|
14.10.2006 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 249/5 |
La Poste'i 7. augustil 2006 esitatud apellatsioonkaebus Esimese Astme Kohtu (kolmas laiendatud koda) 7. juuni 2006. aasta otsuse peale kohtuasjas T-613/97: Union française de l'express (Ufex) jt versus Euroopa Ühenduste Komisjon
(Kohtuasi C-342/06 P)
(2006/C 249/10)
Kohtumenetluse keel: prantsuse
Pooled
Hageja: La Poste (esindaja: advokaat H. Lehman)
Teised menetluspooled: Euroopa Ühenduste Komisjon, Prantsuse Vabariik, Chronopost SA, Union française de l'express (Ufex), DHL International SA, Federal express international (Prantsusmaa) SNC, CRIE SA
Hageja nõuded
|
— |
tühistada Esimese Astme Kohtu 7. juuni 2006. aasta otsus, millega tühistati komisjoni 1. oktoobri 1997. aasta otsus 98/365/EÜ Prantsusmaa poolt SFMI-Chronopostile antud riigiabi kohta (1) osas, milles leitakse, et La Poste'i poolt oma tütarettevõtjale SFMI-Chronopostile logistilise ja ärialase abi osutamine ja Postadexi üleandmine ei kujuta endast SFMI-Chronopostile antud riigiabi; |
|
— |
mõista La Poste'i kohtukulud Esimese Astme Kohtus ja Euroopa Kohtus välja l'Union française de l'express'ilt ja äriühingutelt DHL International, Federal express international ja CRIE |
Väited ja peamised argumendid
Kaebuse esitaja esitab oma apellatsioonkaebuse toetuseks kolm väidet.
Esimeses väites viitab hageja EL artikli 6 ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 6 lõike 1 rikkumisele Esimese Astme Kohtu poolt osas, milles see kohus ei pakkunud kõiki nõuetekohaseid erapooletuse tagatisi, kuna kohtuasjas, milles 7. juunil 2006 tehti vaidlustatud otsus, ettekandjaks olnud kohtunik oli ka 14. detsembri 2000. aasta otsuse (UFEX jt v. komisjon, T-623/97, EKL 2003, lk II-4055) — tühistatud Euroopa Kohtu poolt — teinud kohtukoosseisus.
Teise väitega, mis koosneb kahest osast, heidab hageja Esimese Astme Kohtule ette mitmete õiguslike ja menetluslike vigade tegemist. Esiteks ei tunnistanud Esimese Astme Kohus hagejate esialgses hagis esitamata jäänud väiteid vastuvõetamatuteks ning kontrollis neid, rikkudes seejuures Esimese Astme Kohtu kodukorra arikli 48 lõiget 2. Teiseks tegi see kohus õigusliku vea leides, et majandustegevuse üleandmine tütarettevõtjatele on sisuliselt riigiabi. Esimese Astme Kohus eksis selle mõiste käsitlemisel eelkõige eelnevalt riigi poolt teostatava majandustegevuse üleandmise eripära suhtes ning jättes tuvastamata kontrollitava vahendi mõjud asjaomasele turule.
Kolmanda väitega heidab hageja Esimese Astme Kohtule ette komisjonile üleliigse põhjendamiskohustuse seadmist, rikkudes selliselt nii EÜ artiklit 88, mis annab komisjonile keeruliste majanduslike hinnangute tegemisel ulatuslikku kaalutlusõiguse, kui ka EÜ artiklit 253, mis ei näe ette, et kaebuse tagasi lükkamise otsust peab nii üksikasjalikult põhjendama kui raamatupidamisaruanne.
(1) EÜT L 164, lk 37.