide paigutusi päritolujärgse eristuse või eelarvekategooria järgi. |
|
— |
Eraldi toetuse andmine filmidele, mis on huvipakkuvad Euroopa keelelise ja kultuurilise mitmekesisuse seisukohast, eriti abi näol, mida antakse rahvusüleste Euroopa teoste kataloogi väljaandmiseks teatud perioodi tagant. |
Tegevuse eesmärk nr 2:
|
— |
Pooldada mitteomariiklike Euroopa filmide esitamist Euroopa turul, eriti just kinovõrgustike koordineerimise toetamise teel. |
Rakendatavad meetmed:
|
— |
Õhutada filminäitajaid viima oma kommertskinode programmi märkimisväärsemat osa uutest mitteomariiklikest Euroopa filmidest minimaalse näitamisajaga. Igale kinole antav toetus määratakse kindlaks vastavalt mitteomariiklike Euroopa filmide näitamise kordadele osutatud perioodi vältel antud kinos. |
|
— |
Panustada haridustegevuste arendamisse ning noore kinopubliku sensibiliseerimisse. |
|
— |
Pooldada Euroopa filminäitajate vahelisi käesolevat programmi toetavaid ühistegevusi arendavate sidemete loomist ning tugevdamist. |
Tegevuse eesmärk nr 3:
|
— |
Julgustada mitteomariiklike Euroopa filmide rahvusvahelist müüki ning eksporti Euroopas ning maailmas. |
Rakendatavad meetmed:
|
— |
Rajada toetuste süsteem Euroopa rahvusvahelise filmide levitamisega (edasimüügiga) tegelevatele ettevõtetele, mis vastab nende turutegevusele teatud kindla perioodi vältel. Sel viisil saadud toetuse peavad rahvusvahelised filmilevitajad investeerima hankimiskuludesse või uute Euroopa teoste propageerimisse Euroopa ning rahvusvahelisel turul. |
3.3. Edendada Euroopa sõltumatute tootmisettevõtete poolt loodud audiovisuaalsete teoste ülerahvuslikku levitamist, soodustades koostööd ühelt poolt levitajate ja teiselt poolt sõltumatute tootjate ja levitajate vahel
Rakenduseesmärk nr 1:
|
— |
Soodustada Euroopa mitte rahvuslike sõltumatutest tootmisettevõtetest pärinevate audiovisuaalsete teoste levitamist. |
Rakendusmeede:
|
— |
Sõltumatute tootjate julgustamine looma teoseid (mängufilmid, dokumentaalfilmid, animafilmid), mille puhul kaasatakse vähemalt kolm erinevast liikmesriigist või vähemalt kaks erinevasse keelepiirkonda kuuluvast liikmesriigist pärit ringhäälinguorganisatsiooni . Kriteeriumite hulka, mille alusel valitakse välja toetust saavad projektid, kuulub ka eelarve suurus. |
|
— |
Eraldi toetuse andmine filmidele, mis on huvipakkuvad Euroopa keelelise ja kultuurilise mitmekesisuse ning audiovisuaalse pärandi edendamise poolest. |
Rakenduseesmärk nr 2:
|
— |
Lihtsustada Euroopa sõltumatutele tootmisettevõtetele finantseerimiste kättesaadavust. |
Rakendusmeede:
|
— |
Toetus kaudsete kulude hüvitamiseks (näiteks rahastamiskulud, kindlustus, projekti lõpuleviimise garantii) seoses selliste teoste (mängufilmid, dokumentaalfilmid, animafilmid) tootmisega, mille tegemisse on kaasatud vähemalt kolm erinevast liikmesriigist või vähemalt kaks erinevasse keelepiirkonda kuuluvast liikmesriigist pärit ringhäälinguorganisatsiooni. |
Rakenduseesmärk nr 3:
|
— |
Soodustada Euroopa sõltumatute tootjate loodud televisiooniprogrammide rahvusvahelist levitamist , pidades meeles, et selliste programmide levitamine nõuab kooskõlastamist sõltumatute tootjatega, kellele peab kuuluma kohane osa tulust . |
Rakendusmeede:
|
— |
Seada sisse toetussüsteem Euroopa audiovisuaalsete teoste rahvusvahelise levitamise ettevõtetele (rahvusvahelistele levitajatele), mis määratakse jälgides nende esinemist turul mingi kindla perioodi jooksul. Niimoodi antud toetuse peaksid rahvusvahelised levitajad investeerima sisseostmiskuludesse ja uute Euroopa teoste edendamisele Euroopa ja rahvusvahelisel turul. |
3.4. Euroopa audiovisuaalsete teoste digiteerimise toetamine
Rakenduseesmärk nr 1:
|
— |
Parandada Euroopa mitte rahvuslike teoste levitamist digitaalversioonis erakasutuses (DVD), eriti soodustades koostööd väljaandjate vahel loomaks mitmekeelseid masters`eid euroopa skaalal. |
|
— |
Soodustada digitaaltehnoloogiate kasutamist Euroopa teoste väljastamisel (digitaalmasters`ite loomine, mida on võimalik kasutada kõigil Euroopa levitajatel). |
|
— |
Soodustada eriti väljastajaid investeerima Euroopa mitte rahvuslike audiovisuaalsete teoste adekvaatsetesse reklaami ja levitamise kuludesse. |
|
— |
Toetada Euroopa teoste mitmekeelsust (dubleerimine, subtiitrimine ja mitmekeelne tootmine). |
Rakendusmeede:
|
— |
Seada sisse automaatne toetussüsteem, mis on mõeldud Euroopa kinematograafiliste ja audiovisuaalsete teoste väljastajatele pidades silmas erakasutust (nagu DVD, DVD-Rom), mis määratakse nende funktsioneerimise järgi turul kindla perioodi jooksul. Niimoodi saadud toetuse peaksid väljastajad investeerima uute Euroopa mitte rahvuslike teoste digitaalse väljastamise ja levitamise kuludesse. |
|
— |
Toetada ettevõtteid, mis on spetsialiseerunud teoste digiteerimisele. |
Rakenduseesmärk nr 2:
|
— |
Soodustada euroopa mitte rahvuslike teoste on-line levitamist uuemate levitamisteenuste ja uue meedia kaudu (Internet, tellitav videoteenus, tasuline programm). |
|
— |
Soodustada Euroopa audiovisuaalsete programmide tööstuse kohandamist digitaalse tehnoloogia arendamisele, eriti selles osas, mis puudutab uuemaid on-line levitamise teenuseid. |
Rakendusmeede:
|
— |
Kutsuda Euroopa ettevõtteid (on-line ligipääsuga varustajad, temaatilised võrgustikud jne) üles, kasutades teoste digiteerimist ja digitaalset müügiedendust ja reklaamimaterjali digiteerimist soodustavaid meetmeid, looma Euroopa teoste katalooge digitaalsel kujul, selleks et kasutada neid uues meedias. |
3.5. Kutsuda üles kinosaale kasutama digitaalse levitamise võimalusi
Rakenduseesmärgid:
|
— |
Julgustada kinosaale investeerima digitaalsesse varustusse, lihtsustades kinosaalide haldajate ligipääsu laenude saamisele. |
Rakendusmeede:
|
— |
Toetada kaudseid kulusid (näiteks rahalisi või kindlustuse kulusid), mida kannavad kinosaalide haldajad ja mis on seotud digitaalsesse varustusse investeerimise erafinantseeringutega. |
4. Edendamine
4.1. Parandada audiovisuaalsete teoste ringlust, kindlustades Euroopa audiovisuaalsele sektorile ligipääsu Euroopa ja rahvusvahelistele professionaalsetele turgudele.
Rakenduseesmärgid:
|
— |
Parandada spetsialistide ligipääsu kommertsilmingutele ja audiovisuaalsele professionaalsele turule Euroopas ja väljaspool Euroopat. |
Rakendusmeede:
|
— |
Pakkuda tehnilist ja rahalist abi ilmingute puhul nagu: |
|
— |
peamised Euroopa ja rahvusvahelised kinoturud; |
|
— |
peamised Euroopa ja rahvusvahelised televisiooni turud; |
|
— |
temaatilised turud, eriti animatsiooni filmide, dokumentaalfilmide, multimeedia ja uute tehnoloogiate turud. |
Rakenduseesmärk nr 2 ja rakendusmeede:
|
— |
Soodustada ja toetada Euroopa kataloogide moodustamist ja Euroopa programmide kataloogidele vastava ja spetsialistidele mõeldud andmepanga loomist. |
Rakenduseesmärk nr 3:
|
— |
Soodustada reklaami toetust tootmiseelse või tootmise faasist alates. |
Rakendusmeede:
|
— |
Toetada foorumite organiseerimist arengu, rahalise toetuse, teoste ja Euroopa programmide/või enamjaolt Euroopa programmide koostöö ja levitamise eesmärgil. |
|
— |
Algatada ja käivitada marketingi ja reklaami kampaaniaid Euroopa kinematograafiliste ja audiovisuaalsete programmide jaoks juba tootmise staadiumis. |
4.2. Parandada Euroopa ja rahvusvahelise publiku ligipääsu Euroopa audiovisuaalsetele teostele
Rakenduseesmärgid ja rakendusmeetmed:
|
— |
Julgustada ja toetada audiovisuaalseid festivale panema programmi suure või olulise osa Euroopa teostest. |
|
— |
Festivalide tähtsustamine ja toetamine, kuivõrd need aitavad kaasa liikmesriikidest ja piirkondadest, mille audiovisuaalsektori tootmisvõimsus on väike, pärit teoste ning noorte Euroopa loojate loodud teoste levikule ning ergutavad keelelist ja kultuurilist mitmekesisust ja kultuuridevahelist dialoogi. |
|
— |
Julgustada ja toetada festivalide visuaalse koolituse algatust, mis on suunatud noorele publikule, eriti neid, mis on tihedas koostööd õppeasutustega. |
|
— |
Julgustada ja toetada professionaalide, eriti kinosaalide, avalike või kommertslike televisioonikanalite, kultuuriliste festivalide ja institutsioonide haldajate, algatust, mille eesmärgiks on, tihedas koostöös liikmesriikide ja Euroopa Ühendusega, korraldada laiale publikule mõeldud edendavaid üritusi, mis soodustavad Euroopa kinematograafilist ja audiovisuaalset loomingut. |
|
— |
Laia meediatähelepanu osaliseks saavate ürituste, nagu auhindade jagamise ja Euroopa filmifestivalide organiseerimise julgustamine ja toetamine. |
|
— |
Noorte spetsialistide ja riikidest, mille audiovisuaalsektori tootmisvõimsus on väike, pärit spetsialistide toetamine festivalidel osalemiseks. |
4.3. Soodustada ühiseid tegevusi rahvuslike filmide reklaamiorganisatsioonide ja audiovisuaalsete programmide vahel
Rakenduseesmärgid:
|
— |
Julgustada Euroopa projektide ja ühiste tegevuste võrkude moodustamist ja koordineerimist. |
Rakendusmeetmed:
|
— |
Toetada Euroopa reklaamis platvormi(de) loomist. |
|
— |
Toetada Euroopa rahvuslike ja/või regionaalsete organisatsioonide grupeeringuid ja varjatud kohalviibimisi Euroopa ja kogu maailma turgudel. |
|
— |
Toetada festivalide võrguna korraldamist, eriti programmide vahetust ja ekspertiise. |
|
— |
Toetada identsete, sarnaste ja/või täiendavate eesmärkidega projektide grupeerimist. |
|
— |
Toetada andmepankade ja kataloogide võrgu käivitamist. |
|
— |
Teha korraldusi liikmesriikide rahvusliku pärandi ja Euroopa pärandi moodustavate kinematograafiliste teoste süstemaatilise kogumise raames ning vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu ... soovitusele nr .../... [filmipärandi ja sellega seonduva majandustegevuse konkurentsivõime kohta] (1) , et uurida võimalusi andmebaaside võrgustiku loomiseks, mis hõlmaks Euroopa audiovisuaalset pärandit ja vastavaid organisatsioone, eeskätt Euroopa Nõukogu (Eurimages ja Euroopa Audiovisuaalsektori Vaatluskeskus). |
4.4. Euroopa kinematograafilise ja audiovisuaalse pärandi edendamine ja kättesaadavaks muutmine
Rakenduseesmärk ja rakendusmeede:
|
— |
Julgustada ja toetada ürituste, eriti noortele suunatud ürituste, organiseerimist, mille eesmärgiks on Euroopa kinematograafilise ja audiovisuaalse pärandi edendamine. |
|
— |
Euroopa kinematograafilise ja audiovisuaalse pärandi arhiivide toetamine. |
|
— |
Euroopa kinematograafilise ja audiovisuaalse pärandi uute ja uuenduslikke levitamisviiside toetamine. |
5. Pilootprojektid
Rakenduseesmärgid:
|
— |
Kindlustada programmi kohandamine turu arengutele koos info- ja sidetehnoloogiate tutvustamise ja kasutamisega. |
Rakendusmeetmed:
|
— |
Toetada pilootprojekte valdkondades, mida audiovisuaalala professionaalid peavad nn tundlikeks projektideks, olles mõjutatud info-ja sidetehnoloogiate tutvustamisest ja kasutamisest. |
|
— |
Levitada pilootprojektide tulemusi laiale publikule, organiseerides konverentse ja on-line ning off-line sündmusi, selleks et julgustada heade kogemuste propageerimist. |
Peatükk 2: Meetmete rakendamise üksikasjad
1. Ühenduse toetus
1.1. Ühenduse panus suurus toetatava tegevuse maksumusest
Programmi MEDIA finantstoetus ei või ületada 50% toetatud audiovisuaalala tegevuse hinnast, välja arvatud järgmised juhud.
MEDIA finantstoetus võib ulatuda kuni 60% toetatud audiovisuaalala tegevuse hinnast:
|
a) |
koolitustegevuste korraldamiseks maades või regioonides, kus on audiovisuaalsete teoste tootmine nõrk ja/või geograafiliselt ning keeleliselt piiratud alal; |
|
b) |
nende esitatud projektide korral, mis on liigitatud arengu, jagamise/levitamise ja edendamise raames olevad projektid ning mille eesmärgiks on euroopa keelelise ja kultuurilise mitmekesisuse väärtustamine; |
|
c) |
tegevustele, teiste seas käesoleva lisa punktis 1.3 kirjeldatud tegevustele, mis on kooskõlas käesoleva otsuse artikli 11 lõike 2 protseduuriga. |
MEDIA finantstoetus võib ulatuda kuni 75% toetatud audiovisuaalala tegevuse hinnast koolitustegevuse organiseerimisel Euroopa Liidu uutes liikmesriikides. Mainitud säte on erilise tähelepanu all programmi vahendusel hindamise raames.
1.2. Euroopa Liidu toetuse üksikasjad
Toetusi makstakse subsiidiumide või stipendiumide näol.
Vastavalt võimalustele iga aasta vähemalt 10% võimalikest summadest peavad olema määratud uuteks tegevusteks.
1.3. Projektide valik
Valitud projektid peavad olema kooskõlas:
|
— |
käesoleva otsuse ja tema lisa sätetega; |
|
— |
Määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 ja määruse (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 sätetega. |
2. Teate meetmed
2.1. Komisjoni poolsed meetmed
Komisjon võib organiseerida seminare, kollokviume või kohtumisi, et lihtsustada programmi rakendamist ja ette võtta kõiki sobivaid meetmeid teabe kogumise, avaldamise ja levitamise vallas. Mainitud tegevusi finantseeritakse kaudselt subsiidiumide näol vastavalt lepingu protseduuridele või finantseeritakse ja organiseeritakse otse Komisjoni poolt.
2.2. Meedia infopunktid ja harukontorid
Komisjon, vahetult koos liikmesriikidega, seab sisse Meedia infopunktid ja harukontorid üle-euroopalise info- ja nõustamispunktide võrgu, mis tegutseb programmiga MEDIA liitunud maades riikliku tasandi rakendusasutusena kooskõlas määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 54 lõige 2 punktiga c ja lõikega 3 ning mille eesmärgid on:
|
a) |
informeerida audiovisuaalala professionaale nende käsutuses olevatest erinevatest Euroopa Liidu toetusvõimalustest; |
|
b) |
kindlustada programmi avaldamine ja edendamine; |
|
c) |
julgustada audiovisuaalsektori spetsialistide julget osavõttu programmi tegevustest; |
|
d) |
vastuseks ettepanekutele abistada audiovisuaalsektori spetsialiste projektide esitlemisel; |
|
e) |
soodustada piiriülest koostööd audiovisuaalsektori spetsialistide, asutuste ja võrkude vahel; |
|
f) |
kindlustada liikmesriikide erinevate toetusorganisatsioonidega täiendavate programmi tegevuste vahendus, mis on kooskõlas rahvuslike toetusmeetmetega; |
|
g) |
hankida täpset informatsiooni rahvuslike audiovisuaalsete turgude ja nende arengu kohta. |
3. Informatsioon euroopa audiovisuaalsektori turu kohta, osalemine euroopa audiovisuaalsektori vaatluskeskuse töös ja koostöö Eurimagesi toetusfondiga
Programm kindlustab seadusliku aluse vajalikeks kulutusteks järgides Euroopa Liidu mehhanisme audiovisuaalse poliitika vallas.
Programm näeb ette Euroopa Liidu osalemise jätkamist Euroopa Audiovisuaalsektori Vaatluskeskuse töös. See lihtsustab audiovisuaalsektori ettevõtjate juurdepääsu informatsioonile ja selle levitamist. Samuti soodustab osalemine tootmisprotsessi suuremat läbipaistvust. Samuti võib programm aidata Euroopa Liidul uurida koostöövõimalust kinematograafiateoste ühistootmist toetava Euroopa Nõukogu toetusfondiga Eurimages, et edendada Euroopa audiovisuaalsektori konkurentsivõimet rahvusvahelisel turul. Nimetatud koostöö ei tohiks olla rahalist laadi.
4. Haldusülesanded
Programmi rahastamise raames võib samuti katta kulutused, mis puudutavad ettevalmistust, jälgimist, kontrolli, audiitorkontrolli ja hindamist, ning kulutusi mis on otseselt vajalikud programmi haldamiseks ja eesmärkide, nagu täienduskoolitus, kohtumised, teabe ja selle avaldamisega seotud meetmed, realiseerimiseks, samuti kulutused, mis on seotud informatsiooni levitamisega levivõrgus, ja haldusabi ning tehnilise abi kulutused, mida võib Komisjon programmi haldamiseks kasutada.
5. Järelevalve ja audiitorkontroll
Vastavalt käesoleva otsuse artikli 9 lõikes 3 kirjeldatud menetlusele seatakse sisse audiitorkontrolli süsteem valitud projektidele.
Toetuse saaja säilitab komisjoni tarbeks kõik viimase viie aasta kuludokumendid, arvestades viimasest toetussummast. Toetuse saaja jälgib, et dokumendid, mis on tema liikmete või partnerite halduses, oleksid komisjonile kättesaadavad esimesel võimalusel.
Komisjonil, kas otse läbi oma esindajate või siis mõne teise määratud välisorganisatsiooni vahendusel, on õigus läbi viia audiitorkontroll toetussummade kasutamise kohta. Taolisi audiitorkontrolle võidakse teostada kogu lepingu perioodi vältel või viie aasta jooksul alates viimasest toetussumma maksmisest. Audiitorkontrollide tulemused võivad viia Komisjoni poolsele raha sissenõudmisotsustele.
Komisjoni personalil, nagu ka komisjoni poolt volitatud välisisikutel, on audiitorkontrolli läbiviimiseks õigus asjakohasele juurdepääsule toetuse saaja büroodele, samuti kõigile vajalikule informatsioonile, kaasa arvatud elektroonilisele infole.
Kontrollikoda ja Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) omavad samu õigusi, eriti, mis puudutab juurdepääsu informatsioonile, kui komisjon.
Peale selle, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja eeskirjade eiramiste vastu, on lubatud komisjonil käesoleva programmi raames vastavalt määrusele (EÜ, Euratom) nr 2185/96 (2) kohapeal täide viia järelevalvet ja kontrolli. Pettuste avastamiseks viiakse esimesel võimalusel Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) poolt läbi juurdlused, mida juhitakse vastavalt määrusele (EÜ) nr 1073/1999 (3).
(1) ELT L ...
P6_TA(2005)0399
Ühe- ja kaheeuroste pangatähtede kasutuselevõtt
Euroopa Parlamendi deklaratsioon ühe- ja kaheeuroste pangatähtede kasutusele võtmise kohta
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 116, |
|
A. |
arvestades, et paljud Euroopa kodanikud ei ole ikka veel rahul euroga; |
|
B. |
võttes arvesse mõju, mida ühe- ja kaheeuroste pangatähtede puudumine avaldab inimeste suhtumisele raha väärtusesse; |
|
C. |
arvestades, et selliste pangatähtede puudumisel on negatiivne mõju ka müntide tegeliku väärtuse tajumisele; |
|
D. |
võttes arvesse positiivset mõju, mida ühe- ja kaheeuroste pangatähtede emissioon ja ringlus avaldaks inflatsioonile ning elukalliduse kontrolli all hoidmisele; |
|
E. |
arvestades, et ühisraha tulevase kasutusele võtmisega uutes liimesriikides muutub selliste pangatähtede emissioon veelgi vajalikumaks; |
|
F. |
võttes arvesse vaieldamatut kasu, mida see tooks kõikidele liikmesriikidele, |
|
1. |
palub komisjonil, nõukogul ja Euroopa Keskpangal tunnistada vajadust emiteerida ühe- ja kaheeuroseid pangatähti; |
|
2. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev deklaratsioon koos allakirjutanute nimedega nõukogule, komisjonile, Euroopa Keskpangale ja liikmesriikide valitsustele. Allakirjutanute nimed Adamou, Agnoletto, Albertini, Andria, Andrikienė, Angelilli, Antoniozzi, Arif, Arnaoutakis, Atkins, Attard-Montalto, Aubert, Audy, Ayuso González, Bachelot-Narquin, Badía i Cutchet, Barsi-Pataky, Battilocchio, Batzeli, Bauer, Beazley, Becsey, Beglitisn, Belohorská, Bennahmias, Berend, van den Berg, Berger, Berlato, Birutis, Bonino, Bono, Bonsignore, Borghezio, Bourlanges, Bowis, Bozkurt, Braghetto, Brejc, Breyer, Brie, Brok, Brunetta, Busk, Busuttil, Cabrnoch, Capoulas Santos, Carlotti, Carlshamre, Casa, Cashman, Caspary, Castex, Castiglione, del Castillo Vera, Cederschiöld, Cesa, Chatzimarkakis, Chmielewski, Christensen, Chruszcz, Cirino Pomicino, Claeys, Cocilovo, Corbey, Cornillet, Correia, Costa P., Cottigny, Coveney, Czarnecki M., Czarnecki R., D'Alema, Daul, Davies, De Keyser, Demetriou, De Michelis, Deprez, De Sarnez, Descamps, Désir, Dess, Deva, De Veyrac, Díaz De Mera García Consuegra, Dillen, Dimitrakopoulos, Dionisi, Di Pietro, Doorn, Doyle, Drčar Murko, Duka-Zólyomi, Duquesne, Ebner, Elles, Esteves, Estrela, Ettl, Eurlings, Evans Robert, Falbr, Fatuzzo, Fava, Fazakas, Ferber, Fernandes, Fernández Martín, Ferreira A., Figueiredo, Fjellner, Flasarová, Florenz, Foglietta, Fontaine, Fotyga, Fourtou, Fraga Estévez, Frassoni, Freitas, Friedrich, Gál, Gaľa, Galeote Quecedo, García-Margallo y Marfil, Gargani, Garriga Polledo, Gawronski, Geremek, Gibault, Gierek, Gklavakis, Golik, Gollnisch, Gomes, Goudin, Grabowska, de Grandes Pascual, Grech, Griesbeck, de Groen-Kouwenhoven, Grosch, Grossetête, Gruber, Guellec, Gurmai, Gutiérrez-Cortines, Guy-Quint, Hamon, Handzlik, Hatzidakis, Hegyi, Henin, Hennicot-Schoepges, Herczog, Herranz García, Herrero-Tejedor, Hudacký, Hutchinson, Hybášková, Ilves, Itälä, Iturgaiz Angulo, Janowski, Járóka, Jarzembowski, Jeggle, Jensen, Jöns, Juknevičienė, Kacin, Kaczmarek, Kamall, Karatzaferis, Kasoulides, Kelam, Kinnock, Klamt, Klass, Koch, Koch-Mehrin, Konrad, Korhola, Kósáné Kovács, Koterec, Kozlík, Kratsa-Tsagaropoulou, Kreissl-Dörfler, Kristovskis, Kudrycka, La Russa, Laignel, Lambrinidis, Landsbergis, Lang, Laperrouze, Lavarra, Le Foll, Le Pen J.-M., Le Pen M., Le Rachinel, Lehideux, Lehne, Leinen, Letta, Liberadzki, Libicki, Liese, Locatelli, Lombardo, López-Istúriz White, Louis, Maat, Madeira, Manders, Mann T., Mantovani, Markov, Marques, Martens, Martin D., Martinez, Masiel, Masip Hidalgo, Mathieu, Mato Adrover, Matsakis, Matsis, Matsouka, Mauro, Mavrommatis, Mayor Oreja, McGuinness, McMillan-Scott, Méndez De Vigo, Mikko, Mikolášik, Mölzer, Moraes, Morgan, Morgantini, Morillon, Muscardini, Muscat, Musotto, Mussolini, Musumeci, Napoletano, Navarro, Niebler, van Nistelrooij, Novak, Obiols i Germà, Olajos, Oomen-Ruijten, Öry, Oviir, Pack, Panayotopoulos-Cassiotou, Pannella, Panzeri, Papadimoulis, Papastamkos, Parish, Pavilionis, Pinheiro, Pinior, Pirilli, Piskorski, Pistelli, Pittella, Pleštinská, Podestà, Poli Bortone, Pomés Ruiz, Posselt, Prets, Prodi, Queiró, Remek, Resetarits, Reul, Ribeiro e Castro, Riera Madurell, Ries, Rivera, Roithová, Romagnoli, Roszkowski, Rothe, Rudi Ubeda, Rübig, Rutowicz, Ryan, Sacconi, Saïfi, Sakalas, Salafranca Sánchez-Neyra, Salinas García, Salvini, Samaras, Santoro, dos Santos, Sartori, Saryusz-Wolski, Sbarbati, Schenardi, Schierhuber, Schröder, Schroedter, Schwab, Seeber, Siekierski, Sifunakis, Silva Peneda, Sinnott, Siwiec, Škottová, Sommer, Sonik, Sornosa Martínez, Sousa Pinto, Spautz, Speroni, Staniszewska, Starkevičiūtė, Stenzel, Stevenson, Strejček, Stubb, Sturdy, Sudre, Swoboda, Szájer, Szymański, Tabajdi, Tajani, Tannock, Tatarella, Thomsen, Toia, Trakatellis, Triantaphyllides, Tzampazi, Ulmer, Vakalis, Vanhecke, Van Hecke, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Vatanen, Ventre, Vernola, Vidal-Quadras Roca, Vincenzi, Wagenknecht-Niemeyer, Weber H., Weisgerber, Wijkman, von Wogau, Wojciechowski, Wortmann-Kool, Xenogiannakopoulou, Záborská, Zaleski, Zani, Zappalà, Železný, Zīle, Zingaretti, Zvěřina |